teekond on poole pikem kui abs-iga pidurdades ning tsikkel jääb juhitavaks. Tsiklitel on üldjuhul suverehvid ja märja asfaldiga on juhitavus väga kehv (on libe ka külma rehviga). Ima abs-ta on tsikkel juhtimatu ja pole mingit võimalust pidurdamisel püsti jääda. http://www.youtube.com/watch? v=dJ_UkAFW6cA Auto test - Autol on ABS väga suur eelis, sest näiteks pidurdades erinevatel teekatetel ei kaota auto juhitavust ja kui ABS puudub siis auto hakkab tiirlema ja kaotab juhitavuse. ABS väldib rataste plokeerumist. Mingitel tingimustel on küll ABS pidurdusmaa pikem aga sellegi eest on sul olemas juhitavus. http://www.youtube.com/watch?v=mKiTAcXK6M4 Veoauto test- Veoautol on ABS eriti tähtis, sest see säilitab autol juhitavuse ka suure koormaga ja väldib veoka kääri minemist, mis põhjustaks liikluses eriti suure kaose. Veoka puhul on tähtis ka see, et haagise pidurid hakkaksid veidi ennem tööle kui veoka pidurid. Tähtis on veel ka ESP mis väldib veokat
Kui juhtrattad on tugevasti koormatud (kesk- ja suurveoautod ning bussid), raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem
Võidusõiduauto diffuuser Diffuuser on võidusõiduauto tagaosas asetsev aerodünaamiline element millega kaudu õhk väljub auto alt. Enamusel tavaliikluses olevatel autodel selline element puudub, sest diffuuser ei tee autot ökonoomsemaks ja sellest pole ka liiklemis kiirustel väga suurt kasutegurit auto juhitavuse mõistes. Diffuuseri eesmärgiks on kiirendada auto all liikuvat õhuvoolu, et tekitada madalrõhu ala auto ja teepinna vahel. Madalrõhu ala "nö" imeb autot maapinna poole ja see tõttu tagab parema juhitavuse suurtel kiirustel, et diffuuser toimiks peab auto põhi olema kaetud mingisuguse plaadiga, sest vastasel korral põrkub liikuv õhk auto all olevate erinevate detailidega ja tekivad auto all ristuvad õhu sambad, mis tähendab väga
Libedal teel tuleb alati pidurdamisega ettevaatlik olla (näiteks munakivisillutisega teel, algava vihmasaju korral). Vesiliug Vesiliug võib tekkida sõitmisel märjal teel, näiteks paduvihma ajal. Seda soodustavad: · Suur kiirus Veekiil · Kulunud rehvid · Sissesõidetud rööpad sõiduteel, sõidutee madalamad kohad Vesiliu tõttu kaotab auto juhitavuse, pidurdusteekond pikeneb ja sõiduk võib teelt välja sõita. Libedus Teedel on väga ohtlik nn. "musta jää" teke, sest seda on väga raske märgata. Selle tekkimine on väga tõenäoline 0°C temperatuuri juures sildadel ja metsavahelisel teel. Kahtluse korral tuleb kiirust vähendada ja rooli keeramisega tunnetada rooli keeramise raskust. Vältida tuleb suurt kiirust, järske pidurdamisi ja kiirendamisi.
väheneb ja vastupidi Auto juhitavus ja ratta haardumine Ratta vabal veeremisel, siis kui siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajuta on külgsuunaline haardumine suurim Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud haardejõu ringi sisse Auto juhitavus ja ratta haardumine Pidurdusjõud suureneb, siis külgsuunaline haardumine väheneb Auto juhitavus ja ratta haardumine
Põltsamaa Ametikool Piduri veojõu ja juhitavuse korrektorid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. ABS- Anti- lock breaking system ( Blokeerumatud pidurid) Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise hõõrdejõu vähenemisest. Blokeerunud rattal on külgsuunaline hõõrdejõud nullilähedane. ABS-i olulisemad osad on hüdrosõlm, juhtplokk ja autorataste juures asuvad pöörelemissagedusandurid. Juhtplokk võrdleb pöörlemissagedus-anduritelt saadud signaale
pragusid talastikus, parraste- ja tekiplaadistuses. Sellisel kursil liikudes võivad lasti valest paigutusest ja õõtsumisest keres tekkivad pinged viia laeva murdumiseni. Eriti ohtlik on situatsioon, mil laine pikkus on ligilähedane laevakere pikkusele. Sõukruvi väljumine veest õõtsumise tagajärjel sunnib peamasinat töötama ebakorrapäraselt. See ebakorrapärasus ja lainetakistus viivad kiiruse langusele ja juhitavuse halvenemisele. Tuule tugevuse ja lainete kõrguse suurenedes ning kiiruse vähenedes saabub juhitavuse kaotus. Lainete löögid ja tekile langevad veemassid võivad vigastada tekiseadmeid ja tekilasti. Tekilast võib saada üle parda uhutud. Samuti võivad saada viga ventilaatorid ja lasti- luugid, mistõttu vesi võib tungida laeva siseruumidesse rikkudes lasti ja, halvimal juhul, viies laeva uppumisele.
Tagasisidestatud süsteemi karakteristlik polünoom: ϕ ( z) = z 2 Ülesanne: Sünteesida tagasisidestatud süsteem ja analüüsida tulemust. 1. Määrata antud süsteemi stabiilsus ja juhitavus 2. Arvutada tagasisidemaatriks K 3. Leida x1 (0) , x 2 (0) , x1 (1) , x 2 (1) , x1 (2) , x 2 (2) , x1 (∞) , x 2 (∞) №2 Lineaarse diskreetaja süsteemi stabiilsuse määramine? Süsteemi jälgitavus. Lineaarse süsteemi jälgitavuse määramine. Kas (kui jah, siis kuidas) süsteemi juhitavuse, jälgitavuse ja stabiilsuse mõisted on omavahel seotud?
kontrollida sillastendis Ratas on tasakaalust väljas või Laske rattad tasakaalustada ning Ebaühtlasel kulunud rataste kokkujooks on vale kontrollige kokkujooksu sillastendis Liiga madala rehvirõhuga rehvid kuluvad kiiremini, põhjustavad suuremat kütusekulu ning raskendavad juhitavust. Liiga suure rehvirõhuga rehvid lähevad kergemini katki, kuluvad kiiremini ning teevad auto juhitavuse ebastabiilseks ning ebaturvaliseks. Rehvilekkeid saate lihtsalt kontrollida pritsides rehvile seebvett ja jälgides kas kuskil rehvi pinnal hakkavad tekkima õhumullid.
kiirendamisel ja rataste blokeerumist mootoriga pidurdamisel). See saavutatakse: pidurdades veorattaid ABS süsteemi abil, katkestades üksikutes silindrites süüde, vähendades eelsüüte- või eelpritsenurka, katkestade pihustite avanemise, sulgedes drosselklapi, vähendades turboõhku. Stabiilsuskontrolliseade: piirates veorataste veojõudu ning rakendades ratastele erinevat pidurdusjõudu ilma, et juht pidurile vajutab, tagab sõiduki lihtsa juhitavuse erinevates olukordades. Alajuhitavus: esirattad libisevad kurvist välja, rataste pöördenurk on suurem kui sellele vastav auto pöördenurk kurvis. Esirataste summaarne siirdenurk > tagarataste oma. Ülejuhitavus: tagarattad libisevad kurvist välja, esirataste pöördenurk on väiksem kui sellele vastava auto pöördenurk kurvis. Roolisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil.
Kui juhtrattad on tugevasti koormatud (kesk- ja suurveoautod ning bussid), raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem
viimast isiklikku autot on spetsiaalselt valitud ka ABSi olemasolu järgi. Juhtudes uuemate autode rooli talvel olen ikka püüdnud ka ESPd tööle rakendada, sest see on minujaoks väga huvitav protseduur, kuidas auto end teepeal ,,sirgeks õgvendab". Kaapeväldik ASR ASR (Anti-Slip Regulation), tuntud ka kui TCS (Traction Control System), on tüüpiliselt elektri ja hüdraulika kombineeritud süsteem, mis on mõeldud juhitavuse säilitamiseks, kui autojuht lisab agresiivselt gaasi või ei suju rehvide ja teepinna vaheline koostöö ja vedav ratas tahab kaapima hakata. Kuigi ASR on oma komponentidelt põhimõttelt sarnane ESP süsteemile, pole tegu siiski sama asjaga. ASR süsteem võib kasutada väga erinevaid võimalusi, et vältida ratta kaapimist: · Jätta süütamata töösegu ühes või mitmes silindris · Takistama kütuse pihustamist ühte või mitmesse silindrisse
VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. RO...
nnn=size(A,1); rrr=size(B,2); % olekumuutujate arv ja sisendite arv if exist('C'), y_r=size(C,1); A2=[A zeros(nnn,y_r); -C zeros(y_r,y_r)]; B2=[B;zeros(y_r,rrr)]; r2=rank(ctrb(A2,B2)) %juhitavuse maatriksi astak else disp('C maatriks puudub!') end 5. Regulaatorite süntees diskreetajas. Q2=diag([1/(0.2*0.2) 0 1/(0.7*0.7) 0 10]) R2=5/(100*M*M) K2=lqr(A2, B2, Q2, R2) % Q2 ja K2 on laiendatud olekuvektoriga mudeli kaalumaatriksid, R2 on laiendatud olekuvektoriga mudeli juhitavuse maatriksi astak. pi_yregd %käsufail diskreetaja regulaatori sünteesiks PI_yreg.m käsufaili sisu: % PI järgivsüsteemi süntees DISKREETNE % Integraalne TS väljundi järgi (järgimiseks) + TS oleku järgi % {m} = väljundite arv % % U(k)=-K*X(k)+Ki*Z(k), Z(k)=Z(k-1)+Ys(k)-Y(k) % % ~ % X(k)=[Xe(k); Ze(k)] laiendatud süsteemi olekuvektor % % ~ ~ ~ ~ ~ % A=[A 0; -CA I], B=[B; -CB], U(k)=-K*X(k), % {m} {m} % % Z - soovutud suletud süsteemi pooluste paigutus n + dim(Y) tükki.
MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE · Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht. · Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. Jäik ühenduslüli võib olla ka vardakujuline, kuid siis ta ei taga pukseeritava mootorsõiduki juhitavust: Jäik kolmnurkne ühenduslüli · Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toestatud sõidukis · Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6m ja selle keskosa peab olema nähtavalt tähistatud
Vedrustuse dünaamika Amortisaatorid ja nende mõju sõiduki dünaamikale. Ülesanded : 1. Võnkumiste summutamine maksimaalse sidestuse saavutamiseks. Eesmärgiks on tagada võimalikult ühtlane rehvi ja teepinna vaheline vertikaaljõud 2. Võnkumise summutamine sõidumugavuse saavutamiseks 3. Juhitavuse tagamine Amortisaatori jäikust iseloomustab sumbuvus tegur C, mida mõõdetakse jõuühikutes kiirusühiku kohta N/(m/s) Kriitiline sumbuvustegur iseloomustab sellist sumbuvust mille puhul võnkumine summutatakse ühe perioodi jookus VALEM: Ccrit =2ruutjuur/ Km Sumbumise suhtarv väljendab sumbuvusteguri ja kriitilise sumbuvuste suhet. Tüübid Konstruktsiooni järgi jagatakse amortisaatoreid: Õliamurtisaatorid
Kuidas Euroopa hakkama saab, ehk kuidas meie hakkama saame? Mis on aga meie praeguste olude reaalsus? Allusioon: Arusaam, et tõmbume oma soosaarele, kuhu maailm ja ohud ei ulatu, nagu kirjeldas meie muinasmaailma Valdur Mikita, ei päde. Sõnapaar: Lapsena, sõjapõgenike lapsena Sõnatrio: relv, roim, hetk Kordus: vastutusest on räägitud aastaid. Aastaid. Võrdlus: kui auto kaotab libedal teel juhitavuse, siis ei sule me silmi, ei lase roolist lahti ega looda, et äkki läheb mööda. Vastupidi. Me haarame tugevamalt roolist kinni. Me pingutame, et juhtida auto tagasi teele. Teeme siis nii ka riigiga.
Anduritelt saadud andmete alusel tuvastab süsteem hetke millal mõni ratas blokeeruma hakkab. Sellel hetkel edastab süsteemi juhtplokk pidurisüsteemi hüdraulika pumbale käsu vähendada pidurivedeliku survet pidurisüsteemis. Kirjeldatud protsess kordub mitukümmend korda sekundis ning tagab rataste pidurdamise blokeerumise piiril. ABS pidurisüsteemi eesmärk ei ole pidurdusteekonna lühendamine. Selle peamine eesmärk on rataste blokeerumise vältimine ning selle kaudu sõiduki juhitavuse säilitamine pidurdamisel. 1.1.2 Veojõukontroll Levinuim veojõukontrolli inglise keelne lühend on ASR ehk Automatic Slip Regulation. Kuigi erinevad tootjad nimetavad süsteemi erinevalt ning võib kohata ka lühendeid ASC, A-TRAC, DSA, DTC, ETC, ETS, STC, TCS, TRC ja teisi, on kõikidel nendel süsteemidel üks eesmärk ning sarnane tööpõhimõte. Veojõukontrolli süsteemi eesmärk on vältida üleliigsest veojõust tingitud veorataste läbilibisemist
ABS-pidurid on oluline osa sõiduki turvalisusest Mitteblokeeruvad pidurid (ingl. k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile. Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse. Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega. Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on või...
LIPUD 1. A ALFA - MUL ON TUUKER VEE ALL. HOIDKE EEMALE VÕI MÖÖDUGE VÄIKESE KÄIGUGA. 2. B BRAVO - MA LAADIN VÕI LOSSIN ÕHTLIKKU LAADUNGIT VÕI MUL ON PARDAL OHTLIK LAADUNG 3. C CHARLIE - JAATAV VÕI EELMISE GRUPI TÄHENDUS TULEB LUGEDA JAATAVAKS 4. D - DELTA - HOIDKE MINUST EEMALE, MINU JUHITAVUS ON RASKENDATUD 5. E ECHO - MUUDAN OMA KURSI PAREMALE - ÜKS LÜHIKE HELI 6. F FOXTROT - OLEN KAOTANUD JUHITAVUSE, HOIDKE MINUGA SIDET 7. G GOLF - VAJAN LOOTSI. MEREL KALASTAV LAEV: MA VEAN PÜÜGIVAHENDEID 8. H HOTEL - MUL ON LOOTS PARDAL 9. I INDIA MUUDAN OMA KURSI VASAKULE. KAKS LÜHIKEST HELI. 10. J JULIETT HOIDKE MINUST EEMALE. LAEVAS ON TULEKAHJU JA PARDAL OHTLIK LAAADUNG VÕI MINU LAEVAST LEKIB OHTLIKKU LAADUNGIT 11. K KILO MA SOOVIN TEIEGA ÜHENDUST VÕTTA 12. L LIMA PEATAGE OMA LAEV OTSEKOHE 13
· Kui foorituli või reguleerija märguanne lubab sõita trammil ja rööbasteta sõidukil korraga, on eesõigus trammil. · Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile. · . Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. · Pukseerida ei tohi: painduva ühenduslüliga - kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta sõidupidur või rool; mis tahes jäiga ühenduslüliga - mootorsõidukit (autorongi), mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur; Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, kasutab neid radasid erandina
need on? Grafeen Grafeen on ühe aatomi paksune planaarne leht, mis koosneb süsiniku aatomite monokihist. Need süsiniku aatomid paiknevad heksagonaalselt ja kärjekujulises raamistikus. Tänu sellisele struktuurile on see grafeen terasest 100-300 korda tugevam ning selle optilised omadused on ainukordsed. Grafeeni tahetakse kasutada akude, laserite, puutetundlike ekraanide, fotodetektorite ja teiste erinevate kaitsekatete valmistamisel, just tema hea elektri juhitavuse, elastsuse ja tugevuse tõttu. Grafeen juhib elektrit väga hästi, isegi vasest paremini. Grafeenil on küll väga head omadused, aga siiski on seda praktiliselt raske kasutada. Raske just seepärast, et selle külge on raske kasvatada teisi metalle ja pooljuhte. Fullereen Fullereenid on kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid, mis koosnevad ainult süsiniku aatomitest. Struktuurilt on see sarnane grafiidiga, aga erinevalt grafiidist
kohustatud laeva tegevusega, peab ta tegutsema nii, et sobivaimal viisil vältida kokkupõrget. Jõuajamiga laev, mis lõikuvate kursside olukorras tegutseb, et vältida kokkupõrget teise jõuajamiga laevaga, ei tohi võimaluse korral muuta kurssi vasakule, temast vasakul asuva laeva poole. Reegel 18. Laevade vastastikud kohustused Kui reeglid 9, 10 ja 13 ei nõua teisiti: Käigus olev jõuajamiga laev peab andma teed: - juhitavuse kaotanud laevale; - piiratud manööverdusvõimega laevale; - kalapüügiga tegelevale laevale; - purjelaevale. Purjelaev peab andma teed: - juhitavuse kaotanud laevale; - piiratud manööverdusvõimega laevale; - kalapüügiga tegelevale laevale. Käigus olev kalapüügiga tegelev laev peab võimalusel andma teed: - juhitavuse kaotanud laevale; - piiratud manööverdusvõimega laevale. Veepinnal olev vesilennuk peab üldjuhul hoiduma kõikidest laevadest eemale
Sõitmine libeda ajal Kuna Eestis on talvel temperatuur enamasti miinustes, siis pole ime kui tee peal on jääkiht. Sõites jää peal tuleb muuta oma sõidustiili ning väga oluline on ka nõuetele vastav varustus sõidukile. Esmalt tuleb tunda oma autot, iga auto juhitavus erineb teisest mõnevõrra. Seega tuleks proovida sõita kuskil lagedal platsil, mida katab jää, et tunnetada auto käitumist. Tuleb teada ka oma auto piduritest üht koma teist, näiteks kas autol on ABS (anti-lock braking system) pidurid. Veel tuleks teada, kas auto on esiratta- või tagarattaveoga. Esirattaveoga auto on jääl juhutavam kui tagarattaveoga autodel. Tagarattaveoga autod kalduvad kergesti libisema manöövreid tehes. Peale selle peab auto lume ja jää peal sõitmiseks vastavalt varustatud olema. Tähtsaimaks on talverehvid, millel on suurem ja sügavam muster ning naelad. Tuleks kontrollida ka kummide rõhku, sest ül...
c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks. d) Kalapüügiga tegelev laev – laev, mis püüab kala võrkude, õngejadade, traalide või muu kalapüügivahenditega mis piiravad laeva manööverdusvõimet. See ei kehti laevadele mille varustus ei piira nende manööverdusvõimet. e) Vesilennuk – igasugune õhusõiduk, mis on ehitatud sõiduks veepinnal. f) Juhitavuse kaotanud laev – laev, mis erakorralise asjaolu tõttu ei ole võimeline manööverdama reeglite ettenähtud viisil ja ei saa seetõttu teisele laevale teed anda. g) Piiratud manööverdusvõimega laev – laev, mis oma tööiseloomu tõttu ei ole võimeline manööverdada käesolevates reeglites ettenähtud viisil ja ei saa seetõttu anda teed teisele laevale. 1) Laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega.
1.1 Keerdvedrustus KÜÜNALVEDRUSTUS McPhersoni küünalvedrustus-tüüpi (nimetatud disaineri Earle S. McPherson järgi) esivedrustus kombineerituna lisahoovaga vedrustuses ees; ja kahe hoovaga küünalvedrustus taga on suur panus ohutuse tagamisele. Selline sõltumatu ,,vedrustuse vorm" pakub väljapaistvat stabiilsust ja juhitavust koos kindlama teelpüsivusega kõikides sõidusituatsioonides. Samal ajal vähendab see ka teekatte konarustest tekkivaid lööke, andes seeläbi kindlama juhitavuse ja meeldivama sõidu. 1.2 Lehtvedrustus Lehtvedrud liigitatakse: 1. Poolellipsvedru (tagasillal reeglina koos abivedruga) 2. Paraboolvedru, mis on: · Kergem · Pehmem · Kulub vähem (vedrulehed puutuvad kokku vaid otstest ja keskelt). 1.3 Torrosioonvedrustus TORSIOONVEDRUSTUS (torsionskurbelachese) Torsioonvedrustuse eesmärk on sama nagu tavapärasel keerdvedruga süsteemilgi: vähendada tee ebatasasustest tekkivate löökide jõudu autokerele.
A = [0 1 0 0; g*(M + m)/(M*l) 0 0 0; 0 0 0 1; -m/M*g 0 0 0] B = [0; -1/(M*l); 0; 1/M] C = eye(4) % ühikmaatriksi loomine et Y = X D = zeros(4,1) % nullise maatriksi loomine sys=ss(A,B,C,D) % olekumudeli maatriksite koondamine ühe nime alla 2. Määrake süsteemi omaväärtused (poolused) ja stabiilsus. Kontrollige, et süsteem oleks täielikult juhitav olekutagasiside kasutamiseks. ov=eig(sys.a) % omaväärtused ja stabiilsuse määramine rank(ctrb(sys)) % juhitavuse kontroll 3. Teisendage olekumudeli diskreetaega (sobiva diskreetimis-sammuga): td = 0.1 % diskreetimissamm (-takt) sysd=c2d(sys,td) % süsteemi diskreetimine sammuga td ovz=eig(sysd), plot(real(ovz),imag(ovz),'x'),zgrid % diskreetaja olekumudeli omaväärtused 4. Arvutage (sünteesige) tagasiside maatriks K, mis stabiliseerib mittestabiilse süsteemi diskreetajas: U(k) = -K*X(k) Z = [0.7 0.8 0.9 0.95] % soovitud suletud süsteemi omaväärtused plot(real(Z),imag(Z),'*');zgrid
kalapüügivahenditega, mis piiravad laeva manööverdamisvõimet, kuid ei tähenda laevu, mis püüavad kala veetavate lantide või muude kalapüügivahenditega, mis ei piira laeva manööverdamisvõimet. 2 e) Vesilennuk – igasugune õhusõiduk, mis on konstrueeritud manööverdamiseks veepinnal. f) Juhitavuse kaotanud laev – laev, mis mingi erakorralise asjaolu tõttu ei ole võimeline manööverdama käesolevates reeglites ettenähtud viisil ega saa seetõttu teisele laevale teed anda. g) Piiratud manööverdusvõimega laev – laev, mille töö laad piirab selle võimet manööverdada käesolevates reeglites ettenähtud viisil ja mis ei saa seetõttu teisele laevale teed anda. Piiratud manööverdusvõimega laevad on muu hulgas järgmised:
ärahoidmine. ABS-pidurite eesmärk on: *säilitada auto manööverdusvõime *säilitada stabiilsus *võtta juhilt lisakoormus ABS-i blokeerumise mõju auto juhitavusele Tugeval pidurdamisel on alati oht, et rattad blokeeruvad ja hakkavad libisema. Blokeerunud ratastega libisev auto aga ei ole juhitav, olenemata juhtrataste asendist säilitab endise liikumissuuna, hakkab kergesti külglibisema. Juhitavuse halvenemine on tingitud libiseva ratta külgsuunalise haardejõu vähenemisest. Võrreldes veereva rattaga on täielikult blokeeritud ratta külgsuunaline haardejõud kümme korda väiksem. Pikisuunaline haardejõud, millest sõltub pidurdusteekonna pikkus, aga väheneb 30% võrra. ABS võrdluskiirus Täpsuse ja turvalisuse suurendamiseks võrdleb ABS süsteem kõigi nelja ratta pöörlemissagedusi. Selle põhjal arvutab juhtplokk välja võrdluskiiruse
haardejõust. Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega. Ühe suurenedes teine väheneb ja vastupidi. Ratta vabal veeremisel, siis kui siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajutata, on külgsuunaline haardumine suurim. Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata. Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud haardejõu ringi sisse. Pidurdusjõud suureneb ==> külgsuunaline haardumine väheneb. Kui pidurdusjõud võrdsustub haardejõuga siis ratas blokeerub. Külgsuunaline haardumine on siis null ja auto ei ole enam juhitav.
Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel · Vähendab teiste süsteemide kulumist · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise · Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Amortisaatorite liigitus
Nende töö põhineb vedeliku (õli) läbi väikeste avade voolamise takistusel, takistades sellega amortisaatori kolvi ja kogu vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikenemisel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaf autokere küikumist ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmase ohutuse tagaja- olulise poolest võrreldav rehvide ja piduritega, neil on auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise seisukohalt lausa võtmeroll. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjuvaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist, ninghoiavad nii auto rattaid pidevalt kindlasti kontaktis teega. Tavaoludes teeb amortisaatori kolb 1200 käiku läbitud kilomeetri kohta. Sellise raske töö tagajärel amortisaatorid kuluvad, mistõttu on soovitatav lasta amortisaatoreid kontrollida 20000 km tagant. Ehituselt jagunevad amortisaatorid järgmiselt:
Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniliseks vastatikmõjuks e. Gravitatsiooniks nimetatakse mis tahes kehade vastastiku tõmbumise nähtust Gravitatsioonijõud mõjub mis tahes kahe keha vahel nt.Maa ja kuu, inimene ja maa, mina ja minu pinginaaber Gravitatsioonijõud sõltub: 1. Kehade massist- mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõudu saab arvutada maapinna ligidal valemiga: F=mg m-keha mass g-raskus kiirendus Raskuskiirendus g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,81 g=10 N/kg Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=10...
Abivajajast saab abistaja Bussiõnnetuse läbielanud Agnes elas edasi täisväärtuslikku elu. Ei lasknud ennast häirida probleemidest ega takistustest, mis tema teele sattusid. Selliseid inimesi võiks olla siin maailmas rohkem, kes suudavad nii vapralt sellistest olukordadest välja tulla. Selles bussiõnnetuses oleks võib olla mõni teine inimene elu lõpuni jäänud bussijuhti süüdistama, kes tegelikult oli selles avariis süüdi, kuna tema kaotas juhitavuse, tema jäi roolis magama, kuigi tema vastutada oli nende reisijate turvalisus. On lausa imetlusväärne kui inimesed ronivad sellel eluredelil edasi, mis siis, et mõni aste vahelt ära kukub. Enne kui pole täiesti alla kukkunud, pole mõtet ka ise alla anda. Naine, kes suutis oma jäsemed taas liikuma treenida läks oma eluga edasi. Kuigi ei saanud ta jätkata samal erialal, mida oli alustanud, kuid tema sihikindlus viis teda edasi ning ta jätkas natuke
pidurdusjõudu eraldi reguleerima. Mõned autotootjad kasutavad ABS-i pööreteandureid rehvirõhu jälgimise süsteemides (TPMS – Tire Pressure Monitoring System), tuvastamaks tühjenenud rehvi, sest tühi rehv pöörleb konstantselt kiiremini võrreldes täis rehviga, kuna selle läbimõõt on väiksem. 2004. aastal Austraalias tehtud uuringute põhjal vähendas ABS-pidurite kasutamine ahelkokkupõrkeid 18% ja juhitavuse kaotanud autode teelt väljasõitmist 35%. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/ABS-pidurid http://www.postimees.ee/2475803/abs-pidurid-on-oluline-osa-soiduki- turvalisusest-abs-pole-kaitseingel-mis-on-abs-abs-pidurid-ja-autotoostus
avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel 2.1 Amortisaatori põhifunktsioonid: · Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime. · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise. · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga. · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka. · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist · pidurdamisel või kiirendamisel. · Vähendab teiste süsteemide kulumist. · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise. · Juht ei väsi nii kiiresti. 2
on teadmata. Maetud Kremli müüri äärde. 1) terroriakt lõigati langevarjutropid läbi, et ei saaks katapulteeruda. 2) linnud kokkupõrge linnuga. 3) alkoholism Gagarin ja Serjogin olid täis. Kaks päeva enne õnnetust tähistati poliitülema juubelit. 4) tehniline tõrge MIG oli vana ja räsitud, ilmatingimused polnud kindlad. 5) inimlik eksimus uurija kindralleitnant Belotserkovski Gagarin sattus pöörisesse ja kaotas juhitavuse. 6) ilmasond German Titovi arvates põrkas Gagarin kokku ilmasondiga. Sündis 18. novembril 1923. East Derry, New Hampshires. Abikaasa Louise. Tütred Julie, Laura ja Alice. Mereväe proovilendur. 5. mai 1961 Esimene ameeriklane kosmoses. Freedom 7 kapslis 15 minutit. Freedom 7 kosmosesõiduk. Maksimaalne kiirus 8277km/h. Mass on 1295 kg. 31. jaanuar 9. veebruar 1971. aastal käis
TU-22 Andmed: · Re lvas tus :1 sisemine relvaruum 10 000 kg max. last Kahurid: 1X 23mm NR-23 sabas AGM: Kh-22 / AS-4 Kitchen Pommid: 24X FAB-500 1X FAB-9000 · Kas utajamaad:NSVL (Venemaa), Valgevene, Iraak, Liibüa, Ukraina Põnevat: · Lennukil olid aga tõsised probleemid, mis viisid paljude õnnetusteni ning lennukeeluni. Näiteks kippus ülehelikiirel lennul kere kate kuumenema, põhjustades juhtvarraste paindeid ja juhitavuse halvenemist. Maandumiskiirus oli oma 100 km/h suurem kui eelmistel pommitajatel, maandumisel kippus lennuk aga mõnikord nina üles tõmbama, lüües samas saba vastu maad. Aeg-ajalt vajus telik kokku, põhjustades tõsiseid tagajärgi, eriti tihti juhtus seda tangitud rakettide kandmisel. Lennukiga ei olnud lihtne lennata, lisaks nõudis ta palju hooldustunde. Lendurite seas oli Blinder erakordselt ebapopulaarne, mõned meeskonnad keeldusid 60ndatel sellega teatud
Elu peale lendu Kosmoselend muutis täielikult Gagarini elu, kuna temast sai ülemaailmne kuulsus. Paari aasta jooksul peale kosmoselendu võtsid suurema osa Gagarini ajast kohtumised ja reisid välisriikidesse. Vastuvõtud koos rikkaliku toidulaua ja napsudega jätsid oma jälje Gagarini tervisele. Tema kehamass tõusis 8–9 kg võrra ning ta loobus regulaarsetest sporditreeningutest. Hukkumine Gagarin suri 27. Märtsil 1968 tehes treeninglendu lennukiga Mig-15. Põhjuseks võis olla juhitavuse kaotus manöövri tagajärjel, mis püüdis vältida kokkupõrget mingi objektiga, linnu või isegi teise lennukiga. Õnnetuse läheduses viibinud Aleksei Leonov usub, et õnnetuse tegelikke põhjuseid varjati. Tähtsamad autasud ja mälestuse jäävustamine NSV Liidu kosmoselendur (1961) Nõukogude Liidu kangelane Nõukogude valitsus ülendas ta vanemleitnandist otse majoriks. Juri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid.
Selleks, et juht ei kalduks vastassuuna vööndisse või kraavi on olemas ka sõiduraja hoidmise süsteem ehk siis see jälgib maanteel radasid eraldavaid valgeid triipe. Kui on kehvad talveilmad ja ei saa hästi koha pealt ära minna ning rattad hakkavad all ringi käima, siis on suureks abiks ka veojõu kontroll, mis aitab koha pealt kergemini ära minna. ESP ehk sõiduki rataste juhtimis süsteem aitab siis, kui auto kaotab juhitavuse, näiteks kui tekib külglibisemine. Avariipidurdus tuli aitab juhti kes sõidab su taga, pidurdustuli hakkab vilkuma kui tehakse järskpidurdus. On olemas ka uhi valvsus süsteem, mis juhi käitumist, gaasi vajutamis kiirust, piduri vajutamis tihedust, tuvastab silmade liikumis kiirust ning annab juhile märku millal ta peaks pausi tegema. Lisaks IT süsteemidele sõidukis on juhile abiks ka kabiin ehk elukeskkond, külmkapp,
o Ülemise toru pikkus määrab sõiduasendi. Pika toruga raami korral on ratturi asend horisontaalsem ja madalam, mistõttu sobib see paremini mägedes sõitjale. Sellise raamiga ratas on suurtel kiirustel sõites 6 rahulikum ning tänu sõitja kaalu langemisele ettepoole, on tema mäkkesõidu võime suurem. o Teljevahe määrab samuti ratta juhitavuse ja manööverdamisvõime. Pika teljavahega ratas käitub suurtel kiirustel rahulikult, tema otsejooks on hea. Lühikese teljevahega rattal on hea manööverdamisvõime ning ratas reageerib hästi järskudele pööretele. o Kahvlinurk (eesmise toru kaldenurk) määrab samuti ratta juhitavuse ja manööverdamisvõime. Mida väiksem nurk, seda kergem on ratast valtseda
ABS pidurisüsteem · ABS-i lühendist (Anti Lock (skid) brake system. Sai alguse lennunduses 1950- ndatel. Esimene süsteem autodel 1965 Jensen FF (Dunlop Maxaret analoogsüsteem) 1978 Boschi esimene ABS süsteem 1995.a üle 50protsendi uutest autodest on varustatud ABS-iga · ABS-i tarvidusest ja teoreetiline põhjendus eelistele ja puudustele eelised enamustel teekatetel kindlustab suurima aeglustuse ja tagab sõiduki juhitavuse. Puudus keerukas ning teatud teekatetel (kohev lumi, kruus ja sile jää koos naastrehvidega ei toimi nii efektiivselt kui läbilibiseva ratta korral). Läbilibisemise mõiste ja sobilik vahemik ca 15 kuni 30 protsenti · Sõsteemi üldkomponendid: lisada pildid: · Üldine tööpõhimõte: rataste pöörlemiskiiruse (nurkkiirenduse) analüüs ning töösilindrites oleva rühu reguleerimine nelja asendi vahel:
Lumelauasõit Mis see on? Lumelauandus on populaarsust koguv talisport. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Sõidustiilid Freeride ehk vabasõit Freestyle ehk vabastiil Alpine e. Alpisõit Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus. Freeride on märkimisväärselt mõjutatud surfimisest, eesmärk on jätta lumme võimalikult puhtaid jooni. Freestyle ehk vabastiil Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast õhus, kasutades sel...
3. DAIMLER 1.1 PS D EHITUS JA VÄLIMUS 1.1 PS D oli ehitatud hobuse tõllast.(Foto 1) Tõlla alla kinnitati mootor mille silindriläbimõõt oli 70 mm ja kolvikäiguga jõuallikas oli 120 mm. Mootori kõrguse tõttu ei saanud seda peita täielikult põhja alla- seetõttu tuli lõigata tagaistme ette auk. Autot oli võimalik lihtsalt käivitada läbi tulise plaattina torukese. Rool kinnitati esimese ratta paari kohale ning autot sai pöörata juhtkangiga põhjaalusel pöördringil, mis tegi auto juhitavuse raskeks. [4] Foto 1. Daimler 1.1 PS D, 1886 [5] 6 4. AUTO ÜLDANDMED Daimler 1.1 PS d pikkus on 2530 mm, mass ulatub 290 kg-ni ning tema tipp kiirus on kuni 18 km h . Autol ei ole ühtegi ust, sest tegu on hobuse tõllaga ning istekohti on kokku 4. Daimler 1.1 Ps dl on 2 käiguline
turboülelaaduri ja vahejahutiga 16-liitriline 6-silindriline reasmootor. Mootoril on täismõõdus plokikaas, ülanukkvõll, neli klappi silindri kohta ja elektroonse juhtimisega pumppihustid. D16E võib olla varustatud patenditud VEB+ mootoripiduriga (Volvo Engine Brake), mis tagab suure pidurdustõhususe ja mootorkäitusega tagumise 1000 Nm jõuvõtuvõlliga. Kõik mootorivariandid pakuvad suurt pöördemomenti mootori laias pööretevahemikus. See tagab suurepärase veojõu ja juhitavuse. D16E on väikese kütusekuluga ning vastab Euro 4 nõuetele. Tagasild on jõuülekande viimane lüli ja selle ülesandeks on kanda võimsus võimalikult väikeste kadudega üle teepinnale. See peab tõhusalt kandma energia D16E mootorist veoki veoratastele ja Volvo pakub arvukalt valikuvõimalusi sõltuvalt transpordivajadusest ja autorongi kogukaalust. Kõigi nende valikuvõimaluste ühisosaks on töökindlus ja väike energiakadu
Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada mootoriga( käiguga) Vajutada mitu korda piduripedaalile, et sõidupidurit tööle rakendada Kui sõidupidur ei rakendu, kasutada seisupidurit 7. Mis võib põhjustada sõidkiiruse ohtlikku alahindamis? Sõitmine laial, hea kattega teel Pikaajaline sõitmine suure kiirusega 8. Mida põhjustab vesiliug? Sõiduk võib kaotada juhitavuse Pidurdusteekond pikeneb 9. Mida nimetatakse autorongi registrimassiks? Kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summat 10.Millised nõuded kehtivad möödasõidul? Möödasõitja kiirus peab oluliselt suurem olema möödasõidetava kiirusest Lubatud suurimat kiirust ei tohi ületada 11.Millist rehvi tohib B-kategooria sõidukil kasutada? Suverehvi mustri jääksügavus on vähemalt 1,6 mm
kaugusest. Väga tähtis on, et kasutatav tross oleks töös, niipalju kui see on võimalik, käepärane ja mugav edasiandmisel, kinnitamisel, lahti andmisel jne. Küllaltki sobiv on selleks terastross. Pukseerimine pardati. Selliselt saab pukseerida seal, kus ei ole küllalt ruumi pukseerida kiiluvees ja juhul kui lainetus lubab sarnast operatsiooni. Pukseeriva laeva paigutamine pukseeritava laeva kõrvale annab mõlemale laevale hea juhitavuse. Meetod on kasutusel sadamates ja objektide ümberpaigutamisel aga ka lasti ümberlaadimisel ühelt laevalt teisele. Ettevalmistuse käigus peavad kinnitusotsad olema võimalikult tugevasti ja lõtkuta kinnitatud. Löökide pehmendamiseks laevade vahel tuleb vajalikesse kohtadesse sobitada vendrid. Pukseerimine tõugates. Selle meetodi mõte seisneb selles, et puksiir paikneb pukseeritava laeva ahtri taga ja on sinna kinnitatud liigendkinnituse abil. Laevade paigutamine teienteise
Siirdeprotsessid süsteemis tekivad teatava sisendsignaali rakendamisel süsteemi sisendis. Nendes arvutustes kasutatakse põhilise valemina Y(S) = H(S) U(S). 5. Stabiilsus ja süsteemide käitumine. Vabaliikumine. Sundliikumine. Tasakaaluolek. Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteem ides. Stabiilsuse määramine pidev- ja diskreetaja süsteemides. Kas süsteem diskreetimise tulemusena võib muutuda mittejuhitavaks või mittejälgitavaks? Stabiilsuse seos juhitavuse ja jälgitavusega. Selgitage. l.l AIgolek Süsteemi algoleku x(0) puhul on süsteem algtingimustes (süsteemi muutujad voi parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel.) 1.2Vabaliikumine ja sundliikumine Vabaliikumine (xv) on seotud algolekuga x(0). Sundliikumine on seotud sisendiga u(t). 1.3 Ljapunovi stabiilsus uidjuhul ja lineaarsetes süsteemides Ljapunovi poolt esitatud stabiilsuskonseptsioon pohineb hairitud ja hairimata liikumiste võrdlemisel
. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille kooseisu kuulub rooliülekanne ja jõuseadmena roolimasin. Rooliseadme elemendid. Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri pea, 5- sektor, 6- roolimasin, 7- rooliratas käsijuhtimiseks, 8- rooliülekanne, 9- baller, 10- helmpordi toru ehk roolisaabas, 11- roolilehe hing,
reisijatega õhku tõusta. Lisaks oleks iga lennuk võimeline ka ühe mootoriga ohutult lendama, maanduma ning isegi õhku tõusma. Tallinnast Hamburgi lennanud Fokkeril süttis tagatiibade ebasümmeetrilist väljalaset signaliseeriv tabloo. Millal küll Päevaleht kirjutab, et näiteks Hans H. Luigel süttis Pärnusse sõites auto käsipiduri pealolekut märkiv signaaltuli? Lennukil oli tegemist indikaatori valemärguandega. Suvel kaotas Fokker Tallinnas lennurajal juhitavuse ning oli lähedal rängale õnnetusele. Lennuk ei kaotanud juhitavust. Vasakpoolse põhiteliku pidurid blokeerusid ning rehvid purunesid maandumisel. Lennuk säilitas juhitavuse ning ei kaldunud maandumisraja keskjoonest kõrvale. Toimunu üheks põhjuseks olid äärmiselt rasked ilmastikutingimused. Paljud reisijad ei saanud lennukis arugi, et maandumisel midagi juhtus. Kopenhaagenis lükkus sügisel Boeingi start järgmisele päevale, sest üks mootor töötas imelikult.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
