Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vedukauto" - 14 õppematerjali

vedukauto – haagise veduk, on projekteeritud ja ehitatud täis- või kesktelg haagise veoks.
Haagise tüübid
1
docx

Haagise tüübid

5. Tenttreiler- Poolhaagis, mille koormaruum on kaetud veekindla katte- tendiga. 6. Termotreiler- Külmutus- ja jahutusseadet omav poolhaagis, millega saab vedada laste külmutuskapi temperatuuril (4-6 C) või külmutusreziimil (-18 C). 7. Furgoon- 8. Külm furgoon- 9. Külmutusfurgoon- 10. Termofurgoon- 11. Madelauto- Veokastiga kahe- või kolmeteljeline veoauto, mis võib olla varustatud tõstukiga lastide peale- ja mahatõstmiseks. 12. Poolhaagis- Vedukauto abil veetav veoühik pikkusega 13,5-13,6m , kõrgusega 2,5- 2,8m. treileri koormaruumi maht on sõltuvalt selle kõrgusest vahemikus 82-95m3. Treileri haakesadula kõrgus teepinnast on vahemikus 1100-1170mm. 13. Soolo- Tavaline käru, millel on veokast peal. Selle mõõtmed on 1,25*2,5m ja kandevõime 750kg. 14. Täishaagis- Veoauto või vedukauto vähemalt kahe laadimisosaga, millest üks paikneb veoauto raamil või toetub vedukautole.

Logistika → Logistika
21 allalaadimist
Relvad - esitlus
17
ppt

Relvad - esitlus

· Maksimaalne transpordikiirus haagisena 60 km/h, autokastis 95 km/h · Mürsu kaal 16 kg · Meeskonnas 6 meest Haubits FH70/1A-1 · Valmistajamaa: Saksamaa- Inglismaa-Itaalia · Kaliiber: 155 mm · Efektiivne laskekaugus: 20000 m · Maksimaalne laskekaugus: 24000 m · Laskekiirus: 6 lasku / min · Mürsu kaal: 43,5 kg · Kildude tappetoime raadius: 200 m · Maksimaalne kaal: 9600 kg · Abimootor: 1795 cm3, bensiini, 74 hj · Vedukauto: MAN 4520 · Meeskond: 1 allohvitser + 7 sõdurit Soomustransportöör XA-180 PASI · Pikkus 7,35 m · Laius 2,90 m · Kõrgus 2,77 m · Kaal 13,5 t · Kiirus maastikul - tippkiirus: ~ 100 km/h vees: 10 km/h · Käiguvarumaanteel 900 km · Suurtükk-Kuulipildujad 12,7 mm NSV · Soomus 10 mm · Mootor Valmet Diesel 611 DSBJA 240 hj(176 kW) · Mootori võimsus 240 hj · Meeskond 2+16 inimest Automaat AK-4 (G3) · Kaliiber: 7,62 mm

Sõjandus → Riigikaitse
19 allalaadimist
Ehituses kasutatavad masinad ja väikemehhanismid
9
docx

Ehituses kasutatavad masinad ja väikemehhanismid

See on süsteem, kus veoautol on kastiks eraldiseisev osa masinast. Kasti paigutamiseks masinale on auto varustatud tõstesüsteemiga. Süsteem muudab transporditöö tegemise paindlikumaks. Sellel ajal kui masin transpordib ühe kastiga materjale on võimalik teist kasti laadida. Lisavõimalusena on võimalik Multilift kastiga transportida väiksemaid masinaid ja seadmeid, mis omal jõul sõidavad maas paiknevasse kasti ning seejärel tõstab Multilift veok kasti oma raamile. Vedukauto ehk sadulauto levinud on veduki kasutamine poolhaagise veoks. Vedukautode kasutamise juures on oluline tagada kvaliteetne ehitusplatsi kate. Kasvupinnasega kaetud ehitusobjektil on masina liikumine probleemne. Väga keeruline on masina liikumine, kui masinal ei ole raskust vedavate rataste kohal. Masina mootor paikneb esimeste rataste kohal, see muudab haakumise maapinnaga probleemseks. Haagised ja poolhaagised on kasutusel enamikel ehitustöödel. Vedukiks võib olla nii kallur-,

Ehitus → Ehitus
32 allalaadimist
Ehituses kasutatavad masinad ja väikeseadmed
10
docx

Ehituses kasutatavad masinad ja väikeseadmed

See on süsteem, kus veoautol on kastiks eraldiseisev osa masinast. Kasti paigutamiseks masinale on auto varustatud tõstesüsteemiga. Süsteem muudab transporditöö tegemise paindlikumaks. Sellel ajal kui masin transpordib ühe kastiga materjale on võimalik teist kasti laadida. Lisavõimalusena on võimalik Multilift kastiga transportida väiksemaid masinaid ja seadmeid, mis omal jõul sõidavad maas paiknevasse kasti ning seejärel tõstab Multilift veok kasti oma raamile. 3.Vedukauto ehk sadulauto - levinud on veduki kasutamine poolhaagise veoks. Vedukautode kasutamise juures on oluline tagada kvaliteetne ehitusplatsi kate. Kasvupinnasega kaetud ehitusobjektil on masina liikumine probleemne. Väga keeruline on masina liikumine, kui masinal ei ole raskust vedavate rataste kohal. Masina mootor paikneb esimeste rataste kohal, see muudab haakumise maapinnaga probleemseks. Haagised ja poolhaagised: On kasutusel enamikel ehitustöödel. Vedukiks võib olla nii

Ehitus → Ehitus
66 allalaadimist
Auto remont-hooldus
17
docx

Auto remont, hooldus

Bussis puuduvad seisukohad. Troll ­ buss, mille veomootor saab elektritoite trolli liinilt. Hübriitbuss, elektrimootoril veel lisaks sisepõlemismootor. Veoauto ­ mootorsõiduk, mis on projekteeritud ja ehitatud veoste veoks. Veoauto võib vedada haagist. Üldveoauto ­ teenindava meeskonna veoks. Kere ehitusel võib olla veoauto olla lahtine (madel) või kinnine (burgoon). Üldveoauto võib vedada haagist. Sihtotstarbeline veoauto ­ konkreetse ülesande ja otsatarbega auto. Vedukauto ­ haagise veduk, on projekteeritud ja ehitatud täis- või kesktelg haagise veoks. Sadulveok - sadulhaakme seadmega veok, mille haakeseade kannab suurema osa poolhaagise massist. Üldotstarbeline haagis ­ vähemalt 2 teljaline, vähemalt 1 telg juhitav, on haagitud vedukautoga nurkliikuvalt. Kesktelg haagis ­ haagis, mille telg või teljed asuvad haagise raskuskeskme lähedal. Haagis toetub osaliselt haakeseadmele. Kerghaagis ­ haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg.

Auto → Autode hooldus
134 allalaadimist
Transport ja ekspedeerimine II KT
20
docx

Transport ja ekspedeerimine II KT

p. Konteineri kasutamine on suhteliselt kallis. q. Nii konteineri saatjal kui ka vastuvõtjal peavad olema konteineri käsitsemiseks sobivad seadmed. Huckepack veod r. Huckepack- veod esindavad kombineeritud vedude liiki, mida käsitletakse ühenduses raudtee vedudega. s. Huckepack- vedu on kombineeritud vedude alaliik, mille puhul liigub poolhaagis, täishaagis, autorong või vedukauto poolhaagisega osa veomarsruudist raudteel. t. Treilerid ja haagistega veoautod läbivad suurem osa veomarsruudist kinnitatuna spetsiaalsetele platvormvagunitele. 14. Õhutranspordi eelised: a. väga kiire b. võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa c. ei ole vaja ehitada teid d. võimaldab vedada kaugele. Puudused: e. väga kallis f. sõltub ilmast g. ümberlaadimine 15. Lennuvedude osapooled a. Lennufirmad b. Lennujaamad c

Logistika → Transport ja ekspedeerimine
41 allalaadimist
Ohutusjuhendid autojuhile
8
rtf

