m. latissimus dorsi nimmelülide ogajätked, köbruke hoogsalt alla ja taha; lähendab eemalviidud rindkere-nimme õlavart rindkerele (koos suure rinnalihasega); SELG sidekirme, niudeluuhari, fikseeritud käe korral tõstab keret IX-XII roie alumine tagumine saaglihas kahe alumise rinnalüli IX-XII roie langetab alumisi roideid ja kahe ülemise nimmelüli ogajätked
kuklatagusesidem sirutus) ed, kuklamügar Seljalailihas* Alumine rinnalüli, Õlavarreluu väikese Langetab tõstetud ülajäset, latissimus dorsi nimmelülide köbrukese hari pöörab õlavart sissepoole, ogajätked, rist- ja lähendab keret kätele. niudeluuhari, 4 Alumine ja tagumine 2 alumist alumist roiet II roie Roiete tõstmine saaglihas kaelalüli, 2 ülemise rinnalüli Selgroosirgestaja ogajätked Ristluu, Roided, ristijätked, Sirutab keret ja pead, painutab
M. LATISSIMUS DORSI nimmelülide ogajätked, köbruke(ülaosa) õlavart hoogsalt alla ja taha; rindkere-nimme lähendab eemaleviidud õlavart sidekirme, rindkerele; fikseeritud käe korral niudeluuhari, IX-XII roie tõstab keret Alumine tagumine Rindkere-nimme Neli alumist roiet Langetab roideid saaglihas sidekirme Selgroosirgestaja Ristluult, niudeluult Koljule, roietele Sirutab keret kokkutõmbel, ERECTOR SPINAE ühepoolsel tegevusel kallutab lülisammmast
dorsi) nimmelülide ogajätked, väikeköbrukese hari õlavart hoogsalt alla ja taha; lähendab rindkere-nimme sidekirme, eemaleviidud õlavart rindkerele; niudeluuhari, IX-XII roie fikseeritud käe korral tõstab keret Alumis-tagumine saaglihas Lailihase all Viimaste rinnalülide ja Langetab viimaseid roideid ning laiendab 2 alummise rinna- ja esimeste nimmelülide rinnaõõnt 2ülemise nimmelüli ogajätketele Ülemis-tagumine saaglihas Kahe alumise kaela- ja kahe II-V roided Tõstab roideid ülemise rinnalüli ogajätke
Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Tõuke sooritamiseks on tal aega 1,5 minutit 2. Küürutus- Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgeneva energilise liikumise ootuses. 3. Nihe- Vaba jalg sirtub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt, liikudes nii sirgelt kui võimalik, seejärjel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. 4. Tõuge- Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt, kasutades energiliselt õla ja rinnalihaseid. Tõukekäe äkline väljasirutus vallandab tõuke. Parimad kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s (50km/h).
lähendab keskmine kätega abaluid ristluuhari, lähendab keskjoonele niudeluuhari keret kätele Romblihas Abaluutõstur Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. 2 alumist Abaluu Lähendab m. levator 4 ülemist Abaluu Tõstab
selline kahe või enama luu ühendus mis võimaldab neil siseorganeid liikuda. Liikuvad seondused on näiteks põlveliiges ja õiges asendis. puusa liiges. Painutavad 5.Kolju- Inimese aju koosneb aju ja näokoljust. keret. 1.Ajukolju:kuklaluu,kiiruluud(2),laubaluu,oimuluud,kolj Õlalihased Deltalihased Liigutavad u põimikluu. 2.Närvikolju:ülalõualuud, õlavart. alalõualuud,sarnaluud,ninaluud. tuharalihased Suured Tõmbavad reit Selgroog-koosneb selgroolülidest ja nende vahel asuvad tuharalihased taha kõhres kattekesed. Selgroog jaotatakse piirkondadesse
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond MARTI POOLAK Juhtimisseadmed ja veermik Iseseiseev töö Juhendaja:Kaido Voitra Tartu 2011 Vaz 21043 1. RATTA SEADENURGAD JA REGULEERIMINE Lada 21043 puhul kontrollitakse esisilla juures pöördtelje pikikallet, rattakallet ja ka kokkujooksu. Nendest reguleerida saab reaalselt kokkujooksu, mida saab kõigil autodel teha ja ka rattakallet. Ennem seadenurkade kontrollimist tuleb kontrollida muid asju , nagu näiteks rehvirõhk, amortisaatorite korrasolekut , roolilõtku ja pukside korrasolekut. Ziguli puhul peab autot koormama ka raskusega, kui kontrollitakse seadenurki. Selleks tuleb autosse asetada 320 kg raskust(4-ja istekoha peale 70 kg raskust ja pagasiruumi 40 kg raskust). Kontrollitakse Zigulil: Pöördtelje pikikallet See peab olema koormatud auto puhul 4 +/- 30´ ja koormamata ...
