Rauatagi Raua kuumutamisel moodustub raua pinnale "rauatagi" (Fe3O4) kiht KOKKUVÕTE Metallist esemete säilimine pinnases sõltub: ·METALLI LIIK ·PINNASE MEHHAANILISED OMADUSED ·PINNASE KEEMILISED OMADUSED ·NIISKUSREZHIIM ·ÕHU JUURDEPÄÄS ·ESEME LIIKUVUS Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud. Kõige paremini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning kui aluskivimiks on paekivi, siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on hõõrdumine, mis tekib metallesemete põrkumisest kivikildude vastu. Paekivipõhiseid pinnaseid on üsna kerged, aluselised ja vaba vee äravooluga, on
28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? 31. Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? 32. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? 33. Raudbetoon või teraskonstruktsioonide katoodkaitse 34. Kuidas remontida korrodeerunud raudbetooni sarrust ja taastada selle pudenevat kaitsekihti? 35. Milleks on vajalik raudbetoonelementides sarruse kaitsekiht? 36. Millised on betooni ja kivimaterjalide soolkahjustusi võite nimetada ja iseloomustada? 37. Mis on etringiit? 38. Millised võiksid olla betooni ja raudbetooni püsivuse suurendamise abinõud? 39. Kirjeldage raudbetooni terassarruse korrosiooni protsessi. 40. Kandekonstruktsioonide tugevdamine 41
metalli asukoht pingereas. Cu + konts. H2SO4 CuSO4 + H2O + SO2 NB! Kontsentreeritud hapetega ei reageeri Al, Fe, Au 4) REAGEERIMINE SOOLADEGA · Sool peab olema veeslahustuv · Reageeriv metal peab olema pingereas aktiivsem, kui soolalahuses olev metall METALLIDE KORROSIOON lk 151157 1) Mis on korrosioon? Metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel 2) Milline tunnus on korrodeerunud metallil? Läige kaob, värvus muutub 3) Milliseid tingimusi on vaja, et metal korrodeeruks? õhuhapniku juurdepääs, niiskus 4) Nimeta korrosiooninähte metallidel. Rooste, hõbeda tumenemine, vask muutub hallikasroheliseks. 5) Kuidas liigitatakse korrosiooni? Milline erinevus neil on? Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdilahuses, aga keemiline toimub vahetult
tihe, ning seepärast kaitseb Zn-i. Vees on kate raskesti lahustuv. Atmosfääris on korrosiooni kiirus 0,13µm-0,012mm aastas. Kõige enam kasutatava Zn-pleki kihi (paksusega 25-30µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Zn vesilahustes sarnaselt Al-ga omane pisteline korrosioon; amfoteerne (reag. nii hapete kui alustega). Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n-ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides. Välistingimustes tuleb kasutada kuumtsingitud terasplekki. Zn katete valmistamine ja nendega katmine: a)kuumtsinkimine - materjal (teras) asetatakse korra sulasse Zn-i, kihi paksus 46 kuni 400µm; b)kuumpihustus pihustatakse kuuma sula Zn-i, kiht 2 kuni 300 µm; c)elektrokeemiline (galvaaniline)- anoodiks Zn, elektrolüüdiks Zn-soola lahus, kasut. väikeste
tsementmört on liiga jäik. Välisseinapaneelide ehk kõige suurem probleem on nendesse sisse projekteeritud ja ehitatud külmasillad. Sõltuvalt hoonest võivad külmasillad moodustada kuni kolmandiku seinapaneeli soojakaost. Välisseina kooriku projekteeritud paksus on 7-8 cm, sisi leidub ka seinu ja paneele, mille kooriku paksus on vaid 2-3 cm. Seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik olla lisasoojustuse kinnitamisel. Katuse läbijooksu tõttu on osaliselt korrodeerunud katuslae paneeli sarrusvõrk. Rõduplaatide servades ning raudbetoonist rõdupiiretel leidub korrosioonikahjustust ning mõningast betooni pudenemist. 23. Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vundamendi tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. (konspektides sellest vähe juttu) Vundamentide materjalidena kasutati paekivi, betooni, kivikbetooni, raudbetooni, silikaatbetooni, keraamilisi telliseid ja pinnasbetooni.
tsinki. Vees on see kate raskesti lahustuv. Atmosfääris on korrosiooni kiirus 0,13µm-0,012mm aastas. Tsingis oleva raua ja vase kogus peaks olema minimaalne, kuna need kiirendavad tsingi korrosiooni. Tsingi korrosioonikindluse tõstmiseks kasutatakse nikli lisandit. Kõige enam kasutatava tsinkpleki kihi (paksusega 25-30µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n.ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides. Välistingimustes tuleb kasutada kuumtsingitud terasplekki. Puhtas õhus tekib hapniku, niiskuse ja süsinikdioksiidi toimel pinnale aluseline tsinkkarbonaat, mis moodustab tiheda, vees raskesti lahustuva ja pinnaga hästi nakkuva kihi ning pakub tsingile ja selle allolevale terasele tõhusat kaitset. Tänapäeval õhusaaste siiski vähendab tsinkkatte kasutusiga. Eriti
kaitseb seetõttu Zn-i. Vees on taoline kate raskesti lahustuv. Tsingis oleva raua ja vase kogus peaks olema minimaalne, kuna need kiirendavad tsingi korrosiooni! Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides. Välistingimustes tuleb kasutada kuumtsingitud terasplekki. Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n-ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud. Tsinkkatte valmistamine: 1) kuumtsinkimine hapetega puhastatud teras tõstetakse või tõmmatakse läbi sula tsingi. Katte paksus 40 400 µm. Selle meetodiga saadakse terasele kõige kvaliteetsem Zn-kiht; 2) kuumpihustus kasutatakse vähe, on kasutatud plekkide korral, mis omakorda kaetakse polümeeridega; 3) elektrokeemiline (galvaaniline) katmine detail on katood, Zn on anood, elektrolüüdiks Zn-soola lahus, Zn-kate on suht õhuke ja poorne, seetõttu detailid on
betooni ph suurem 10st, korrosioon seiskub ka konstruktsiooni iga suureneb. 33. Raudbetoon – või teraskonstruktsioonide katoodkaitse Korrosiooni produktide maht on oluliselt suurem algainest, sisesurvest tekivad praod, hapnik vesi ja süsihappegaas pääsevad pragudest sisse. Toimub elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektrosmoosi abil betooni. Realkaliseerimise tulemusena betooni ph on suurem 10-st, korrosioon seiskub ja konstruktsiooni iga kasvab. 34. Kuidas remontida korrodeerunud raudbetooni sarrust ja taastada selle pudenevat kaitsekihti? Betoonpindade remondil kõrvaldatakse vanad pinnakatted survepesuga, kahjustatud betoon eemaldatakse mehaaniliselt või vesipiigiga, roostes sarrus puhastatakse ja kaitstakse, mille järel tehakse erimörtidega betooni parandused. Pind silutakse ja värvitakse. Mitteorgaanilised ja orgaanilised värvid toimivad tehniliselt eri moel, mille tõttu on põhjust selgitada igale objektile eraldi värvitüüpide sobilikkust
klaasi kahjustama. Tina ja plii Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Kossosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud. Kõige pareimini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning aluskivimiks on paekivi, siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on hõõrdumine, mis tekib metallesemete põrkumisest kivikildude vastu. Paekivipõhised pinnaseid on üsna kerged, alulised ja vaba vee äravooluga, on mõnedel neist kõrge kivide
suureneb. 31. Raudbetoon või teraskonstruktsioonide katoodkaitse Korrosiooni produktide maht on oluliselt suurem algainest, sisesurvest tekivad praod, hapnik vesi ja süsihappegaas pääsevad pragudest sisse. Toimub elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektrosmoosi abil betooni. Realkaliseerimise tulemusena betooni ph on suurem 10-st, korrosioon seiskub ja konstruktsiooni iga kasvab. 32. Kuidas remontida korrodeerunud raudbetooni sarrust ja taastada selle pudenevat kaitsekihti? Betoonpindade remondil kõrvaldatakse vanad pinnakatted survepesuga, kahjustatud betoon eemaldatakse mehaaniliselt või vesipiigiga, roostes sarrus puhastatakse ja kaitstakse, mille järel tehakse erimörtidega betooni parandused. Pind silutakse ja värvitakse. Mitteorgaanilised ja orgaanilised värvid toimivad tehniliselt eri moel, mille tõttu on põhjust selgitada igale objektile eraldi värvitüüpide sobilikkust. Kuna
Tsingis oleva raua ja vase kogus peaks olema minimaalne, kuna need kiirendavad tsingi korrosiooni. Tsingi korrosioonikindluse tõstmiseks kasutatakse nikli lisandit. Kõige enam kasutatava Zn-pleki kihi (paksusega 25-30µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Tsingitud teraspleki ja tsingitud terasest konstruktsioonielementide korrosiooni kemism ja mehhanism? Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n.ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud. Kõige väiksem tsingi korrosoon on pH 10 juures (aluseline), mida happelisem keskkond, seda kiirem korrosioon. Puhtas (destilleeritud) vees on tsingi kõige kiirem korrosioon 75 kraadi juures (järsult tõusev tipp graafikul). Puhtas õhus tekib hapniku, niiskuse ja süsinikdioksiidi toimel pinnale aluseline tsinkkarbonaat, mis moodustab tiheda, vees raskesti lahustuva ja pinnaga hästi nakkuva kihi ning pakub tsingile ja selle allolevale terasele tõhusat kaitset
kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks. Võib kasutada ainult selle mootorsõiduki variandi ehituses ette nähtud põhilaternaid. Laternad peavad olema koostatud nende ehituses ette nähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest. Põhilaterna kaitseks võib kasutada selleks ette nähtud vahendeid. Hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud. Lambid. Sõidukite põhiliseks valgusallikaks on 12- või 24- V nimipingega hööglambid. Need koosnevad soklist ja klaaspirnist, milles asub volframist hõõgniit. Voolu toimel see kuumeneb ja kiirgab seda tugevamat valgust, mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur. Et lamp läbi ei põleks, on pirnis õhu asemel inertsgaas. Sellest hoolimata ei tohi temperatuur ületada 2700kraadi. Lampide valgustugevus ja vastupidavus sõltuvad suurel määral rakendatud pingest
Kiht on hästi tihe, hästi nakkunud ning seepärast kaitseb Zn-i. Vees kate on raskesti lahustuv. Atmosfääris on korros kiirus 0,13µm-0,012mm aastas. Kõige enam kasutatava Zn-pleki kihi (paksusega 25-30µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Zn vesilahustes sarnaselt Al-ga omane pisteline korros; amfoteerne (reag nii hapete kui alustega). Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n.ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud. Zn katete valmistamine ja nendega katmine: a)kuumtsinkimine materjal (teras) asetatakse korra sulasse Zn-i, kihi paksus 46 kuni 400µm; b)kuumpihustus pihustatakse kuuma sula Zn-i, kiht 2 kuni 300 µm; c)elektrokeemiline(galvaaniline) anoodiks Zn, elektrolüüdiks Zn-soola lahus, kasut väikeste esemete puhul, Zn-kate suht õhuke ja poorne; d)difusioonmeetod puhastatud detail koos Zn pulbriga trumlisse
Elektroodi polariseerumine kiirendab protsessi elektroodil ja võimaldab seega elektroodist vajaliku tugevusega voolu läbi juhtida. Elektrokeemiline korrosiooniprotsess toimub elektolüüdi lahuse või sulatiste toimel. Seisneb GE mood pinnal ja pinnaosa, milline on anoodiks hävib. Anoodiks on det ja katoodiks erinevad elektrolüüdi lahused (erinevate om-ga oksiidi kihid) Korrosiooni kiirus näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pindalauhiku kohta (m2). Tavaliselt sisaldavad Me teiste Me-de intermetalliliste ühendite või teiste ühendite lisandeid. Põhimetalli pinnal toimub enamasti Me anoodreakts, lisandi pinnal aga katoodreakts, st anoodipürkond on piirkond, kus toimuvad anoodreakts (Me seob endaga elektrone, muutudes neg); katoodipiirkonnas aga katoodreaktsioonid (Me loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise seejuures pos)
