Sisukord 1.Common Rail ajalugu 2.Diisel Common Rail 3.Common Rail süsteemi osad 4.Uute diiselmootorite Common Rail-i süsteemi töö. 5. Common Rail V-mootoril ja rida.mootoril Common Rail ajalugu Esimese Common Rail-i ehk ühisrõhusüsteemi prototüüp arendati 1960-ndate lõpus Robert Huberi poolt Sveitsis.Esimesena ehitas sõiduautodele mõeldud otsepritsega diiselmootori Fiat autotootja 1987. aastal ja see mootor pandi peale Fiat Cromale. Aastal 1990 valmisid Fiatilt esimesed ühisrõhusüsteemid.Aastal 1994 läks projekt järelviimistluseks ja saritoodangule sobitamiseks üle Robert Bosch Gmp-le.Aastal 1997. pandi Common Rail süsteem peale Mercedes-Benzile ja Alfa Romeole. Aastal 1999. pandi süsteem peale ka veoautodele, milleks oli näiteks Renault RVI.Aastal 2001. Tuli välja teise genaratsiooni Common Rail süsteem mis tegi diiselmootori veel
Autod-Traktorid praktikumi töö diiselmootori toitesüsteemi kohta.
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder Kursuseprojekt õppeaines: Laeva diiseljõuseadmed Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon Kadett: Jegor Kulesov Õpperühm: MM41 Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2012 Sisukord: 1-4 Arvutustes vajalike andmete valik ja põhjendus...................................................................6 2. Arvutuslik osa..............................................................................................................................7
EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 2 Teemal: Diiselmootori gaasijaotussüsteemi praktiline tundmaõppimine Kadett: Õppejõud: Andrei Litsman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. NELJATAKTILISE MOOTORI GAASIJAOTUS JA RINGDIAGRAMM.....3 2. KAHETAKTILISE MOOTORI GAASIJAOTUS..................................4 2 1
EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 1 Teemal: Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine. Kadett: Õppejõud: Andrei Litšman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. MOOTORLAEVA KÜTUSESÜSTEEM JA SELLE OSAD.....................3 2. DIISELMOOTORI KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD (KKP)...............4 3
4)Puhastab õli mehhaanilistest lisanditest(metallipuru jne) Autodel kasutatakse kombineeritud õlitussüsteemi: 1)Õlitus surve all. 2)Paiskumise teel õlitus. 3)Isevoolu teel. Mootoriõlid Kasutatakse mineraal, poolsünteetilist ja sünteelilist õli. Mineraalõli saadakse naftast.Mootoriõlid standartiseeritakse kusjuures ülemaailmne standard on API, mis määrab ära õli kvaliteedi, selle standardi järgi jaotakse õlid 2e klassi: Ottomootori ja diiselmootori õlid.Ottomootori tähis on S(nt:SF) ja diiselmootori tähis on C (nt:CE). Pärast S-i või C-d tähestiku järjekorras kasvavalt määratakse õli kvaliteet.Mida kaugemal täht tähestikus seda kvaliteetsemon õli(SA, SB, SC, SD jne). Kui on tähistused mõlemad tähed, nii S kui C siis on õli unuversaalne. Euroopa standard ACEA jaotub 3e rühma: 1)A siis ottomootorile, 2)Bsiis sõiduauto diisel, 3)E siis veoauto diisel. Nr
seda viskoossem (voolavam) on õli 100* C juures ja seda paremini suudab ta mootorit kaitsta äärmuslikes kuumades tingimustes, nn. suvine number. Õli viskoossusklass SRÜ mootoriõlide markeerimine M- 6 / 12 G1 M näitab, et tegemist on mootoriõliga 6 viskoossusklass -18*C juures 12 viskoossusklass 100*C juures G forsseeritud mootor Indeks 1 näitab, et tegemist on bensiinimootori õliga Indeks 2 näitab, et tegemist on diiselmootori õliga. Õli kvaliteet API Teine täht ( SE, SF, SG, SH, SJ, ameerika SL, ) näitab vastavust kindlale klassifikatsioon kvaliteedistandardile SH, SJ, SL on nn. "kütust säästvad" õlid, mida Näide API SL / CF märgitakse täiendavalt tähisega EC või EC2 Esimene täht :
keskealiste meeste sperma kvaliteeti. · TAHKED OSAKESED Tahked osakesed on väga väikesed kübemed, mis tekivad ebatäieliku põlemisprotsessi korral põlemata kütusest ja õlist. Must suits, mida diiselmootor suure koormuse all töötades eritab, sisaldab suurel hulgal tahkeid osiseid, kuna suurel koormusel tekib mootoris põlemisõhu defitsiit ja osa kütust jääb põlemata. Tahked osakesed aitavad kaasa hingamisteedes vähi tekkimisele. Diiselmootori töötamisel tekib süsinikmonooksiidi (CO) suhteliselt vähe. Süsivesinik HC on diiselmootori tööprotsessi jääkaine, sisaldades halvasti lõhnavaid komponente. Ka HC põhjustab sudu teket. Heitgaasides sisalduvate kahjulike ühendite vähendamine nõutud tasemele ei ole nii lihtne kui võiks arvata. Tahkete osakestega läheks justkui lihtsalt muudame põlemisprotsessi efektiivsemaks, osakeste hulk heitgaasides väheneb ja kütusekulu väheneb samuti
