Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termostaat, salongi radiaator, lõdvikud, voolikud ja paisupaak. Automootoris kütusepõlemisel läheb: kasulikuks tööks 33%, höördekaod 10%, jahutusvedeliku kaudu 30%. Termostaat Termostaat kiirendab külma mootori soenemist sest ta sulgeb jahutusvedeliku pääse radiaatorist. Jahutusvedelik tsirkuleerib: Veepump termostaat mootoriplokk plokikaan veepump. Kui mootor soeneb 70-80 kraadini siis termostaadi element paisub avades suure ringvoolu:
Jahutussüsteem Mootori jahutamiseks on 2 võimalust : 1) õhuga 2) vedelikuga Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25-35% jahutussüteemi kaudu juhtida välisõhku.Jahutusvedeliku temperatuur peab olema autos 90-95 C . Selline temperatuur kindlustab mootori parima töö. See tähendab et mootori kulumine on väikseim , kütusekulu väikseim , võimsus suurim . Mootori temperatuuri aitab hoida 90C juures termostaat. Mootor soojenemine toimub põhimõttel et jahutussüsteemist lülitatakse radiator välja . See tähendab et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse . Suunates seda ringleb vaid mootori jahutussärgis . Vastavalt sellele kuidas temperatuur tõuseb hakkab termostaat juhtima jahutusvedelikku ka radiaatorisse .Radiaatori abil toimub soojuse edastamine välisõhku , seega on radiaator soojusvaheti. Radiaator koosneb kahest anumast ja jahutuselemendist
õhuklapi abil. Radiaator: Radiaatori abil toimub soojuse edasiandmine välisõhku, seega on radiaator soojusvaheti. Ta koosneb ülemisest anumast, alumisest anumast, südamikust ja kinnitusdetailidest. Termostaat: Termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitumist ning hoida automaatselt temperatuuri vajalikul tasemel. Mootori kiire soojenemine toimub põhimõttel, et jahutussüsteemist lülitatakse radiaator välja, see tähendab, et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse, suunates seda ringlema vaid mootori jahutussärgis. Vastavalt sellele, kuidas mootoris temperatuur tõuseb, hakkab termostaat juhtima jahutusvedelikku ka radiaatorisse. Kui mootor on saavutanud maksimaalse temperatuuri, juhib termostaat vedeliku vaid radiaatorisse. Termostaat töötab järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb mootoriplokist radiaatorisse, suletud.
4 Laeküte 5 Elektriradiaatorid 6 Pistikupesad Joonistage siia oma elutoa põhiplaan 7 Valgustuslülitid ja tähistage numbritega need kohad, 8 Televiisori-, telefoni- ja arvutipistikupesad kuhu elektriseadmed paigutatakse. 9 Stereosüsteemi pistikupesad 10 Kodukino kõlarijuhtmestik 11 Küttesüsteemi termostaat 12 Tuletõrjehäiresüsteem 13 Muud 02 Köök Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Üldvalgustus 2 Töökoha valgustus 3 Niiskuse valveseade 4 Põrandaküte 5 Pistikupesad Köök 6 Telefonipistikupesad Joonistage siia oma köögi põhiplaan 7 Valgustuslülitid ja tähistage numbritega need kohad,
karteri kaitse ning asetades alla trehtliga nõu ava radiaatori alumise paagi kork (kui on) või alumisest paagist väljuv lõdvik. Samuti tuleks mootorisse panna uus jahutusvedelik kui vahetad termostaadi, plokikaane jne sest vana jahutusvedelik ei taga korrosiooni vastast kaitset uutele detailidele. Jahutusvedelik vahetatakse tavaliselt 2-3 aasta järel (ls. 60 000 km). Kui vana vedelik oli sogane siis peske süsteem läbi. Termostaat eelnevalt eemaldada. Uhad niikaua kui tuleb puhas vesi. Uue sissevalamisel jälgige ettenähtud kogusest, sulgege kõik alumised lõdvikud, korgid ja avage ülevalt õhutusventiilid need on tavaliselt radikasse mineva lõdviku küljes, Salongis keera kraan kuuma peale, võib lahti võtta tagasi tuleva vooliku ots. Siis sulgege need ja käivitage mootor 2-3 min. 2000-3000 põõret ja seejärel laske töötada tühikäigul seni kuni radiaatori lõdvikud lähevad soojaks. Seejärel täpsustakse
jahautussüsteem 1.jahautussüsteemi ül. Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) säilitada mootori ühtlane töötemp. 2. tahketäidis termostaat: kui temp on piisavalt suur siis tahketäidis sulab ja avab jahutusvedeliku suure ringi. 3. Väike ring: Mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb
Jahutussüsteem KRISTJAN TEEARU Ülesanne Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Liigitatakse : Vedelikjahutus, Õhkjahutus Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti
töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam ; nukkvõll ; nookurid, tõukur. 2. Sidur Sidur ühendab mootorit käigukastiga ja võimaldab neid ajutiselt teineteisest lahutada. Põhiosad: suruketas, veetav ketas ja lahutusmuhv. Siduri lahutamiseks on vaja pedaali. Pilet 5. 1. Jahutussüsteem Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine ning kokpiti soojas hoidmine. Termostaat, lõdvik, paisupaak. 2. Siduri rikked Sidur libiseb selle põhjuseks on kulunud või õline siduriketas, pedaalil puudb vabakäik Sidur ei lahutu Siduriajamisse on sattunud õhku, siduriketas ei saa võlli soontel liikuda. Pilet 6. 1. Jahutussüsteemi rikked Mootor kuumeneb üle jahutusvedeliku temperatuur ületab 90 kraadi ( ventilaatoririhm puruneb, radiaator ummistunud või kinni külmunud, termostaat ei avane)
TEADUSE SAAVUTUSED RÖSTER Koostaja: Katre Vendel 10.a RÖSTRI LEIUTAMINE Röstri leiutas Charles Strite 1909.a, sest ta oli tüdinud söestunud saiadest Esimene automaatne elektriröster valmis 1919. a. See röstis ühe poole korraga ja vajas pidevat valvelolekut. ESIMESED RÖSTRID Röstrid 1909.a Kasutati ainult hotellides ja restoranides Need ei olnud veel automaatsed ja neil puudus termokaitse RÖSTRI ARENG Selline nägi välja röster 1930. a See oli juba elektriline ja röstsai hüppas ise masinast välja Sellel masinal oli ka termostaat- st. seda, et temp. ei tõusnud vahepeal ja järgmine sai oli ka kuldpruun TÄNAPÄEVA RÖSTRID Sellised on röstrid tänapäeval Röstsai kuulub iga inglase hommikusööki Röstsai on kuulus ka Eestis KASUTATUD MATERJAL Raamat Larry Verstraeta...
Seega, proportsionaalse signaaliga λ - anduri signaal saadakse läbi arvuti andurile antava voolutugevusega, mis hoiab mõõtekambris λ = 1 koostisega heitgaasi. Proportsionaalse signaaliga λ-anduri tööpõhimõte Proportsionaalse signaaliga λ-andur paikneb katalüsaatorisse sissevoolul. Võrreldes ON/OFF tüüpi λ-anduriga, on proportsionaalne andur täpsem ja kiirem. Selle λ-anduriga on võimalik saavutada küttesegu koostiseks λ = 1± 02 Elektriliselt juhitav termostaat Elektriliselt juhitav termostaat võimaldab kütuse kokkuhoidu umbes 1% ja heitgaasi saaste vähenemist, võrreldes tavalise termostaadiga. Selline termostaat suudab hoida stabiilsemat temperatuuri, vastavalt mootori töörežiimile, ja see on nüüd tõstetud 105°C-ni. Elektriliselt juhitava termostaadi tööelemendiks on, nagu tavalistel termostaatidelgi, kuumusega paisuv aine – tseresiin. Termostaadi avanemistemperatuuriks on määratud 105°C
Joonis 16. tsentrifugaal klapp Joonis 17. õli kork Joonis 18. manomeeter - manometer 11 Jahutussüsteem Nr.4 (cooling system ) 1.Ülesanne? 2.Põhiosad? 3.Skeem? 1.Jahutada mootorit ülekuumenemise eest ja hoida ühtlast temperatuuri. 2.radiaator , lõdvikud , jahutusvedelik , jahutussärk , salongi radiaator , veepump, jahutus tiivik , termostaat klapp , radiaatori kork , paisupaak , 2.1 a) radiaator jahutada jahutus vedeliku b) lõdvikud juhib mootorist radiaatorisse jahutus vedeliku c) jahutusvedelik kaitseb mootorit üle kuumenemise eest ja hoiab ühtlast temperatuuri d) jahutussärk asub plokikaanes ja mootori plokis , jahutab silindreid ja kolbe e) salongi radiaator toodab sooja auto salongi f) veepump ajab mootoris jahutus vedeliku ringi g) jahutus tiivik jahutab radiaatorit
detailide kiirema kulumise ja suurema bensiinikulu. Mootori jahutamiseks on kaks võimalust: õhuga jahutamine (mootorrattad) ja vedelikuga jahutamine (autod). Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25%- 35% juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90-95 °C . Jahutussüsteemi sagedasemad rikked on jahutusvedeliku lekkimine ja mootori ülekuumenemine. Jahutussüsteemi osad on: radiaator, termostaat, ventilaator, ventilaatori tiivik ja veepump. Radiaator koosneb kahest anumast ja südamikust. See asub tavaliselt auto esiosas. Südamik koosneb suurest hulgast õhukeste seintega torudest. Torude arv sõltub sellest kui võimsat radiaatorit vajatakse. Vedelik voolab püsttorudega radiaatoris üleval alla, õhk aga liigub südamiku sees torudega risti. Termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitamist ning hoida temperatuuri vajalikul tasemel
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 ·...
a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Samuti ka paisupaak. 16 Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Veepumba ülesandeks on jahutussüsteemis hoida pidevas ringlemises jahutusvedelikku (dosool, antifriis, või vesi). Veepump
Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus). Jahutussüsteem aitab hoida auto mootori temperatuuri ühtlasel tasemel. Ka amortisaatorites kasutatakse õli, selleks et vähendada auto sõidul ebamugavust tekitavat liikumist, vibreerimist ja igasugust võnkumist. Amortisaator on üpriski lihtsa ehitusega,
ära juhtima. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: · õhkjahutusega, · vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Jahutussüsteemi osad: radiaator, ülesurveventiil, lõdvikud e. voolikud, termostaat, veepump, ventilaator ja ventilaatoririhm. · Radiaator radiaatori abil toimub soojuse edasiandmine välisõhku, seega on radiaator soojusvaheti. Ta koosneb ülemisest anumast, alumisest anumast, südamikust (jahutuselement) ja kinnitusdetailidest.
Külmkapp on mõeldud külmutatud toiduainete säilitamiseks ja värskete toiduainete külmutamiseks ning vajalike toiduainete külmas hoidmiseks. Seadedt ei tohiks paigaldada: 1. Ruumi, milles temperatuur võib langeda alla 10 kraadi. 2. Pliitide või radiaatorite lähedusse. Tuleks veenduda, et külmkapi ümber jääb piisavalt vaba ruumi tagamaks õhu vaba voolu. Külmkapp peab seisma siledal pinnal. Külmkapi esmakordsel sisselülitamisel tuleb termostaat seada nii , et külmkambri keskmine temperatuur ei oleks 24 tunni pärast mitte üle 5 kraadi. Mõned külmkapi osad võivad olla külmemad või soojemad, kui teised, see on täiesti normaalne. Enne kasutamist kontrollige: · Kapi esijalad on reguleeritud ja külmkapp korralikult loodis. · Kapi sisemus on kuiv ning õhk saab selle tagant vabalt ringelda. · Kapi sisemus on puhas. · Pistik on seinal kontakti ühendatud ning vool sisse lülitatud. Kui uks avaneb põleb kapis
Töövahendite hulka kuuluvad osandatavad mootorid, tööriistakomplekt, mõõtevahendid ning autotootja koostatud juhtmaterjal. Praktikumis kasutatavaks autos on Toyota Celica 4A-FE. Jahutussüsteemi plokkskeem Veepump - Suur ringlus (Termostaat avatud) - Väike ringlus (Termostaat suletud) Mootor Termostaat Radiaator Joonis 1. Jahutussüsteemi plokkskeem Soojuse jagunemine mootoris Kõige kõrgem temperatuur on põlemiskambris. Soojus liigub läbi kolvi ja kolvirõngaste silindri seintele, mida jahutab jahutussärgis voolav jahutusvedelik. Jahutusvedelik juhib soojuse läbi radiaatori, kus vedelik jahutatakse radiaatorist läbi käiva õhu abil. Mootorit jahutab samuti õli. Üleliigse soojuse ära juhtimise võimaluseks on õliradiaator ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Töö nr. 7 Soojustehnika Töö nimetus: Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MAHB-51 Õppejõud: Töö tehtud: Heli Lootus 10.10.2012 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 14.12.2011 Tallinn 2011 Skeem 1 ventiil; 2 - aurutoru; 3 - isolatsioonikiht; 4- mõõtevöö; 5 - termopaarid; 6 äärekaitseribad 7 millivoltmeeter; 8 manomeeter; 9 - termostaat; 10 - elavhõbetermomeet...
Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus). Jahutussüsteem aitab hoida auto mootori temperatuuri ühtlasel tasemel. Pneumaatika kasutamine sõidukites: Pneumaatika on rakendusteadus,mistegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. Käsitleb suruõhu ja teiste surugaaside kasutamist ning sellel põhinevaid masinaid, mehhanisme, automaatjuhtimissüsteeme ja vahendeid
*Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaatklapp: *reageerib vedeliku temperatuure *asubsuure ja väikse ringi vahel *termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. 1.8 Veepump: *Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt
1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbedatermomeeter 8. Termopaaride gradueerimistabel Katseseadme ja töö põhimõtte lühike kirjeldus. 1 - reguleerimisventiil 2 - aurutoru 3 - isolatsioonikiht 4 - mõõtevöö 5 - termopaarid 6 - äärekaitseribad 7 mõõtevöö millivoltmeeter 8 - manomeeter 9 külmliite termostaat 10 - elavhõbetermomeeter 11 - ümberlüliti 12 - millivoltmeeter Materjalide soojusjuhtivusteguri määramiseks ja isolatsiooni soojuskadude määramiseks kasutatakse Schmidti soojusvoomõõturit. See seade töötab vastavalt täiendava kihi printsiibile. Soojusvoomääramiseks läbi seina asetatakse sellele tuntud soojusjuhtivusteguriga ja paksusega abimaterjali kiht, mis tingib soojusvoo mõõtmisel teatud vea, kuid seda viga on võimalik leida
Tartu Kutsehariduskeskus Automaaler Raul Uus Töökoja seadmed Iseseisevtöö Juhendaja Tauris Vijar Tartu 2012 Värvikambrid, ettevalmistuse töökohad, värvisegamisruumid, värvi kuivatuskamber Blowtherm värvikamber "CRAM SPEED" : standard sisemõõdud 4 x 8 x 2,7m või 4,5 x 8 x 3,0m; neljaosaline autouks sisseehitatud maalriuksega, eraldi maalriuks küljel; galvaniseeritud täisrestpõrand metallsokliga 530 mm, kandevõimega 1000kg/ratas; valgustid ülal servades 30 kraadise nurga all ja nurkades kokku 2100W. Lisavarustusena läbisõidetav variant, valgustid seinapaneelides, ...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Superkriitiline ekstraktsioon Õpperühm: YASM11 Teostaja: Ilona Juhanson Õppejõud: Kristiina Teostati: 9.10.15 Kreek 1. Balloon veeldatud CO2-ga 6. Restriktor 3. Pump, mis annab ekstraktsiooniks vajaliku rõhu 7. Koguja 4. Termostaat 8. Sisendklapp 5. Ekstraktor 9. Väljundklapp Teooria: Töös kasutatakse ekstrahendiga süsinikdioksiidi, mille kriitilised parameetrid on järgmised: kriitiline temperatuur 31,1 °C, kriitiline rõhk 73,8 atm. Ekstraktsioon toimub nimetatust kõrgematel rõhkudel ja temperatuuridel. Ekstraktsiooni all mõistetakse protseduuri, kus lahusti – ekstrahent – viiakse
edasi läbi termostaadi, mis juhib jahutusvee suurele või väikesele ringile. Mageveejahutist tuleva jahutatud vee toru on ühendatud paisupaagiga, samuti on ühendatud sellega ka ventilatsiooni kast. Peamasina kohta on üks jahutusvee paisupaak ja üks kõrgetemperatuurilise jahutusvee jahuti. Seisu ajal pumpavad eelsoojendus pumbad masinaid läbi auruga eelsoojendatud veega. Jahutussüsteemis on kaks termoregulaatorit, kõrgetemperatuurilise kontuuri termostaat Aamot tüüpi termostaat (sisaldab termostaatklappe). Madalatemperatuurilise kontuuri termostaat on Pleiger-tüüpi termostaat (siiber-tüüpi termostaat, siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller). Masinate töötamisel madalal koormusel (so kuni 30% võimsusest) liigutatakse termostaati juhtõhuga ja mereveejahutisse läheb vähem vett ning madalakontuurilise jahutusvee temperatuur tõuseb. 1-2 Mootori prototüübi käivitussüsteemi võimalikud vigastused ja nende põhjused
Vajadusel võib selle veeretada siseruumi hoiule kasvõi igal öösel. Masin tekitab töötamisel müra. Seega ei sobi ta kasutamiseks kontoriruumides või müügisaalides. OMADUSED Lihtne auto porimattide pesu ja kuivatus ühes kohas. Täisautomaatne Tolmuvaba Madalate ülalpidamiskuludega Lihtne hooldada ja võtab vähe ruumi Kiire, üks pesutsükkel (4 matti) kestab u 2 minutit Kasutajasõbralik (lihtne kasutada) Külmakindel (sisseehitatud termostaat hoiab ära külmumise), saab kasutada ka talvel Roostekindel (valmistatud roostevabast terasest) Keskkonnasõbralik (ei kasuta kemikaale) Töökindel ja lihtsa ehitusega (valmistatud Saksamaal) Koos või ilma mündilugejata 2 pesuprogrammi veluur- või kummimattidele Eraldiseisev veesüsteem oma veepaagi ja pumbaga Peseb kõiki standartseid auto porimatte Peseb porimatte mõlemalt poolelt KONSTRUKTSIOON Tehnilised andmed: Ümbris: roostevaba teras
õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus). Jahutussüsteem aitab hoida auto mootori temperatuuri ühtlasel tasemel. Ka amortisaatorites kasutatakse õli, selleks et vähendada auto sõidul ebamugavust tekitavat liikumist, vibreerimist ja igasugust võnkumist. Amortisaator on üpriski lihtsa ehitusega, sildindris olev õli liigub üles ja alla vastvalt kolvi poolt tekitatud jõule (mida
soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. Termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid Katseseade ja tööpõhimõtte kirjeldus 1- radiaator 2- ümberlüliti 3- külmliideste termostaat 4- elavhõbetermomeeter 5- millivoltmeeter 6- kondensaadi nõu 7- kondensaadikraan klaastoru otsas 8- manomeeter 9- termopaarid 10- auruventiil Soojusvahetus auruga köetava keskkütteradiaatori ja ruumi õhu vahel on komplitseeritud protsess, mille määravad samaaegselt soojusjuhtivuse, konvektiivse ja kiirgussoojusülekande tingimused. Soojusläbikandeprotsessi arvutuslikuks iseloomustajaks on soojusülekandetegur k : 1 k=
Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaan- happe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni)
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 24 Töö pealkiri ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATSIOONI KIIRUSE nr (FK) MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 07/02/2011 Arvestatud 2 TÖÖ ÜLESANNE Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH 3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. APARATUUR Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. TÖÖ KÄIK Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) dest...
Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiva elektrijuhtivuse väärtuse saavutamiseni)
külmaveetoru ja kuumaveetoru. Elektriboileri täitmine Olles ühendanud mõlemad veetorud, avage külma vee toru ning kuuma vee kraanid. Boiler on siis täitunud kui kuumaveekraanist tuleb õhu asemel külma vett. Oodake kuni kogu õhk on torustikust väljunud ning sulgege kraanid. Veenduge, et boileri ja küttekeha ühenduskoha ning torude ühenduskohtadest ei tuleks vett. Elektriboileri ühendamine vooluvõrku Olles veendunud, et vett kusagilt ei leki, asetage termostaat oma kohale tagasi ning ühendage ka maandusjuhe boileri kere külge. Seejärel pange tagasi termostaati kaitsev plastkate ning ühendage boiler tagasi vooluvõrku. Nüüd peaks süttima boileri indikaatortuli ning mõne aja pärast kraanist hakkama ka leiget vett tulema. Normaaltemperatuuri saavutamiseks kulub boileril mitu tundi.
kruvielemendiga kruvipump. Õlirõhk süsteemis on 4,5bar ja temperatuur 70ºC. Õlijahutid on plaatjahutid, plaadid on valmistatud titaanist. Õli automaatfilter 18 Õlirõhku süsteemis reguleeritakse reduktsioonklappide abil. Üks on elektripumbal, teine ripppumbal. Õlitussüsteemis on üks kuue termoelemendiga termostaat. Kui õlitemperatuur on üle normist, siis termostaat juhib õli jahutist mööda ja õli läheb tagasi mootorisse. Kui temperatuur tõuseb, siis termoelemendid paisuvad ja avavad õlile pääsu jahutisse. Masina liikuvate detailide õlitus töö ajal teostatakse tsirkulatsiooniõliga. Silindrisse on puuritud avad ja freesitud sik-sakis kaldsooned, et õlitus oleks efektiivsem. Õli juhitakse silindrisse nukkvõlli õlituseks tulevalt õlitustrassilt. Ühe peamasina õlitussüsteemis on kaks õlifiltrit ja üks tsentrifugaalfilter. Üks
Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Lahjendatud vesilahuses kulgeva eimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pidevalt jälgida ilma, et peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Katse käik Reguleerisin termostaadi 30C juurde. Kui termostaat oli saavutanud sellise temperatuuri, panin sinna kolvi destilleeritud veega ning sättisin arvutis valmis programmi ,,PicoLog". Mõõtsin 50 mL-sse mõõtekolbi 6 ml äädikhappe anhüdriidi ja täitsin seejärel kolvi õige mahuni termostaadis olnud destilleeritud veega, kusjuures etaanhappe lahustumise algmomendil käivitasin stopperi. Stopperi jätsin käima kuni katse lõpuni. Stopperilt sain fikseerida ka lahustumise alg- ja lõppmomendi.
4. Ventilaator töötab elektrimootori jõul. 5. Jahe õhk on läbinud kütteelemendi ja see on muutunud kuumaks ja kuivaks õhuks. Termostaat lülitab kütteelemendi sisse ja välja perioodiliselt, et vältida kuivati läbi põlemist ja riiete kõrbemist. 6. Soe õhk siseneb trummlisse. Tüüpiliselt trummli tagumisest 1
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 24 Töö pealkiri: ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 08.02.2012 Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Tö...
3.2. Ventilatsiooniseade kirjeldus koos tootlikkuse reguleerimise kirjeldusega Ventilatsiooniseadmeks on valitud ETS NORDi poolt pakutav ILOX 77, mis paigaldatakse lae alla spetsiaalse kiirkinnitusraami abil. Ventilatsioonitorustiku ühendused asuvad seadme peal. Toote õhuvahetus on kuni 85 l/s, müratase 30 dB(A). Reguleerida saab seadet köögikubult või eraldi kiirusregulaatorilt. Kasutatavad õhufiltrid on klassist F7. Seade on varustatud sulatusautomaatikaga, mida juhib termostaat. Lisavarustusena on võimalik paigaldada ka Termo Ice süsteem, mis kaitseb soojusvahetit jäätumise eest. Toote kasutusjuhend ja paigaldusjuhis on Lisa 2. 10
Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on: · veepump · mootori jahutussärk · radiaator · termostaat · ventilaator Tosooli koostisosa: Etüleenglükooli andmed: a) keemiline valem ; b) tihedus 1,11 g/cm3; c) sulamistemperatuur (meltin point at 1,013 bar) 12o C; d) keemistemperatuur 198oC; e) soojusjuhtivus (thermal coductivity at 20oC) 0,25 W/(m×K); f) erisoojus (specific heat) 2,40 kJ/(kg×K). Joonis.1 Veepump Housing korpus Impeller- tiivik Joonis2. radiaator
Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi ehitus ja kasutamine Mõlemat tüüpi jahutussüsteemil oluline osa mootori soojusest eemaldatakse konvektiivse soojusvahetuse teel, st keskkonna ja mootoriploki omavahelisel soojuse edasikandumisel. Teise maailmasõja ajal oli kasutusel lennukid, mis kasutasid vedelikjahutussüsteeme. Esimeseks jahutusvedelikuks oli vesi. Vee puuduseks on, aga tema madal keemis- ja külmumistemperatuur
kujutada endast tuleohtu Raketisesoojendus Raketis soojenduse puhul kasutatakse soojusisoleeritud suurraketist, nagu platvorm- ja seinaraketisi. Raketis pinna ja soojusisolatsiooni vahele paigaldatud soojendusjuhtme- kontuuridest liigub soojus läbi raketisepinna betoonini. Soojendusüsteem võib toimida võrgupingele või muundatakse 330 V pinge alla 42 V kaitseväikepingeks. Temperatuuri reguleerimiseks raketises on termostaat ja aegrelee. Soojenduse võib sisse lülitada juba enne betoonimist et raketis oleks soe ja kõik olke sealt ära sulanud. Aga ei tohi liiga soojaks lasta minna. Infrapunakiirgussoojendus Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendavasse objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke takistusega. Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli ja elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatuslike
(CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata
(CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe lahustamise algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata
SERS (Surface Enhanced Raman Spectroscopy). - - - Töövahendid: Hitachi spektrofluorimeeter F-7000 Kapillaarelektroforees LED-detektoriga Eri sorti kanepitaimede leotised Analüüdid ekstraktides: THC, CBD, klorofüll jm taimsed polüfenoolid THC standard – 10 ppm CBD standard – 10 ppm MilliQ vesi Etanool - - Töökäik: - Lülitada sisse arvuti, spektrofluorimeeter ja termostaat (tehti eelnevalt) - Käivitada proprgamm FL Solutions 2.1 for F-7000 arvutis (tehti eelnevalt) - Valida FL meetodis vastavad parameetrid (eelnevalt tehtud) - (General: Measurement: 3D Scan, Instrument: Data mode Fluoresence, Ex,Em 200-700 nm, Sampling intrerval 10 nm, Slit 5 nm, Scan speed 12 000 nm/min, PMT Voltage 700 V, Response 0.5 s) - Teha 100x proovide lahjendused (eelnevalt tehtud) - Kasutada 1 ml kvartsküvetti (pipett seatud 800 μl juurde) ning proovi
gaase keskkonda ei satu. Mootori süsteemide korrasoleku mõju kütusekulule: Kokkuhoid(l) 100 km kohta 1. Ummistunud vahejahuti 1...2 2. Vigane termostaat 1...3 3. Ummistunud kütusefiltrid >1 4. Ummistunud õhufilter >1 5. Rikkis pihustid >1 6. Saastunud turbolaadur >1 7
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 24f ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.03.2014 Töö eesmärk Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandi määramine. (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik Termostaat reguleeritakse juhe...
Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.03.2015 Töö ülesanne: Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Katse käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile. Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. Lülitatakse sisse arvuti ja käivitatakse programm „PicoLog“. Avaneb aken „PLW Recorder“. Klõpsata „File“ ja rippmenüüst „New settings“. Avaneb aken „Recording“, millel klõpsata midagi muutmata OK. Avaneb aken „Sampling Rate“, milles saab valida mõõteintervalli ja maksimaalse mõõtmiste arvu. Seejärel OK. Avaneb aken „Converter details“
tingituna mootori temperatuuri tõusuga võib suureneda võimsus ja väheneda tarbekulu ja emisioonid. 10. Kui jahutusvedeliku paisupaagikorgile on paigaldatud alarõhuklapp, siis mis otstarve sel on ja mida peab seejuures sõidukiomanik arvestama? Vajalik ülerõhu tekkimise vastu. Vältimaks radika paisumist või lõdvikute kokkkutõmbumist. Lahtitegemisel aegsasti et näkku ei pritsiks auru. 11. Loetlege jahutussüsteemi peamised komponendid! Paisupaak, ventilaator, elektrimootor, termostaat, termolüliti, temp andur, veepump, jahutusvedelik 12. Milline parameetritest määrab kõige rohkem jahutussüsteemi võimekuse ja miks? Radiaator, süsteemi eesmärk on jahutada ja see mõjutab kõige otsemini süsteemi võimekust. Sisselaskesüsteem: 1. Nimetage sisselaskesüsteemi peamised komponendid (vabalthingaval mootoril)! Pihustid, klapid(sisse,välja), 2. Mis eesmärk on drosselklapil? Pöördemomendi reguleerimine 3
pesuprogrammi. · Kiire ahjukambri jahutamisprogramm: Kui vajatakse järgmise toote valmistamisel madalamat temperatuuri kui ahjus viimati kasutati siis on võimalik temperatuuri kiiresti alandada kas manuaalse või automaatse jahutustoimingu abil. · Manuaalne elektrooniliselt kontrollitud niisutus pöördõhu programmi ajal. KASUTAMISE JUHIS · Esimest korda ahju kasutades soovitatakse keerata termostaat suurima võimaliku temperatuuri peale ning jätta ahi sedasi umbes pooleks tunniks tühjalt seisma ahju uks suletud. Seejärel avada uks ja lasta õhk tuppa. Sellise esimese kuumutamise ajal tunda olev lõhn tekib ainete aurustumisel, mida kasutatakse ahju kaitsmiseks seadme hoidmisel ja transportimisel enne paigaldamist. SEADME PUHASTAMINE JA HOOLDUS Enne ahju puhastamist või hooldamist tuleb ahi vooluvõrgust lahti ühendada.
Tööstus Tööstus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tööstuse areng sai alguse Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus. · Vanad harudtoiduaine tööstus, vedurite ja vagunite tööstus, soojusseadmete tootmine (välja kujunesid 19. sajandil ja toode või saadus toodeti kõik ühes kohas, paiknesid toorainete lähedustes, samuti pööratakse tähelepanu odavale tööjõule, alguse said LääneEuroopast ja USAst, suurimad tootjad on riigid, kes industrialiseerusid 19. sajandi algul ehk Ida Euroopa ja Hiina) · Uued harudautotööstus, keemiatööstus (kunstkiud, kumm ja plastmass), põllumajandus masinate tootmine, kodumasinate tootmine, televisiooni ja videotehnika tööstus (tekkisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, konkureerimiseks peavad täiustama tehnoloogiat, töökor...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 24fk Töö pealkiri Töö pealkiri Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 26.02.14 Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati as...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
