1. Mis moodustavad roolisüsteemi? Rooli süsteemi moodustavad Roolimehhanism (Vähendab rooli keeramiseks vajalikku jõudu) ja Rooliajam (Tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta too ebatasasusel) 2. Loetlege hammaslattajamiga roolimehhanismi eeliseid! kompaktne, lihtne konstruktsioon, odav, lihtne toota, väike hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max roolinurka 3. Loetlege kruvi-mutter ajamiga roolimehhanismi eeliseid! Saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suur rataste pöördenurka. 4. Mida mõistetakse termini ,,veermik" all? Auto sillad, vedrustus, rehvid, rattasuunangud ja kandevkere mõned detailid. 5. Loetlege vedrustuse ülesandeid! Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise
L=8m L=8m ;L=8m ;L=8m ;L=8m ;L=8m H=25m H=47,2m ;H=43,1m ;H=38,4 ;H=34m;H=29,1 Ln=47,6m ;Ln=43,3m ;Ln=39m;Ln=34,7;Ln=30,4 Kraana LIEBHERR LTM 1160/2 LIEBHERR LTM 1160/2 on autotüüpi spetsšassiil iseliikuv noolkraana diiselhüdraulilise ajamiga: max tõstevõimega Q=160 t tõsteraadiusel 3 m; Nool on 6 sektsiooniga teleskopeeritav 13,2…60 m; Tõsteraadius L= 3,0…54 m; Tõstekõrgus H= 13…59,2 m. Toetuskontuur väljaviidud külgtugedega 8,845 x 8,3 m Alusvanker 5-teljeline, millel kõik rattad on juhitavad. Lasti tõstevõime, tõsteraadiuse ja tõstekõrguse on välja toodud siis kui kraanal puudub lisa nool. Allikas: Kraana reklaamprospekt.
Kõrgrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe on üle 3600Pa Ehituslikult jägunevad ventilaatorid aga järgmiselt: Radiaalventilaatorid ehk tsentrifugaalventilaatorid Radiaalventilaator 1. tööratas; 2. sisendkollektor; 3. spiraalkamper; 4. tööratta võll; 5. difuusor Ehituselt on telgventilaatori tähtsamaks osaks tööratas, mis on ühendatud ajamiga võlli abil. Tööratas koosneb esi- ja tagakettast, mille vahel asetsevad labad. Ventilaatori põhiparameetriks on tööratta läbimõõt. Olenevalt tööratta konstruktsioonist ja labade paigutusest on radiaalventilaatori kasutegur 40-80%. Ventilaatorisse sisenev gaas suundub sisendkollektori kaudu tööratta labadele. Spiraalkambri ülesandeks on gaasi suunamine nõutavasse suunda. Spiraalkambri lõpus olev difusoor muudab ventilaatorist väljuva gaasivoo dünaamilise rõhu staatiliseks.
liikumine; Täpne positsioneerimine; Start suurel koormusel; Ülekoormused välditavad; Liikumine sujuv ja reverseeritav; Juhtimine lihtne; Soodne soojusrežiim; Ajam koosneb standardkomponentidest; Elektriliselt mugav juhtida PUUDUSED: Keskkonnaoht; Tundlikkus saastumisele; Torustiku purunemise oht; Tundlikkus temperatuurile – viskoossus; Madal kasutegur; Tsentraalse varustussüsteemi loomine; Kallis; Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2. Pneumoajami eelised ja puudused – EELISED: Õhk on tasuta; Gaas lihtsasti liigutatav; Temperatuuri tundlikkus vähene; Õhk on keskkonnasõbralik; Plahvatusoht puudub; Süsteemi komponendid lihtsad; Vähene tundlikkus ülekoormusele; Energia kogumine lihtne; Lihtsasti kasutatav; Juhtimine lihtne PUUDUSED: Kallid lisaseadmed; Lekked; Väljalaske müra; Kondensaat; Võimalik kolvikäigu ebaühtlus; Ökonoomselt kasutatav jõud 40-50 kN 7. Torude tugevusarvutus
kruviga, mis kannab pöörlemise edasi - suur pööretevahemik järgmistele vastupäeva keermega - lai töötemperatuuri ja pumbatava kruvidele. Kruvide keermete vahel vedeliku viskoossuse vahemik moodustuvad püsiva ruumalaga suletud kambrid, mis liiguvad pumba Hammasratas 7 on seotud telje 3 sisselaskeava poolt väljalaskeava poole. vahendusel pumba ajamiga Sellisel moel saavutatakse ühtlane (elektrimootor, diiselmootor jne.). töövedeliku voolamine, tänu millele ongi Hammasrattad 7 ja 8 on seotud kruvipumba müratase äärmiselt madal. omavahel minimaalse lõtkuga. Kui süsteem käivitatakse liigub sisselasketorus olev õhk läbi pumba
hammaslattmehhanism. Roolimehhanismi ülesandeks on roolirattalt jõu ülekandmine rooli ajamile. Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehhaaniline · Hüdrauliline · Elektriline Mehhaanilises ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoobadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja rööpvarras (paralleelvarras). Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · Ühe roolitrapetsiga · Kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · Eespool juhtsilda · Tagapool juhtsilda
Gaasijaotusmehhanism Referaat Mootor Sissejuhatuseks räägin gaasijaotusmehhanismi ülesandest. Selleks on klappide õigeaegne avamine ja sulgemine, et tagada silindrite täitmine kütteseguga (ottomootorid) või õhuga (diiselmootorid) ning läbipõlenud gaaside väljalase, samuti põlemiskambri kindel eraldamine muust keskkonnast töö- ja survetakti ajal. Neljataktilistes mootorites kasutatakse klappidega gaasijaotusmehhanisme, kus gaasi vahetus toimub sisse- ja väljalaskeklappide kaudu. Kahetaktilise mootori gaasi vahetus toimub väntmehhanismi abil või segaviisiliselt. Kahe taktiline mootor Nelja taktiline mootor Nukkvõll ülesandeks on väntvõllilt saadud pöörleva liikumise abil avada sisse- ja väljalaskeklapid ja seejärel lasta neil sulguda. Nukkvõlli asukoht gaasijaotusmehhanismis on kas mootoriplokis allasetusega nukkvõll e. alanukkvõll või plokikaanes ülanukkvõll. Alanukk...
Mootor käivitatakse elektrikäivitiga. Traktori käigukast võimaldab 16 käiku edaspidi (liikumiskiirused 2,82 - 30,8 km/h) ja 8 käiku tagurpidi (4,96 - 27,80 km/h). Traktori mõlemad veosillad on ühesuguse konstruktsiooniga kusjuures esisild on sisselülitatud pidevalt, tagasild aga vajadusel (näiteks transporditööde tegemisel) väljalülitatav. Traktori kõigil neljal rattal on pneumoajamiga trummelpidurid, seisupiduriks on mehhaanilise ajamiga lintpidur. Traktori raam koosneb sarniilselt ühendatud eesmisest ja tagumisest poolraamist. Esisild on raamile kinnitatud poolelliptiliste pikivedrude abil, tagasild aga jäigalt. Traktori pööramine toimub hüdrauliliselt eesmist ja tagumist poolraami teineteise suhtes pöörates. Traktoreid Kirovets K-700A ja K-701 toodeti paralleelselt alates 1970.-te aastate keskpaigast traktori K-700 asemel. Tegemist on veojõuklassi 50 kN kuuluvate üldotstarbeliste
Selgita mõnda induktsiooni rakendust 1) Magnetkaart Magnetkaardil on magnetriba. Kui see möödub kaardilugeja poolist induktseeritakse poolis elektrivool. Selle tugevuse kontrollib üle seade, mis avab ukse või laseb ligi pangatoimingutele. 2) Jalgratta spidomeeter Sõitmise ajal möödub püsimagnet paigalseisvast poolist. Poolis tekib induktsiooni vool (korraks). Impulsid lähevad seadmesse, mis arvutab ratta ümbermõõdu järgi kiiruse, teepikkuse vms. 3) Mehaanilise ajamiga spidomeeter või pöörete lugeja Ratta käigukastivõlli või mootoriga ühendatud tross paneb püsimagneti pöörlema. Pöörlev püsimagnet tekib alumiinium kettas pöörisvoolu, mille magnetväli sunnib ketta kaasa pöörduma. Kettaga ühendatud osuti näitab kiirust või pöörete arvu. 4) Elektrikarjus Elektrikarjuse traadis on pidevalt nõrk vool. Kui loom puudutab traati, voolutugevus traadis muutub ja voolumuutuse tõttu induktseerib karjuse generaator kõrgepingega elektrivoolu
Transportöörid · kasutatakse kaupade teisaldamiseks horisontaalsuunas või väikese nurga all kaldu. · Jagunevad: linttransportöörid plaattransportöörid rulltransportöörid rullteed · Esimesed kolm töötavad elektrienergia abil, viimane aga raskusjõu mõjul Linttransportöör · koosneb lõputust lindist, mis on asetataud kahele trumlile. · Lindi hoidmiseks on rullikud. · Üks trumlitest pannakse tööle elektrilise ajamiga. · Võivad olla statsionaarsed või teisaldatavad, sileda lindiga, rennikujulise ja äärestatud lindiga. Teisaldatav kaldtransportöör · Ette nähtud pakitud kaupade teisaldamiseks horisontaalsuunas ja veidi kaldu. · Lindile saab asetada kaupu kastides, kottides, karpides. · Koosneb metallkarkassist, lõputust lindist, tõstemehhanismist, piiretest ja ajamist. · Alusraami külge on kinnitatud neli ratast ja toed paigalseisu fikseerimiseks.
Juhtseadised Pidurisüsteem Sissejuhatus · Pidurisüsteemi ülesanne: aeglustada või hoida auto liikumatu · Pidurisüsteemi olemus: energiamuundur: muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks · Pidurispsteem jaguneb: piduriajamiks ja pidurimehhanismiks. · Ajamiteks: hüdro-, pneumo-, mehaaniline, kombineeritud ajam; · Pidurimehhanismideks: trummel- või ketaspidur. Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem · Ehitus: üldkomponendid. nende õldotstarve. · Hüdraulilise pidurisüsteemi olemus: Pascali seadus, pea- ja töösilindrite ristlõikepindalate erinevus, pedaal kui jõuõlg. Näidisarvutus. · Kahekontuurilised lahendused: X-skeem esiveolistel autodel, II- skeem tagaveolistel autodel.. · Piduriõlist: glükooli või silikoonõli baasil, keemistemp. sõltuvus niiskusest,
läbiva tööviisiga. Detailide töötlemise tehnoloogiline järjestus on järgmise: 1. detailide töötlemine täpsele pikkusele, 2. tapi töötlemine, 3. tapipõskede töötlemine. Kahepoolne raamitapipink Pink koosneb vasak- ja parempoolsest lõikeplokist. Vasakpoolne plokk on jäigalt kandeplaadile kinnitatud. Parempoolset lõikeplokki liigutatakse vastavalt detaili pikkusele. Pingil saab töödelda detaile pikkusega 300... 2000 mm. Kettkonveierid käivitatakse ühise veovõlli poolt eraldi ajamiga. Samalt ajamilt käivitatakse vaheülekande abil konveieri kohal paiknevad surveseadmed. Liikuva lõikeploki ümberpaigutamine toimub esmalt mehaanilise ajamiga, täpseks häälestamiseks kasutatakse käsiajamit. Kastitapilõikepink Pink on ette nähtud sirgete kastitappide töötlemiseks detaili ühest otsast. Toorikupakk asetatakse vertikaalselt liikuvale töölauale. Toorikud baseeritakse külg- ja otslati abil. Külglatiga tagatakse tappide asend otspinna suhtes, otstugilatiga
teisaldatavad, iseliikuvad ja auto-betoonpumbad 2. Konstruktsioonilt – kolb- ja rootorpumbad c) pneumotranspordi vahenditega 11. Mehhaaniliste betoonipumpade liigitus. jagunevad 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad ja auto-betoonpumbad 2. Konstruktsioonilt a) kolbpumbad b) rootorpumbad, mis jagunevad omakorda kolbide arvult a) ühe b) kahekolvilised e paariskolvilised, ajami tüübilt a) mehhaanilise kepsvänt-mehhanismiga b) sünkroniseeritud hüdraulilise ajamiga, klappide arvult a) pöörlevate spindelklappidega b) liguvate siiber-tüüpi klappidega v) pöörduva torupõlvega. 12. Mehhaanilise tööpõhimõttega mördisegude transportvahendite liigitus. 1. Konstruktsioonilt a) kolbpumbad – ühe ja kahekolvilised b) membraanpumbad c) kruvipumbad 2. Ajami tüübilt a) mehhaanilise b) hüdraulilise ajamiga 3. Jõuallika tüübilt a) elektrimootor b) sisepõlemismootor. 13
saematerjali). Prussimisega saagimise eelised: keskelt lõigatud materjali ei pea servama, suur tootlikkus, soovitud materjali mõõtmed on kergemini kätte saadavad. 43. Mis on raamsaed Raamsael pingutatud saelehtedega raam liigub ülesse ja alla ning lõikab palki/prussi allaliikumise käigus. Raamsae edasi-tagasi liikumist tekitab keps mis on kinnitunud ekstsentrilisele väntvõllile, mida ajab ringi elektrimootor. Raamsaed jagunevad kahte gruppi: levinum on ülemise ajamiga raamsaag, mille käigupikkus on 500…700mm. Alumisega ajamiga raamsael on käik ühtlasem aga käigu pikkus 300…450mm. 44. Ketassaagide eelised: need on suhteliselt väikese massiga ning ei vaja massiivseid vundamente ning aluseid, järelsaag lõikab sirgelt ning pinnakvaliteet on suhteliselt hea saeketas töötab ilma vibratsioonita, mis kindlustab pika tööea, ketassaepinki on kerge paigutada ühtsesse liini teiste seadmetega 45. Ketassaagide puudused:
•Täpne positsioneerimine •Start suurel koormusel •Ülekoormused välditavad •Liikumine sujuv ja reverseeritav •Juhtimine lihtne •Soodne soojusrežiim •Ajam koosneb standardkomponentidest •Elektriliselt mugav juhtida HÜDROAJAMI PUUDUSED •Keskkonnaoht •Tundlikkus saastumisele •Torustiku purunemise oht •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus •Madal kasutegur •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2.Pneumoajami eelised ja puudused PNEUMOAJAMI EELISED •Õhk on tasuta •Gaas lihtsasti liigutatav •Temperatuuri tundlikkus vähene •Õhk on keskkonnasõbralik •Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne PNEUMOAJAMI PUUDUSED •Kallid lisaseadmed •Lekked •Väljalaske müra •Kondensaat •Võimalik kolvikäigu ebaühtlus •Ökonoomselt kasutatav jõud 40-50 kN 3
Samuti on see üldjuhul odavam ning andmeid säilitatakse seal kauem kui primaarsalvestitel. Sekundaarsalvestid on tavaliselt vormindatud vastavalt failisüsteemivormingule, omades nii vajadust failid ja kataloogid vastavalt kuupäeva, autori või muude andmete järgi ära sorteerida. (Wikipedia) 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD Programmide ja failide hoidmiseks kasutatav hermeetilisse kesta monteeritud magnetketas. Kuna kõvakettad on ajamiga kokku ehitatud, siis kõvakettast rääkides mõeldakse selle all ketast koos ajamiga. Tegelikult on ühes ajamis samal teljel mitu ketast, mille mõlemad pooled on tööpinnad. Iga pinna jaoks on oma magnetpea andmete lugemiseks ja kirjutamiseks. Kõik magnetpead on kinnitatud ühe käpa külge ja liiguvad koos. Kõigil ketastel on ühepalju radu ja sama numbriga rajad eri ketastel moodustavad silindri. (vallaste.ee) Andmed loetakse ja kirjutatakse kodeerituna. (kollis.pri
pneumoajamiga. 20.Magnetpadruneid kasutatakse õhukeste detailide töötlemisel. 21.Keermestuspadrun keermepuurile kus keermepuur ei ole jäigalt kinnitatud vaid tal on lubatud teljesuunaline paari mm liikumine, lõpu sidurdamisega või ilma. Keermestuspadrun keermelõikurile-silindrilise kinnitusega ja VDI kinnitusega. 22.Tornpadrunid on lihtsa ehitusega ja kasutatakse puks tüüpi detailide väljatöötlemiseks, suur tsentreerimistäpsus, kinnitusmehhanism on manuaalseid kui ka ajamiga. 23.Tsentreid kasutatakse võllitüüpi detailide töötlemiseks tsentrite vahel või detailide toestamiseks. Terviktsentrid, pöörlevad sentrid ja kaasavedavad tsentrid. Tervikstenter-kasutatakse treipingis esimese tsentrina, valmistatakse tööriista või legeerterasest, kõvasulam tipuga, sabas morsekoonus. Pöörlevad tsentrid kasutatakse enamasti tagumiste tsentritena treipinkides, valmistatakse normaal ja kõrgendatud
2) kiirguse kontsentreerimiseta (nt õhuturbiin- ja tiiktüüpi päikeseelektrijaamad ja enamik fotoelektrilisi elektrijaamu). Torn-päikeseelektrijaamades kasutatakse päikesekiirguse kontsentreerimiseks automaatselt, järgiv- või programmjuhtimisega elektriajami abil pööratavaid tasapeegleid (heliostaate), mis suunavad kiirguse väiksemapinnalisele, suure neeldumisteguriga (nt 0,95 või enam) vastuvõtuseadisele (joonis 1.) Torn-päikeseelektrijaam 1 päikese suunda järgiva ajamiga peegel 2 torn 3 kiirguse vastuvõtuseadis 4 kõrge keemistäpiga vedel Joonis 1. soojuskandja 5 aurugeneraator 6 soojussalvesti 7 auruturbiin-generaator- agregaat 8 kondensaator 9 soojuskandja varu Seni ehitatud torn-päikeseelektrijaamades on ühe heliostaadi pindala kuni ligikaudu 100 m2 ja heliostaatide arv kuni 2500. Kiirgusvastuvõtja vastuvõtupinnal saavutatakse tavaliselt kiiritustihedus kuni 600 kW/m2, mis
tootlikkuse ja rõhu korrutisega. Ventilaatori mehaaniline võimsus võrdub rõhu ja tootlikkuse korrutisega. Ventilaatoriajami iseloomulikuks tunnuseks on see, et mootori püsitalitluse koormusmoment sõltub ventilaatori tootlikkusest mootori pöörlemiskiiruse ruuduga võrdeliselt. (3) Arvestada tuleb ka veel ajami ülekande kasuteguriga ja ventilatsiooni enda kasuteguriga ja vastavalt sellele neid jagada lõpliku õhukuluga ja rõhukaoga, et saada võimsus, ventilaatori valin reguleeriva ajamiga kuna marjad ja lehed ei ole identsete parameetritega alati, ventilaatoreid valitakse tootlikkuse ja rõhu järgi. Kuna puudub ülekande kasutegur siis on võimalik leida see koos pöördeid aerodünaamiliselt iseloomustavalt diagrammilt. Ventilaatoriajami iseloomulikuks tunnuseks on see, et mootori püsitalitluse koormusmoment sõltub ventilaatori tootlikkusest mootori pöörlemiskiiruse ruuduga võrdeliselt. Ventilaatori tunnusjooneks on sõltuvused p=f(V), P=f(V) ja =f(V). Võ * pk
Vildi vetruva pingutuse otstarbel omab üks vildi valtse laagreid, mis asuvad raskustega varustatud kangidel või vedrudel. Kalandrimine Jahutajas jahtunud paberilaid juhitakse kalandritele, mida teisiti nimetatakse silujateks. Paber saab seejuures nn masina-sileduse või läike. Kalander kujutab endast vertikaalset patereid, mis koosneb 3-8 malmist valatud valtsist ja mis asuvad üksteise peal. Kalandri valtse paneb pöörlema alumise valtsi hõõrdumine; viimane on ühendatud ajamiga. Alumine valts, läbimõõdult kõige suurem, on bombeeritud, et vältida paindumist sellel lamavate ülemiste valtside raskusest. Ta on asetatud liikumatuile laagritele ja on ühendatud ajamiga. Teistel valtsidel, mis pannakse liikuma alumise valtsi kaudu on laagrid, mis libisevad kalandri vertikaalses raamistikus. Tasakäigulistel masinatel juhitakse paber käsitsi ülemistest valtsist läbi. Kiirekäigulistel masinatel juhitakse ta
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Maarja Nuuter, Andres Nurk CD ROM, DVD ROM Referaat Juhendaja: Mario Metshein Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.CD ROM Drive............................................................................................................4 1.1 CD............................................................................................................................5 1.2 Kuidas CD'si kirjutatakse.....................................................................................5 1.3 CD-R kettaajam.......................................................................................
vnkumisi summutav vime. Pneumovedrustus: (+) hea sidumugavus, sidukrguse ning vedrustuse jikuse reguleerimise vimalus; (-) suur ruumitarve, kallis, vajab lisahoobasid ja hooldust. Hdropneumovedrustus: (+) kompaktne, sidukrgus reguleeritav, vhene pikitsumine; (-) kallis, vajab lisahoobasid, kreenmise vltimiseks vajab suurendatud jikusega stabilisaatorvardaid. Tstetav abitelg- suurendab auto kandevimet. Abitelge tstetakse/langetatakse elektrohdraulilise vi elektropneumaatilise ajamiga. Teleskoopamort(he/kahetoruline): summutusvime mratud hdroli lbivooluga klapiavadest. 2-torulise korral kompenseeritakse varda poolt sisesilndri laosas hivatud ruumala vlissilindris oleva ruumalaga. 1-torulisel kasutatakse gaasiga tidetud kompensatsiooniruumi, vlissilinder puudub. 1-toruline amort: (+) madalam temp., psivam hdroli viskoossus, puudub vedeliku vahutamine, progreseeruva survekarakteristiku tagamine on lihtsam, vrdse vlislbimdu
Third level Fourth level Fifth level Küttevett soojendatakse salvestis paiknevate elektriliste küttelementidega, mis on varustatud juhtploki ning termokaitsega. Küttevee ringluse tagab ringluspump küttevee tagasivoolutorus. Juhtimine toimub välistemperatuuri ja ruumidest tagasivoolava küttevee temperatuuri järgi kolmikventiili abil, mis on varustatud automaatselt juhitava ajamiga. Hoone kütmiseks vajaliku soojushulga salvestamiseks (üleskütmiseks) tuleb soodustariifi ajal veemass soojendada temperatuurini 95 oC. LÄBIVOOLUKUUMUTID Läbivoolu- ehk kiirkuumutite kütteelemendid rakenduvad vee läbivoolu ajal. Kuna vett kuumutatakse ainult antud hetkel vajalikus koguses, on sellised seadmed energiasäästlikumad kui soojaveesalvestid, kuid vajavad enamasti suuremat võimsust. Läbivoolukuumutites (joonis 5.31) ei ole veepaaki, mistõttu nad on väga kompaktsed.
kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt. 3.1 Mehhaaniline seisupidur 1. Tagumine tross; 2.tagumine trummelpidur; 3. Tagumine ketas; 4. Eesmine piduritross; 5. Pidurihoob Seisupidurid hüdropidurites ehk käsipidur 8 Seisupidurid võivad olla oma konstruktsioonilt erinevad. Tavaliselt on nad mehaanilise ajamiga (trossid). Pidurimehhanism võib olla ühes tükis seisupiduri omaga või konstruktsioonilt olla eraldi paiknevad. Näiteks ketaspidur sõidupiduriks, ja seal see trummelpidur seisupiduriks. Girlig süsteem: Seal toimub trumli ja klotside kulumise reguleerimissüsteem automaatselt. Tööpõhimõte seisneb selles, et kahe klotsi vahel paikneb reguleeritava pikkusega varras. Varras on tehtud kaheks osaks ja kroonmutrit keerab käsipiduri trossi külge monteeritud nurkhoob. Bendix süsteem:
Kasutatakse suruõhu tootmiseks nii sõidukitel kui ka töökojas. Väljundrõhk 0,7 0,8 MPa (7 8 bar). Nii tagatakse töösilindri rõhuks 0,6 MPa (6 bar). Uuematel veokitel süsteemi rõhk ca 10 bar. Kruvikompressor Kasutatakse suruõhu tootmiseks kui vaja suurt mahtu ja suhteliselt väikest rõhku. Sünkroonse ajamiga kaks võlli. Ülekanne otse või kiilrihma abil. Kaks paralleelset eri kujuga pöördkolbi. Kuivalt töötamisel töörõhk kuni 3 bar, vahejahutusega kaheastmelisel kompressoril kuni 10,5 bar. Võimsus kuni 1000 kW. Kompressorjaam Turbokompressor Biturbo Suruõhu ettevalmistus veokil 1- kompressor; 2- rõhuregulaator; 3- õhukuivati; nelikkaitseklapp; 5- õhupaak; 6- kondensaadi klapp Suruõhusüsteemi komponendid
pingutusseadiseid. Kasutatakse vänt- (b) või liugpingutusseadist (a). Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter,kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja tigu. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu jhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehaaniline · Hüdrauliline · elektriline Mehnaanilise ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoovbadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja tööpvarras. Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · ühe roolitrapetsiga · kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · eespool juhtsilda · tagapool juhtsilda
Hüdro- ja pneumoajami eksami- ja kontrolltöö küsimused: 1. Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2
11. Tehnoloogilised tankid. Tehnoloogilised tankid on mõeldud teatud tehnoloogilise protsessi läbiviimiseks, mille käigus toimuvad muutused toote omadustes. Neid tanke kasutatakse kas toodete valmitamise, laagerdamise, fermenteerimise vm läbiviimisel. Oluliseks erinevuseks võrreldes hoiutankidega on: soojusvahetussärgi olemasolu; raamseguri kasutamine. Viskoossete toodete puhul peavad segurid suutma liigutada ka tanki seinalähedast kihti. Segurid käivitatakse tanki lael paikneva ajamiga (elektrimootori ja vastava reduktoriga), mille pöörlemiskiirus on mõnest mõnekümne pöördeni minutis. 3 12. Torustikud vedelike transportimiseks, torustike armatuur Torustikud valmistatakse roostevabast terasest. Torustike ülesehitamiseks kasutatakse standardiseeritud tollimõõdustikus torusid
diferentsiaali lisaseadise blokeermehhanismiga. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. Mehhaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile vajutamisel ja lahutub tagastusvedru jõul, kui pedaal vabastatakse. Blokeerimine võib toimuda ka automaatselt. Sellisel juhul piisab, kui mehhanism kord sisse lülitada. Edasine sisse- ja väljalülitamine toimub ilma juhi igasuguse osavõtuta. Automaatselt blokeeritavat hüdroajamiga diferentsiaali kasutatakse traktoritel MTZ-80 ja MTZ-82. Diferentsiaali blokeermehhanismi täiturelement on hüdrauliliselt kokkusurutavate ketastega hõõrdsidur.
Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ...
iseloomustatakse mehaanilise kasuteguriga. 2) Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga. Hüdroajami elemendid Hüdroajamis on vedelik, hüdrauline energia muutub mehaaniliseks enegerigaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö. 1) Paak töövedeliku jaoks 2) Pump koos pumba ajamiga 3) Süsteemi kaitseseadmed(kaitseklapp) 4) Reguleerimis seadmed võlli liikumis kiiruse ja õlirõhu 5) Juhtimisseadmed silindri juhtimiseks 6) Hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks 7) Süsteemi abi seadmed (filter ja torustik) Hammasratas pump See on pump mille konstruktsioonis on hammasrattad. Hammasratas pumpi kasutatakse laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga. Pumpade klasifikatsioon Välishambumisega pumbad ja neid saab omakorda liigitada
alumises osas paikneb väljavooluava,mille suunas on tanki põhi kindla kaldega.tankide sise- ja väliskest valmistatakse roostevabast terasplekist. Reguleeritavate temperatuurireziimide tagamiseks paikneb kahe kesta vahel enamasti soojusisolatsioon ja sisekesta välimisel küljel soojusvahetussärk. Sellesse võib juhtida kuuma, sooja, külma või jäävett. Et toode saaks ühtlaselt soojeneda või jahtuda, on tankid tavaliselt varustatud segistiga. Oleneval v käivitatakse tanki lael paikneva ajamiga (elektrimootori ja vastava reduktoriga), mille pöörlemiskiirus on mõnest mõnekümne pöördeni minutis. Viskoossete toodete segistid peavad suutma liigutada ka tanki seinalähedast kihti, et vältida puudulikku soojusvahetust seina ja toote vahel. t toote viskoossusest kasutatakse propeller-, laba- või raamsegisteid, mis eriti suure iskoossusega toote võivad omada erikuju (on kohandatud kindlale tooteliigile). Need usava, 5- termoisolatsioon,
· November kuni veebruar on vertikaalselt paigaldatud päikesepaneelide tootlikkus ca 7% suurem kui 40 kraadise nurga all ja sellise paigutuse juures ei saja ka lumi paneelidele. Tabel 1 1kW võimsusega päikesepaneelide süsteemi tootlikkus Eestis Lõuna suund ja nurk 2-teljelise järgiva ajamiga maapinna suhtes 40 kraadi (2-axis tracking system) Tootlikkus kWh kuus kWh päevas kWh kuus kWh päevas Jaanuar 16,7 0,54 2,12 O,68 Veebruar 40 1,43 52,8 1,89 Märts 71,6 2,31 95,8 3,09 Aprill 102 3,4 148 4,92
Põltsamaa Ametikool Hüdropidurid A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad...
Õige reguleerimise korral peab rattarumm pöörlema vabalt, ilma takistuseta ja ei tohi loksuda. Reguleerimise õigsust kontrollitakse sõidukatsel rattarummu kuumenemise järgi. Kui hoida kätt rummul, siis ei tohi rumm kätt kõrvetada. Kui rumm on tuline, tuleb kroonmutrit lõdvendada 1/12 pööret ja splintida mutter eelmise avaga 90° risti olevast avast. Pidurid Hüdrauliline ajam Trummel ehk klotspidurid Ketaspidurid Hüdraulilise ajamiga pidurid Piduripedaal, pidurihoovastik, võimendi, piduri peasilinder (pump), voolikud/torud, õli jõuab edasi ratta pidurimehhanismi. Peasilinder koosneb: õlireservaar, täiteava, kompensatsiooniava (ühendavad õlianumat peasilindriga), Kui pedaalile ei vajutata, tuleb õli hüdrosüsteemist võimendisse, liigub läbi siibri kolvi ette ja läheb äravoolule. Piduri peasilindri kolb jääb liikumatuks. Kompensatsiooniava kaudu on peasilindri eesmine ruum ühenduses õlianumaga.
sellises olukorras. Seega vastavalt standardile võtan plokiratta telje läbimõõduks d0 = 60 mm [1, lk. 19, tabel 20]. 15 7. LASTIKONKS 7.1. Lastikonksu valimine sõltuvalt tõstekoormusest Lastikonks valitakse vastavalt tõstevõimele ning ümardatakse lähema standartse mõõdu suunas üles. Antud ühepoolne sepistatud lastikonks on valitud mehaanilise ajamiga tõstemehhanismile, mis on valitud vastavalt tõstetavale koormusele. Kuna antud ülesande lähteandmetes oli nõutav tõstevõime 80 kN siis valitakse konks, mille tõstevõime on 100 kN [1, lk. 30, tabel 32]. Lastikonksu eskiis on esitatud joonisel 7.1. Joonis 7.1. Ühepoolse lastikonksu eskiis [1, lk 30] 7.2. Lastikonksu tugevuse kontrollarvutus Konksu tugevust on kontrollitud tugevustingimusest (7.19) Q
lahutamiseks, 3) käiguvahetuseks, 4) sujuvaks kohaltvõtuks, 5) kannab edasi mootori pöördemomenti. 7. Nimeta kaks suurust millest sõltub siduri ülekantav pöördemoment? Hõõrdetegurist ja hõõrdpindade survejõust. 8. Mis eelised on membraan tüüpi siduril? Lihtne ehitus, kasutamise ja remondi lihtsus, lülitumispuhtus ja sujuvus ning veetavate osade väike inertsimoment. 9. Millised eelised on hüdraulilise ajamiga siduri kasutamisel? Vähene kuluvus, ei pea pidevalt reguleerima, sidurit on füüsiliselt kerge lahutada, sidur lahutub kiiresti (0,15... 0,25 sekundiga). 10. Kuidas kontrollida siduri tööd autol? Teha lühike proovisõit, sealjuures võimalikult tihti sidurit kasutada, et kogu sidur viia vajaliku töötemperatuurini. Tähelepanu: Sidurit mitte soojendada seisvas olekus, ülekuumenemisoht. Siduri lahutumise eeldused: 1) Töövalmis sidur, 2) sõiduk on kinni pidurdatud, 3) mootori
süsteemist; · Ajami tundlikkus saastumisele, mis tingib suuri kulutusi töövedeliku puhastamisele; · Torustiku purunemise oht kõrgetel rõhkudel, mis nõuab torustiku pidevat hooldamist; · Tundlikkus keskkonna temperatuurile, nii madalatele kui ka kõrgetele, sest vedeliku viskoossus on sõltuv temperatuurist; · Suhteliselt madal kasutegur; · Tsentraalse varustussüsteemi loomine on keeruline ja kallis; · Tavaliselt on tegemist individuaalse ajamiga. 2. Hüdroajami kasuteguri mõiste. Ajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Milliseid ajami väljundsuurisi nad mõjutavad ja kuidas? Mehaaniline kasutegur (m)- kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, torustikes, silindrites ja hüdromootorites.Mõjutab täiturisse tuleva vedeliku rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur (v)- kaod sisemistele ja välisleketele. Mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust.
11 Laadimismehhanismid. Tüpoloogia (3) · Jõuallika järgi Elektriajamiga Sisepõlemismootoriga Gravitatsioonilised (nt kaldtee) Inimjõul töötavad (vt laadimisvahendid) 9.05.2010 Transport ETV0120 23 Inimjõul töötavad lihtsad laadimisvahendid · Tungrauad - hammaslatt-, keerme- või hüdraulilise ajamiga, veoste tõstmiseks kärudele, rullteedele ja rullkettidele · Käsivintsid, talid - veoste tõstmiseks ja nihutamiseks · Käsi-kahveltõstukid - käru hüdraulilise või mehhaanilise ajamiga tõstejõuga 0,2...1 t · Rullkang - otsast painutatud kang, mis toetub kahele rullile · Rullketid - painduvalt ühendatud rullikud, mis asetatakse veose alla horisontaalsel ümberpaigutamisel · Käsikärud 12
- väikese tootlikkusega ( kuni 20 m /h ), 3 - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m /h ), 3 - suure tootlikkusega ( üle 60 m /h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3. Pumpa käitava ajami järgi: - aurumasinaga pumbad, - auruturbiinpumbad, - elektripumbad, - mootorpumbad, - käsipumbad. 4. Ajamiga ühendamisviisi järgi: - ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min), - ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad, - õlipumbad, - kütusepumbad,
Masinatel on pideva toimega mitmekopaline või kraapkett- tööseade, mis ühe töökäiguga kaevavad vajaliku sügavuse ning ristlõike kujuga kaeviku ning teisaldavad väljakaevatud pinnase kõrvale. Masin koosneb baasmasinast, tööseadmest ning põikteisaldamiseks, buldooser pinnase teisaldamiseks, abiseadmetest tööorgani tõstmiseks langetamiseks. Suurtel ekskavaatoritel kasutatakse mitmemootorilist elektriajamit, väikesed masinad töötavad diiselmootoriga või kombineeritud ajamiga. Kettekskavaator: kitsama kaeviku korral freesnurkadega, laiema korral kettkopaline tööseade. Pinnas eemaldatakse lint- või tigutransportööriga. Osadel mudelitel ka hõlmaga. Töökiirus on 200...300 kuni 1000 m/h. Sobivad keti elastsuse tõttu kive sisaldavates pinnastes. Masinatel väike metallimahukus, kuid madal kasutegur. Drenaazi rajamismasinad: muttadrad ja drenaaziadrad. Drenaaziadrad jagunevad tööorgani ehituse alusel vertikaalse noaga ja V-kujulise noaga masinateks
enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3. Pumpa käitava ajami järgi: - aurumasinaga pumbad, - auruturbiinpumbad, - elektripumbad, - mootorpumbad, - käsipumbad. 4. Ajamiga ühendamisviisi järgi: - ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min), 23 - ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad,
lahutamiseks, 3) käiguvahetuseks, 4) sujuvaks kohaltvõtuks, 5) kannab edasi mootori pöördemomenti. 7. Nimeta kaks suurust millest sõltub siduri ülekantav pöördemoment? Hõõrdetegurist ja hõõrdpindade survejõust. 8. Mis eelised on membraan tüüpi siduril? Lihtne ehitus, kasutamise ja remondi lihtsus, lülitumispuhtus ja sujuvus ning veetavate osade väike inertsimoment. 9. Millised eelised on hüdraulilise ajamiga siduri kasutamisel? Vähene kuluvus, ei pea pidevalt reguleerima, sidurit on füüsiliselt kerge lahutada, sidur lahutub kiiresti (0,15... 0,25 sekundiga). 10. Kuidas kontrollida siduri tööd autol? Teha lühike proovisõit, sealjuures võimalikult tihti sidurit kasutada, et kogu sidur viia vajaliku töötemperatuurini. Tähelepanu: Sidurit mitte soojendada seisvas olekus, ülekuumenemisoht. Siduri lahutumise eeldused: 1) Töövalmis sidur, 2) sõiduk on kinni pidurdatud, 3) mootori
Iseliikuvate noolkraanade tõstevõimed küündivad 500 tonnini ja enamgi, tõstekõrgused enam kui 100 meetrini ja konksu väljaulatused kuni 70 meetrini, mis aga ei tähenda, et saaksime tõsta 100 tonnist lasti 70 meetrise konksu väljaulatusega. Tänu suurele transpordikiirusele on nad sobivad ka väikese ning hajutatud töömahtude korral. Enne 90-ndaid aastaid oli peamiselt kasutada 6,3, 10, 12,5 ja 16 tonnise tõstevõimega autokraanad. . Elektrilise ajamiga masinatel on sünkroongeneraator kus tööpinge on 380V. Koorma ja pöördemehhanismid käitatakse kolmefaasiliste faasirootoriga mootoritega mis võimaldab muuta nende takistuse lisamisega pöörlemiskiirust. Samuti muudetakse baasmasina mootori pöörlemiskiiruse muutmisega generaatori pöörlemiskiirust 750...1000 min-1 vahemikus mis muudab voolusagedust vahemikus 37...50 Hz ja voolutugevust 320...400V. Raskete koormate allalaskmine toimub mootoriga pidurdamisega (töötab generaatorina)
kaugjuhitav. Enamasti on kasutusel käsiajamiga seadmed, mille lülitamiseks on tarvis operatiiv- brigaadil minna alajaama ning teha soovitud lülitused. Tõhusamad on kaugjuhitavad seadmed, mida lülitatakse dispetšisüsteemi vahendusel. Kaugjuhtimine on kasutusel toite- ja vahealajaamades ning mõningates mastalajaamades (lahutuspunktides). Ajam paikneb enamasti karbis maapinna lähedal ja on ühendatud lülitiga juhtvarda abil. Ajamiga samasse karpi paigutatakse mõõte- ja sideaparatuur ning akumulaatorpatarei ja kütteseadmed. Sidet juhtimiskeskusega peetakse tavaliselt raadio teel. Tulemuseks on jaotusterminal (distribution terminal unit, DTU), mille abil võib jaotusvõrgu talitlust efektiivselt juhtida. Joonisel 5.30 kujutatud mastlülituspunkt on varustatud firma ABB seadmetega. 13 5. Keskpingevõrgud
blokeeritavaid ja blokeerivaid ehk iselukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. 4.3 Blokeeritav diferentsiaal Diferentsiaali blokeerumismehanismi ajamid jagunevad mehaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks (autode SCANIA telgedevahelised diferentsiaalid). Mehaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile vajutamisel ja lahutub tagastusvedru jõul, kui pedaal vabastatakse. Blokeerimine võib toimuda ka automaatselt. Sellisel juhul piisab, kui mehhanism kord sisse lülitada. Edasine sisse- ja väljalülitamine toimub ilma juhi igasuguse osavõtuta. Diferentsiaali blokeermehanismi täiturelement võib olla hüdrauliliselt kokkusurutavate ketastega hõõrdesidur. See asub jõuülekande keres. Kui sidur
kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks. Kõvaketas (Hard Disk) programmide ja failide hoidmiseks kasutatav hermeetilisse kesta monteeritud magnetketas, enamasti mitme salvestuspinnaga. Nimetus "kõvaketas" tuleb sellest, et erinevalt "pehmetest" flopiketastest on siin infokandjana kasutatav magnetmaterjali kiht kantud jäigale kettale. Kui standardse flopiketta maht on 1,4 MB, siis kõvaketaste maht kasvab järjest. Kuna kõvakettad on ajamiga kokku ehitatud, siis kõvakettast rääkides mõeldakse selle all ketast koos ajamiga. Tegelikult on ühes ajamis samal teljel mitu ketast, mille mõlemad pooled on tööpinnad. Iga pinna jaoks on oma magnetpea andmete lugemiseks ja kirjutamiseks. Kõik magnetpead on kinnitatud ühe käpa külge ja liiguvad koos. Kõigil ketastel on ühepalju radu ja sama numbriga rajad eri ketastel moodustavad silindri.
Kuumlehtstantsimist kasutatakse väikese plastsusega metallisulamite ning suure paksusega (>15....20mm) pleki stantsimisel. Tinglikult saab lehtvormimisprotsessid liigitada kahte gruppi: Eradusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa teisest eraldamine etteantud kontuuri mööda. Kujumuute- e. Vormimisoperatsioonid, kus tasapinnlisele toorikule antakse plastseid deformatsioone kautades ruumiline vorm. 6. Lehtstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse s.t mehaanilise ajamiga presse. Samuti kasutatakse hüdropresse ning stantsimise vasaraid. 7. Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine,puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hamba-lõikamine, lihvimine. 8. Metallilaastu liigid Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakorda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui ka lõiketingimused.
ühendada. Võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Joonis 50:Blokeeritav diferentsiaal. 49 Diferentsiaali blokeermehanismi ajamid jagunevad mehaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks (autode SCANIA telgedevahelised diferentsiaalid). Mehaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile vajutamisel ja lahutub tagastusvedru jõul, kui pedaal vabastatakse. Blokeerimine võib toimuda ka automaatselt. Sellisel juhul piisab, kui mehhanism kord sisse lülitada. Edasine sisse- ja väljalülitamine toimub ilma juhi igasuguse osavõtuta. Diferentsiaali blokeermehanismi täiturelement võib olla hüdrauliliselt kokkusurutavate ketastega hõõrdsidur. See asub jõuülekande keres. Kui sidur on sisse lülitatud (õli rõhk
Asetsevad käigukastis lülitatavate hammasrataste vahel ja peavad ühtlustama ühendusse viidavate hammasrataste pöörlemissagedusi. Enne neid kasutati vahesidurit ja vahegaasi vanematel autodel. 68. Planetaarülekanne ja selle võimalikud ülekandeviisid Planetaarülekande ajamiks on satelliiti-de raam ja veetavaks osaks päikeseratas. Kui lülitushark lükkab planetaarülekande kroonratta ajami ühendusse satelliitide raami ajamiga, siis hakkavad need kaks osa koos pöörlema ja sama pöörlemine antakse ka päikeserattale. Planetaar-ülekanne töötab otseülekandel. Kui aga lülitushargi abil planetaarüle-kande kroonratas lukustatakse, siis hakkavad satelliidid vedama päikeseratast ülekandearvuga Töötamise tingimused: 1) üks planetaarmehhanismi lülidest (sateliit-, kesk- või kroonhammasratas) peab olema koormatud;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
