Kõige plahvatusohtlikumad on atsetüleeni ja õhu segud, mis sisaldavad 2,4 83% atsetüleeni. Kindlas vahekorras reageerib atsetüleen vasega, moodustades plahvatusohtlike ühendeid. Katekooriliselt keelatud kasutada sulameid, mis sisaldavad rohkem kui 70% vaske. Propaan. (C3 H8) Propaan on läbipaistev, terava lõhnaga gaas. Teda saadakse naftasaaduste ümbertöötlemisel. Propaani ja hapniku leegi temperatuur on suhteliselt madal ega ületa 2600 oC. Propaani ja butaani segu kasutatakse teraste lõikamisel, kergsulavate värviliste metallide keevitamisel ning jootmisel, karastamisel, plastmasside gaasikeevitamisel. Looduslik gaas. Looduslikus gaasis on põhiliselt metaan (77-98%) ja vähesel määral ka propaani, butaani ja teisi gaase. Peaaegu lõhnatu gaas ning lekete avastamiseks lisatakse talle erilisi teravlõhnalisi aineid. Leegi temperatuur on 2100 2200 oC. Kasutatakse põhiliselt termolõikamisel. Vesinik. (H2)
Kütuse isesüstivus TSETAANIARV 45 , 1100 2200 pr Lisaained kütuses , lubamatud on väävel tahked ained. 3. Gaasikütus Vedelgaas põleb tahmajälgi jätmata Vedelgaas on keskkonna seisukohalt hea valik, sest kui õhku on piisavalt, moodustuvad selle põlemisel vaid veeaur ja süsihappegaas ning ei eraldu mingit tahma, väävlit ega raskemetalle. Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel. Tööstuslik vedelgaas sisaldab kuni 99% propaani ja 1-20% butaani. Kodutarbijad kasutavad vedelgaasi, milles propaani ja butaani on tavaliselt pooleks. Propaan on põlevgaas, mida kasutatakse soojendamiseks ja kuumutamiseks, koos hapnikuga sobib see hästi metalli lõikamiseks, keevitamiseks ja jootmiseks. Propaan on abiks ka katusematerjalide paigaldamisel, asfalteerimisel, tööstushoonete kütmisel ning seda kasutatakse mootorikütusena. Tänu propaani täiuslikule põlemisele võib sellel töötavaid tõstukeid kasutada ka siseruumides.
Gaasilised alkaanid on lõhnata või vedelad bensiini lõhnaga. Nelja esimese alkaani(C1-C3) puhul on need sõnatüve met(aan), et(aan) ja prop(aan) triviaalsed. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist ja etaanist, vedelgaas ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Metaan on teine oluline kasvuhoonegaas, mis aitab suurenenud kasvuhooneefektile kaasa. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes
Propaan ei ole otseselt mürgine, kuid suurtes kogustes uimastava toimega. See on 1,5 korda õhust raskem. Propaan on keskkonnasõbralik, selle põlemisel eraldub vaid veeaur ja süsihappegaas. Kui tagatakse piisav põlemiseks vajaliku õhu olemasolu, ei teki põlemisel ka tahma. Looduses on propaan lõhnavaba, kuid ohutuse tõstmiseks on lisatud sellele lõhnaainet, mis teavitab võimalikust lekkest. Propaani-õhusegu süttib, kui õhus on 1,5-9,5 mahuprotsenti propaani. Propaani keemispunkt (aurustumine) on -42 °C. Metaan Metaani on saadaval palju, kasutatakse teda laialdaselt kütusena ja elektri tootmiseks soojuselektrijaamades. Metaani leidub majapidamistes, kasutatakse valgustusena, ja õlide tootmiseks. Metaani transporditakse vedelas olekus vedelgaasitankrites või torujuhtmetes ja ka tankurautodega. C-H-sideme purustamiseks vajalikust suurest energiast hoolimata on metaan endiselt vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine
tootmisel: CH3 - CH2 - OH + k. H2SO4 CH2 CH2 + H2O [5] 1.3 Propaan Propaan on kolme süsinikuga vedelgaasi peamine koostisosa, mis tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina, millele lisatakse 5% butaani, et vähendada aurusurvet balloonis tagamaks töötamise ka põhjamaises kliimas. Ta on väga hea energiaallikas, sest energiasisaldus on kõrge. [6] Ta veeldub toatemperatuuril. Vedelgaasi kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena. [1] Propaani kasutatakse ka klaasi-, terase- ja portselanitehastes, sulatamisel, temperdamisel, karastamisel, kuivatamisel, jootmisel ning kui ainet kuumutada, siis võid teda kasutada peaaegu kõikides tööstusharudes. Propaaniga suurendatakse ka taimede kasvukiirust. Selle kasutamisel kasvuhoones tekib nii soojus kui süsinikdioksiid, mis kiirendavad kasvu. Tööstuslikult kasutatakse propaani väga kuumades radiaatorites, abiks lõikamisel, keraamikatoodete tootmisel ning betooni kõvastumisel.
energiaallikana kasuatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojus. Rahvusvaheliselt nimetatakse neid keevitusprotsesse hapnik-põlevgaasikeevituseks, kus liidetavate detailide servad sulatatakse kokku kõrgtemperatuuril gaasileegiga, kasutades vajadusel lisametalli. Enamlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Põlevgaasina võib veel kasutada vesiniku, loodusliku gaasi, propaani või butaani. 1.1. Gaaskeevituse ja gaaslõikamise ajalugu. Esimesed gaaskeevituse ja lõikamise katsed olid juba 20 sajandi algusel. Gaaskeevituse ja lõikamise gaaside segude põlemise abil protsesside uurimisele alguse, andis Prantsuse teadlane Henri Louis Le Chatelier. 1895 aastal ta teatas Prantsuse Teaduste Akadeemiale, et ta sai suure temperatuuri leek (üle 3000o C), põletamisel atsetüleeni ja hapniku.
Zn + FeCl2 = ZnCl2 + Fe2 Fe + ZnCl2 =/= Ehk pingerida vaadatakse vaid siis kui : a) metall reageerib soolaga b) hape reageerib metalliga · Alkaanid: Alkaanides on süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Lõppliide aan. Liited: 1. mata 2. eta 3. propa H H H CH3 CH2 CH3 4. buta | | | 5. penta H -- c -- c -- c -- H C3H8 Nt. Koosta propaani valem. | | | H H H ! Kõik alkaanid põlevad. Nt. Propaani põlemine. C3H8 + O2 = 6CO2 + 8H2O ! Saadusteks on alati süsihappegaas ja vesi, · Oksüdatsiooniastme määramine. Iga keemiline side vesinikuga vähendab oksüdatsiooniastet ühe ühiku värrja. Iga keemiline side hapniku, lämmastiku või klooriga aga suurendab ühe ühiku värra topeltsidemed aga kahe võrra! H H
Alkaanid ja nende kasutamine: metaan, etaan, propaan Jane Tõevere, Triin Rannak LB-2 Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikud Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaa...
dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel CH3-CH2-CH3 H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Umbes pool propeeni maailmatoodangust läheb polüpropeeni valmistamiseks, millest saadakse plasttorusid, kiudaineid, taarat agressiivsete materjalide jaoks. Ülejäänud osa kulutatakse mitmete tähtsate orgaaniliste ainete sünteesimiseks. Propeenhape(akrüülhape)-astub kõikidesse karboksüülhapetele ja alkeenidele tüüpilistesse reaktsioonidesse. Propeeni saadakse propaani dehüdreerimisel C3H8 H2 +C3H6 või C3H8 + 0.5O2 = C3H6 + H2O Polümeerimine X CH3-CH=CH2 [ -CH(CH3)-CH2-]X Põlemine 22=3 + 92 62 + 62. Hüdraatimine H2C == CH -- CH3 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Polümeer-ained mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti üksteisega seotud väikeste Molekulide jääkidest või lõikudest.nafta- majapidamisgaas,bensiin,petroleum,diislikütus,määrdeõlid,parafiin, Bituumen.-alkaanid,destillatsioon.vettõrjuvad,lahus,mare,kütus,asphalt,kreemid.süsiniku allotroopsed Teisendid-allotroopia-keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena,alotrobid-puhas lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh Co2+h2-ch3-oh, Etanooli-c6h12o6-ch3-ch2-oh+co2 elutähtsad- sahhariidid(c,h,o),rasvad(glütserool rasvhape),valgud(aminohapete jääkidest)allotroobid koosnevad samast elemendist, kuid on erineva struktuuriga.süsiniku reaktsioon vesinikuga c+2H2-CH4(metaan), hõõguv süsi veega C+H2O- Co+H2 alcohol-OH karboksüülhape(R-COOH)saadakse alkoholide oksüdatsioo...
päikese ja kosmilise kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Osoonikihti lõhuvad freoonid, mida kasutatakes külmutuskappides. Mõningad tööstused on hakkanud kasutama butaani ja propaani, aga seda pole teinud kõik tööstusettevõtted. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Lennukikütuse põlemisel tekkib hulgaliselt põlemisjääke, peamiselt lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Osoonikihi hõrenemise tagajärjel tekkivad haigused, elusorganismide mutatsioonid ja see häirib fotosünteesi. Osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju. Ka Eesti aitab kaasa, et osoonikiht ei hõreneks
10. Alkaanidel esineb 3 liiki keemilisi reaktsioone: põlemine, pürolüüs ja asendusreaktsioonid halogeenidega (halogeenimine). 11. Metaan on loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Teda leidub maagaasis 70 kuni 90% Metaan on värvuseta, maitseta ja lõhnata õhust kergem gaas. Metaan on ka kasvuhoonegaas. Biogaas sisaldab samuti 70% metaani. 12. Etaani leidub looduslikus gaasis kuni 10% 13. Propaani leidub looduslikus gaasis ja lahustununa naftas. 14. Butaani leidub samuti looduslikus gaasis ja naftas. 15. Teda kasutatakse koos propaaniga kütusena ja viimasel ajal ka freoonide asendajana aerosooltoodetes. Põhiosa butaanist kasutatakse bensiini lenduvuse tõstmiseks. 16. Bensiinis leidub alkaane pentaanist kuni oktaanini. 17. Undekaan ja tridekaaan on sipelgatele omavaheliseks ,,teabe`` vahetamiseks kasutatavad ained ja selliseid
Maagaas 10 A Sofia Kuperstein, Kristina Tomtsakovskaja, Elina Zvjagina Mis on maagaas · on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, miis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides koos naftaga · Põhiliselt metaani ja vähesel määral etaani, propaani, butaani ja lämmastikku sisaldav gaasisegu. Peamised tootjad, suurimad eksportijad ja importijad · Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril · Suurimad maagaasi tootjad: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan, Usbekistan · Suurimad importijad: EL, USA, Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja Suur Britannia Kasutamise plussid (eelised) ja miinused (puudused). · On suht
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Alkaane nimetatakse vahel ka parafiinideks. Kõige lihtsam alkaan on metaan ning metaan on looduslike gaaside peamine koostisosa. Looduslikud gaasid on näiteks maagaas, kaevandusgaas ja soogaas. Lisaks metaanile sisaldavad need gaasid ka etaani, propaani, butaani ning teisi alkaane. Füüsikalised omadused: Alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma – CH2 – võrra. Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur
on Päikesesüsteemi suurim kuu. Atmosfäär on nähtavas valguses läbipaistmatu seal hõljuvate osakeste tõttu. Titani atmosfäärirõhk pinnal on 146,7 kPa ehk 1,45 Maa atmosfäärirõhku. Sellist õhku oleks võimeline inimene hingama, kuid Titani atmosfäär on väga mürgine. 98,4 % Titani atmosfäärist on lämmastik ja 1,6% metaan, lisaks väikestes kogustes ka etaani, propaani, atsetüleeni jms. Titani gravitatsioon on nii väike ja atmosfäär nii tihe, et inimestel oleks võimalik seal lennata, kui nende käte külge kinnitada tiivad, mida lehvitada. Titanil on avastatud heledad ja tumedad alad. Uurimise käigus jõuti selgusele, et heledad alad on jääst ja tumedad alad on paigad, kuhu metaanvihm uhub orgaanilist setet. Heledate ja tumedate alade kõrguse vahe võib olla kuni 100 meetrit. Arvatakse, et Titani keemiline
Miru hapniku molekuli selleks kulub? 12aatomit ? 2Cu + O2 --- 2CuO 2aatomit - 1 molekul 2 aatomit 2.12 = 24 molekuli (O2) 2)Mitu alumiiniumi aatomit kulub reageerimisel 15 kloori molekuliga, kui tekib AlCl3? ? 15 molekuli x = 5 * 2 = 10 aatomit (Al) 2 Al + 3Cl2 --- 2AlCl3 3 2aatomit - 3 molekuli 2molekuli 3)Mitu hapniku molekuli kulub 4 propaani (C3H8) molekuli põlemiseks? Mitu süsinikdioksiidi ning vee molekuli tekib? (VALE TEKST ON!!) 12aatomit ? x = 5 * 12 = 15 molekuli (O2) 4P + 5O2 ------ P4O10 4 4aatomit 5molekul 1molekul 4)Kas piisab 9 hapniku molekulist, et oksüdeerida 8 alumiiniumi aatomit alumiiniumoksiidiks? 8aatomit ? x = 8 * 3 = 6molekuli (O2) 4Al + 3O2 --- 2Al2O3 4 4aatomit 3molekuli 2molekuli
Polümeeride ja paljude kemikaalide aastatoodangust läheb lähteaine. Eteeni toodetakse vastava polüpropeeni(sellest saadakse alkaani dehüdrogeenimisel. Lisaks plasttorusid, kiudaineid ja Propeen CH2=CH-CH3 võib eteeni toota veel nafta taarat agressiivsete krakkgaasidest või propaani materjalide jaoks) oksüdeerumise käigus. valmistamiseks, ülejäänud osa oluliste orgaaniliste ainete sünteesiks(kasutatavamad atsetoon, isopropüülalkohol ja
Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste protsesside kiirust. Bioloogiline oksüdeerumine ehk lagundamine ja inhibitsioon . 5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? Orgaaniliste ainete puhul kasutatakse põlemissoojuse mõistet. Aine põlemissoojuseks nimetatakse 1 mooli aine täielikul põlemisel vabanevat soojushulka. Täieliku põlemise produktideks on mittepõlevad ained - CO2, H2O, N2 6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see. C3 H8-C3 H7 CH3-CH3 7. Mis on pürolüüs? nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. 8. Mida nimetatakse freoonideks? madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku.... 9. Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides? süsteem põhineb välisõhu kaitse seadusel 10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid minimaalsed?
Orgaanilised süsinikuühendid on näiteks metaan (CH4), etaan (C2H6), jpt. Reeglina koosnevadki orgaanilised süsinikuühendid reeglina süsinikust ja vesinikust - sellest tuleneb ka nende nimetus -süsivesinikud. Tihti on olulised ka hapnik, näiteks molekulides nimega metanool (C2H5OH) või glükoos (C6H12O6), jpt. Vasakul on joonis, kus on klassikalise struktuurivalemi abil kujutatud metaani molekul. Proovi klassikalise struktuurivalemi abil kujutada etaani, propaani ning metanooli ja etanooli. Oleme seda ka tunnis teinud - abi leiad vihikust ja töövihikust. Orgaaniliste ühendite hulgas on palju aineid, mida inimene kasutab energia saamiseks - neid nimetame tihti kütusteks. Selliste kütuste hulka kuuluvad näiteks ka propaan (C3H8) ja butaan (C4H10). Neid leiame näiteks maagaasi koostises. Energia saamiseks tuleb neid aineid põletada ja põlemine on alati protsess, kus hapniku liitmise käigus lähteaine laguneb
Selle gaasi kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgitust. Atsetüleen on plahvatusohtlik, 0,15-0.20 Mpa rõgu all plahvatab sädemest või leegist ning samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini, mis ületab 200°C. Temperatuuril 530°C toimub plahvatuslik atsetüleeni lagunemine. Kõige plahvatusohtlikumad on atsetüleeni ja õhu segud, mis sisaldavad 7-13% atsetüleeni. Propaan on läbipaistev, terava lõhnaga gaas. Propaani saadakse naftasaafuste ümbertöötlemisel. Normaaltingimustel on propaan gaasilises olekus, madalamal temperatuuril või suuremal rõhul laheb ta üle vedelasse olekusse. Propaani ja hapniku leegi temperatuur on suhteliselt madal ega ületa 2600°C. Kasutatakse ainult terase keevitamisel, mille paksus ei ületa 3mm). Vesinik on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. See on üks kergemaid gaase. Vesinik võib moodustada õhu hapnikuga plahvatusohtlikke segusid
· Alkaanid vees ei lahustu. · Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas vedelik tahke. Kõige lihtsam alkaan - metaan ( CH4 ) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte : C + 2H2 CH4 Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. NAFTA: Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. omadused:
Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e. etüülkloriidi (CH3CH2Cl) kasutatakse paikseks tuimestuseks ning lühiajaliseks narkoosiks
6. Tähtsamad õhus leiduvad süsinikuühendid(2). 7. Süsiniku allotroopsed teisendid(2). 8. Miks teemant on palju kõvem, kui grafiit? 9. Miks grafiit juhib elektrit? 10. Kas metaan, süsinikoksiid ja süsinikdioksiid põlevad? Valemid. 11. Põlemise lõpp-produktid(2)? 12. Milline süsinikuühend on väga mürgine? 13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24
Tuumafüüsika: 1. Kamber on kaetud küllastusoleku lähedase vee või piirituse auruga. Kui kolb järsult alla suruda siis aur paisub ilma soojuseta ja jahtub. Aur muutub üleküllastuseks. Kui elementaarosake satub üleküllastunud auru siis tekitab oma teel ioone. Tekivad udupiisad, millest moodustub osakeste nähtav jälg. Jäljed pildistatakse. 2. Töötava ainena kasutatakse vesinikku või propaani, mida hotakse suure rõhu all. Kui rõhku järsult vähendada satub vedelik ülekuumutatud olekusse. On vaja aurustumis keskmeid, kuhu saavad auru mullid koguneda. Tekitab teel ioone. Ioonide ümber moodustavad auru mullid- tekib osakeste jälg mida pildistatakse. Töökestus 0,1 s. 3. kamma kiirgus Ei muuda magnetväljas oma suunda. Sarnaneb röntgenkiirgusele. Laine pikkus on m . Levimise kiirus = valguskiirgus, erinevates lainetes neeldub erinevalt
Viimane kontsentreeritakse uuesti 85%-liseks. Kondenseeritud toorisopropanool-vee lahus kontsentreeritakse ja puhastatakse destillatsiooniga kuni 91%- lise isopropanool-vee segu azeotroopse punktini. 10. Etüleeni süntees Etüleen on tootmismahtudelt üks suuremaid kemikaale ning ka vanemaid, mida valmistati labori tingimustes. Esimene meetod tema tootmiseks oli etanooli dehüdreerimine :CH3CH2OH = CH2=CH2 + H2O Tänapäeval toodetakse etüleeni põhiliselt etaani ja propaani katalüütilisel krakkimisel temperatuuril 750-900 C ning viibeajaga ca 0,1-0,6 sek: CH3-CH2-CH3 = CH2=CH2 + CH4 Propaani krakkimisel saadakse gaas, mis sisaldab etüleeni, vesinikku ja propüleeni, olenevalt temperatuurist 11. Etüleendioksiidi süntees Produktid etüleeni baasil :Etüleenoksiid Kõige tähtsam produkt on etüleenoksiid ning peale selle polüetüleeni mitmed liigid. Põhiline sünteesi viis on etüleeni otsene
omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. 3 Leidumine ja saamine Kõige lihtsam alkaan - metaan (CH4) on looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamine koostisosa. Kõrvuti metaaniga sisaldavad nad etaani, propaani, butaani ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H2 → CH4 4 Tuntumad esindajad METAAN: Maagaas (70-90%) Naftagaas Soogaas Kaevandusgaas ETAAN: Metaani järel tähtsuselt teine koostisosa maagaasis PROPAAN, BUTAAN:
defitsiitseid põlevgaase ning aure. Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase, mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC-se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Propaani ja hapniku segu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Ta on üks kergemaid gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid
ja teiste põhiorgaaniliste sünteeside lähteainena - oksüdeerumisel saadakse metanaal Eteen - saadakse nafta krakkgaasidest, etaanist dehüdrogeenimise teel ja etüünist hüdrogeenimise teel - enamik eteenist läheb polüeteeni tootmiseks ja etüleenoksiidi valmistamiseks - halogeenimisel saadakse lahusti 1,2-dikloroetaan või vinüülkloriid - hüdraatimisel saadakse etanool Etanool - oksüdeerumisel tekib etanaal ja edasi etaanhape Propeen - saadakse nafta krakkgaasidest ning propaani dehüdrogeenimise teel - enamik propeenist kulub polüpropeeni tootmiseks Buteenid - eraldatakse nafta krakkgaasidest - kasutatakse polümeriseeritud benseeni tootmiseks ja buta-1,3-dieeni spnteesimiseks Benseen - saadakse kivisöetõrvast, koksigaasist, naftast, peamiselt aga naftafraktsioonide katalüütilisel töötlemisel - pool benseenist kasutatakse etüülbenseeni valmistamiseks - katalüütiliselt hüdrogeenimisel saadakse tsükloheksaan - kloorimisel saadakse klorobenseen
Eriti ohtlik on metanool ehk puupiiritus, sest see imendub ka läbi naha ning mürgituse võib saada ka seda auru sisse hingates. Mürgistused mõjutavad silmi, aju, maksa, neerusid. 5. Kirjuta alkaani reaktsioon hapnikuga ja halogeeniga mittetäielik oksüdeerumine. 2CHCHCH + O 2CHCH(OH)CH CHCHCH + Cl CHCH(Cl)CH + HCl 6. Kirjuta ja tasakaalusta alkaani põlemisreaktsioon. CH + 6,5O 4CO + 5HO butaani põlemine 7. Kuidas kasutatakse metaani, propaani, butaani ja parafiini? Kirjuta nende valemid. Metaan CH. Kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, sisaldub majapidamisgaasis. Vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. Metaanist tehakse ka sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Propaan CH. Kasutatakse kütusena. Butaan CH. Kasutatakse majapidamisgaasina, laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas.
ammoniaagi, vesiniku jt. ainete saamiseks. Põlevaid maagaase transporditakse torujuhtmete kaudu või veeldatuna. 8.2. Veeldatud gaaside transpordi areng Veeldatud gaaside transporti laevadega katsetati 1920. aastate lõpus, kuid selle tõeliseks alguseks loetakse aastat 1959. Regulaarset veeldatud gaaside vedu meritsi alustati 1964. aastal. Esimestel gaasiveolaevadel veeti veeldatud gaasi rõhu all ja ümbritseva keskkonna temperatuuril. Sel meetodil on kõige lihtsam vedada propaani ja butaani, mille kriitiline temperatuur on positiivne. Tehnoloogia areng ja madalaid temperatuure taluvate materjalide kasutuselevõtt tankide ehitamisel andsid võimaluse veeldatud gaase vedada ka ümbritsevast keskkonnast madalamal temperatuuril. Madalamad veotemperatuurid võimaldasid madaldada rõhku tankides ja vähendada tanki seinte paksust. Laevu, mis veavad veeldatud gaase sellise tehnoloogiaga, nimetatakse osaliselt survestatud (semi-pressurised) tankidega laevadeks. 1963. a
2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? 5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? 6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see. 7. Mis on pürolüüs? 8. Mida nimetatakse freoonideks? 9. Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides? 10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid minimaalsed? 11. Mis on pestitsiidid? Nimetage vähemalt 4 põhinõuet, mida kaasajal esitatakse pestitsiididele. 12. DDT kasulikkus ja kahjulikkus. 1. Orgaanilised ained on redutseerijad 2. - 3
Katalüütilise krakkimise tulemusena saadakse: gaasid Kondenseeritud toorisopropanool-vee lahus Ja seda mitte niivõrd bensiini põhikomponentide, kuivõrd (12-15%), bensiin (kuni 70%) ja koks (4-6%). kontsentreeritakse ja puhastatakse destillatsiooniga kuni lisandite tõttu. Krakkgaasid sisaldavad: etüleeni, propaani, propüleeni, 91%-lise isopropanool-vee segu azeotroopse punktini, Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil (sisuliselt butaani, butüleeni jt. süsivesinikke, mis on orgaanilise kt. 80,4 C) (Fig. 19.1). rektifikatsioonil) oleneb nafta koostisest ning on piirides sünteesi tooraineks. Krakk-jääki kasutatakse 10. Etüleen (Eteen) 3-20% (st suhteliselt madal). Saadava bensiini katlakütusena
oksiidid sulavad madalamal temperatuuril kui metall. Lõikekohas tekkivad oksiidid puhutakse ära hapnikujoaga. Niisugusel meetodil saab lõigata madala ja keskmise süsiniku sisaldusega süsinikteraseid. Malmi, värvilisi metalle ja nende sulameid ei saa gaasiga lõigata, sest nende sulamistemperatuur on madalam kui süttimise temperatuur, tekkivad oksiidid on väga peeneteralised ega eemaldu ärapuhumisel. Legeerteraseid lõigatakse erimeetoditel. Kuumutamiseks võib kasutada atsetüleeni, propaani ja teisi gaase. Gaasiga lõikamine viiakse läbi gaaskeevitusseadmetega lõikepõleti abil.
teiste gaaside keemilisel töötlemisel. IMO (Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon) määratluse järgi nimetatakse veeldatud gaasiks vedelikke, mille auru absoluutne rõhk temperatuuril 37,8C on suurem kui 2,8 baari. Looduslikud gaasid Veeldatud maagaas (LNG) on kogu maailmas aktiivsemalt kasutusel olnud juba ligikaudu 50 aastat. LNG ohtlikkus seisnebki peaasjalikult tema aurustumisproduktide tuleohtlikkuses. Looduslik gaas sisaldab sõltuvalt leiukohast metaani, etaani, propaani, butaani, pentaani ja mittesüsivesinikke – lämmastiku ja süsihappegaasi. Maagaas ehk looduslik gaas on tekkinud maakoores orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja muundumisel geokeemiliste tegurite mõjul. Maagaasi saadakse ka koos naftaga koguses 10…50% toodetava nafta massist. Gaas eraldatakse puuraugust väljuvast naftast separaatorites ja kogutakse rõhku alandades metallmahutitesse. Sellist gaasi nimetatakse nafta- ehk kõrvalgaasiks. Koostiselt on naftagaas
43.Alkaanide asendusreaktsioonid halogeenidega, krakkimine ja isomeerimine CH4 + Cl2 CH3Cl + HCl kloormetall Alkaanid alluvad krakkimisele: termilise C10H22 t' CH5H12 + C5H10 Alkaane võib isomeerida: 44.Alkaanid looduses. Metaani omadused ja plahvatusohtlikus. · Allkaane leidub looduses palju. Kõige lihtsam allkaan on metaan mis on kõikide looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas,) peam koostisosa, kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani jt allkaane. Maagaas ja kaevandusgaas sisaldavad peamiselt metaani, vähemal määral ka etaan, propaani ja butaani. Lahustunult sisaldab ka nafta neid gaase. 45.Nafta töötlemine. Nafta saaduste kasutusalad. Naftast saadakse refinatsiooni abil: · bensiini C5 -C10 · ligoriini C8 -C12 · persoodiumi C 9 -C16 · gaasiõli C15 -C 25 · kütteõli C 20 -C 30 · masuuti C 30 -....... 46.Küllastumata orgaaniliste ühendite struktuur ja omadused: liitumisreaklsioonid 48
Sisukord Maatriks 2 Komposiitmaterjali maatriks 2 Plastmaatriks 2 Termoreaktiivsete maatriksvaikude üldiseloomustus 3 Epoksüvaigud 3 Epoksüplastid 6 Multifünktsionaalsed epoksüüdid 7 Epoksüvaigu kõvendid 8 Reagendid 8 Katalüsaatorid 8 Modifikaator 9 Kasutatud allikmaterjalid 10 Maatriks Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallmaatriksiga (MMKM), sh ka dispersioontugevdatud ja pseudosulamid, plastmaatriksiga (PMKM...
Hessi seadus – reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust ja olekust, ei sõltu protsessi kulgemise viisist ega vaheetappidest termokeemiline võrrand – reaktsioonivõrrand, mis sisaldab reaktsiooni soojusefekti väärtust H0reaktsioon ΔHºreaktsioon= ΔH1º + ΔH2º + ΔH3º + ... ______________________________________________________________________________________________ nt: Leiame propaani C3H8 sünteesireaktsiooni entalpia: 3 C (grafiit) + 4 H 2 (g) → C3H8 (g), kui meil on teada järgmiste reaktsioonide standardsed reaktsioonientalpiad: C3H8 (g) + 5 O2 (g) → 3 CO2 (g) + 4 H2O (v) ΔH1º=-2220 kJ C (grafiit) + O2 (g) → CO2 (g) ΔH2º=-394 kJ 2 H2 (g) + O2 (g) → 2 H2O (v) ΔH3º=-572 kJ Lahendus:
gaasistamisel kuivdestillatsiooni. Puugaas koosneb vingugaasist, süsihappegaasist ja metaanist. 100 kg puidust saab 34-40 m3 puugaasi. Katlaid kus toodetakse puugasi kasutatakse soojusenergia tootmiseks. Puugaasi saab väga edukalt kasutada autokütusena. Teise maailmasõja järel olid puugaasil sõitvad autod mitmes riigis üsna levinud. 1000 kg puitu asendab autokütusena umbes 200-350 liitrit bensiini. 3.6 Vedelgaas ehk butaani ja propaani segu on maailmas laialt levinud energiallikas. Seda toodetakse kahel viisil: toodetakse toornaftast ja eraldatakse maagaasi maardlatest. Vedelgaasi kasutatakse hoonete kütmiseks, gaasipliitides, tööstuslikes kütteseadeldistes kui ka auto kütusena. Vedelgaasi kasutamine autokütusena on suhteliselt loodussõbralik. Bensiinkütusemootorit saab suhteliselt lihtsalt kohandada vedelgaasile sobivaks. Tuleb vaid lisada sobiv mahuti vedelgaasi hoidmiseks ja mõned gaasiseadeldised
Peale sulatamine Pealesulatamisega keevitatakse lisametalli detaili pinnale.Enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist.Sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega peale sulatamisel.Kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks.Kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5 mm,siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju. GAASKEEVITUS gaaskeevitusel eraldab soojust gaasi põletamine hapniku joas. Atrütüleeni põlemis temp on 3200kraadi. Propaani temp on 2050. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasi leegi temp tunduvalt madalam mis vähendab ka gaaskeevituse tootlikust. Autode remontimisel kasutatakse gaasi õhukesest materjalist detailide keevitamiseks. Hapniku transporditakse teras paloonides rõhu all 15Mpa. Atsetülooni paloonis on rõhk... . õliga kokku puutudes võib hapnik plahvatada atsütüleen on segunenud õhu või hapnikuga. Aktsia selts AGA tarnib keevitus hapniku, halli ala osaga ja valge üla osaga gaasi paloonides
(methyl tertiary-butyl ether), ETBEd (ethyl tertiary-butyl ether) ja TAMEt (tertiary-amyl methyl ether). Kõige suuremat kasutust leidis MTBE, mida toodetakse isobuteenist ja metanoolist ning mille tootmine on odav. Sarnaselt alkohoolkütustele suurendavad ka hargnenud ahelaga eeterlisandid formaldehüüdide heitmeid, soodustades sekundaarset saastet. Seepärast kaotati ka nõue, et kütus peab sisaldama 2-2,7% hapnikku. 2.7 Maagaas ja veeldatud bensiini gaas Metaani, propaani ja butaani käsitletakse keskkonnasõbralikuma alternatiivina teistele kütustele. Maagaas ei põhjusta oluliselt sekundaarse saaste teket ning nende eelistamine fossiilsetele kütustele võimaldab oluliselt vähendada CO, süsivesinike ja lämmastikoksiidide emissiooni. Probleemiks on aga alkeenide sisaldus maagaasis, mida ei esine küll suurtes kogustes, kuid reaktsioonil hüdroksüüli radikaaliga ilmneb sekundaarne saaste. Suureks ohuks kujuneb ka
vähem defitsiitseid põlevgaase ning aure. Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase, mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC- se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Propaani ja hapniku segu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Ta on üks kergemaid gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid.
?? Täieliku läbikeevitusega õmblused kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. 10. Plasmakaarkeevitus ja plasmakeevitus. Kõik metallid (süsinikterased, legeerterased, Ti, Al, Cu, Ni, Zr). 11. Keevitusgaasid- atsetüleen ja hapnik balloonides. Gaaskeevitusseade: gaasireduktor, tagasilöögiklapid, keevitusvoolikud, põleti. Põlevgaasina võib kasutada veel vesinikku (kallis), looduslikku gaasi, propaani, butaani või bensiiniaurusid. 12. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest, elektroodi tüübist, keevitusasendist põhimetalli sobivusest jm. 13. Millised nõuded esitatakse käsitsi kaakeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele? 14
3. Keevitusaeg oleks lühike , keevituspunktide vahekaugus mitte liiga väike , elektroodide otsad täpselt vastakuti , voolu väljalülitamisel hoida survet keevituspunkti haakumiseni.Itaalia firma Delwin valmistab teisaldatavaid punktkeevitusseadmeid.Kontaktkeevituse teel ühendatakse difte,polte,tikkpolte ja detaile pindadega .Kaare kujulise GAASKEEVITUS gaaskeevitusel eraldab soojust gaasi põletamine hapniku joas. Atrütüleeni põlemis temp on 3200kraadi. Propaani temp on 2050. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasi leegi temp tunduvalt madalam mis vähendab ka gaaskeevituse tootlikust. Autode remontimisel kasutatakse gaasi õhukesest materjalist detailide keevitamiseks. Hapniku transporditakse teras paloonides rõhu all 15Mpa. Atsetülooni paloonis on rõhk... . õliga kokku puutudes võib hapnik plahvatada atsütüleen on segunenud õhu või hapnikuga. AS AGA tarnib keevitus hapniku, halli ala osaga ja valge üla osaga gaasi paloonides
Sellel tasemel on heeliumi osakaal oluliselt väiksem võrreldes tema osakaaluga Päikese koostises. Heeliumist raskemate elementide osakaal ei ole täpselt teada, kuid eeldatakse, et see on sarnane nende elementide esmase tasakaaluga Päikesesüsteemi tekkimisel. Raskemate elementide, millest suur osa asetseb Saturni tuuma ümbruses, kogumass moodustab hinnanguliselt 1931 Maa massi. Saturni atmosfääris on tuvastatud väikestes kogustes ka ammoniaaki, atsetüleeni, etaani, propaani, fosfiini ja metaani. Ülemise kihi pilved koosnevad ammooniumi kristallidest; madalama taseme pilved koosnevad tõenäoliselt, kas ammoonium vesiniksulfiidist (NH4SH) või veest. Ülemistes atmosfäärikihtides põhjustab Päikese ultraviolettkiirgus metaani fotokeemilist lagunemist, mis annab tõuke süsivesinike keemilisteks ahelreaktsioonideks, mille saadusi viivad alla hoovused ja difusioon. Seda fotokeemilist tsüklit kujundab Saturni aastaaegade käik.
mullikambriteks. Lähteolekus on vedelik kambris suure rõhu all, mis takistab vedeliku keema hakkamist, vaatamata sellele et vedeliku temperatuur on atmosfäärirõhule vastavast keemistemperatuurist kõrgem. Rõhu järsul vähendamisel osutub vedelik ülekuumenenuks ja on lühikest aega ebapüsivas olekus. Laetud osakesed, mis tungivad mullikambrisse just sel ajal, tekitavad aurumullikestest koosneva jälje. Vedelikuna kasutatakse põhiliselt vedelat vesinikku või propaani. Mullikambri töötsükli kestus pole pikk umbes 0,1 s. Mullikambri eelis Wilsoni kambri ees on tingitud töötava aine suurest tihedusest. Selle tõttu on osakeste teepikkused küllalt lühikesed ning isegi suure energiaga osakesed jäävad kambris seisma. See võimaldab jälgida osakese järjestikuste muundumiste seeriat ja osakese poolt põhjustatud reaktsioone. Osakeste jäljed Wilsoni ja mullikambris on peamised allikad, kust saab informatsiooni
Tegelikku gaasi kogust balloonis saab mõõta ainult kaalumise teel !!! Teised põlevgaasid. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Üks kergemaid gaase ja on õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Keevitustöödel tuleb rangelt täita ohutusnõudeid. Vesiniku ja hapniku segu põleb sinise leegiga, kus puuduvad selgelt eristatavad põlemistsoonid ja leeki on raske reguleerida. Propaani ja butaani segud koosnevad põhiliselt propaanist (C 3H8) ja butaanist (C4H10) ning normaaltingimustes on kergesti süttiv värvitu ja lõhnatu gaas. Ohutuma kasutamise eesmärgil lisatakse gaasisegule tugevalt lõhnavat ainet (kuni 0,005 massiprotsenti). Ta on õhust raskem ja moodustab juba väikeses koguses koos teda ümbritseva õhuga süttiva segu. Hoiatus!! Kui gaas pääseb kontrollimatult balloonist välja, võib ta süttida ja plahvatada. Plahvatusohtlikkuse piirid nii õhu
93%. Maagaasi kasutamise eelised ja puudused: Eelised · Täisautomaatne · Minimaalne hooldus Puudused · Halb kättesaadavus · Plahvatusoht Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 396 .3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus 9 VEDELGAAS Vedelgaas on süsivesinike ühend, mis saadakse nafta krakkimise tulemusel. Küttegaasides kasutatakse enim propaani ja butaani segu. Vedelgaasi hoitakse surveanumates, mis mahu järgi jagunevad balloonideks (1-150 liitrit) ja mahutiteks (alates 150 liitrist). Mahutites on vedelgaas veeldatud kujul, sellest ka nimetus vedelgaas. Vedelgaasi kütteks kasutamine on kogumas järjest rohkem populaarsust. Katlad on samad mis maagaasiga kütmisel, kuid ümberseadistamisel vajavad põleteid. Samuti võib vajada väljaehitamist vedelgaasimahuti.
märgistusi: · A-klassi tulekustuti; Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete (puidu, paberi, tekstiili, põlevate kiudainete jms) tulekahjusid. · B-klassi tulekustuti; Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete (õli, bensiini, lahustite, vaikude, liimi, rasvade, enamiku plastide jms) tulekahjusid. · C-klassi tulekustuti; Kustutab gaaside (maagaasi, atsetüleeni, propaani, vesiniku jms) tulekahjusid. · D-klassi tulekustuti; Kustutab metallide (alumiinium, magneesium jms) tulekahjusid. · Kui kustuti etiketil on tähis E, siis võib seda kasutada kuni 1000 V pingega (st kõigi majapidamises kasutatavate) elektriseadmete kustutamiseks. Kõige levinumad on tulekustutid, millel on peal mitme klassi märgid, näiteks ABC, BC jne. See tähendab, et sama kustutiga võib kustutada erinevaid põlevaid aineid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Töökeskkonna ja ohutuse õppetool Üliõpilane XXX SUURÕNNETUSED KEEMIATÖÖSTUSES Referaat Õppeaine: Riski- ja ohutusõpetus keemiatööstuses Õppejõud: V.K. Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 Keemiatööstuse õnnetuste põhjused, ajaloos olulisel kohal olevad suurõnnetused...............4 Tegutsemine keemiatööstuse õnnet...
dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 [ -CH2-CH2-]X · X = polümerisatsiooniaste = elementaarlülide keskmine arv ( = Mpolümeer / Mmonomeer) · C2H4 polümerisatsiooniprotsessi lähteaine = monomeer · -CH2-CH2- Monomeeri molekulile vastav osa polümeeri molekulist = elementaarlüli Propeen H2C == CH -- CH3 Saadakse propaani dehüdreerimisel C3H8 H2 +C3H6 või C3H8 + 1/2O2 = C3H6 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C3H6 + 9/2 O2 = 3CO2 + 3H2O teda saab oksüdeerida vastavaks ketooniks (propanoon) C3H6 + 1/2 O2 = CH3-CO-CH3 või propaanhappeks C3H6 + O2 = C2H5COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C3H6 + H2 = C3H8 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - propaan C3H6 + H2 = C3H8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
