Lorentzi jõud on võrdeline magnetilise induktsiooni, voolu kiiruse, laengu ja voolu ning magnetilise induktsiooni nurga vahelise sinusega (F = qvBsin) ning on suunatud alati risti nii liikumise kui magnetvälja suunaga. Kruvireegel sirgvoolu puhul väidab, et magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund, ringvoolu puhul aga, et kui voolu suund ringjuhtmes ühtib parempoolse kruvi pea pöörlemise suunaga, siis selle voolu magnetvälja suunaks ringjuhtme teljel on kruvi kulgliikumise suund. Jõu suund määratakse vasaku käe reegli järgi. Vasak käsi asetatakse magnetvälja nii, et peopesa oleks põhjapooluse poole (jõujooned tulevad põhjapooluselt lõunapoolusele). Välja sirutatud sõrmed näitavad voolu suunda ja sõrmedega risti asetsev pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda...
dq = dV dB = v = j j voolutihedus j= ´ 4 r 3 S j dV =Idl teist poolt nim. lineaarseks voolu elemendiks, esimene pool voolu mahuline element µ0 I (dl × r) dB = - Biot'-Safarti seadus 4 r3 1.3. Sirg- ja ringvoolu magnetväli µ 2I B= 0 b kaugus vooluga juhist, B-vektor on suunatud piki raadiusega b 4 b ringjoone puutujat, ringjoont nim. B-jooneks µ 2 IR 2 B= 0 - ringvoolu korral 4 3 (R + b ) 2 2 2 1.4. Lorenzi jõud Fm = q (v × B ) magnetiline jõud Fe = qE Fl = qE + q (v × B ) - Lorenzi jõud...
energiate summa(J). Soojushulk Q-ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu ) teel. Erisoojus c-soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist. Sulamissoojus -soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemperatuurini(mis määratakse normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel- gaas-aurustumine; gaas-vedel-kondenseerumine; gaa...
Sellised ahelad kujutavadki jõujooni. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha : kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. Kruvireegel - kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t...
218. Millise praktilise reegli järgi määratakse sirgvoolu poolt tekitatud magnetvälja suund? Vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda 219. Millise praktilise reegli järgi määratakse ringvoolu poolt tekitatud magnetvälja suund? Vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. 220. Kuidas on magnetilise induktsiooni suurus seotud teda tekitava voolu tugevusega? F = B I l * sin a 221. Millest oleneb magnetväljas paiknevale vooluga juhile mõjuv jõud? F = B I l * sin a 222...
Magnetvälja jõujooned mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Sirgvoolu korral saab jõujoonte suunda kindlaks teha a) kruvireegli järgi kui kruvi teravik liigub voolu suunas siis kruvi pöörlemise suund näitab pöörlemise suunda. b) paremakäe reegli järgi kui pöial näitab voolusuunda, siis sõrmed näitavad jõujoonte suunda. Ringvoolu korral määratakse jõujoonte suunda a) kruvireegliga, b) paremakäe rusikareegliga. Solenoid kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepooli korral on magnetvälja jõujooned sarnased ringvoolu magnetvälja omadega. Püsimagneti jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t tema jõujooned on kinnised, ilma alguse ja lõputa. 6. Lorenzi jõud jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest...
jõukusega rahvakihtide suunas. Tänu sellele muutus ameeriklaste eluolu maailmasõdadevahelisel perioodil tundmatuseni. Varem ainult jõukatele kihtidele kättesaadavad luksuskaubad (autod, raadiod, pesumasinad, külmkapid jne) muutusid igapäevasteks tarbeesemeteks. Lääne-Euroopa maad ja Jaapan jõudsid taolisele tasemele alles 1950.aastail. Pärst tööstuspööret hakkas 19.sajandil välja kujunema maailmakaubandus, mis aegamööda kõik rahvad oma ringvoolu tõmbas. Seega mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu tugevasti, sest muutusid senised tavad ja kombed, inimesed pidid kohanema sootuks uute eluviisidega. Tööolud muutusid, maalt koliti linna. Kõik see põhjustas inimeste seas kindlasti suurt segadust....
Autol kasutakse kinnist sundtsirkulatsiooniga vedelik jahutussüsteemi. Kinnine on see kui paisupaak on korgiga suletud, tsirkulatsioon on ringlemine. Jahutusvedelikud Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termost...
Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha:1) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda.2)parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned.1) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda.2)parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega.magnetvoog...
Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks. Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Paigalseisev laeng kutsu...
1.elektriväli; elektrilaengud; coloumbi seadus Elektriväli- on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. (tekib liikumatu elektrilaengu ümber) Elektrilaengud- positiivne laeng ja negatiivne laeng. Samanimelised laetud kehad tõukuvad, erinimelised kehad tõmbuvad. Coulombi seadus- kahe punktlaengu vaheline jõud mistahes isoleerivas keskkonnas on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. F=Q1 *Q2 /r² *K 2.Magnetvoog On füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis on Fii Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B normaalkomponent =B*S järgi magnetvoog =B*S=BS*cos 3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese...
Sellised ahelad kujutavadki jõujooni 1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha: 1) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. 1) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele....
1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha: a) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. b) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. a) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. b) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele....
· Kui on tegemist ringvooluga , siis kõlaks parema käe rusikareegel järgmiselt: Kui sõrmed näitavad voolusuunda , siis pöial näitab magnetvälja suunda · Püsimagneti jooned hakkavad põhjapooluselt ja kulgevad lõuna poolusele · Püsimagnetil on jõujooned kinnised põhjapooluselt lõuna poolusele ja seda nii väljaspool magnetit, kkui ka magneti sees · Kõik magnetvälja jõujooned on kinnised, ja seepärast nim, seda pöörisväljaks · Ringvoolu korral tekib juhi keskele homogeenne magnetväli(st, et magnetvälja jõujooned on omavahel paralleelsed) · Magnetvälja konsentreerumise reegel- Lähendades samanimelisi poolusi, nõrgendavad magnetväljad üksteist, sest nad on erisuunaga. Magnetilised tõukejõud aga takistavad seda nõrgenemist · Erinimeliste laengute korral tugevnevad väljad ja poolused tõmbuvad Maa magnetväli...
1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...
s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q...
Näiteks raua magnetvälja jöujooned Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Suunda saab kindlaks teha : Kruvireegel kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda Parema käe kuldreegel kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda Sirgvoolu tekitatud magnetvälja jõujooned kujutavad kontsentrilisi ringe ümber vooluga juhtme Ringvoolu magnetvälja jõujooned Suunda saab kindlaks teha : Kruvireegel kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda Parema käe rusikareegel kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda Lorentsi jõud Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja...
1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha...
10. Mis on magnetvälja jõujoon ja kuidas seda ilmutada? Kuidas jõujoone järgi otsustada magnetvälja tugevuse üle? mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat.Sirgjuhtme korral on võimalik rauapuru abil jõujooned nähtavaks teha. Ringvoolu magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad.Kruvireegli kohaselt tekivad ringvoolu kõik osad ringi keskpunktis magnetvälja, mis on suunatud piki ringvoolu telge. Resultantväli on ringvoolu teljel kõige tugevam just ringvoolu keskpunktis.11. Kruvireegel- kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. 12. inklinatsioon- nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel.Eestis- 71-72kraadi .deklinatsioon- nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest 3-5kraadi. 13...
Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõig...