docstxt/1289594386101794.txt
Te=-15°C RHe=68% Ti=+20°C RHi=75% 1,92 Te=-10°C RHe=72% Ti=+20°C RHi=76% 1,65 5. Analüüs 5.1. Peamised tulemused Deklareeritud niiskuskindlustegur µ on kivivilla puhul 1. Katsetulemustest järeldub, et µ on sellisel juhul, kui sisetemperatuur on +20°C ning välistemperatuur on -20°C ning olukorras, kus kivivilla sisse tekib nii jäätunud kui ka vedelas olekus kondensaat, 2,5 kuni 3 korda suurem. 5.2. Võimalikud probleemid meetodites Mitte just probleem, aga ainult kivivilla katsetamine ei anna nii head ülevaadet, kui testida mingit konkreetset katusekonstruktsiooni lahendust. Ehk siis tulemustest oleks rohkem praktilist kasu, kui katsetamisele oleks võetud kogu tarind koos kandekonstruktsioonide, auru- ja niiskustõkete ning viimistlusega. 5.3. Töös esitatud tulemuste võimalik mõju
V0=(784mmHg*7,26L/1m3*273K)/(760mmHg*276K) = 7,41L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 7,41L/22,4L/mol = 0,330mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 0,330mol*18g/mol = 5,95g/1m3 (3 oC juures) Vastus: kondensaati tekib = 14,9g/1m3 (25 oC juures) - 5,95g/1m3 (3 oC juures) = 8,95g/1m3 õhu kohta. o 2. Õhu relatiivne niiskus on 70%, temperatuur 18 C ja õhurõhk 101kPa. Millise temperatuurini võib õhk jahtuda ilma, et tekiks kondensaat (udu)? Andmed tabelist: P küllastatud veeauru = 15,48mmHg (18 oC juures) Lahendus: Püld = 101kPa = 760mmHg P veeaur 18oC juures = 15,48mmHg*0,7 = 10,84mmHg Tabelist leiame, et 12 oC juures on küllastatud veeaururõhk = 10,518mmHg, 13 oC juures on küllastatud veeaururõhk = 11,231 mmHg. Seega kondensaat tekib 12 oC ja 13 oC vahel. 2
2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Keskkütteradiaator 1 saab niisket küllastunud auru laboratooriumi madalrõhu aurukatlast. Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan termopaari 9 selliselt, et nende keskmine lugem võimaldaks arvutada pinna keskmise temperatuuri. Kondensaat juhitakse radiaatorist välja läbi radiaatori allossa kinnitatud klaasist torukese 7, milles on kromell-alumel termopaar mõõtmaks kondensaadi temperatuuri. Radiaatori pinna termopaarid on ühendatud ümberlüliti 2 kaudu millivoltmeetriga 5 läbi termopaaride külmliideste temperatuuri stabiliseerimise ja mõõtmise ploki (termostaadi) 3, mille temperatuuri mõõdetakse termomeetriga 4. Kondensaadi temperatuuri mõõdetakse elektroonilise temperatuurimõõturiga.
Mikro-ja megamaailma füüsika Aineolekud Agregaatolek ehk aineolek(lihtsalt olek) ehk aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalike olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud: 1. Tahke-jää 2. Vedel-Vesi 3. Gaasiline-veeaur 4. Plasma 5. Kondensaat 1) Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi ja kindlate asendite ümber(tasakaalus). Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. 2) Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega.Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises. Molekulide vaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda
Agregaatolek JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Agregaatolek Olekutevahelised erinevused Oleku muutus Mitu olekut kõrvuti Agregaatolek Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Olekutevahelised erinevused Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnku...
1. Hüdroajami eelised ja puudused – EELISED: Suured jõud väikeste komponentidega; Kulgev ja pöörlev liikumine; Täpne positsioneerimine; Start suurel koormusel; Ülekoormused välditavad; Liikumine sujuv ja reverseeritav; Juhtimine lihtne; Soodne soojusrežiim; Ajam koosneb standardkomponentidest; Elektriliselt mugav juhtida PUUDUSED: Keskkonnaoht; Tundlikkus saastumisele; Torustiku purunemise oht; Tundlikkus temperatuurile – viskoossus; Madal kasutegur; Tsentraalse varustussüsteemi loomine; Kallis; Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2. Pneumoajami eelised ja puudused – EELISED: Õhk on tasuta; Gaas lihtsasti liigutatav; Temperatuuri tundlikkus vähene; Õhk on keskkonnasõbralik; Plahvatusoht puudub; Süsteemi komponendid lihtsad; Vähene tundlikkus ülekoormusele; Energia kogumine lihtne; Lihtsasti kasutatav; Juhtimine lihtne PUUDUSED: Kallid lisaseadmed; Lekked; Väljalaske müra; Kondensaat; Võimalik kolvikäigu ebaühtlus; Ökonoomselt kasutata...
1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk) 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur(mobiiltelefon) 7. Millivoltmeeter ja elektroonilinetemperatuurimõõtur 8. Elavhõbedatermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi(vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja auru termodünaamiliste omaduste tabelid Töö käik Töö algas sellega,et avati auruventiil ja seejärel kondensaadikraan. Kondensaadiraani all oli ämber, kuhu kondensaat tilkus. Radiaatori sees hoiti rõhku 10 kPa . Peale seda kui aur hakkas väljuma kondensaaditorust, reguleeriti kondensaadikraan nii, et kondensaadi tase oleks näha klaastoru keskosas. Temperatuur ühtlustus ja alustati mõõtmisi. Kraanist lasti teise anumasse umbes 1 kilo külma vett ja kaaluti ära. Seejärel vahetati anumad. Pandi kirja õhurõhk ja toatemperatuur. Katse käigus mõõdeti 5 minutiliste intervallidega radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuur
Vältige abrasiivsete pesuvahendite (näiteks puhastuspulbrid jms) ja nõude puhastamiseks mõeldud abrasiivsete svammide või hapete (nagu näiteks katlakivi eemaldamisvahend jms) kasutamist kuna sellised tooted ja vahendid võivad kahjustada ahju emaili. Kui plekid ja määrdunud kohad on eriti raskesti eemaldatavad kasutada spetsiaalset ahju puhastamiseks mõeldud vahendit; järgige vahendi pakendil toodud juhiseid. · Ahju pikka aega järjest kasutades võib tekkida kondensaat. Kuivatage kondensaat pehme riidelapiga. · Ahju avaust ümbritseb kummitihend, mis on väga oluline ahju korraliku töötamise tagamiseks. Kontrollige tihendi seisundit regulaarselt. Vajaduse korral puhastage tihend; vältige abrasiivsete vahendite või esemete kasutamist puhastamisel. Tihendi vigastada saamisel võtke ühendust lähima teeninduskeskusega. Soovitame ahju kuni tihendi välja vahetamiseni mitte kasutada.
16. Vaakumpumba juhtimisplokk vaakumi regulaatoriga 17. Jahutusvee kraan 18. Jauhutusvee rotameeter 19. Jahutisse siseneva vee temperatuuri andur (termomeeter) 20. Vaakumvastuvõtja fiksaator 21. Vaakumvastuvõtja (kondensaadi kogur) 22. Jahutusvee vastuvõtja (kogur). 23. Aurusti vanni temperatuuri andur (termomeeter). Aurusti tööpõhimõte: Vedeliku aurud, mis tekivad kolvis 11 vanni 12 temperatuuri juures, liiguvad kondensaatorisse 3, kondenseeruvad seal ning kondensaat kogutakse vastuvõtjasse 21. Aurustamise pinna suurendamiseks ja vedeliku kelme segamiseks pannakse kolb 11 pöörlema muudetava pöörlemissagedusega elektriajami abil. Katseandmed Tabel 1. Algandmed Arvesti näit, kWh 0,87 kWh Temperatuur vannis, 0C 53 °C Keeduklaasi mass, kg 0,223 kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml 700 ml
.35c. 15). Eriti kerge min villa soojusjuhtivuse tõus. tiheduse vähenedes muutub vill liiga hõredaks, tekib mikrokonvektsioon ja tõmbevool(sein käitub nagu korstnalõõr). Selle tulemusena soojajuhtivus tõuseb. Seinas kasut villa tihedus võiks olla üle 50 kg/m3, oluline on ka õhu juurdepääsu vältimine vertikaalsesse soojustusvahedesse. Hõredaid villu soovitav kasutada põrandate ja lagede soojustamiseks, kus tõmmet ei teki. 16). Miks võib piirde sees tekkida veeauru kondensaat, kuigi sise ja välispinnal kondens. ei teki? joonis, kus temp. langu ja aururõhu vähenemise graafikud läbi seina on lineaarsed (sirged), veeauru küllastusrõhu graafik on aga parabool. Puuduliku aurutõkkega seinas need aururõhu ja küllastusrõhu jooned kohtuvad ja seal punktis tekib kondensaat. 17). Millest sõltub ühekordse akna soojapidavus ja kui suur see võiks olla? Sõltub klaasi paksusest, materjalist, asendist. Soojapidavuse seisukohalt on aken hoone piirete nõrgem koht
Kordamisküsimused - Arvestustöö TI 1.Hüdroajami eelised ja puudused HÜDROAJAMI EELISED •Suured jõud väikeste komponentidega •Kulgev ja pöörlev liikumine •Täpne positsioneerimine •Start suurel koormusel •Ülekoormused välditavad •Liikumine sujuv ja reverseeritav •Juhtimine lihtne •Soodne soojusrežiim •Ajam koosneb standardkomponentidest •Elektriliselt mugav juhtida HÜDROAJAMI PUUDUSED •Keskkonnaoht •Tundlikkus saastumisele •Torustiku purunemise oht •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus •Madal kasutegur •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2.Pneumoajami eelised ja puudused PNEUMOAJAMI EELISED •Õhk on tasuta •Gaas lihtsasti liigutatav •Temperatuuri tundlikkus vähene •Õhk on keskkonnasõbralik •Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne PNEUMOAJAMI PUUDUSED •Kallid lisaseadmed •Lekked •Välja...
27. Toitepumbad. Ühe või kaheastmelised toitepumbad. : , , . : ( ), , , . 28. Soojuselektrijaama auru ja vee bilanss. : D0= Dr+ Dtih+Dleke+ Di+Dk; D0 , kg/s; Dr ; Dtih ; Dleke ( ); 1,5%. Di ( , , .); Dk . : Dtv=D0+Dläbipuhe; . Dlisavesi=Dleke+D´läbipuhe; . Dleke <0,015 Dtv . D´läbipuhe . . Dlisavesi = Dleke + D´läbipuhe + Dtagastamata kondensaat. 29. Katla läbipuhe, läbipuhkevee soojuse ärakasutamine. , , . . , , . 30. Keemiline ja termiline lisatoitevee ettevalmistus. . , , . - . 400 / . , . 31. Soojuselektrijaama põhimõtteline soojusskeem. Tema otstarve. Põhimõttelise soojusskeemi koostamine ja arvutus. () . . : 1. . 2. . 3. ( , .). 4. . 5. . : l) . 2) , , .
teise töötamisega regenereerida. - ei vaja hooldust, - minimaalne mehaaniline kulumine, kuna puuduvad liikuvad osad, - ei vaja täiendavat energiat 19. Jahutamisega kuivati Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit. 20. Õhu puhastamine, õhufiltrite liigid 21. Pneumaatilised täiturid, nende liigid Lineaarliikumisega täiturid(pneumosilindrid): Ühepoolse toimega silindrid, Kahepoolse toimega silindrid, Mitmepositsioon-silinder, Lööksilinder, Trosssilinder, Püsimagnetitega pneumosilinder.
saavutamiseks. = 40% Katseklaas suleti avatud korgiga, mida läbis termomeeter. Termomeetri alumine ots jäi ainest 3 cm välja. Järeldus: Katseklaas kinnitati statiivi külge ja CCl4 keemistemperatuuriks leiti 46 soojendati gaasipõletil. kraadi, mis erineb tegelikust keemistemperatuurist 40% võrra. Oodati kuni termomeetri alumisele Viga võis tuleneda keemis punkti otsale kogunes kondensaat ja silma järgi valesti hinnates. mõõdeti temperatuur. Keemistemperatuur on temperatuur, Katset korrati 3 korda. mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Viga võis tuleneda aine puhtusest või lihtsalt silmaga vaatamise ebatäpsusest.
Kodused ülesanded Õppeaines: Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE31 Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2017 Ülesanne 1. Arvuta operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 17,5 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,8 m/s. Andmed: Ts=17,5 ºC Tk=21,3 ºC v=0,8 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: top = k*ts + (1 – k) * tk top= 0,7*17,5 +(1-0,7)*21,3=18,64 ºC Ülesanne 3. Leia kui suur on ruumi CO2 sisaldus 3 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 322ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15ppm-i CO2-te. Ruumis oli 43 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi normile,...
