Katalüsaator Katrine KG Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, muutmata reaktsioonide termodünaamikat, ja vabaneb pärast reaktsiooni lõppu esialgsel kujul. Katalüsaatori toimel võivad reaktsioonid nii kiireneda, aeglustuda kui ka katkeda. Kujunemine Termin tuleneb kreekakeelsest sõnast , katálysis ladinakeelse lõpuga. 1835. aastal võttis rootsi keemik Jöns Jakob Berzelius kasutusele termini katalüsaator
INHIBIITORID PELGULINNA GÜMNAASIUM 11K KRISTINA MARDI Tallinn 2010 INHIBIITOR Inhibiitor on bioloogiline ühend, mis aeglustab või peatab organismi elutegevusprotsesse. aine, mis seostub sihtvalguga ja vähendab selle aktiivsust Võimalikult selektiivne ning väikese molekulaarmassi ja optimaalse polaarsusega. Vastupidine katalüsaatorile. INHIBIITOR · Ühesubstraatne inhibiitor seostub ühe konkreetse substraadi sidumistaskusse ensüümi aktiivsentris. · Mitmesubstraadsed inhibiitorid sisaldavad selliseid struktuuriüksusi, mis blokeerivad ära mitme substraadi seostumisala. KATALÜSAATOR Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. Enamasti peetakse katalüsaatori all silmas reaktsiooni kiirendavat ainet, kuid leidub ka katalüsaatoreid, mille toime on vastupidine- reak...
Keemia kordamine, metallide omadused Oksüdeerija - aine, mis omastab ehk liidab elektroone / ise redutseerub Redutseerija - aine, mis reedab ehk loovutab elektrone / ise oksüdeerub Oksüdeerumine aine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o.a suurenemine Redutseerumine aine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sllele vastab elemendi o.a vähenemine Oksüdatsiooniaste o.a / elemendi aatomite oksüdeerimisist iseloomustav suurus Redoksreaktsioon Reaktsioon, kus kahe aine o.a-d muutuvad / toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestest teistele Leelismetall Esimese A-Rühma metallid Leelismuldmetall Teise A-Rühma metallid alatest Ca-st Keemilise reaktsiooni kiirus lähteaine või saaduse kontsertratsiooni muutus ajaühikus - oleneb, rõhust, kuumutamisest, tahke aine peenestamisest, segamisest ning katalüsaatori kasutamisest Katalüsaator- aine, mis muudab ...
Aastane kogus (t) Katalüsaatorita 30% 39000 Tarbitud kütus (t) Linnas 50% 19500 Sõidetud (km) 195000000 Nox (t) 253.5 CO (t) 1755 Emissioon tuhat Emiteeriv ühend Linnas Nox 481 CO 3120 130000 Katalüsaatorita 30% Katalüsaatoriga 70% 39000 91000 Maanteel 50% Linnas 50% Maanteel50% 19500 45500 45500 278571428.571 455000000 650000000 612.86 227.5 455 1950 1365 1300 Emissioon tuhat tonn/aasta Maanteel Kokku 1067.9 1548.9 3250 ...
Kordamisküsimused III Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1. Mis on reaktsiooni kiirus? · Näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). 2. Millised tegureid mõjutavad reaktsiooni kiirust? Nende toime. · Temperatuuri tõstmine · Konsentratsiooni tõstmine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenestamine · Katalüsaatori kasutamine algselt reag. Katalüsaator ühe lähteainega ja siis annab selle üle teisele ainele. · Segamine · Reaktsiooni kiirenemiseks peab ajaühikus toimuma rohkem osakeste kokkupõrkeid. 3. Mis on katalüsaator? · Aine, mis muudab reaktsiooni kiirust (enamasti kiiremaks). 4. Mis on pöörduvad ja pöördumatud reaktsioonid? · Pöörduv reakts. reaktsioon, mis on kahesuunaline ja ei kulge kunagi lõpuni, vaid mingi tasakaaluolekuni.
Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me
Arvestus nr 3. 10 kl 1. Kuidas ja miks sõltub reaktsiooni kiirus temperatuurist? 2. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub rõhust? Kuidas? 3. Mõisted: katalüsaator, elektrolüüt, eksotermiline reaktsioon. 4. Kuidas, miks ja kui kaua muutub päripidise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas mõjutab keemilist tasakaalu a) tempetatuuri muutus, b) rõhu muutus, c) saaduse eemaldamine? 6. Miks soolalahus juhib elektrit, suhkrulahus aga mitte? 7. Millised osakesed põhjustavad happelisust, millised aluselisust? 8. Miks on vesi neutraalne? 9. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub peenestusastmest ja segamisest? Miks? 10. Kumb lahus on happelisem ja mitu korda
iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reak. kiirus kasvab: temp. tõusmisel, reageerivate ainete segamisel ja tahke lähtaine peenestamisel, katalüsator, rõhu tõstmisel, reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, võttes nendest osa, kuid reaktsiooni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul, reak. kiirenemist katalüsaator mõjul nim. katalüüsiks. Inhibiitor neg. katalüsaator, vähendavad reak. kiirust, takistades nendekulgemist, saab vähendada ebasoovitavate reak. kiirust. Neid kasutatakse metallide korrosiooni aeglustamiseks. Korrosioon metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel(keemiline kor./elektrokeemiline kor.), seda soodustavad tegurid: temp tõstmine; lahuse happelisuse suurenemine; metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid; metalli kontakt vähemaktiivse metalliga. Roostetab AKTIIVSEM! Tina+vask. Kaitse: värvi-, laki- või püsivama metalli
Funktsionaalderivaadid funktsionaalrühmi sisaldavad ühendid. Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2). Reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Katalüsaator on keemiline aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile. Pöörduv reaktsioon on kahes suunas toimuv keemiline reaktsioon. Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon on keemiline
Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb ühes suunas ja lõpuni. pöörduv reaktsioon reaktsioon, mis toimub mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni, vaid mingi taskaaalu olekuni. Le Chatelier' printsiip pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. ·Lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel - saaduste suunas vähendamisel - lähteainete suunas ·Saaduse kontsentratsiooni suurendamisel - lähteainete suunas vähendamisel - saaduste suunas ·Rõhu tõstmisel - väiksema gaasi molekulide arvu suunas alandamisel - suurema gaasi molekulide arvu suunas ·Temperatuuri tõstmisel -endotermilises suunas (H>0)(soojuse neeldumine) alandamisel - eksotermilises suunas (H<0)(soojuse eraldumine) *Reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid. Protsesside kiirust iseloomustatakse alati ajaühiku jooksul toi...
HC vastavalt CO2-ks ja H2O-ks. 2.Roodium või ruteenium taandavates katalüsaatorites, mis taandavad NOx vastavalt N2-ks ja H2O-ks. Katalüsaatori ehitus: a kere b soojusisolatsioon c monoliitne sisu läbi- puuritud kanalitega Katalüsaatori monoliitne sisu on valatud alumiiniumoksiidist (Al2O3), millesse on puuritud peened kanalid heitgaaside läbilaskmiseks. Kanalite sisepind on kaetud väga õhukese, mõne mikroni paksuse katalüseeriva aine kihiga. Katalüsaator hakkab tööle temperatuuril üle 300C, töötab kõige paremini 600C ...800C ja võib kokku sulada temperatuuridel üle 1000C. Ülekuumenemise oht tekib siis, kui mingi toiteseadme rikke tõttu tuleb katalüsaatorisse väga palju CO ja HC, mille taandamisega eralduv soojus võibki ülekuumutada katalüsaatori. Kaasaegsed katalüsaatorid on kolmetoimelised, st. et nad neutraliseerivad kolme liiki gaase: oksüdeerivad järelpõletusega COCO2, HCH2O+CO2 ning taandavad NOxN2
a) Temperatuur Temperatuuri tõstmisel reaktsiooni kiirus kasvab. b) Kontsentratsioon Lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. c) Rõhk Rõhu tõstmisel gaaside osavõtul kulgeva reaktsiooni kiirus kasvab. d) Peenestamine Lähteainete peenestamisel reaktsiooni kiirus kasvab. e) Segamine Lähteaine segamisel reaktsiooni kiirus kasvab. 14) Mis on katalüüs ja katalüsaator? Katalüüs keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (tavaliselt suurendamine) katalüsaatori abil. Katalüsaator aine, mis muudab (enamasti suurendab) reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgses koostises ja koguses. 15) Katalüsaator, tema omadused ja reaktsioonis osalemise mehhanism Positiivne katalüsaator e. lihtsalt katalüsaator kiirendab reaktsiooni. Katalüsaator osaleb reaktsioonis, moodustades lähteainetega aktiivse vaheühendi, kuid
saadusekontsentratsioon c = c2 c1 võrra.Reaktsiooni keskmise kiiruse leidmiseks jagame kontsentratsiooni muutuse ajavahemiku pikkusega. 1Keskmine kiirus = c/t Millest sõltub keemilise reaktsiooni kiirus: Reaktsiooni kiirus on seda suurem, mida suurem on lähteaine kontsentratsioon. Keemilised reaktsioonid on kõrgemal temperatuuril tunduvalt kiiremad kui madalamal temperatuuril. Keemilist reaktsiooni kiirendab lahuse segamine või tahke lähteaine peenestamine. Katalüüs ja katalüsaator: Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsioonikiirust, ilma et tema enda hulk ja keemiline koostis reaktsiooni tulemusena muutuksid. Katalüsaator osaleb keemilises reaktsioonis, moodustades lähteainega ebapüsiva vaheühendi. Viimase lagunemisel katalüsaator vabaneb ja võib uuesti reageerida lähteainega. Keemiliste reaktsioonide kulgemine katalüsaatori toimel on katalüüs. Elusorganismides toimuvate protsesside puhul on katalüsaatoriteks ensüümid.
Keemiline reaktsioon-protsess, kus ühest või mitmest lähteainest tekib üks või mitu uut ainet; Lähteainete osakeste vahel sidemed katkevad ja tekivad uued sidemed teiste osakeste vahel; Reaktsioon toimub juhul, kui reageerivate ainete põrkuvad osakesed on küllalt kiired; Aktiveerimisenergia- vähim energia, mida tuleb anda reageerivate ainete osakestele, et reaktsioon toimuks; mida väiksem on aktiveerimisenergia seda kergemini reaktsioon kulgeb; Aktiveeritud kompleks- paralleelselt toimub vanade sidemete katkemine ja uute tekkimine; Soojusefekt- reaktsiooniga kaasnev energia muutus; Eksotermiline/endotermiline: 1. energia eraldub/neeldub 2.entalphia väheneb/suureneb 3.ümbritseva keskkonda eraldub soojust/kulgemisel võetakse energiat ümbritsevast keskkonnast 4.ühinemisreaktsioon/lagunemisreaktsioon, metalli tootmisega seotud reaktsioonid; Reakt...
keemiline analüüs- ainete koostise määramine kvalitatiivne analüüs- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine kvantitatiivne analüüs-aines sisalduvate ühendite koguse määramine keemiline süntees- vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon aatomorbitaal- aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel osalaeng- positiivne või negatiivne laeng vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess-...
Homogeenne katalüüs: (katalüsaator ja reagendid samas olekus) näiteks Vääveldioksiidi oksüdeerimine "nitroosmeetodil" - kõik ained on gaasid 2SO2 + 2NO2 = 2SO3 + 2NO 2NO + O2= 2NO2 ___________________ 2SO2 + O2 = 2SO3 Heterogeenne katalüüs:Katalüsaator ja reagendid erinevates olekutes. reeglina on katalüsaator tahke ja reagendid gaasilises või vedalas olekus. 2SO2(g) + 2V2O5(t) = 2V2O4 + 2SO3 2V2O4 + O2 = 2V2O5 ____________________ 2SO2 + O2 = 2SO3 Nagu näeme, moodustab katalüsaator ebapüsiva vaheühendi, mille edasi reageerimise käigus katalüsaator uuesti vabaneb. Mõnikord pole selliste vaheühendite olemasolu tõestada suudetud, aga teoreetiliselt peaks nad alati olemas olema. Katalüsaatoreid kasutatakse ka kiiruse vähendamiseks ( inhibiitorid, antioksüdandid, antidetonaatorid,...) Reaktsiooni, mis üldse ei kulge, st v = 0 ei saa ka katalüsaatorite abil esile kutsuda. Kiirus sõltub Reageerivatest ainetest
KORDAMISKÜSIMUSED 10.KL. KEEMILISED REAKTSIOONID (õpik lk.68-98) 1. Selgita mõisted: aktiveerimisenergia, keemiline reaktsioon, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon. 2. Miks vahel keemilises reaktsioonis reaktsioonisegu soojeneb, vahel jahtub? Selgita keem. sidemete tekke ja katkemisega. 3. Soojusefekt ühinemis- ja lagunemisreaktsioonides. 4. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas on võimalik keemilise reaktsiooni kiirust muuta? Põhjenda. 6. Mis on katalüsaator, katalüüs, inhibiitor, ensüüm? Mis põhimõttel katalüsaator reaktsiooni kiirendab? 7. Mis on pöörduv reaktsioon? Mis on keemiline tasakaal? Näide võrrandina. 8. Kus on tasakaal kasulik? 9. Le Chatelier printsiip. Milliseid tingimusi muutes võib muuta keemilist tasakaalu? 10. Kuidas muutub tasakaal, muutes temperatuuri, rõhku, lähteainete või saaduste kontsentratsiooni? 11. Ülesanded reaktsiooni kiiruse ja muutmisega tasakaalu nihutamisega. Vastused: 1.
endotermilise reaktsiooni Ea on suurem kui eksotermilise oma. aktiivne vahekompleks – barjääri tipule vastav aktiivne ebapüsiv vaheolek mida madalam on „barjäär“, seda kiiremini reaktsioon toimub! c) kiiruse sõltuvus katalüsaatorist katalüsaator – aine, mis suurendab võimalikku reaktsiooni kiirust ning võtab sellest ühe lähteainena osa, kuid vabaneb reaktsiooni lõpus esialgsel kujul ja koguses. katalüsaatori toimemehhanism: !! katalüsaator ei alanda reaktsiooni aktiviseerimisenergiat Ea, vaid valib tee reaktsiooni toimumiseks, kus Ea on väiksem. inhibiitor – „negatiivne“ katalüsaator, aeglustab reaktsiooni (nt antioksüdandid) homogeenne katalüüs – kulgeb gaasifaasis/lahuses, kõik ained ühes faasis. heterogeenne katalüüs – katalüsaator on ise faasis, reaktsioon toimub selle (tahkel) pinnal d) kiiruse sõltuvus segamisest
Mida kõrgem aktivatsioonienergia seda väiksem kiiruskonstant Kiiruskonstant on aktivatsioonienergiaga seotud k = Q e-Gº/RT k = Q eSº/R e-Hº/RT = Q`e-Hº/RT Q - konstant (s-1) Aktivatsioonientalpia (Hº) Aktivatsioonientroopia (Sº) Aktivatsioonienergiat on võimalik määrata kiiruskonstandi temperatuurisõltuvusest ln k = ln Q` - Hº/RT Arrheniuse teljestik ln k versus 1/T Joonisel on andmed fumaraadi hüdrataasi katalüüsitava reaktsiooni kohta Malaat Fumaraat + H2O Mida teeb katalüsaator? Katalüsaator alandab reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri alandab aktivatsioonienergiat Kuidas? · üleminekuoleku stabiliseerimine · erinev reaktsiooni tee vaheühend lokaalses energia miinimumis Tulemus kiiruskonstant kasvab Katalüsaator ei mõjuta tasakaaluolekut kiireb nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon Katalüüsi mehhanismid Kuidas ensüüm aktivatsioonienergiat alandab? 1. Üleminekuoleku stabiliseerimine
rakus väheneb selle arvelt. 18. Seletage modifitseerimise kaudu toimiva transpordi põhimõtet. Rakku kas passiivse või vahendatud passiivse difusiooni kaudu sisenenud molekuliga toimub keemiline modifitseerimine nii, et see molekul ei ole enam võimeline rakumembraani läbima ja rakust väljuma. Selle tulemusega hakkab rakus kuhjuma (akumuleeruma) modifitseeritud molekul. Sellist meetodit kasutavad bakterid just erinevate suhkrute transportimisel rakku. 19. Millised väited on õiged? Katalüsaator: Katalüsaator kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist ja kiirendab spetsiifiliselt just pärisuunalist reaktsiooni. 20. Katalaas katalüüsib vesinikperoksiidi lagundamist. Kas katalaasi hulk reaktsiooni käigus: Katalaasi hulk vesinikperoksiidi lagundamisel ei muutu, sest katalaas on katalüsaator ja katalüsaatori hulk reaktsiooni käigus ei muutu. 21. Ensüüm katalüüsib pöörduvat reaktsiooni A B. Mis hakkab toimuma ensüümi lisamisel aine B lahusele?
sõltumatu katse korral sündmuse A toimumise tõenäosust täpselt k korda kui sündmuse tõenäosus igal katsel on p=P(A). 5. Katalüüs Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks. Erinevalt reagentidest katalüsaator reaktsioonitsükli jooksul taastub (regenereerub). Katalüsaatori osalusel toimuvat reaktsiooni nimetatakse katalüütiliseks reaktsiooniks. Tavaliselt katalüsaator osaleb reaktsiooni kõige aeglasemas staadiumis ja mõjutab seetõttu keemilise protsessi kiirust. Seejuures katalüsaatori mõju sõltub katalüsaatori aktiivsusest ja kogusest; harilikult piisab juba väga väikesest kogusest. Tahke katalüsaatori korral võivad reaktsiooni kiirust määravateks osutuda reagentide ja produktide difusiooniprotsessid. Katalüütilise reaktsiooni olemuse määrab katalüsaatori osavõtt mingist reaktsiooni staadiumi(te)st ja selle regenereerumine
lõhkuvad protsessid. Praeguseks on sealne osoonikiht 33% 1975.-nda aasta väärtusest. Osoonikihi hõrenemine 1. Pidev osoonikihi hõrenemine üle maailma 4% kümne aasta jooksul. 2. Suurem hõrenemine kevadel poraalaladel.(Antarktikas septembrist detsembrini) Viimast nimetataksegi osooniaukude tekkeks. Osooniaukude tekkimine Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Freoonid Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, seetõttu võivad nad keskkonda sattudes jõuda kõrgematesse
iseloomust(mida aktiivsem on metall, seda aktiivsemalt vesinikku eraldub ja on kiirem reaksioon), segamisest (mida rohkem segada seda kiiremini reaksioon toimub), temperatuurist(mida kõrgem temp. Seda kiiremini reaksioon toimub), ainete konsentratsioonist(mida suurem on regeerivate ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad ja kiireneb reaksioon), peenestamisest(mida peenemad ained, seda kiiremini reaksioon toimub), spetsiaalsete ainete lisamisest(kiirendab: katalüsaator, aeglustab: inhibaator), rõhust( gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaksioonide kiirus kasvab rõhu tõstmisel) 10. Mis on: Katalüsaator- Kiirendab reaksiooni kiirust. Katalüüs- Reaksiooni kiirenemine katalüsaatori mõjul. Inhibiitor- Aeglustab reaksiooni kiirust. Ensüümid- Teatud katalüsaatorid, mis tegutsevad elusorganismis. 11. Mis on: Keemiline tasakaal- Süsteemi püsiv olek, mis sabub pöörduva keemilisereaksiooni kulgemise tulemusena
ESTRID, AMIIDID JA POLÜMEERID 1) Mõisted: Le Chatelier printsiip, pöörduv reaktsioon, reaktsiooni tasakaal, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon, katalüsaator, reaktsiooni kiirus, polümeer, liitumispolümeer, kondensatsioonipolü-meer, homopolümeer, kopolümeer, monomeer, elementaarlüli: Le Chatelier printsiip - põhimõte, mille järgi saab ennustada keemilise tasakaalu nihkumist keemilise reaktsiooni tingimuste muutudes (lühidalt: pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele). Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun.
