Mitmekettalise lahkamissaagpingi osad Pikilõikesaagpinkide saevõllid paiknevad töölaua kohal ja etteandmine toimub vastavalt sellele kuidas on mõeldud, nt: roomikeenduriga, käsitsi, kettidega jne. Pikilõikesaepingi osad on järgmised: 1. Survevaltsid 2. Saekettad 3. Veotrummel 4. Veovõll 5. Kruvimehhanismid 6. Sidur 7. Reduktor 8. Variaator 9. Käsiratas 10. Elektrimootor 11. Käsiratas 12. Saevõll 13. Hammasülekanne 14. Määrimissüsteem 15. Veetav trummel 16. Roomik 17. Tagasilöögi kaitse 18. Tööpingi kere (enamasti ehitatud terasest) Olenevalt saevõlli pikkusest saab kinnitada sinna nii mitu saeketast Kuna mitmekettalisi lahkamissaagpinke on palju ja erinevaid võivad nad erineda ehituse poolest ning omada lisasid nagu nt laserid. Tööohutus Ära kasuta seadet, kui oled tarbinud alkoholi või uimasteid või tunned end väsinuna. Kasuta ainult terveid ja teravaid lõiketeri ning saekettaid.
kasutatakse kõva pinnase lahti ajamiseks. Buldoosereid võib leida paljudel erinevatel aladel nagu näiteks kaevandused, karjäärid, sõjaväebaasid, rasketööstus tehastes ning taludes. Joonis 1. Buldooserid Suurimad buldooserite tootjad on Shantui, Caterpillar, Case, Komatsu, Liebherr ja Euclid. 2010. a. statistika põhjal oli Shantui kõige suurem buldooserite tootja, teisel kohal oli Caterpillar. 1.1 Buldooserite liigitus 1. Baasmasina käiguosa tüübilt: roomik, ratas. 2. Tööseadme kinnituselt baasmasina külge: välimise kinnitusega, sisemise kinnitusega. 3 3. Juhtimissüsteemilt: käsitsijuhtimisega, automaatse juhtimisega, kombineeritud juhtimisega. 4. Juhtimisviisi alusel: tross-plokk ja hüdrojuhtimisega. 5. Tööorgani tüübilt ja otstarbelt:
2)PIKKADE TROPPIDE PUHUL KAOTAME AGA TÕSTEKÕRGUSES TRAAVERSID 1)SAAB KOKKU HOIDA TÕSTEKÕRGUSES OLULISELT HAARATSID OLULINE DISTANTSAVAMINE 1)mehaaniline 2)elektriline 3)friktsioonhaarats (nagu tangid) Kraanade valikul tuleb arvestada haardeseadmete massi ja kõrgusega 2.MONTAAZIKRAANADE VALIK Valikul lähtutakse: 1)ehitusobjektist (karkass, paneel, tellis) 2)ehitise mõõtmetest 3)valitud tehnoloogiast (mitmekorruselised hooned tornkraanad, ühekorruselised hooned iseliikuv roomik, ratas või autokraana) MONTEERITAVA ELEMENDI MONTAAZIPARAMEETRID Valitud kraanade tehnilised parameetrid määratakse lähtudes monteeritava detaili montaaziparameetritest: 1)montaazimass, t 2)montaazikõrgus, m 3)montaazi raadius, m MONTAAZIMASS Montaazimass = monteeritava elemendi mass, t + haardeseadme mass, t + tugistuse mass, t + töölava mass, t MONTAAZIKÕRGUS Montaazikõrgus = elemendi paigalduskõrgus (arvestatud kraanapaiknemistasandist, m)
või spetsiaalseid allmaatöödeks ettenähtud väikesegabariidilisi veokeid. 3)Ehitusmasinate käiguosad Roomikkäiguosa. Roomikkäiguosa koosneb: 1 --tugirullikud, 2 --vedav tähtratas, 3 --kanderullikud, 4 --juhtratas, 5 --roomikvanker, 6 --roomikkett koos taldmikega. Sõltuvalt rullide kinnitamise viisist roomikuvankri külge ja vankrite kinnitamise viisist raami külge eristatakse jäika, pooljäika, balansiir- ja elastset vedrustust. Roomik kujutab lülidest koosnevat suletud ketti, mis on omavahel sõrmedega liikuvalt ühendatud. Roomiku paneb liikuma tähtratas ning teda pingutatakse pingutusseadisega. Tugirullid tagavad roomiku paremat liibumist ja edastavad masina erisurve maapinnale. Sammkäiturid on kasutusel suure massiga masinatel (näiteks ühekopalised lohikoppekskavaatorid kopamahuga 15...40 m 3), kui teist liiki käiturid ei taga arvutuslikku erisurvet pinnasele
• Masina asukohta ja liikumisi • Hooldevälpasid • Masina tööaega, sealhulgas eraldi töötamist tühikäigul, reaalset tööaega ja lisaseadmete kasutamise aega • Masina koormatust (sobivust antud tööle) • Kütuse taset paagis ja kütusekulu • Jahutusvedeliku temperatuuri • Masina rikke hoiatusi • Kuu ja aasta aruandeid masina kasutuse kohta Buldooserid Buldooser on liikuv mullatöömasin, mis kujutab endast roomik- või ratasttraktorile, vedukile või mingile teisele liikurmasinale raami või taladega riputatud tööseadet- kõverjoonelise profiiliga hõlma (metallplaati). Hõlm on paigutatud liikurmasina baasist väljapoole. Enamasti paigutatakse hõlm baasmasina ette, kumer külg baasmasina poole, mille gabariitlaiust hõlm täielikult katab. Buldooserit kasutatakse suurte koguste pinnase lükkamiseks. Buldooseri põhi seadmed on hõlm ja masina taha kinnitatav ripper. 1
mitmeosalise kardaanülekandega. Vahetugi koosneb toest, kummirüngast ja kuullaagrist. Roomiktraktorite tagasillad. Planetaarne tagasild ja külgülekanded. Roomiktraktori pööramismehhanismi tagab ühe või teise roomiku väljalülitamise ja pidurdamise. Lõppülekanded suurendavad ülekantavat momenti. Planetaarses tagasillas toimub traktori pööramine planetaarmehhansimi abil. Planetaarmehhanismi kasutatakse roomiktraktorite tagasildades. Planetaarmehhanismi abil vabastatakse üks roomik veoahelast, järsul pööramisel lisaks veel ka pidurdatakse. 2 külgülekanded 8 - satelliidid 3 seisupidurite trumlid 9 sisehammastega kroonhammasrattad 4 planetaarpidurite trumlid 10 päikeserattad (keskhammasrattad) 5 planetaarpidurilindid 11 - seisupidurilindid 6 peaülekande vedav hammasratas 12 võllid Pidurilintide läbirippe reguleerimiseks on karteri põhjas poldid. Reguleerimiseks keeratakse
Neid ei tohi aga kasut suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest ning tuleb täita väga täpselt ettenähtud tehnoloogilisi võtteid üksikute suurte puude langetamisel. Buldooseri kaks põhilist tehnoloogilist tööprotsess ehituslike mullatööde teostamiseks on: a) pinnase kaevamine ja teisaldamine max 300m kaugusele b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi. Liigitatakse: 1) baasmasina käiguosa tüübilt a) roomik b) ratas 2) tööseadme kinnituselt baasmasina külge a) välimise kinnitusega b) sisemise kinnitusega 3) juhtimissüsteemilt a) käsitsijuhtimisega b) automaatse juhtimisega c) kombineeritud juhtimisega 4) tööorgani tüübilt ja otstarbelt a) üldotstarbega hõlmad b) eriotstarbega hõlmad c) suure jõudlusega hõlmad 5) hõlma kinnituselt a) mittepööratava hõlmaga b) pööratava hõlmaga. 12. Üldotstarbeliste hõlmade tüübid
b) Teisaldatav masin algelise käiguosaga. c) Liikuv masin Jaguneb omakorda haagiseks, poolhaagiseks ning iseliikuvaks 51-Esitage ehitusmasinate liigitus neile paigaldatud jõuallika tüübi järgi. a) Sisepõlemismootoriga b) Hüdrauliline c) Pneumaatiline d) Elektriline e) Püssirohu toimel f) Kombineeritud 52-Esitage ehitusmasinate liigitus käiguosa tüübi järgi. a) Rööbastel b) Pneumaatiline c) Roomik d) Sammuv e) Tigu 53-Esitage ehitusmasinate liigitus tüüpmõõtmete järgi. a) Mikro (väga väiksed) b) Makro (väiksed) c) Keskmised d) Suured e) Ülisuured 54-Esitage ehitusmasinate liigitus tehnoloogilise otstarbe järgi. 55-Millised on ehitusmasinais kasutatavad primaarsed jõuallikad? Primaarsed jõuallikad on need, milles looduslikust energiaallikast
laiendatud roomikutega ja roomiku elementide materjali järgi : a) terastaldmikuga b) kummeeritud terastaldmikuga c) terastrossidega armeeritud kummilindist roomikud.) 4. Vedukite kasutusala ja liigitus. Peamiselt transportmasinad ning laialdaselt kasut. neid baasmasinateks teistele ehitusmasinatele. Töötavad komplektis haagiste või poolhaagistega. Liigitatakse: 1. Käiguosa tüübi järgi: a) pneumoratas vedukid b) roomik vedukid (ainult sõjatehnika transpordivahenditena). Pneumoratas vedukid jaotatakse 1. Raami konstruktsiooni alusel a) jäiga raamiga b) šarniir-liigendraamiga 2. Telgede arvu alusel a) ühteljelised b) mitmeteljelised (ühe või mitme juhitava teljega) 5. Pidevtranspordivahendite ülesanne ja liigitus. Pidevtranspordivahendid võimaldavad määrata ettevõtte efektiivseima tootmisrühma, tõsta ettevõtte tootlikkus maksimumini ja panevad
Iseliikuvad noolkraanad 5. Pukk- ja sildkraanad 6. Kaabelkraanad. 10. Kergteisaldatavate kraanade kasutusala ja liigitus. Kasut peamiselt sisetööde lastide ettekandmiseks hoonesse läbi aknaavade ja katusekatte töödel. Liigitatakse konsoolkraanad ja „pioneer“-kraanad. 11. Iseliikuvate noolkraanade kasutusala ja liigitus. Iseliikuvad noolkraanad on mobiilseimad ja tornkraanade kõrval ehitustegevuses enimkasutatavad kraanad. Liigitatakse 1. Käiguosa tüübilt a) pneumoratas b) roomik c) rööbas-tornkraanad 2. Alusvankri tüübilt a) autokraanad b) autotüüpi spetsšassiil kraanad c) normaal- ja lühibaasilised pneumorataskraanad d) raudteekraanad e) traktorkraanad f) ekskavaatorkraanad g) ujuvalusel kraanad h) kopterkraanad 3. Noole konstruktsioonilt a) sõrestik- b) karpnoolega 4. Noole pikendamiselt a) vahesektsioonidega b) teleskopeerimisega c) lisanokkadega 5. Noole tõstemehhanismilt a) trassplokk tõstemehhanismiga b) hüdraulilise tõstemehhanismiga 6
17. Nimetage kobestite tööorgani kinnituse tüübid baasmasina külge Radiaalne, paralleelogramm, seadistatav paralleelogramm. 18. Suurima mahutavuse ja parima eelprisma säilivusega buldooseri hõlm on: 4. U-tüüpi 19. Skreeperi kopa täieliku tühjendamise tagab....... 3. sundtühjendamine 20. Loetlege autagreideri võimalikud tööorganid Hõlm, kobesti, lõhkuja 21. Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite alusvankri tüübid Pneumoratas, roomik, rööbas, sammuv, ripp 22. Tõkete vahetusse lähedusse vertikaalseintega kraavi kaevamiseks sobib kõige paremini..........ekskavaator: 2. duubel-pöördemehhanismiga 23. Haardkopaga ekskavaator kaevandab pinnast: 1. seisutasandist ülaltpoolt 2. seisutasandist altpoolt 4. seisutasandilt 24. Nimetage hüdraulilise ühekopalise ekskavaatori võimalikud tööorganid Piikvasar, lõhkumisseadmed, kopp (päri, vastu, haard) 25
tööprotsessiga 26. EM liigitus liikuvuse ja liikumise viisi alusel. a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) liikuvad – haagised, poolhaagised, iseliikuvad 27. Iseliikuvate masinate jaotus jõuallika tüübi alusel. a) elektriline b) pneumaatiline (suruõhu) c) hüdrauliline d) sisepõlemismootoriga e) püssirohutoimeline f) kombineeritud 28. Liikuvate masinate jaotus käiguosa tüübi alusel. a) rööbastel b) pneumoratas c) roomik d) sammuv e) tigu 29. Masinate jaotus peaparameetrite alusel. Jaotatakse suurusgruppidesse, mille standardnimetused on a) väga väikesed e mikro b) väikesed e mini c) keskmised d) suured e) ülisuured 30. EM jaotus tehnoloogilise otstarbe alusel. Jaotuse aluseks on ehituslike tööde jaotus.
lahendatud kas õliamortisaatoritega või hüdroakumulaatoriga vedrustusega, mis koosneb silla ja raami vahele asetatud hüdrosilindrist ja hüdroakumulaatorist, mis ühendatud masina üldisesse hüdraulika süsteemi. 26. Masina käiguosa ülesanne ja liigitus. Ül on masina raskuse ülekandmine toetuspinnale ja mootori võlli pöörleva liikumise muutmine masina kulgevaks liikumiseks. Toetuselementide tüübi alusel liigitatakse: a) rööbas b) pneumoratas c) roomik d) sammuv e) tigu 27. Masina tööseadmestik ja masina tööorgan. EM tööseadmestik moodustub kõigist neist elementidest, mis on vajalikud antud masina tööoperatsioonide sooritamiseks. Masina tööorganiks nim seda tööseadmestiku elementi, mis tööprotsessis vahetult kontakteerub töödeldava objekti või materjaliga. Nt. ühekopalise ekskavaatori tööseadmestiku mood. – nool, kopavars ja kopp, milledest kopp on ekskavaatori tööorgan. 28. EM abiseadmestik
EELISEKS : sujuvus, suur ülekandearv, müratu, kompaktsus. HÜDROSIDUR Transmissiooni kompaksed koositisosad. Koosneb PUMBARATTAST, mis on sisestatud primaarse jõuallika võlliga, ja TURBIINIRATAS, mis on sisestatud väljuva võlliga. MASINATE KÄIGUOSAD, OMADUSED. Masina raskusjõudu kannab pinnasele üle käiguseade(veermik). Veermik koosneb käiturist, tarindist(ühendab käiturit raamiga). Roomikud, metallratas, pneumoratas, sammuv, rööbastel liikuv, õhkpadjal. Roomik-tugirull, vedav tähtratas, kanderullik,juhtratas, roomikvanker,roomikkett. Levinud masinatel, mis liiguvad teedeta maastikul. OMADUSED: väike erisurvee pinnasele ja selle ühtlane jaotus, puudub vajadus eriliste tugede järgi, väike pöörlemisraadius, sõidab suurtel kalletel, hea siduvus pinnasega, hea läbivus. PUUDUSED: mass ja maksumus, väike kiirus, pinnase deformatsioon, suur takistus liikumisel, madal kasutegur, kiire kulumine, nõrgal pinnasel vajab alusparve.
Juurijad,Juurijad-kogujad 197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? Pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 300 meetri kaugusele,Platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgumärkide järgi 203-Nimetage autogreideri põhi- ja lisatööorganid. Põhi:Hõlm,Liisatööorganid:Kobesti,Vanade katete lõhkuja,Buldooseri hõlm 209-Nimetage ekskavaatorite käiguosade tüübid. Pneumoratas,Roomik,Sammuvad,Ujuvalusel,Rippseadmena traktori või auto baasil 215-Mida võimaldab kopavarre ristliigendiga kinnitus noole külge? Võimaldab masinaga kaevata vertikaalsete seintega kraave tõkke vahetus läheduses ja suure laiusega kraave masina alusvankrit liigutamata 221-Kuidas liigitatakse tihendusmasinad kasutatava tihendusmeetodi järgi? Staatilise toimega masinad,Lööktoimelised masinad,Vibrotoimelised masinad,Kombineeritud toimega masinad
ja mark (+noka) ulatus, ulatus, m t m t m pikkus, m m LM SAMBAD Roomik- 5 - 18 22,5+5 18 - 2 22 - 15,3 FERMID kraana Nokaga 10 - 24 5 - 1,5 24,8 - 14,2 KAT.PANEELID РДК-25 (NOKAGA)
Nad omavad arenenud juhtimissüsteeme ja võivad olla baasmasinaiks teistele eelnimetatud masina liikidele. 51-Esitage ehitusmasinate liigitus neile paigaldatud jõuallika tüübi järgi. a) elektriline, b) pneumaatiline (suruõhu), c) hüdrauliline, d) sisepõlemismootoriga,e) püssirohutoimeline, f) kombineeritud. 52-Esitage ehitusmasinate liigitus käiguosa tüübi järgi.a)rööbasteel, b)pneumoratas, c)roomik, d)sammuv, e)tigu. 53-Esitage ehitusmasinate liigitus tüüpmõõtmete järgi-a) väga väikesed e mikro-, b) väikesed e mini-, c) keskmised, d) suured, e) ülisuured. 54-Esitage ehitusmasinate liigitus tehnoloogilise otstarbe järgi. jaotuse aluseks on ehituslike tööde jaotus. Liigituse skeem selle tunnuse alusel on toodud TV-s lk 3. 55-Millised on ehitusmasinais kasutatavad primaarsed jõuallikad? Primaarsed jõuallikad on need, milles mingi
m vahetuste arv tööpäevas. 3 k peakonveieri kasutamise koefitsient 0,85 p tööpäevade arv aastas 299 t pressimisaeg, 14x20,3+22 = 306s = n pressi töövahede arv 8 5,1min (lk. 16 karbamiidliimid) l formaatse puitlaastplaadi pikkus, 5,5m ta - abioperatsioonide aeg ühe b formaatse puitlaastplaadi laius, 1,83m pressimistsükli kohta ( 1,5-2 min). Roomik- ja valtspresside tootlikkus on arvutatav valemiga: Qt =60 b v k =60x1,23x0,0293x6x0,85=11,0 m 3 / tunnis Qaasta = 60 T m p v k =60x8x3x299x0,0293x6x0,85=64338,5 m 3 / aastas v pressimiskiirus, m/min (sõltub plaatide paksusest ja pressimistemperatuurist). Kuumpresside arv on arvutatav valemiga: A 140000 N= = 64338,5 = 2,1 pressi (presside arv suur!?) Qaasta
Tornkraana võib olla rööbastel liikuv, roniv (ronikraana) või ehitise külge kinnitatav ja kõrgusse pikendatav; tõstevõime 0,5...75t, laevaehituses kuni 450 t, haardeulatus 0...60 meetrit. Noolkraana nool on kinnitatud harilikult veermiku raamile või sellel asuvale pöördplatvormile. Lasti ja noole kallutusmomendi vähendamiseks võidakse kasutada vasturaskust. Liikurnoolkraanade hulka kuuluvad rööbas-, raudtee-, sammuv-, auto, ratas-, roomik- ja ujuvkraanad. Eestis saadaoleva suurima liikurkraana tõstevõime on 1300 tonni. 22. Mis on tostetraavers, mida selle abil tostetakse? Tõstetraaversid - erikujuliste konstruktsioonide tõsteks. Traaversi külge on kinnitatud ripptrossid või ketid. Peamiselt kasutatakse traaversit pikkade ja suurte elementide tõstmisel. Traaversi abil on võimalik vähendada kraanakonksu madalamat asendit.
materjali tõstmiseks. Kopa maht on 1,5 - 2 korda suurem võrreldes samasuguse otsekoppekskavaatoriga. Tööseadme kinemaatiline skeem tagab kopa lõiketera sirgjoonelise horisontaalse liikumise mitme meetri ulatuses mis võimaldab planeerida ja tasandada masina seisupinda. Toodetakse erineva suuruse ja võimsusega masinaid. Varasematel aastatel olid meil levinud peamiselt suured masinad, kuid nüüd on masinateturule ilmunud ka väikesed näiteks Bobcat masinad. Käiguosa võib neil olla roomik, ratas. Pööramine toimub kas esiratastega, tagaratastega või keskliigendi abil. Väikesed Bobcat tüüpi masinad pööravad ühepoole rataste pidurdamisega so. Samal põhimõttel kui roomikmasinad. Tööorgan võib olla kinnitatud ette või taha. Lasti mahalaadimise võimaluste järgi masiand jagunevad: poolpööratavad, kombineeritud, üle korpuse tahalaadivad, frontaalselt töötavad masinad. Levinuimad on rataskäiguosaga frontaalselt töötavad seadmed. Nende töötsükkel
Kolvid hakkavad liikuma silindrites pannes kepsude abil pöörlema võlli. Töötamise ajal osa kolvidest eemalduvad tsentrist ja suruvad silindrite avade kaudu töövedeliku äravoolumagistraali. Ülesandeks on muuta töövedeliku kineetiline energia väljundvõlli pöörlevaks liikumiseks. 8. Hüdroekskavaatori roomikkäiguosa ehitus, hooldamine. Käiguosa koosneb hüdromootor, reduktor, vedav ratas, juht ehk pingutusratas, tugirullikud, kanderullid, roomik. Roomiku pingsuse kontroll, vajadusel pingutamine, roomiku mutrite ja lülide kontroll, õlilekete kontroll, ülekande õlitaseme kontroll, vajadusel õli lisamine. 9. Hüdroekskavaatori rataskäiguosa ehitus, töö põhimõte. Esisild, vahendvõllid, hammasmuhvid, käigukast, tagasild. Käiguosa vedavale sillale antakse ülekanne väikese momendiga aksiaalkolbhüdromootorilt kaheastmelise käigukasti ja hammasmuhvide abil. 10
a) lõikejõududega täitmine (vt joon 5.3 a), b) elevaator-täitmine (vt joon 5.3 b), c) tigu-täitmine 208-Kuidas liigitatakse ekskavaatorid tööprotsessi iseloomu ja tööorganite arvu alusel? 1. Tööprotsessi iseloom a) tsükliline b) pidev ; 2. Tööorganite arv: a) ühekopalised; b) mitmekopalised 209-Nimetage ekskavaatorite käiguosade tüübid. a) pneumoratas (vt TV lk 26 joon 4.2); b) roomik (vt TV lk 26 joon 4.1); c) sammuvad (vt joon 6.1 a); d) ujuvalustel (vt joon 6.1 b); e) rippseadmena traktori või auto baasil 210-Millised on ekskavaatorid pöörduvuselt? a) mittepöörduvad (vt TV lk 28 joon 4.26...4.28); b) pöörduvad : b1:mittetäispöördelised (vt TV lk 27 joon 4.5...4.7), b2: täispöördelised 211-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite tüübid pöördemehhanismide arvu järgi. a) ühe pöördemehhanismiga,
Buldooser CATERPILLAR D5N LGP 15t 790eek/h 940eek/h 1 760 mm laiused roomikud . 3656 mm laiune hõlm CATERPILLAR D6N LGP 20t 890eek/h 1040eek/h 1 860 mm laiune roomik 4050 mm laiune hõlm RoomikekskavaatorKOBELCO SK210LC 21t 595eek/h 1 Kopaulatus ettepoole: 9750mm Kopaulatus ülespoole: 9600mm Kaevesügavus: 6700mm Kasutatavad tööorganid: *1900mm laiune sileservaga kallutav planeerimiskopp
