rakenduvad vooluallikas; Ohmi seadus kogu vooluringi kohta-voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega; Pinget- välistakistusel nim vooluallika klemmipingeks; Tühijooks-vooluallika töö piirolukord, kui seda ei kasutata; Tühipinge- elektromotoorjõud, sest ta võrdub vooluallika tühijooksul katkestuskohas tekkiva pingega; Lühis-kui välistakistus on lähedane nullile; Klemmipinge-pinge vooluallika klemmidel, mida näitab klemmide külge ühendatud voltmeeter. T-1012 d-10-1 G-109 c-10-2 M-106 m-10-3 K-103 -10-6 h-102 n-10-9 da-101 P-10-12 N=I2R -elektromotoorj (V) I=_ r= R r-sisetakistus () Rr I N-võimsus(W) A=Nt R-välistakistus N=IU I-pinge(A) N=U2 Q-soojushulk(J) R
Tabel 23.1 - Kolmejuhtmeline ühendus ilma kondensaatorita C1 α C αC Otsilloskoobi pilt I1 ühe trafo primaal vool 92 2,5/100 U1 faasipinge 300/ 78 150 U2 Liinipinge 300/ 124 150 U3 300/ sek. trafo 77 150 klemmipinge Usum sek. Ahelas 300/ 111 150 U4 sek. alaldiga 26 150/75 klemmipinge Ic vool kondekal 0 C1 Tabel 23.2 - Kolmejuhtmeline ühendus kondensaatoriga C1 α C αC Otsilloskoobi pilt I1 ühe trafo primaal vool 92 2,5/100 U1 faasipinge 300/ 78 150 U2
YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 15 Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: · suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi v~oi ruumala suhe) · nullvoolupotentsiaali (klemmipinge) konstantsus vooluallika t¨uhjenemisel · madal sisetakistus (v~oimaldab saada tugevat voolu) · hea s¨ailivus Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja t¨uhjendamist v~oimaldava gal- vaanielemendiga), siis on olulised veel: · maksimaalne laadimis- ja t¨uhjendamiskordade arv · v¨aike iset¨uhjenemine YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18
Elektromotoorjõud- iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse, tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga, võrdub pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. Pingeallika klemmipinge on väiksem kui allika emj. 2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta-vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Kogu vooluringi kohta-suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). 3.Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja emj määramiseks
Alalisvooluallikate parameetrite ning rakendamisega tutvumine. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine. 1.2. Katseskeem Joonis 1. Elektromotoorjõu allikate tunnusjoonte parameetrite määramine (+mõõteriistad), komponendid punktiiriga 1.3. Katse tulemused Tabel 1. Allikate U I tunnusjoonte määramise katse tulemused Allika Koormus- klemmipinge [V] Märkused Allikas Koormus vool [A] 0 0 13,0 E = 13 V 0,5 Ik 1 13,0 Stend 1,0 Ik 2 13,0 1,5 Ik 3 13,0 Rkoormus= 0 3,13 0,3 0 0 11,1 E = 11,1 V
Tühijooksul võib pöörlemiskiirus kasvada nii suureks, et mootor puruneb. Generaatorina kasutatakse erijuhtudel, nt diisel-elektrivedurites. 4. Liitergutus- e kompaundmasinal on kaks ergutusmähist, mis asuvad ühistel poolustel (joonis 6D). Üks ergutusmähis on jadamisi ankrumähisega, teine mõlemaga rööbiti. Kompaundmasinas I a = I ej ja generaatortalituses I = I a - I er¢ , aga mootortalituses I = I a + I er¢ . 4. Ankru elektromotoorjõud ja generaatori klemmipinge Et valemi (1) kohaselt indutseeritud emj sõltub ankrumähise keerdude arvust ja teda läbiva magnetvoo muutumise kiirusest, siis võib ankru emj kirja panna järgmisel kujul: e = cE w F , (3) kus c E on alalisvoolumasina elektriline konstant, mis arvestab ankrumähise poolide arvu ja nende sektsioneerimise viisi, juhtmekeerdude arvu w sektsioonis, induktori pooluste arvu jt
Tekib kõver 3, mida nim tõusvaks haruks. Tühijooksualanev ja tõusev haru moodustavad hüstereessilmuse. Joon 4 nende keskel on arvutuslik tühijooksu- karakteristik. Sirgjooneline osa on masina küllastumatu magnetsüsteem. Voolo kasvades hakkav masinas teras küllastuma ja karakteristik omandab kõver- joonelise iseloomu. Nii saab hinnata masina magnetilisi omadusi. Koormuskarakteristik (joonis 5.4) väljendab klemmipinge sõltuvust ergutus- voolust muutumatu koormusvoolu n. nimivoolu korral, kui pöörlemiskiirus on konstantne. Sellisel juhul on klemmipinge väiksem EMJ-st. koormuskõver 1 on madalamal tühijooksukõverast 2. Kolmnurk abc nim. iseloomulikuks kolmnurgaks
kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit. Vahelduvvoolugeneraatorit seepärast, et see generaator on generaatoritest üldiselt kõige kergem ja töökindlam. Vasakult paremale osad: rihmaseib, otsakaas, laager, rootor, laager, staator, otsakaas, pingerelee koos harjadega, alaldi, alaldi kate. Masinate generaatoreid võiks iseloomustada lühidalt: kolme- või viiefaasiline, vahelduvvoolu, elektromagnetergutusega, täisperioodalaldi ja pingeregulaatoriga varustatud generaator. Klemmipinge generaatoril võib olla 14 V või 28 V. Staatorimähistes lubatud töövool sõltuvalt generaatori tüübist ja võib olla 40...200 A. Kuna generaatori mähiseid läbib suur vool, siis ülekuumenemise vältimiseks töö käigus generaatorit pidevalt jahutatakse õhk- või vedelikjahutussüsteemi abil. Antud generaatori tüübi klemmipinge sõltub rootori pöörlemissagedusest. Selleks, et pinge elektrisüsteemis ei tõuseks töö käigus lubatust kõrgemale on paigaldatud
kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V). Elektromotoorjõud on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. Vooluringi ühendatud pingeallika klemmipinge on alati väiksem pingeallika elektomotoorjõust. Vastavalt Ohmi seadusele saab vooluahelasse ühendatud pingeallika klemmipinget arvutada järgmise valemiga: U = E - I * R0 U on pingeallika klemmipinge, mõõdetuna voltides (V). I on pingeallika elektrivoolu tugevus, mõõdetuna amprites (A). E on pingeallika elektromotoorjõud, mõõdetuna voltides (V). R0 on pingeallika sisetakistus, mõõdetuna oomides ().
oksüdatsioon leab aset positiivsel elektroodil ja reduktsioon negatiivsel elektroodil. Ühendamine Enamasti ühendatakse primaar- ja sekundaarvooluallikate elemendid patareis järjestikku ehk jadamisi, kui on vaja saada kõrgemat pinget. Elementide paralleel- ehk rööpühenduse korral on patarei suuteline andma tugevamat voolu. Tunnussuurused o Elektromotoorjõud ehk avaahelapinge on koormamata elemendi klemmidevaheline pinge. o Nimipinge on uue elemendi klemmipinge (positiivse ja negatiivse elektroodi vaheline pinge) teatud kindla koormusvoolu korral. o Sisetakistus on takistus, mida avaldavad elemendi elektroodid ja elektrolüüt teda läbivale voolule. Koormamisel jääb allika klemmipinge väiksemaks ava-ahelapingest vooluallika sisetakistusel tekkiva pingelangu võrra. Järelikult mida väiksem on vooluallika sisetakistus, seda vähem tema pinge koormamisel langeb, ja seda tugevamat voolu on element
Labortöö pealkiri: Allikad, juhtmed, kaitsmed Labortöö tehtud: Juhendaja: Lauri Kütt 1. Elektromotoorjõuallikate tunnusjooned Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U Tabel Katseandmed ja arvutustulemused Koormusvoo Allika Ra Pväljund Allikas Koormus E [V] Pallikas[W] Psisetakistus[W] l [A] klemmipinge [V] [oom] [W] DC Power
a elektrostaatilised jõud) on kõrvaljõud, paigutavad ümber vooluallikas laetud osakesi. Elektromotoorjõud iseloom. kõrvaljõudude tööd(kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamisel tehtava töö ja selle laengu suhe) E[V]=Ak [J]/q[C] 10. Sõnasta Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem ja tähiste nimetused. Voolutugevus suletud vooluringis on võrdne elektromotoorjõu ja kogutakistuse suhtega. I=E[V]/R+r 11. Mida kujutab endast klemmipinge, allikapinge, pingelang vooluallikas? Klemmipinge=pingelang välistakistusel (I*R); allikapinge: E=U(avatud vooluahela korral), Pingelang vooluallikas: pinge sisetakistusel (I*r) 12. Selgita ütelust " patarei on tühi ", millal on vooluallikas lühises? Vana patarei sisetakistus on suur, kogu pinge langeb peaaegu voolallikale. Vooluallikas on lühises kui R=0 (välistakistus on 0) I=E/R, voolutugevus suureneb mitmeid kordi. 13. Iseloomusta eletrivoolu vedelikes: elektrolüüt, dissotsiatsioon, elektrolüüs, sõnasta
kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V). Elektromotoorjõud on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. Vooluringi ühendatud pingeallika klemmipinge on alati väiksem pingeallika elektomotoorjõust. Vastavalt Ohmi seadusele saab vooluahelasse ühendatud pingeallika klemmipinget arvutada järgmise valemiga: · U on pingeallika klemmipinge, mõõdetuna voltides (V). · I on pingeallika elektrivoolu tugevus, mõõdetuna amprites (A). · E on pingeallika elektromotoorjõud, mõõdetuna voltides (V). · R0 on pingeallika sisetakistus, mõõdetuna oomides ().
Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas,elektritarviti ja lüliti tekib vooluahel . Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring . Keemilised vooluallikad ja patareid Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas , mis muundab aktiivainete keemilise energia vahetult elektrienergiaks . Keemiliste vooluallikate liigitus : Galvaanika elemendid - ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatavad Galvaanielementide ja patareide parameetrid : Nimipinge uue elemndi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral. Sisetakistus elemendi takistus , mia avaldavad elemendi elektroodid ja elektrolüüt teda läbivale voolule. Mahtuvus eletrkihulk , mida värske element on võimeline andma teatud kindlatel tühjendustingimustel. Erienergia elemendi mahtuvuse ja pinde korrutis mahuühiku kohta. Säilimiskestus ajavahemik , mille lõppedes toatemperatuuril säilitatud elemendil on alles veel 90% algsest mahtuvusest.
pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I= U R 2)kogu vooluringi kohta Mõiste: voolutugevus on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega I= Kirja E R+ r 4) Välisvooluring-algab vooluallika + - klemmilt ja lõppeb vooluallika - - klemmil Sisevooluring-laengute liikumine vooluallika sees kõrvaljõudude abil. 5)Klemmipinge-pinge mis tekib väljaspool vooluallikat ehk välistakistusel ( U= J . R ) 6) Lühis- selline olukord vooluallikas, kus välisvooluringi takistus on väga suur Tagajärg: voolutugeuvs vooluringis suuureneb ja eraldub soojushulk ning juhtmed põlevad läbi 7 )Tühijooks- -selline olukord vooluallikas, kus välisvooluringi takistus on lõpmatult suur Tagajärg: see on sellilses olukorras kus patarei taha pole ühtegi tarbijat kinnitatud . Ja patarei läheb tühjaks.
nende tehnilised andmed. 2. Mõõta voltmeetriga patareide elektromotoorjõudu e. emj E joonis 1. E1=...... V, E2=...... V, E3=....... V. 3. Koostada joonise 3. järgi elektriskeem ja mõõta patarei pinget Uv, voolu I ja takistus Rt. Takistuse Rt väärtuseks valida, et patarei klemmipinge väheneks nähtavalt. U1=......V, I1=......A, R1=......, U2=......V, I2=......A, R2=......, U3=......V, I3=......A, R3=...... 4. Mõõta ampermeetriga patareide lühisvoolu Ik joonis 2. Ik1=......A, Ik2=......A, Ik3=......A.
Siinuselise vahelduvvoolu puhul on tegemist vahelduvvoolujuhtivusega, mis üldjuhul on kompleksjuhtivus Y : Y = I / U . Takistite ühendusviisid ja skeemide teisendamine 5. Keemilised alalisvooluallikad. Sisetakistus. Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Sisetakistus on määratav allika sisepingelangu ja koormusvoolu jagatisena. Alalisvooluahelas on elektriallika klemmipinge (positiivse ja negatiivse elektroodi vaheline pinge) kus E on allika elektromotoorjõud, I koormusvool ja Rs allika sisetakistus. Seega sisetakistus Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega, milles on
10.Ohmi seadus. *Voolutugevus ahela lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega.(I=U/R) 11.Takistite jadaühendus. *Kui ühendada ühe voolutarbija lõpp teise voolutarbija algusega, siis tekib nende tarbiate jadalülitus. Jadalülitusekorral juhindun alljärgnevatest reeglitest: a)jadalülituse korral on voolutugevus kõikides ahelates ühesugune(I=I1=I2=...), b)jadalülituse korral on vooluallika klemmipinge võrdne pingelaengute summaga ia tarbia otstel(U=U1+U2+...), c)pingelaengud üksikutes vooluringiosades jaotuvad võrdeliselt nende osade takistusega(U1/U2=R1/R2), d)kogu lülituse takistus võrdub üksikute takistuste algebralise summaga(R=R1+R2+...). 12.Takistite rööpühendus. *Kui ühendada mitme voolu tarbia algused omavahek kokku ja tarbiate lõpud omavahel kokku siis tekib tarbiate parallellülitus e. Rööplülitus. a)Rööplülituse
suurendame väärtuseni a. Tekib kõver 3, mida nim tõusvaks haruks. Tühijooksualanev ja tõusev haru moodustavad hüstereessilmuse. Joon 4 nende keskel on arvutuslik tühijooksu- karakteristik. Sirgjooneline osa on masina küllastumatu magnetsüsteem. Voolu kasvades hakkav masinas teras küllastuma ja karakteristik omandab kõver-joonelise iseloomu. Nii saab hinnata masina magnetilisi omadusi. Koormuskarakteristik (joonis 5.4) väljendab klemmipinge sõltuvust ergutus-voolust muutumatu koormusvoolu n. nimivoolu korral, kui pöörlemiskiirus on konstantne. Sellisel juhul on klemmipinge väiksem EMJ-st. koormuskõver 1 on madalamal tühijooksukõverast 2. Kolmnurk abc nim. iseloomulikuks kolmnurgaks. Koormuse ühendamisel klemmipinge langeb. Põhjusei 2: pingelangu tõttu ankrumähises ja ankrureaktsiooni demagneetival toimel.
elektrivoolu ei juhi. Transistor Transistor on koostis osa mille abil saab võimendada elektrisignaale. Kui transistori baasile anda väike voolutugevus, siis kollektorilt pääseb emitterile suur voolutugevus. Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas, mis muudab aktiivainete keemislise energia vahetult elektrienergiaks. Vooluallikaid liigitatakse Galvaanielemendid ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatav Nimipinge uue elemendi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral sisetakistus elemendi takistus, mida on avaldatud elemendi elektroodi ja elektrolüüt teda läbivale voolule. mahtuvus elektrihulk erienergia elemendi mahtuvus ja pinge korrutis mahuühiku kohta säilimiskestus säilimiskuupäev 2. Alalisvoolu korral voolutugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille voolutugevus ja suund ajas perioodiliselt muutuvad. Krichoffi esimene seadus
Punktid 6,00/6,00 Hinne 5,00, maksimaalne: 5,00 (100%) Tagasiside Hinne 5 Küsimus 1 Autonoomse sünkroongeneraatori võll pöörleb sagedusega 1500 p/min ja generaatori Õige klemmipinge on 400 V 50 Hz. Seejärel tõstetakse pöörlemissagedust kuni 1600 p/min ja Hinne 2,00 / 2,00 samaaegselt vähendatakse ergutusvoo suurust 20% võrra. Arvutage generaatori andmed uues olukorras, kui generaator oli mõlemal juhul tühijooksul.
Leia kõrvaljõudude poolt patareis 1 minuti jooksul tehtud töö. Leia kõrvaljõudude poolt patareis 1 minuti jooksul tehtud töö. 38. Vooluallikaga, mille elektromotoorjõud (emj) on 12V ja sisetakistus 1, ühendati 38. Vooluallikaga, mille elektromotoorjõud (emj) on 12V ja sisetakistus 1, ühendati reostaat takistusega 5. Leia voolutugevus ahelas ja vooluallika klemmipinge. reostaat takistusega 5. Leia voolutugevus ahelas ja vooluallika klemmipinge. 39. Hõõglamp ühendati patareiga, mille emj on 4,5V. Lambi klemmidega ühendatud 39. Hõõglamp ühendati patareiga, mille emj on 4,5V. Lambi klemmidega ühendatud voltmeeter näitas, et pinge lambi klemmidel on 4V, vooluringi ühendatud ampermeeter voltmeeter näitas, et pinge lambi klemmidel on 4V, vooluringi ühendatud ampermeeter
Et saada kõrgemat pinget, on vaja ühendada järjestikku mitu elemnti. Valem: U=U1+U2+U3. Niisugust jadaühenduses galvaanielementide kogumit nimetatakse galvaanipatareiks või lihtsalt patareiks. Igapäevases elus nimetatakse tihti patareiks ka üksikut galvaanielementi, näiteks seda, mis pannakse elektronkäekella või lauakella toiteallikaks. Jadaühenduses galvaanielementide klemmipinged liituvad. Näiteks moodustavad kolm jadaühenduses 1,5 voldist elementi patarei, mille klemmipinge on 4,5 V. Galvaanielementide rööpühendamine pinget ei tõsta. Näiteks kolme elemendi rööpühendamine on samaväärne sellega, nagu oleks me elemendi asendanud kolm korda suuremate plaatidega elemendiga. See tähenda, et rööpühenduses on kolmest elemndist koosneval vooluallikal kolm korda rohkem keemilist energiat kui ühel elemendil. Valem: U=U1=U2=U3. Patarei energiamahutavust mõõdetakse ampertundidega (tähis A*h). Ampertundide
84 85 6.10 Mahtuvusega vooluring Eespool, jaotises 5.5 on vaadeldud kondensaatori laadimist alalisvooluahelas. Seal on vool võimalik vaid lühiajaliselt, seni kuni kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaatori klemmidele vahelduv- pinge u =U m sin t tekib tema plaatidel laeng q = C u = C U m sin t mis muutub võrdeliselt pingega. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega, see tähendab, et ka kondensaatori klemmipinge muutub kiirusega: dq du i= =C . dt dt Siinuspinge suurim kiirusemuutus on nullväärtuse läbimise hetkel, siis on vool maksimaalne. Kui aga pinge saavutab maksimaalväärtuse, sel hetkel on tema muutumiskiirus ja siis ka vool võrdne nulliga. Vool kondensaatori vooluringis du d (sin t ) i =C =CU m = C U m cos t = I m sin(t + ) dt dt 2
Vastupidisel juhul – kui keemilise vooluallika laadimisel toimub elektrolüüsiprotsess – vahetavad katood ja anood kohad, nii et oksüdatsioon leab aset positiivsel elektroodil ja reduktsioon negatiivsel elektroodil.[1] 3 Tunnussuurused Elektromotoorjõud Elektromotoorjõud ehk avaahelapinge on koormamata elemendi klemmidevaheline pinge. [1] Nimipinge Nimipinge on uue elemendi klemmipinge (positiivse ja negatiivse elektroodi vaheline pinge) teatud kindla koormusvoolu korral. [1] Sisetakistus Sisetakistus on takistus, mida avaldavad elemendi elektroodid ja elektrolüüt teda läbivale voolule. Koormamisel jääb allika klemmipinge väiksemaks ava-ahelapingest vooluallika sisetakistusel tekkiva pingelangu võrra. Järelikult mida väiksem on vooluallika sisetakistus, seda vähem tema pinge koormamisel langeb, ja seda tugevamat voolu on element suuteline tarbijale andma
standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. Standardpotentsiaalide kasvu järjekorras paigutatud metallelektroodid moodustavad metallide pingerea. Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: - suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) - elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel - madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) - hea säilivus Keemilised vooluallikad _ Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja tühjendamist võimaldava galvaanielemendiga), siis on olulised veel: - maksimaalne laadimis- ja tühjendamiskordade arv - väike isetühjenemine Pikka aega jäid akude erimahtuvused ühekordse kasutusega elementide omadele alla. Viimastel aastatel on aga
suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootrojõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. Pinget välistakistusel nimetatakse vooluallika klemmipingeks. Tühijooksul on vooluallikas, siis kui seda ei kasutata. Mida väiksemvool läbib mõõteriista ja vooluallikat, seda väiksem on erinevus klemmipinge ja elektromotoorjõu vahel. Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootrjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. Sisetakistuse r all mõistame seejuures suurust, mis võimaldab esitada pinge Us samuti Ohmi seaduse abil. Vedelikes on laengukandijateks ioonid. Metallides elektronid
Allikapinge- Elektromootorjõud Mida näitab emj? - Elektromootorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et tõimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: - Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega Klemmipinge- Pinget välistakistusel nimetatakse vooluallika klemmipingeks Lühis- välistakistus on lähedal nullile Tühijooks- vooluallikas siis, kui seda ei kasutata
ja pöördvõrdeline tarbija takistuse R ja elektromotoorjõu allika sisetakistuse Ro summaga. I = E / R + Ro Kus mõõtühikuteks on: voolutugevus – amper (A); elektromotoorjõud – volt (V); takistus ja elektromotoorjõu allika sisetakistus – oom (Ω). Veel selgituseks lisaks: Suletud vooluringi korral on vooluringis vool I ning see vool tekitab reaalse elektromotoorjõu allika sisetakistusel Ro, pingelangu ΔU. ΔU = I Ro Siit aga saab teha järelduse selle kohta,millega võiks võrduda klemmipinge toiteallika klemmidel. Kuna reaalse skeemi puhul kogu vooluringi moodustumisel langeb allika pinge U just selle pingelangu ΔU võrra, mis tekib kogu voolu I toimel allika sisetakistusel. U = E – ΔU Teisy Slavin MJ213 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://helia.ee/andres2/?page_id=116 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Ohmi_seadus 3. http://www.pkpk
jagame laengu suurusega, emj. Võrdub välistakistusel ja sisetakistusel tekkivate pingete summaga kasutades Ohmi seadust ( ) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega VOOLUALLIKA TÜHIJOOKS JA LÜHIS Vooluallika klemmipinge on pinge välitakistusel. Kui vooluring koosneb ainult vooluallikast ja voltmeetrist, siis välistakistuseks on voltmeetri takistus (see on reeglina väga suur) + V Eristatakse vooluallika töö kahte piirolukorda: tühijooksul ja lühist. Tühijooksul on vooluallikas siis, kui seda ei kasutata. Välistakistuseks R on vooluallika klemmide vahele jääva kuiva õhu takistus. Seega, . Tühijooksul mõõdetakse vooluallika emj.
(allikapinge) väärtusega UA = U ning olgu UA = 10 V. Mitmest jadalülituses olevast üheoomilisest takistist R = 1 peab koosnema ahel, et vool ahelas oleks 2 A? Joonistage ahela elektriskeem ja tähistage kõik potentsiaalilangud ja nende väärtused. Lahendage sama ülesanne kui takistite väärtuseks on R = 2,5 . KODUÜLESANNE 2 Olgu joonisel kujutatud ahelas kadudeta allika sisepinge võrdne UA = 10 V. Sellisel allikal on ka allikaväljundpinge (klemmipinge) U = 10 V. Mitme üheoomise takistiga (R = 1 ) saab moodustada rööpahela, mille ekvivalentne takistus Re = 0,2 . Millised on rööpahelas kõik voolud? Joonistage selle ahela elektriskeem ja tähistage kõik voolud. Lahendage see ülesanne uuesti kui takistite väärtuseks on R = 0,4 . LOENGUL ANTUD KODUÜLESANDED ELUOHTLIKUD OLUKORRAD Näide: inimene vasakul. Ligikaudsel hindamisel võime vaadata 3 allikat, mis kutsuvad esile voolud kolmes suletud kontuuris
selle väärtus alalisvoolule? Mahtuvusest C tingitud takistusest vahelduvvoolule z r rL 2 xL xC 2 *Kuidas arvutatakse jadalülituses vooluringi näivtakistus? Näivtakistust arvutatakse selle valemiga. *Missugusel tingimusel tekib vooluringis pingeresonants ja milline takistus määrab voolutugevuse resonantsil? xL xC Pinge resonants tekib sellisel tingimusel, ning resonantsi määrab aktiivtakistus. *Miks ei võrdu pingeresonantsil pooli klemmipinge UL kondensaatori klemmipingega UC? Kuna kondensaator on ka tarbija ja tekitav lisapinget, mis on küll väike, aga olemas. *Milline on võimsusteguri väärtus resonantsil? Võrdlemisi suur. *Kuidas on üksteise suhtes suunatud induktiivsuse ja mahtuvuse pingelangude vektorid? Vektoris on risti üksteise suhtes. *Kuidas avaldub jadalülituses vooluringi üldpinge osapingete kaudu? Siis, kui liidame erinevaid osapingeid kokku. Hinnang tööle: Töö sai tehtud ilma probleemiteta
R0 U R + E - Vooluallika emj. (E) on potentsiaalide vahe mis tekib energia muundamise käigus vooluallikas: - akudes, patareides - keemilise protsessi tulemusena - generaatorites - mehaanilise energia muundamisel elektrienergiaks - päikesepatareides - valgusenergia muundamisel el. energiaks mõõtühik: volt [V] Vooluallika klemmipinge on alati allika sisemise pingelangu võrra väiksem elektromotoorjõust. E = U + U 0 e. U = E - U 0 (2-3) Elektritakistus (takistus) on juhi omadus takistada loengute liikumist ja muundada elektrienergia soojusenergiaks. Takistuse mõõtühik on oom [ ]. Lisaühikud: 1k = 10 3 1 M = 10 6 l
Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Kui pole tegu standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. Keemilised vooluallikad praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustavad : Suur erimahtuvus ( toodetava energiahulga ja massi/ruumala suhe ) Elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel Madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) ja hea säilivus. Elektrolüüs redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis. Kasutatakse mitmete ainete ( Li, Na, Al) tootmisel , pinnakatete valmistamisel (galvaanika), metallide (Cu) puhastamiseks. Elektrolüütide lahuses on laengukandjateks ioonid. Naatriumi kasutamine : naatriumkloriid (keedusool) , naatriumhüdroksiid (seebi
näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui võimalik, näiteks punkti C kohta 18 I1 + I 2 I 3 = 0 . (1)
näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui võimalik, näiteks punkti C kohta 18 I1 + I 2 I 3 = 0 . (1)
näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui võimalik, näiteks punkti C kohta 18 I1 + I 2 I 3 = 0 . (1)
Saadud energiat saab laengukandja üle kanda teistele vooluringi ühendatud seadmetele. Laengute energia võib muutuda soojusenergiaks, selle energia arvel võib teha mehaanilist tööd. Veel võib laengute energia muutuda keemiliseks energiaks kui laetakse teist akut. Kui vooluahelas on kaks vooluallikat, mis mõjuvad laengutele erisuunaliste jõududega, määrab laengukandjate liikumise suuna suurema elektromotoorjõuga vooluallikas (klemmipinge). Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. Elektromotoorjõu mõjul liiguvad laengukandjad madalama potentsiaaliga negatiivse klemmi ümbrusest kõrgema potentsiaaliga positiivse klemmi ümbrusesse. Ideaalne emj allikas on seade, millel puudub sisetakistus s.t. laengukandjad saavad vooluallika sees takistamatult liikuda
staatorimähises generaatori põhi emj. 0 2.Ankrumähise magneetimisergutuse pikikomponent Fad tekitab magnetvoo ad, mis indutseerib pikitelje emj. ad 3.Ankrumähise magneetimisergutuse ristkomponent Faq tekitab magnetvoo aq, mis indutseerib risttelje emj. aq 4.Staatorimähise puistevoog indutseerib staatorimähises puiste emj. p1 5.Vool staatorimähises I1 tekitab tegev-pingelangu r1 Sünkroongeneraatori klemmipinge: 1 = 0 + ad + aq+ p1 r1 Vektordiagrammid 13 Karakteristikud Tühijooksukarakteristik (U0 = f(ie), I1 = 0, n = const) ·Graafikul kasutatakse suhtelisi väärtusi ·Erinevad vähe üksteisest (a) katse skeem, (b) tühijooksukarakteristi Lühisekarakteristik (I1k = f(ie), U = 0, n = const) ·Staatorimähised lühistatakse ·Seatakse nimipöörlemiskiirus ·Ergutatakse kuni I1k = 1,25I1n
Neutraalpunktiga ühendatakse neutraaljuhe N. 4. Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised kolmnurklülituse korral? Kolmnurkühenduseks ühendatakse esimese faasimähise lõpp U2 teise faasimähise algusega V1, selle lõpp V2 kolmanda mähise algusega W1 ja kolmanda lõpp W2 esimese mähise algusega U1. Generaatori kolm faasimähist moodustavad nüüd väga väikese takistusega kinnise vooluringi. 5. Mis on neutraaljuhe? Neutraaljuhe tagab tarvitite klemmipinge ja generaatori faasipinge võrdsuse. Neutraaljuhtmesse ei tohi paigaldada kaitsmeid, lüliteid ega muid seadmeid, mis võimaldaks või põhjustaks katkestust neutraaljuhtmes. 6. Mis on generaatori faasipinge? Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge on faasipinge. 7. Mis on liinipinge? Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. 8
Neutraalpunktiga ühendatakse neutraaljuhe N. 4. Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised kolmnurklülituse korral? Kolmnurkühenduseks ühendatakse esimese faasimähise lõpp U2 teise faasimähise algusega V1, selle lõpp V2 kolmanda mähise algusega W1 ja kolmanda lõpp W2 esimese mähise algusega U1. Generaatori kolm faasimähist moodustavad nüüd väga väikese takistusega kinnise vooluringi. 5. Mis on neutraaljuhe? Neutraaljuhe tagab tarvitite klemmipinge ja generaatori faasipinge võrdsuse. Neutraaljuhtmesse ei tohi paigaldada kaitsmeid, lüliteid ega muid seadmeid, mis võimaldaks või põhjustaks katkestust neutraaljuhtmes. 6. Mis on generaatori faasipinge? Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge on faasipinge. 7. Mis on liinipinge? Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. 8
vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R) I=U/R I= Sõnastage Ohmi seadus suletud vooluringi kohta? R+r Voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluring kogutakistusega. Vooluringi kogutakistuse alla mõeldakse vooluringi välisosa vooluallika sisetakistuse summat. = IR + Ir kus IR on U vooluallika klemmipinge U = - Ir Mis on vooluallika elektromotoorjõud? Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim. elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. On võrdne vooluallika maksimaalse klemmipingega. Millest sõltub juhi takistus? juhi takistus sõltub materjalieritakistusest, juhi pikkusest, ristlõikepindalast ja temperatuurist. Vooluga juhtmes eraldub alati soojust vastavalt juhi takistusele. Kuna
näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui võimalik, näiteks punkti C kohta 18 I1 + I 2 I 3 = 0 . (1)
Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Induktsiooni elektromotoorjõuks i nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega U(klemmipinge). Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. ***Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U = v l B sin V- juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes B- magnetinduktsioon l- juhtmelõigu pikkus - nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel
dünaamilise vattmeetriga. Alalisvoolu võimsuse võib arvutada vattides (W) valemiga: P = UI , (1.10) kus U on pinge tarbija klemmidel V; I – voolutugevus tarbijas A. Vahelduvvoolu aktiivvõimsus vattides (W) oleneb ka võimsustegurist P = UI cos ϕ , (1.11) kus U on tarbija klemmipinge efektiivväärtus V; I – tarbija voolutugevuse efektiivväärtus A; cosϕ – võimsustegur. Järelikult ei saa aktiivvõimsust üldjuhul arvutada volt- ja ampermeetrite näitude põhjal, sest nende korrutis väljendab voltamprites (V⋅A) mõõdetavat näivvõimsust S = UI . U* U* I* I I* I
XL=2πfL (Ω). c)Mahtuvustakistus Mahtuvustakistust tähistatakse xC. xc=1/ωC=1/2πfC (Ω). Vool on pingest 90 kraadi ehk π/2 võrra ees. 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. Ühine vool nagu ikka jadaühenduse korral. Aktiivpingevektor on vooluvektoriga faasis. Induktiivpingevektor on 90 kraadi võrra vooluvektorist eespool, mahtuvuspinge 90 kraadi võrra tagapool. Kõikide pingevektorite geomeetriline summa on võrdne klemmipinge vektoriga. Pingeresonantsiks nimetatakse olukorda, mille korral xL=xC (siis ka UL=UC) ning pingekolmnurk taandub sirglõiguks, vool on pingega faasis ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. 6. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööpühendus. Vooluresonants. Ühine klemmipinge, vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist. Pingega faasis aktiivvooluvektor Ia. Aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu I L vektor.
39. 5.3.5. Kuidas arvutatakse jadalülituses vooluringi näivtakistus? z=((r+rL)2+(xL-xC)2)=(r2vr+x2) --- x reaktiivtakistus 40. 5.3.6. Missugusel tingimusel tekib vooluringis pingeresonants ja milline takistus määrab voolutugevuse resonantsil? xL=xC, ehk L=1/C , tekib selliste tarbijate jadalülitusel pingeresonants ja kui z r=rvr (resonantsi näivtakistus on väikseim ja vooluringis kulgeb tugevaim vool) 41. ??? 5.3.7. Miks ei võrdu pingeresonantsil pooli klemmipinge UL kondensaatori klemmipingega UC? 42. 5.3.8. Milline on võimsusteguri väärtus resonantsil? cos=1 43. 5.3.9. Kuidas on üksteise suhtes suunatud induktiivsuse ja mahtuvuse pingelangude vektorid? vastassuunaliselt 44. 5.3.10. Kuidas avaldub jadalülituses vooluringi üldpinge osapingete kaudu? Vektoriaalse summana: U=Ur+UL+UC , U=((Ur+UL)2+(UxL-UC)2) 45. 6.3.1. Milline on meie vabariigi madalpingevõrgu juhtmete arv ning kuidas neid juhtmeid nimetatakse ja tähistatakse?
Seadmeid, mis säilitavad juhi erinevais punktides teatud potentsiaali nim. elektromotoorjõuks. Emj on arvuliselt võrdne max pingega, mida antud allikas tekitab. Emj on võrdne laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi A 1J ulatuses tehtud töö ja laengu suuruse suhtega. = = 1V Q 1C = U + U 0 kus U välisahela pinge (klemmipinge) Uo-sisemine pingelang 10. elektritakistus + ül Juhi omadust avaldada laengute liikumisele takistavat vastumõju nim. *l [ ] S ristlõikepindala l pikkus - eritakistus S = d 2 elektritakistuseks. R = S 4
sõrestikust välja. Peale selle võib tühjenemisel tekkiv peeneteraline PbSO 4 muutuda (eriti kui aku jäetakse tühjenenud olekus kauemaks seisma) jämekristalseks ega võta enam laadimisreaktsioonist osa. Pliiakul on mõned väärtuslikud omadused, mistõttu on ta tänapäevalgi hädavajalik vooluallikas, eriti sisepõlemismootorite juures. Nimelt püsib pliiaku pinge suurema osa tühjenemise ajast konstantsena (ühe purgi klemmipinge on 2V (Karik, Palm, Past, 1981:209)). Teiseks on võimalik pliiakust võtta lühiajaliselt õige tugevat voolu (100V ja rohkem), mis on mootori käivitamisel oluline. Ka on pliiakul sisetakistus väike. Seega on lahtriteks jagatult võimalik suurendada tööpinget vastavalt 6 või 12 V-ni. (Timotheus, 1999:259-260) Sellest tuleb lähemalt juttu osas 1.4. Pliiaku puuduseks on tema suur mass (plii tihedus on 11 300 kg/m3), tundlikkus
sõrestikust välja. Peale selle võib tühjenemisel tekkiv peeneteraline PbSO 4 muutuda (eriti kui aku jäetakse tühjenenud olekus kauemaks seisma) jämekristalseks ega võta enam laadimisreaktsioonist osa. Pliiakul on mõned väärtuslikud omadused, mistõttu on ta tänapäevalgi hädavajalik vooluallikas, eriti sisepõlemismootorite juures. Nimelt püsib pliiaku pinge suurema osa tühjenemise ajast konstantsena (ühe purgi klemmipinge on 2V (Karik, Palm, Past, 1981:209)). Teiseks on võimalik pliiakust võtta lühiajaliselt õige tugevat voolu (100V ja rohkem), mis on mootori käivitamisel oluline. Ka on pliiakul sisetakistus väike. Seega on lahtriteks jagatult võimalik suurendada tööpinget vastavalt 6 või 12 V-ni. (Timotheus, 1999:259-260) Sellest tuleb lähemalt juttu osas 1.4. Pliiaku puuduseks on tema suur mass (plii tihedus on 11 300 kg/m3), tundlikkus
annaabi.ee 