c dc hetkeline ehk tõeline kiirus: v = lim (± t 0 t )= ± dt . Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB yY + zZ, v = kc(A)ac(B)b , kiiruskonstant (k) kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga. Massitoimeseadus heterogeensetes reaktsioonides tahkete ainete kontsentratsioon c = 1. 2
· Reaktsiooni suund:
o Kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
o Kui Q
hetkeline ehk tõeline kiirus: v = lim (± ∆ t→ 0 ∆t )= ± dt . Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus – reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB → yY + zZ, v = k⋅c(A)a⋅c(B)b , kiiruskonstant (k) – kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga. Massitoimeseadus heterogeensetes reaktsioonides – tahkete ainete kontsentratsioon c = 1. 2
CH4 + 2 H2O CO2 + H2 - 165 kJ. Metaani konversiooni tingimused: 800- 1000 ° C Ni-Al2O3 katalüsaatori või MgO juuresolekul rõhul 1 bar või rohkem. CO konversiooni tingimused: pärast CH4 konversiooni sisaldab gaas 20-40% of CO. Kasutatakse Zn-Cr-Cu katalüsaatorit temperatuuril 200-300 ° C. Neis tingimustes moodustab CO jääksisaldus gaasis 0,2-0,4%. Kui protsessi on vaja väljastpoolt soojust sisse viia (veeaurkonversioon), siis kasutatakse torukonvertorit, so aparaati, milles katalüsaator on torude sees ja torude vahelises ruumis põletatakse osa metaani küttegaasina vajaliku temperatuuri saamiseks. Kui aga soojuse juurdetoomiseks väljastpoolt vajadust pole (aurhapnikkonversioon), siis kasutatakse sahtkonvertorit. 5. Ammoniaagi süntees. N2(g) + 3 H2(g) 2 NH3(g); Tasakaalukonstandi avaldus: Kp = pNH3 / pN2 0.5 x pH2 1.5 Kuna gaaside maht võrrandi paremal pool on väiksem kui vasakul, siis ammoniaagi saagis kasvab kõrgematel rõhkudel. Temperatuuri tõus mõjutab
Tavaliselt lagunemisreaktsioonid · (Lahustumisel: kristallivõre lõhkumine (sidemete katkemine)) 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). mol/dm3s Reaktsiooni kiiruse kasvu põhjustavad tegurid: · Temperatuuri tõstmine · Segamine · Kontsentreerimine · Tahke aine peenestusastme suurendamine · Gaaside puhul rõhu suurendamine 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Katalüsaator muudab reaktsiooni kiirust, osaledes aktiivse vaheühendi moodustamisel, aga eraldub reaktsiooni lõpus algses koguses. Negatiivne katalüsaator on inhibiitor; Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone! 4. REAKTSIOONI TASAKAAL · Pöördumatud reaktsioonid Kulgevad ühes suunas ja lõpuni Mg + O2 2 MgO NaOH + HCl NaCl + H2O · Pöörduvad reaktsioonid Toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni 2 SO2 + O2 2 SO3
pehmenemine ja tiheduse vähenemine. 6. Karl Ziegler (1898-1973) keemiaprofessor ja Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimisasutuse direktor. Avastas, et alumiiniumiühendid nt trietüülalumiinum, polümeerivad eteeni. Giulio Natta (1903-1979) mitme Itaalia ülikooli professor, Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja ja polümeeritööstuse konsultant. Avastas stereoregulaarse polümerisatsiooni isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid. 7. Katalüsaator - Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. 8. Polümeeride tootmiseks kasutatakse Ziegler-Natta katalüsaatoreid. Kujutavad endast metallorgaanilise ühendi ja d-metalli kloriidi kompleksi Saadava madalrõhupolüeteeni tehnilised omadused ületavad kindlalt kõrgrõhu-polüeteeni. 9. Madalrõhu-polüeteeni toodetakse rõhul 2-4 atm ning temperatuuril 50-75 °C 10
reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalulises süsteemis tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. 1. kontsentratsiooni muutuse mõju 2. temperatuuri muutuse mõju 3. rõhu muutumise mõju kui reaktsiooni kulgemisel mahud ei muutu, ei olene reaktsiooni tasakaalu nihkumine rõhust Katalüüs Katalüsaator on keemilise reaktsiooni kiiruse muutumist põhjustav aine või keha Inhibiitor e. negatiivne katalüsaator on reaktsiooni kiirust vähendav aine Katalüüs on reaktsiooni kiiruse muutumine katalüsaatori toimel Homogeense katalüüsi puhul on katalüsaator kui ka reageerivad ained samas faasis (reaktsioonid lahustes ja gaasides) Heterogeense katalüüsi puhul on katalüsaator ja reageerivad ained erinevates faasides. Katalüsaator on enamasti tahke aine. Ainetevaheline reaktsioon toimub katalüsaatori pinnal. Bioloogilised katalüsaatorid on ensüümid. Katalüsaatorite omadused: 1
reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalulises süsteemis tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. 1. kontsentratsiooni muutuse mõju 2. temperatuuri muutuse mõju 3. rõhu muutumise mõju kui reaktsiooni kulgemisel mahud ei muutu, ei olene reaktsiooni tasakaalu nihkumine rõhust Katalüüs Katalüsaator on keemilise reaktsiooni kiiruse muutumist põhjustav aine või keha Inhibiitor e. negatiivne katalüsaator on reaktsiooni kiirust vähendav aine Katalüüs on reaktsiooni kiiruse muutumine katalüsaatori toimel Homogeense katalüüsi puhul on katalüsaator kui ka reageerivad ained samas faasis (reaktsioonid lahustes ja gaasides) Heterogeense katalüüsi puhul on katalüsaator ja reageerivad ained erinevates faasides. Katalüsaator on enamasti tahke aine. Ainetevaheline reaktsioon toimub katalüsaatori pinnal. Bioloogilised katalüsaatorid on ensüümid. Katalüsaatorite omadused: 1
Suuremates maades on inimeste teadlikkust heitegaasidest tulenevate keskkonnaprobleemide suhtes palju tõstetud. Selleks kasutatakse reklaame nii televisioonis, raadiotes kui ka linnatänavail olevatel plakatitel. Inimene näeb päevast päeva sama reklaami, siis hakkab talle ka teadmine, et tema saab inimkonna parema tuleviku nimel midagi head ära teha, kohale jõudma. Paljud indiviidid arenenud riikides on hankinud endale auto, millel on olemas katalüsaator. Katalüsaator muudab bensiini põlemisel tekivad kahjulikud gaasid loodussõbralikeks ning siis pole keskkonnasaastamine väga suur. Eestis tuleks ka inimeste teadlikkust tõsta, kuigi ei ole usutav, et nad hakkaksid siis neid kalleid seadmeid oma autodele ostma. Siin, väikeses riigis kus elame, on indiviidile tähtsam see, et neid kiidetaks kalli auto või suure maja, mitte aga sellepärast, et nad kellegile head teevad. Kahjuks on meie kodumaal inimesed kõige ja kõigi suhtes väga ükskõiksed.
milles valmivad eosed. Lüsosoom on rakuorganell, mis aitab teostada suurte biomolekulide lõhustamist. Lüsosoomid sisaldavad arvukalt ensüüme, mis aitavad lõhustada näiteks valgu- ja DNA molekule. Lüsosoomis on madal pH (4,8) võrreldes tsütoplasmga (7,2) Lüsosoomi ülesanded: Lõhustab rakku sattunud jääkained Lagundab rakus surnuid ja mittevajlikke aineid. Katalüsaator aine, mis muudab keemilise reaktsiooni kiirust. Ensüüm on valguline katalüsaator, mis viib läbi metaboolseid protsesse. Ensüümid on organismide tööhobused. Golgi kompleks on kihiline raku organell, mis tegeleb transleeritud valgu lõpliku töötlemisega, enne kui valk on võimeline hakata täitma oma funktsiooni. Valkude pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Mitokonder on raku organell, mis varustab rakku energiaga. Viiakse lõpule glükoosi lagundamine
Osooniaugud Mis on osoon? Teisesõnaga trihapnik(O3) Hapniku vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osooni leidub maa atmosfääri ülemises osas kui ka alumises kihis. Tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine Osooni molekul Miks on see vajalik? Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab tugevasti Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust, kaitstes sellega Maal elavaid organisme. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt. ...
Katalüütilisel krakkimisel toimub peale molekulide lõhustumise veel molekulide struktuuri muutumine (isomeerimine, vesiniku ümberpaigutumine) ning alkaanide ja tsülkloalkaanide muundumine areenideks (aromatiseerumine). Katalüütilise krakkimisega saadakse kõrgema kvaliteediline bensiin kui termilise krakkimisega. c) VesinikkrakkimineVesinikkrakkimine on sarnane katalüütilisele krakkimisele selles, et ta kasutab katalüsaatorit, aga katalüsaator on vesinikkeskkonnas. Vesinikkrakkimine võimaldab lõhustada süsivesinikke, mis on katalüütilise krakkimise suhtes püsivad. On üldiselt enamkasutatav diislikütuse tootmisel kui bensiini tootmisel.
Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimört Deodorant Majonees Happelahus Udu Tsemendisegu Soolvesi Vahtbetoon Hapupiim Tolmune õhk Lauaäädikas Vahukoor 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7. Palja silmaga võib näha pihustunud aine osakesi: a) aerosoolides b) tarretes
suureneb. Reageerivate ainete segamisest: põrgete arv suureneb, kiirus kasvab. Temperatuurist: Kõrgemal temperatuuril on reageerivate ainete osakeste energia suurem. Kokkupõrked sagenevad, kiirus kasvab. Katalüsaatori kasutamisest Katalüsaator- aine, mis kiirendab reaktsiooni, hiljem vabaneb esialgses koostises ja koguses. nt plaatina Inhibiitor- negatiivne katalüsaator, vähendab reaktsiooni kiirust, takistades nende kulgemist. Metallide korrosioon Korrosioon- metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemiline korrosioon- metalli vahetu keemiline reaktsioon keskonnas leiduva oksüdeerijaga. nt. metalli reageerimine kuivade gaaside (hapnik, kloor) või vedelikega (bensiin, õlid) Intensiivsem kõrgemal temperatuuril nt. metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris, ahjudes.
Heitgaasid tekivad kütustes leiduvatest süsivesinikest ja põlemisprotsessis vajaminevast õhust.On rida meetodeid, mille abil saab tänavatel heitgaaside hulka vähendada: mootorite optimeerimine; heitgaaside filtrite ja puhastite paigaldamine ja kütuseliigi valik.Kaasaegsed mootorid peavad tänapäeval vastama EURO-II Heitgaasinormatiividelening mõne aasta pärast jõustuvad juba rangemad EURO-III normatiivid.Kõige tuntum heitgaasipuhastussüsteem, mida autodele paigaldatakse, on katalüsaator. Katalüsaator muundab heitgaasides leiduvad süsivesinikud ja CO ümber veeks ja süsinikdioksiidiks. Katalüsaatorid reageerivad aga tundlikult väävlile. Väävel niiöelda mürgitab pikas perspektiivis katalüsaatori ja viib sellegatahkete osakeste emissioonini. Optimaalselt toimiksid niisiis katalüsaatorid maksimaalselt väävlivaba kütusega, nagu seda biodiisel on. Kombinatsioon katalüsaatorist ja tahkete osakeste filtrist on isegi võimelised biodiislit kasutades saasteainete
3. Millised on estrite ja amiidide omadused (füüsikalised, toime organismile)? Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuvilja lõhnaga. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. Amiidid on tahked, värvusetud, vees halvasti lahustuvad, mürgised ühendid. 4. Kuidas käituvad estrid keemilistes reaktsioonides? (reageerimine leelistega, happeline hüdrolüüs) Kuidas mõjutab reaktsiooni katalüsaator ja mis on katalüsaatoriks? Kuidas saadakse estreid ja kuidas muuta reaktsiooni tasakaalu? Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist happe sool ja alkohol. CH3 -- COOCH3 + NaOH CH3 -- COONa + CH3 -- OH Happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol.Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid, näiteks HSO. CH3 -- COOCH3 + H2O + H3O CH3 -- COOH + CH3 -- OH + H3O Estreid saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil
pooleteistkordsed sidemed. Benseeni füüsikalised omadused: Veest kergem Iseloomuliku lõhnaga Värvusetu vedelik Keemis temp. 80 C Sulamis temp. 5,5 C Ei lahustu vees Lahustub hästi orgaanilistes lahustites Benseen ja tema aurud on mürgised ja õhu käes kergesti süttivad. Benseen on ise hea lahusti rasvadele, valkudele ja paljudele süsivesinikele. Keemilised omadused: 1) Reageerimine lämmastikhappega 2) Reageerimine Halogeenidega Katalüsaator AlCl abil ERAND! Kui Benseeni tuuma juures on juba aktiveeriv rühm (aminorühm, alküülrühm, hüdroksüülrühm) siis toimub asendusreaktsioon 2, 4 ja 6 süsiniku juures . 3) Fenoolide (aromaatsed alkoholid) reageerimine leelistega . 4) Aromaatsed nitroühendid regutseeruvad ja tekivad aromaatsed amiinid. 5) Eritingimustel võib benseen astuda liitumisreaktsioonidesse vesiniku ja halogeenidega Isomeerid: O 1,2-dimetüülbenseen e
Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimörtsuspensioon Deodorantaerosool Majoneesemulsioon Happelahussuspensioon Uduaerosool Tsemendisegususpensioon Soolvesisuspensioon Vahtbetoonvaht Hapupiimemulsioon Tolmune õhkaerosool Lauaäädikastõeline lahus Vahukoorvaht 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis
Denaturatsioon on valgu kõrgema järgu struktuuri fagunemine madalamat järku strulduuriks. Denaturatsioon esineb näiteks muna keetmisel, kus munavalge tahkub. Renaturatsioon on valgu madalama järgu struduuri muutumine või taastumine kõrgema järgu struktuuriks. Näiteks renaturatsiooni tulemusena tõmbuvad sirgendatud juuksed mingi aja tagant uuesti lokki. Katalüsaator on keemilist reaktsiooni kiirendav või aeglustav aine. Ensüüm on valgulise ehitusega katalüsaator, mis kiirendab kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone. Valkude ülesanded · Ensümaatiline funktsioon (ensüümid reguleerivad reektsioonide kiirust. Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.) · Struktuurne funktsioon (küüned, karvad, kõõlused, suled) · KaitsefunIctsioon (antikehad, verehüübimisvalgu(I) · Varuaine funktsioon (munavalge) · Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb -- I 7,6 kj)