Ohutusjuhendid autojuhile

valgustussüsteemile, klaasi-puhastajatele, akumulaatori seisukorrale, veokasti luukide sulguritele, haakeseadme seisukorrale ja kindlustustrossi olemasolule. Tuleb veenduda, et õlitus-, jahutus- ja toitesüsteemis ei esine lekkimist. Kontrollida õhurõhku rehvides. 4.2. Kontrollimata ja mittekorras oleva auto või haagisega on sõitmine kategooriliselt keelatud. Vedukauto ei tohi vedada korraga rohkem kui kaks haagist. 4.3. Kontrollida, kas autol on tööriista komplekt ja kas see on korras; ilma selleta mitte sõita tööle. Tööriistu hoida tööriistakastis või -paunas. Kontrollida varuratta, tõkiskingade, esmaabi- ja tulekustutusvahendite olemasolu ja komplekteeritust. Kontrollida rehvide survet ning mustri vastavust nõuetele. 4.4. Esiaknaklaas, esi- ja tagatuled ning tahavaate peeglid peavad olema puhtad. 4.5

Muu → Tööohutus ja töötervishoid
71 allalaadimist
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

­ mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses; ­ mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses või ­ mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses; 9) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min; 10) suunatulede töö kontrolliks peab armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. N 2 ja N3 kategooria vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haagise suunatulede märgulamp. Valgussignaali võib dubleerida helisignaaliga. Kontrollimine: 1) TÜ ­ vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt Ereegli nr 6/01 või direktiivi

Mehaanika → Masinamehaanika
38 allalaadimist
Tehnoloogia kordamisküsimused ja vastused
12
docx

Tehnoloogia kordamisküsimused ja vastused

... 13. Tooge naiteid veoautodest ja kasutusvaldkondadest. Kallurauto - kallurauto laadib koorma maha iseseisvalt, selleks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Kallurautodega veetakse reeglina puistematerjale - liiva, kruusa, killustiku. Madelauto - madelauto koorma laadimiseks ja mahalaadimiseks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Masin iseseisvalt koormat maha ei kalla. Madelautod on ettenähtud materjali veoks, mille transportimisel ei tohi tekkida kahjustusi. Vedukauto ehk sadulauto - levinud on veduki kasutamine poolhaagise veoks. Haagised ja poolhaagised on kasutusel enamikel ehitustöödel. Vedukiks võib olla nii kallur-, madel-, kui sadulveok. Haagise abil on kiiresti võimalik muuta sadulveoki funktsiooni, masinat võime kasutada metsaveoks, vedelike veoks, suuregabariidiliste veoste teisaldamiseks jms. 14. Mis on treiler, tooge naiteid treileri kasutusvaldkondadest.

Ehitus → Tehnoloogia
83 allalaadimist
Ehitusmasinate eksam 2010
10
doc

Ehitusmasinate eksam 2010

Ükskopp-ekskavaatorite ehitus, töövarustus (kopad, hüdrovasar, käärid ja purustid). Miniekskavaatorid ja nende töövarustus. Milliste parameetrite alusel valitakse ekskavaatorit kaevetöödeks? Kaevejõud ­ oluline raskete pinnaste korral. Trossekskavaatoritel on see kuni 5-7 tonni, hüdraulilistel keskmistel ehitusekskavaatoritel kuni 15 tonni. Linnas ehitamisel on vaja kaaluda ratas või roomikmasina kasutamise vahel. Masina kaal mõjutab transpordivahendi valikut ­ treileri ja vedukauto tüüpi (mõjutab maksumust). Mootori võimsus mõjutab kütuse kulu ning ka kokkuvõttes omahinna suurust. Samuti sõltuvad võimsusest kaeveparameetrid. Loetlege ja iseloomustage hüdrauliliste ekskavaatorite võimalikke töövarustusi ja iseloomustage lühidalt kasutuskohti. Hüdrovasarad on 2...5 grupi ekskavaatorite lisatöövarustus, mis paigaldatakse pöördkopa asemele. Vasar kinnitatakse kopavarre külge nn. kiirühendusega. Hüdrovasaraga