Kütus pihustatakse põlemiskambrisse pihusti kaudu rõhu all, mis on mitu korda suurem kui on õhu rõhk põlemiskambris survetakti lõpus. Kütuse kiirus on 150...400 m/s ning kütusejuga jaguneb 0,002...0,003 mm läbimõõduga piiskadeks. Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%
Kütus pihustatakse põlemiskambrisse pihusti kaudu rõhu all, mis on mitu korda suurem kui on õhu rõhk põlemiskambris survetakti lõpus. Kütuse kiirus on 150...400 m/s ning kütusejuga jaguneb 0,002...0,003 mm läbimõõduga piiskadeks. Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui seda otseseks põlemiseks vaja oleks. Sissejuhatus Põlemiskambrite tüübid Nüüdisaegsete diiselmootorite põlemiskambrid jagunevad ehituse poolest jaotatud ja jaotamata põlemiskambriteks. Jaotatud põlemiskambrid koosnevad kahest osast: põhikambrist , mis paikneb kolvis ja abikambrist (keeriskambrist) , mis asub plokikaanes. Keeriskambri maht moodustab kogu põlemiskambri üldmahust 60...70%
..L osutab kütuse teatud omadustele (tihedusele) tootespetsifikatsioonis (ISO 8217); - numbri, mis vastab raskekütuse suurimale lubatud kinemaatilisele viskoossusele /s temperatuuril C. (Destilleeritud kütuste kooditähis numbreid ei sisalda). 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded Diiselmootorites kasutatavate kütuste üheks tähtsamaks ekspluatatsioonilis- tehniliseks nõudeks on kõrge soojusväärtus. Lisaks sellele peab ekspluatatsiooni tingimustes olema tagatud: - Diiselmootori pidev ja katkematu varustamine kütusega põhi tagavara tankidest kütuseaparatuurini ja sealt mootori silindritesse. - Kvaliteetse küttesegu moodustumine silindris, mis sõltub viskoossusest, fraktsioonilisest koostisest, tihedusest, pindpinevusest ja kütuse küllastunud aurude rõhust; - Stabiilne süttimine, masina ökonoomne ja sujuv töö, kütuse täielik ning suitsuvaba põlemine ja kahjulike lisandite sisaldus väljalaskegaasides lubatud piirides;
..42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: 1. Mootoriplokk 2. Plokikaas 3. Õlivann 4. Sidurikoda
Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks.. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Mõi...
7 4. DIESELI RINGPROTSESS Dieseli ringprotsessile on iseloomulik püsirõhuline soojuse sisestamine sisepõlemismootori tööprotsessi. Dieseli ringprotsessi järgi töötavad vähelevinud aeglasekäigulised diiselmootorid. Kui ottomootoris piirab surveastme tõstmist kõrge temperatuur keha komprimeerimiseprotsessi lõpul ja sellega kaasnev kütuse isesüttimine, siis diiselmootori surveaste valitakse just selline, et õhu temperatuur komprimeerimistakti lõpul tõuseks üle kütuse isesüttimistemperatuuri. Säärasesse kuuma keskkonda pritsitakse kütust, järgneb selle isesüttimine ja põlemisoojuse vabanemine. Diiselmootoris põletatakse aeglasemalt põlevaid kütuseid kui ottomootoris, mistõttu võib põlemise mootori silindris lugeda teoreetiliselt isobaarseks protsessiks ja see eeldab põlemise kulgemist üheaegselt kolvi liikumisega alumise surnud seisu poole
Hooldustööde üldised põhimõtted Hooldustööde eesmärgiks on auto töökorras hoidmine, õigeaegne kontrollimine, reguleerimine ja õlide vahetus. Hooldus on oma ettenähtud läbisõidu järel kohustuslik. Hooldustööd sisaldavad kõige üldisemas plaanis: • Olulisemate kinnituste kontrollimist ja lõtkude olemasolu. • Osade õigeaegset vahetamist(sõiduki vanusele ja • Lisakontrollimised kahe hooldus käigu vahel vedelike lisamine läbisõidule) (N: õli, jahutusvedeliku ja aknapesuvedeliku lisamine). • Testsõit. • Õli vahetus ja kontroll • C-hoolduse puhul asendusauto teenus. • A-teenuses: heitgaaside saasteainete kontrolli, bensiinimootoriga ning diiselmootoritega sõidukite kütusefiltri puhastus. Näitena toodud hoolduste süsteem garanteerib, et tootja poolt määratud toimingud ka teostatakse sõidukile. A-hooldus: 15000km v. 1.a ...
Käivitussüsteem P=U*I ; I=P/U Pingelang jadaühenduse korral U=I*R I=U/R R=U/I · Selleks, et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. · Diiselmootori käivitamiseks peab temepratuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor,
Kehra Gümnaasium Meriliin Susi SISEPÕLEMIS MOOTORID Referaat Juhendaja: August Kalamees Kehra 2008 1 SISUKORD: 1. Sisepõlemismootorid.....................................................................lk3 1.1 Neljataktiline sisepõlemismootor.......................................................lk3 1.2 Neljataktilise sisepõlemismootori töötaktid...........................................lk4 1.3 Kahetaktiline sisepõlemismootor.......................................................lk4-5 1.4 Diiselmootor...............................................................................lk 5 2. Mootorite areng.............................................................................lk6 3.Pildid..........................................................................................lk7 4.Kasutatud allikmaterjalid.......................
Magnet välja polaarus muutub vastupidiseks ja aitab tagastusvedrul viia tõmbereleed algasendisse. Käiviti vabakäigusiduri hammasratas liigub tagasi, peavoolukontaktid avanevad ja käiviti seiskub. 5 Käivitite rikked Käiviti elektrimootor on arvestatud lühiajaliseks töötamiseks. Karburaatormootori käivitit on lubatud sisse lülitada kuni kümneks ja diiselmootori käivitit kuni kahekümneks sekundiks. Enne korduvat lülitamise peaks karburaatormootori käiviti jahtuma vähemalt 15 sekundit, diiselmootori käiviti üks minut. Üle korme korra järjest ei ole soovitatav käivitit tööle rakendada. Selle asemel on mõistlikum kontrollida mootori tehnilist seisundit. Edutud käivituskatsed kuumutavad mähiseid, rikkudes nende isolatsiooni ja tühjendades akut. Oluline on käiviti õigeaegselt välja lülitada
Viies tase Kütuse kokkuhoid Puhas mugavus Säästad mootorit külmkäivitusest Eelsoojendiga seotud kulud ü Soetusmaksumus ü Juhtpult ü Universaalne paigalduskomplekt ü Kütuseliidis ü Eelsoojendi kasutamisel tekkiv kütuse kulu Bensiinimootori eelsoojendi: umbes 0,23 EUR (kui bensiini hind on 1,40 EUR/liiter ja kütteaeg 20 minutit) Diiselmootori eelsoojendi: umbes 1,32 EUR (kui diiselkütuse hind on 1,40 EUR/liiter ja kütteaeg 20 minutit) Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatamata eelsoojendi soetamise ning kasutamisega seotud kuludele, saab selle kasutamisega säästa raha. Iga auto puhul on võimalik teha individuaalne arvestus, mis aja jooksul eelsoojendi soetamise ja kasutamisega seotud kulud end ära tasuvad.
Leo Nirgi : Tuled (käivitussüsteem) Elektrotehnika 1) Selleks,et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. 2) Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus :
hingamisteede haigusi. Vääveldioksiid SO2 tekib kütuses sisalduva väävli põlemisel. Kui kümmekond aastat tagasi oli kütuses 0,2-1,4 % väävlit, siis nüüd on kvaliteetkütustes seda alla 0,05 %. Peamiselt väiksema kütusekulu tõttu tekib diiselmootoris vähem süsinikdioksiidi kui samasse suurusklassi kuuluvas ottomootoris, kuid diislikütuses on suhteliselt rohkem süsinikuaatomeid kui bensiinis, mis CO2 emissiooni mõnevõrra jällegi suurendab. 1 km läbisõidu kohta on diiselmootori heitgaasis siiski umbes 10% vähem CO2 kui ottomootori omas. Heitgaasiemissiooni mõjutab kütuse sissepritsemoment ja -kestus ning sissepritsekarakteristik, st sisestatava kütusekoguse jaotus pritseaja vältel. Hilistuv sissepritse vähendab põlemistemperatuuri, seega ka NOx teket, kuid suurendab CH kogust. Juba ühekraadine kõrvalekalle (väntvõlli pöördenurga järgi) optimaalsest võib tõsta NOx emissiooni 5% ja HC emissiooni 15%
DIISELMOOTORITE JUHTSEADMED II osa TÄIENDUSKOOLITUS AUTODIAGNOSTIKA VALDKONNAS Mart Soodla [email protected] Sisukord Diiselmootori ja selle juhtseadmete ajalugu Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit
3. Loetlege mootori alasüsteeme ja nendesse kuuluvaid seadmeid! Vastus: A) Vänt-mehhanism plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll B) Gaasijaotusmehhanism nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid C) Käiguvahetusmehhanism käigukast, käigukang, hammasrattad A) Pööramismehhanism rool, roolivarras 4. Selgitage 4-taktilise Ottomootori (bensiinimootori) ja diiselmootori tööpõhimõtte erinevust! (kirjeldades, millised protsessid toimuvad erinevate taktide ajal) Vastus: Bensiinimootor - neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp ja väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, siis imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu. Kui takt lõpeb, on kolb jõudnud alumisse surnud seisu.
1,17 -1,14 - keskmine indikaatorrõhk väheneb = 2,56% 1,17 ×100 0,211 - 0,196 - kütusekulu suureneb = 7,6% 0,196 ×100 2. Ressiivris kasvab õhutemperatuuri tõusuga 10 0C võrra mootori soojakoormus ca 14%. Ülesanne 5 Leida masinaruumi temperatuur ( tmr ) tõusu mõju diiselmootori tööle üleminekul temperatuurilt t1mr = 20 0C temperatuurile t2mr = 40 0C. ( Ülesande algandmed vastavad Ülesandele nr.1) Masinaruumi temperatuuri tõusul tuleb arvestada: 1. Kui õhutemperatuur enne turbokompressorit (s.o. masinaruumis) tõuseb arvestuslikust kõrgemale, siis õhutemperatuuri iga 3 tõusukraadi vähendab mootori võimsust ligi 1%. Olenevalt mootori tüübist võib see näitaja olla erinev. 2. Õhutemperatuur kompressorist ressiivrisse sisenemisel oleneb õhu
tsüklil sisepõlemismootorid teoreetilise ringprotsessi termilisest 2.Diiselmootori silindri täiteprotsessi arvutuse alused; 4- ja 2- soojenemist. kasutegurist madalama kasuteguriga. taktilise mootori täiteprotsess ülelaadimiseta ja ülelaadimisega Diiselmootori koormuse suurenemisel tõuseb silindri , kolvi ja Tegurid , mis vähendavad sispõlemismootori termilist kasutegurit : mootoritel; parameetrid täiteprotsessi lõpus. plokikaane temperatuur, mis mõnevõrra vähendab surveastet. Protsessis tekivad lisakaod , mis on seotud:
Kütust hoidakse. Tootja tagab kütusehoidlate vastavuse Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele, mis tagavad tule- ja keskkonnareostuskindluse.Kütust laaditakse veokitele betoonkattega platsil. Maha valgunud kütuse jaoks on olemas kogumiskanalid.Tekkinud kütuse jäätmetega tegeleb lepinguline jäätmekäitleja. Tootja tagab nende nõuetekohase kogumise ja hoidmise kinnistes ruumides. Õhusaaste vähenemine biodiislit kasutades. 54 erineva diiselmootori uurimisel selgus, et biodiisli kasutamisel paisati keskkonda tunduvalt vähem saasteaineid kui tavalise diisli puhul.Tahmaemissioonid vähenesid poole võrra ja tahkete osakeste emissioonid vähenesid mootoritüübist olenevalt tavalise diiselkütusega võrreldes 24-36%. Biodiislis puudub väävel ja tänu sellele saab oksüdatsioonkatalüsaatoreid ära kasutada vähenevad veelgi saasteainete emissioonid ja kaob ka biodiisli tüüpiline lõhn.
harjumuseks saanud kangakudumine või muu käsitöö asendus vabrikus toodetavaga. Seoses vabrikutööstuse arenguga, oli hädavajalik ka transpordi areng, kuna vajalikuks muutus tooraine vedamine ja valmistoodangu turustamine. Maailmaturu kujunemisele aitas kaasa auruveduri leiutamisega levima hakanud raudtee-ehitus. Kuna puust laevad ei olnud nii tugevad ja vastupidavad, asendati need aga rauast laevadega. Samuti oli väga oluliseks leiutiseks auto, mis sai võimalikuks tänu bensiini- ja diiselmootori kasutuselevõtuga. Inimeste elu mõjutas see paremuse suunas, kuna tekkis juurde uusi töökohti ning samuti oli rohkem võimalusi oma maailmapildi avardamiseks reisimise teel. Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise. Kõige vaesemad ehk vabrikutöölised moodustasid suurimad osa ühiskonnast. Nendest hakkasid ajapikku esile kerkima oskustöölised, kes said kõrgemat palka. Keskklassi ehk kodanluse hulka kuulusid haritlased. Inimeste kui vabrikutööliste jaoks oli aga
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni aastatel 1760-1780, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Tööstuspöörde eeldusteks olid leiutised ning vaba kapitali olemasolu ja selle paigutamine tööstusesse. Põllumajanduses ei vajatud enam niipalju inimesi kui varem, sest inimtööjõud asendus masinatega ning sellepärast kasvavas tööpuuduses maal kolisid inimesed linna ning hakkasid tööle vabrikutes. See üleminek ei olnud aga inimeste jaoks kerge, sest senine elu, kus tehti tööd kodus ja olid olemas oskused, asendus millegi täiesti teistsugusega, tekkis uus mõiste töölkäimine ning sealjuures oli vaja järgida ka kindlaid kellaaegu. Inimesed muutusid rohkem kellestki teisest sõltuvaks. Pikkamööda kujunes välja ostuvõimeline turg. Kui varem tegid inimesed endale ise riide ja s...
Elektrooniliselt pihustav diiselmootor Electronic Diesel Control on diiselmootori kütuse kontrollsüsteemi täpne mõõtmine ja kohaletoimetamise kütust põlemiskambris tänapäeva diiselmootorite kasutatud veoautode ja sõiduautode . Mehaanilised fly-kaal kubernerid inline ja turustaja diisel sissepritse pumpade juhtimiseks kasutatakse kütuse etteande all erinevaid mootori koormust ja tingimusi ei saa enam tegeleda üha kasvav nõudlus tõhusust, heitkoguste, roolivõimendi, kesklukustus ja kütusekulu.Need
Sissepritsesüsteemid jagunevad: a) mehhaanilised (MPS), b) elektroonilised (EPS). Sissepritsesüsteemide kasutuselevõtuga kaasneb: a) väheneb kütusekulu (kuni 15%) ja heitgaaside toksilisus (kuni 30%); b) toimub tööreziimide täpsem jälgimine ja silindrite parem täitmine; c) paranevad mootoritöö näitarvud; d) EPS-iga varustatud ottomootorid arendavad keskmiselt 12% rohkem võimsust kui sama klassi karburaatormootorid. Ottomootori ja diiselmootori sissepritsesüsteemide põhimõttelised erinevused: 1) ottomootoris toimub sissepritse enamuses põlemisprotsessi II-ses ja III-ndas faasis, seetõttu on segumoodustamise aeg pikem; 2) ottomootoris on surveaste ja seega ka silindri vasturõhk väiksem, mistõttu kütuse sissepritserõhud on madalad, st algavad 1,5 MPa; 3) ottomootoris on küttesegu kvalitatiivne moodustamine määratletud piirangutega (detonats. oht; kütuse faakli omadused; ja );
Kui sõita sujuvalt, gaasipedaal samas asendis, siis teab aju, et käigud võimalikult ruttu üles vahetada ja saavutada ökonoomseim tulemus.(on ka erandeid, kus erinevad juhtarvutid arvavad, et soovitakse sõita esimese käiguga võimalikult aeglaselt ja võimalikult suure kiirendusega sellisteks juhtudeks on välja mõeldud pool-automaat käigukastid (tiptronic, steptronic)). Diiselmootorite ajud, toite- ja süütesüsteemid on väga erinevad võrreldes ottomootori ajuga. Diiselmootori ajuga töötavad sarnased andurid, kuid toitesüsteemi seade pole mitte sissepritsesüsteem, vaid kõrgsurvel töötav pihustite komplekt. Samuti on silindrites kompressioonid suuremad kompressioon bensiinimoootoril ~8...14 bar/diiselmootoril kuni 40bar, surveastmetel suurt erinevust pole. Diiselmootori juhtploki infotehnoloogiline pool on sisuliselt sama võrreldes bensiinimootoriga autoaju korral. Joonis 2.2 Diiselmootori automaatkäigukasti juhtaju[4]
1. Kes on Rudolf Diesel? Rudolf Diesel oli saksa insener, ja ka diiselmootori leiutaja. http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Diesel 2. Millise uuendusliku lahendusega tuli välja Henry Ford? Ta konstrueeris oma kodus köögilaual oma esimese ühesilindrilise bensiinimootori mudeli. http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_Ford 3. Mille leiutamise au omistatakse võrdselt nii Daimlerile, kui Benzile? Nad leiutasid kolmerattalise ligroiinil töötavale - Velozipedile. http://et.wikipedia.org/wiki/Benz_%26_Cie. 4. Kes on loonud VW "Põrnika"
Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. Tabelist 2 letakse liugelaagri diametraallõtk Cd vastavalt D = 50 mm ja ω = 36,6 rad/s (või n = 350 1/min). ( 50−10 ) C=( 55−25 ) +25=52 μm ( 55−10 ) Interpoleerides, saame, et vähim lubatav liugelaagri diametraallõtk Cd = 52 μm. Teised liugelaagerduse parameetrid sõltuvad mehaanilisest süsteemist, kus antud laagerdus on rakendatud. Tabel 2. Diiselmootori liugelaagrite MINIMAALNE diametraallõtk. [Allikas: Welsh (1983) 4) Kuiva või piirmäärimisega liugelaagri kasulik tööiga. 400 ( pv)lim ¿ f p f c f d f m = 1,2 1,2 1 ∙3 ∙ 0,7 ∙1=8453 tundi (0,146) K
Ohtlikumaks saastekomponendiks on heitgaasid, kuid atmosfääri ja selle kaudu keskkonna saastavad ka bensiiniaurud, õlitussüsteemi lekked ja konstruktsioonis kasutatavad polümeersed plastmassid see tähendab, et heitgaasid ei ole ainukesed tervist kahjustavad ained, mis tulevad autodest, kuigi nende osakaal on väga väike. Autodest tulevad mürkainetest saab 96% omale heitgaasid. Autode heitgaasid sisaldavad üle 200 erineva keemilise ühendi. Diiselmootori heitgaaside koostis on keskkonnale üldiselt soodsam kui karburaatormootori oma. Diiselmootori töötamisel paiskub õhku suhteliselt palju tahma, mis iseenesest ei ole mürgine, kuid mille külge seotakse mitmesuguseid mürgiseid ühendeid Mootorites toimub põlemine tavalise atmosfääriõhu toimel ja enamasti on mootorid reguleeritud kütusega rikastatud segule. See tingib lõpuni oksüdeerimata produktide väljumist heitgaaside koostises
Md dmax h) liitervõimsus: P = P / (i x V ) = p x n / ( 225 T ), [kW / l ], el e h e t kus p keskmine efektiivrõhk, i - silindrite arv, V - silindri töömaht, e h i) pöördemomendi varutegur: = (M M )/M ; d.max d.nom d. nom 7. Ottomootori eripära 8. Diiselmootori eripära Diiselmootori eelised: suurema surveastme tõttu kulutab diiselmootor tööühiku kohta 20 ... 25 % vähem kütust diiselmootor töötab raskemate kütustega, mis on odavamad ja vähem tuleohtlikud Diiselmootori puudused: kõrgema rõhu tõttu silindris on vajalik detailide suurem tugevus, mistõttu mootori mõõtmed ja mass on suuremad, kui ottomootoril vibratsiooni ja müra tase on kõrgemad, diiselmootor käivitub raskemini 9. Neljataktilise sisepõlemismootori
Niisiis sai netist leitud väheke eestikeeleset tõlget turbode kohta. Teema on eestikeelseks tõlgitud sealsete inimeste poolt. Turbolaaduri ajalugu Esimese väljalaskegaasidel põhineva turbolaaduri töötles välja Sveitslane Dr. Alfred J. Buchi aastatel 1909-1912, aastaid enne seda, kui Garrett'i toodangud ilmusid turbolaadurite ,,pilti". Dr. Buchi oli ,,Sulzer Brothers Research Deparment'i" peainsener ning 1915. aastal pakkus välja esimese turbolaadimisega diiselmootori prototüübi. Sellegipoolest ei võitnud geeniuse ideed tol ajal poolehoidu, kui siis minimaalset. ,,General Electric" alustas turbolaadurite arendamist 1910'nendate lõpus. 1920. aastal sooritas ,,LePere" biplaan, mis oli varustatud Liberty mootori ja General Electric'u turbolaaduriga, uue kõrgusrekordi. Selleks kõrguseks oli 33,114 jalga ehk 10092m. Turbolaadureid kasutati vähesel määral Esimese maailmasõja lennukitel, aga nende suurem arendamine ilmnes 1930'nendatel ja 1940'nendatel
Staatorimähise pinge mõju rootorimähise voolule. Sünkroonmasina ankrureaktsiooni tagajärjel tekib staatorimähises ankrureaktsiooni pinge. Sünkroonmasina vääratusmomendi avaldis pPmax/. Sünkroonmasina nimimoment on 0,9...1 vääratusmomenti. Millise koormuse iseloomu juures langeb üksiku sünkroongeneraatori pinge samal koormusvoolu suurusel kõige rohkem? Aktiiv-induktiivkoormus. Kuidas reguleerida üksiku sünkroongeneraatori sagedust? Generaatorit käivitada diiselmootori pöörete arvu muutmisega. Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatort sageduse reguleerimine? ühe generaatori sagedust ei saagi eraldi reguleerida. Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatori reaktiivvõimsuse reguleerimine? ergutusvoolu reguleerimisega. Töötava sünkroongeneraatori kõigi kolme faasi lühistamisel tekkiv vool on algul 20...30 korda
Seetõttu tuleb GJM-i ehituse juures käsitleda ka ülelaadurite ehitust ja nende tööprintsiipe. Ülelaadurid jagunevad õhulaaduriteks ja turbokompressoriteks. Õhulaadureid on väga erineva ehitusega. Üldjuhul on standardmootorite ülelaadurite poolt arendatav ülerõhk ca 2 bar. Forsseeritud mootoritel kasutatakse sisseimetava õhu vahejahutust. Suure tootlikkusega turbokompressorid omavad eriliiki turbiini juhtimissüsteeme, mille ehitust käsitletakse alljärgnevas. Diiselmootori heitgaasid sisaldavad suures koguses lämmastikoksiidi, mis tuleneb põlemisprotsessi kõrgest rõhust põlemiskambris. Seetõttu suunatakse heitgaase tagasi mootorisse elektroonilisel teel. Lennukimootorid töötavad erinevates kõrgustes. Lennu kõrguse kasvades väheneb õhutihedus ja mass, mis on vajalik küttesegu stöhhiomeetriliseks põlemiseks. Järelikult väheneb kõrguse kasvamisel ka mootori võimsus. Nimetatud puudust on võimalik kompenseerida
võimsust, suurendab ka tuntavalt kütusekulu. Esimestel mudelitel oli turbokompressori viivitus tuntav, mis samuti oli tõsiseks argumendiks turbiinide bensiinimootoritele paigaldamise vastu. Põhjalikum murrang turbokompressorite arengus leidis aset 1978. aastal, kui tuli välja Mercedes - Benz 300 SD, esimene sõiduauto, mis oli varustatud turbodiiselmootoriga. 1981. a. järgnes Mercedes - Benz 300 SD-le VW Turbodiesel. Turbokompressori abil õnnestus tootjatel suurendada diiselmootori efektiivsust bensiinimootori tasemele, säilitades seejuures oluliselt väiksema heitgaaside koguse. Tänaseks on turbokompressori paigaldamist bensiinimootoritele ei vaadelda enam ainuüksi võimsuse suurendamise seiskohast, vaid kütusekulu vähendamise ja sellega ka CO2 ja teiste kahjulike ühendite keskkonda paiskamise vähendamise seisukohast. Seega on turbomootorid üheks vahendiks vähendada energiakandjate kulutamist ning keskkonna saastamist. TURBOKOMPRESSORI KASUTAMINE
Väljalasketakti lõppemise järel kordub mootoris töötsükkel vaadeldud 7 järjestuses. Väntvõlli tagumisele otsale on kinnitatud raske ketas hooratas, mis töökäigu vältel kogub endasse energiat, seejärel aga jätkab pöörlemist inertsi toimel. Seejuures pöördub koos hoorattaga ka väntvõll, liigutades kolbi abitaktide jooksul. 8 NELJATAKTILISE DIISELMOOTORI TÖÖTSÜKKEL Nagu karburaatormootoril, nii koosneb ka diisel mootori töötsükkel neljast korduvast taktist: sisselaskest, survest, tööst ja väljalaskest. Siiski erineb diiselmootori töötsükkel karburaatori omast oluliselt. Diiselmootori silindrisse voolab mitte küttesegu, vaid puhas õhk. Õhk surutakse tugevasti kokku, mille tagajärjel selle rõhk ja temperatuur märgatavalt tõusevad. Survetakti lõpus pihustatakse silindrisse vedelkütust, mis seal süttib mitte
4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ Tabelist 2 letakse liugelaagri diametraallõtk Cd vastavalt D = 40 mm ja = 31,4 rad/s (või n = 300 1/min). Interpoleerides, saame, et vähim lubatav liugelaagri diametraallõtk Cd = 44 m. Teised liugelaagerduse parameetrid sõltuvad mehaanilisest süsteemist kus antud laagerdus on rakendatud. Tabel 2. Diiselmootori liugelaagrite MINIMAALNE diametraallõtk. [Allikas: Welsh (1983 _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL
" loosungi autoriks oli Karl Marx ning see tähendab 14. Mida leiutasid A. Volta, M. Faraday, Th. A. Edison, W.Röntgen, S. Morse, G. Bell, R.Diesel, C.Benz, J. Watt, R.Fulton, G.Stephenson. · A.Volta patarei · M.Faraday elektrigeneraator, elektrimootor · Th.A.Edison elektrilambi leiutamine · W.Röntgen röntgenitoru leiutamine · S.Morse elektrilise telegraafi leiutamine · G.Bell telefoni leiutamine · R.Diesel diiselmootori leiutamine · C.Benz bensiinimootori leiutamine · J.Watt aurumasina leiutamine · R.Fulton auriku leiutamine · G.Stephenson auruveduri leiutamine Milline neist leiutistest muutis sinu arvates kõige rohkem: a) inimeste igapäevaelu elekter, sest inimestel oli nüüd rohkem võimalusi, sai paremini õhtuti lugeda, õppida, kirjutada, arenes meelelahutuse ja masinate leiutamine ning nendega toomine b) transpordi arengut
puhastatakse ja kogutakse mahutitesse. Metanooliaurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse Biodiislikütus Biodiislikütuse kütteväärtus ja tsetaaniarv varieeruvad. Kütteväärtus on fossiilsest toormest diislikütusega võrreldes madalam kuid põlemisel eraldub vähem keskkonnaohtlikke aineid. Biodiislikütuse kasutamine vähendab veidi auto võimsust ning eeldab tavalise diiselmootori mõnede osade (tihendid, kütusepump) välja vahetamist. Maailmas valmistatakse u 80% biodiislikütusest rapsiõlist. Euroopa Liidus automootorites kasutatav biodiislikütus peab vastama standardile EN 14214. Vastav eesti standard kannab numbrit EVS-EN 14214 "Mootorikütused. Rasvhapete metüülestrid (FAME) diiselmootorite jaoks. Nõuded ja katsemeetodid.". Metanool ja etanool kolbmootorite kütusena
· glütserool (tekib biodiisli tootmisel) on kasutatav kosmeetikatööstuses. · metanool kogutakse kokku ja taaskasutatakse biodiisli tootmisel. · olmejäätmed kogutakse vastavalt jäätmekäitlus ettevõttega sõlmitud lepingule. · tootmisprotsessi käigus kuluvate vahendite utiliseerimine vastavalt nende ohtlikkusele. Nende äravedu reguleerib leping jäätmekäitlejaga. Õhusaaste vähenemine biodiislit kasutades 54 erineva diiselmootori uurimisel selgus, et biodiisli kasutamisel paisati keskkonda tunduvalt vähem saasteaineid kui tavalise diisli puhul. Tahmaemissioonid vähenesid poole võrra ja tahkete osakeste emissioonid vähenesid mootoritüübist olenevalt tavalise diiselkütusega võrreldes 24- 36%. Biodiislis puudub väävel ja tänu sellele saab oksüdatsioonkatalüsaatoreid ära kasutada - vähenevad veelgi saasteainete emissioonid ja kaob ka biodiisli tüüpiline lõhn. Emissioonid
Korrosioon Metallide korrosioon – loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Korrosiooni liigid: • Keemiline korrosioon – toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on t0, seda kiiremini kulgeb. Keemiline korrosioon esineb siis kui metallid puutuvad otseselt kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. • Elektrokeemiline korrosioon – tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). Vask ja allumiinium ei sobi kokku kui elekter neist läbi käib. Allumiinium läheb valgeks pulbriks. Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleva elektrolüüdid. Kuidas korrosiooni vältida? • Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. • Metalsed katted on : Tsink, Kroom, Tina, vask • Mittemetalsed katted on ...
a. Paide keisriametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto. · Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. I maailmasõja algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot. Diiselmootor · Diiselmootori loojaks on Rudolf Diesel. Ta õppis Münheni Tehnika Ülikoolis. Ajendiks, et Diesel üldse hakkas diiselmootorit leiutama, oli katse koolifüüsikast. Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a
Keskonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiinidki. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema sobivalt isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Diiselmootori korral on väga oluline, kas kasutatakse suve- või talvekütust. Talvekütus võib suvel osutuda liiga lenduvaks, talvel aga võib suvekütus olla liiga viskoosne või hanguda isegi kütusepaagis. Seoses naftahinna tõusuga, samuti ajendatuna soovist vähendada sõltuvust naftatootjatest on korduvalt pöördutud bensiini- ja diislikütuste asendajate, nn alternatiivkütuste poole. Esiteks siis looduslik gaas ja vedelgaas. Kõige esimene sisepõlemismootor töötaski valgustusgaasiga.
Elektrilised võivad olla läbi takistuse,termoelektriline. 59.Automaat stopp - on ka automaatika üks osa, mille ülesandesk on takistada ebameeldivuste tekkimist, näiteks peamasin seisma panemine. See jaguneb sellisena, et süsteem jääb automaatselt seisma. Või blokeering, milles takistatakse probleemi tekkimist või ei ole võimalik midagi käivitada, näiteks hammasrattad ei ole hambumises ja ei lase käivitada. Samal ajal on ka signalisatsioon töös. 60.Olulisemad tegevused ennem diiselmootori käivitamist. Tuleks vaadata: ·Mootori ja mehhanismide liikuvad ja kuumenevda osad oleks kaetud kaitsekattega nt sidurid, hammmas-, kett-, rihmülekanded ·Liikuvatel osadel ja mootorite silindrikaantel ei ole kõrvalisi esemeid ·Võllipeli on välja lülitatud ·Puuduvad torude ja toruühenduste lekked Enne käivitamist on vaja: ·Liikuvate osade ja silindrikaante lähedal ei viibiks inimesi ·Avada suruõhuballoonide ja -süsteemide klapid järjest, et ei tekiks rõhulööke
autod varustatud tollel momendil (1952. aastal) karburaatorite ja seetõttu oluliselt lahjemate mootoritega (~130kW). Mehhaanilise kütuse sissepritsesüsteemi areng Edaspidi kasutas Bosch auto mootori küttesegu segamiseks siiski varianti, kus küttesegu segati enne põlemiskambrisse juhtimist sisselaskekollektoris. See süsteem oli peal paljudel Porsche tipp-võidusõidu mudelitel. Boschile pakkus konkurenti FAG Kugelfischer, kes tootis diiselmootori kõrgsurvepumpade sarnaseid bensiini sissepritsesüsteemi pumpasid BMW-le (2000, 2002Tii, 2002Turbo, M1), Peogeot-le (404 ja 504) ja Lanciale (Flavia). Kugelfischer oli üliedukas ja suutis valmistada ka pumpasid, mis tootsid üle 500psi ning mida sai kasutada ralli ja sportautodel väga edukalt. Oli ka teisi vähemedukaid sissepritsesüsteemide ehitajaid. Kuigi hea küttesegu, kiire reageerimine ja usaldusväärsus töös olid ennenägematud, oli siiski
Roman arvestab diisli liitri hinnaks 10 krooni ja bensiini hinnaks 11.50. Diiselauto keskmine kütusekulu 100 km kohta on 5 liitrit. Bensiini mootori korral 6,9 liitrit. Arvutada, millise läbisõidu korral milline auto on kasulik osta. Lahendus: 1) Teeme arvutused bensiinimootori kohta. Arvutame, kui palju kulub raha bensiinile 1 km läbimisel: Prognoosi kohaselt sõidab Roman aastas x km. Aastas kulub bensiinimootoriga auto peale 0,7935x + 12 . 3729,27 krooni. 2) Teeme arvutused diiselmootori kohta. Arvutame, kui palju kulub raha diislile 1 km läbimisel: Prognoosi kohaselt sõidab Roman aastas x km. Aastas kulub diiselmootoriga auto peale 0,5x + 12 . 4962,58 krooni. 3) Leiame läbisõidu, mille korral on mõlema mootori korral auto kulud võrdsed. 0,7935 x + 44751,24 = 0,5x + 59550,96; 0,7935x - 0,5x = 59550,96 44751,24; 0,2935x = 14799,72; x = 50424 (km). Selgitus: Saime teada, et 4202 kilomeetrise läbisõidu korral on mõlema auto kulud võrdsed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
