ka päikesesüsteemi planeetide vaheline magnetväli. Lisaks on ookeanipõhja vulkaaniliste kivimite analüüsi alusel leitud, et Maa magnetväli vahetab keskmiselt iga paarisaja tuhande aasta järel poolusi, ehk lõunapoolusest saab põhjapoolus ja põhjapoolusest lõunapoolus. Tekkimine. Maa magnetvälja kirjeldavaid mudeleid on mitmeid. Ühe esimese mudeli kohaselt on Maa sisemus suur püsimagnet. Hilisema ja populaarsema mudeli järgi toodab Maa magnetvälja nn geodünamo. Maa 5150– 6360 kilomeetri paksust tahket sisetuuma ümbritseb 2890–5150 kilomeetri paksune vedel välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööga soojuse ülekandega seonduvad aine konvektsioonivoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekivad sularaua voolud, mis omakorda indutseerib elektromagnetvälja. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja
liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10-400 Vahevöö ülaosa 400-650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad.
Esimesel saj pKr avastasid hiinlased, et magnetkivimiga kokkupuutumisel omandab raudnõel magneti omadused. Samuti märkasid nad, et niisugune magnetnõel pöördub alati kindlasse suunda. Esimese kompassi valmistasid 11 saj araablased. Magnetnõelale avaldab orienteerivat mõju Maa magnetväli. Maad ümbritsev magnetväli on tingitud vedela metallilise tuuma konvektiivsest liikumisest. Dünamoteooria kohaselt toodab Maa magnetvälja nn geodünamo. Maa 5150-6360 km paksust tahket sisetuuma ümbritseb 2890-5150 km paksune vedel Fe-Ni välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööle soojuse ülekandega seonduvad aine konvektsioonivoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekivad sularaua voolud, mis omakorda indutseerib elektromagnetvälja. Tänu Lorenzi jõule ja Coriolisi efektile on välistuumas konvektsioonivoolud spiraalse kujuga.
Sahara kõrb Kõrbe asend: Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Kõrbe suurus, ulatus: Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni, loodes Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks. Kõrbe pindala on 8 600 000 km² Kliimatingimused ja tekkepõhjused: Kunagi oli praegune kõrb viljakas ja roheline. Viljakas ala muutus kõrbeks 12 000 aastat tagasi
Sahara Kõrb. 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu
1976 - Apple I Computer(Jobs, Wozniak);16bit mikroprose;SQL (kommerts) Honeywell Information systems(idee Coddilt IBMis 70-72a). 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979); Loodi ametlikult microsoft. 1978 VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat "C programming language". 1979 Motorola 68000(16bit), USENET varane "web":tekstid masinast masinase 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), QDOS 1981 I kaasaskantav arvuti(Osbourne I);IBM 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 esimene 32-bit prose (National Semiconductor)1982 - loodi SUN ja Compaq(Canion,harris,murto).1983 RSIst Oracle(Ellison,miner);C++, turbo pascal, 1984 esimene MACINTOSH(edukalt hiirega juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0.1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) kaudu;inteli 80386. 1987 GCC kompilaator UNIXil, IBMi ps2 vga- ga.1988 Arpanet(morris)nö viirus netis.1989 inteli 80486, AOL(America online)
Arvatakse, et maa eksisteerib juba umbes 7 miljardit aastat. Kogu selle aja vältel toimub Maa välise kuju ümbermoodustumise protsess. Maakera arenemisprotsess ei ole kaugeltki lõppenud. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 40- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks: Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Reeglina koosneb
oleneb õhu süsinikdioksiidi- ja tolmusisaldusest. Väike kogus süsinikdioksiidi on atmosfääris kogu aeg. Kasvuhooneefekt tõstab Maa pinnatemperatuuri umbes 35 kraadi võrra Maa on jagatud mitmeteks kihtideks, mis erinevad üksteisest keemilise ja seismilise omaduste poolest (sügavus km-tes) : 0 - 40 Maakoor 10 - 400 Vahevöö ülaosa 400 - 650 Üleminekuvöö ehk siirdetuum 650 - 2700 Vahevöö ülaosa 2700 - 2890 D´´ kiht ( mõnikord lisatud vahevöö ülaosale ) 2890 - 5150 Välimine tuum 5150 - 6378 Sisemine tuum Suurem osa maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. atmosfäär = 0. 0000051 ookeanid = 0. 0014 maakoor = 0. 026 vahevöö = 4. 043 välimine tuum = 1. 835 sisemine tuum = 0. 09675 [3] Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik ära tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi-ja tolmupilvega
liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10-400 Vahevöö ülaosa 400-650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Kivimid Kivimid on mineraalide ja muu tahke aine kogumid. Mõnda liiki kivimid sisaldavad orgaanilist ainet, näiteks fossiilseid taimejäänuseid. Kivimid näivad igavesed. Tegelikult on kivimid pidevas muutumises ja liikumises. Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas
1/3 maailmast on kõrb, mis asuvad peamiselt Aafrikas, kuid neid on üle kogu maailma. 2. Mis on kõrbestumine? Prosess, mille käigus väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus ehk viljakad alad muutuvad. 3. Mis on Sahara kõrb? Kus see asub? Sahara on maakera suurim kuum kõrb. Hõlmab enamiku Põhja-Aafrikast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. 4. Kui suur on Sahara? Nimeta Sahara territooriumile jäävad riigid ( lisa kaartskeem)? 9269600 km² ,Alzeeria, Tsaad, Egiptus, Eritrea, Liibüa, Mali, Mauritania, Maroko, Niger, Sudaan,Tuneesia ja Lääne Sahara. 5. Millised veekogud on Sahara peamisteks veeallikateks? Oaasid. 6. Iseloomusta Sahara kliimat: (Kliimavööde, sademed ja nende jaotus. l? Millised on temperatuurid (sh
Graafik 1. Silikaattellise veeimavus massi järgi. Kuiv mass Immutatud mass Veeimavus 5600 11 5450 10.9 5300 10.8 5150 10.7 5000 10.6 Veeimavus [%] 4850 Mass [g] 10.5 4700
Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 1. 40 Maakoor 2. 10- 400 Vahevöö ülaosa 3. 400- 650 Ülemineku piirkond 4. 650-2700 Vahevöö alaosa 5. 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 6. 2890-5150 Välimine tuum 7. 5150-6378 Sisemine tuum Maa keemiline koostis (massi järgi): 1. 34.6% rauda 2. 29.5% hapnikku 3. 15.2% räni 4. 12.7% magneesiumi 5. 2.4% niklit 6. 1.9% väävlit 7. 0.05% titaani Marss Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja läbipaistev pilvitu atmosfäär, teeb see ta teleskoobiga hästi vaadeldavaks. Punase värvi tõttu on
This is the first retail computer store in the USA. 1976 Steve Jobs and Steve Wozniak form the Apple Computer Company, on April Fool's Day. The Apple I computer board is sold in kit form, and delivered to stores by Steve Jobs and Steve Wozniak. Price: US$666.66. Paul Terrell orders 50 Apple computers from Steve Jobs, for his Byte Shop. 1981: IBM PC IBM announces the IBM 5150 PC Personal Computer, in New York. The PC features a 4.77MHz Intel 8088 CPU, 64KB RAM, 40KB ROM, one 5.25inch floppy drive (160KB capacity), and PCDOS 1.0 (Microsoft's MSDOS), for about US$3000. Also included is Microsoft BASIC, VisiCalc, UCSD Pascal, CP/M86, and Easywriter 1.0. A fully loaded version with color graphics costs US$6000. IBM announces the CGA graphics card for the PC, giving 640x200 resolution with 16 colors. 1982
Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. [6] Titani keskmine diameeter on 5150 km (0,404 Maad), pindala 83 000 000 km². Titani mass on 1,345*1023 kg , mis on 0,0225 Maa massi. Keskmine tihedus on 1,88 g/cm³. Titani gravitatsioonikiirendus on 0,782 m/s². Pöörlemisperiood 15 950 päeva . Titani telje kalle on 1,942°. Titan Suuruselt järgmine kuu on Rhea, millest “Voyager-1” möödus ainult 72000 kilomeetri kauguselt ning pildistas selle pinnal kuni poolteisekilomeetrilisi objekte. Rhea
3. 3. Maa Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/ Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Maa tuum koosneb peamiselt rauast , kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. Vahevöö ülaosa koosneb põhiliselt oliviinist and püroksiinist (raud/magneesium silikaadid), kaltsiumist ja alumiiniumist
Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. [6] Titani keskmine diameeter on 5150 km (0,404 Maad), pindala 83 000 000 km². Titani mass on 1,345*1023 kg , mis on 0,0225 Maa massi. Keskmine tihedus on 1,88 g/cm³. Titani gravitatsioonikiirendus on 0,782 m/s². Pöörlemisperiood 15 950 päeva . Titani telje kalle on 1,942°. [8] Titan Suuruselt järgmine kuu on Rhea, millest "Voyager-1" möödus ainult 72000 kilomeetri kauguselt ning pildistas selle pinnal kuni poolteisekilomeetrilisi objekte. Rhea
kaupa) 1. AASTA 2. AASTA 3. AASTA 1. Põhivara 3500 3150 2800 2. Käibevara 2596,1 3734,2 5536,2 2.1. Raha 596,1 1734,2 3536,2 2.2. Varud 2000 2000 2000 Kokku investeeringud 5500 5150 4800 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised Summa eurodes (aastate kaupa) vahendite allikad 1. Omavahendid 2500 2. Laenatud vahendid 3000 2.1. Lühiajalised vahendid 2.2. Pikaajalised laenud 3000 KOKKU 5500 5.3. KULUDE ARVESTUS (aluseks kulu eelarved kalkulatsioonid) 5.3.1 Muutuvad palgakulud
Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Nt.Liibüa kõrb Lõuna-Aafrikas (kohati) Sahara kõrb Sahara on maailma suurim kõrb - üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast.Sahara kõrbe ulatus idast läände on 5700 km ning põhjast lõunasse 2000 km. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². Sahara hiiglaslikul alal leidub igasugust kõrbemaastikku, lisaks liivakõrbele esineb ka kivi- ja klibukõrbe jms. Kohati katavad maapinda kiviklibu, kruus ja kummalised geoloogilised moodustised. Paljudes paikades, kus kõrb on peale tunginud, esineb kõrbenud rohtlaala. Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal
Kosmosest tehtud pildid planeedist on märkimisväärse tähtsusega; näiteks, on nad tohutuks abiks ilmaennustamisel ja eriti orkaanide jälgimisel ja ennustamisel. Ja nad on erakordselt kaunid. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Suurem osa Maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. atmosfäär = 0.0000051 ookeanid = 0.0014 maakoor = 0.026 vahevöö = 4.043 välimine tuum = 1.835 sisemine tuum = 0.09675
MARK I, 1939-1944, 750.000 komponenti, kaal 5 tonni programs (mostly AI) efficiently.The whole system written in LISP 1947 esimene transistor, Bell Telephone Laborotories (Shockley, Bardeen, 1981 - Adam Osborne completed the first portable computer, the Osborne I Brattain) 1981 - IBM announces the IBM 5150 PC Personal Computer 1949 - Maurice Wilkes assembled the EDSAC, the first practical stored- 1981 - The MS-DOS, or Microsoft Disk Operating System, the basic software for program computer, at Cambridge University the newly released IBM PC, established a long partnership between IBM and 1950 -Engineering Research Associates of Minneapolis built the ERA 1101, the Microsoft
sum=0 korral.kasutajate jaoks näeks eri programmid väga 1981 I kaasaskantav arvuti(Osbourne I);IBM for i in range(n+1): eri moodi välja. Mida opsüsteem enamasti teeb? 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 Oskab kettalt programme lugeda ja neid käima sum=sum+i panna.Oskab programme seisma panna (lõplikult esimene 32-bit prose (National Semiconductor) return sum. või ainult väikese pausi jaoks)
INTEGER; Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, 1800 Perfokaardid, Jacquard, 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 – VAR sum,i:INTEGER; üks kategooriline järeldus. Stoikud: lausearvutus esimene 32-bit prose (National Semiconductor) BEGIN - Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade
'1981 . Adam Osborn completed the fiFt porlable cmputer, the osborne I I989 - intcli 80ltt6 1947 - esimene transistor, Bell Telephone Laborotodes (shockley' Barden' Brattain) 1981 - IBM annountes the IBM 5150 PC Personal computer 1grl!) - Maurice Wilkes assembl6d the EDSAC, th fir3t practical stord' 1981 - The MSDOS, or Microsofr Disk operatang system tho basic software f d 1990 - HTML, Winrlon s 3.1)
Tee, tee hind, kvaliteet ?? Katsekorras otsustati jagada 2,4 GHz loavaba sagedusala FDD kasutava WCDMA võrgu tarvis. Milline on maksimaalne operaatorite arv, kui dupleksvahe peab olema 50 MHz. Loavaba on 2400-2483,4MHz. Seega 2400-2483,5=>83,5MHz. 83,5-50=33,5MHz nii up- kui downlingiks. Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r
liikumises. Laamade hõõrdumine ja põrkumine põhjustab vulkaanipurskeid ja maavärinaid, mis võivad Maa pinda oluliselt ümber kujundada- moodustada uusi saari ja mägesid, rebestada maapinda tohutute lõhedega. (1:15) Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Maa tuum koosneb peamiselt rauast , kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. Vahevöö ülaosa koosneb põhiliselt oliviinist ja püroksiinist (raud/magneesium silikaadid), kaltsiumist ja alumiiniumist
kasutada üks inimene (1 Person)." Tänapäevane tähendus ,,Personaalarvuti" hakkas välja kujunema alles 1970. aastate keskel nn mikroarvutite tootmisega, näiteks Altair 8800. Järgmine samm oli firmas Apple Inc. loodud mikroarvuti Lisa, mis oli juba varustatud graafilise kasutajaliidesega (GUI) operatsioonisüsteemiga (OS). Personaalarvutite kasutamise levikut suurendas mudeli Apple II valmistamine. 1981. aastal valmistas IBM seeria IBM PC (IBM 5150), mis on tänapäevaste arvutite esivanem. IBM-compatible arvutid said GUI alles 1990. aastal Microsoft Windows 3.0 tootmisega. Selleks ajaks oli personaalarvutite hind langenud ja võimalused suurenenud ning need olid juba laiemalt kasutusel. 1990. aastatel sai võimalikuks personaalarvuteid ühendada koht- ja laivõrkudega, mõlemat saab teha kasutades Interneti protokolle. 1990-datest on PC-de võimsus kasvanud nii, et
-516mm 525 500 4150 500 770 4015 500 1010 4005 500 5150 395 2000 2000 395 6015 4150 1270 4015 1510 4005 15950
masinasse Symbolics founded 1980. Created special hardware for running LISP programs (mostly AI) efficiently.The whole system written in LISP. Another Lisp machine company created at the same time: LMI LISP machine died even faster than Symbolics. 1981 Adam Osborne Esimene kaasaskantav arvuti OSBORNE I kaalus u. 11 Kg(,,24 pounds) kasutas Z80 maksis 1,790$; Apollo arvuti esimene tööjaam Motorola 68000 põhjal; Silicon Graphics samuti Motorola 68000 põhjal, müüdi terminalideks; IBM 5150 personaalarvuti (PC); CGA graafikakaart 640x200 resolutsioon 16 värvi; Microsoft osta DOS-i Seattle Computer Producs-lt ja MS- DOS nimi tuleb; Novell Data Systems laseb välja Novel Data Systems Management computeri see annab võimaluse võrgus jagada kõvaketast;Ashton Tate laseb välja dBase II varajane andmebaasi programm; 1982 loodi firma SUN Microsystems(SUN=Stanford University Network) 1977 Relational Software Inc. (RSI - currently Oracle