veeauru kondenseerumine /mikroorganismide kasv; · mõju soojuslikule mugavusele; · suurem energiakulu 33. Temperatuuriindeks; temperatuuriindeksi kriitilised tasemed Eesti elamutele. Hoonepiirete sisepinnatemperatuuride kriitilisust on võimalik hinnata temperatuuriindeksiga fRsi, mis näitab sisepinnatemperatuuri ja välistemperatuuri erinevuse suhet sisetemperatuuri ja välistemperatuuri erinevusesse. Kriitilised tasemed Eestis: · hallitus fRsi 0,65..0,8; · kondensaat fRsi 0,55..0,7. · elamutes igal juhul fRsi >0,65. 34. Külmasilla lisajuhtivus Külmasildade lisasoojuskaod võetakse arvesse külmasilla lisajuhtivusega. Eristatakse: · joonkülmasilla lisajuhtivust j, W/(mK); · punktkülmasilla lisajuhtivust p, W/(mK). Joon- ja punktkülmasildadest põhjustatud parandus soojusläbivusele leitakse: 35. Akna soojusläbivust mõjutavad tegurid. Akna soojusläbivus sõltub: klaaspaketi soojusläbivusest ( klaaside arvust paketis; klaasi
piirides. Tänu poorbetooni struktuurile ei ole seinte tasakaaluniiskus niisketes ruumides oluliselt suurem, kui eluruumides. 2.3 Kastepunkt Soe õhk võib veeauru kujul vastu võtta rohkem niiskust kui külm õhk. Õhu jahtudes tõuseb suhteline niiskus seni, kuni saavutatakse küllastumistase ja veeaur hakkab kondenseeruma. Seda nimetatakse kastepunktiks. On levinud arvamus, et ühekihilises seinas, kohas kus temperatuur on 0ºC, tekib kondensaat. Sellepärast soovitatakse seina soojustada. Graafikul 3 on kujutatud normaalsetes kasutustingimustes (seina sisepinna temperatuur +20ºC ja suhteline õhuniiskus RH=40%; välispinna temperatuur -15ºC ja RH=90%) olevat 375 mm paksust AEROC poorbetoonseina. Nagu näha jääb tegelik niiskus allapoole küllastusniiskuse taset. Seega ei ole sellises välisseinas karta kondensaadi tekkimise ohtu. 2.3 Mikrokliima Hea mikrokliima on oluline, et tunneksime ennast toas mugavalt nii suvel kui talvel
eesmärgil. 2. Kui suur peaks olema elamu küttesüsteemi akumulatsioonipaagi ligikaudne maht ? Akumulatsioonipaakide valikul soovitatakse 1 m2 köetava ruumala kohta arvestatada 5 liitrit mahtu 3. Kui suur on on kaasaegse vedel- või gaasiküttel väikekatla kasutegur? 4. Milliseid probleeme tekitab 20% -st suurema niiskusesisaldusega puidu kasutamine Langeb kasutegur ja katla küttepindadele tekib raskesti eemaldatav tõrv ja happeline kondensaat, mis toob kaasa küttepindade kiire korrosiooni ja katla rivist välja langemise. 5. Kui suure võimsusega gaasikatlaid ja tahkekütusega katlaid lubatakse elamutesse ilma ehituslike lisapiiranguteta paigaldada? Gaasikatlaid võimsus väiksem kui 0,25 kW/m3 Tahkekütse korral kuni 25 kW/m3 võimsusega kütteseade 6. Kui suur õlimahuti on lubatav katlaruumi paigaldada? 3 m3 suurune mahuti 7. Millistel tingimustel tohib põlemisgaase juhtida ventilatsioonilõõridesse?
Soojusisolatsiooni paksust lahendustes ei anta, see määratakse projekteerimisel. Kõik lahendused esitatakse lehtedena koos viitega lehe numbrile, millel on selle lahenduse jaoks täiendavat informatsiooni. Külmad välisseinad Külmad välisseinad esinevad kütmata hoonetel ja nende seinte paksus valitakse konstruktiivsetel kaalutlustel või vastavalt tugevuse nõuetele. Veeauru kondenseerumist üldiselt ei ole vaja karta, kuna seina pindade vahel ei ole temperatuuride vahet. Küll aga võib kondensaat tekkida välisõhu temperatuuri äkilisel muutumisel. Selline kondensaat ilmub seina välispinnale, kui välistemperatuur kiiresti tõuseb miinustemperatuuripoolelt plusstemperatuuripoolele. Kõige ohtlikumad külmadele seintele on siiski tugevad vihmad, halva seina konstruktsiooni puhul võib sein läbinisti märguda. Kuivamine toimub üldiselt ainult päikese (sooja ilmastiku) mõjul. Külmade seinte puhul tuleks kasutada eriti külmakindlaid materjale ja märgumist välistavaid lahendusi
kõrgemaks kui soovituslik oleks, milleks oli 0,24 W/(m2 K). Pinnasel põrandal soojustus puudub ja suurema soojustakistuse teeb kergkruus aga võiks lisada ka veel vähemalt 100mm paksuse EPS soojustuse sinna hulka, et parandada U- väärtust. Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu. Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha ja soojustuse sisse, mis võivad tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning hakkab välisseina krohvi lõhkuma ning soojustuse niiskumisel soojapidavus halveneb. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 1. EVS 908-1:2010 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutamine 2. EVS-EN ISO 13370:2008 Hoonete soojuslik toimivus 3. R. Reinpuu. (2009). Ehitusfüüsika. 4. Masso.T. (2010). Ehituskonstruktori käsiraamat. Tln: Ehitame kirjastus
