Pidurid Üld Pidurduse teooria Rattale mõjuvad jõud Autole mõjuvad jõud Kammini hõõrdering Üldteadmisi pidurdusest Libisemisaste Pidurdusaste Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS Rõhu suurendamine Rõhu vähendamine Impulssjuhtimisega ABS Hüdroskeem
Joonis 1. ABS Skeem 1.2 ABS- i tööpiirkond Juhtplokk jälgib rataste pöörlemissagedusandurite signaalide põhjal iga ratta pöörlemissagedust ja vajadusel reguleerib mõne ratta pidurdusrõhku. ABS/EDS-juhtplokk töötleb iga ratta andmeid eraldi võimaldades nii kõikidele ratastele antud tingimustele vastava pidurdusjõu kuid vältides blokeerumise. Külgsuunaline hõõrdejõud on suurim ratta vabal veeremisel (siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaalile ei vajutata). Joonis 2. Libisemine 0% ABS pidurid ei lase ratta libisemisel suureneda üle 10...20%. Pidurdusjõud on siin suurim ja külgsuunaline hõõrdejõud auto juhitavuseks veel piisav. Nende resultantjõud jääb hõõrdejõu ringi sisse. Joonis 3. Libisemine 10...20% Kui pidurdusjõud ületab haardejõu, hakkab ratas libisema. Külgsuunaline hõõrdejõud muutub niivõrd väikeseks, et auto ei ole enam juhitav. Töökorras ABS piduritel sellist olukorda tekkida ei saa! Joonis 4
teistsuguse korra kohta Veekogule lähemal kui 5 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta 5. Milliseid sõidukeid tohib peatada asula sõiduteel kahes reas? Haagiseta soolomootorrattaid 6. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada mootoriga( käiguga) Vajutada mitu korda piduripedaalile, et sõidupidurit tööle rakendada Kui sõidupidur ei rakendu, kasutada seisupidurit 7. Mis võib põhjustada sõidkiiruse ohtlikku alahindamis? Sõitmine laial, hea kattega teel Pikaajaline sõitmine suure kiirusega 8. Mida põhjustab vesiliug? Sõiduk võib kaotada juhitavuse Pidurdusteekond pikeneb 9. Mida nimetatakse autorongi registrimassiks? Kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summat 10.Millised nõuded kehtivad möödasõidul
HÜDROPIDURID Nimi: Riho Rästas Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet!
HÜDROPIDURID Nimi: Riho Rästas Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet!
pidurdavad ja õhu väljalaskmisel pidurid vabanevad .Pidurite rakendumist juhitakse jalgpiduri kraaniga . Tagapiduriharu Tagapiduriharu tööd juhitakse sama jalgpiduri kraaniga millega esipiduriharugi . Tagapiduriharu koosneb kahest magistraalist , ehk toitemagistraalist ja juhtmagistraalist . Toitemagistraal töötab järgmiselt : kui nelikkaitseklapp avaneb pääseb õhk tagapiduriharu paakidesse , jalgpidurikraani ja tagapiduriharu kiirendusklappi. Juhtmagistraal töötab järgmiselt: piduripedaalile vajutamisel liiguv suruõhk jalgpidurikraanist haagisepidurite juhtklappile sealt edasi koormusregulaatorisse ja sealt edasi omakorda kiirendusklappile. Seisupiduriharu Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhku välja lasta , ning seda juhitakse käsitsi seisupiduri kraaniga.
k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile. Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse. Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega. Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on võimalik täielikult keskenduda kriitilisele olukorrale.
Sõidupidur toimib korraga kõikidele ratastele, seda kasutatakse sõitmisel. Paljudel autodel on pidurivõimendi, mis kergendab juhtimist. Autot saab peatada ka rikkis võimendi korral, kuid selleks kulub rohkem jõudu ja loomulikult pikeneb pidurdusteekond. Seisupidur- pidurdab ainult tagarattaid ja sellega hoitakse autot paigal. Kui sõidu ajal pidurdamisel vajub piduripedaal põhjani, on enamikul juhtudel tegemist õhu sattumisega pidurisüsteemi. Vajuta mitu korda piduripedaalile ja sõidupidur rakendub tööle. Osaliselt aitab seda viga õigel ajal avastada igal hommikul enne sõidu alustamist vajutamine piduripedaalile. Kui sõidupidur aga ikkagi ei rakendu, kasuta seisupidurit ja mootoriga (käiguga) pidurdamist. Auto rattapidur on kas ketas- või trummelpidur. Sõiduautol on enamasti ees ketaspidur ja taga trummelpidur. Pidurdamisel tuleb alati arvestada rataste blokeerumise võimalust. Rataste blokeerumise vältimiseks varustatakse paljud tänapäeva
ja tagaratastel, pidurdusjõuregulaatori olemasolu, ABS- süsteemi ülesehitus andurite ja kanalite arvu alusel. Milline on hüdroajami üldine ülekandearv) ABS PUMP Esimene ketaspidur Tagumine ketaspidur / trummel käsipidur 10. Hüdropidurisüsteemi analüüs (määrake piduripedaali ja käsipiduri hoova vabakaigu ulatus mm-tes ning määrake mitu korda on esipidurimehhanismile mõjuv jõud suurem kui piduripedaalile mõjuv jõud) 11.Üldhinnang näidisauto veermiku ja juhtseadiste ehitusele ja tehnoseisundile Veermik lihtsa ehitusega, pole palju kuluvaid detaile. Tehnoseisund: väga hea (uus)
liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mida autojuht peab langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem. ABS-i rütmiline pidurdus Sellise pidurdamise korral vajutab juht mitmel korral kiiresti või aeglasemalt ning suurema või väiksema jõuga piduripedaalile. Juhid kasutavad sellist pidurdussüsteemi väga erinevalt, lootes õnnetust ära hoida või loota õnnele. Tavaliselt on pidurdusteekond ka rütmilise pidurdamise korral suhteliselt pikk. ABS-i töö ABS-süsteem kontrollib kõigi rataste tööd ja suudab operatiivselt mõõta pidurdusjõudu. See võimaldab jagada maksimaalset pidurdusjõudu proportsionaalselt igale rattale, ilma et ükski ratastest blokeeruks.
Seisupidur ABS süsteem 3.3. Seisupiduri ajami ja selle reguleerimine Antud sõidukil on mehaaniline seisupiduri süsteem. Reguleerimine toimub trossi pingsuse muutmisega ning mehaanilise reguleerimisega piduritrumlis. Pidurdamiseks kasutatakse tagumisi sõidupiduri klotse ja trumlit. Klotse liigutatakse hoovastikuga piduritrumli sees. Sele 4. Seisupiduri reguleerimine (autori foto) 3.4. Arvutusülesanne Ülesande sisu: Kui sõiduki piduripedaalile vajutada 50 kg jõuga, siis kui suur on rehvi ja teepinna kontaktis tekkiv pidurdusjõud (N)? Koostage skeem. 24 Sele 5. Skeem (autori joonis) Pascali seaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis igas suunas ühteviisi. Piduri hüdroajami rõhk ulatub 180bari’ni. Piduripideaali surutakse jalaga ja jõud kandub edasi kangi põhimõttel
Õlipump saab oma ajami mootorilt rihma kaudu. PIDURISÜSTEEM Sõiduautodel kasutatakse hüdraulilist pidurisüsteemi. See koosneb piduripumbast, võimendist, torustikust ja pidurimehhanismidest. Kaasaegsetel sõiduautodel on tavaliselt kõikidel ratastel ketaspidurid. Pidurivõimendi töötab mootorilt saadava hõrendusega. Mootori seiskumisel pidurivõimendi enam ei tööta ja see toob kaasa pidurdusteekonna pikenemise ja piduripedaalile vajutamine nõuab rohkem jõudu. Auto armatuurlauas paiknev pidurisüsteemi märgutuli hoiatab juhti liiga madala pidurivedeliku taseme, mõne- del autodel ka piduriklotside suure kulumise ja pidurisüsteemi lekete eest. Kui piduripedaalile vajutamisel pedaal vajub põhja, on hüdrosüsteemis ilmselt õhk sees ja see tuleb viivitamatult lasta korrastada. Teel olles võiks aga pedaali "pumbata", pidurdada mootori abil ja kasutada pidurdamiseks seisupidurit.
Uuematel autodel on juba enamasti elektri jõul. Mootori väntvõlliga aetakse ringi ka hüdropump, mis pumpab õli suure rõhu all läbi roolikarbis või latis oleva klapi. Kui rool on otse, avaldub mõlemale klapi poolele sama suur jõud ja võimendamist kui sellist ei toimu. Kui juht keerab rooli, lülitub pöördklapp surve vastavasse suunda ja kõrge surve all voolav õli võimaldab rooli kergemini keerata. · Pidurid Piduripedaalile vajutamisel tekitatakse pidurite peasilindris pidurivedelikuga rõhk. Pidurivedelik nagu õlidki ei ole kokkusurutav ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismidele. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega lükatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlite poole,klotsid
head jahutavad omadused. 4. Selgitage ( joonisega) liikuva pidurisadulaga ketaspiduri ehitust koos detailide nimetustega! Vastus kirjalikult : Pidurisadula tugi ,pidurisadula toe juhtsõrm ,pidurisadul ,välimine piduriklots ,piduriketas ,sisemine piduriklots ,pidurikolvi tihend ,pidurivedeliku rõhu sisend ,pidurikolb ,pidurisadul ,pidurikolvi tolmukaitse . Pidurisadul liigub kahel juhtsõrmel, mis on kinnitatud pidurisadula toele. 5. Kui juht on vajutanud piduripedaalile ja siis pedaali vabastab, siis millise jõu (jõudude) mõjul tagastub ( liigub) ketaspiduri pidurisilindri kolb algasendisse? (vajadusel joonis) Tihend (mis on valmistatud kummist)on väga pingul ümber kolvi. Kui pidurivedeliku rõhu jõul liigutatakse kolbi, siis tihendi soonest väljajääv osa deformeerub. Rõhu lõpetamisel tõmbab see deformeerunud osa kolbi tagasi ja sellega eemaldub kolb piduriklotsist. 6
sportlike amortide puhul. Kuid miks siis üldse kahetorulised olemas on? Sest nad on sujuvamad ja mugavamad. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Hüdraulilised lahendused minu auto juures : · Pidurid- Piduripedaalile vajutamisel tekitatakse pidurite peasilindris pidurivedeliku rõhk. Pidurivedelik, nagu vedelikud üldse, ei ole kokkusurutavad ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismide ja juurde. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid
Edasi vajutades tekib rõhk ka pidurivoolikutes. Esimene kolb tõukab teist kolbi, et tema pidurivoolikus tekiks ka rõhk. Kui kõik töötab ilusti siis mõlematel kolbidel tekib sama suur rõhk. Töösilinder Kui vajutada pedaalile, siis tekkinud surve tagajärjel õli rõhk surub piduri töösilindris olevaid kolbe väljapoole. Pidurivõimendi Pidurivõimendi eesmärk on vähendada pidurite töötamiseks vajalikku jõukulu piduripedaalile, teisisõnu vähendada juhi vaeva. Selleks kasutab pidurivõimendi lisaenergiat mootori sisselaskesüsteemi tekitava vaakumi näol. Pidurivõimendi koosneb korpusest, mille sees on diafragma. Korpus on vooliku kaudu ühendatud mootori sisselaskesüsteemiga ja jõuallika töötamise ajal tekib diafragma mõlemale poole vaakum. Mõlemale poole sel põhjusel, et võimendi sees asuv klapp on suletud. Kui juht vajutab piduripedaalile, lükatakse klapp lahti ning diafragma tagumisele küljele
roolihoovastiku liigendite kulumine . Pv Pidurdamistehnika.Peatumisteekond. Liiklusvahendi pidurdamine sõiduajal võib olla järsk või sujuv. Järsul pidurdamisel on vaja saavutada lühim pidurdusteekond . Kõige efektiivseem pidurdus saavutatakse siis , kui rattad on veeremise ja libisemise piiril. Järsul pidurdusel võib tekkida kergesti rataste blokeerumise oht, eriti libeda teekatte korral. Õigel pidurdamisel vajutab juht piduripedaalile pisut varem kui siduripedaalile . Rataste blokeerumise ohtu vähendatakse katkendliku pidurdamisega ja mootoriga pidurdamisega . Mootoriga pidurdamist tuleb kasutada eriti libadal teel . Mootoriga pidurdamisel vabastatakse gaasipedaal ja lülitatakse sisse madalam käik.Piduripedaalile vajutatakse algul tugevasti, sõidukiiruse vähenemisel nõrgendatakse jala survet. (massi ja kiiruse tunnetus) Soovitavalt pidurdatakse sujuvalt nähes ette olukorda , kui on vaja jääda seisma . Hea
rattasilindrisse Rõhk rattasilindris Blokeerumisohu kadumisel, hakatakse maksimaalse suureneb kiiresti ja ratta pidurdusjõu saavutamiseks, pöörlemissagedus hakkab pidurdusrõhku suurendama uuesti vähenema EDS Elektrooniline diferentsiaali kontroll ja tema tööpõhimõte Paigaldatud ABS-hüdrosõlme ja kasutab ABS- andureid EDS - pidurdamisel Piduripedaalile vajutamisel tekitab peasilinder rõhu, Mõlemad klapid, nii sulge- ümberlülitusklapp sulgub kui ka sisselaskeklapp ja rõhk kandub läbi avatud on pingestamata sulgeklapi ning sisselaskeklapi Pidurdamine toimub nagu rattasilindrisse ABS piduritega autol vältimine rõhu suurendamine EDS- süsteemis Pingestatakse rõhupiirdeklapiga varustatud sulgeklapp ja see sulgub.
lahutatud. Haagise piduriseadme Sõiduasendis on rõhu all vaid punase värviga tähistatud täitmine suruõhuga toimib pidevalt. süsteemi osad. Haagisepidurite juhtharus (kollane ühenduspea 16) on rõhk 0 bar, nagu ka pidurikambrites (8). See variant on võrreldes ajalooliselt Sõidupiduriga pidurdamisel kasvab proportsionaalselt varem kasutuses olnud piduripedaalile vajutamise nurgale rõhk juhtimisharus (b). ühejuhtmeseadmega tõhusam ja Õhujaotur (21) lülitub pidurdusasendisse ja aktiveerib turvalisem. pidurdusjõu regulaatorid (10). Sõltuvalt haagise teljekoormusest pääseb töörõhk pidurikambritesse ning haagise pidurid rakenduvad proportsionaalselt sõidupiduri
välimiste ratastele mõjuvat pidurdusjõudu. ECU saab arvutada auto kiiruse ka siis kui kõik rattad on blokeerunud. ABS süsteemi juhtimine: vastavalt kiirenduanduritele reguleerib ECU rõhku töösilindrites. Elektrooniline pidurdusjõudude regulaator: pidurdamisel toimub auto kaalu ümberjaotumine, mistõttu väheneb maksimaalne tagarataste pidurdusjõud. Tagarattad võivad blokeeruda. Piduriassistent: tunneb ära järsu vajutuse piduripedaalile(mõõdab pedaalile vajutamise kiirust ja jõudu), suurendab pidurdusjõu maksimaalseks kuni kestab surve pedaalile. Veojõukontrolliseade: piirab veorataste veojõudu(puksimist kiirendamisel ja rataste blokeerumist mootoriga pidurdamisel). See saavutatakse: pidurdades veorattaid ABS süsteemi abil, katkestades üksikutes silindrites süüde, vähendades eelsüüte- või eelpritsenurka, katkestade pihustite avanemise, sulgedes drosselklapi, vähendades turboõhku. Stabiilsuskontrolliseade:
Ka EBC süsteemi kasutab ABS komponente .ABS tarkvara on õhendatud EBC tarkvaraga. Rataste andurite ja mootoriaju info põhjal saab EBC vedavate rataste libisemise. EBC töötamise ajal säilitatakse optimaalne mootoripidurdus ja auto on juhitav. EBC töö lõppeb kui hakkad uuesti kiirendama. Hädapidurduskorrektor. Hädapidurduskorrektor rakendub tööle siis, kui liiga järsku ja tugevalt vajutada piduripedaalile. Siis saab absi juhtplokk signaali ja rakendab ise maksimaalselt pidurid tööle. Kokkuvõte Erinevaid süsteeme autojuhi ohutuse tagamiseks on palju ja erinevatel autotootjatel erinevad teinekord ka sarnaselt käituvad süsteemid oma ehituselt päris palju. Ma ei kahtlegi, et ainult ühest süsteemist ja selle erinevatest nüansidest võiks kirjutada pakse raamatuid, aga minujaoks käib 5 lk puhast teksti natukene üle jõu.
paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt · Sõidupidur on pidur, mis peab võimaldama juhil kontrollida sõiduki liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest, v.a käsijuhtimisega invasõidukid Piduriseade · 6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa: · M1 kategooria sõidukil 490 N · M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil 687 N · 7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele · 8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt · 9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele; · 10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste
Blokeerumisohu kadumisel hakatakse maksimaalse pidurdusjõu saavutamiseks pidurdusrõhku suurendama. Selleks avatakse sisse- ja suletakse väljalaskeklapp. Hüdropump jätkab hetkeks veel töötamist pumbates madalrõhuakusse jäänud pidurivedelikku rattasilindrisse. Rõhk rattasilindris suureneb kiiresti ja ratta pöörlemissagedus hakkab uuesti vähenema. b 2. EDS Elektrooniline diferentsiaali kontroll on paigaldatud ABS- hüdrosõlme ja kasutab ABS- andureid Piduripedaalile vajutamisel tekitab peasilinder rõhu, ümberlülitusklapp sulgub ja rõhk kandub läbi avatud sulgeklapi ning sisselaskeklapi rattasilindrisse. Mõlemad klapid, nii sulge- kui ka sisselaskeklapp on pingestamata. Pidurdamine toimub nagu ABS piduritega autol. 9 ProDiags
hoidudes võimalikult paremale ja vajadusel peatuma. Sama kiirusega edasi sõitma. 8. Mida näitab see märk koos lisateadetetahvliga? Pidurdusmaa pikkust esimese kurvini. Ohtliku teelõigu pikkust. Kaugust esimese kurvini. 9. Milline pidurdusviis sobib kasutamiseks mõõdukalt libedal teel, kui autol puudub pidurite blokeerimisvastane seade (ABS)? Mootoriga pidurdamine. Katkendlik vajutamine piduripedaalile (nn. tippimine). Pidurdamine blokeeritud ratastega. 12. Mida tähendab selline lisateatetahvli ja märgi ühend? Edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga. 200 m kaugusel algab edasisõidu keeld. 13. Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatud teelt pimedasse sõitmisel. Pimedast ereda valguse kätte jõudmisel. 16. Millise kiirusega tohib sõita esmase või piiratud juhtimisõigusega juht? Väljaspool asulat mitte kiiremini kui 90 km/h.
läbilibisemisest. Mootori pöörlemissageduse ja käigukasti vedava võlli pöörlemissageduse signaalide põhjal. 25. Milleks on vaja veetava võlli pöörlemissageduse signaali? Sõidukiiruse ja käiguvahetushetke läbilibisemise määramiseks. 26. Milleks on vaja piduripedaali asendi signaali? Hüdrotrafo lukustuse ja käiguvalitsa lukustuse juhtimiseks (käiguvalitsa liigutamine parkimisasendist teistesse asenditesse eeldab piduripedaalile vajutamist). Pidurdamisel hüdrotrafo lukustus avaneb ja rattad saavad veereda vabalt. Tekib sarnane olukord, nagu käsikäigukastidega autodel siduripedaali allavajutamisel. 27. Millal aktiviseeritakse kiirenduslülitus (kickdown)? Siis kui autojuht vajutab gaasipedaali põhja (Üldjuhul üle 90%). 28. Järgnevalt on esitletud diagnoositestriga mõõdetud käigukasti juhtploki sisendsignaale. Mida need tähendavad ja kust need andmed on saadud?
Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu · Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu · Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Mida tähendab taju puhul kujunemise aeg, kestus, püsivus, kohanemine? Kujunemise aeg erutus levib piki närve teatud lõpliku kiirusega. Inimesel on tajukujundi tekkimise aeg väga lühike. NT: on teada, et ootamatult teele ilmuva takistuse märkamine ja selle peale piduripedaalile vajutamine võtab vähemalt aega 0,3 sekundit. Kestus Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. NT: Eredat lühiajalist valgussähvatust võib tajuda veel 2 sekundit pärast kustumist. Püsivus st. Seda et tajuvate asjade omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates vaatlustingimustes. nt esemete värv ja heledus näivad püsivatena kõige erinevamates vaatlustingimustes, va eredas või peaaegu
Piduritesti esimene toiming on esitelje kaalumine mis toimub sedasi, et sõidetakse auto esiratastega kaalupatjade peale ja kaal kaalub raskuse kilogrammides, mis fikseeritakse arvuti mälusse ja kuvatakse ka arvuti kuvaril. Vajalik on efektiivsuse arvutamiseks.Seejärel sõidetakse auto esiratastega piduristendi rullidele ning automaatika lülitab sisse elektrimootorid mis keerutavad piduristendi rullisid kiirusega 5 km/h. Alanud on veeretakistuse test ja siin ei vajutata piduripedaalile, et arvuti saaks fikseerida veeretakistuse mis näitab kui raskelt või kergelt rattad pöörlevad. Kui mõnel rattal on teistest märgatavalt suurem veeretakistus siis on piduriklotsid pärast viimast pidurdamist peale jäänud või on rattalaager "kinni poodud" või rehvis väike rõhk.Järgmiseks tuleb viskumistest mis tehakse nii, et hakatakse pidurdama sujuvalt suurendades piduripedaalile avaldatavat survet nii, et testitavad pidurid pidurdaks pidurdusjõuga
olema nende märgulamp. Eesmised ääretule laternad. Masinal peab olema ees kaks valget ja taga kaks punast ääretuld. Eesmised ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug-ja lähituledega. Ääretuled ei tohi asetseda kaugemal kui 400mm laiusgabariidist seespool. Piduritule laternad. Piduritule laternad on kohustuslikud kõikidele sõidukikategooriatele. Masinal peab taga olema vähemalt kaks punast pidurituld. Pidurituled peavad süttima piduripedaalile vajutamisel ja ei tohi töötada vilkuval või mõnel muul muutuval reziimil. Numbritule latern Masinal ja haagisel peab taga olema vähemalt üks numbritule latern, mis valgustab registreerimismärki nii, et see oleks pimeda ajal loetav vähemalt 25 m kauguselt. Numbritule värvus peab olema valge ja see peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega. Sõiduki registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt (peab olema ilma katteta ja puhas).
4.11 Käiguvalitsa lukustus Käiguvalitsa lukustus väldib käiguvalitsa juhusliku "P" asendist äranihkumise. Vooluta olekus on käiguvalits "P" asendis lukustatud. Lukusti avamiseks laseb juhtplokk voolu läbi lukustusmehhanismiga ühendatud elektromagnetklapi. Ohutuse suurendamiseks on sellele aga seatud kaks eeltingimust, süüde peab olema sisse lülitatud ja autojuht peab vajutama piduripedaalile. Selleks, et autot oleks võimalik süütevoolu puudumisel teisaldada on lukustusmehhanismi võimalik avada ka mehaaniliselt. Täpsed juhised selleks on toodud auto kasutusjuhendis. Üldlevinud reegel on, et lukustusmehhanismi avamine ei vaja eri tööriistu ega polsterduse eemaldamist. 4.12 Mootori pöördemomendi reguleerimine Käigukasti juhtplokk saadab mootori juhtplokile andmed käiguvalitsa "P" ja "N" asenditest ning käiguvahetushetke ja hüdrotrafo lukustushetke saabumisest
Mootorratturil peab kujunema harjumuseks kontrollida" alati enne sõitu esi- ja tagalaterna-ning suunatulede kor rasolekut ning stopptule süttimist piduripedaalile vajuta misel. - Lampide vahetamine. Läbipõlenud lambid asendatakse sama võimsate uutega. Mõnikord ei sütti lamp enne, kui
neljaks alamtegevuseks: 1. informatsiooni vastuvõtmine ümbritsevast keskkonnast või masinalt; 2. saadud informatsiooni töötlemine, olukorra hindamine; 3. otsuse vastuvõtmine; 4. masina juhtimiseks loodud kangide liigutamine või nuppude vajutamine. Auto näidet aluseks võttes võime ette kujutada, et 1) märkame teel takistust, 2) mõtleme, kas takistusest on võimalik ohutult mööduda või mitte, 3) otsustame, et tuleb pidurdada ja 4) vajutame piduripedaalile. Tihtipeale kujutas masina juhtimine endast ühesugust korduvat tegevust, kus harilikult midagi mõelda ja otsustada ei tulnud ning juhtimise käigus tekkinud veaolukorrad ei olnud katastroofi tekitavad. Siis leiutas mõni kehalt laisk ja mõttelt virk inimene lisaseadeldise, mis juhtimisetöö enda kanda võttis. Edasise arengu käigus ehitas inimene masina juba koos vajaliku juhtimisseadeldisega, jättes endale vaid kaks kõige olulisemat juhtimise funktsiooni - masina
jaguneb jämedalt võttes neljaks alamtegevuseks: 1. informatsiooni vastuvõtmine ümbritsevast keskkonnast või masinalt; 2. saadud informatsiooni töötlemine, olukorra hindamine; 3. otsuse vastuvõtmine; 4. masina juhtimiseks loodud kangide liigutamine või nuppude vajutamine. Auto näidet aluseks võttes võime ette kujutada, et 1) märkame teel takistust, 2) mõtleme, kas takistusest on võimalik ohutult mööduda või mitte, 3) otsustame, et tuleb pidurdada ja 4) vajutame piduripedaalile. Tihtipeale kujutas masina juhtimine endast ühesugust korduvat tegevust, kus harilikult midagi mõelda ja otsustada ei tulnud ning juhtimise käigus tekkinud veaolukorrad ei olnud katastroofi tekitavad. Siis leiutas mõni kehalt laisk ja mõttelt virk inimene lisaseadeldise, mis juhtimisetöö enda kanda võttis. Edasise arengu käigus ehitas inimene masina juba koos vajaliku juhtimisseadeldisega, jättes endale vaid kaks kõige olulisemat juhtimise
Sõitmine udus Vähendage kiirust. Jälgige hoolikalt kiirabiauto ees aeglaselt liikuvaid või seisvaid sõidukeid. Lülitage sisse udulaternad ja tagumised udutuled, kuid mitte kunagi kaugtuled. Väljasõitudel paksu uduga lülitage välja sinised laternad, et ennast mitte pimestada. Arvestage, et ka helisignaali levimise kaugus võib udus väheneda. Ärge jääge teele seisma. Kui seismajäämine on vältimatu, vajutage mitu korda lühidalt piduripedaalile, et hoiatada kiirabiauto taga sõitvaid autosid. Jääge seisma teepeenral, lülitage sisse sinine tuli ja tähistage seisev auto ohukolmnurgaga. 863 Sõitmine öösel Pimedus ja hämarus on liikleja jaoks eriti ohtlikud. Nähtavus on piiratud, juht on tihti väsinud, see segab keskendumist ja pikendab reaktsiooniaega. Mõnel liiklejal on raskusi kauguste hindamisega ja öiste liiklejate hulgas võib olla ka alkoholi tarvitanuid.
annaabi.ee 