Kunstikeks olid : Viive Noor, Kaili Kask; Eva Kõiv, Ave Maser, Terje Kiho, Resa Tiitsma, Christi Kütt(ainuke sellel näitusel osalejatest viljandimaalt), Piret Milderberg, Lembe Maria Sihvre, Leenamari Pirn, Keret Altbere, Tatjana Mokhrjakova, Sveta Aleksejeva, Kersti Roosmaa, Inna Smirmova, Tiia Mets, Mare Rannast, Maaja Kalle, Pille Pattal. Mulle omale torkasid
Kinnitub niudeluuharja välisservale. Mediaalsuunas läheb see Algab sämpudena kaheksa Kõhu välimine üle tugevaks alumise roide välispinnalt, Kõhupõikilihased roteerivad keret. põikilihas aponeuroosiks, mille kulgeb põiki alla-ette. alumine vaba serv pöördub sissepoole ja moodustab kubemesideme. Lihaskiud kulgevad põiki
· rangluu mediaalselt otsalt Kinnitub: · kuklaluule · oimuluule F: Ühepoolsel tegevusel kallutab pead, kahepoolsel tegevusel viib pea kuklasse. Seljalailihas m. latissimus dorsi Algab: · viielt alumiselt rinnalüli ogajätkelt · niudeluu harjalt · kolmelt alumiselt roidelt Kinnitub: · osaliselt abaluule · lõppkõõlus kinnitub õlavarreluu ülemisele kolmandikule. F: langetab ülestõstetud kätt ja õlavöödet, lähendab keret ülajäsemele, tõmbab õlavöödet taha. Romblihas m. rhomboideus Algab kahe alumise kaelalüli ja 4 ülemise rinnalüli ogajätketelt Kinnitub abaluu mediaalsele servale F: tõstab õlavöödet Harjaalune lihas m. infraspinatus Algab abaluu harja alusest lohust Kinnitub õlavarreluu suurele köbrukesele F: Õlgade taha liigutamine Suur ümarlihas m. teres major Algab abaluu alumiselt nurgalt Kinnitub õlavarreluu väikesele köbrukesele F: viib õlavart taha Kõhusirglihas m
Teostab retroflektsiooni puusaliigeses 18. Eemaldab õlavart 19. Teostab küünarliigeses painutust 20. Teostavad painutust põlveliigeses 21. Sirutab küünarliigeses M.Triceps brachii - Õlavarre kolmpealihas 22. Lähendab abaluud lülisambale 523. Pöörab keret 6 24. Pöörat reit väljapoole m. gluteus maximus suur tuharalihas, m. niudenimmelihas ei saa näidata 25. Teostab põlveliigeses siserotatsiooni ja puusaliigeses 7 sirutust m. semimembranosus poolkilelihas ja m. semitendinosus poolkõõluslihas 26
Baikalini. Eestis üldlevinud haudelind. Arvukus Arvukus tunduvalt vähenenud, praegu arvatakse Eestis pesitsevat ligikaudu 5000 paari. Elupaik ja-viis Niisked niidud, põõsaluhad, vilja- ja ristikupõllud, raiesmikud. Suurema osa elust veedab maapinnal kõrges taimestikus. Hädaohu korral päästab end joostes, vaid harva tõuseb ehmunult veidi õhku ja lendab kohmakalt veidi eemale. Jookseb kiiresti, väga osavalt pugedes ja tihti suunda muutes. Rändel lendab kiiresti, jalad vastu keret tõmmatud. Elutseb üksikult, kunagi ei moodusta salku, ka rändel mitte. Paar moodustub vaid sigimisajaks. Ränne Talvitab Aafrikas. Üks hilisemaid saabujaid Eestis: saabub enamasti mai teisel poolel, harva varem. Sügisränne algab varakult: augusti algul, enamasti toimub see aga septembri esimesel poolel. Toitumine Toit nii loomne kui taimne: putukad, ussid, nälkjad, ämblikud, seemned. Ärarände eel rasvuvad tugevasti. Pesitsemine
kalastamisega.Nende kunstnikud ja käsitöölised valmistasid ilusaid metallist, luust ja kivist esemeid. Viikingid olid ka suured laevaehitajad ja vilunud meremehed. Viikingid ehitasid suurepäraseid kergeid, kuid vastupidavaid puulaevu. Kohalikuks kauplemiseks kasutati väiksemaid kalapaate. Suuremad ja aeglasemad kaubalaevad - knarrid- olid madala põhjaga ning nendega oli kerge randuda, et peale laadida kaupu ja kariloomi. Üleulatuvate äärtega plangutus tugevdas laeva keret. Knarri tüüriti ühe ahtriaeruga. Röövsalgad reisisid kaugetele randadele kiirete pikklaevadega, mis olid samuti madala põhjaga ja olid ka ühtlasi ka kõige suuremad ja kiiremad laevad ehk langskipid- , mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead VIII sajandil asusid nad Skandinaaviast oma pikkadel laevadel merd sõitma. Mõned suundusid põhja või lääne poole, leidmaks
liiges M. serratus T11-L2 9-12 roie -langetab 9.-12. sternokostaalne ja subcostalis ja posterior inferior roiet kostospinaalne interocostalis liiges M. erector spinae -iliocostalis: crista -kaelalülid -sirutab keret ja -lülidevaheliiges dorsales iliaca (kollane) -os temporale, pr. kaela +nimme- nervorum mastoideus -kere ja kaela ristluuliiges spinalium -longissimus: -os occipitale lat.fleksioon crista iliaca -kere ja kaela (punane) samapoolne
Ardi Randlaht KaidoVildersen SÕIDUKI REGISTREERIMINE Õppeaines: SÕIDUKITE TEHNONÕUDED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT 41 Juhendaja: Taaniel Tigas Tallinn 2015 1 Sõiduki kategooria valik. Tegemist on L2e kategooria sõidukiga. Täpsemalt kolmerattalise mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ning mootori kubatuur on 49 cm3. Suurim kasulik võimsus on 3,76 KW ja ei ületa kategooriat reguleerivat 4kw. 1. L2e kategooria sõiduk peab vastama järgmistele tehnonõuetele. 1. Maksimaalne mootori töömaht ei tohi ületada 50cm3, antud masinal on töömaht 49cm3 2. Valmistajakiirus ei tohi ületada 45km/h antud masinal on see aga 44km/h. Suurim kasulik võimsus L2e kategooria sõidukil ei tohi ületada 4kw sellel masinal on võimsus 3,76kw 3. Masinal peab olema 2 kaugtulelaternat kuna ta on üle 1300mm lai, 1320mm 4. L2e kategooria sõidukile, ...
värvkatte pinda. Enne pesemist võtke lahti või laske alla auto antenn. Auto vahatamine. Vahatamine ja poleerimine kaitseb auto värvipinda mehhaanilise ja keemilise koormuse eest. Vahatamist tuleks teha vähemalt kevadel ja sügisel. Autot tuleb pesta ja kuivatada enne vahatamist. Kasutage ainult kvaliteetseid vahendeid ning järgige toote valmistaja antud juhiseid. Vahatage auto uuesti, kui vesi ei moodusta kere pinnal enam tilgakesi, vaid valgub ühtlaselt mööda keret laiali. Kokkuvõte. Et su auto säiliks ja kestaks kaua hoolda teda tihti. Nii saad ära hoida kere roostetamist ja korrosiooni, mis võivad su auto hävitada. Osta ainult kvaliteetseid hooldusvahendeid mida võib tõesti usaldada ja küsi infot edasimüüatelt kuidas autot õieti pesta. Puhas ja hooldatud auto on ilus ja hakkab silma. Materjal. · http://www.hatauto.ee/?id=1073 · http://www.autogavanni.ee/?module=Page&id=6
Seetõttu on välja kujunenud ka erinevaid lihaseid, mis on ehituselt isemoodi. Skeletilihas kiudude seondumine on vajalik, et organism suudaks nende kontraheerumisel avalduvat jõudu üle kanda kangide süsteemile ehk skeletile. Lihaseid jaotatakse ehitusest tulenevalt nelja rühma: 1)Mitmeosalised ja komplekslihased -omavad palju kinnituskohti luukangidel -seljalihased 2)Lamedad ehk laiad lihased -asetsevad õõnsuste seintel või siis lihased ühendavad keret jäsemetega -selja ülilai lihas -mõningal hulgal laiadest lihastest on lai ja lame kõõluseline osa ehk kilekõõlus ehk aponeuroos -hea vastupidavus pingutustele -lihas lülitub töösse osade kaupa 3)Käävjad lihased -paiknevad jäsemetel -lihase keskmine osa ehk lihasekõht aheneb otste poole, minnes lõpuks üle kõõluseks -lihasekõht võib moodustada kolmandiku kuni poole kogu lihase pikkusest -lihaskiud, mis moodustavad lihasekõhu võivad paikneda kolme moodi- paralleelselt,
2.5 Pöördega kuulitõuge Ülakeha on samas asendis nagu O`Brien tehnika puhul. Sportlane on lõdvestunud ja keskendub pingeliselt Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgneva energilise liikumise ootuses. Vaba jalg sirutub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt liikudes nii sirgelt kui võimalik ning seejärel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt kasutades energiliselt õla ja rinnalihaseid. Tõukekäe äkiline väljasirutus vallandab tõuke. Parimad kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s ehk 50km/h. Sellise tehnika arendas välja venelane Aleksander Barõsnikov See on tänapäeval populaarseim tehnika, millega on tõugatud Randy Barnesi poolt maailmarekord 13.12, mis kehtib siiani
Pojad lasevad kuuldavale nurrumist meenutavaid hääli tõenäoliselt hoiavad nad sel moel emaga sidet. Nad on küll veel kaitsetud ning langevad kergesti paljude kiskjate saagiks. Neile peavad jahti kaeluskotkad, metsikud koerad ja rebased. Kapibaaral võib aastas olla kuni kolm pesakonda. KAPIBAARA ISELOOMULIKUD OMADUSED Pea: Massiivne, tömbiotsalise nina ja lõhestunud ülahuulega. Silmad: Asetsevad kõrgel peas, et kapibaara ujudes hästi näeks. Keha: Massiivne ja ümar, meenutab sea keret. Maismaal tundub üsna kohmakavõitu. Jäsemed: Lühikesed ja võimsad, väga hästi kohastunud ujumiseks. Jalalabad: Esijäsemetel paikneb 4, tagumistel 3 sõrataolist varvast. Varvaste vahel on ujunahk. Karvastik: Lühike ja harjasjas, harvad hallikaspruunid karvad on punaka läikega. Lõhnanäärmed: Eriti suured ja märgatavad isasloomadel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. SUURUS Pikkus: 100-130 cm. Kõrgus: 50-60 cm.
Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaaned 2. Vabakäigusidur 3. Ankur 4. Staatormähis 5. Harjahoidik, koos harjadega 6. Tõmberelee 3 Ehitus Ehituselt sarnaneb käiviti dünamoga, omades nagu dünamogi keret, magneti pooluseid ja ankrut. Vastupidiselt dünamo töötamisele, mis tekitas elektrivoolu siis, kui dünamo ankrut pöörati, saadakse nüüd elektrivool akupatareist ja pannakse pöörlema käiviti ankur. Iga auto käivitussüsteemi kuuluvad käiviti, aku ja lüliti. Mõnedel autodel lülitatakse käiviti tööle relee vahendusel. See on vajalik lüliti kaitsmiseks tugeva voolu eest, süsteemi võivad kuuluda veel mitmesugused eelsoojendid ja lülitid.
Rikkevoolu olemus. Isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, seetõttu tekib elektriseadmetes ja - võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad: • isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine, niiskumine jne, • kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu, • isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude (puutepinge). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne), olles samal ajal kokkupuutes maaga, st neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise...
Mõrra lubatud alaliigid on: 1. avaveemõrd mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust; 2. ääremõrd mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m; 3. rivimõrd ehk angerjarüsa tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa; 4. juhtaiata mõrd ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed; 5. jõemõrd mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda; 6. mõrrajada kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda. 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised:
langetada) on pikemaajaline kaalu langetamine, mille aluseks on kehalise aktiivsuse tõstmine koos mõõduka toitumise piiramisega. Organismi energiakulu kehalise aktiivsuse näol peab ületama toiduga saadava energia tuleb tekitada negatiivne energiabilanss. Sel juhul väheneb just organismi rasva hulk ning säilib ka kehaline töövõime. Nädalasaga ei tohiks kaal langeda mitte rohkem kui 0,8 1 kg Süvalihased Süvalihased on keret ja vööpiirkonda katvad väikesed lihased, mis asuvad suurte lihaste all. Tänu nende toele vaagnale, lülisambale ja õlavööle saame seista püsti ning ringi jalutada. Lisaks nendele väikestele lihastele loetakse üldjuhul süvalihasteks ka suuremaid lihasgruppe, mis siis koos süvalihastega koos toimides aitavad liigutusi ühtseks tervikuks muuta. Süvalihaste treenimine Süvalihaste treenimiseks võib kasutada
Hoolitsus poegade eest Nagu teisedki pika elueaga imetajad, kulutavad ka elevandid palju aega poegade üleskasvatamiseks. Elevandipoegade eest hoolitsevad ema kõrval ka teised karja kuuluvad emased. See hoolitsus algab juba sünnitusest, kui karjakaaslased võivad käituda ,,ämmaemandatena''. Pojad imevad emapiima nisadest, mis paiknevad emaslooma esijalgade vahel. Elevandi kehaehitus Elevandi massiivset rohmakat keret toetab neli sambataolist jalga. Suure pea külge kinnituvad lont ja võhad. Võhad on tegelikult pikenenud ülemised lõikehambad, mida elevandid kasutavad jooksuaja turniiridel, enesekaitseks ning toidu ja veeallikate väljakaevamiseks. Purihammastest on neil kasutusel igas lõualuupooles korraga vaid üks. Kui see ära kulub, langeb ta välja ning tagant nihkub uus asemele. Suured laperdavad kõrvad talitlevad jahutitena ning ka suhtlemisvahendina. Kokkuvõte üleval olevast kirjast:
longissimus' ega; topograafilised piirkonnad M. spinalis thoracis, cervicis et capitis on laibal raskesti eristatavad, kusjuures neist viimane piirkond sageli puudub üldse. f-n: 1) kahepoolsel rotatsioonil on võimsaks seljasirgestajaks (ekstensioon); 2) ühepoolsel kontraktsioonil toimub lülisamba kallutamine vastavas suunas; 3) hoiab keret vertikaalses asendis; 4) ülemised kimbud kallutavad pead vastavalt paremale või vasakule; 5) M. iliocostalis thoracis langetab roideid. 5 ANATOOMIA PRAKTIKUM 12.10.2002 9. M. transversospinalis asukoht: asub M. erector spinae all, täidab kogu lülisamba ulatuses vahemikke Proc. transversus' te ja Proc. spinosus' te vahel.
lõõgastavat sõiduelamust. Adaptiivse vedrustuse abil on võimalik amortisaatoreid individuaalselt seadistada. Tänu Dynamic Drive'ile ja Dynamic Damping Controlile tagavad esi- ja tagasilla aktiivsed stabilisaatorid ülisujuva sõidu ja suurepärase erksuse. 1.7 Sõltuv vedrustus Sõltuva vedrustuse puhul on vasak ja parem ratas ühendatud jäigalt, mistõttu neist ühe tõus või langus mõjutab teise asendit ja kallutab auto keret. 1.8 Sõltumatu vedrustus Sõltumatu vedrustuse korral puudub ühe silla rataste vahel jäik side. Kumbagi ratast ühendab kerega omaette telik, mis on teistest sõltumatu. Sel juhul ei kandu ühe ratta võnked teekonaratel teisele rattale, kere kaldub vähem ning auto püsib paremini teel. 2.Amortisaatorid 2.1. Amortisaator ja tööpõhimõte Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu
Kogu keharaskus on kantud toetavale jalale ja stardiasend on võimalikult stabiilne. Tõuke sooritamiseks on tal aega 1,5 minutit 2. Küürutus- Sportlane painutab oma keha nagu vedru. Pahkluu jääb kõverdatuks järgeneva energilise liikumise ootuses. 3. Nihe- Vaba jalg sirtub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane kiirendab horisontaalselt, liikudes nii sirgelt kui võimalik, seejärjel pöörab oma puusi ja keret. Ta on võimalikult kaua näoga heiteringi tagaserva poole. 4. Tõuge- Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt, kasutades energiliselt õla ja rinnalihaseid. Tõukekäe äkline väljasirutus vallandab tõuke. Parimad kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s (50km/h). Kettaheide Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Ajalugu
Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiinratta mehhaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba ja turbiinratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100%-ni. Lukustamiseks on trafo kere ja turbiinratta vahele paigutatud hõõrdkettaga lukustusketas. Lülitushetkel surutakse lukustusketas hüdrauliliselt vastu trafo keret ja kogu trafo hakkab pöörlema ühtse tervikuna. Lukustusketta lukustamiseks javabastamiseks muudetakse hüdrotrafo korpuse liikuva õli suunda. Vanematel automaatkastidel kasutati lukustamist ainult kõige suuremal käigul kuid tänapäeval toimub see mõnedel automaatkäigukastidel kõikidel käikudel. Automaatkäigukastidega autodel puudub parkimisaesendis mehhaniline ühendus vedavate rataste ja mootori vahel. Auto liikumahakkamise lältimiseks on neil parkimislukusti, mis käigu P
(pöördemomendi muunduri) pöördemomenti suurendav toime. · Lukusti ühendab lülitushetkel, hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100% -ni. · Lukustamiseks on trafo kere ja turbiiniratta vahele paigutatud hõõrdkattega lukustusketas. Lülitushetkel surutakse lukustusketas hüdrauliliselt vastu trafo keret ja kogu trafo hakkab pöörlema ühtse tervikuna. Lukustusketta lukustamiseks ja vabastamiseks muudetakse hüdrotrafo korpuses liikuva õli suunda. · Vanematel automaatkäigukastidel kasutati lukustamist ainult kõige suuremal käigul kuid tänapäeval toimub see mõnedel automaatkäigukastidel kõikide käikudel. Hüdrotrafo https://www.youtube.com/watch?v=hhwYIs6Lu3M Käigukasti liigid · Manuaalne (käsitsi käiguvahetusega) (Manual Transmission M/T)
Laagritena kasutatakse tavaliselt liuglaagreid. Teljesuunaliste jõudude vastuvõtmiseks on mõnikord kasutatud ka tugilaagrit. Kruvipumba töötamisel tekkiv teljeline jõud on küllalt suur ,siis selle VESIRÕNGASPUMP VESIRÕNGASPUMP Vesirõngaspump on laialdaselt kasutatav vaakumpump. Pumba ümmarguses keres pöörleb eksentriliselt paiknev tiivik, enne käivitamist pumpa valatud vesi paiskub tsentrifugaaljõu mõjul ühtlase kihina vastu keret. Moodustub sellise paksusega veerõngas (siit ka pumba nimi ), mis puudutab tiiviku võlli (ülearune vesi surutakse välja ). Kõik tiiviku labad ulatuvad otsapidi vette , mistõttu labadevahelised ruumid on üksteisest eraldatud. Tiiviku pöörlemise suunas labadevaheline ruum algul suureneb ja tekib hõrendus , mil toimel imiavast tungib sisse pumbatav vedelik ( või õhk kui pumpa kasutatakse vaakumpumbana . Labadevaheline ruum kasvab
· Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. · Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 63. Rinna lihased RINDKERE RISTILIHAS Algab: rinnaku alumiselt poolelt Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale
langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. d) Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. e) Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 62. Rinna lihased: Autohtoonsed lihased: a) Rindkere-ristilihas (süva kiht) - Algab: rinnaku alumise poole tagumiselt pinnalt
Inimesed tihti varjavad seda, mida nad tegelikult arvavad või öelda tahavad. Näiteks töö juures on nad oma ülemuse suhtes palju lahkemad ja kipuvad pugema, et paremat töökohta saada või palgakõrgendust, kui tegelikult ei salli nad seda inimest üldse silma otsaski. Enamik meist suudab säilitada rahuliku näoilme, kui tahame oma sisemisi tundeid varjata. Et desifreerida teise inimese tõelisi tundeid, tuleks vaadata tema keret ja alakeha. Torso hoiakust on võimalik välja lugeda, kas inimene on tüdinud või elevil.
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 1. Automaatkäigukastide liigid...........................................................3 2. Mehaanika...............................................................................5 3. Hüdraulika...............................................................................9 Sissejuhatus Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektro...
raamitapilõikepink Tapilõikepink võimaldab töödelda ühe- ja kahekeelelisi raamitappe. Pink koosneb järgmistest põhi osadest: kerest, lõikemehhanismidest, töölauast, töölaua kande- ja suundseadmetest, eendurmehhanismist ning hüdroajamist. Lõikeriistad on kinnitatud otse elektrimootori võllile. Elektrimootorid on kinnitatud supordiplaatidele, mis on varustatud seadekruvidega. Ühepoolene raamitapilõikepink Supordi plaate on võimalik reguleerida kolmes suunas. Piki tööpingi keret kulgevad ümarjuhikud töölaua jaoks. Töölaud toetub rullikutele, tema esi- ja tagaosale on kinnitatud hüdroajamiga käivitatav kett. Hüdroajam koosneb hüdrosilindrist, jaotus-, kaitse- ja juhtaparatuurist ning pumbast. Ühepoolne raamitapipink Hüdrosilindri vardale on töödeldud hammaslatt hambumiseks vaheülekande- hammasrattaga. Töölaua käigu suunda muudetakse elektrilülitite abil. Eendekiirust reguleeritakse sujuvalt drosseliga. Toorikud kinnitatakse töölauale hüdrauliliste
kohtumisnurka ja sellega ka tõmbejõudu Kopteri liikumissuuna muutmine · Rootori omapöörete sagedus tähendaks tema kindlat pööretesagedust mille tekitab temale suunatus õhuvoog. · Tõmbejõud T, mis selle juures tekib on enamvähem võrdne ketta takistusega. · Pöördemoment jõuallikalt kantakse rootorile ja selle tulemusel tekkiv moment rootori kinnitussõlmedes püüab kopteri keret panna samuti pöörlema. · Tõmbejõud, mis tekitatakse kopteri sabas asuva propelleriga kompenseerib kopteri jõuallika poolt tekitatud ja kerele ülekantus momendi ja hoiab kopteri piloodi poolt valitud lennusuunal. · Muutes sabapropelleri sammu muudame me propelleri tõmbejõudu ja sellega ka kopteri liikumissuunda. Rootori ja sabapropelleri koostöö Tõmme mille tekitab sabapropeller ei
õlavööst esimesse väljumistõmbesse. Sooritada esimene väljumistõmme algusest lõpuni maksimaalse jõuga. Ajastada jalgade liigutuste üleminek delfiinilöökidelt krooli jalalöökide esimese väljumistõmbe lõpuks. Alustada teise väljumistõmbega õigeaegselt esimeses tõmbe lõpus – vältida ekstralibisemist kahe tõmbe vahel. Ajastada teise väljumistõmbe haare vastaspoolse jalalöögiga Hoida keret hästi lamavas asendis ja vältida järsu nurga all väljumist. Sooritada kere väljumine tundega, nagu läbiks pea, kere, puusad ja jalad ühte väljumispunkti, mitte nagu allveelaev Vältida kere uuesti sügavale vajumist päras väljumistõmmete sooritmaist 10 Valida väljumisliigutuste kiirus, tempo ja samm vastavalt distantsi alustamise kiirusele- soorita need täpselt samamoodi.
juhtaed. (3) Mõrra lubatud alaliigid on: 1) avaveemõrd mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust; 2) ääremõrd mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m; 3) rivimõrd ehk angerjarüsa tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa; 4) juhtaiata mõrd ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed; 5) jõemõrd mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda; 6) mõrrajada kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda. [RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] Mõrra konstruktsioonelemendid (kalapüügieeskiri) 11.1
langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. d) Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. e) Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 62. Rinna lihased: Autohtoonsed lihased: a) Rindkere-ristilihas (süva kiht) - Algab: rinnaku alumise poole tagumiselt pinnalt
Kinnitub: häbemeluule. b) Sisemine kõhupõikilihas Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluult ja kubemesidemelt. Kinnitub: roietele. Välimine kõhupõikilihas - Algab: alumistel roietelt. Kinnitub: niudeluuharjale,. Funkts nende pideva toonuse tõttu on elundid kindlas asendis. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 62. Rinna lihased: a) Sisemised ja välimised roietevahelihased - Algavad: roietelt. Kinnituvad: naaberroietele. Funkts Langetab ja tõstab roideid, sisse-ja väljahingamine b) Eesmine saaglihas - Algab: roietelt. Kinnitub: abaluule. Funkts abaluude tõmbamine, õlavarre tõusmine c) Suur rinnalihas - Algab: rangluult, rinnakult, ja kõhu sirglihaselt Kinnitub: õlavarreluule. Funkts Tõmbab õlavart ette ja roteerib sissepoole
katteriided, vaibad ning õrnad alcantrapinnad. Eemaldab tugevad plekid nt. sokolaadi, jäätise, coca.cola, ketsupi jne. Kõrvaldab nii tubakasuitsust, loomadest, riknenud piimast jms. põhjustatud ebameeldivad lõhnad. Paneb värvid särama ja ei jäta töödeldud pinnale mustuserante. 8 1.2 Kere hooldamine Autokerede põhivaenlaseks on rooste tekkimine. Et seda vältida on vajalik teada põhilisi nippe kuidas keret hooldada ning puhastada. Kiirem ja vahest ka mugavaim viis autot pesta on hari-, kõrgsurve- või kombineeritud pesuseadmetega masinpesulas, kus auto seisab ja liigub pesuseade või pesuseade seisab ja auto liigub. Meie kliimat arvestades tuleks kasutada vaid leotuspesu programmiga autopesu. Leotusvahend aitab eemaldada autole kleepunud ja kuivanud soola, liiva, õli, tahma, kummi, pigi jm. Harva pestavaid autosid tuleb leotada kauem. Kahjuks pole pesumasinad nii
hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so. hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100% -ni. 14. Tutvu arvutiprogrammi või Online animatsiooni abil hüdrotrafo lukusti tööpõhimõttega. Kuidas liigutatakse lukusti hõõrdkattega lukustusketast? Lülitushetkel surutakse lukustusketas hüdrauliliselt vastu trafo keret ja kogu trafo hakkab pöörlema ühtse tervikuna. Lukustusketta lukustamiseks ja vabastamiseks muudetakse hüdrotrafo korpuses liikuva õli suunda. 5 6 3. Hüdraulika 15. Mille poolest erineb erinevusrõhu regulaator rõhuregulaatorist? Põhierinevus on klapi juhtimises. Rõhuregulaator reguleerib rõhku välisrõhu suhtes.
Hampsir (ingl. Hampshire) on üks vanemaid tõugusid USA-s. Hampsiri sead olid suurekasvulised, tugeva konstitutsiooniga, püstkõrvalised, kasutasid hästi karjamaad ja ka nende lihaomadused olid rahuldavad. Tõug on madala sigivuse, kuid hea kohanemisega söötmis-pidamistingimuste suhtes. Neid võib edukalt pidada nii karjamaal kui ka betoonpõrandal.Sigu aretatakse puhtalt ning kasutatakse edukalt ka mitmete teiste tõugudega ristamiseks.Hämpsiri sead on omapärase värvusega: musta keret läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampsiri sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid. Sigadel on hästi arenenud selja pikim lihas ja eriti lopsakad on singid. Rümba kvaliteet on hampsiritel üks paremaid ameerika tõugude seas. Eesti suure valge seatõu aretus algas 1914. aastal. Tõug on kõige arvukam Eestis läbi
1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea-liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmide...
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatu...
Lukusti ühendab lülitushetkel, so. hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100% -ni. Lukustamiseks on trafo kere ja turbiiniratta vahele paigutatud hõõrdkattega lukustusketas. Lülitushetkel surutakse lukustusketas hüdrauliliselt vastu trafo keret ja kogu trafo hakkab pöörlema ühtse tervikuna. Lukustusketta lukustamiseks ja vabastamiseks muudetakse hüdrotrafo korpuses liikuva õli suunda. Vanematel automaatkäigukastidel kasutati lukustamist ainult kõige suuremal käigul kuid tänapäeval toimub see mõnedel automaatkäigukastidel kõikide käikudel. 2.6 Parkimislukusti Automaatkäigukastidega autodel puudub parkimisasendis mehaaniline ühendus vedavate rataste ja mootori vahel
Ja teeme suure, mis ikka jaksaks vedada! Need väikesed ainult tilgutavad, korjavad kraami kottidesse nagu marjulised, aga suur kratt tõstaks terve aida kukile ja kannaks siia!“ (lk. 111). Aida-Oskar saatis oma krati naabermõisast lambaid tooma koos laudaga, kuid kratt jäi aiaauku kinni. „Ning kole suur kratt hakkas müts-müts väravast välja minema, kuid jäi otsekohe teivaste vahele kinni ja ähkis abitult, pingutades asjatult oma pirakat keret.“ (lk. 116) „Kratt seisis terve öö väravas nagu tohutu mägi ja katsus end pidevalt lahti kangutada. Küll punnitas vaene mürakas ja loksutas end edasi-tagasi, aga ta oli väravas kinni nagu nael ja ei saanud lahti. Pikkamisi hakkas kratis tõusma viha, ja nagu põrguloomad ikka, muutus ühes sellega kuumaks tema pea. Juba tõusis silmadest ja kõrvadest auru. Mida suuremaks paisus raev, seda heledamalt lõo miilama põrgutuli krati südames
- tööratas kulunud või vigastatud - võll kõver 8. Tihend peab vähe vastu - vees palju abrassivosakesi - võll vigastatud - tihend kuiv 9. Laagrid kuluvad ruttu - tööratas või võll vigastatud ,võll kõver - pump ja mootor tsentreerimata - pump ummistunud,töötab ülekoormusel - tööratas tagurpidi paigaldatud - laagrid määrimata - laagrites vesi - vale määre 10. Pump kuumeneb - tööratas valest paigaldatud,tööratas surub vastu keret - laagrid kulunud või viltu paigaldatud - toru valesti paigaldatud, toru surub vastu keret - laagrid kuivad - tihendid palju peale tõmmatud - surveventiil kinni Labapumpade töö diagnoosimine mõõdetud karakteristikute järgi : Pumbarikete diagnoosimisel saab kasutada pumbalt võetud karakteristikute võrdlemist antud pumba kataloogikarakteristikuga. Karakteristikutel (joon. 26 kuni 31) on toodud näitena järgmised kataloogi ja katsekarakteristikud:
karplastel, b. ktenoidsoomused N. ahvenlased. 4. Kosmoidsoomused (latimeerial vihtuimsete klassist) 16.3.4.1. Alamklass käsiuimsed Säilunud 2 perekonda troopilise Aafrika jõgedes. N: niiluse hulkuim, kõrkjakala 16.3.4.2. Alamklass kõhrluused Välimuselt meenutavad hailisi, käävja kehakujuga. Soomused kadunud või paiguti (gainoidsoomused). Enamikul piki keret 5 rida luunaaste. Seljakeelik hästi säilunud, selgroolülidel puuduvad kehad, esinevad ainult kaared. Toeses ka luukude. Alaseisune suu, nokis, heterotserkne saba, südamel arteriooskuhik. Üldiselt merekalad N. läänetuur, vene tuur, sterlet, beluuga 16.3.4.3. Alamklass täisluused Vahevorm kõhr- ja pärisluuste vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