efektiivsus ja töökindlus. Vees sisalduvad lisandid põhjustavad katlakivi teket ja korrosiooni. Seetõttu esitatakse katlas kasutatavale veele ranged nõuded, milliste täitmist tuleb katla ekspluateerimisel hoolikalt jälgida. Katelseadme tööprotsessiga seonduvalt võime vett liigitada järgmiselt: - katlavesi, milline asub aurustustorudes, kollektorites, ökonomaiseris ja teistes katla veetsirkulatsioonikontuuride elementides; leektorukatelde puhul katla keres; - kondensaat, milline saadakse äratöötanud auru kondenseerimisel kondensaatorites või auru kondenseerumisel soojustarbijate. Kondensaat suunatakse tavaliselt peale eeltöötlust toiteveena tagasi katlasse; - lisavesi, mida lisatakse katlasse vee- ja aurukadude kompenseerimiseks (ülemine ja alumine läbipuhe, tahmapuhurid, auru-mehaanilised pihustid, armatuuri ja torustike lekked, aurumine soojaveekastis jne). Lisaveena kasutatakse tavaliselt veemagestites toodetud
vahtpolüstüreeniga. Katuse soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,17W/(m2 K) ning saab pidada hästi soojustatud konstruktsiooniks. Põranda soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,20 W/(m2 K). Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu. Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha, mis võib tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning hakkab välisseina krohvi lõhkuma. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 1. EVS 908-1:2010 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutamine 2. EVS-EN ISO 13370:2008 Hoonete soojuslik toimivus 3. Masso.T. (2010). Ehituskonstruktori käsiraamat. Tln: Ehitame kirjastus
vahtpolüstüreeniga. Katuse soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,17W/(m2 K) ning saab pidada hästi soojustatud konstruktsiooniks. Põranda soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,20 W/(m2 K). Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu. Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha, mis võib tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning hakkab välisseina krohvi lõhkuma. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 1. EVS 908-1:2010 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutamine 2. EVS-EN ISO 13370:2008 Hoonete soojuslik toimivus 3. Masso.T. (2010). Ehituskonstruktori käsiraamat. Tln: Ehitame kirjastus
mitmeastmelised. 8.13.1. Üheastmeline taasveeldamisseade Üheastmeline taasveeldamisseadme põhimõtteskeem Lastist väljakeev külm aur imetakse tankist kompressorisse, kus ta kokku surutakse, mille tagajärjel tõuseb auru temperatuur. Kuum aur suunatakse kondensaatorisse, mida jahutatakse mereveega. Temperatuuri langemise tagajärjel aur kondensaatoris küllastub ja kondenseerub. Kondenseerumisel vabaneva peitsoojuse kannab ära pidevalt läbi kondensaatori voolav merevesi. Kondensaat koguneb kondensaatori põhja. Tema taset reguleerib ujukiga ventiil. Kondensaadi tase peab alati olema minimaalne. Soojusvahetit kasutatakse tankist võetava külma auru soojendamiseks ja vedelikupiiskade aurustamiseks. Kondensaatorist väljuv soe kondensaat läbib soojusvaheti torusid, andes ära osa oma soojusest ja soojendades soojusvaheti torude vahelt kompressorisse imetavat külma auru. 8.13.2. Mitmeastmeline taasveeldamisseade
aga juba 4 kuud toetuste vastuvõtmine on peatatud. 9 KOKKUVÕTE Talvel jaanuaris 2005a Energiasäästu büroo tegi meie maja termoülevaatuse. (Näidis: Lisa 3,4). Termokontroll näitas et hoone seinte soojapidavus on kehv. Paneelid on väga erineva ehituskvaliteediga ning soojapidavusega. Kuna katuse ja seinte soojapidavus on kehv ülemised nurgad väga jahedad ning suurema õhuniiskuse korral tekkib sinna kondensaat. Elamus olemasolev loomulik ventilatsioon ei rahulda ülemistel korrustel. Maja välimised nurgaseksioonid on ehitatud silikaattellistes ja nad on soojustatud ehitusvillaga ja kaetud fassaadiplekiga. Maja samasugused silikaattellistest hoovisisemised nurgad ei ole veel soojustatud ja termopildil on näha kui suur soojakadu on siin. Üldkoosolek otsustas et kui tuleb soojustada maja, siis ülejanud osad ainult
otsast kinnisulatatud klaaskapillaari tükike (ühtlase keemise saavutamiseks). Katseklaas suleti küljelt avatud korgiga, mida läbis termomeeter. Termomeetri alumine ots jäeti vedelikust 3 cm kõrgusele. Katseklaas kinnitati väikese nurga all statiivi külge ja soojendati katseklaasi väiksel põletileegil. Loeti termomeetrilt temperatuur, kui selle alumisse otsa hakkas kogunema ja sealt tilkuma vedeliku kondensaat. Loetud temperatuur märgiti, katseklaas jahutati ja katset korrati veel kaks korda. Keemistemperatuurina võeti kolme katse puhul saadud keskmine temperatuur. Selgitati välja, mida nimetatakse keemistemperatuuriks. Katse andmed: Katse nr Keemistemperatuur (oC) 1 70 2 75 3 77 Keskmine temperatuur: = 74 oC Veaarvutus: Tetraklorometaani tegelik keemistemperatuur on 76,72 oC. Absoluutne viga: A= At Am (kus A- absoluutne viga; At- suuruse tegelik väärtus; Am-