Ehitus → Ehitusmasinad
162 allalaadimist
Logistika konspekt
14
docx

Logistika konspekt

kohta teekonnaplaani, mis tuleb kooskõlastada VTA-ga. CMR KONVENTSIOON KEHTIB AUTOVEDUDELE JÄRGNEVATE TINGIMUSTE TÄITMISE: 1) Kauba transportimise eest makstakse tasu 2) Kauba vastuvõtmise ja üleandmise koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks nendest riikidest on ühinenud CMR-konventsiooniga. 3) Tingimusel, et vedu teostatakse konventsioonis määratletud maanteeliikluse sõidukiga, milleks on veoauto, vedukauto poolhaagisega või autorong. AUTOJUHI KOHUSTUSED: võtab kaubad vedamiseks vastu, kontrollib kauba kogust, pakendamist ja saatelehele vastavust ning allkirjastab veokirja. SDR- rahvusvaheline valuutafondi kokkuleppeline väärtusühik, mille väärtus arvutatakse nn valuutakorvi põhimõttel. Selleks, et veoklient saaks nõuda vedajalt vastutust veo ajal aset leidnud kahjujuhtumite kohta, peab ta esitama reklamatsiooni (märkus, kahjunõue) vedajale

Logistika → Logistika
104 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

3. Millised puudused on maanteetranspordil võrreldes muude veoviisidega? 4. Millised takistused on maanteetranspordi edasisel arengul? 44 3 Maanteetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 3.1 Kahe sillaga vedukauto Pilt 3.3 Tõstukiga madelauto Pilt 3.2 Vedukauto haakeseade („sadul“) Pilt 3.4 Metsaveoauto haagisega 3.2. Veovahendid Maanteetranspordis on kasutusel erinevad veokid, mis transpordivad oma koormaruumis või haagises veoseid

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist
Laondus ja veokorraldus
114
doc

Laondus ja veokorraldus

järgmisi ressursse: · tööjõud · veovahendid ja ­ühikud · materjalid (kütus, rehvid, õlid jne) · raha · aeg Veoki püsivkulud Veoki püsivkuludele on iseloomlik, et need on ühesuurused sõltumata sellest, kas veokit on vaadeldava ajaperioodi jooksul kasutatud või mitte ja kui palju seda on kasutatud. Pole oluline, kas veoauto või treiler läbib päevas 5 km või 500 km. Püsivkulud sellest ei sõltu. Jaotusauto võib läbida aasta jooksul 60 000 km, treileri vedukauto või põhivedude täishaagisega auto aga 120 000 km. Veoki soetamise kulud tuleb jaotada kogu selle kasutamise perioodi peale võrdsetes või mittevõrdsetes osades. See kulu peab kajastuma veoki poolt sooritatud töö omahinnas, veoteenuse osutamisel teenuse müügihinnas. Amortisatsioon on kulu liik, mis arvestab põhivahendi soetamise kulu ning mille rames jaotatakse soetamise kulu teatud osades selle kasutamise ajale. Tavaliselt on amortisatsiooniaja mõõtühikuks kalendriaasta.

Logistika → Laomajandus
642 allalaadimist
Töövihik-Laondus ja veokorraldus
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

 raha 133  aeg Veoki püsivkulud Veoki püsivkuludele on iseloomlik, et need on ühesuurused sõltumata sellest, kas veokit on vaadeldava ajaperioodi jooksul kasutatud või mitte ja kui palju seda on kasutatud. Pole oluline, kas veoauto või treiler läbib päevas 5 km või 500 km. Püsivkulud sellest ei sõltu. Jaotusauto võib läbida aasta jooksul 60 000 km, treileri vedukauto või põhivedude täishaagisega auto aga 120 000 km. Veoki soetamise kulud tuleb jaotada kogu selle kasutamise perioodi peale võrdsetes või mittevõrdsetes osades. See kulu peab kajastuma veoki poolt sooritatud töö omahinnas, veoteenuse osutamisel teenuse müügihinnas. Amortisatsioon on kulu liik, mis arvestab põhivahendi soetamise kulu ning mille rames jaotatakse soetamise kulu teatud osades selle kasutamise ajale. Tavaliselt on amortisatsiooniaja mõõtühikuks kalendriaasta

Logistika → Logistika alused
294 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun