Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- õlijahuti, 6- väljalaske kollektor, 7-termostaat RINGVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1-kinkstonikast, 2-mereveefilter, 3- merepump, 4- mageveepump, 5- SPM, 6- termostaat, 7- mageveejahuti, 8- õlijahuti,
9.magnetinduktsiooni ühik 1 T- magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. 10. Mis on magnetvälja jõujoon ja kuidas seda ilmutada? Kuidas jõujoone järgi otsustada magnetvälja tugevuse üle? mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat.Sirgjuhtme korral on võimalik rauapuru abil jõujooned nähtavaks teha. Ringvoolu magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad.Kruvireegli kohaselt tekivad ringvoolu kõik osad ringi keskpunktis magnetvälja, mis on suunatud piki ringvoolu telge. Resultantväli on ringvoolu teljel kõige tugevam just ringvoolu keskpunktis.11. Kruvireegel- kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. 12. inklinatsioon- nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel.Eestis- 71-72kraadi
jõud 1N) 5. Magnetvälja jõujooned mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Sirgvoolu korral saab jõujoonte suunda kindlaks teha a) kruvireegli järgi kui kruvi teravik liigub voolu suunas siis kruvi pöörlemise suund näitab pöörlemise suunda. b) paremakäe reegli järgi kui pöial näitab voolusuunda, siis sõrmed näitavad jõujoonte suunda. Ringvoolu korral määratakse jõujoonte suunda a) kruvireegliga, b) paremakäe rusikareegliga. Solenoid kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepooli korral on magnetvälja jõujooned sarnased ringvoolu magnetvälja omadega. Püsimagneti jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t tema jõujooned on kinnised, ilma alguse ja lõputa. 6
5. Radiaatori korgi ülesanne on tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1- 0,13bar. Vajalik temp. tõstmiseks. 6. tsentrifugaalpumba tööpõhimõte: pumba tööratta pöörlemisel tekib tsetrifugaaljõud,mille mõjul paisatakse vesi ratta keskelt äärte poole spiraalkambrisse.tööratta keskel tekib vaakum ja imitorust tungib vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel.voolukiiruse ühtlustamiseks suureneb spiraalkambri diameeter. 7. suurt ja väikest ringvoolu reguleerib termostaatklapp. 8. 5 põhjust miks mootor võib üle kuumeneda: I. jahutusventilaator ei tööta. II. Jahutusvedeliku on vähe. III. Termostaatklapi rike. IV. Radiaator ummistunud. V. Veepumba rike. Karol Tiits AT 22
veepump, ventilaator, termostaat, salongi radiaator, lõdvikud, voolikud ja paisupaak. Automootoris kütusepõlemisel läheb: kasulikuks tööks 33%, höördekaod 10%, jahutusvedeliku kaudu 30%. Termostaat Termostaat kiirendab külma mootori soenemist sest ta sulgeb jahutusvedeliku pääse radiaatorist. Jahutusvedelik tsirkuleerib: Veepump termostaat mootoriplokk plokikaan veepump. Kui mootor soeneb 70-80 kraadini siis termostaadi element paisub avades suure ringvoolu: Veepump radiaator termostaat mootoriplokk plokikaan veepump. Kui süsteemis jahutusvedeliku temperatuur langeb siis termostaat sulgeb vedeliku pääsu osaliselt radiaatorist. Radiaator Radiaatori ülesandeks on jahutada jahutusvedeliku st. Anda üleliigne soojus ümbritsevasse keskkonda, radiaatori elemente võib olla kas alumiinium või messingust(vask+tsink). Radiaatorikork ei pea olema radika küljes vaid ka paisupaagi küljes.Et süsteemis
suhe.B=M/IS. 8.Magnetinduktsiooni ühik (sõnastus) Magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. 9.Magnetvälja jõujoon Mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 10.Mis iseloomustab pöörisvälja? Magnetväli on pöörisväli, s.t.tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa. 11.Sirgvoolu, ringvoolu ja püsimagneti magnetvälja jõujoonte kuju ja suund. 12.Lorentzi jõud (sõnastus, valem) Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. 13.Laetud osakeste liikumine magnetväljas.
2 P = m (g + a ) (keha liigub kiirendusega mõõtmetega juhtme) kokkupuutumisel laengud võrdsustuvad) üles) V =V 0 (1 + t ) (ruumpaisumine) i S = S 0 (1 + 2t ) B = 0 (ringvoolu tsentris) I = q P = m (g - a ) (keha liigub kiirendusega 2R t 3 (sama materjali) 0 2R 2 i A
mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=1vSYjMfslis#! Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Suunda saab kindlaks teha: 1) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. 1) Kruvireegel- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=WIZSMGZ8v1M Püsimagneti jõujooned Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool
Termodünaamiks(soojujsõpetuse) põhimõisted: keha siseenergia U-kõigi molekulide kineetilise ja pot. energiate summa(J). Soojushulk Q-ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu) teel. Erisoojus c-soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist. Sulamissoojus -soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemperatuurini(mis määratakse normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained
9.Milline on e-vektori suund? E-vektori kokkuleppelise suuna määrab elektrivälja tugevuse definitsioonis sisalduv sõna positiivne. Kuna kahe positiivselt laetud keha vahel mõjub tõukejõud, siis on positiivse laenguga keha poolt tekitatud elektrivälja tugevus vektorina suunatud sellest kehast eemale. 10.Millised on magnetvälja jõujuuned? Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Ringvoolu magnetvälja jõujooned Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele 11. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon
9.Milline on e-vektori suund? E-vektori kokkuleppelise suuna määrab elektrivälja tugevuse definitsioonis sisalduv sõna positiivne. Kuna kahe positiivselt laetud keha vahel mõjub tõukejõud, siis on positiivse laenguga keha poolt tekitatud elektrivälja tugevus vektorina suunatud sellest kehast eemale. 10.Millised on magnetvälja jõujuuned? Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Ringvoolu magnetvälja jõujooned Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele 11. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon
vahelise sinusega (F = IBLsin). Lorentzi jõud on võrdeline magnetilise induktsiooni, voolu kiiruse, laengu ja voolu ning magnetilise induktsiooni nurga vahelise sinusega (F = qvBsin) ning on suunatud alati risti nii liikumise kui magnetvälja suunaga. Kruvireegel sirgvoolu puhul väidab, et magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund, ringvoolu puhul aga, et kui voolu suund ringjuhtmes ühtib parempoolse kruvi pea pöörlemise suunaga, siis selle voolu magnetvälja suunaks ringjuhtme teljel on kruvi kulgliikumise suund. Jõu suund määratakse vasaku käe reegli järgi. Vasak käsi asetatakse magnetvälja nii, et peopesa oleks põhjapooluse poole (jõujooned tulevad põhjapooluselt lõunapoolusele). Välja sirutatud sõrmed näitavad voolu suunda ja sõrmedega risti asetsev pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda
Tema jõujoones on suletud kõverad. Pööriselektrivälja töö laengu liikumisel on mööda suletud kõverat võib olla nullist erinev. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: · Suunda saab kindlaks teha: · kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. · parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. · Kruvireegel- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. · parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. · Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. · Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele.
· Kui on tegemist ringvooluga, siis kõlaks parema käe rusikareegel järgmiselt: Kui sõrmed näitavad voolusuunda , siis pöial näitab magnetvälja suunda · Püsimagneti jooned hakkavad põhjapooluselt ja kulgevad lõuna poolusele · Püsimagnetil on jõujooned kinnised põhjapooluselt lõuna poolusele ja seda nii väljaspool magnetit, kkui ka magneti sees · Kõik magnetvälja jõujooned on kinnised, ja seepärast nim, seda pöörisväljaks · Ringvoolu korral tekib juhi keskele homogeenne magnetväli(st, et magnetvälja jõujooned on omavahel paralleelsed) · Magnetvälja konsentreerumise reegel- Lähendades samanimelisi poolusi, nõrgendavad magnetväljad üksteist, sest nad on erisuunaga. Magnetilised tõukejõud aga takistavad seda nõrgenemist · Erinimeliste laengute korral tugevnevad väljad ja poolused tõmbuvad Maa magnetväli
kus on magnetiline lõunapoolus. Kui tekib vajadus magnet- ja elektrivälja võrrelda, kasutatakse tavaliselt homogeense välja mõistet. Homogeenne elektriväli tekib kahe ühtlaselt laetud plaadi vahel, homogeenne magnetväli tekib rõngasse keeratud magnetpulga pooluste vahel kui pooluste vahel on kitsa pilu. Selline tingimus kehtida vaid ligikaudu ja üsna piiratud ruumiosas. . 6. Biot`-Savart`i-Laplace`i seadus; sirg-ja ringvoolu magnetväli; magneetikud ja hüstereesisilmus. Örstedi katset magnetnõela ja vooluga juhtmega näitab, et vooluga juhtme lähedale pandud magnetnõel pöördub alati juhtmega risti. Seejuures jääb nõela asetus ristsuunda ka tema pöörlemistsentrit juhtmega ühendava sirge suhtes. See tähendab, et magnetvälja tugevus on juhtmest võrdsetel kaugustel ühesugune. Seega peavad magnetvälja jõujooned: olema ringikujulised, nende tsentrid peavad asuma juhtmel
milles ühe tükikese põhjapoolus on tõmbunud vastu teise lõunapoolust. Sellised ahelad kujutavadki jõujooni. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha : kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. Kruvireegel - kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetväli on pöörisväli, s.t
magnetvälja B-vektor võrdne üksikute B-vektorite summaga ehk B-vektoreid tuleb liita. 1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha: a) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. b) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. a) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. b) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele.
dq = dV dB = v = j j voolutihedus j= ´ 4 r 3 S j dV =Idl teist poolt nim. lineaarseks voolu elemendiks, esimene pool voolu mahuline element µ0 I (dl × r) dB = - Biot'-Safarti seadus 4 r3 1.3. Sirg- ja ringvoolu magnetväli µ 2I B= 0 b kaugus vooluga juhist, B-vektor on suunatud piki raadiusega b 4 b ringjoone puutujat, ringjoont nim. B-jooneks µ 2 IR 2 B= 0 - ringvoolu korral 4 3 (R + b ) 2 2 2 1.4. Lorenzi jõud Fm = q (v × B ) magnetiline jõud Fe = qE Fl = qE + q (v × B ) - Lorenzi jõud
suunda. Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha:1) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda.2)parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned.1) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda.2)parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega.magnetvoog
Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha: 1) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. 1) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele.
Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha: 1) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. 1) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele.
jõukusega rahvakihtide suunas. Tänu sellele muutus ameeriklaste eluolu maailmasõdadevahelisel perioodil tundmatuseni. Varem ainult jõukatele kihtidele kättesaadavad luksuskaubad (autod, raadiod, pesumasinad, külmkapid jne) muutusid igapäevasteks tarbeesemeteks. Lääne-Euroopa maad ja Jaapan jõudsid taolisele tasemele alles 1950.aastail. Pärst tööstuspööret hakkas 19.sajandil välja kujunema maailmakaubandus, mis aegamööda kõik rahvad oma ringvoolu tõmbas. Seega mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu tugevasti, sest muutusid senised tavad ja kombed, inimesed pidid kohanema sootuks uute eluviisidega. Tööolud muutusid, maalt koliti linna. Kõik see põhjustas inimeste seas kindlasti suurt segadust.
Näiteks raua magnetvälja jöujooned Sirgvoolu magnetvälja jõujooned Suunda saab kindlaks teha : Kruvireegel kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda Parema käe kuldreegel kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda Sirgvoolu tekitatud magnetvälja jõujooned kujutavad kontsentrilisi ringe ümber vooluga juhtme Ringvoolu magnetvälja jõujooned Suunda saab kindlaks teha : Kruvireegel kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda Parema käe rusikareegel kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda Lorentsi jõud Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja
magnetjõudude mõjul. Elektrimootori töötamine põhinebki vooluga raami pöörlemisel magnetväljas magnetjõudude mõjul. Sirgvoolu magnetväli Sirgvoolu tekitatud magnetvälja jõujooned kujutavad kontsentrilisi ringe ümber vooluga juhtme. Magnetvälja suund määratakse parema käe kruvi reegli järgi: kui voolu suund ühtib kruvi edasinihkumise suunaga, siis magnetvälja suund ühtib kruvipea pöördumise suunaga. Ringvoolu magnetväli Magnetvälja suund ringvoolu sees määratakse parema käe kruvi reegli järgi: kui kruvi pööramise suund ühtib ringvoolu suunaga, siis magnetvälja suund ühtib kruvi edasinihkumise suunaga. Solenoidi magnetväli Magnetväli lõpmata pika solenoidi sees on homogeenne ja selle tugevus ei sõltu kaugusest keskpunktist ega solenoidi ristlõike pindalast. Solenoidi magnetvälja suund sõltub elektrivoolu suunast. Magnetvälja suunda solenoidi sees saab leida
kõrvalesirutatud pöial näitab juhile mõjuva jõu suunda. 39. Lorenzi jõud e mag.välja mõju liikuvale laengule. Mag.väljas liikuvale laengule mõjub jõud mis võrdub mag. induktsiooni, laengu suuruse, laengu liikumiskiiruse ja magvälja ning liikumissuuna vahelise nurga siinuse korrutisega. F= Bqvsinalfa. 40. Kruvi reegel: sirgvoolu kohta. Kui voolusuund ühtib kruvi kulgemise liikumise suunga, siis kruvi pea pöördumise sund näitab mag.välja suunda. 41. Kurvi reegel: ringvoolu kohta. Kui voolusuund ühtib kruvi pea pöörlemise suunaga, siis mag.välja suund ühtib kruvi kulgemise suunaga. 42. Gaaside seadused: ideaalse gaasi oleku võrrand pV=m/M * RT antud aine hulga puhul, gaasirõhu korrutis on võrdeline absoluutse temp. 43.Boylc-Mariotte'i seadus m=const, T=const, pV1=pV2=..pVn=const ??????? Antud gaasi hulga puhul kontsantsel temp on gaasi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga. 44.Gay-Lussac'i seadus: m=const, p=const Absoluutne temp
mõjub jõud 1N. Vooluga raam magnetväljas ja selle kasutamine- vooluraamile magnetväljas mõjuv jõumoment M = 2 Fd = 2 B * I * l * d , kus 2*l*d=S-raami pindala. Sirgvoolu tekitatud magnetvälja jõujooned kujutavad kontsentrilisi ringe ümber vooluga juhtme. Magnetvälja suund määratakse parema käe kruvi reegli järgi: kui voolu suund ühtib kruvi edasinihkumise suunaga, siis magnetvälja suund ühtib kruvipea pöördumise suunaga. Magnetvälja suund ringvoolu sees määratakse parema käe kruvi reegli järgi: kui kruvi pööramise suund ühtib ringvoolu suunaga, siis magnetvälja suund ühtib kruvi edasinihkumise suunaga. Paralleelsete voolude vastastikmõju- paralleelsete voolude vastastikmõju iga vooluelement ühes juhtmes asub magnetväljas mis on tekitatud teise juhtme voolu poolt ehk F=K*I*1*I2*l/d Ampri definitsioon- Amper on elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja
Klassikalise elektronteooria katseline kontroll d. Üldistatud Ohmi seadus integraalsel kujul. Kirchhoffi seadused A) Elektrivool tekkimise tingimused ja karakteristikud B) Metallide elektrijuhtivuse klassikaline teooria C) Klassikalise eketronteooria katseline kontroll D) Üldistatud Ohmi seadus integraalsel kujul. Kirchhoffi seadused 14. Magnetostaatika a. Magnetväli b. Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus c. Sirge juhi magnetväli d. Ringvoolu magnetväli e. Koguvooluseadus f. Toroidi ja pika solenoidi magnetväli g. Lorentzi jõud A) Magnetväli B) Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus C) Sirge juhi magnetväli D) Ringvoolu magnetväli E) Koguvooluseadus F) Toroidi ja pika solenoidi magnetväli G) Lorentzi jõud
6 15 , kus 2*l*d=S-raami pindala. Sirgvoolu tekitatud magnetvälja jõujooned kujutavad kontsentrilisi ringe ümber vooluga juhtme. Magnetvälja suund määratakse parema käe kruvi reegli järgi: kui voolu suund ühtib kruvi edasinihkumise suunaga, siis magnetvälja suund ühtib kruvipea pöördumise suunaga. Magnetvälja suund ringvoolu sees määratakse parema käe kruvi reegli järgi: kui kruvi pööramise suund ühtib ringvoolu suunaga, siis magnetvälja suund ühtib kruvi edasinihkumise suunaga. Paralleelsete voolude vastastikmõju- paralleelsete voolude vastastikmõju iga vooluelement ühes juhtmes asub magnetväljas mis on tekitatud teise juhtme voolu poolt ehk F=K*I*1*I *l/d 2
magnetvälja tugevusest. F = k1 B I l sin"alfa" , kus võrdetegur k1 = 1. Liikuva laengu väli, Biot-Savart Laplace seadus Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdL sina*1/r ruut a(alfa) on nurk vooluelemendi vektori IDL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. Sirge- ja ringvoolu väli Magnetvälja mõju vooludele ja laengutele Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud Voolu suuna muutmisel juhis pöörduvad kõik magnetnõelad selle magnetväljas 180° võrra. Seega võib voolu magnetväja jõujoontele omistada kindla suuna, mis sõltub voolu suunast juhis. Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Magnetväli aines Elektromagnetilise induktsiooni seadus, induktsiooni elektromotoorjõud
ahelaid, milles ühe tükikese põhjapoolus on tõmbunud vastu teise lõunapoolust. Sellised ahelad kujutavadki jõujooni 1. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha: 1) kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. 1) Kruvireege l- kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. 2) parema käe rusikareegel - kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. 3. Solenoid - koosneb kõrvuti asetsevatest juhtmekeerdudest. 4. Püsimagneti jõujooned - kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela põhjapooluselt lõunapoolusele.
elektrisoojendusseadmed toimivad JouleLenzi seaduse põhimõttel. q=I2Rt=Uit=U2t/R 33)BiotSavartLaplace'i seadus.Sirgvool.Ringvool Mistahes voolu magnetväli on arvutatav selle vooluelementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuse vektoriaalse summana, kusjuures vooluelemendi väljatugevus arvutatakse abil, kus Bmagnetiline induktsioon(T), Ivoolutugevus (A), ljuhtme pikkus(m), nurk magnetvälja suuna ja juhtme vahel. Sirgvoolu puhul on magnetiline induktsioon arvutatav valemiga: . Ringvoolu puhul: 34)Koguvooluseadus Mis tahes kinnises kontuuris mõjuv magnetomotoorjõud on võrdeline selle kontuuri poolt aheldatud amperkeerdude arvuga. 35)Ampere seadus.Lorentzi jõud Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F=k 1 I B l sin
Riigi tunnused on: * maa-ala ilma maata ei ole riiki * rahvas kodanikkond inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil * suveräänne (iseseisev riigivõim) * majanduslik tegevus, tihti ka oma rahaühik * transpordisüsteem * sotsiaalsüsteem, sh haridussüsteem * valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (nt politsei) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle * rahvusvaheline tunnustus * tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. MONARHIA *absoluutne monarhia -valitsejal piiramatu võim *konstitutsiooniline monarhia -seadusi võtab vastu parlament, valitseja tegutseb põhiseaduse alusel VABARIIK *Parlamentaarne vabariik -peamine otsustusõigus on parlamendil, valitsus vastutab parlamendi eest *Presidentaalne vabariik
H=I /2r H=60 / 6,28 * 0,1= 95,54 A/m B=M*M0(alla)*H=4*10 astmel -7*96*1= 0,1mT M õhus=1 M0 (alla)4*10- 7(aste) 13.1 Takistite rööpühendus Rööpühenduse puhul on kokku ühendatud takistite ühed otsad omavahel ja teised otsad omavahel. Sageli ühendatakse tarvitid rööbiti kahe toitejuhtme vahele. Takistil on ühine pinge U ja nad töötavad üksteisest sõltumatult. Voolud harudes I1=U/R1, I2=U/R2;...In=U/Rn, see vool igas arus on pöördvõrdeline selle haru takistusega. 2.Ringvoolu magnetväli Kui joonestada iga keeru ümber üks väljajoon on näha et naaberkeerdude vahelises osas on väljad vastassuunalised ja hävivad. Pooli sees ja väljaspool pooli on väljad aga samasuunalised ja liituvad. Selle tulemusena tekib ühinemagnetväli kogu pooli sees ja ümber. Kiiremaks määramiseks kasutatakse parema käe juhist: asetades parema käe ümber pooli sõrmedega voolu suunas, näitab kõrvalesirutatud pöial magnetvälja suunda pooli sees. 3
See jõud sõltub veel magnetväljast,mida iseloomustab magnetiline induktsioon. Magnetiline induktsiooni vektor B, ühik tesla T- vooluraamile magnetväljas mõjuv max jõumoment on võrdeline voolutugevuse ja raami pindalaga M0=BIS. Magnetilise indusktsiooni suund on määratud vabalt pöörduva vooluraami normaali suunaga. Magnetvälja jõujooned-on kinnised jooned,mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib magnetilise indusktsiooni vektori sihiga. Sirgvoolu magnetväli- B=µoI/2r. Ringvoolu magnetväli-B= µoI/2R. Solenoidi magnetväli- B=µonI, kus n=N/L, µo-magnetiline constant = 4*10(-7) N/A². Paralleelsete voolude vastastikmõju-iga vooluelement ühes juhtmes asub magnetväljas, mis on tekitatud teise juhtme voolu poolt ehk F=K*I1*I2*l/d. Ampri definitsioon- on võrdne selle voolu tugevusega, mis kulgeb kahes lõpmata pikas ja omavahel paralleelses, teineteisest 1 m kaugusel vaakumis paiknevas kaduvväikese läbimõõduga sirgjuhtmes,kui juhtmete vahel
Kremerid vananevad üldse aeglaselt - võib-olla sellepärast, et nad ehk sündideski enam päris noored ei ole. Jalutuskäigul olles ei vaata ta naljalt kunagi peremehelikult silmitsedes ringi. Ta pilk kõnnib püsivalt saapaninade ees. Ja kui see korraks ometi ära eksib mõne hoone peale, siis mõmiseb vanahärra midagi, kehitab õlgu ja võtab kolm-neli pikemat sammu. Mäeküla Kremer püsib tavaliselt truuduses oma põhimõttele võimalikult kõigest hoiduda, mis vere vagusat ringvoolu kiirendaks, sest ta tahab kaua elada ja tema teine südameklapp ei ole mitte veata. Seepärast sõuab ta aeglaselt ning ühtlaselt ja loovib mööda inimestest, kes teda võiksid pahandada, nende alla kuulub ka tema pooleliolev maja. Valmis on Ülem-Baieri talumaja stiilis plaanitsetud villast ainult alumine kivist kord; valgeks lubjatud müüris pilutlevad aknad ilmutavad ruumide elatavust. Tänavu paigatud pilbaskatus ja värskelt valgendatud korstnad aitavad pildi nägu veel kirjumaks teha
ebavõrdsest õhu soojenemisest Maa üksikuis võõtmeis ekvaatori ja pooluse vahel. Väiksematel geograafilistel laiustel on kiirgusbilanss suurem, maapind ja selle kaudu ka õhk soojeneb rohkem, kui suurematel laiustel. Tekiks lihtne ringvool: ekvaatori piirkonnas soe õhk tõuseb üles, valgub kõrgemal polaaraladele, jahtub seal, laskub ja valgub maapinna kohal jahedama vooluna troopilistele laiustele, kus uuesti soojeneb. Selle ringvoolu liikumapanevaks jõuks on Maa pinnale langev Päikese kiirgusenergia. 15.Tegeliku tsirkulatsiooni ligikaudne skeem. Tuuled tekivad õhurõhu erinevuste tagajärjel. Ekvaatori piirkonnas on õhurõhk üldiselt madal. See madalrõhu ala tekib termilistel põhjustel. Ligikaudu 30-35. laiuskraadil on lähistroopiline kõrgrõhuala, 60. laiuskraadi piirkonnas on aga madalrõhuala. Samarõhujooned on aasta lõikes enam-vähem paralleelsed pöörijoontega. Vastavalt rõhu keskmisele jaotusele on siis
taustsüsteemi valikust. ühtib magnetilise induktsiooni vektori µ 0 q v× r suunaga, siis kruvi ise liigub voolu B= kulgemise suunas. 4 r3 Võtame sirgjuhtmel tükikese pikkusega , mille kohta kehtib BSL valem. Et saada 3.3 Sirg- ja ringvoolu väli kogu juhtme välja, peame integreerima analoogiliselt "laetud sirge" elektriväljaga. sirgvool µ 0 Idl × r dB = 3 4 r Analoogilise integraaliga võime leida ka
Vooluga sirgjuhtmelõigu magnetväli: B = km*I /ε a * ( cos a + cos b). Ja selle valemi võib valemilehele ka panna. Kui juhe läheb pikemaks, siis alfa ja beeta lähenevad nullile ja sulgudes olev avaldis läheneb kahele. (9. loeng + Suurvariku mõistete koondleht vms) Kus see koondleht asub? Tema kodulehel ikka. Ok, nüüd ta avas selle...enne andis errori :( Sellist valemit saab kasutada sirge vooluga juhtme korral, kui juhtme pikkus on palju suurem punkti kaugusest juhtmest 31. Ringvoolu magnetväli. Ringvoolu iseloomustatakse magnetmomendiga p❑m ja iga ringvooluga kaasneb ka magnetväli, ringvool on vaadeldav magnetina. 17 R B pm B= 2*km*pm/εR3 pm ja B on samasuunalised. 2 2 0,5
maksatsirroos ja astsiit; paisgastriit isutuse ja meteorismiga; paisneer kaasneva proteinuuriaga. Mõlema südamepoole puudulikkuse üldsümptomid: nüktuuria (öisest tursete tagasiimendumisest), tahhükardia võimalike südame rütmihäiretega, niiske, külm nahk, südame suurenenine nii vasemale kui paremale, pleuravedelik (transudaat paisust), sagedamini paremal. trombooside tekkeoht vere ringvoolu aeglustumisest. Arteriaalse hüpertensiooni tekkepõhjused ja jaotus. Vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus (sümpaatilise ja parasümpaatilise NS kaudu). Sümpaatilise NS ärritusel vabaneb neerupealistes adrenaliin ja noradrenaliin, millel on sama toime kui sümpaatilise NS ärritusel. Vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis tingib veresooni ahendava angiotensiin-2 tekke. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu
Magnetilise induktsioonimõõtühikuks on tesla. 𝑎 𝑟𝑑𝛼 𝑎𝑑𝛼 𝜇0 𝑖 Sirgvoolu väli. 𝑟 = 𝑠𝑖𝑛𝛼 𝑑𝑙 = 𝑠𝑖𝑛𝛼 = 𝑠𝑖𝑛2𝛼 𝑑𝐵 = 4𝜋 ∗ 𝑎 ∗ 𝑠𝑖𝑛𝛼𝑑𝛼 B=∫dB B=μ0i/2πa Sirgvoolu magnetilise induktsiooni jooned kujutavad endast juhti ümbritsevate kontsentriliste ringjoonte süsteemi. Ringvoolu väli. Olgu vaadeldav vool ringvool. Iga vooluelement tekitab keskpunktis induktsiooni, mis on suunatud piki 𝜇0 𝑖 kontuuri positiivset normaali. 𝑑𝐵 = 4𝜋 ∗ 𝑟2 𝑑𝑙 𝜇0 𝑖 𝜇0 𝑖 𝜇0𝑖 𝐵= = ∗ 𝑑𝑙 = ∗ 2𝜋𝑟 =
Basseinid Väikesed 1-25 ruutmeetrise pindalaga tehismaterjalist kalakasvatusrajatised *Ruut, ristkülik või ümmargune *Pikkades ristkülikukujulistes tekivad nurkades surnud tsoonid, kalad hoiduvad sisse ja väljavoolu juurde. *Ringvooluga basseinis paikneb kala ühtlasemalt *Kiirvoolukanalid (100 X 4 X 1 m) milles vee korduvkasutus Kiirvoolukanalid *Kiirvoolukanalid milles vee korduvkasutus *Taani tehnoloogia järgi sõnnikuärastuseks settekoonused ja vee ringvoolu tekitamiseks õhktõstuk (airlift). Sumbakasvatus merevesi/ magevesi *Sumbad *Püsiv veetemperatuur *Eesti rannikul sobivaid kohti vähe *Suvised ja sügisesed ohu *Kalu tuleb vaktsineerida (vibrioos, furunkuloos) Veevarustus Isevoolsed odav ja töökindel. Vesi voolab kanaleid, renne ja torustikke mööda, läbivool reguleeritav. Pumbatavad kulukam, rikete ning elektrikatkestuste oht. Retsirkulatsioonisüsteem *Suletud veekasutusüsteemideks on basseinid *Vesi pidevas ringluses
tekitava vooluga? Siis kui nurk on magnetilise induktsiooni ja vooluga juhi vahel 0 kraadi. 218. Millise praktilise reegli järgi määratakse sirgvoolu poolt tekitatud magnetvälja suund? Vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda 219. Millise praktilise reegli järgi määratakse ringvoolu poolt tekitatud magnetvälja suund? Vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. 220. Kuidas on magnetilise induktsiooni suurus seotud teda tekitava voolu tugevusega? F = B I l * sin a 221. Millest oleneb magnetväljas paiknevale vooluga juhile mõjuv jõud? F = B I l * sin a 222
Et saada kogu juhtme välja, peame integreerima analoogiliselt "laetud sirge" elektriväljaga. Jooniselt näeme, et Pannes need BSL valemisse, saame: 81 Kruvireegel ja selle lääne analoog - parema käe reegel. Integreerides seda üle nullist -ni, saamegi Analoogilise integraaliga võime leida ka ringvoolu (vooluga juhtme, mis on ringjoone kujuline = juhtmekeerd!) välja. Siin on asi isegi lihtsam. Ringjoone tsentri jaoks on , , ning 82 Integraal piki juhet: sirgvool. Pisut keerulisema matemaatikaga saame punkti jaoks, mis asub ringvoolu teljel kaugusel tsentrist.
olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. 2) Möödavoolu filter seda tüüpi filtrit läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. 32. Töötava mootori temperatuuritsoonid 85-95 kraadi umbes jahutusvedelik tavaliselt 33. Jahutussüsteemi agregaadid ja osad Paisupaagi kork, klapptermostaat, termomeeter, temperatuuriandur, radiaator, ringvoolu pump, radiaator, külm õhk, paisupaak. 34. Termostaadi eesmärk ja tööprintsiip Termostaat reguleerib mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Mootori käivitamisel on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud jjahutusvedelikku ei lasta jahutusradiaatorisse. Jahutusvedelik soojeneb mootori plokis piisava temperatuurini (85-95) siis avaneb termostaadilapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse, kus toimub vedeliku jahtumine
Tuleb vältida subjektiivsust vaatlustel (näit. pilvede hulga, lume kaetuse Kliimat võib vaadata alljaotuse juures: kus uuesti soojeneb. Selle ringvoolu liikumapanevaks jõuks on Maa pinnale · Polaarne (arktiline õhumass 1)makrokliima 2)mesokliima ehk määramine jne.)
Kui vedeliku tihedus on sellest väiksem lisatakse kontsentraati ja kui suurem siis destilleeritud vett. Antifriisi kasutusaeg on kolm aastat. Talvel tuleb jahutussüsteem ja mootor soojustada, et tagada sobiv soojusreziimi. Selleks , et jahutussüsteemis püsiks kindel temperatuur ja vedeliku kadu oleks minimaalne on süsteem kinnine ning varustatud auru ja õhu klappidega. Väikestel koormustel töötemperatuuri hoidmiseks on mootori jahutussüsteemis termostaat, mis jagab vedeliku ringvoolu kaheks: suureks ja väikeseks ringvooluks. Talvel külma ilmaga, kui kasutatakse antifriisi kontsentraati ja suurt ringvoolu (radiaatorit) ei soojustata, võib radiaatoris antifriis hanguda, vedelik süsteemis ei ringle, jahutust ei toimu ning mootor kuumeneb üle. Mootori jahutamisest võtab osa enda kanda ka õlitussüsteem. Õli , puutudes kokku kuumade pindadega, kuumeneb ja võtab sealt osa soojust kaasa. Õli
Autonoomse närvisüsteemi aktivatsioon · Kehalise aktivatsiooni ilmingute tekke eest vastutab närvisüsteemi autonoomne osa (ANS) · ANS aktiveeritakse erinevate stiimulite mõjul. Nendeks võivad olla füüsiline pingutus intensiivne või uudne stiimul keha vigastus ärevus või ootus teatud ained · ANS aktiveerimise tüüpilisteks mõjudeks on vere ringvoolu kiirenemine, vere rikastamine glükoosi ja hapnikuga, lihaste toonuse tõus ja meelte "teravnemine" ning higistamine · Need muutused on põhjustatud hüpotalamuse poolt ja neile kaasneb reeglina ajukoore aktivatsioon · Hüpotalamus vallandab kaks paralleelset ja teineteist täiendavat reaktsiooni: stimuleerib autonoomse närvisüsteemi sümpaatilist osa ja sisenõresüsteemi, eelkõige neerupealise säsi, mis produtseerib adrenaliini või noradrenaliini
Kirjutati alla kaubanduslepingutele Suurbritannia ja USA'ga. Raha ja pangareform- Tarvis suurendada Eesti valuuta ja kullavarusi, selle jaoks on vaja võtta välislaenu. Britid olid valmis laenu andma aga sel juhul kui rahvaste liit asuks garanteerima seda. Inglise pangast saadi välislaen 1,35 miljonit naela. Kroon seoti Rootsi krooniga, määrati kindel kullakate 0,403g kulda vastas ühele Eesti kroonile. Eesti pank muudeti klassikaliseks riigi pangaks, mis hakkas tegelema raha ringvoolu üldise korraldamisega ning loobus kommertsfunktsioonidest. Asutati kolmas riiklik pank (Eesti pank, Maa pank) "Pika laenu pank", mis võttis üle Eesti panga vanad laenud ja pidi hoolitsema nende sissenõudmiste eest. Hakati tegelema kõige muuga peale põllumajanduse. Inimeste sissetulekud suurenesid, riigi eelarve kasvas, väliskaubandus bilanss ja makse bilanss olid tasakaalustatud, majandus oli ümber orienteerutud ida suunast läände, uueks
vool. Tänu elastsetele jõududele ja arterioolide takistusele püsib arteriaalsüsteemis rõhk ka diastoolse pausi ajal (seda nimetataksegi diastoolseks rõhuks). Diastol – südame lõdvestusfaas, löögipaus Märkus. Vererõhu mõõtmisel fikseeritud süstoolne vererõhk vastab süstoolsele rõhupulsile ja sõltub südame võimsusest, diastoolne vererõhk vastab süsteemi diastoolsele jääkrõhule ja sõltub perifeersete veresoonte takistusest. Vere ringvoolu reguleerimisel mängib otsustavat osa sümpaatiline närvisüsteem. Suurelt osalt püsivana hoitav vererõhk vastab keha verevarustusvajadusele kohandatud südame minutimahule. Üksikute elundite verevarustust reguleerib kohalik regulatsioonimehhanism nende vajaduse järgi. 65 Arteriaalse vererõhu tõus tekib järgmistel juhtudel: arterioolide ahenemine, mille tõttu tõuseb perifeerne takistus ja suureneb arteriaalne vererõhk;
annaabi.ee 