Looduses on ka baktereid, mis toodavad väävelvesinikust väävelhapet, seega võib väävelvesinik soodustada metallide korrosiooni. 9. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaadi tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusmetoodikad. Kuidas arvutatakse õhu samal rõhul rõhu muutumisel temperatuur, millal tekib kondensaat? Kuidas arvutatakse rõhu suurus, mille juures tekib kondensaat ja temperatuur ei muutu? a. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: absoluutne niiskus (gH2O·m-3) ja suhteline niiskus (veeauru rõhu suhe küllastunud veeauru rõhku või veeauru sisalduse suhe maksimaalsesse veeauru sisaldusse). b. Kondensaat tekib kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel. c. Boyle'I-Mariotte seadus on pH2O/Püld=VH2O/100. Selle järgi on veeauru
Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 64. Mis on kastepunkt, mida saab ruumis ette võtta, et vältida selle tekkimist piirdes ja kondensaadi tekkimist välispiirde sisepinnal? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. Toimiva vent. süsteemi ehitus, aurutõkke kasutamine( juhul, kui kondensaat tekib piirdes sees), soojustuse lisamine(tõstab sisepinna ja teiste kihtide temperatuuri) 65. Mis on auruerijuhtivus ja millest see sõltub? Auruerijuhtivus on näitaja, mis iseloomustab materjali veeaurujuhtivust, see näitab mitu mg veeauru voolab ühe tunni jooksul läbi materjali 1m2 suuruse pinna, kui kihi paksus on 1 m ja aururõhkude erinevus kihi vastaskülgedel on 1 Pa, ühik mg/mhPa. Auru-erijuhtivusele avaldab mõju materjali temperatuur ja niiskus
Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH ∙ psat. psat= p/RH. Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 64. Mis on kastepunkt, mida saab ruumis ette võtta, et vältida selle tekkimist piirdes ja kondensaadi tekkimist välispiirde sisepinnal? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. Toimiva vent. süsteemi ehitus, aurutõkke kasutamine( juhul, kui kondensaat tekib piirdes sees), soojustuse lisamine(tõstab sisepinna ja teiste kihtide temperatuuri) 65. Mis on auruerijuhtivus ja millest see sõltub? Auruerijuhtivus on näitaja, mis iseloomustab materjali veeaurujuhtivust, see näitab mitu mg veeauru voolab ühe tunni jooksul läbi materjali 1m2 suuruse pinna, kui kihi paksus on 1 m ja aururõhkude erinevus kihi vastaskülgedel on 1 Pa, ühik mg/mhPa. Auru-erijuhtivusele avaldab mõju materjali temperatuur ja niiskus
1. Kirjelda, mille poolest erinevad remonditööd uusehitusest. Remonditööd on mingisuguste vigade parandamine või lihtsalt uuendamine/värskendamine. Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurde...
vaja fassaad renoveerimist võiks jääda vahemikku 15-50 aastat. Edu tagab kasutusiga 30 aastat. 16.3. Lahenduse hügieenilisus Ülesanne: Lahendus ei tohi eraldada kahjulikke aineid, ega soodustada hallituse ja bakterite teket. Ei tohi tekkida tarindisse kondensaati, ega niiskust. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Kriteeriumite hindamine ja garanteeritud edu vahemiku leidmine viiakse läbi pallisüsteemis: 1. Kondensaat tekib tarindi sees ja sisepinnal, esineb hallitus. 2. Kondensaati ei teki tarindi sees, eksisteerib liigniiskus, suur hallituse oht. 3. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis. 4. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret on võimalik puhastada kuivalt. 5. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret saab pesta mõne puhastus- vahendiga ja survepesuriga. Garanteritud edu vahemik jääb punktide 3-5 vahele. Edu tagab punkt nr. 4. 20.4
= t H A2 17.Piisk- ja kelmelise kondensatsiooni mõiste. Piiskkondensatsiooni korral tekivad pinnale kondensaadi piisad see on vedelike mittemärgamise korral. Piiskkondensatsiooni esineb praktikas harva ja sellele on iseloomulikud soojusülekande teguri suured väärtused (20000- 200 000). Kui pind on märgav ja kondensaat moodustab pinnale õhukese vedelikukelme, esineb kelmeline kondensatsioon - aur kondenseerub, kui soojusvahetuspinna temperatuur on madalam antud rõhule vastavast küllastustemperatuurist. 18.Soojuslevi keskkonna keemisel suures ruumis kriitiline soojuskoormus vee keemisel suures mahus arvutatakse valemiga * - mulli Re*kr=68Ar4/9 *Prk-1/3 Kus Archimedese arv: Ar=( l*3 / 2 )*(´ - "/ " ) Kriitiline Reynoldsi arv: Re*kr=qkr*l */(r") Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5
SO2 157,6 7884 344 535 O2 -118,6 5043 - 854 N2 -147 3399,9 - 691 11. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee (auru) mass grammides (g/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida
Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte. Suur enamus elusorganisme tarvitavad hapniku ja hingavad välja CO2. Inseneriasjanduses tuleb arvestada korrosiooni ohtu. Süsinikdioksiid kahjustab betooni kuna moodustab niiskusega kokkupuuduted happe.CO2 + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli 10. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse absoluutse niiskusena (H 2O g/m3) ja suhtelise niiskusena (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: 1) 2) Kondensaat??
Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid ...
1. Merevee temperatuuri muutus avaldab mõju ülelaadimisõhu temperatuurile ja peamasina jahutusvee temperatuurile. 2. Ülelaadimisõhu minimaalne temperatuur mereveega jahutuse korral saab reeglina olla Ts = Tm.v.+ (10...15 0C) K. 3. Merevee kõrge temperatuuri korral tema jahutusefekt võib väheneda nullini ja ülelaadimisõhu temperatuur hakkab tõusma. 4. Õhu ülejahutuse korral, allapoole kastepunkti temperatuuri, õhus sisalduv niiskus kondenseerub ja mootori silindrisse sattuv kondensaat tekitab kütuses olevate väävliühenditega metallile agressiivse väävelhappe. Seepärast peab ülelaadimisõhu temperatuur pärast jahutit oleks 5...10 0C kõrgem veeauru kastetilgatemperatuurist. 5. Soovitatavad ülelaadimisõhu temperatuurid vastavalt ülelaadimisrõhule, välistemperatuurile ja välisõhu niiskusele on kindlaks määratud katseliselt ja antakse teatmikes tabeli või nomogrammina. 6. Kõrge välistemperatuuri ja niiskusega piirkonna meredel
Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. 43. Mis on kastepunktid (seletus)? Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. 44. Vedelike üldomadused. - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. Mida väiksem on
n vedelik-vedelik (viin -etanool vees) Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse n tahke-vedelik (NaCl vees, merevesi) kastepunktiks. n tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu 57. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal. korral moodustub kondensaat. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: n küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub;
43. Mis on kastepunktid (seletus)? n gaasgaas (õhk) Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse n gaasvedelik (soodavesi CO2 vees) kastepunktiks. n gaastahke (H2 pallaadiumis) Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral n vedelikgaas (veeaur õhus) moodustub kondensaat. n vedelikvedelik (viin etanool vees) Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral n tahkevedelik (NaCl vees, merevesi) moodustub kondensaat. n tahketahke (valgevask Cu/Zn) 44. Vedelike üldomadused. 57. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal.
tasakaaluniiskus niisketes ruumides oluliselt suurem, kui eluruumides. Poorbetoonseinte tasakaaluniiskus sõltuvalt ruumide õhu relatiivsest niiskusest Kastepunkt Soe õhk võib veeauru kujul vastu võtta rohkem niiskust kui külm õhk. Õhu jahtudes tõuseb suhteline niiskus seni, kuni saavutatakse küllastumistase ja veeaur hakkab kondenseeruma. Seda nimetatakse kastepunktiks. On levinud arvamus, et ühekihilises seinas, kohas kus temperatuur on 0ºC, tekib kondensaat. Sellepärast soovitatakse seina soojustada. Graafikul 2.3 on kujutatud normaalsetes kasutustingimustes (seina sisepinna temperatuur +20ºC ja suhteline õhuniiskus RH=40%; välispinna temperatuur -15ºC ja RH=90%) olevat 375 mm paksust AEROC poorbetoonseina. Nagu näha jääb tegelik niiskus allapoole küllastusniiskuse taset. Seega ei ole sellises välisseinas karta kondensaadi tekkimise ohtu. AEROC EcoTerm plokkidest viimistletud (väljas krohv ja sees pahtel)
Rõhk, mille juures vedelikust väljuvate ja sinna tagasi minevate molekulide arv on võrdne. Kui rõhk vedeliku kohal on madalam kui vedelikus, siis vedelik aurub, kui kõrgem, siis aur kondenseerub. Veeauru küllastusrõhk sõltub ainult temperatuurist. Absoluutne niiskus veeauru tegelik hulk õhus. Suhteline niiskus õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse protsentides. Kastepunkt temperatuur, mille juures õhu tavarõhu korralmoodustub kondensaat. Veeaur kondenseerub, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhu. Rõhu kastepunkt temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. Vedelikud ained, mis omandavad raskusjõu mõjjul voolavuse. Voolavus vedelike omadus muuta oma väliskuju, tingitud pidevast molekulide ümberpaiknemisest soojusliikumise tagajärjel. Vedelike omadused: · Võtavad anuma kuju, · Ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt,
blogspot.com Suitsugaaside puhastamine Suitsugaaside kondenseerimist ehk pesu kasutatakse ka biokütuste, jäätmete, söe jm. Põletusseadmetes suitsugaaside puhastamiseks, mis sisuliselt tähendab ka vee aurustussoojuse kätte saamist, aga kui puudub soojuse tarbija, siis seda soojust ei kasutata. Eestis kasutatakse suitsugaaside pesu Tallinna, Tartu ja Pärnu Elektrijaamades ning Iru jäätmepõletusjaamas. Neist saadud kondensaat tuleb puhastada mürgistest ühenditest Jäätmepõletusjaamadele on väga ranged keskkonnanormid. Suitsugaaside puhastamise seadmed võivad maksta üle 1/3 jaama maksumusest. Tekkiv tuhk tuleb ladustada prügilasse rangeid norme järgides. wikipedia.org Tuhaärastussüsteemid Tahkekütuste puhul on kolde ja ka elektrijaama tähtis osa tuhaärastus ja tuhakäitlemis- /ladustamissüsteemid.
Samuti võib kuivatusaine kuumutamiseks kasutada elektrisoendust (sele 29). Kasutades paralleelselt kahte kuivatit, saab ühte neist samaaegselt teise töötamisega regenereerida. Sele 29 - Adsorptsioonkuivati 4.1.3 Õhu jahutamine Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi 31 eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit (sele 30). Sele 30 - Suruõhu kuivatamine jahutamisega 4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat 4.2.1 Õhufilter Õhufiltri ülesandeks on õhust tahkete osakeste ja vee eemaldamine. Sisenev õhk
Samuti võib kuivatusaine kuumutamiseks kasutada elektrisoendust (sele 29). Kasutades paralleelselt kahte kuivatit, saab ühte neist samaaegselt teise töötamisega regenereerida. Sele 29 - Adsorptsioonkuivati 4.1.3 Õhu jahutamine Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi 31 eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit (sele 30). Sele 30 - Suruõhu kuivatamine jahutamisega 4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat 4.2.1 Õhufilter Õhufiltri ülesandeks on õhust tahkete osakeste ja vee eemaldamine. Sisenev õhk
temperatuuril tX / Küllastatud veeauru rõhk samal temp-l*100=% 2) Tegelik veeauru sisaldus temp. tX [g H2O/m3]/ Maksimaalne veeauru sisaldus samal temp-l [g H2O/m3]*100=%. Tempil., mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nim. kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temp-l ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt - on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Enamasti vajalik arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse( hulga) arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O / Püld=VH2O / 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli
b. Veeauru tegelik sisaldus temp t2,g*m-3/maksimaalne veeauru sisaldus temp t2, g*m-3*100=% Küllastatud veeauru rõhk sõltub ainult temperatuurist Kastepunktid Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub, nimetatakse kastepunktideks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhu. 1. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (ca 1 atm) korral moodustub kondensaat 2. Rõhu kastepunkt on rõhk, mille juures tavarõhust erineva rõhu juures veeaur hakkab kondenseeruma. PH 2O V H 2Oaurumaht Kondensaadi arvutusvõrrand tuleneb Boyle'i-Marioette seadusest = ´ Püld 100 Auru rõhk vedeliku kohal 1. Suletud süsteem saabub küllastunud olek 2. Avatud süsteem
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitustootluse instituut SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL Referaat Tallinn 2010 1 Standardikohane klassifikatsioon.........................................................................................2 2 Tootjad....................................................................................................................................7 3 Tootmine.................................................................................................................................8 4 Tooted....................................................................................................................................10 5 Soojustamisest üldiselt.........................................................................................................16 6 Võrdlus analoogid...
Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise
7. Mida väljendab vee erikulu n protsessis? Näiteks kui see on 3 (kg/kg). n =Gv/G Näitab kui palju voolab aparaadist läbi kuuma vett 1 kg toote kohta. Kui see on 3, siis voolab 1 kg toote kohta 3 kg vett. 8. Kirjeldada vähemalt kahte kuuma vee tootmise / saamise meetodit. Veeboiler – klassikaline energia tootmise viis. (mahtbolier, elektriboiler jne) Katlamaja, veekatlad, looduslik kuum vesi, aurust tekkinud kondensaat. 9. Kuidas mõjutavad jahutusvee liik ja vee erikulu jahutamise resultaati (tulemust)? Selgitada näite varal. Mida madalamat vee temp kasutame, seda kiiremini jahtub toode, resultaat parem. Mida suurem vee erikulu, seda parem jahutusefekt. 10. Vee erikulu n on tavaliselt piirides 1 –4. 1) Millest lähtutakse vee erikulu n valikul? 2) Miks ei ole otstarbekas kasutada vee erikulu üle 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