Tee, tee hind, kvaliteet ??Katsekorras otsustati jagada 2,4 GHz loavaba sagedusala FDD kasutava WCDMA võrgu tarvis. Milline on maksimaalne operaatorite arv, kui dupleksvahe peab olema 50 MHz. Loavaba on 2400-2483,4MHz. Seega 2400-2483,5=>83,5MHz. 83,5-50=33,5MHz nii up- kui downlingiks. Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r
133 = 2060 kg 134 = 2120 kg 135 = 2180 kg 136 = 2240 kg 137 = 2300 kg 138 = 2360 kg 139 = 2430 kg 140 = 2500 kg 141 = 2575 kg 142 = 2650 kg 143 = 2725 kg 144 = 2800 kg 145 = 2900 kg 146 = 3000 kg 147 = 3075 kg 148 = 3150 kg 149 = 3250 kg 150 = 3350 kg 151 = 3450 kg 152 = 3550 kg 153 = 3650 kg 154 = 3750 kg 155 = 3850 kg 156 = 4000 kg 157 = 4125 kg 158 = 4250 kg 159 = 4375 kg 160 = 4500 kg 161 = 4625 kg 162 = 4750 kg 163 = 4850 kg 164 = 5000 kg 165 = 5150 kg 166 = 5300 kg 167 = 5450 kg 168 = 5600 kg 169 = 5800 kg 170 = 6000 kg Rehvide kiirusindeksid Kiirusindeks tähistab rehvi suurimat lubatud kiirust. Siin on nimekiri kiirusindeksitest koos nendele vastavate kiirustega A1 = 5 km/h L = 120 km/h A2 = 10 km/h M = 130 km/h A3 = 15 km/h N = 140 km/h A4 = 20 km/h P = 150 km/h A5 = 25 km/h Q = 160 km/h A6 = 30 km/h R = 170 km/h A7 = 35 km/h S = 180 km/h A8 = 40 km/h T = 190 km/h B = 50 km/h U = 200 km/h
8000 29 8000 2 7840 1 8000 1 7990 1 7990 1 8000 1 7750 9 7840 17 7990 21 7500 1 7850 1 8000 19 8000 1 8000 28 8000 4 7990 1 8000 1 7840 1 8000 1 8000 1 8000 1 7840 1 8000 1 7750 1 8000 1 8000 1 8000 1 8000 1 8000 1 8000 1 8000 1 8000 1 8000 1 7400 1 5855 1 8070 1 8100 1 8100 1 8100 1 7400 1 7400 5 7400 1 7400 2 7400 1 7400 1 7400 1 7000 2 9050 1 5150 1 5150 1 5150 1 5150 2 5150 1 5150 1 5150 1 5150 1 5150 1 5150 1 5150 1 5150 1 5150 1 5150 2 5150 1 5150 2 5150 1 5150 3 5150 1 5150 3 5150 2 5150 4 5465 1 5150 4 5150 2 5150 5 5150 1 5150 1 5150 3 5150 3 5150 3 5150 3 5150 1 5150 1 5150 1 5150 1 5150 1 5150 1 5000 2 5150 1 5200 1 5200 1 5300 1 5200 1 5200 1 5300 2 5200 1 5300 1 5300 1 5150 1
5030 Kontori (töökoja) korrashoid Kulud 5040 Kontori (töökoja) kindlustus Kulud 5050 Kontori (töökoja) valvekulud Kulud 5110 Kantseleitarbed, postikulud Kulud 5120 Väheväärtuslik kontoriinventar Kulud 5130 Kontoriinventari hooldus ja remont Kulud 5140 Arvutite- ja võrgu hooldus Kulud 5150 Info ja õppematerjalid Kulud 5160 Perioodika Kulud 5210 Fikstelefonikulud Kulud 5220 Mobiiltelefoni kõned Kulud 5230 Internet Kulud 5310 Pangateenused Kulud 5320 Juriidilised kulud, lepingutasud Kulud
Tee, tee hind, kvaliteet ?? 22. Katsekorras otsustati jagada 2,4 GHz loavaba sagedusala FDD kasutava WCDMA võrgu tarvis. Milline on maksimaalne operaatorite arv, kui dupleksvahe peab olema 50 MHz. Loavaba on 2400-2483,4MHz. Seega 2400-2483,5=>83,5MHz. 83,5-50=33,5MHz nii up- kui downlingiks. Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit 23. Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit 24. Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit 25. Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W,
Tee, tee hind, kvaliteet ?? Katsekorras otsustati jagada 2,4 GHz loavaba sagedusala FDD kasutava WCDMA võrgu tarvis. Milline on maksimaalne operaatorite arv, kui dupleksvahe peab olema 50 MHz. Loavaba on 2400-2483,4MHz. Seega 2400-2483,5=>83,5MHz. 83,5-50=33,5MHz nii up- kui downlingiks. Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz)
50kHz-SDN, 1000kHz-ADSL. 27.Katsekorras otsustati jagada 2,4 GHz loavaba sagedusala FDD kasutava WCDMA võrgu tarvis. Milline on maksimaalne operaatorite arv, kui dupleksvahe peab olema 50 MHz. Loavaba on 2400-2483,4MHz. Seega 2400-2483,5=>83,5MHz. 83,5-50=33,5MHz nii up- kui downlingiks. Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit 28.Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit 29.Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 mW , seega 20dB antenn 30.(Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle
5030 Kontori (töökoja) korrashoid Kulud Kasumiaruanne 5040 Kontori (töökoja) kindlustus Kulud Kasumiaruanne 5050 Kontori (töökoja) valvekulud Kulud Kasumiaruanne 5110 Kantseleitarbed, postikulud Kulud Kasumiaruanne 5120 Väheväärtuslik kontoriinventar Kulud Kasumiaruanne 5130 Kontoriinventari hooldus ja remont Kulud Kasumiaruanne 5150 Info ja õppematerjalid Kulud Kasumiaruanne 5210 Telefon ja internet Kulud Kasumiaruanne 5310 Pangateenused Kulud Kasumiaruanne 5320 Juriidilised kulud, lepingutasud Kulud Kasumiaruanne 5350 Raamatupidamisteenused Kulud Kasumiaruanne 5410 Reklaam Kulud Kasumiaruanne © 2014
80(Z80) VISICALC – 1979. a tegid Daniel Bricklin ja Robert Frankston VisiCalci, esimese spreadsheeti(nagu Excel), kõigepealt oli see Apple II jaoks(Apple hakkas väga hästi siis müüma) APPLE II – 1976. a hakkab Steve Wozniak töötama välja Apple II, 1977. a sai valmis, töötas 6502 protsessoriga SYMBOLICS – 1980. a loodud, spetsiaalne riistvara LISP-i programmide edukaks jooksutamiseks(põhiliselt AI) IBM PC – 1981. a IBM tegi IBM 5150 PC, ehitasid kiiresti valmis ja tegemine maksis palju, kasutas Intelit, suretas sujuvalt kõik teised koduarvutid välja, enamik tänapäeva arvuteid on sarnase ehitusega (va Apple) SUN – 1982. a asutatud (Sun Microsystems), tegeles peamiselt võrgundusega, leiutasid Network File Systemi (NFS), Oracle ostis nad ära 2010. a ORACLE – SQL andmebaasid MACINTOSH – 1978. a Apple teeb algul masina Lisa, töötas hästi aga oli väga kallis, hiljem
7. (/) . % 1 3 4 5 6 I 0,79 790 2200 2555 3150 3650 II 0,87 870 2300 2750 3300 3755 III 1,10 1100 2750 3300 3800 4400 IV 1,43 1430 3300 3900 4500 5150 V 2,30 2300 4550 5150 5800 6750 VI 3,46 3460 6100 6800 7750 8600 VII 4,70 4700 7450 8300 9250 10550 VIII 7,48 7480 10480 11800 13050 13900 6.8. (/ 2 ) , % 4 5 6 I 0,79 0,25 1,91 7,62 II 0,87 0,27 2,0 7,84 III 1,10 0,32 2,31 9,19
Used Z80 (NOT IBM-PC clone (yet)!) 1981 Apollo Computer unveiled the first workstation, its DN100, offering more power than some minicomputers at a fraction of the price. Used a Motorola 68000 microprocessor. 1981 College professor James Clark found Silicon Graphics, Incorporated. The 1000 and 1200 computers used a Motorola 68000 microprocessor with 8 Mhz and were sold as diskless systems intended for use as a terminal. 1981 IBM announces the IBM 5150 PC Personal Computer, in New York. The PC features a 4.77-MHz Intel 8088 CPU, 64KB RAM, 40KB ROM, one 5.25-inch floppy drive (160KB capacity), and PC-DOS 1.0 (Microsoft's MS-DOS), for about US$3000. Also included is Microsoft BASIC, VisiCalc, UCSD Pascal, CP/M-86, and Easywriter 1.0. A fully loaded version with color graphics costs US$6000. IBM announces the CGA graphics card for the PC, giving 640x200 resolution with 16 colors. 1983 Big machines:
54 212 90 600 126 1700 162 4750 55 218 91 615 127 1750 163 4850 56 224 92 630 128 1800 164 5000 57 230 93 650 129 1850 165 5150 58 236 94 670 130 1900 166 5300 59 243 95 690 131 1950 167 5450 60 250 96 710 132 2000 168 5600 61 257 97 730 133 2060 169 5800
Business Computer at the West Coast Computer Faire. It features a Z80A CPU, 5-inch display, 64KB RAM, keyboard, keypad, modem, and two 5.25-inch 100KB disk drives for US$1795. Weight: 24 pounds. It also includes US$1500 worth of software, including CP/M, BASIC, WordStar, and SuperCalc. Osborne anticipated selling 10,000 in total, but sales quickly reached 10,000 in a single month. Mike Scott is forced out as Apple Computer president. IBM PC IBM announces the IBM 5150 PC Personal Computer, in New York. The PC features a 4.77-MHz Intel 8088 CPU, 64KB RAM, 40KB ROM, one 5.25-inch floppy drive (160KB capacity), and PCDOS 1.0 (Microsoft's MS-DOS), for about US$3000. Also included is Microsoft BASIC, VisiCalc, UCSD Pascal, CP/M-86, and Easywriter 1.0. A fully loaded version with color graphics costs US$6000. IBM announces the CGA graphics card for the PC, giving 640x200 resolution with 16 colors. Microsoft as a main IBM PC software provider
5144. Inimene on otsekui kaev soolasest läheb kaamelgi mööda,magusat vett joovad aga kõik... 5145. Uhkus tuleb enne langemist! 5146. Inimesed raiskavad tohutult energiat, et mitte midagi teha. 5147. Mida vanemaks saab inimene, seda enam tõmbub ta endasse ju seal siis millegi arvel vabaneb ruumi... 5148. Ära püüa endast nii sügavat jälge jätta, et ise maasse vajud! 5149. Inimene, kes soovis kõigest vaba olla, seadis ennast hirmsasse sõltuvusse sellest soovist. 5150. Pealetung on parim kaitse nõrkade meelest! 5151. Oma vigu tuleb parandada perspektiivitundega: et ka edaspidi oleks midagi parandada... 5152. Inimese maitse sõltub tema teadmistest selle kohta, mida loetakse üldiselt maitsekaks. 5153. Põhimõtteliselt oleme me kõik andmise poolt. Eriti siis, kui me ei võta sellega eneselt midagi ära. 5154. Me püüame igati äratada kaasinimeste tähelepanu kui mitte muudmoodi, siis neile haiget tehes. 5155
42546524.438795 22267 Audru vald 20360 6700862-1Sangamäe 58.44030224.395984 20360 Audru vald 22051 6700863-1Sangamäe 58.44036424.396171 22051 Audru vald 20569 8200567-1Sangaste 57.92601426.331384 20569 Sangaste vald 23945 8200566-1Sangaste 57.92587826.332370 23945 Sangaste vald 34077 8290023-1Sangaste 57.86410426.188973 34077 Tsirguliina alevik 34170 8290024-1Sangaste 57.86410026.189171 34170 Tsirguliina alevik 5150 22325-1 Sange 59.14481525.201719 5150 Kose vald 5151 22326-1 Sange 59.14536425.201598 5151 Kose vald 25573 7800838-1Sangla 58.32348826.190058 25573 Rannu vald 29404 7800837-1Sangla 58.32373226.190270 29404 Rannu vald 38191 Sankt-Peter59.89999930.290000 38191 38180 Sankt-Pete59.94999930.330000 38180 26432 5100125-1Santovi 58.95520226.054664 26432 Koeru vald 26433 5100126-1Santovi 58.95530226
5139 36646 6/8/2010 Medium 24 5140 36647 6/30/2009 High 21 5141 36647 6/30/2009 High 16 5142 36647 6/30/2009 High 18 5143 36673 9/13/2010 Low 20 5144 36675 7/3/2011 High 39 5145 36676 8/25/2011 Not Specified 32 5146 36676 8/25/2011 Not Specified 15 5147 36677 12/23/2009 Low 38 5148 36679 8/30/2011 Critical 28 5149 36704 6/16/2011 High 43 5150 36704 6/16/2011 High 19 5151 36705 6/25/2009 Not Specified 17 5152 36706 4/11/2009 Not Specified 47 5153 36706 4/11/2009 Not Specified 7 5154 36707 11/29/2009 Medium 47 5155 36708 9/19/2011 Not Specified 46 5156 36708 9/19/2011 Not Specified 25 5157 36709 8/23/2012 Critical 42 5158 36737 3/15/2010 Not Specified 26 5159 36737 3/15/2010 Not Specified 10 5160 36737 3/15/2010 Not Specified 10
annaabi.ee 
