Second level Third level Fourth level Fifth level Gaasipedaali asendi andur Annab mootori juhtarvutile informatsiooni gaasipedaali asendist. Reostaat-tüüpi andur paikneb mootoriruumis ja on trossi abil ühendatud gaasipedaaliga. Kaasaegsetel autodel paikneb see andur ka salongis, gaasipedaali kinnituskoha juures ja see võib olla ka Hall´i andur. Vastavalt sellelt andurilt saadud signaalile annab mootori juhtarvuti drosselklapi ajami elektrimootorile korralduse drosselklapi vajalikuks asendiks.
õhukogusele, mis antakse mootori silindritele - Mootori temperatuuri anduri signaalist- näiteks külm mootor vajab rikkamat küttesegu - Välisõhu temperatuuri andur signaalist näiteks kuumem õhk on hõredam ja sellisel juhul tuleb õhu hulka pihustada vähem kütust - Välisõhu rõhu anduri signaalst analoogselt eelmises näites tooduga tuleb mägedes kus õhk on hõredam pihustada õhu hulka vähem kütust. - Drosselklapi asendi anduri signaalist- see näitab ära mootori koormuse , koostöös väntvõlli pöörlemissageduse anduriga [MAP;MAF] - Heitgaasi koostise andurite (lambda andurite) signaalist mis informeerivad andurit küttesegu koostisest. - Auto teste arvuti signaalidest nagu näiteks automaatkäigukasti stabilsuskontrolli ja paljude teiste auto liikumist juhtivate arvutite nõudmistest mootori pöördemomendi ja pöörlemissageduse kohta,. Hõrenduse andur: 1312
jahutusvedelik 12. Milline parameetritest määrab kõige rohkem jahutussüsteemi võimekuse ja miks? Radiaator, süsteemi eesmärk on jahutada ja see mõjutab kõige otsemini süsteemi võimekust. Sisselaskesüsteem: 1. Nimetage sisselaskesüsteemi peamised komponendid (vabalthingaval mootoril)! Pihustid, klapid(sisse,välja), 2. Mis eesmärk on drosselklapil? Pöördemomendi reguleerimine 3. Milliste aspektidega peab arvestama mootorile drosselklapi valikul? Trosserklapi läbilaskevõimest 4. Nimetage vähemalt kolm erinevat drosselklapi lahendust (tüüpi)! Mehaaniline, elektriline, 5. Millistel puhkudel kasutatakse individualseid drosselklappe (st. igale silindrile on oma drosselklapp), mis on nende eelis ühe drosselklapi ees? Põhiline ülesanne gaasipedaali vajutamise järgse mootori reageerimisaja lühendamine võidusõidumootoritel. 6. Milline tehniline lahendus tagab drosselklapi sujuva töö ka talvetingimustes?
Kodune töö Õppeaines : Sisepõlemis mootorid Teaduskond: Transpordi teaduskond Õpperühm: AT 31/B Üliõpilane: Roland Oja Juhendaja: A. Lukk Tallinn 2012 ÜLESANNE1. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto sisselaskesüsteemis voolukiirus drosseli korpuses selle 100% avatuse korral iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm Drosselklapi läbimõõt on 62mm, seega ristlõike pindala on 0,01276m2 Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3. Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) Arvutus tulemused tabelina. rpm 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 ...
Toitesüsteem......................................................................................................................... 17 Kuidas sõltub kütuse rõhk hõrendusest sisselaskekollektoris? Miks on see vajalik?...........17 Tutvuge auto toitesüsteemi komponentide ehitusega........................................................... 18 Mõõtmised............................................................................................................................ 18 Drosselklapi ajam..................................................................................................................18 Toite- ja süütesüsteemi detailide inglisekeelsed nimetused..................................................19 Küsimused.............................................................................................................................20 Lihtsüütesüsteem......................................................................................................
komplitseeritud ettevõtmine, sest temperatuuri alandamine alandab ka mootori efektiivsust. Samal ajal aga tekib lämmastikühendeid kõige rohkem mootori töötamisel keskmistel koormustel, lahja kütteseguga. Seega, kui lasta heitgaase värske õhu või küttesegu hulka ainult mootori töötamisel keskmistel koormustel, ei ole võimsuse kadu isegi märgata. a plokikaas f heitgaasi tagastusklapp b heitgaasi toru g termostaadi korpus c sisselasketorustik d drosselklapi korpus e väljalasketorustik 1220 jahutusvedeliku temperatuuri andur 1313 auto kiiruse andur 1320 mootori arvuti Heitgaasi tagastuse (EGR) skeem
Piduriassistent: tunneb ära järsu vajutuse piduripedaalile(mõõdab pedaalile vajutamise kiirust ja jõudu), suurendab pidurdusjõu maksimaalseks kuni kestab surve pedaalile. Veojõukontrolliseade: piirab veorataste veojõudu(puksimist kiirendamisel ja rataste blokeerumist mootoriga pidurdamisel). See saavutatakse: pidurdades veorattaid ABS süsteemi abil, katkestades üksikutes silindrites süüde, vähendades eelsüüte- või eelpritsenurka, katkestade pihustite avanemise, sulgedes drosselklapi, vähendades turboõhku. Stabiilsuskontrolliseade: piirates veorataste veojõudu ning rakendades ratastele erinevat pidurdusjõudu ilma, et juht pidurile vajutab, tagab sõiduki lihtsa juhitavuse erinevates olukordades. Alajuhitavus: esirattad libisevad kurvist välja, rataste pöördenurk on suurem kui sellele vastav auto pöördenurk kurvis. Esirataste summaarne siirdenurk > tagarataste oma. Ülejuhitavus: tagarattad libisevad kurvist välja, esirataste pöördenurk on
hdrotrafo blokeeringule vastavalt arvutilt saadud korraldustele.Hdroplokk koosneb korpusest,milles on likanalid ja limalt tpselt tdeldud hdroklapid li trhu juhtimiseks siduritele ja piduritele ning dsid. Hdroklappide td juhivad arvutijuhitavad elektromagnetklapid. ldskeem multipleksinguga ja TIPTRONICuga Elektrooniline juhtumine: 1gaasipedaal 2drosselklapiasendi andur 1316 3vntvlli prlemis ja asendi andur 1313 4jahutusvedeliku temp. andur 1220 5juhtarvuti 1320 6heharuline drosselklapi asendi andur 7signaal mootori koormuse kohta 8signaal mootori juhtarvutilt vntvlli prlemissageduse kohta 9signaal prdemomendi kohta 10tagasiside prdemomentide htlustamise ja thikigu prlemissageduse kompenseerimise kohta 11signaalnidikute plokile sissellitatud kikude kohta 12diagnoosipistik 13el.magnetklapid kikude sisse ja vlja llimiseks. 14rhuregulaatrori el.magnetklapp 15soojusvaheti elektromagnetklapp 16AKK litemp andur 17lirhu andur 18vedavavlli prlemissagedusandur
Kui mingil põhjusel üks nendest tasakaalutingimustest pole täidetud toimub reguleerimisprotsess seni kuni need tingimused on täidetud, kuid iga järgnev reguleerimistsükkel on väiksemate hälvetega, st siirdeprotsess on sumbuv ja staatiline karakteristik on paralleelne abstsissteljega st. astaatiline. Regulaatorite seadistamine etteantud pöörlemissagedusele toimub seadistamissektori 1 abil, millega saab muuta seadevedru pingust. Servomootori aega seadistatakse drosselklapi 9 abil. 2. Regulaatori Woodward UG-8 seadmine vajalikule pöörlemissagedusele. Pöörlemissagedus, mida hoiab regulaator häälestatakse seadevedruga 25 .Vedru pinguse suurendamisel võrdlev element 21 liigub alla ja läbi ujuv hoova 31 nihutab siibri 39 allapoole. Servomootori silindri alumine pool ühendatakse õli survepoolega ja servomootori kolb 9 tõuseb ülespoole. Tema varras läbi ühenduskangi pöörab koormusvõlli 6 päripäeva ja küttelatt
sxw Nivooandurid. Peamisteks mehaanilisteks nivooanduriteks on ujukandurid, membraanandurid ja termohüdraulilised andurid. Ujukandur on kõige lihtsam konstruktsioonilt ja tööpõhimõttelt. (joonis 0.2.25a). Nivoomuutus mahutis muudab ujuki asendit, mille väljundsignaaliks on varda 1 liikumine. Membraananduri (joonis 0.2.25b) tajuriks on membraan 5, mis jaotab anduri korpuse kaheks osaks. Jäiga tsentriga membraani külge on kinnitatud lisaraskus 6. Membraani alumine pool on läbi drosselklapi ühendatud kondensatsiooni mahutiga 2, milles kondensaadi tase on const tänu ülevoolutorule. Membraani alumisele poolele mõjub veesammas ho. Membraani ülemine pool on ühendatud katla trumli 1 vee osaga ja mõjub veesamba h1. Rõhulangust h = ho – h1 tekitatud jõud, mis mõjub membraanile tasakaalustatakse raskuse 6 ja häälestusvedru 3 mõjuvate jõudude summaga. hρgfa = FM + a1czo (2.2.14.) kus: ρ – vee tihedus;
· Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osakesed (tahm). SÜSINIKMONOOKSIID EHK VINGUGAAS (CO) · ... tekib siis, kui mootori silindrisse tuleva segu koostises on liiga vähe hapnikku. Hapniku kogust võib mõjutada aga ummistunud õhufilter ja drosselklapi asend (kinni või avatud), muidugi ka suletud asendisse unustatud õhuklapp mängib oma osa. Suurenenud CO kogus tekib, kui tegemist on liiga rikka seguga. Mootori tööiga sõltub silindritesse saabuva segu koostisest. Heitgaasides sisalduv CO kogus on suurim küttesegu põlemise ajal silindrites. Õhuga kokkupuutel CO reageerib suhteliselt kiiresti süsinikdioksiidiks CO2. Vingugaas on inimesele kahjulik ja ohtlik
gumiselt sidurilt käitatav kroonratas, 2 veetava võlliga ühendatud satelliitide raam, 3 lint-piduri abil kinnihoitav päikeseratas. B mittetöötav tagumine planetaarülekanne C automaatkäigukasti skeem: 5 sisselülitatud lintpidur, 6 sisselülitatud tagumine sidur, 7 veetav võll, 8 vedav võll 3.5.6. Töötamine käiguvalitsa D-asendis, sisselülitunud 3. käiguga Tavaliselt on kolmekäiguliste automaatkäigukastide kolmas käik otseülekanne. Kui auto kiirus ja mootori drosselklapi asend vastavad kolmanda käigu tingimustele, siis lülitab automaatkäigukasti hüdrauliline juhtplokk planetaarreduktoris sisse kolmanda käigu. Sel juhul töötavad planetaarreduktori mõlemad sidurid (6) ja (7) (jn 23). Pöörlemine antakse planetaarreduktori vedavalt võllilt (5) edasi nii eesmise planetaarülekande kroonrattale (1) kui ka päikeserattale (3). Kui kroon- ja päikeseratas pöörlevad ühesuguse sagedusega, siis satelliidid ümber oma telgede ei
inimene atmosfääri tohutul hulgal süsihappegaasi. CO2 moodustab maa kohal soojust hoidva kupli. Seda nähtust nimetavad teadlased kasvuhooneefektiks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC Lämmastikoksiid IKS astmel NOx Plii ja pliiühendid Vääveloksiid SO2 Tahked osakesed (tahm). VINGUGAAS CO: ... tekib siis kui mootori silindrisse tuleva segu koostises on liiga vähe hapnikku. Hapniku kogust saab mõjutada aga umbes õhufilter ja drosselklapi asend (kinni või avatud) muidugi ka (suletud asendisse unustatud toore klapp) mängib oma osa. Suurenenud CO tekib kui tegemist on liiga rikka seguga. Vingugaas seob ennast punaste verelibledega ja sellega alandab vere hapniku vastuvõtlikkust. Samuti on otseselt seotud mootori tööiga silindritesse saabuva segu koostisest. Suurim on heitgaasides CO sisaldus silindrites põlemise ajal. Õhuga kokkupuutel CO hapendub suhteliselt kiiresti süsinikdioksiidiks CO2.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