elutegevus soodustab elektrokeemiliste reaktsioonide kulgu. Biokorrosioon mõjutab isegi roostevaba terast, sest elutegevuse saadused on orgaanilised happed. Tõrjeks kasutatakse bakterisiitseid materjale ja korrosiooni inhibiitoreid. NT K2C2O2 ning metallil või värvkatte koostisesse lisatakse mikroorganismide mürke (Hg, Cl2, KmnO4, CuSO4, ZnCl2). Korrosiooni intensiivust iseloomustatakse KORROSIOONI kiiruse abil, mis näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pinnaühiku kohta: a) püsivad metallid alla 0,1 g/m2*h b) vähepüsivad metallid 1-10 g/m2*h c) mittepüsivad metallid üle 10 g/m2*h. Korrosiooni kiirus sõltub metallist, tema struktuurist, pinnalaotusest, sisepingest, välisteguritest (temp. gaasi koostis), ohtlikud on lokaalse korrosiooni liigid (laiguline, täpiline ja rõugeline)korrosiooni kahjude vähendamiseks
Alusmaterjali külge kinnitatakse putukad nõeltega. Putukaid võib säilitada ka paberümbrikes ja kolmnurkades ning neid omakorda vastavates sahtlites/karpides. Väga mugavad on arhiivikvaliteediga valgest papist väiksed karbid. Sahtlid, karbid peavad olema kaetud, et vältida valguse, tolmu ja biokahjustuste ligipääsu kogule. Entomoloogilistes kogudes kinnitatakse sildid nõela külge. Probleemiks on siiski nõelte korrudeerumine. Korrodeerunud nõelad tuleb väljavahetada. Suurematest putukatest nõelte eemaldamiseks tuleb neid enne immutada pesemislahusega või hoida niisutuskambris. Mõnede putukate korral piisab pehmendamiseks mõne tilga metüülalkoholi tilgutamisest seljale. Väikeste putukate korral võib olla õigem jätta vana nõel alles ja kasutada kahekordset nõelamist. Messingist nõelad tekitavad vaseroostet. See võib hävitada eseme täielikult. Ainsaks võimaluseks on messingist nõela asendamine roostevaba nõelaga
kindaid ja vaipa. Pinge all olevat elektridrelli ei tohi jätta järelvalveta ega teisaldada teda puurist kinni hoides. - Keelatud on kasutada mitte töökorras ja katsetamata tõstemehhanisme (talid, telferid, plokid, tungrauad, tõsteõlad). Talidel ja tõstetaladel peavad 39 olema katsetuste kohta vastavad sertifikaadid ja nendele tuleb kanda kirjed katsetuste tähtaja kohta. Keelatud on kasutada korrodeerunud, deformeerunud, jätkatud ja kaheksakordse trossi läbimõõdu pikkusel lõigul üle 10% kulunud terastroppe. Töö ajal: - tormise ilma puhul, vältimaks libisemist, tuleb põrandad ja restid katta vaipadega. - Enne diiselmootorite ja muude mehhanismide käivitamist tuleb need hoolikalt üle vaadata ja veenduda järgnevas. - Mootorite ja mehhanismide pöörlevate või liikuvate ja kuumenevate osade
esimeses astmes; liigendeid õlitada piisavalt; kontaktkorrosiooni vältimiseks mitte panna roostevabast materjalist instrumente kokku mitteroostevabade instrumentidega; loodusliku kautsuki (kummi, lateks) puhul hoiduda selle vananemisest soodustavatest tingimustest: üle 80 C kuiv kuumus; esemete venitus säilitamise ajal; valgus (päiksevalgus, ultraviolettkiirgus); kulunud, korrodeerunud, deformeerunud, poorsed või muul viisil kahjustatud instrumendid tuleb välja sorteerida; korrosiooni eemaldamiseks ei tohi kasutada metallharju ega metallsvamme . Pakkematerjali valik ja pakendamine Pakendamise asukoht (osakonnas või sterilisatsiooniosakonnas) sõltub asutuse töökorraldusest. Eelistada tuleb pakendamist sterilisatsiooniosakonnas, kus instrumente (lisaks osakonnas teostatud instrumentide puhastamisele ja desinfitseerimisele) veelkord enne
tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta; 5) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud; 6) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid. 1990. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähi ja kaugtule laternate optilised elemendid peavad vastama Ereeglile nr 1, nr 5, nr 8, nr 20, nr 31, nr 98, nr 112, nr 113 või direktiivile 76/761/EMÜ. Laternates kasutatavad lambid peavad vastama Ereeglile nr 37 või nr 99. ARK võib põhjendatud juhtudel lubada kasutada teistele
annaabi.ee 