Füüsikaline keemia sissejuhatus ja elektrolüütide lahuste kordav konspekt Käsitletavad teemad: 1) Füüsikaline keemia sj energeetika: ekso- ja endotermilised reaktsioonid + arvutused kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid soolade hüdrolüüs Keemilise reaktsiooni soojusefekt
reageerinud ainehulka (moolides) Kiirendavad tegurid: 1)Temperatuuri tõstmine 2)Konsentratsiooni suurendamine 3)Gaaside korral rõhu suurendamine 4)Tahkete ainete peenestamine 5)Segamine 6)Katalüsaatori kasutamine Katalüüs on keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. Inhibiitor on rektsiooni kiiruse aeglustaja. Tavaline reaktsioon: A+B=AB Katalüüs: A+K=AK AK+B=AB+K
kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest. Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse.Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Osooniaukude tekkepõhjused: Õhku paisatud aerosoolid Freoonid Liiga kõrgel lendavad lennukid Tagajärjed: Silmakae teke Naha kiire vananemine
· 2.Roodium või ruteenium taandavates katalüsaatorites, mis taandavad NOx vastavalt N2-ks ja H2O-ks. a kere b soojusisolatsioon c monoliitne sisu läbi- puuritud kanalitega · Katalüsaatori monoliitne sisu on valatud alumiiniumoksiidist (Al2O3), millesse on puuritud peened kanalid heitgaaside läbilaskmiseks. Kanalite sisepind on kaetud väga õhukese, mõne mikroni paksuse katalüseeriva aine kihiga. Katalüsaator hakkab tööle temperatuuril üle 300°C, töötab kõige paremini 600°C ...800°C ja võib kokku sulada temperatuuridel üle 1000°C. Ülekuumenemise oht tekib siis, kui mingi toiteseadme rikke tõttu tuleb katalüsaatorisse väga palju CO ja HC, mille taandamisega eralduv soojus võibki ülekuumutada katalüsaatori. · Kaasaegsed katalüsaatorid on kolmetoimelised, st. et nad neutraliseerivad kolme liiki
A. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus B. Reageerivate ainete kontsentratsioon C. Temperatuur D. Reageerivate ainete segamine Reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegevusi. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid E. Reageerivate ainete iseloom Puit põleb õhus, klaas mitte F. Gaasi rõhk Kui tõsta gaasi rõhku, suureneb ka gaasilise aine hulk ruumalaühikus, s.t. kasvab aine kontsentratsioon Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid G. Katalüsaator Katalüsaatorid on ained, mis kiirendavad reaktsioone. Reaktsioonide kiirendamist katalüsaatori abil nimetatakse katalüüsiks. Ensüümid on valgulised biokatalüsaatorid, mis juhivad reaktsioonide kulgemist elusorganismides mõõdukal temperatuuril. Vasta järgmistele küsimustele. Nimeta · mõni aeglaselt toimuv reaktsioon · mõni kiiresti toimuv reaktsioon Miks tööstuses on oluline, et keemilised reaktsioonid toimuksid kiiresti?
KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud vi reageerinud ainehulka (moolides). Reaktsiooni kiirendavad tegurid · Temperatuuri tõstmine · Kontsentratsiooni suurendamine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenstamine · Katalüsaatori kasutamine · Segamini Katalüüs keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Katalüsaator aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. REAKTSIOONIDE SUUND Pöördumatud reaktsioonid reaktsioonid, mis kulgevad ühes suunas ja lõpuni (tähistatakse ühesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon ja seega ka reaktsiooni kiirus vähenevad ning saaduste kontsentratsioo suureneb, kuni reaktsioon lõppeb. Pöörduvad reaktsioonid reaktsioonid, mis toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni (tähistatakse kahesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon väheneb ja saaduste kontsentratsioon suureneb...
Katalüsaator - aine, mis muudab (enamasti suurendab) reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgsest koostises ja koguses. Katalüüs - keemilise reaktsiooni kiiruse muutumine (tavaliselt suurendamine katalüsaatori abil. pöördumatu reaktsioon - reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse ja vastusuunas) toimuv reaktsioon. Keemiline tasakaal - süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline reaktsioon - protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvadühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks reaktsiooni saadusteks. N2+02=2NO a) rõhu tõstmisel - kiirendab - kui me tõstame rõhku siis see surub oskaesed gaasis kokku ja reageerimine kiireneb. b) jahutamisel - aeglustub - oskaeste energia väheneb ja oskaeste kokkupuute tõenäosus väheneb. c) õhu asendamine - kiireneb - sest üks lähteaine on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
