Mootori remondi labor Autode remont Transporditeaduskond Õpperühm: AT-81 Õpilane: Janar Lehtmets Rain Kala Madis Merk Õppejõud: Marko Jets Tallinn 2009 Töö eesmärk: Mootori osandmine ja taas kokku panemine. Vigade leidmine. Mootor: Toyota, 4 silindriline ottomootor Vajalikud tööriistad: Erinevad padrunvõtmed ja lehtvõtmed. Tähikvõtmed Küünlavõti. Momentvõti Töökäik: Mootoril sai eemaldatud karteripõhi, klapikambri kaas, plokikaas, nukkvõllid, ajamikett, ketipinguti, pihustid. Väntvõlli ja kolbe koos kepsudega ei eemaldanud. Mootoril ei ilmnenud osandamise käigus ohtlikke ega kulumisest tingitud vigu peale neljanda pihusti kummitihendi puudumise ja karteripõhja üks polt oli ploki sisse murtud. Kuna mootorit ei olnud võimalik käivitada siis teisi vigu ei ilmnenud. Mootoris puudus õli ja õlifilter oli mehhaaniliste kahjustustega.
Gaasijaotusseadmetest puuduvad mootori gaasijaotusklapid (sisse- ja väljalaskeklapp) või on mootor varustatud ainult väljalaskeklapiga, sest kütuse põlemiseks vajalik õhk juhitakse silindrisse hülsi olevate läbipuhkeakende kaudu. Töötanud gaasi eemaldatakse silindrist väljalaskeakende või väljalaskeklapi kaudu. Jääkgasi hulka silindris hinnatakse jääkgaasiteguriga r, mis väljendab jääkgaasi ja silindrisse juhitud värske õhu kaalulist suhet. Kui neljataktilisel mootoril on jääkgaasitegur väike (r = 0,03...0,04), siis kahetaktilisel mootoril on see mitu korda suurem (r = 0,05...0,15). 4 Kahetaktilistes mootorites kasutatakse kaht läbipuhksüsteemi (joonis 3) Silmus- ja koonturläbipuhke erinevad variandid (1...3) Otseläbipuhke (klappidega või akendega, 4 ja 5) Otsevoolusüsteemides (joonis 4) suunatakse läbipuhkeõhk mootori silindrisse ühest
toitepinge polaarsust 8. Kuidas tekitatakse jadaergutusega elektrimootoris magnetväli? . Jadaergutus- ankrumähisega jadamisi ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Jadaergutusega elektrimootoris (peavoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud jadamisi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele). Mootoril on suurim käivitusmoment ja käivitusvool ja samuti tühijooksu voolutugevus. Siit ka oht, et väikestel koormustel kasvab pöörlemiskiirus ohtlikult suureks. Mootorit reverseerida toitepinge polaarsuse muutmisega ei saa, sest nii ankrumähise kui ka ergutusmähise voolusuunad muutuvad samaaegselt. 9. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Püsimagnetiga elektrimootoris saab pöörlemiskiirust muuta ankrumähise voolutugevuse muutmisega. (vt joonis 6.10)
vajab ääristega pingutusrulli, mis väldib rihma mahajooksmist, ei vaja õlikindlat keskkonda. Kettajami eelised ja puudused: vastupidav, raske, kallis, nõuab õlikindlat korpust, vajab pingutustalda. Hammasratasajami võttis taaskasutusele VW. Selle ajami eelised ja puudused: töökindel, vastupidav, täpne, raske, kallis, mürarikas. Hammasratasajam on kasutusel alanukkvõlliga mootorites, kus nukkvõll paikneb väntvõlli lähedal. Viie silindrilisel mootoril on hammasrattaid seitse. Mootori V10 ajam vajab juba 18 hammasratast. Klappide ehitus Mootori klapid on valmistatud nikli sisaldusega kõrglegeeritud terasest. Klapikomplekt koosneb alljärgnevatest detailidest: a) klapipea, b) klapipesa, c) juhtpuks, d) klapisäär, e) muutuva sammu ja keerme suunaga klapivedrud, f) klapisääretihend, g) tugipuks ja -taldrik, h) lukustuskoonused. Klapid töötavad temperatuuri piirkonnas ja alluvad
Selle kaudu toimib silindripinna õlitus. 7.2 Kuidas on tagatud kepsusaale õlitamine? Saale sees oleva soone kaudu. 7.3 Kui suur on raamsaale lubatud suurim lõtk? Raamsaale lubatud suurim lõtk on 0,07mm. 7.4 Miks kasutatakse mootori koostamisel momentvõtit? Selleks, et keerata poldid kinni maksimaalse lubatud momendiga, mis jääb poldi venivuspiirkonda, et poldid töötaksid võimalikult ühtemoodi kõikides töötingimustes. 7.5 Kuhu on sel mootoril paigutatud pikilõtku saale (saaled)? Pikilõtku saaled on sellel mootoril paigaldatud keskmise raamlaagri puka külge (äärtesse). 7.6 Mis tüüpi õlipumbaga on tegu? Selle mootori puhul on tegemist sisehambumusega hammasrataspumbaga. 7.7 Miks on raamipukkidel ja kepsukaeltel peal märgistus? Selleks, et neid mitte valesti monteerida, kuna iga element on erineva kulumisastmega. 7.8 Kuidas välditakse selles mootoris saalede liikumist kas mootoriploki suhtes või kepsu suhtes?
7.6 Mitu mm liigub VL klapp allapoole kui kolb on ÜSS? Väljalaskeklapp ligub keskmiselt 2 mm allapoole kui kolb on ülemises surnud seisus. 7.7 Mis juhtub, kui käitusrihma paigaldamisel eksitakse kõrgsurvepumal 1 hambaga? Kui kõrgsuvepumbal eksitakse ühe hamba võrra, siis antakse kütust liiga vara peale või liiga hilja peale. See nurk, mis ühe hamba eksimisega saadakse on suurem kui maksimaalne kõikumisnurk pumbal ja pritsenurk läheb valeks. 7.8 Mitmes asendis saab mootoril fikseerida kõrgsurvepumpa? Ühes asendis. (Kui kõik märgid on kohakuti) 7.9 Kuidas piiratakse mootoril nukkvõlli pikisuunalist liikumist? Pikisuunalised jõud on nukkvõlli puhul minimaalsed ja seega pole seda vaja piirata. Nukkvõll on valmistatud piisavalt täpselt, et ta pukkide vahel pikisuunas ei liiguks. 7.10 Mis juhtub, kui nukkvõlli rihma paigaldamisel eksitakse 1 hambaga?
kütust. Just seetõttu pakuvad Common Rail rahuliku jooksuga diiselmootorid vaimustavalt sportlikku sõiduelamust. Kallist diiselkütust kulutatakse säästlikult: Common Rail süsteemiga sõiduauto tarbib kütust 30% vähem kui võrreldav bensiinimootoriga auto. Common Rail süsteemi osad Pritselatt ühes lati otsas on rõhu andur ja teises otsas kütuse rõhu regulaator. Latist tuleb välja siis vastavalt, nii palju kui mootoril silindreid on kas 4,5,6 või enam pihustit. Kõrgsurvepump lööb kütuse ühest pritse lati otsast sisse ja kütuserõhuregulaatorist väljub ülejäänud kütus koos pihustitest tuleva tagasivooluga tagasi paaki. Et paremini mõista Common Raili süsteemi tuleb vaadata joonist. Uute diiselmootorite Common Rail süsteemi töö. Puhas mootoritöö Bosch töötas välja ühisanum-sissepritsesüsteemi, mis on varustatud rõhumuunduritega, mis
Negatiivne tagasiside nõrgendab signaali. Staatiline ja dünaamiline reziim Staatiline e püsiolek on siis kui kontrollitav parameeter ei muutu. Dünaamiline reziim e siirdeprotsess esineb siis kui toimub üleminek ühest püsiolekust teise. Iga reguleerimissüsteem töötab stabiilses reziimis (püsireziimis) või dünaamilises reziimis. Dünaamiline reziim esineb üleminekul ühest püsireziimist teise. Dünaamilist reziimi nimetatakse ka siirdeprotsessiks. Näiteks on mootoril dünaamiline reziim üleminekul ühelt püsikiiruselt teisele. See sõltub süsteemi (või ühe elemendi) omadustest ja muutust põhjustanud sisendsignaalist. Siirdereziimide kirjeldamisel kasutatakse siirdekarakteristikat. Siirdekarakteristika näitab väljunduuruse muutumist ajas hüppeliselt muutunud sisendsignaali korral. Lisaks siirdekarakteristikale kasutatakse siirde uurimiseks ka teisi karakteristikaid, näiteks sageduskarakteristikaid. Eksperimentaalselt
Väntmehhanism 1. väntmehhanismi liikuvad osad on: Klob, klovi sõrm ja keps 2. kuiva ja märja hülsi vahe on: Märg hülss on silinder mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga 3.plokikaas koosneb: 4. hooratta 3 ülesannet on: kanda hammasvööd, mille kaudu saab starter mootorit käima vedada, aitab mootoril ületada surnud seise ja ühtlustab mootori tööd. 5. kolvirõngaste ülesanne on: tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. 6. kolvisõrme ülesanne on: kolvisõrme ülesanne on anda kolvi ülesse-alla liikmisel tekkinud mehhaaniline jõud edasi kepsule. 7. 2-taktilisel mootorile: ei olegi karteri tuulutust, sest küttesega kõib läbi karteri. 8
liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest. Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevad teineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. Keps Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga
suurem. 5. Ajatasandi pilt viitab perioodide ebaseaduspärasusele. Ilmselt põhjustab seda rihma lõtk. Järeldus: Vastavalt mootori horisontaalsuuna spektrile , kus esinesid rihmsageduse kordsed harmooniad (kõige tugevam 19hz juures 10,6mm/s) võib järeldada, vibratsiooni iseloom vastab kulunud, lõdva või sobimatu rihma omale. Lisaks võib täheldada väikest joondamisviga, kuna aksiaalsihis esines nii rootoril kui mootoril pöörlemissagedusel nõrk vibratsioon. Mootor H Mootor V Mootor A Rootor H Rootor V Rootor A
Takt: Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt: Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub. 2.2 Kahetaktiline mootor. Kahetaktilisel mootoril on omad eelised, mis teevad selle töötamise lihtsamaks. Kahetaktilisel mootoril puuduvad klapid, mis lihtsustavad selle ehitust ja vähendab kaalu. Mootoris põleb süüteküünal iga pöörde järel korra, mis annab olulise jõu võimsuse. Kahetaktilisi mootoreid aga ei kasutata autode peal, sest neil esineb mõningaid puudusi. Kütus võetakse karburaatorisse sisse läbi väikese klapi, mis avaneb automaatselt peale igat mootori pööret
Joonis 1. Võrreldes tavalise vabalthingava mootoriga, mis toodab sama koguse võimsust, tarbib turboülelaadimisega mootor vähem kütet. Osa väljalaskegaaside energiast, mis tavaliselt ära raisatakse, kasutatakse ära mootori efektiivsuse tõstmiseks. Tänu vähemale mootori töömahule on väiksemad ka hõõrdejõud ja mootori üldtemperatuur. Kaalu ja võimsuse suhe turbolaadimisega mootoris on palju parem kui tavalisel vabalthingaval mootoril. Tänu nn. "maxi dyne characteristic" `ile (väga suur väändemomendi kasv madalatel mootori pööretel) saavutatakse maksimaalne võimsus alpool mootori maksimaalset töökiirust. Tänu sellele vajab "mäkke ronimine" vähem käiguvahetusi ja kiiruse kaotus on väiksem. Sellist nähtust kohtame kõrgmäestikes, kus õhurõhk on madalam. Sellele vastandub turbo turbiin, mille sooritusvõime kasvab kõrguse suurenedes. See kõik on
Silindri töömahuks nimetatakse selle ruumi mahtu, mille kolb vabastab liikumisel ÜSS-st ASS-i. Kõigi silindrite töömahud moodustavad kokku mootori töömahu ehk litraazi. Surveaste on silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. Surveaste näitab mitu korda silindris olevat gaasi kokku surutakse.. Mida suurem surveaste seda suurem mootori võimsus ja väiksem kütuse erikulu. Kompressioon näitab survetakti lõpul silindris tekkiva rõhu suurust. Kompressiooni kontrollitakse töösoojal mootoril. Mootori väntvõlli pöörlemissagedusel 500 pööret minutis peab rõhk silindris olema 3...4 MPa (30...40 bar) ja erinevus silindrite vahel ei tohi olla üle 0,2 MPa(2 bar). Kompressiooni langusele mootoris viitab: *mootori raske käivitumine, *võimsuse langus ning *suur kütuse- ja õlikulu Kompressiooni languse põhjusteks on: *silindrite, kolbide ja kolvirõngaste kulumine, *kolvirõngaste kinnipigitumine, *klappide ebatihedus
kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väikeste võimsuste juures on benziini mootori kasutustegur suurem kui diisel mootoril või aurumasinal. Kesmiste kasuteguritega on diisel mootor. Parimat kasuteguri masinat nim. ideaalseks soojusmasinaks. Selle töö tsükkul koosneb isotermist ja adiatermist. Keha soojendamiseks kuluv soojus-hulk on võrdeline keha massi ja temp.muuduga ja sõltub materialist. Aine erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe kilogrammi soojenamiseks ühe kraadi võrra. Teine printsiip- soojus ei saa ülekanda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem püüab
350, mis rõhutas rohkem välimusele 1993. aastal toodi välja Mustang Cobra Neljas põlvkond 1994- 2003 Stiil ja elegants kere oli sujuv, omajagu musklis, oli suurem ja järsem kui varane põlvkond mootoriks oli V6 tuntuim Mustang läbi aegade- Elanore Aasta auto Viies põlvkond 2005- praeguseni mõeldi esimestele Mustangitele madal ent pikk ninaosa, mis läheb sujuvalt üle katuseks ning lõpeb efektse tagaosaga. 2005- 2009 põhineb V8 mootoril 2009 aastal oli Mustangi 45. aastapäev 2010. aastal sai facelift'i müüginumbrid kahanevad
Autogaas Gaasi kasutatakse ka autode puhul. Lihtsamalt öeldes on Autogaas „tõlge“, mida me kasutame LPG (liquid petroleum gas) kohta – mootorsõiduki kütus. Autogaasil on kõik samad omadused kui kodumajapidamiste kütmisel ja kaubanduslikul otstarbel kasutataval gaasil. Kuid kui autogaasi kasutatakse sõidukites, kaasneb sellega muljetavaldav kokkuhoid bensiinimootorites ja tubli efektiivsuse kasv diiselmootorites (ca 30%). Tavaliselt kasutatakse autogaasi kahesüsteemsel mootoril ehk siis on võimalik sõita nii autogaasi kui ka bensiiniga. Sõidukid on varustatud nii bensiini kui ka autogaasi (LPG) mahutitega. Kahesüsteemsest kütusesüsteemist on palju abi siis, kui autogasi tanklaid jääb teekonnale vähe. Lihtsa nupuvajutusega saate oma auto ümber lülitada tagasi bensiinile. Kahe kütusepaagiga saate suurendada vahemaad tankimiste vahel. (http://www.eestiautogaas.ee/autogaas/) Gaasipuhur gaasipuhurid toodavad kiiresti suures koguses soojust
lahutage edaspidi vastav parand näidust. 4. Tõstke dünamomeetreid umbes 0,5N võrra. 5. Lülitage vool sisse. Kui mootor saavutab maksimaalsed pöörded, vaadake dünamomeetrite näidud. 6. Lülitage vool välja. Märkige tabelisse dünamomeetrite näidud. 7. Keerake pööreteloendur ettevaatlikult nulli. 8. Võtke kätte stopper. Teine käsi asetage lülitile. 9. Lülitage võimalikult samaaegselt tööle stopper ja mootor. 10.Laske mootoril teha umbes 1000 pööret ja kui pööretelugeja on lõpetanud viienda ringi vajutage stopper kinni. 11.Lülitage mootor välja. 12.Vaadake stopperi näit ja märkige see tabelisse. 13.Korrake punkte 4 kuni 11 kuus korda. 14.Arvutage mootori pöörlemissagedused ja kandke tabelisse. 15.Arvutage mootori võimsused ja kandke tabelisse. 16.Koostage graafik, mis näitab eletrimootori võimsuse sõltuvust pöörlemissagedusest. 17
KUIVKARTER Referaat Rakvere 2011 Kuivkarter. Kuivkarteri mootorid kannavad õli õli paagist ära, mis on eraldatud mootorist. Selle mootori õlitussüsteem kasutab kahte õli pumpa. Üks pump õlimootoris, kus ta libestab kõike ning langeb mootori põhja. Sealt teise või vaba pump pumpab õli tagasi õli paaki. Sellepärast peab mootoril laskma töödata umbes viis minutit kontrolli. Kui te ei ole kindel, kas mootoris on õli või ei, lisada pint ja seejärel käivitage mootor. Kui õlitase tõuseb. Kui ei, siis lisa veidi rohkem õli. Esimene Honda 750/4s kasutati kuivkarterit nagu tegid Triumph, BSA, Norton, HarleyDavidson, Suzuki DR350s ja teised. Kuiv karter aga see vastu hoiab õli välises paagis kust pumpab välja pump scavanger survestatud õli läbi filtri ja ka õli jahuti mootorisse.
Mootorid Kasutusel on harjadeta Robbe ROXXY BL-Outrunner mootorid (mudel 2827- 34), mis tarbivad kuni 10 amprit voolu, sealjuures võimsus on 110W. Pöörded tühijooksul on 760rpm/V. Kasutada saab 8 x 5" kuni 10 x 5" propellereid. Tõstejõud ühe mootori kohta jääb siis 820g juurde. Kõrgust on mootoril 29mm ja diameeter on 28mm (allikas: http://data.robbe- online.net/robbe_pdf/P1101/P1101_1- 477934.pdf) Mootori kontroller Kontrolleriks on valitud mikrocontroller.com leheküljelt BL-CTRL V1
Klapi paisumispilu on vajalik sellesks, et kui mootor kuumeneb siis klapp pikeneb ja et tal oleks kuhu pikeneda.Klapi paisumispilu suuruse annab autodata.Tavaliselt antakse vahemik(nt: sisse 0,25 0,30, välja 0,35 0,40).Klapi paisumispilu kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaas sammuti ka kõik juhtmed, voolikud jne..Seda tehakse vastaval teenendusvihikule ettenähtud läbijooksul.Paisumispilu kontrollitakse tavaliselt jahtunud mootoril.Tea, et suurem paisumispilu takistab mootoril normaalset tööd ja väiksem pilu, mis on ohtlik, võib klapitaldriku ära põletada.Klapi paisumispilu saab kontrollida siis kui silindris(kontrollitavas) on survetakti lõpp.Teades töö järjekorda, reguleeritakse kas: 1) Reguleerpoldi pikendamise või lühendamisega või 2)reguleerseibide paksuse muutmisega.Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et
Väiksema võimsusega elektrimootoril on kuullaagrid, suurmatel mootoritel aga liugelaagrid. Asünkroonmootori rootori pöörlemiskiirus oleneb vahelduvvoolu sagedusest ja staatorimähise pooluspaaride arvust. Et tavalise võrguvoolu sagedus on 50 Hz, saame asünkroonmootori pöördeid muuta üksnes siis, kui muudame tema pooluspaaride arvu. Asünkroonmootoreid valmistatakse ühe, kahe, kolme ja nelja pooluspaariga. Nii on nelja pooluspaariga mootoril rootori pöörlemiskiirus 730 p/min., kolme pooluspaari juures 970 p/min. ja kahe pooluspaari korral 1440 p/min. Asünkroonmootori tööpõhimõte Mootori ühendamisel kolmefaasilisse vooluvõrku tekib staatoris pöörlev magnetväli. Pöörlev magnetväli, lõigates rootori lühistatud vardaid, tekitab nendes voolu. Kuna vooluga juhtmetele mõjub magnetväljas, jõud, siis hakkab rootor pöörlema magnetvälja pöörlemise suunas. Seejuures
gaaside väljavoolu silindrist. Edasisel kolvi liikumisel allapoole avab kolb oma ülemise servaga veel ühe ava - sisselaskeava, mille kaudu voolab karterist surve all olev küttesegu silindrisse. Sel hetkel toimub silindri läbipuhumine, mille ülesandeks on silindri puhastamine läbitöötanud gaasidest ja. silindri täitmine värske kütteseguga. kahetaktilise mootori töötsüklit jätame meelde, et kahetaktilisel mootoril leiame töötsüklist samad taktid mis on omased neljataktilisele, kuid need ei ole nii selgepiirilised. Kahetaktilise mootori kolb liigub alumise surnud seisu poole alati töötaktiga.
Sisepõlemisemootor Sisepõlemisemootor on jõumasin, mis muudab vedel-või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks. Põlemise tagajärjel saadud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Väntvõll hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehanismide tööks. Sisepõlemise mootoreid on kahte liiki: neljataktilised ja kahetaktilised. Levinum on neljataktiline sisepõlemismootor, tema töö põhineb neljal, üksteisele kindlas järjekorras korduval protsessil ehk taktil. Esimene takt on sisselasketakt, kus on avatud sisselaskeklapp, kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, tema kohale jäänud silindriosa ruumala suureneb, tekib alarõhk ja õhu segu imetakse silindrisse. Teine takt on survetakt, kus liigub pöörleva hoorattaga ühendatud kolb alumisest surnud seisust ülemisse – küttesegu surutakse kokku. Kolmas ...
