valemiga: Ts + ( g * Tg ) Ta = (K) 1 + g 315 + (0,08 * 600) Ta = = 336 (K) 1 + 0,08 g jääkgaaside tegur, kahetaktilises ülelaadimisega mootoritel valitakse vahemikus g = 0,04...0.08 Valin g = 0,08 Tg jääkgaaside temperatuur, valitakse vahemikus Tg = 600...900 K. Valin Tg = 600 K tegeliks täiteteguriks t nimetatakse silindrisse juhitud värske küttesegu või õhu massi suhet selle massiga, mis mahuks sinna välistingimustel (Ts, Ps), siis kui mootor seisatada ja kolb asub ASS ja arvutakse välja valemiga: P T 1 t = * a * s *
Diiselmootori silindri täiteprotsessi arvutuse alused; 4- ja 2- soojenemist. kasutegurist madalama kasuteguriga. taktilise mootori täiteprotsess ülelaadimiseta ja ülelaadimisega Diiselmootori koormuse suurenemisel tõuseb silindri , kolvi ja Tegurid , mis vähendavad sispõlemismootori termilist kasutegurit : mootoritel; parameetrid täiteprotsessi lõpus. plokikaane temperatuur, mis mõnevõrra vähendab surveastet. Protsessis tekivad lisakaod , mis on seotud: Silindri täitmine värske õhuga peab kulgema selliselt, et see täituks Pöörete mõju täiteastmele sõltub mitmest asjaolust. Hüdrauliliste 1. põlemiskambri vabastamisega töötanud gaasidest ja värske õhu
Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites. Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet. Silinder - Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks. Kolb - Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi- tagasi liikumist.
· KOLVIKÄIK - ON TEEKOND, MILLE KOLB LÄBIB LIIKUMISEL ÜHEST SURNUD SEISUST TEISE. · TÖÖMAHT - RUUMI, MILLE KOLB VABASTAB LIIKUDES ÜLEMISEST SURNUD SEISUST ALUMISSE NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE PÕLEMISKAMBRI MAHU SUHET. · SILINDER - SILINDER MOODUSTAB RUUMI, KUS TOIMUB KÜTTESEGU PÕLEMINE JA SOOJUSENERGIA MUUNDAMINE MEHAANILISEKS TÖÖKS. · KOLB - KOLB ON SILINDRIS TIHEDALT LIIKUV VAHESEIN. MOOTORI TÖÖTAMISEL SOORITAB KOLB SILINDRIS SIRGJOONELISELT EDASI- TAGASI LIIKUMIST.
Direct Injection Petrol engine - Mitsubishi GDI Mitsubishi on hetkel juhtival positsioonid GDI(Gasoline Direct injection) tehnoloogias. Nad on juba lisanud GDI tehnoloogia paljudele erinevatele mootoritele. Alustades 1,5 liitristest kuni 4,5 liitristenid V8-ni. Nüüd enamus Mitsubishi tootmises olevatest mootoritest on GDI'ga varustatud. Mitsubishi väidab et GDI kasutab 20 kuni 35% vähem kütust, tekitab 20% vähem CO2'te ja tal on 10% rohkem jõudu kui tavalistel mootoritel. Kuidas saab see olla nii imeline? Järgnev tekst paljastab saladuse. GDi Teooria Bensiini otsesissepritse tehnoloogia on üks harudest ,,Lean Burn Tehnology"(lahja põlemisega tehnoloogia)'st. Aga lahja põlemisega mootorid on omastanud sissepritse süsteemi. Otsesissepritset on kasutatud diisel mootorites juba mitmeid aastaid aga mitte bensiini mootorites, kuni hiljuti. Loomupäraselt otsesissepritsel on kaks eelist: 1
Õlitussüsteemi tehniline hooldus Tänapäeva mootoritel vahetatakse õli ja õlifilter diislitel 15000 ja ottomootoritel 20000 kilomeetri järgi.Kuid mitte harvem kui kord aastas.Õlivälp ei ole alati ettekirjutatud vaid see sõltub mis tingimustes auto sõidab(linnasõit, haagisevedu, mägedes sõit, talvesõit jne).Kui mootor on varustatud turbolaaduriga siis peab olema täissünteetiline õli.Tavaliselt on kõigis hooldusvihikutes antud täpne õli mark.Õlivahetus toimub sooja mootori korral, et vana õli paremini väljuks, alati
Nukkvõll ülesandeks on väntvõllilt saadud pöörleva liikumise abil avada sisse- ja väljalaskeklapid ja seejärel lasta neil sulguda. Nukkvõlli asukoht gaasijaotusmehhanismis on kas mootoriplokis allasetusega nukkvõll e. alanukkvõll või plokikaanes ülanukkvõll. Alanukkvõlliga gaasijaotusmehhanismis on rohkem detaile, mille inerts mõjutab suuresti mootori tööd (piirab mootori pöörete arvu tõstmist). Kiirekäigulistel mootoritel kasutatava ülanukkvõlli korral avab nukkvõll otseselt klapi, mille tõttu on inertsjõud minimaalsed ja mootorile võib lisada maksimaalpöördeid. 1 Alanukkvõlli puhul kasutatavad detailid: · Nukkvõll · Tõukur · Tõukurivarras · Nookur · Klapp Nukkvõll koosneb järgmistest osadest: · Õlipumba käitushammasratas · Võlli nukid · Laagritapid · Võlli nukid
Aitab pihustinõelal kiirelt ja kindlalt sulguda Väldib järelpihustust, mis võivad tekkida rõhulainete tõttu Üleandeklapp Konstantse mahuga üleandeklapp Häälestatud vastavalt kõrgsurvetoru pikkusele Järjekorda ei tohi muuta Konstantse mahu üleandeklapp koos tagasivoolu drosseliga Pihustinõela sulgumisel tekib kõrgsurvetoru rõhulaine. Sekundaarne pritse Konstantse survega üleandeklapp Kõrgema rõhuga pumpadel (>800 bar) Väiksematel, kõrgepöördelistel mootoritel Parem hüdrauliline stabiilsus Täpsem pihustuskogus Pritsekoguse regulaatorid Mehaanilised (tsentrifugaalregulaator) Maksimaalpöörete regulaator Miinimum-maksimumpöörete regulaator Muutuva pöörlemiskiiruse regulaator Kombinatsioonregulaator Generaatormootori regulaator Elektroonilised (EDC Electronic Diesel Control) Miinimum-maksimumregulaatori karakteristik Käivituskogus, kiirenduspedaal põhjas Käivitusjärgne pöörlemiskiiruse kasvamine
Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites. Surveaste - on üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. Sisepõlemismootorite tüübid Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel, sõltumata kütusest või taktide arvust, õhkjahutusega ja vesijahutusega mootoriteks. Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest: - 1 silindriline (1)
4.Muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur 5.Muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur Üle- ja turbolaadimine Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on realiseerida mootori gaasivahetusprotsessi. Seetõttu tuleb GJM-i ehituse juures käsitleda ka ülelaadurite ehitust ja nende tööprintsiipe. Ülelaadurid jagunevad õhulaaduriteks ja turbokompressoriteks. Õhulaadureid on väga erineva ehitusega. Üldjuhul on standardmootorite ülelaadurite poolt arendatav ülerõhk ca 2 bar. Forsseeritud mootoritel kasutatakse sisseimetava õhu vahejahutust. Suure tootlikkusega turbokompressorid omavad eriliiki turbiini juhtimissüsteeme, mille ehitust käsitletakse alljärgnevas. Diiselmootori heitgaasid sisaldavad suures koguses lämmastikoksiidi, mis tuleneb põlemisprotsessi kõrgest rõhust põlemiskambris. Seetõttu suunatakse heitgaase tagasi mootorisse elektroonilisel teel. Lennukimootorid töötavad erinevates kõrgustes. Lennu kõrguse kasvades väheneb õhutihedus ja
D 2 3,14 × 0,9 2 Vs = S= 1,8 = 1,14 [m3] 4 4 2. Arvutame gts tsükli kütusekoguse, Gõ gts = G , kus 0 liigõhutegur Gõ on tsükli koguse kütuse põlemiseks vajalik õhu mass, Go on tsüklilise kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhu mass; Mootori nimireziimil võetakse arvestuslik liigõhutegur: - madalate pööretega mootoritel 1,8...2,2 - keskmiste pööretega mootoritel 1,6...2,0 - kiirete pööretega mootoritel 1,4...1,8 tsüklilise koguse kütuse põlemiseks vajaliku õhu massi leiame Gõ valemi järgi: 1 Gõ = Vs v s 1 +1,61d , selleks arvutame silindri täiteteguri v ja õhu tiheduse s v on silindri täitetegur, mille leiame arvutuslikult:
f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Väntvõll Väntvõll muundab oma (vändakaelte) kepsukaelte/ vändaõlgade (rod extensions/throws) abil kepsude edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks ning realiseerib gaaside poolt tekitatud indikaatorrõhu väntvõlli pöördemomendiks. Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest (dropforged) või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli
kütust segada. Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava kütuse soojendamiseks, puhastamiseks ja silindrisse pihustamiseks. Survet süsteemis hoiavad kütuse etteande- ja vahepumpad. Tavaliselt kasutatakse kütusesüsteemis mahutpumpasid, kruvi-, hammasratas- ja kolbpumpasid. Mootori toitesüsteem on varustatud kütuse jäme- ja peenpuhastusfiltritega. Kaasaegsete mootoritel kasutatakse paljude elementidega isepuhastavaid automaatfiltreid. 3 2. Diiselmootori kütuse kõrgsurvepumbad (KKP) Kütuse kõrgsurvepump on diiselmootori kütusesüsteemi osa, mis doseerib vedelkütuse hulka vastavalt mootori töörežiimile ning tekitab kütuse pihustamiseks vajaliku rõhu. Kõrgsurvepumba funktsiooniks on: Doseerida täpselt mootori töörežiimile vajalik kütusekogus
Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. 4. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. 5. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe.
.....................................................................................................................6 Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ja diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ning diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hüls-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta,
keerata).Kui vana rihm tagasi panna siis ta peaks jääma samas suunas pöörlema, visuaalselt kontrollitakse eelnevalt rihma seisunditm kontrollitakse rihma laiust ja võrreldakse autodata andmetega.Tavaliselt vahetatakse koos rihmaga ka tugi- ja pingutusrullid.Tugi- ja pingutusrulli laagridei tohi käega pöörates häälitseda.Uue rihma paigaldamisel lugeda eelnevalt vana rihma hammaste arv ja võrrelge seda uuega.Mõnedel mootoritel fikseeritakse nukkvõll, väntvõll ja kõrgrõhupump, enne seda kui uus rihm on paigaldatud kontrollitakse nukkvõllide ja väntvõlli otsatihendite leket(et õline ei ole) kui esineb õlis, siis vahetage see. Rihma pingutakse nii, et rihma pikem haru käega põõrates ei võimalda rohkem kui 90 kraadi pöörata.Pingutusrullidel on vedru sees, mis määrab keti pingutuse. Pärast koostamist keeratakse mootorit käsitsi vähemalt 2 ringi, et
Surveaste näitab silindri üldmahu suhet põlemiskambri mahust Ottomootorite ε = 6...9 Diiselmootorite ε = 12...18 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID I takt. Toimub väntvõlli esimesel pöördel, kolvi liikumisel alumise surnud seisu suunas. Kolvi allaliikumisel tekib silindris alarõhk. Selle tagajärjel imetakse silindrisse läbi sisselaskeklapi värske atmosfäärirõhul õhk. Sundlaadimisega mootoritel surutakse õhk silindrisse mootori ülelaaduriga. II takt Komprimeerimine e survetakt, toimub väntvõlli esimesel pöördel, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Gaasijaotusklapid on suletud. Selle takti ajal toimub diiselmootoris õhu kokkusurumine, mistõttu tõuseb õhu temperatuur. Takti lõpuperioodil pritsitakse silindrisse kütus, mis segunemisel kõrge temperatuurini komprimeeritud õhuga süttib isesüüte teel
Selle vältimiseks peab sõidukijuht suunama oma pilgu võimalikult kaugele, et ette näha võimalikke takistusi teekonnal ja aegsasti kohandama kiiruse selliseks, et ei peaks tegema liigseid peatuseid. 2.3. Mootori säästlikum kasutamine ja inertsi ning languste kasutamine Peamine punkt, mida meeles pidada, on see, et tänapäevased automootorid (alates 1990 aastast) on võimekamad. See tähendab, et liigsed pöörded minutis raiskavad ainult kütust ja suurendavad mootori kulumist. Uutel mootoritel on täiesti erinev väändemoment, kui oli mootoritel 20 aastat tagasi. Maksimaalne väändemoment on kaasaegsetel mootoritel palju kõrgem ja see on saavutatud juba vahemikus 1500 kuni 3500 pööret minutis. Maksimaalne väändemoment vanadel bensiinimootoritel algas alles 3500 pööret minutis juures (CIECA 2007). Et paremini ära kasutada mootori võimekust, tuleb vahetada käiku niipea kui võimalik ehk maksimaalse väändemomendi vahemikus (2000 ja 2500 pööret minutis)
suunda. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Mootorratas (argikeeles ka tsikkel) on külghaagisega (e. külgkorviga) või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm3 või valmistajakiirus on üle 45 km/h.
Valamisel jäävad ühendusrõngaste külge ka valuvormile vastavad ventilaatorilabad. Nende labade abil toimub mootori jahutamine tema tööreziimil. Alumiiniumrõngad koos uuretesse valatud varrastega juhivad hästi indutseeritavaid voole ning hoiavad samal ajal koos ka rootori südamiku plekkrõngaste komplekti. Staatorit sulgevaid otsakatteid, kus asuvad rootori laagrid, nimetatakse mootori laagrikilpideks. Väiksema võimsusega elektrimootoril on kuullaagrid, suurmatel mootoritel aga liugelaagrid. Asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus oleneb vahelduvvoolu sagedusest ja staatorimähise pooluspaaride arvust. Et tavalise võrguvoolu sagedus on 50 Hz, saame asünkroonmootori pöördeid muuta üksnes siis, kui muudame tema pooluspaaride arvu. Asünkroonmootoreid valmistatakse ühe, kahe, kolme ja nelja pooluspaariga. Nii on nelja pooluspaariga mootoril rootori pöörlemiskiirus 730 p/min., kolme pooluspaari juures 970 p/min. ja kahe pooluspaari korral 1440 p/min.
osade temperatuur on mõnevõrra suurenenud. Vältida mootori ülekuumenemist, mis tekitab mootorile kahjusid, ksutatakse jahutamiseks õhkjahutust või vedelikjahutust ning mõnel mootoril on vaja ka õli jahutamiseks. Kahetaktilises mootoris on ühendatud ainult sisselaske- ja survetaktid ning väljalaske- ja töötaktid. Kahetaktilised mootorid on ehituselt lihtsamad ja seetõttu ka töökindlamad, nende poolt arendatav võimsus on enamsati väikse kuineljataktilistel mootoritel. Sisepõlemismootori käivitamiseks kasutatakse tavaliselt starterit. Sisepõlemismootori negatiivne külg on see, et üle poole põlemisel vabanenud energiast on soojus, mis lastakse lihtsalt mootorist välja. Peale kahe- ja neljataktilistele on veel mootorid jaotatud diisel ja bensiini mootoriteks. Need erinevused olenevad masinast, milline masin on kõige efektiivsem mõne kütusega töötamisel ning mitte mingil juhul ei
Veere laagri täpsus märgitakse veere laagri nr ette NT. P5-205 või lihtsalt 5-205. Kõige täpsem on P2 laager.Veere laagri istamisel masinatel ei töödelda laagri võrusi. Vajalike istude saamiseks tuleb töödelda laagri pesa või võlli. Seepärast on välis võru istud võlli süsteemis ja võlli tolerants väljad ava süsteemis. Kuna laagrid valmistataks eri tehnoloogia järgi, seega on naad tüpsemad kui kokku käivad tetailid. Veere laagrid valmistatakse täpsusega: IT2-IT5. Laagri pesad masina keres IT5-IT9 järgi. Seepärast on veere laagri istud palju täpsemad silatate silindri istudes. Laagri pesa ja võlli istumis pindade koonilisus ja ovaalsus ei tohi ületada sõltuvalt laagri täpsusest 0,25-0,6 vastava mõõtme tolerantsi. Isumis pindade siledus peab olema Ra-skaala järgi piirides 0,1mm-0,16mm. Istude valik veere laagrile sõltub koormus olukorrast. Veere laager töötab tavaliselt nii, et üks võru pöörleb ja teine seisab paigal. Kuna laager valmistat...
----- 11.silindrite ploki kontroll ja remont(mootori plokk) plokikaane põhi vigadeks on silindrite kulumine ovaalseks. Plokisilindrid mõõdetakse mikromeetri abil. Silindri kulumine väljub tehase välja antud tolerantsist tuleb silinder võimalusel puurida järgmisesse remont mõõtu.Saavutavaks vastav täpsus peale puurimist silinder oonitakse. 12.gaasijaotusmeh th. Enamasti gaasijaotusmehanismi th sisaldab vaid hammasrihma vahetust. Vanematel mootoritel tuleb ka reguleerida klapipilu kas siis vastavate reguleermutrite või reguleerseibide abil. 13.käigukasti demontaaz ja th. Alguses tuleb lahti tteha elektri juhtmed ja aku juhe. Ja siis väljalasta õli. Eemaldada poolteljed Siduritross või silinder eemaldada. Võetakse lahti käigukasti hoovastik.Siis toestatakse mootor. Eemaldatakse käigukasti padjad. Keeratakse lahti käigukasti poldid ja eemaldatalkse käigukast . 14.diiselmootori kütusefiltri vahetamine ja õhutamine.
juhib termostaat vedeliku vaid radiaatorisse. Termostaat töötab järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb mootoriplokist radiaatorisse, suletud. Mootori soojenedes hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avama klappi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Veepump: Vedeliku sundringvoolu tekitamiseks mootori jahutussüsteemis kasutatakse tsentrifugaalpumpasid, mis oma väikeste mõõtmete juures on suure jõudlusega. Paljudel mootoritel on veepump ventilaatoriga ühendatud üheks seadmeks, millel on ühine ajam. Sellisel juhul käitatakse mõlemad ühise kiilrihmaga. Pumba moodustavad korpus, võll ja võlli otsas kinnitatud pumbatiivik, mille keskossa juhitakse jahutusvedelik.
-45. joonis). Nende töödele järgneb klappide sooveldamine, milleks kasutatakse sooveldus pastat(joonis 55.).Kui klapipesad on nii kõvad et ei saa freesida, siis kasutatakse lihvkäija. Klapi sooveldamine lõpetatakse siis kui tuleb ühtlane mattvöö klapitaldrikule(56) Kui klapisäär on kõver siis enne sooveldamis, tuleks see õdvendada(joonis 52) Hüdrotõukurid kontrollitakse kas mootori töötamisel tühikäigul või seistes. Klapi paisumis pilu kontroll ja reguleerimine. Vanematel mootoritel , millel ei ole hüdrotõukureid, tuleb seda perioodiliselt teha.Selleks on kaks erinevat reguleerimis võimalust: 1) polt ja mutter 2)Erineva paksusega reguleer seibid. Kuna tööajal klapp kuumenedes pikeneb, siis peab tal olema ruumi (paisumispilu).Vastasel korral klapp ei saa tihedalt sulgeda pesa ,,Põleb ära". Õige paisumis pilu määrab remondijuhend.See või olla kas külma või kuuma mootorig korral: S:0,35-0,40
XXX Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 Sissejuhtus: Valisin oma referaati teemaks VTEC tehnoloogia. Kuna endal oli Honda auto ja nüüd tahaks sellest palju targemaks saada. Referaatis loodan teada saada mis see VTEC tegelikult ikka on? 2 VTEC VTEC on nii elektrooniline ja mehhaaniline süsteem honda mootoritel, mis lubab mootoritele tõhusalt omada mitud nukkvõlli. VTEC tehnoloogia on välja arendatud Honda poolt ning lõpuks paistab olevat leitud asendus mootori töömahu suurendamisele. Honda esimeseks VTEC-iga (Variable Valve Timing and Lift Electronic Control) varustatud autoks oli 1988 aastal 1,6-liitrine 4-silindriline Civic CRX. VTEC-i tööpõhimõte on lihtne - selle asemel, et valida madalapöördelise ja ökonoomse mootori (mis kõrgetel pööretel ei
elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhk võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või siis toodud eraldi kanaliga, läbi rõhuregulaatori, otse pumbast. Automaatkäigukastide õlid Automaatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete ja mootorite töötingimustest, mistõttu ka nende õlidele esitatakse eri tingimusi. Automaatkäigukastideõlidel sellist ühtset klassifikatsiooni, nagu on mootoritel ja muudel jõülekannetel, API ja SAE, ei ole. Automaatkäigukastide valmistajad esitavad õlidele ja hooldevälpadele omad nõudmised mida tuleb rangeöt täita kogu ekspluatatsiooni jooksul. Loomulikult on lubatud õlide tihedam vahetamine, eriti juhtudel, kui auto veab haagist või töötab rasketes tingimustes. Käiguvalitsa asend Käiguvalitsa asendi määramiseks kasutatakse hoovastikule kinnitatud kolmest või neljast mikrolülitist koosnevat asendindurit.
Silmus- ja koonturläbipuhke erinevad variandid (1...3) Otseläbipuhke (klappidega või akendega, 4 ja 5) Otsevoolusüsteemides (joonis 4) suunatakse läbipuhkeõhk mootori silindrisse ühest silindri otsast läbi läbipuhkeakende ja heitgaasid välja teisest silindri otsast läbi väljalaskeakende või läbi väljalaskeklapi. Seetõttu liigub läbipuhkeõhk mootori silindris otsevooluliselt ühes ja samas suunas. Kaasaegsetel võimsatel kahetaktilistel aeglasekäigulistel mootoritel kasutatakse väljalaskiklapiga otsevoolulist läbipuhkesüsteemi. 5 Selle süsteemi kohaselt lastakse töötanud gaasid silindrist välja väljalaskeklapi kaudu, mis on paigutatud silindri kanesse (joonis 5) Et kahetaktilise mootori töötsükkel toimub väntvõlli ühe täispöörde jooksul, ei saa gaasijaotuse ringdiagrammi joonistada spiraalina nii nagu neljataktilisel mootoril.
13- ärge keerake väntvõlli(eriti märgade hülsside korral sest need võimad vähe ülesse kerkida ja hiljem hakkavad vett karterisse laskma), 14- kontrollige kaane ja ploki kaardumist lekaaljoonlauaga kaarduvus ei tohi ületada 0.1mm kui rohkem siis vaheta välja või ürita remontida, 15- kontrollige vana tihendi seisukorda püüdke leida lekke põhjuse koht, et veenduda tihendi vahetuse õigsuses-vastasel juhul jätkake rikke põhjustaja otsingut, 16- otto mootoritel uued tihendid on ühepaksused kõik ja nende kohaleasetamisel jälgige et oleks täpselt kõik avad lahti, mõnel võib tihend olla sümmeetriline ja sellisel juhul jälgigekumb pool alla poole läheb, 17- diiselmootorite tihendi vahetamisel peab teadma: kui palju kolvid ulatuvad silindriplokist välja, kasutades selleks indikaatorkella ja mõõta tuleb kõikidekolvide väljaulatust kahest kohast ja siis leida nende keskmine.Vastavalt selle mõõdule
käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhk võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või siis toodud eraldi kanaliga, läbi rõhuregulaatori, otse pumbast. 2.7 Automaatkäigukastide õlid Automaatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete ja mootorite töötingimustest, mistõttu ka nende õlidele esitatakse eri tingimusi. Automaatkäigukstiõlidel selllist ühtset klassifikatsiooni, nagu on mootoritel ja muudel jõuülekannetel, API ja SAE, ei ole. Automaatkäigukastide valmistajad esitavad õlidele ja hooldevälpadele omad nõudmised mida tuleb rangelt täita kogu ekspluatatsiooni jooksul. Loomulikult on lubatud õlide tihedam vahetamine, eriti juhtudel, kui auto veab haagist või töötab rasketes tingimustes. Automaatkäigukastiõlidele tähtsamad omadused on: -hea soojusjuhtivus, -head hüdraulilised omadused, -head määrmisomadused, -sobivus tihendusmaterjalidega,
Õlitussüsteemi ülesandeks on mootoris koos töötavate detailide õlitamine, jahutamine ja detailide vaheliste pindade puhastamiseks. Hõõrdejõudude toimel lahti tulnud metalli osakeste ja põlemis jäätmete neutraliseerimine. Detailide õlitamiseks kasutatakse kolme moodust: paiskõlitamine, pidev surve õlitamine, katkend surve õlitamine. Paiskõlitamise puhul paiskavad mootori liikuvad osad mootori karteris oleva õli laiali ning õli satub väikeste piisakdena tööpindadele. Enamik mootoritel on segamäärimise meetod st, et suure koormuse all töötavad detailid õlitatakse surve all oleva õliga, ülejäänud detailid saavad õli paiskõlitamise teel. Mootoris töötavad suure koormuse all väntvõlli, kepsu ja raamlaagrid ning nukkvõlli tugilaagrid. Õlitussüsteem koosneb: õlivann, õlivõttur, õlipump, õlifilter, õlikanalid ja täiteava. Jahutussüsteemi ülesandeks on üleliigse soojuse ärajuhtimine välisõhku ja mootori hoidmine töötemperatuuril
QHV- kütuse kütteväärtus; m f - kütuse kulu ajaühikus; P- efektiivvõimsus. Kütus/õhk vahekord F/A: m f F/A , kus (1.7) m a m a- õhu kulu ajaühikus; m f - kütuse kulu ajaühikus. Sundsüütega mootoritel on F/A üldjuhul vahemikus 0.056 F / A 0.083 . Mahtkasutegur e. täitetegur v: ma v , kus (1.8) a ,iV d a,i- sisseantava õhu tihedus; ma- tsükli jooksul sisseantava õhu kogus. Sisselasketrakt, sisselaskekollektor, sisselaskeavad ja sisselaskeklapp piiravad mootorisse lastava õhu kogust
pole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Põhiosadeks on paigalseisev staator ja pöörlev rootor. Sünkroonnsel pöörlemisel on rootori ja stsstori väli üksteise suhtes paigal. Magnetvoog ei muutu ja induktsioonivool ei teki. Kiiruste erinevust nim libisemiseks. Standartse asünkroonmootori nimilibistus on mõni protsent, kusjuures suurema nimilibistusega on väiksemad mootorid. Mootori reziimis töötamisel on standardmähise ülesandeks magnetvälja tekitamine. Nendel mootoritel on sõltuvalt variandist kaks, neli, kuus jne poolust. Valemid: i=Im*sin wt=Im*sin 2ft I=U/XC u=Um*sin wt=Um*sin 2ft R=w*L k=N1/N2=U1/U2=I2/I1 Xc=1/wC T=1/f Um=u*2 XC=1/wC w- ringsagedus w=2f c- mahtuvus-F I=U/R f- sagedus Hz
ainult kolme mähise sektsiooni. Tavalises alalisvoolumasinas põhjustaks nii väike sektsioonide arv lubamatult suure pinge kommutaatori lestade vahel. Elektroonilises kommutaatoris hoitakse aga liigpinge teke vastava skeemiga ära. Sisseehitatud asendianduri tõttu on masinat lihtne kasutada teekonnajuhtimisega ajamites ja järgivajamites 3)Samm-mootor Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Samm-mootoritel on sõltuvalt ehitusviisist (bipolaarsed või unipolaarsed mootorid) 4, 6 või 8 ühendusklemmi, ehitusviisilt on nad on sünkroonmootorid, mille rootor pöörleb vastavalt staatorimähisesse antud taktimpulssidele ja mille pöördenurk on määratud läbitud sammude arvuga. 4)servomootor Servomootor on tagasisidestatud täpne mootor, mis on laialdaselt kasutuses automaatikas ja robootikas. Servomootor saab liikumissignaalid läbi servovõimendi kontrollerist. Liikumist
............................................................47 3 SISSEJUHATUS Lõputöö teema on ,,Honda K24A3 mootori ümberehitus saavutamaks mootorivõimsust 200kW". Antud teema valik oli ajendatud sooviga leida lahendus, kuidas nii Eestis kui ka mujal populaarsele Civic Type-r märgatavalt võimsust kasvatada, kuna nüüdseks on K seeria mootoritel põhinevad Civic Type-r-d piisavalt vanad ning omanikud jõuavad tänu mootori riketele seisu, kus nad on sunnitud otsima uut jõuallikat. Kuna Civic Type-R originaalmootor koodiga K20A/K20A2/K20Z4 on motospordis laialdaselt kasutusel ning hinnatud siis on selle leidmine raskendatud või väga kulukas. Alternatiivina on võimalus kasutada laiema tarbijaskonna autolt, Honda Accord pärinevat 2,4L K24A3 mootorit, mis pärineb samast ajastust ning jagab laias plaanis sama tehnoloogiat ja disaini
Alljärgnevalt ongi analüüsitud toiteaparatuuri seisukorda, võttes aluseks heitgaaside suitsususe. · Must suits. · Musta suitsu tekitajaks on tahmaosakesed heitgaasis. See on tingitud kütuse halvast põlemisest silindris ülerikastumise tõttu: · silindrisse antav kütuse kogus liiga suur · silindrisse ei tule vajalikus koguses õhku · Põhjused: · 1.Õhufilter ummistunud · 2.Liiga varane kütuse eelpritse jaotatud põlemiskambriga mootoritel: Kütus pritsitakse põlemiskambrisse enne, kui seal on õhu temperatuur tõusnud vajaliku määrani, mistõttu kütus veel ei sütti. Kütuse süttimise hetkeks aga on põlemiskambrisse kogunenud suur kogus kütust, mis siis ühekorraga plahvatab. Sellega kaasneb mootori jäik töö (kloppimine) ja must suits. · 3.Liiga hiline eelpritse jaotamata põlemiskambriga mootoritel: sellel mootoritüübil on põlemiskambrit jahutavate
S.S) Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Pöörlemissagedus väntvõlli pöörete arv ajaühikus Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 7 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd.
S.S) Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Pöörlemissagedus väntvõlli pöörete arv ajaühikus Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 5 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd.
blockideks (suurplokkideks). See liigitus on mõneti suvaline ning raske on kindlat piiri määratleda, kuid umbkaudselt on seda oletada võimalik mootori töömahu järgi. Järgnevalt on töömahud antud kuuptollides (CID, cubic inch displacement, 1 CID = 16,4 cm3) ning töömahu järel on toodud ka silindri läbimõõt ja kolvikäik tollides (bore x stroke). Smallblockid algavad kuskil neljaviie liitri vahel (veel pisematel mootoritel jääb tavaliselt silindreid vajaka, et nendel lehekülgedel käsitletud saada) ning näiteks üks levinumaid Chevy mootoreid 350 CID (4.00x3.48, u. 5,7 liitrit), on veel kindlasti smallblock. Suurim smallblock, mis näiteks GMil 70ndatel tootmises oli, oli 400 CID (4.12x3.75, u. 6,4 liitrit), kuid tänapäeval on ehitatud ka üle 7liitriseid (427 CID) smallblocke. Asja teeb segaseks see, et vanemad ja väiksemad bigblockid olid näiteks vaid 348 CID (4
materjaliga (Nissan Almera). Kolvid valmistatakse legeeritud (Ni + Mg) alumiiniumi-vase või alumiiniumi-siliitsumi sulamist. Kolvi funktsioonid: a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule; b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond; c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist; e) üle kanda soojust jahutussüsteemi; f) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. 20. Kolvi tüübid ja liigid Kolvi tüübid: 1) silinderkolb; 2) pöördkolb; 3) tervikkolb; 4) liitkolb. Kolb liigitub:a) terasvöökolb; b) terasest kompressioonrõnga pesaga kolb; c) astmelise põhjaga e ninakolb d) kumer-, lame- ja nõgus- peakolb; e) sisemise põlemis-kambriga(ta) kolvid; f) põlemiskambri jahutusega(ta) kolvid. Nendel kolvidel, millel osa põlemiskambrist
Tavalisimalt kasutatava , keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori, määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp, mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tuhjenemist siis , kui automootor ei tööta . Pumbal on ka kaitseklapp , mis avaneb juhul, kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral) ummistus. KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4.GDI mootori tööpõhimõtte põhierinevuseks bensiini pihustamine otse silindrisse. 5. · Püstised sisselaskekanalid ,mis tekitavad silindris vertikaalseid õhukeeriseid.
Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mootori alus, mis kinnitatakse mootori vundamendile ja millele toetuvad kõik ülejäänud detailid. Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult),
b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt); c) kolvisoon (top/second-ring groove), mida iseloomustavad alljärgnevad parameetrid: * kolvisoone sügavus ja laius (groove depth/width); * kolvisoone põhi (ring groove bottom); * kolvisoone paksend (ring groove pad); * kolvisoone lauppind (ring groove side); d) kolvirõnga sillus (top/second/third land); e) õlirõnga soon (oil-ring groove);
suurendamisega. Rikka küttesegu korral lisakütus ja lahja küttesegu korral lisaõhk vähendab EGT. Karburaatormootoritel on EGT temperatuuri maks. väärtus sagedamini ebaselgem kui sissepritsemootoritel, seda eelkõige ebaühtlase küttesegu koostise ja jaotuse tõttu silindrites. Seetõttu on karburaatormootoril tendents töötada ühtlasemalt temperatuuril, mis on 25 ... 50oF kõrgem EGT tippväärtusest. Samas GDI mootoritel 250 hj ja rohkem on EGT tippväärtuse moment küllalt täpselt määratav. EGT tippväärtuse defineering Keemiliselt korrektne küttesegu põleb 100%-liselt. Samas me teame, et erinevatel lennureziimidel muutub suurtes piirides. Küttesegu koostis mõjutab oluliselt ka küünla tööd. Külm välisõhk, aga muudab küttesegu kõikidel ottomootoritel lahjemaks, sest õhutihedus kasvab ja seega õhumass segus kasvab ning konstantse kütte hulga juures küttesegu koostis lahjeneb
vigastuste eest Õli kontrollimine Karteri tuulutus Karteri tuulutamine on vajalik selleks, et osa heitgaase, kütuse- ja veeaurud tungivad paratamatult silindrite ja kolvirõngaste vahelt karterisse, kus nad madaldavad õli kvaliteeti (vedeldavad õli, tekitavad emulsiooni ja vaike ning suurendavad detailide korrodeerumist). Suure hulga gaaside karterisse pääsemise korral surutakse õli sealt ebatiheduste kaudu välja. Karteri tuulutus Mootoritel on levinud sundtuulutus, mis omakorda jaguneb: Lahtine tuulutus Kinnine tuulutus Lahtise tuulutuse korral imetakse karterisse tunginud gaasid vahetult atmosfääri Kinnisel tuulutusel aga sisselasketorustikku, kus nad segunevad kütteseguga ja pärast põlemist lähevad välja koos heitgaasiga Mootori õlid ja nende liigitus Mineraalõlid Poolsünteetilised õlid Täissünteetilised õlid Õli viskoossus Õlivõime säilitada voolavus teatud
Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris ning soojusmootor, mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll.
Vajalik tihedus silindri ja kaane vahel tagatakse metall-asbesttihendiga. Liibumise parendamiseks kaetakse tihendi mõlemad küljed grafiidiga. Samal ajal 1 väldib gra- fiit ka tihendi kinnikleepumist, mis raskendaksid demontaazi. Mõnedel mootoritel (näiteks «PannonT5»;). võib kaane tihend' ka puududa. Kolb, kolvisõrm ja kolvirõngad. Kolb võtab töökäigul vastu- gaaside rõhu ja kannab sellest tekkiva jõu kepsu
ga mootorites ( põhineb MB 228.5 ). Jälgi mootoritootja soovitusi! E6 paremad kui E4, pikendatud õlivahetusvälp. Soovitatakse tungivalt tahmaoskeste filtriga mootoritele koos väikese ( 50 ppm ) väävlisisaldusega kütusega. Jälgi mootoritootja soovitusi. E7 kindlustab kolbide puhtuse, kaitseb hästi mootorit ja turbot, on pikaajaliselt stabiilne. Kasutamiseks rasketes oludes ja pikendatud õlivahetusvälba korral. Kasutatav ka enamikul mootoritel, millel pole tahmaosakeste filtrit, samuti EGR ja SCR süsteemidega (NOx vähendamiseks ) mootorites. NB! Erinevate mootoritootjate soovitused võivad erineda. Jälgi tehase juhendeid! Kasutusel on ka autotootjate omad spetsifikatsioonid ( näit. VW, MB, MAN, Volvo jne.). NB! Kui kasutusjuhendis on toodud ainult tootja spetsifikatsioon, siis see peab olema kantud ka õli pakendile, millist tohib kasutada. Näide!
6 Avade arv düüsis on 1…18 ja paigutus üksteise sõltub mootori silindri mahust ning põlemiskambri kujust 7 Avade diameeter on 0,15…1,1 mm ja oleneb kasutatava kütuse margist, mootori võimsusest ja silindri põlemiskambri kujust. 8 Nõelklapi tihenduskoonuse nurk on 60° või suurem 9 Nõelklapi tihenduspind koonuse ja pesa vahel on 0,1…0,6 mm 10 Üheavalisi pihusteid kasutatakse väikese silindridiameetriga (kuni 150 mm) ja jaotatud põlemiskambriga mootoritel (pööris- ja eelkambriga mootorid). 11 Tihvtpihusti nõelklapi ots on koonuseline (4…30°) või silindriline, mis klapi suletud olekus läbib kogu pihusti düüsi ava ja ulatu põlemiskambrisse 12 Üheavalise pihusti nõelklapi avamise rõhk on 12 Mpa 13 Klapi tõus on kuni 0,3 mm. 14 Pihustamise kvaliteeti kontrollitakse pihustitel regulaarselt vastavalt valmistajafirma soovitustele iga 1500…4000 töötunni järel PIHUSTITÖÖ KIRJELDUS.
sisemusest välispinna poole liikuma ei hakka ning tsirkooniumoksiidist tuubi sise- ja välispinna vahel elektrilist pinget peaaegu ei ole. Ka see signaal antakse arvutile ning arvuti annab korralduse rikastada küttesegu. Lõpptulemusena hoiab arvuti küttesegu normaalkoostisega, tänu millele hoitakse kokku kütust ning heitgaasid on puhtamad. Kaasaegsetel -anduritel on sees soojenduselement, mis kiirendab anduri soojenemist normaalse töötemperatuurini. Uuematel mootoritel kasutatakse kahte - andurit: üks paikneb enne katalüsaatorit ja teine on katalüsaatori taga. Tagumise anduri ülesandeks on kontrollida katalüsaatori tööd. Kui katalüsaator hoiab heitgaasid puhtana, siis tagumise - anduri signaal on püsiv, umbes 0,4...0,5V. Kui aga katalüsaator enam ei toimi, siis esimese ja tagumise anduri signaalid on peaaegu ühesugused ja muutuvad piirides 0...1V. 5
annaabi.ee 