1915. aasta lõpuks valmis tanki kavand ja 31.jaanuaril 1916. aastal esitati tellimus 400 tankile Char d`assaut (CA 1) Schneider. Esialgne kavand nägi ette neljatonnist soomustatud traktorit 4 meeskonnaliikmega, mis suudaks vedada soomustatud kelku 20 jalaväelasega. Valmima pidid masinad 1916. aasta novembris. Lõpuks, kui prantslaste tankid olid valmis ei olnud praktiliselt midagi jäänud alles esialgsest kavandist, kõik oli muudetud suuremaks ja võimsamaks. Roomik oli vedrustatud, kuid tanki jaoks liiga lühike ja selle esiosa tõus oli väike. Seetõttu suutis tank ületada kõigest 1,75 m laiusi kraave ja kuni 0,8 m kõrgusi takistusi. Soomus oli kuni 11,5 mm paks ja tank kaalus ligi 14 tonni. Kiirust suutis see arendada kuni 8 km tunnis. Relvastus koosnes ühest 75 mm Schneideri kahurist, mis paiknes paremal küljel asuvas laskeavas ja kahest 8 mm Hotchkiss kuulipildujast, mis paiknesid külgedel. Tanki mahtus 90 mürsku ja 4000 padrunit laskemoonaks
Täpselt on vaja mahtudes näidata konstruktsiooni massi ja marke. Massid on spetsifikatsioonides enamasti toodud. Mahtude arvutamise parimaks aluseks on nende konstruktiivsed spetsifikatsioonid. Vormid arvestavad kuni 35 m ühekordsete tööstusehitiste ja kuni 57 m kõrguste mitmekordsete tööstusehitiste, eramute ja ühiskondliku hoonetega. Kõrgemate hoonete ja ehituste puhul kasutatakse parandustegureid. Hoone kõrgus arvutatakse 1m täpsusega katuse pealispinna ja kraana toetuspinnani. Roomik- maapinnani, Lk 24 teine pool tornkraanadel rööpa peale) vahe. Katusest väljaulatuvate hoone kõrgust ei arvestata. Kui ehituse projektis vastavad andmed puuduvad võetakse maapinna kõrguseks planeeringu kõrgust. - kui hoonestuspind on üle 5000 m2 ja madalat osa alla 2000 m2, siis võetakse kõrgema osa järgi - kui madalam osa on üle 2000 m2 tuleb eraldi võtta madalam ja kõrgem osa. Muutuva kõrgusega mitmekordsed hooned.
Sõltuv ajam on siis, kui pöördemoment jõuvõtuvõlli käitamiseks võetakse traktori käigukastist või rattavõllilt ning võlli pöörlemissagedus muutub koos liikumiskiiruse muutumisega. Sõltumatu ajam on siis, kui pöördemoment võetakse otse mootori väntvõllilt. 3.6. Käiguosa Käiguosaks võib traktori all olla vähemalt neli ratast või lõputu linttee e roomik. Veojõud traktori liikuma panemiseks tekib ratta või roomiku kokkupuutepunktis maaga. Et rattad või roomikud maapinna suhtes nühama ei hakkaks, tuleb neid teatud jõuga (see on traktori kaal, mis jaguneb rataste vahel) vastu maad suruda. Nühamus sõltub veel pinnase iseloomust ja rehvideroomikute turvisest (mustrist rehvi või roomiku pinnal). Turvis on traktorite rehvidel isepuhastuv. Pinnasel liikudes vajub rehv pinnasesse
annaabi.ee 
