5. Tenttreiler- Poolhaagis, mille koormaruum on kaetud veekindla katte- tendiga. 6. Termotreiler- Külmutus- ja jahutusseadet omav poolhaagis, millega saab vedada laste külmutuskapi temperatuuril (4-6 C) või külmutusreziimil (-18 C). 7. Furgoon- 8. Külm furgoon- 9. Külmutusfurgoon- 10. Termofurgoon- 11. Madelauto- Veokastiga kahe- või kolmeteljeline veoauto, mis võib olla varustatud tõstukiga lastide peale- ja mahatõstmiseks. 12. Poolhaagis- Vedukauto abil veetav veoühik pikkusega 13,5-13,6m , kõrgusega 2,5- 2,8m. treileri koormaruumi maht on sõltuvalt selle kõrgusest vahemikus 82-95m3. Treileri haakesadula kõrgus teepinnast on vahemikus 1100-1170mm. 13. Soolo- Tavaline käru, millel on veokast peal. Selle mõõtmed on 1,25*2,5m ja kandevõime 750kg. 14. Täishaagis- Veoauto või vedukauto vähemalt kahe laadimisosaga, millest üks paikneb veoauto raamil või toetub vedukautole.
· Maksimaalne transpordikiirus haagisena 60 km/h, autokastis 95 km/h · Mürsu kaal 16 kg · Meeskonnas 6 meest Haubits FH70/1A-1 · Valmistajamaa: Saksamaa- Inglismaa-Itaalia · Kaliiber: 155 mm · Efektiivne laskekaugus: 20000 m · Maksimaalne laskekaugus: 24000 m · Laskekiirus: 6 lasku / min · Mürsu kaal: 43,5 kg · Kildude tappetoime raadius: 200 m · Maksimaalne kaal: 9600 kg · Abimootor: 1795 cm3, bensiini, 74 hj · Vedukauto: MAN 4520 · Meeskond: 1 allohvitser + 7 sõdurit Soomustransportöör XA-180 PASI · Pikkus 7,35 m · Laius 2,90 m · Kõrgus 2,77 m · Kaal 13,5 t · Kiirus maastikul - tippkiirus: ~ 100 km/h vees: 10 km/h · Käiguvarumaanteel 900 km · Suurtükk-Kuulipildujad 12,7 mm NSV · Soomus 10 mm · Mootor Valmet Diesel 611 DSBJA 240 hj(176 kW) · Mootori võimsus 240 hj · Meeskond 2+16 inimest Automaat AK-4 (G3) · Kaliiber: 7,62 mm
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehituses kasutatavad masinad ja väikemehhanismid Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitustegevus on väga suur töö, selleks läheb vaja palju materjale, tööjõudu ja muidugi ka masinaid. Masinatega tuleb olla ettevaatlik ja neid tuleb transportida ohutult, et ei juhtuks õnnetusi. Ehitusmasinate alla ei kuulu ainult veoauto ja ekskavaator, nimekiri, mida ehitusel vajatakse on pikk ja sellest kirjutangi ma oma referaadis. Ehitusmasinate jagunemine Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: · Üld- ja eriotstarbelised masinad · Üldotstarbelised ehitusmasinad · Spetsialiseeritud ehitusmasinad · Käsimasinad Üld- ja eriotstarbelised masinad Üld- ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Ehituses kasutatavad masinad ja väikeseadmed Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 (16) Sisukord Ehitusmasinate ülevaade lk.3 Üld- ja eriotstarbelised masinad lk.4-5 Üldotstarbelised ehitusmasinad lk.6 Spetsialiseeritud ehitusmasinad lk.7 Ehituses kasutatavad väikemehhanismid lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud allikas lk.10 Ehitusmasinate ülevaade Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: - Üld- ja eriotstarbelised masinad - Üldotstarbelised ehitusmasinad - Spetsialiseeri...
Sadulveok - sadulhaakme seadmega veok, mille haakeseade kannab suurema osa poolhaagise massist. Üldotstarbeline haagis vähemalt 2 teljaline, vähemalt 1 telg juhitav, on haagitud vedukautoga nurkliikuvalt. Kesktelg haagis haagis, mille telg või teljed asuvad haagise raskuskeskme lähedal. Haagis toetub osaliselt haakeseadmele. Kerghaagis haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg. Poolhaagis haagis, mis toetab olulise osaga oma massist vedukauto sadulhaake seadmele. Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. Mootorratas 2, 3 või 4 rattaline juhtrauaga juhitav mootorsõiduk. Mootori töömaht on üle 50 cm3, kiirus üle 50 km/h. Mootor ja kütusepaak asuvad juhi ja kaasreisija jalgade vahel, juhi ja kaassõitja jalad toetuvad jalaalustele. Mootorroller mootorratas, juhi jalad toetuvad kere põhjale. ATV 4-rattaline mootorratas, juhil ja sõitjatel on jalatoed. M1;2;3
Kindlustusega seotud kulud on teiste veoviisidega võrreldes suhteliselt väikesed. p. Konteineri kasutamine on suhteliselt kallis. q. Nii konteineri saatjal kui ka vastuvõtjal peavad olema konteineri käsitsemiseks sobivad seadmed. Huckepack veod r. Huckepack- veod esindavad kombineeritud vedude liiki, mida käsitletakse ühenduses raudtee vedudega. s. Huckepack- vedu on kombineeritud vedude alaliik, mille puhul liigub poolhaagis, täishaagis, autorong või vedukauto poolhaagisega osa veomarsruudist raudteel. t. Treilerid ja haagistega veoautod läbivad suurem osa veomarsruudist kinnitatuna spetsiaalsetele platvormvagunitele. 14. Õhutranspordi eelised: a. väga kiire b. võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa c. ei ole vaja ehitada teid d. võimaldab vedada kaugele. Puudused: e. väga kallis f. sõltub ilmast g. ümberlaadimine 15. Lennuvedude osapooled a. Lennufirmad b. Lennujaamad c. Ekspedeerijad
valgustussüsteemile, klaasi-puhastajatele, akumulaatori seisukorrale, veokasti luukide sulguritele, haakeseadme seisukorrale ja kindlustustrossi olemasolule. Tuleb veenduda, et õlitus-, jahutus- ja toitesüsteemis ei esine lekkimist. Kontrollida õhurõhku rehvides. 4.2. Kontrollimata ja mittekorras oleva auto või haagisega on sõitmine kategooriliselt keelatud. Vedukauto ei tohi vedada korraga rohkem kui kaks haagist. 4.3. Kontrollida, kas autol on tööriista komplekt ja kas see on korras; ilma selleta mitte sõita tööle. Tööriistu hoida tööriistakastis või -paunas. Kontrollida varuratta, tõkiskingade, esmaabi- ja tulekustutusvahendite olemasolu ja komplekteeritust. Kontrollida rehvide survet ning mustri vastavust nõuetele. 4.4. Esiaknaklaas, esi- ja tagatuled ning tahavaate peeglid peavad olema puhtad. 4.5
01.01.2003] Kood 223. Ohutuled Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad olema Ereegli nr 48 või direktiivide 76/756/EMÜ kohased ohutuled. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (vt kood 218). Ohutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus ja värvus peab vastama koodis 218 esitatud nõuetele; 2) ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. Vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema haake ohutulede märgulamp; 3) ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral. Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga. Kood 224. Gaaslahenduslampidega lähi ja kaugtulelaternad Nõuded: 1) gaaslahenduslambiga laterna valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, peab toimuma automaatselt
1.Nimetage tegurid tootlikkuse tostmiseks ehitusel. Kirjeldage luhidalt . uute ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja tehnoloogiliste võtete kasutamine - 30 % . Mehhaniseerimine - 30 % . Ehitustööde juhtimise ja organiseerimise täiustamine - 40% 2.Kuidas jagunevad ehitustood, (2 ruhma). Loetle toid erinevates ruhmades . Üldehitustööd- mullatööd,vaiatööd,müüritööd,montaazitööd,betoonitööd,katusekattetööd,puidutööd,i solatsioonitööd,viimistlustööd Eriosade tööd- San.tehnilised tööd,Vee varustuse tööd,Kanalisatsiooni tööd,Kütte süsteemi ehituse tööd,Ventilatsioon süsteemi ehituse tööd,Elektri varustuse rajamise tööd, Nõrkv...
5. Ükskopp-ekskavaatorite ehitus, töövarustus (kopad, hüdrovasar, käärid ja purustid). Miniekskavaatorid ja nende töövarustus. Milliste parameetrite alusel valitakse ekskavaatorit kaevetöödeks? Kaevejõud oluline raskete pinnaste korral. Trossekskavaatoritel on see kuni 5-7 tonni, hüdraulilistel keskmistel ehitusekskavaatoritel kuni 15 tonni. Linnas ehitamisel on vaja kaaluda ratas või roomikmasina kasutamise vahel. Masina kaal mõjutab transpordivahendi valikut treileri ja vedukauto tüüpi (mõjutab maksumust). Mootori võimsus mõjutab kütuse kulu ning ka kokkuvõttes omahinna suurust. Samuti sõltuvad võimsusest kaeveparameetrid. Loetlege ja iseloomustage hüdrauliliste ekskavaatorite võimalikke töövarustusi ja iseloomustage lühidalt kasutuskohti. Hüdrovasarad on 2...5 grupi ekskavaatorite lisatöövarustus, mis paigaldatakse pöördkopa asemele. Vasar kinnitatakse kopavarre külge nn. kiirühendusega. Hüdrovasaraga
kohta teekonnaplaani, mis tuleb kooskõlastada VTA-ga. CMR KONVENTSIOON KEHTIB AUTOVEDUDELE JÄRGNEVATE TINGIMUSTE TÄITMISE: 1) Kauba transportimise eest makstakse tasu 2) Kauba vastuvõtmise ja üleandmise koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks nendest riikidest on ühinenud CMR-konventsiooniga. 3) Tingimusel, et vedu teostatakse konventsioonis määratletud maanteeliikluse sõidukiga, milleks on veoauto, vedukauto poolhaagisega või autorong. AUTOJUHI KOHUSTUSED: võtab kaubad vedamiseks vastu, kontrollib kauba kogust, pakendamist ja saatelehele vastavust ning allkirjastab veokirja. SDR- rahvusvaheline valuutafondi kokkuleppeline väärtusühik, mille väärtus arvutatakse nn valuutakorvi põhimõttel. Selleks, et veoklient saaks nõuda vedajalt vastutust veo ajal aset leidnud kahjujuhtumite kohta, peab ta esitama reklamatsiooni (märkus, kahjunõue) vedajale
3. Millised puudused on maanteetranspordil võrreldes muude veoviisidega? 4. Millised takistused on maanteetranspordi edasisel arengul? 44 3 Maanteetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 3.1 Kahe sillaga vedukauto Pilt 3.3 Tõstukiga madelauto Pilt 3.2 Vedukauto haakeseade („sadul“) Pilt 3.4 Metsaveoauto haagisega 3.2. Veovahendid Maanteetranspordis on kasutusel erinevad veokid, mis transpordivad oma koormaruumis või haagises veoseid
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...
raha 133 aeg Veoki püsivkulud Veoki püsivkuludele on iseloomlik, et need on ühesuurused sõltumata sellest, kas veokit on vaadeldava ajaperioodi jooksul kasutatud või mitte ja kui palju seda on kasutatud. Pole oluline, kas veoauto või treiler läbib päevas 5 km või 500 km. Püsivkulud sellest ei sõltu. Jaotusauto võib läbida aasta jooksul 60 000 km, treileri vedukauto või põhivedude täishaagisega auto aga 120 000 km. Veoki soetamise kulud tuleb jaotada kogu selle kasutamise perioodi peale võrdsetes või mittevõrdsetes osades. See kulu peab kajastuma veoki poolt sooritatud töö omahinnas, veoteenuse osutamisel teenuse müügihinnas. Amortisatsioon on kulu liik, mis arvestab põhivahendi soetamise kulu ning mille rames jaotatakse soetamise kulu teatud osades selle kasutamise ajale. Tavaliselt on amortisatsiooniaja mõõtühikuks kalendriaasta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