Mootoripesu vahendid Mootorite, mootori- ja masinaosade pesemiseks ning puhastamiseks õlist, pigist ja muust mustusest. Mootoripesu teeme kliendi enda vastutusel. On võimalik, et vesi satub jagajasse või kuskile elektriplokki, kuid eelkõige sõltub käivitumine eelkõige mootori korrasolekust. Võib esineda ka generaatorrihma ajutist libisemist, mis ka koheselt kaob, kui lasta tühikäigul mootoril rahulikult tuksuda, kuni liigniiskus aurustub. Väga haruldased on juhused, kus mootor ei taha käivituda enam, kuid siis piisab samuti nt. jagaja põhjalikumast kuivatamisest. Kuid rõhutame, et eelpool nimetatud asjad on haruldased, mida võib juhtuda väga harva. Mootoripesu on parem jätta spetsialistide, mitte üritada seda teha ise. On palju nüansse, mis tekivad mootoripesu puhul, mida aga ei tea tavainimene jätke see töö profesionaalide hooleks. Parem on mitte riskida
Eripikkuste kanalite ja nende hargnemiskohtade erisuguse kuju tõttu ei jagune kütus ühtlaselt kõikidele silindritele. Lõõrpritseseadis on ehituselt lihtsam kui hargpritseseadis. Hargpritse Hargpritse korral on klapp-pihusti igal silindril, paiknedes sisselasketorustikus otse sisselaskeklapi ees. Segu sisselasketeekonnad on ühepikkused ja kütuse jaotumine ühtlane. Sisselaskeklappide lähedane paigutus väldib külmal mootoril kütuse kondenseerumist seintele ja heitgaasi koostise halvenemist Otsepritse Otsepritse puhul rakendatakse hargpritse põhimõtet. Kütus pritsitakse elektriliselt juhitavate pihustite kaudu kõrge rõhu all otse põlemiskambrisse. Seal moodustub sisseimetud õhust ja kütusest homo- või heterogeenne segu – olenevalt mootori ehitusest ja töörežimist. Otsepritsel jäävad ära häirivad mõjud, nagu kütuse ebaühtlane jaotumine ja seintele
3) Throttle Position Sensor (TPS): See andur ütleb arvutile, kui raske jalaga on juht ja kui kiiresti juht vajutab gaasi-pedaali. Mida rohkem ja kiiremini pedaali vajutatakse, seda rohkem seguklapp avaneb, suurendades sellega kütuse koguse pealevoolu, mis tuleb anda mootorile selle töötamise kiiruse suurendamiseks. 4) Manifold Absolute Pressure Sensor (MAP): See andur mõõdab muutusi mootori kollektori surves, mis saadab signaali ECU-le, kui palju koormust peab mootoril olema minnes allamäge või ülesmäge ja kui kiiresti see peab juhtuma kiirendades või aeglustades. Kui andur loeb kõrgsurve siis ECU vähendab mootori vaakumit, et lisada rohkem kütust ja madalsurve korral vastupidi. 5) Vehicle Speed Sensor (VSS): See andur ütleb ECU-le, kui kiiresti auto liigub ja reguleerib kütuse pealevoolu vastavalt sellele. See andur saadab ka signaale spidomeeteri ja püsikiiruse hoidja kohta ECU-le.
Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma. Mootori kõige suuremat osa nimetakse silindriplokiks, sellele on kinnitatud silindrikaas, mida omakorda katab klapikambrikaas. Ülaosas paikneb veel bensiinipump, karburaator ja õhufilter. Küljele on kinnitatud generaator, mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2
võllile. Südamiku uurded on täidetud alumiiniumi valuga, millega koos on valatud otsarõngad ja mis kokku moodustutavad rootorimähise. Rootorivõlli ühele otsakaanest välja ulatuvale otsale kinnitub jahutustiivik, mida ümbritseb terasplekist või plastist kate. Sõltuvalt vooluvõrgu tüübist ja mootori nimipingest, ünendatakse mootor vooluvõrku kas täht- või kolmnurklülituses. Vooluvõrku ühendamiseks on mootoril klemmikarp, milles paikneb kuus klemmi. Mähised kolmnurklülituses Mähised tähtlülituses Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab
Samas kolbmootorite ringprotsesside võrdlemine võrdsete surveastmete juures ei vasta mootori tegelikele töötingimustele, sest diiselmootorites kasutatakse tunduvalt kõrgemaid surveastmeid kui kütuse isohoorilise põlemisega mootorites. Seetõttu on õigem valida kolbmootorite ringprotsesside võrdluse aluseks erinevad kompressiooniastmed sama protsessist eemaldatava soojushulga ja sama maksimaalse rõhu juures. Selgub, et kõige suurem termiline kasutegur on Diesel mootoril, madalaim aga Otto mootoril. [4] Kolbmootorite ringprotsesside võrdluses või lõpuks järeldada, et kõige suurem termiline kasutegur on Diesel mootoril, kui valitakse võrdelmiseks mootoritele ettenähtud kompressiooniastmed sama protsessist eemeldatava soojushulga ja sama maksimaalse rõhu juures. 16 KASUTATUD MATERJALID: [1] http://www.hot.ee/brainless/wankel.html [2] http://www
10.B Propelleri pöörlemiskiiruse kasvades propelleri kasutegur väheneb, sest alates propelleri teatud pöörlemiskiirusest yletab mõnel elemendil õhuvoolui kiirus helikiiruse. 11.E Millal on takistusmoment vastupidine võrreldes horlennu reziimiga tuuleveski reziimis 12.D Mingi sammuga propelleri labade seadenurga muutmisel tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja erinev seadenurk. 13. B Propelleri raskeks reziimiks nim. Olukorda kus propelleri takistumoment ei võimalda mootoril saavutada maximaalselt lubatud pöördeid. 14.A Propelleri tõmme on võrdne pöörlemiskiiruse ruudu ja diameetri neljanda astmega. 15. B Propelleri kasulik võimsus on arvutatav lennuki kiiruse ja tõmbe korrutisena 16.B Lnnuki pööriselisel laskumisel on sisemise tiiva kohtumisnurk suurem kui on välimisel tiival, samuti ka takistusjõd. 17. C Lennuki varisemiseks tiivale on vajalikud tingimused kriitiline või üle selle kohtumisnurk ja tiibade tõstejõu erinevus. 18
Rootorisüdamik on silindrikujuline, sees on auk võlli jaoks ja koosneb plekkidest. Kui mähis moodustub keerdudest, mis keritakse mähisetraadist, siis nimetatakse seda faasimähiseks. Rootorimähis paikneb plekkidesse stantsitud uuretes. Kui mähis moodustub alumiiniumist, mis valatakse uuretesse, siis nimetatakse seda lühismähiseks. Ülesanne: Lambi võimsus: P1 = 1 kW Kui suured on trafo voolud: U = 0,4/(ruutjuur 3) = 0,23 kV (nii nagu mootoril see teine) cos φ = 1 P = (ruutjuur 3) x U x I x cosφ (toon I välja) ( ) ( ) ( ) Ülesannete lahendamine: V Hz p/min kW A cos φ 230 D/400 Y 50 1375 0,37 1,66/0,96 0,79 Kui suured on trafo voolud? ( )
· Mootor Rida, 4-silindriline · Samal aastal tuli välja kolm erinevat mudelit:ÖV4;PV4;PV651 · Järgmistel sladitel saab näha kõik neid. Volvo PV4 jaPV651 · Volvo PV4 kere baseerus Weymann'i printsiibil: puitraam oli kaetud terase asemel tehismaterjaliga . Istmeid võis muundada mugavaks kahe inimese voodiks. · Volvo PV6 Esimene 6-silindriline Volvo mootor sai valmis 1929 ja esimene selle nn. DB mootoriga varustatud auto oli PV651. Mootoril oli töömahtu veidi rohkem kui 3 liitrit ÖV4 PV4 PV651 Teine Masin · See toodeti 1930ndatel Rootsis . · Mootor oli 65hj. · Samal aastal tuli kokku välja TR650-9 ,PV653- 5, TR701-4, PV36, PV51-57 ja PV801-10. · 1930, Volvo tutvustas oma esimest 7- istmelist. Autod, mida tuntakse nimega TR670- 9. TR650-9 PV653-5 TR701-4 PV63 PV51-57 PV801-10 1940 · Volvo esimene sõjajärgne auto, PV60, ning PV61. 500 neist toodeti ja muudeti
et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väikeste võimsuste juures on benziini mootori kasutustegur suurem kui diisel mootoril või aurumasinal. Kesmiste kasuteguritega on diisel mootor. Parimat kasuteguri masinat nim. ideaalseks soojusmasinaks. Selle töö tsükkul koosneb isotermist ja adiatermist. Keha soojendamiseks kuluv soojus-hulk on võrdeline keha massi ja temp.muuduga ja sõltub materialist. Aine erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe kilogrammi soojenamiseks ühe kraadi võrra. Teine printsiip- soojus ei saa ülekanda külmemalt kehalt soojemale
Ameeriklased kasutavad. Ebatäpsus. 4. Kas mitme kalpiga lahendus (rohkem kui kolm klappi silindri kohta) on oma olemuselt parem kui kaheklapiga lahendus, kui jah siis miks? Jah. Kyttesegu täituvus parem 2 sisse 1 välja. 3 sisse 2 välja. 5. Selgitage miks ei ole tänapäeval levinud rohkema kui nelja klapiga mootorid kuigi mõned autotootjad on seda lahendust kasutanud? audid on enamik 5 klapiga. Täituvuse paremaks ja võimalikult rohkem klapipinda. 6. Kui mootoril kasutatakse kolmeklappi silindri kohta siis mitu neist on sisselaskeklapid? 2 sisse 1 välja. Sisse imetakse ja välja surutakse. Välja liigub paremini. 7. Nimetage vähemalt kolm erinevat klapipilu reguleerimis võimalust! reguleerseibid. Regul kruvikuga, 8. Millised ülesanded on nukkvõllil (jaotusvõllil)? Klappide õigeaegne avamine ja sulgemine vastavalt mootirile. 9. Miks kasutatakse massiliselt kahe nukkvõlliga mootoreid (üks sisselaske- ja üks väljalaskenukkvõll)?
EHITUS · MOOTORI KORPUS KLAPIKAMBRI KAAS, PLOKIKAAS, SILINDRIPLOKK, KARTER, · VÄNTMEHHANISM KOLVID, KEPSUD, VÄNTVÕLL · GAASIJAOTUSMEHHANISM KLAPID, KLAPIVEDRUD, NOOKURID, HÜDROTÕUKURID, NUKKVÕLL, JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU · ABISEADMED SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM, ÜLELAADIMINE, HEITGAASI TÖÖTLUS NELJATAKTILSE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID · NELJATAKTILISEL MOOTORIL ON LISAKS TÖÖTAKTILE, MILLE AJAL PÕLEVATE GAASIDE ENERGIA EDASTATAKSE VÄNTMEHHANISMILE, VAJA KOLME ABITAKTI. · SISSELASKETAKT. TAKTI ALGUSES AVANEB SISSELASKEKLAPP. VÄLJALASKEKLAPP ON SULETUD. KOLB LIIGUB SILINDRIS ALLA, TEKITADES HÕRENDUSE. SELLEGA IMETAKSE SILINDRISSE SISSELASKEKLAPI KAUDU VÄRSKE KÜTTESEGU (DIISELMOOTORIS ÕHK). TAKT LÕPEB, KUI KOLB ON JÕUDNUD ALUMISSE SURNUD SEISU. · SURVETAKT. SULGUB SISSELASKEKLAPP
võllile. Südamiku uurded on täidetud alumiiniumi valuga, millega koos on valatud otsarõngad ja mis kokku moodustutavad rootorimähise. Rootorivõlli ühele otsakaanest välja ulatuvale otsale kinnitub jahutustiivik, mida ümbritseb terasplekist või plastist kate. Sõltuvalt vooluvõrgu tüübist ja mootori nimipingest, ünendatakse mootor vooluvõrku kas täht- või kolmnurklülituses. Vooluvõrku ühendamiseks on mootoril klemmikarp, milles paikneb kuus klemmi. Joon. 2 - Asünkroonmootori skeem Kolmefaasiline vool Kolmefaasilise voolu peamiseks eeliseks on lihtne pöörleva magnetvälja saamise võimalus. Pöörlev magnetväli ehk lihtsalt pöördväli on maailma lihtsaima ja töökindlaima mootori asünkroonmootori (seda nimetatakse ka induktsioonmootoriks) tööpõhimõtte aluseks. Kolmefaasilist voolu on lihtne toota ja ökonoomne üle kanda
Jõudlus Scirocco mudelivalikus on 1.4l TSI, kaks kaheliitrist turboga neljasilindrilist 197-hobujõulist (nagu Golf GTI-l) ja 260-hobujõulist (R-mudelil) mootorit, lisaks veel kaheliitrine turbodiisel. 197-hobuseline 2.0T mootor võib olla pealtnäha sama kui Golf GTI-l, kuid väändemomendi tõus on tunda madalamatel pööretel mis tekitab tunde, et konkreetne isend on kiirem (kuigi mõlemad kiirendavad 0-100km/h 7.2 sekundiga). Kuna 1.4TSI on ,,topeltlaaduri" süsteemiga (ehk mootoril on nii turbo kui kompressor(supercharger)), reageerib see üsnagi metsikult hoolimata oma väikesest töömahust ning hobuseid on tal 122. 2.0TDI on kirjeldatav kui reaalne sportauto mootor, arendades arvestatavad 140. 2.0T R, millel hobujõude lausa 200, on tugevama löögiga kui 160-hobujõuline versioon ja tõestab seda ka kiirenduses (nullist sajani 6 sekundiga ja tippkiirus 249km/h). Kvaliteet Kui olete varem olnud teistes uuemates Volkswagenites siis olete kindlasti tähele pannud
Pöörame väntvõlli käivitusvända abil( 05 ja 07 kasutada spetsvõtit) kuni ketiratta märk A jõuab kohakuti nukkvõlli korpuse oleva märgiga B Kontrollime, kas väntvõlli rihmaratta märk langeb kokku märgiga 3, sellel juhul 4da silindri kolb ülemises surnud seisus ja mõlemad klapid suletud.. Selles asendis kontrollida 8 ja 6 klapi, nii sisse- kui ka väljalaskeklappide paisumisvahe peab olema jahtunud mootoril 0,15 mm. Paisumisvahet kontrollitakse laia (25mm) lehtkaliibriga mis peab väikese jõuga minema nookuri ja nukkvõlli vahele. Kui paisumisvahe ei vasta nõutavale siis reguleerida seda järgmiselt: -Hoides 13mm võtmega nookuri reguleerpolti, vabastada vastumutter 17mm mutrivõtmega -Asetada nookuri ja nuki vahele lehtkaliiber, ning reguleerpolti sisse ja välja keerates, seada nookuri selline asend et lehtkaliiber tuleb nookuri ja nuki vahelt välja kerge tõmbega.
koormusi, vajab ääristega pingutusrulli, mis väldib rihma mahajooksmist, ei vaja õlikindlat keskkonda. Kettajami eelised ja puudused: vastupidav, raske, kallis, nõuab õlikindlat korpust, vajab pingutustalda. Hammasratasajami võttis taaskasutusele VW. Selle ajami eelised ja puudused: töökindel, vastupidav, täpne, raske, kallis, mürarikas. Hammasratasajam on kasutusel alanukkvõlliga mootorites, kus nukkvõll paikneb väntvõlli lähedal. Viie silindrilisel mootoril on hammasrattaid seitse. Mootori V10 ajam vajab juba 18 hammasratast. 2 Reguleeritavad gaasijaoutsfaasid Pikaketiajam Selle ajami iseärasuseks on see, et väntvõllilt käitatakse väljalaskeklappide nukkvõll ja selle nukkvõlli teisest otsast käitatakse pika keti abil sisselaskeklappide nukkvõll. Nüüd sõltub olenevalt sellest, kummalt poolt ketti pingutada, sisselaskeklappide nukkvõlli asend väntvõlli
Elektrimootor Ajalugu ● Elektromagnetilist viisi elektrienergia mehaaniliseks energiaks muutmiseks demonstreeris briti teadlane Michael Faraday 1821. aastal. ● Vabalt rippuv juhe oli kastetud elavhõbedaga täidetud vanni, mille keskel oli püsimagnet. ● Kui juhtmest voolu läbi lasti, hakkas juhe magneti ümber tiirlema. Ajalugu ● Faraday algsel mootoril ei olnud aga mingit praktilist väärtust. ● Esimese mootori, mis oli võimeline masinaid tööle panema, leiutas ameeriklane Thomas Davenport aastal 1837. Mis on elektrimootor? ● Elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. ● Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid
Kolb - Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi- tagasi liikumist. Keps - kujutab endast kangi mis seob kolvi edasi tagasi liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest, mis sugune neist on liikumise allikas. Väntvõll - koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud neid ühendava vända kaudu. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal põlevate gaaside energia edastatakse väntmehhanismile, vaja kolme abitakti. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootoris õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu
Siis toestatakse mootor. Eemaldatakse käigukasti padjad. Keeratakse lahti käigukasti poldid ja eemaldatalkse käigukast . 14.diiselmootori kütusefiltri vahetamine ja õhutamine. Diiselmootori kütusefiltri vahetamise on soovitatav filter täita puhta diislikütusega siis satub vähem õhku süsteemi. Osadiisel mootoritel on käsiettaande pump millega saab õhutada.pumpades kütust tuleb avada filtri peal olev õhutus tüüs . pumbata niikaua kuni õhku enam ei tule. Seejärel lasta mootoril käiia tühikäigul seejärel mootor õhutab ennast ise lõpplikult. 15.õlitussüsteemi th. Õlivahetus.õlifiltri vahetus. Mootor lasta töösoojaks siis lastakse väälja õli ja eemaldatakse õlifilter. Osa mootoritel eemaldatakse õli mootorist vastava imuri abil Õlifiltri kummitihend määäriida kokku õrnalt mootori õliga et järgmisel hoolduses oleks õlifiltrit parem eemaldada võimalusel täita õlifilter puhtaõliga et tagada käivitamisel kohene õlitus
Kui elektriajam on varustatud vastava muunduriga, siis võib ta talitada kõigis neljas kvadrandis. Asünkroonmootori käivitamine Asünkroonmootori käivitus on eriti problemaatiline suurematel võimsustel. Mootori staatorivool ulatub käivituse ajal kuni 7-kordse nimivooluni. Võimsate asünkroonmootorite otsevõrkukäivitus (direct on-line, DOL) põhjustab elektriliinides suuri voolutõukeid. Lisagem, et mootori käivitusvoolu tugevus ei sõltu koormusest ning on igal mootoril kindel suurus. See on antud mootori sildil nimi-käivitusvoolukordsusena Ikäiv/In, mis on tavaliselt 4...7. Pikkade liinide ja suure sisetakistusega võrkude korral põhjustab võimsa mootori käivitus ajutiselt teiste elektritarvitite pinge olulist vähenemist. Seejuures on asünkroonmootori käivitusmoment, võrreldes alalisvoolumootoriga, suhteliselt väike, mistõttu suure koormuse ja inertsimomendi, s.o raske käivituse, puhul venib käivitusprotsess pikaks
Nende omadused: · külmakindlad · mürgised · suure paisumisteguriga · suure lekkimisvõimega · kahjustavad värvitud pindasid Mootori ülekuumenemist näitab mootori temperatuurinäidik, paljudel juhtudel ka signaalmärgutuli. Sellega koos võib mootori võimsus väheneda ja võib tekkida ka detonatsioon. Mootor tuleks seisma jätta ja lasta mootoril jahtuda, ei soovitata avada radiaatori või paisupaagi korki! Mootori õlitus on vajalik koostöötavate detailide hõõrdetakistuse vähendamiseks, pindade puhastamiseks ja jahutamiseks. Mootoris tuleb tarvitada ainult sellele mootorile ettenähtud õlisid, õli tase peab olema õli- mõõtevarda "MAX" ja "MIN" märgete vahel. Kui õlirõhu märgutuli süttib, siis ei tohi mootoril enam edasi lasta töötada, see võib kaasa tuua suure mootori remondi. Tuleb viga üles leida ja see kõrvaldada
2. Paindlikult lähtuvalt õli kvaliteedist ja kasutustingimustest (Long Life Service) pardakompuutri näidu alusel. Tänapäevastel raskeveokitel võib õlivahetusvälp ulatuda 60 000... 160 000 km- ni. See kehtib ideaaltingimustes - sõidetakse pikki vahemaid, mootor kogu aeg töösoe jne. Õli tuleks vahetada tihedamini järgmistel juhtudel: · Sõidumaad on lühikesed ( alla 15 km) ja mootori temperatuur jääb madalaks · Külm õhk ei lase mootoril täielikult soojeneda ( talvel ei jõua vesi mootoriplokist täielikult auruda) · Mootor töötab kaua tühikäigul ( ummikutes, samuti parkimisel töötava mootoriga ) · Sõidetakse tolmus ja liivas · Veetakse haagissuvilat või mootor töötab muudes rasketes tingimustes Mootoriõli vahetatakse alati koos õlifiltriga! Õli kulu Lubatavaks peetakse mootoriõli kulu kuni 0,5l/ 1000 km kohta. Korras mootoril on see palju väiksem. Õlikulu mõjutavad:
· Rõhu langust arvesse võttes avaldub silindrisse mahtuva õhu mass Madalapöördelistel diiselmoototitel on tavaliselt mootori juurde valemiga ; kuuluv statsionaarne seadeldis mille abil saab töötaval mootoril võtta 4-taktilistel mootoritel s= 0 . m = Va 0 ×pa/p0 indikaatordiagrammi igal silindril eraldi. pa on õhu rõhk silindris täiteprotsessi lõpul, Kahetaktilise mootori täiteaste:
vigastusteta). 5. Segumasinat võib täita või tühjendada ainult töötava trumliga, jälgides eelnevalt, millises suunas trummel pöörleb. 6. Betooni või mördi valmistamiseks tuleb segamistrummel lukustada vastavas asendis. 7. Ei tohi asetada käsi töötavasse segumasinasse. 8. Masinat tohib sisse ja välja lülitada ainult lüliti abil (mitte pistikust). 9. Kui masin seiskub tingituna ülekuumenemisest, tuleb enne uuesti käivitamist lasta mootoril jahtuda. 10. Enne töö lõpetamist tuleb segumasin korralikult puhastada (selleks kallata trumlisse veidi vett ja mõned labidatäied kruusa ja lasta trumlil pöörelda). 11. Töö lõpetamisel tuleb lülitada masin välja ja alles seejärel eemaldada pistik pistikupesast Pilt 1. OPTIMIX M 190 E -4- 3. Eskiisjoonis
ukü = 3,15 u ulü = u kü Analüüs: 1. variandi mootorit ei ole otstarbekas valida kuna ajami ülekandearv on liiga suur. Masinaehitus 3 TTK 4. variandi mootoril on pöördesagedus väike, mistõttu kannatab mootori kompaktsus. Ei ole soovitatav kasutada väikese võimsusega ajamites. 2. variandi mootori kasutamise korral ei taga me optimaalset ajami suurust, kuna kiilrihmülekande arv on suur. 3. variandi mootor on optimaalne valik. Tagab ajami kompaktsuse. 10.Määran konveieri ajamivõlli pöörlemissageduse maksimaalse lubatud hälbe. 10,5 n tm 91 4 p
tagaosas, tagades nii teljekoormuse tasakaalustatud jaotumise. Parema teelpüsivuse kindlustamiseks avaneb kiiruse 120 km/h saavutamisel automaatselt tagaluugis asuv spoiler. Mootor. Mootorivalikus on kaks võimsat bensiinimootorit ? neljasilindriline otsesissepritsega turbomootor (2.0T FSI) arendab 147 kW (200 hj), mis lennutab Audi TT paigalt sajakilomeetrise tunnikiiruseni kõigest 6,4 sekundiga, tippkiirus on 240 km/h. Häälekas vabalthingav 3,2-liitrisel V6 mootoril on juba 184 kW (250 hj), mis lubab autol kiirendada 5,7 sek/100 km/h-ni. Lõppkiirus on V6 mootori puhul elektrooniliselt piiratud (250 km/h). Mõlema mootoriversiooni puhul on valikus lisaks kuuekäigulisele manuaalkäigukastile ka sportlik S-tronic-käigukast. Viimase puhul saab juht soovi korral käike käsitsi vahetada kui soovib ning teha seda lisaks käigukangile ka roolil paiknevate lülitusklahvide abil. Neljasilindrilise mootori korral on auto esiveoga, 3.2 V6 mootori
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
