Kodutöö liiklusjärelvalves

Q: Milline isik ei tohi juhtida mootorsõidukit?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodutöö liiklusjärelvalves

Q: Mis dokumendi ametnik koostab?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodutöö liiklusjärelvalves

Q: Millal ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodutöö liiklusjärelvalves

Q: Kes võib teostada liiklusjärelevalvet?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodutöö liiklusjärelvalves

Q: Mis on liiklusjärelvalve eesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodutöö liiklusjärelvalves

Q: Kes on liiklusjärelvalve teostaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodutöö liiklusjärelvalves

Q: Millised kohustused ja õigused on liiklusjärelvalve teostajal?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodutöö liiklusjärelvalves

Q: Mis on liiklusjärelvalve teostamise vahendid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodutöö liiklusjärelvalves

Q: Millal võime sõiduki kontrollimiseks peatada?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodutöö liiklusjärelvalves

Q: Millistele nõuetele peab vastama liikluse reguleerija?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodutöö liiklusjärelvalves

Kaasik, Agnes

Kodutöö liiklusjärelvalves (0)

Sisekaitseakadeemia - Muu - Liiklusjärelvalve

1 Hindamata

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

Milline isik ei tohi juhtida mootorsõidukit?
Mis dokumendi ametnik koostab?
Millal ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada?
Kes võib teostada liiklusjärelevalvet?
Mis on liiklusjärelvalve eesmärk?
Kes on liiklusjärelvalve teostaja?
Millised kohustused ja õigused on liiklusjärelvalve teostajal?
Mis on liiklusjärelvalve teostamise vahendid?
Millal võime sõiduki kontrollimiseks peatada?
Millistele nõuetele peab vastama liikluse reguleerija?
Millised on liiklusreguleerija märguanded?
Millised on juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt?
Millal võime peatada sisselülitatud erisignaalseadmega alarmsõiduki?
Mis on radarmõõtur?
Mis on lidarmõõtur?
Mis on doppleri helisignaal?
Kus ja milliste tingimuste esinemisel ei ole lubatud sõidukiirust mõõta?
Mida tuleb kontrollida kiirusmõõturi juures enne kiiruse mõõtmist?
Milline on juhtimist keelav joobeseisund alkoholi piirmäära ületav seisund?
Keda võib allutada joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile?
Mida kontrollitakse indikaatorvahendiga?
Mida me mõistame tehniliselt korras" sõiduki all?
Mida me mõistame esitada korduvülevaatusele" sõiduki all?
Mida me mõistame omal jõul sõitmiseks kõlbmatu" sõiduki all?
Millised nõuded on esitatud sõiduki kütusepaagile ja kütuse kogusele?
Milline varustus peab olema füüsilise ja juriidilise isiku sõidukis?
Millised nõuded on esitatud tulekustutile käsiapteegile tõkiskingadel?
Millistele nõuetele peab vastama Politsei- ja Piirivalveameti sõidukijuht?
Mis otstarbel võib erimärgistusega vedelkütust kasutada ja kes teostab järelvalvet?

Sisekaitseakadeemia
Politsei- ja piirivalvekolledž
........
LIIKLUSJÄRELVALVE PÕHIALUSED
Kodutöö
Juhendaja : Kalmer Krimses
Germo Kukk
Paikuse 2013

Loetle mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavad dokumendid .
Mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba , juhiluba, ajutine juhiluba, Liiklusseaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, väilisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.
(LS§ 96 lg 1)

Millised dokumendid peavad mootorsõidukijuhil kaasas olema juhtimisel.
1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.
2) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.
3) Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.
(LS § 88 lg 1, lg 2, lg 3)

Mida tähendavad järgmised mootorsõiduki kategooriad vastavalt juhtimisõigusele, selgita (AM, A, A1, B, BE, C, CE, D; T).
AM – mopeed (võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus.)
A – mootorrattad
A1 – mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125cm3 ning võimsus ei ületa 11kW või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kW kilogrammi kohta
B – Sõiduauto registrimassiga kuni 3500 kg, kerghaagisega kuni 750 kg, 1+8 istekohta.
BE – B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis , kui haagise registrimass ületab auto tühimassi või autorongi registrimass ületab 3500 kg.
C – Piiramatu registrimassiga veoauto .
CE – Veoauto + järelhaagis ( autorong ).
D – kategooria juhtimisõigus annab võimaluse juhtida bussi - sõidukit, milles on lisaks juhile enam kui 8 istekohta.
T – traktorid, liikurmasinad ja masinrongid
(LS § 93 lg 2, lg 3)

Selgita järgmiste sõiduki kategooriate sisu (M, N, L, O).
M – vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks
(sõiduauto ja buss ). Nt autoelamu, kiirabiauto
N – vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks
(veoauto).
L – mootorsõidukid, millel on vähem kui neli ratast (mopeedid ja mootorrattad).
O – Haagised , nt haagissuvila
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” Lisa 5)

Millised piirangud on kehtestatud piiratud juhtimisõigusega B kat. juhile ja juhendajale?
1) Piiratud juhtimisõiguse võib B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 16- ja 17- aastasele isikule. Piiratud juhtimisõigusega isik võib autot juhtida tingimusel, et tema kõrval on seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab olema B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
2) Piiratud juhtimisõiguse võib T-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 15-aastasele isikule, kui sõiduki täismass üksi või koos haagisega ei ületa 8000 kilogrammi. Piiratud juhtimisõigusega isik võib T-kategooria mootorsõidukit juhtida tingimusel, et ta ei vea veost teedel ja juhtimine toimub seadusliku esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isiku järelevalve all, kellel peab olema T-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
3) Autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
(LS § 95 lg 2, lg 3, lg 4)

Milline isik ei tohi juhtida mootorsõidukit? Mootorsõiduki juhtimise keeld.
Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik:
* kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;
* kes ei täida juhile ja mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid või
* kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liikluseaduse §-le 91.
* Mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis .
(LS § 90 lg 1 lg 2)

Loetle põhjused, millal võib liiklusjärelvalve teostaja kõrvaldada juhi sõiduki juhtimiselt? Mis dokumendi ametnik koostab?
Juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui:
1) on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid;
2) on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis;
3) tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus;
4) tal puudub vastava sõiduki kasutamise õigus;
5) mootorsõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud;
6) tema juhtimisõigust tõendav dokument saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega;
7) on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele;
8) sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud liiklusseaduse §-s 130 sätestatud puhkeaja nõudeid;
9) kõrge ohuastmega ohtliku veose veo nõuete rikkumiste korral.
Ametnik koostab juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, millele märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud ametiisiku asutuse nimetus ja aadress, otsuse teinud ametiisiku ametikoht , ees ja perekonnanimi , sõidukijuhi ees ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sõidukijuhi elukoht, sõiduki tüüp, mark ja registeerimismärk, juhtimiselt kõrvaldamise alus ning juhtimiselt kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus, otsuse koostaja allkiri
(LS § 91 lg 2)

Loetle põhjused, millal võime sõiduki teisaldada valvega hoiukohta. Kellel on sõiduki teisaldamise õigus? Mis dokumendi ametnik koostab?
Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale.
Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud:
1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) nii, et see kahjustab teed või haljasala ;
3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita;
5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul;
7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt;
8) ühissõidukirajale.
(LS § 92 lg 1, lg 2)
Sõiduki teisaldamise õigus on politseiasutusel ja kohalikulomavalitsusel
(LS § 92 lg 5)
Sõiduki teisaldamise ja valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatakse akt, mis peab sisaldama: * valvega hoiukohta paigutatava sõiduki tüüp, mark, riiklik registreerimismärk ja eritunnus, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu
* teisaldamisotsuse teinud ja teisaldamist korraldanud ametiisiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
* sõiduki valvega hoiukohta paigutanud isiku nimi, aadress ja telefoninumber ning paigutamist teostanud isiku ees- ja perekonnanimi
* hoiukoha aadress, kuhu sõiduk paigutati
* akti koostamise kuupäev ja kellaaeg
* hoiukohas sõiduki vastuvõtnud isiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu
* sõiduki hoiukohta vastuvõtnud isiku allkiri.
(LS § 92 lg 7)

Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli perioodilisus ja teostaja, sõltuvalt mootorsõiduki kategooriatest.
Mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli iga kümne aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Juhul kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel.
(LS § 101 lg 3)
Tervisekontrolli läbivad iga 5 aasta järel:
1) üle 65-aastane A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht;
2) üle 50-aastane C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht, T-kategooria traktori- ja liikurmasina juht, B-kategooria takso juht, A- ja B-kategooria alarmsõidukite juht ning mootorsõidukijuhtide õpetaja.
(LS § 101 lg 4)
Tervisekontolli teostamine :
1) Tervisekontrolli A-, B-, BE-, C- ja CE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, välja arvatud B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõiduki puhul, ja T-kategooria traktori ning liikurmasina juhtidele ja juhtimisõiguse taotlejatele teostab perearst.
2) Tervisekontrolli D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhtidele ja juhtimisõiguse taotlejatele ning mootorsõidukijuhtide õpetajatele teostab tegevusloa alusel tegutseva tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon .
(LS § 102 lg 1, lg 2)

Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine (mõiste, põhjus).
MÕISTE: Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine , mootorsõiduki juhtimisõiguse peatab Maanteeamet .
PÕHJUSED:
* Juhiloa kehtivusaeg on lõppenud;
* Saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.
* Mootorsõiduki juhtimisõigus peatatakse, kui mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta liiklusseaduse § 101 lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.
(LS § 124 lg 1, lg 3, lg 4)

Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine (mõiste, põhjus).
Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine.
Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui:
1) juhiloa kehtivusaeg on lõppenud;
2) saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.
(LS § 124 lg 1, lg 3)

Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (põhjus).
Juhtimisõiguse äravõtmine on Liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit
Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.
(LS §125 lg 1 lg 2)

Mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamine. Millised võimalused on juhil mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks?
* Kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami.
* Kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria - ja sõidueksami.
* Kui isikul on mootorsõiduki juhtimisõigus peatatud terviseseisundi halvenemise tõttu liiklusmeditsiini komisjoni otsuse alusel, muutub tema tervisetõend kehtetuks ning isik saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui liiklusmeditsiini komisjoni otsuse aluseks olev asjaolu on ära langenud. Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb isikul läbida liiklusseaduse §-s 101 sätestatud tervisekontroll, mille alusel talle väljastatakse uus tervisetõend.
* Kui isik ei ole vahetanud juhiluba viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami.
* Kui isikul on peatatud või ära võetud välisriigis antud juhtimisõigus, siis juhtimisõigus taastub pärast peatamise või äravõtmise tähtaja möödumist.
(LS §129 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4, lg 5)

Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral. Liiklusõnnetuses osalenud juhi kohustused. Millal ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada ?
Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht:
* Võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled . Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt liiklusseaduse § 39 lõikele 9.
* Tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu.
* Esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi.
Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht:
* Kui liiklusõnnetuse kohal on sooritamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingud , tähistama selle koha ohukolmnurgaga vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9 ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
* Teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt;
* Andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires;
* Kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid.
Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
* Inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;
* Liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel ;
* Hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed;
* Nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;
* Liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
(LS §169 lg 1, lg 2, lg 3, lg 5)

Kes võib teostada liiklusjärelevalvet? Nõuded liiklusjärelevalve teostajale?
Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil.
(LS § 193 lg 1)
1) Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid ja vorme.
2) Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste vahendite kasutamise juhendeid ning ta peab olema läbinud väljaõppe nende vahendite kasutamiseks.
(LS § 194 lg 1, lg 2)

Mis on liiklusjärelvalve eesmärk?
Liiklusjärelevalve eesmärgiks on jalakäijate, sõitjate ja juhtide õigete liiklusharjumuste kujundamisele kaasaaitamine, liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste ja liiklusõnnetuste arvu vähendamine ning liiklusohutuse parandamine.
(Määrus „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ § 1)

Kes on liiklusjärelvalve teostaja? Millistele nõuetele peab liiklusjärelvalve teostaja vastama?
Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil.
(LS § 193 lg 1)
Nõuded liiklusjärelvalve teostajale: * Liiklusjärelevalve teostaja peab olema läbinud vastava väljaõppe, tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid ja vorme.
* Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma tehniliste vahendite kasutamise juhendeid ja mõõtevahendite kasutamiseks peab tal olema vastav väljaõpe.
(LS § 194 lg 1, lg 2)

Millised kohustused ja õigused on liiklusjärelvalve teostajal?
KOHUSTUSED:
* Tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse.
* Kontrollima seadustes või seaduste alusel kehtestatud liiklusalastest nõuetest kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama välja õiguserikkujad.
* Võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse ja -ohu kõrvaldamiseks, liiklustakistuse kohese kõrvaldamise võimatuse korral rakendama meetmeid selle tähistamiseks või piirde paigaldamiseks ning informeerima liiklustakistusest teeomanikku või teehoiu korraldamise eest vastutavat isikut.
* Hoiatama liiklejaid võimalike takistuste ja ohtude eest teel.
* Vajaduse korral reguleerima liiklust.
* Kandma vormiriietust või eraldusmärki ning olema liiklejaile hästi nähtav (välja arvatud varjatud liiklusjärelevalve korral), tema tegevus peab olema arusaadav. Varjatud liiklusjärelevalvet teostavad tsiviilvärvides sõidukites või tsiviilriietuses politseiametnikud kuritahtlike liiklus- ja muude õiguserikkumiste tõkestamiseks.
(LS § 195)
ÕIGUSED:
Liiklusjärelevalve teostajal on õigus:
1) peatada sõiduk liiklusseaduse §-s 200 nimetatud juhtudel;
2) õigusrikkumise korral või politseioperatsiooni läbiviimisel kontrollida sõidukit, sõiduki-, juhi-, veose- ja muid seadusega ettenähtud dokumente;
3) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendav dokument;
4) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, keda kahtlustatakse sõiduki juhtimises joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kontrollida kohapeal alkoholisisaldust juhi väljahingatavas õhus ning saata joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis kahtlustatav isik ekspertiisi;
5) kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kes on sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liiklusreeglite kõrvalekaldumatut täitmist;
6) keelata mootorsõiduki kasutamine, kui selle ehitus ei vasta nõuetele, või kui sõiduki rikke, heitgaaside saasteainete sisalduse, mürataseme või muude asjaolude tõttu on sõidu jätkamine keelatud;
61) suunata mootorsõiduk või selle haagis erakorralisele tehnonõuetele vastavuse kontrollimisele, kui seda mootorsõidukit või haagist on lubatud Liiklusseaduse § 73 lõike 5 alusel kasutada liikluses erandkorras või selle mootorsõiduki või haagise kasutamine on keelatud käesoleva paragrahvi punkti 6 alusel;
7) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda;
8) toimetada õigusrikkuja või õigusrikkumises kahtlustatav isik seaduses ettenähtud juhtudel ja korras politseisse või muusse ametiasutusse;
9) pidada kinni dokumente ja esemeid seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
10) kasutada sõiduki sundpeatamiseks tulirelva ja erivahendit seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
11) kasutada liiklusjärelevalve teostamisel foto- ja videosalvestusvahendeid;
12) liiklusjärelevalve teostamisel võib kasutada mootorsõidukit jäädvustavat liiklusjärelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka mootorsõidukijuhi tuvastamisel. Salvestisi on õigus kasutada järelevalve teostamisel ning vaiete ja kaebuste lahendamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta;
13) paigutada sõidukeid ümber seadusega ettenähtud juhtudel ja korras;
14) kontrollida mootorsõidukite ja nende haagiste tehnonõuetele vastavust.
(LS § 196)

Mis on liiklusjärelvalve teostamise vahendid?
Liiklusjärelevalve vahendid on:
* Sõidukid.
* Kontroll- ja mõõteriistad ning –vahendid.
* Liikluse reguleerimise vahendid.
* Foto- ja videosalvestusvahendid.
* Sõidukite sundpeatamise vahendid.
(Määrus „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ § 17)

Millal võime sõiduki kontrollimiseks peatada?
Sõiduk peatatakse kontrollimiseks, kui:
1) sõiduki juht või sõitja rikub Liiklusseadusest, eriseadustest või nende alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
2) sõiduki liikumise laad viitab sellele, et juht ei valitse sõidukit nõuetekohaselt;
3) sõiduki välimus viitab ohule, tehnilistele nõuetele mittevastavusele või liiklusõnnetuses osalemisele;
4) veose paigutus , kinnitus või tähistus ei ole nõuetekohased või
5) sõiduki müra või heitgaaside suitsusus viitab nõuetele mittevastavusele.
(LS § 200 lg 3)

Loetle sõiduki peatamiskohale esitatavad nõuded. Kus reeglina ei tohi sõidukit peatada?
1) Sõiduk tuleb peatada selliselt , et juhil oleks võimalik seisma jääda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, nii et see ei ohustaks ega takistaks liiklust.
2) Sõiduki peatamine peab olema võimalikult lühiajaline.
(LS § 200 lg 5, lg 6)
Sõidukit ei tohi, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, peatada:
1) piiratud nähtavusega teelõigul;
2) kurvis ;
3) tee tõusu lõpul ja vahetult pärast tõusu;
4) ristmikul ja vahetult enne ristmikku;
5) jalakäijate ülekäigukohal ja vahetult enne seda;
6) raudteeülesõidukohal ja vahetult enne seda;
7) kohas, kus seisev sõiduk teeks võimatuks teiste sõidukite liikluse või takistaks jalakäijaid või
8) muus ohtlikus kohas.
(LS § 200 lg 7)

Millistele nõuetele peab vastama peatumismärguanne, kui anname selle alarmsõidukist või teeääres seistes jalgsi? Juhi kohustused peatamismärguande saamisel.
Peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja:
1) käega (sauaga, helkurkettaga, punase märgutulega);
2) politseivärvides alarmsõidukist käesoleva lõike punktis 1 loetletud märguannetega või valjuhääldi kaudu;
3) ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga;
4) tsiviilvärvides alarmsõidukist sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga või sisselülitatud sinise ja punase märgutulega, andes vajaduse korral lisaks valjuhääldi kaudu korralduse sõiduki peatamiseks.
(LS § 200 lg 1)
Kui liiklusjärelevalve teostaja on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta, peab juht kohe peatuma osutatud kohal. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.
(LS § 200 lg 2)

Millistele nõuetele peab vastama liikluse reguleerija?
1) Reguleerijal peab olema Liiklusseaduse § 11 lõike 1 kohane märguriietus või vormiriietus .
2) Kiireloomulisel või lühiajalisel reguleerimisel võib erandina kanda Liiklusseaduse § 11 lõike 2 kohast ohutusvesti.
3) Reguleerija peab olema vähemalt 18-aastane isik, kes on saanud koolituse vastavalt kehtestatud korrale. Parklas parkimist korraldav reguleerija võib erandina olla vähemalt 16-aastane isik. Eriveost saatev reguleerija peab lisaks omama vähemalt CE-kategooria autorongi juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 8 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud reguleerijal peab olema reguleerija tunnistus ning terviseseisund peab vastama vähemalt § 101 lõike 10 alusel B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud tervisenõuetele.
(LS § 9 lg 1, lg 2, lg 3)

Millised on liiklusreguleerija märguanded? Millised on liikleja liikumissuunad, kui (reguleerija käsi on tõstetud üles, käed küljele rõhtsalt välja sirutatud)
1) Reguleerija ülestõstetud käsi keelab liiklejal liikuda . Kui reguleerija on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta, peab liikleja kohe peatuma. Kui märguanne antakse hetkel, millal juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.
2) Reguleerija küljele rõhtsalt väljasirutatud käsi (käed) keelab liiklejal liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe (kätega); kui reguleerija on pärast seda käe (käed) langetanud, ei tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on reguleerija rind või selg.
3) Reguleerija küljelt tohib sõita paremale, otse, vasakule või tagasi. Reguleerija võib lisaks anda sõidusuunas viipe , mis lubab selles suunas liikuda.
4) Liikluse reguleerimise märguanded antakse:
1. musta-valgevöödilise sauaga;
2. punase helkurkettaga;
3. liiklusmärgi «Sõidu keeld» kujutisega kettaga;
4. käega.
(LS § 10 lg 1, lg 2, lg 3, lg 8)

Millised on juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt?
1) Juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.
2) Mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama kontrollija nõudel Liilusseaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
3) Kontrollimiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõidukijuht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel.
4) Kui sõidukil on kohustuslik sõidumeerik ja kiiruspiirik, peab juht võimaldama kontrollida nimetatud seadmete olemasolu, töökorras olekut, paigaldusplaate, plomme ning sõidumeeriku salvestuslehtede või salvestusandmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist. Digitaalse sõidumeeriku korral peab juht võimaldama kontrollijal kasutada kontrollija kaarti .
5) Juht peab võimaldama kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele ja varustusele.
6) Juhil on õigus nõuda kontrollijalt ametitunnistuse või muu tema pädevust tõendava dokumendi esitamist ja teha sellelt vajalikke märkmeid.
(LS § 38 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4, lg 5, lg 6)

Loetle turvalisuse tagamise nõuded liiklusjärelvalve teostaja poolt, kui liiklusjärelvalve teostaja läheneb sõidukile, suhtleb juhi- ja sõitjatega. Juhi ja sõitjate sõidukist väljakutsumise alus.
1) Oma julgeoleku tagamiseks peab liiklusjärelevalve teostaja lähenema peatatud sõidukile tavaliselt tagantpoolt ning suhtlema juhiga läbi avatud küljeakna.
2) Liiklusjärelevalve teostaja võib nõuda juhi ja sõitja väljumist sõitjateruumist või kabiinist turvakontrolliks, juhi, sõitja või sõiduki läbivaatuseks, tehnorikke kõrvaldamiseks, veose või sõiduki korrastamiseks või õiguserikkumise korral protokolli või muu asjakohase dokumendi vormistamiseks.
3) Õiguserikkumise kohta dokumentide vormistamiseks ei ole lubatud minna õiguserikkuja valduses olevasse sõidukisse ega vormistada dokumente, nõjatudes kontrollitava sõiduki kapotile, katusele, tiivale, pagasiruumi luugile või toetudes astmelauale.
(Määrus „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ § 35 lg 1, lg 2, lg 3)

Millal võime peatada sisselülitatud erisignaalseadmega alarmsõiduki?
Sisselülitatud erisignaalseadmega alarmsõidukit võib peatada juhul, kui on alust arvata, et sõiduk on ärandatud, seda kasutatakse kuritegelikul eesmärgil, seda juhib joobeseisundis isik või kui sellega tekitati liiklusõnnetus.
(LS § 200 lg 9)

Ühissõiduki peatamisele ja kontrollimisele esitatavad nõuded.
Kindlal liinil sõitvat ühissõidukit ei peatata. Kindlal liinil olevat ühissõidukit tohib peatada kontrollimiseks kuni kolmeks minutiks. Rahvaürituste läbiviimise tagamiseks ja tähtsate riiklike külaliste saatmise ajal võib kindlal liinil sõitva ühissõiduki vajaduse korral peatada kauemaks kui kolmeks minutiks.
(LS § 200 lg 8)

Mis on radarmõõtur? Selgita seadme tööpõhimõte
Radarmõõtur - kiirusmõõtur, mis kasutab kõrgsagedusliku elektromagnetlaine sagedusnihkel põhinevat mõõtemeetodit. Meetodi aluseks Doppleri efekt, milles sisuks on väljasaadetud ja tagasitulnud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt objekti kiirusest.
( http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html )

Mis on lidarmõõtur? Selgita seadme tööpõhimõte
Lidarmõõtur - kiirusmõõtur, mis kasutab laserimpulsi leviaja mõõtemeetodit.
Meetodi aluseks valguskiirgusega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine kiirusmõõturist sõidukini ja tagasi.

Sõiduki kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel.
Mõõtetulemuse saamiseks hinnatakse mõõtmisega kaasnev mõõtemääramatus.

( http://et.wikipedia.org/wiki/LIDAR )

Mis on doppleri helisignaal ?
Doppleri helisignaal on radarmõõturites kasutatav kõrgsageduslaine. Mõõtesignaal lülitatakse välja ajaks mil mõõtmist ei toimu, sest see on kõrgsageduslik kiirguse allikas.
Mõõtmisel tekkiv doppleri helisignaal ei tohi olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt.
( https://www.riigiteataja.ee/akt/121062011006 )
( http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html )

Kus ja milliste tingimuste esinemisel ei ole lubatud sõidukiirust mõõta?
Sõidukiirust ei ole lubatud mõõta:

Tunnelis
Peeglilt
Tugeva vihma- või lumesaju või udu korral
Kui kiirusemõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid

( http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html )

Mida tuleb kontrollida kiirusmõõturi juures enne kiiruse mõõtmist?
Mõõtmise ettevalmistamine:

Kontrollitakse, et kiirusmõõturi taatlus on kehtiv ja taatluskleebised ei ole vigastatud .
Kiirusmõõtur seatakse töökorda vastavalt tootja kasutusjuhendile.
Enne mõõtmise alustamist kontrollitakse välise vaatluse abil, et kiirusemõõturil ei ole nähtavaid vigastusi, mis võivad mõjutada mõõtetulemust.

Iga päev enne mõõtetegevuse alustamist viiakse läbi järgmised testid:

Kiirusmõõturi töökorras oleku kontrollimine vastavalt tootja kasutusjuhendile.
Ekraani kontrollimine, kusjuures kiirusmõõturi skaalanumbrid peavad olema selgelt loetavad ja kõik ekraani kuvamissektorid peavad töötama.
Lasermõõturil sihiku test ja nulltest.

( http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html )

Millised nõuded on kehtestatud kiiruse mõõtmistegevusele laser - ja radarmõõturi kasutamisel ?
Radarmõõturi kasutamine:

Meetodi aluseks Doppleri efekt, milles sisuks on väljasaadetud ja tagasitulnud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt objekti kiirusest.

Lasermõõturi kasutamine:

Meetodi aluseks valguskiirgusega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine kiirusmõõturist sõidukini ja tagasi.
Sõiduki kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel.
Mõõtetulemuse saamiseks hinnatakse mõõtmisega kaasnev mõõtemääramatus.

( http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html )

Selgita järgmiste mõistete sisu: ( kalibreerimine , taatlemine , mõõtmise lugem , mõõtetulemus, laiendmääramatus).
Kalibreerimine – on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava
Taatlemine – on protseduur , mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega.
Mõõtmise lugem – mõõdetava suuruse kiirusmõõteseadme tabloolt loetud väärtus
Mõõtetulemus – on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus
Laiendmääramatus - defineerib mõõtetulemuse niisuguse vahemiku, mis sisaldab eeldatavasti suuremat osa mõõdetavale suurusele omistatavatest väärtustest
( https://www.riigiteataja.ee/akt/724846 )
( http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/tendusliku_alkomeetri_kasutamine.html )

Loetle asjaolud, mida juht peab arvestama kiiruse valikul.
Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma: sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit , veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama .
Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb, viima kaugtuledelt lähituledele üleminekul sõidukiiruse vastavusse uue nähtavusulatusega, vähendama kiiruse selliseks , mis võimaldaks vältida teist liiklejat kahjustavat vee, pori , kruusa või muu sellise ülespaiskamist ning vältida või vähendada liikleja ja teega piirneva elamuala tolmutamist.
Juht peab sõitma piisavalt väikese kiirusega ja vajaduse korral seisma jääma, kui ta möödub:
1) teel või tee läheduses olevast lapsest;
2) teel olevast lastebussist, millel on sisselülitatud ohutuled;
3) valge kepiga või juhtkoeraga pimedast jalakäijast;
4) jalakäijast, kellest on näha, et puude või haiguse tõttu on tema liikumine takistatud või häiritud;
5) pärisuunalisest trammist, mis seisab või hakkab peatuma trammipeatuses;
6) sisselülitatud vilkuriga eritalituse sõidukist.
(LS § 50 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4, lg 7)

Nimeta suurim lubatud sõidukiirus (asulas, asulavälisel teel, jääteel, pukseerimisel, pukseeritava seadme veol , õuealal, õppesõidul, bussil (seisvad sõitjad), veoautol (inimeste veol), mopeed, pisimopeed , liikurmasin, tasakaaluliikur, maastikusõiduk).
Asulas: 50km /h
Asulavälisel teel: 90km/h
Jääteel: 10-25km/h või 40-70km/h, kui jää paksus on kuni50cm. Jää paksusel üle 50cm on suurim lubatud sõidukiirus 70km/h.
Pukseerimisel: 50km/h
Pukseeritava seadme veol: 25km/h
Mopeed: 45km/h
Pisimopeed: 25km/h
Liikurmasin: 40km/h
Tasakaaluliikur: 20km/h
Maastikusõiduk: 50km/h
(LS § 15 lg 1)

Selgita kiiruse mõõtetulemuse arvutamise põhimõtted.
Lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus.
(Määrus „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisel“ § 9 lg 5)

Selgita alkoholi piirmäära ületamist ja joobeseisundit?
Piirmäära ületamine:
Alkoholipiirmäära ületamisel on juhi:

Ühes grammis veres alkoholi 0,20 mg kuni 1,49 mg.

Ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi 0,10 mg kuni 0,74 mg
Joobeseisund :
Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
Sõiduki juht on alkoholijoobes, kui:

Ühes grammis veres on vähemalt 1,5 milligrammi alkoholi või

Ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.
(LS § 69 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4)

Milline on juhtimist keelav joobeseisund, alkoholi piirmäära ületav seisund?
1) Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel:
1. juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;
2. juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
2) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
(LS § 69 lg 4, lg 5)

Keda võib allutada joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile?
Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada:
1. sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine;
2. isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele;
3. alaealise, kellel esinevad ilmsed alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused.
(„Politsei ja piirivalve seadus“ § 723)

Millised on alkoholijoobe kontrollimise ja tuvastamise protseduuri reeglid mootorsõidukijuhi suhtes?

Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres.
2) Enne alkoholijoobe kontrollimist indikaatorvahendiga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi:
1. õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
2. õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest;
3. õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi , mis protokollitakse;
4. õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga;
5. õigus esitada vaie Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule.
3) Enne alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi:
1. õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
2. õigus keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest;
3. õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
4. õigus esitada vaie Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule.
6) Kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga.
(„Politsei ja piirivalve seadus“ § 724 lg 1, lg 2, lg 3, lg 6)

Mida kontrollitakse indikaatorvahendiga?
Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus.
(„Politsei ja piirivalve seadus“ § 724 lg 1)
Politsei võib kontrollida isiku narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisaldumist isiku organismis indikaatorvahendi abil.
(„Politsei ja piirivalve seadus“ § 727 lg 3)

Loetle isikul esineda võivad joobele viitavad tunnused (alkoholi- ja narkojoove).
1) Isikul esineda võivad joobeseisundile viitavad tunnused on:
1. isiku välimus;
2. aeglustunud reaktsioon ;
3. häirunud kõne;
4. aja, isiku ja koha tajumise häired;
5. teadvuse seisund;
6. mäluhäired;
7. koordinatsioonihäired;
8. käitumishäired.
2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnustele võib isikul esineda joobeseisundi tunnusena:
1. alkoholijoobe korral alkoholilõhn väljahingatavas õhus;
2. narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase aine tarvitamise korral hälbed silmade välimuses ja silmavaates.
(Määrus „Isikul esineda võivate alkoholijoobele, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobele viitavate tunnuste loetelu ja joobeseisundi kontrollimise nõuded ning protokolli vorm“ § 2 lg 1, lg 2)

Loetle teel liikleva mootorsõiduki tehnoseisundi kontrollimisele esitatavad nõuded liiklusjärelvalvet teostava ametniku poolt.
Tehnonõuetele vastavuse kontrollimine peab hõlmama vähemalt ühte järgnevatest tegevustest:
1. mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse visuaalne hindamine;
2. mootorsõiduki ja selle haagise vastavuse kindlakstegemine liiklusregistri andmetele või esitatud dokumentidele ning mootorsõiduki ja selle haagise tähtaegse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise väljaselgitamine;
3. mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitaval detailil esineva rikke või puuduse avastamine.
(„Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord” § 3 lg 1)

Loetle vähemalt kümme olulisemat ohtlikku viga M1 kategooria sõidukil.
1. VIN-kood, andmesildid ja dokumentatsioon ei vasta sõiduki registreerimistunnistuses märgitule.
2. Sõidukil on mitu erinevat VIN-koodi.
3. Puudub numbritule latern.
4. Puuduvad ettenähtud tahavaatepeeglid.
5. Helisignaal on töökõlbmatu.
6. Helisignaal on vahelduva tonaalsusega.
7. Turvavööd, kui need on nõutavad puuduvad.
8. Hajutiklaas on puudu või purunenud .
9. Piduritule laternad ei lülitu või on töökõlbmatud.
10. Rehvi mustrisügavus on nõutavast väiksem.
( http://www.mnt.ee/public/M1_N1_kategooria.pdf )

Loetle vähemalt kümme olulisemat eriti ohtlikku viga M1 kategooria sõidukil.
1. VIN-kood, andmesildid ja dokumentatsioonon võltstunnustega, ei ole sõiduki valmistaja või MA tehtud.
2. Turvavööde kinnitus ei ole nõuetele kohane või on kahjustatud või on kulutatud.
3. Rooliratas on kinnitusest lahti või loksub.
4. Roolimehhanism on lahti või purunenud.
5. Sõidupidur ei võimalda sõidukit peatada.
6. Velg on purunenud, pragunenud.
7. Velje kinnitusavad on kulunud.
8. Sõiduki ei ole komplektne.
9. Kere /kabiini uksed võivad ise avaneda.
10. Kütusepaak on katki, lekib.
( http://www.mnt.ee/public/M1_N1_kategooria.pdf )

Järelvalve teostaja tegevus, kui sõiduki tehnoseisundi kontrollimisel avastati (ohtlik viga, eriti ohtlik viga).
1) Politseiametnik võib anda mootorsõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal, kui seda riket või puudust on võimalik kohapeal kõrvaldada. Kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või kohapeal kõrvaldatud rike või puudus vajab kahtluse korral täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus:
1. ohtliku rikke või puuduse korral suunata liiklusregistrisse kantud mootorsõiduk ja selle haagis erakorralisele ülevaatusele ning välisriigis registreeritud kommertssõiduk põhjalikumale läbivaatusele lähimasse ülevaatuspunkti;
2. eriti ohtliku rikke või puuduse korral rakendada sõidukeeldu.
(Määrus „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord1“ § 5 lg 1)

Korralisele ülevaatusele esitamise tähtajad:

M1, M2, M3, N2, N3 kategooria sõiduk – Pärast esmaregistreerimist peab M1 kategooria sõiduki esitama ülevaatuseks 12 kuu jooksul, kui esmaregistreerimisest on möödunud 36 kuud. M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõiduki peab esitama hiljemalt 12 kuu möödumisel esmaregistreerimisest.
M1, M2, M3, N2, N3 kategooria sõiduk - Vanus mitte üle 10 aasta peab M1 kategooria sõiduki ülevaatuseks esitama üks kord 24-kuulise perioodi jooksul. M2, M3, N2 ja N3 kategooria sõidukid peab esitama ülevaatuseks hiljemalt 12-kuu möödumisel viimasest ülevaatusest.
M1, M2, M3, N2, N3 kategooria sõiduk – Vanus üle 10 aasta peab M1 kategooria sõiduki esitama ülevaatuseks üks kord 12-kuulise perioodi jookusl. M2 ja M3 hiljemalt 6 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest.
Eriliigiline sõiduk(alarmsõiduk, õppesõiduk, eksamisõiduk, takso, ADR-sõiduk ja CEMT-sõiduk): hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest.
( http://www.mnt.ee/index.php?id=11407 )
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 6 lg 1)

Nimeta kuu, millal peavad järgmiste registreerimismärkidega sõidukid ülevaatusele minema: 531ABL; 732MBO, 550NLK; 333LLL; 127EPO; 326KOL; 558MIK ; 555LIL
531ABL – Märts
732 MBO – Aprill
550NLK – Detsember
333LLL – Mai
127EPO – September
326KOL – August
558MIK – Oktoober
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 6 lg 3)

Mida me mõistame „tehniliselt korras” sõiduki all?
Tehniliselt korras sõiduk - sõiduki tegelikud andmed vastavad registreerimistunnistusele ja sõidukil ei esine rohkem kui neli väheohtlikku riket või puudust. Sõiduki omanik või kasutaja peab kõrvaldama kontrollkaardile kantud rikked või puudused esimesel võimalusel. Sõidukit ei pea korduvale ülevaatusele esitama.
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 10 p 1)

Mida me mõistame „esitada korduvülevaatusele” sõiduki all? Juhi kohustused.
Esitada kordusülevaatusele - sõidukil on viis või enam väheohtlikku riket või puudust ehk kasvõi üks ohtlik rike või puudus. Kuni vigade kõrvaldamiseni loetakse sõiduk mittevastavaks kehtivatele nõuetele, kuid erandina võib sellises tehnoseisundis sõidukiga sõita rikete või puuduste kõrvaldamiseks mööda lühimat teed garažeerimis- ja remondikohani ning pärast rikete või puuduste kõrvaldamist mööda lühimat teed ülevaatuspunktini. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart.
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 10 p 3)

Mida me mõistame „omal jõul sõitmiseks kõlbmatu” sõiduki all? Juhi kohustused.
Omal jõul sõitmiseks kõlbmatu sõiduk - sõidukil on vähemalt üks eriti ohtlik rike või puudus. Pärast rikete või puuduste kõrvaldamist tuleb sõiduk esitada korduvülevaatusele, milleks on lubatud sõita mööda lühimat teed ülevaatuspunktini. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart.
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 10 p 4)

Loetle nõuded sõiduki rehvidele (tehnoseisund, mustri sügavus)
Rehvide tehnoseisund (nõuded):
* Rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist.
* Rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt määratud rõhule.
http://tehno.onepagefree.com/?id=9476 &
Rehvide kulumine ja mustri sügavus (nõuded):
* Mustri jääksügavus peab olema vastavalt direktiivile 89/459/EMÜ vähemalt M1 ja N1 kategooria sõidukil ≥ 1,6 mm.
http://tehno.onepagefree.com/?id=9477 &

Loetle nõuded auto klaasidele.
Nõuded:
1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas ja tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Kui tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest tagapool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema peeglid . Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on tuuleklaas või tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuv külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende läbipaistvus peab olema vähemalt 60%;
2) alates 1. jaanuarist 1985. a esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid peavad olema E- reegli nr 43 või direktiivi 92/22/EMÜ kohaselt sertifitseeritud või DOT või SAE tähisega märgistatud. Enne 1. jaanuarit 1985. a esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust, purunemisel lõikavaid kilde mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist;
3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn «päikest»;
4) M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab jääst ja udust vabastama ning läbipaistvuse tagama sõidu ajal kogu juhi vaatevälja ulatuses. Kui M2, M3 ja N kategooria sõidukile on tuuleklaasi soojendi paigaldatud, peab see olema töökorras. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab vastama direktiivi 78/317/EMÜ nõuetele;
5) aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse peegeldumine klaasilt.
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 kood 612)

Millised nõuded on esitatud sõiduki kerele korrosiooni, välimuse, klaasipuhasti, aknapesuri, tuuleklaasi soojendi osas?
Kere korrosioon ja välimus:
1) praod ja murded peavad olema remonditud;
2) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm 2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist;
3) alarmsõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on keelatud kasutada muudel sõidukitel;
4) sõidukile kantud kirjed peavad vastama Eesti keeleseaduse nõuetele.
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ kood 614)
Klaasipuhasti nõuded:
1) klaasipuhasti peab töötama, tehes suuremal kiirusel vähemalt 55 ja vähimal – 10 edasi-tagasikäiku minutis . Kiirusastmete kiiruste vahe peab olema vähemalt 15 edasi-tagasikäiku minutis;
2) ühel kiirusel töötav klaasipuhasti peab tegema vähemalt 45 edasi-tagasikäiku minutis;
3) 1990. a või hiljem valmistatud sõidukil peab klaasipuhasti vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele.
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ kood 608)
Aknapesuri nõuded:
1) aknapesur peab toimima ;
2) 1990. a või hiljem valmistatud M1 ja N kategooria sõidukite aknapesuri pesuvedeliku paagi maht peab olema vähemalt 1 liiter ja tagama vähemalt klaasipühkija kümne töötsükli jooksul pesuvedeliku pritsimise akna puhastamiseks ;
3) 1997. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõidukil peab aknapesur vastama direktiivi 78/318/EMÜ nõuetele;
4) M2 ja M3 kategooria sõidukitel peab pesuvedeliku paagi maht olema vähemalt 5 liitrit;
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ kood 609)
Tuuleklaasi soojendi nõuded:
M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab jääst ja udust vabastama ja läbipaistvuse tagama sõidu ajal kogu juhi vaatevälja ulatuses. 1994. a või hiljem valmistatud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab vastama direktiivi 78/317/EMÜ nõuetele. 1994. a või hiljem esmakordselt kasutusele võetud mootorsõidukite ja nende haagiste kütteseadmed, sõltuvalt sõiduki esmakordselt kasutuselevõtmise ajast ja kasutatavast kütusest, peavad vastama kas direktiivi 78/548/EMÜ või 2001/56/EÜ või 2004/78/EÜ nõuetele.
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ kood 601 p 6)

Millised nõuded on esitatud sõiduki kütusepaagile ja kütuse kogusele?
Kütusepaagi nõuded:
1) sõiduki kütusepaak peab olema valmistatud tulekindlast metallist või plastikust . Plastikpaak peab vastama E-reegli nr 34 või direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele ja säilitama oma tugevuse temperatuurivahemikus –40±2 oC kuni +53±2 oC ja pidama vastu vähemalt 2 minutit lahtise leegi proovile. N 1, N2, N3, M2 ja M3 kategooria sõidukite kütusepaagid peavad vastama E-reegli nr 34 või direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele;
2) kütusepaak ei tohi lekkida, peab olema valmistaja juhendi kohane ja paigutatud valmistaja poolt ette nähtud kohta ja tema poolt ette nähtud viisil;
3) kütusepaak ei tohi asetseda auto või haagise kabiini/kere sõitjateruumis. Kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi olla kütusepaagi üheks osaks;
4) täiteavast väljavoolav (näiteks tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vm sarnasesse kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks;
5) veega täidetud paak peab taluma 3 min vältel rõhku 0,03 MPa (0,3 kgf/cm2). Pärast paagi survestamist on paagi seintes lubatud jääkdeformatsioonid;
6) kütusepaagil peab olema ala- ja ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork ;
7) täiteava kork ei tohi avaneda juhuslikult. Kummulikeeratud täis paagist ei tohi kütust välja valguda kiiremini kui 30 g/min;
8) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis. Paak peab olema täidetav sõiduki välisküljelt;
9) pliivabal kütusel töötava sõiduki kütusepaagi täiteava läbimõõt peab olema väiksem kui 23,6 mm;
10) kohtkindlate kütusepaakide mahutavus autol või autorongil, mis on vahetult ühendatud sõiduki mootoriga ja/või lisaseadmetega, ei tohi ületada 1500 liitrit, sellest haagisel asuvate kohtkindlate kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 liitrit. Lisaks sellele ei tohi autol või autorongil olla teisaldatavates kütusekonteinerites (näiteks kanistrites) üle 60 liitri kütust;
11) täiendavad lisakütusepaagid peavad olema kinnitatud auto või haagise raamile või põhjale. N2, N2G, N3 ja N3G kategooria sõidukitele peavad lisakütusepaagid olema kinnitatud sõidukivalmistaja juhendi kohaselt või kanduriga sõiduki põhiraami peeltala külge. Vajadusel peab põhiraami või peeltala tugevdama;
12) M1, M1G, N1 ja N1G kategooria sõidukitele ei ole lubatud kütusepaaki ümber ehitada või paigaldada lisakütusepaake;
13) M2, M2G, M3 ja M3G kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada lisakütusepaak, kui sõidukivalmistaja on selleks ette näinud ja ette valmistanud bussi keres E-reegli nr 36 või E-reegli nr 52 nõuetele vastava ohutu koha ning sõidukivalmistaja või tema ametlik esindaja on andnud kirjaliku loa, milles on ära näidatud lisapaagi asukoht ja selle paigaldamise skeemid ;
14) lisakütusepaakide paigaldamiseks tuleb eelnevalt taotleda luba Autoregistrikeskuselt.
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ kood 703)

Milline varustus peab olema füüsilise – ja juriidilise isiku sõidukis?
1) B-, C ja D kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral ja pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatamise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel kandma (standardile EVS-EN471 vastavat 2-klassi) ohutusvesti.
2) Kiiruspiirangu tunnusmärk peab olema paigaldatud sõiduki tagaosale tagaliiklejale nähtavale kohale, kui sõiduki, välja arvatud tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeedi, suurim kiirus peab olema väiksem käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud kiirusest. Tunnusmärgi paigaldamise kohustusest on välja jäetud kiiruspiirikut omavad sõidukid.
3) Mootorsõiduk, mida loetakse töötervishoiu- ja tööohutuseseaduse mõistes töökohaks, peab olema varustatud esmaabivahenditega.
( http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/14 )

Millised nõuded on esitatud tulekustutile, käsiapteegile, tõkiskingadel? Millised õigusaktid reguleerivad tulekustutile, käsiapteegile, tõkiskingadele esitatavaid nõudeid?
Ratta tõkiskingade nõuded:
1) autol ja haagisel peab olema kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga;
2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja üle 750 kg täismassiga haagistel peavad tõkiskingad vastama teatud nõuetele, mille nõudeid saab lähemalt näha käesolevas määruses.
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ kood 108 lg 1, lg 2)
Käsiapteegi nõuded:
1) nõuded käsiapteegile ja sõidukite loetelu, millel on käsiapteek kohustuslik, on kehtestatud sotsiaalministri määrusega;
2) peab asuma sõidukis kättesaadavas kohas.
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ kood 109 lg 1, lg 2)
Tulekustuti nõuded:
1) nõuded M ja N kategooria sõiduki esmastele tulekustutusvahenditele on kehtestatud siseministri määrusega;
2) tulekustustid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud.
(Määrus „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ kood 110 lg 1, lg 2)

Loetle ja selgita mis on eritalituse sõidukid.
Eritalituse sõiduk on:
1) sõiduk ja maastikusõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid või ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust (alarmsõiduk).
2) sõiduk, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid (hooldussõiduk).
3) sõiduk ja maastikusõiduk, mida kasutab jälitusasutuse või tema halduses oleva asutuse jälitustegevusega tegelev ametnik jälitustoimingu teostamisel või julgeolekuasutuse teabe kogumisega tegelev ametnik julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe varjatud kogumisel (jälitussõiduk).
(LS § 84 lg 1)

Loetle alarmsõidukid.
Alarmsõidukid on:
1) päästeasutuse sõiduk ning maastikusõiduk;
2) päästetööl osaleva juriidilise isiku sõiduk ja maastikusõiduk;
3) kiirabisõiduk;
4) politseiasutuse sõiduk ja maastikusõiduk;
5) Kaitsepolitseiameti sõiduk;
6) Kaitseväe kiirabisõiduk, Kaitseväe päästesõiduk ja sõjaväepolitsei sõiduk;
7) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla sõiduk ning maastikusõiduk;
8) Siseministeeriumi siseturvalisuse teenistuse sõiduk;
9) Maksu- ja Tolliameti sõiduk;
10) prokuratuuri sõiduk;
11) Eesti Panga sõiduk;
12) Teabeameti sõiduk.
Erandina võib olla alarmsõidukiks punktides 4, 5, 9, 11 ja 12 nimetatud asutuse kasutuses olev sõiduk, mille liiklusregistrijärgne omanik või vastutav kasutaja ei ole nimetatud asutus.
(Määrus „ Alarm - ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ § 1 lg 1)

Loetle sõidukid, mis kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel on alarmsõidukid.
Kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel on alarmsõiduk ka:
1) Vabariigi Presidendi auto ja saateauto;
2) peaministri auto ja saateauto;
3) Riigikogu esimehe auto;
4) Riigikogu aseesimehe auto;
5) ministri auto;
6) riigisekretäri auto;
7) Kaitseväe juhataja auto;
8) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liikme auto.
(Määrus „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ § 1 lg 3)

Mis on alarmsõidukite eriseadmed ja millal tekib alarmsõiduki juhil õigus alarmsõiduki eriseadmeid kasutada?
* Alarmsõiduki eriseadmed on valgusseadmed ja heliseadmed.
* Alarmsõiduki valgusseadmed on vilkur ja märgutuli.
* Alarmsõiduki heliseadmed on vahelduva tooniga helisignaalseade ja valjuhääldi.
(Määrus „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord “ § 5 lg 1, lg 2, lg 3)

Alarmsõiduki juht võib eriseadmeid kasutada ainult kiireloomuliste ameti- või tööülesannete täitmisel.

Helisignaalseadme võib sisse lülitada ainult vilkuri töötamise ajal, vilkuri puudumisel märgutulede töötamise ajal.
(Määrus „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord “ § 8 lg 1, lg 2,)

Millistest liiklusseaduse liiklusreeglite nõuetest võib alarmsõidukijuht alarmsõidul kõrvale kalduda?
Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib ametiülesannete täitmisel kõrvale kalduda liiklusseaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuetest.
(LS § 84 lg 2)

Nimeta alarmsõidukite põhi- ja kontrastvärv.
Alarmsõidukite põhivärvid ja kontrastvärvid on järgmised:

Põhivärv
Kontrastvärv
1) Kaitseväe kiirabi
tumeroheline
puudub
2) Kaitseväe pääste
kollane
puudub
3) kiirabi
valge või kollane
punane
4) politsei
valge
sinine
5) pääste
punane
valge
6) sõjaväepolitsei
must
valge
7) toll
tumesinine
valge
8) vangla
valge
tumeroheline
(Määrus „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord “ § 9)

Millistele nõuetele peab vastama Politsei- ja Piirivalveameti sõidukijuht? Millised on sõidukijuhi kohustused ja keelud PPA sõiduki kasutamisel?
Juht peab teadma:
1) alarmsõiduki kasutamist reguleerivate õigusaktide nõudeid;
2) alarmsõiduga seotud täiendavaid ohtusid;
3) alarmseadmete kasutamist ja nende mõju teistele liiklejatele;
4) sõiduki konstruktsioonist ja kasutusalast lähtuvaid täiendavaid ohtusid;
5) õigeid juhtimisvõtteid äärmuslikes liiklusolukordades;
6) oma teeninduspiirkonna tee- ja liiklustingimusi ning sihtpunkti asukohti;
7) kannatanule esmaabi andmise ja elustamise võtteid.
Juht peab oskama:
1) kasutada alarmseadmeid olenevalt vajadusest ja liiklusolukorrast;
2) teha alarmsõiduk teistele liiklejatele nähtavaks ja kuuldavaks ning anda edasi oma kavatsusi liikumissuuna jätkamisel või muutmisel;
3) oma käitumisega nõuda alarmsõidukile teeandmist, kasutada seda ohutult ning kiirelt, kui selleks on võimalus;
4) hinnata ja ette arvata teiste liiklejate käitumisest tulenevaid ohte ja vastavalt sellele tegutseda;
5) kasutada asukoha kaarti sihtpunkti määramiseks;
6) valida kõige kiirem ja ohutum tee sihtpunkti jõudmiseks olenevalt aastaajast ja liiklusintensiivsusest;
7) valitseda sõidukit äärmuslikes liiklusolukordades;
8) osutada kannatanule esmaabi ja kasutada elustamisvõtteid.
Juht peab ohutu sõitmise tagamiseks rakendama kõiki vajalikke juhtimisvõtteid, kasutama alarmsõidukile ettenähtud õigusi ainult äärmise vajaduse korral ja riskantseid juhtimisvõtteid ainult äärmuslikes liiklusolukordades.
Paakauto juht peab teadma täiendavaid ohte, mis tulenevad paagi vedelikuga täitmise erinevatest kogustest, ja oskama äärmusolukordades autot valitseda. Kiirabiauto juht peab teadma kannatanu seisukorrast tulenevaid riske äärmusolukordades sõitmisel ja oskama sellele vastavalt tegutseda. Jälitusauto juht peab teadma jälitussõidu iseärasusi ja oskama lubatud võtteid täiuslikult kasutada.
Alarmsõidukijuhi koolituse eeskiri , koolituskursuse õppekava, autojuhi kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm §15-18, Määrus kehtestatakse Autoveoseaduse paragrahvi 28 alusel.

Mis otstarbel võib erimärgistusega vedelkütust kasutada ja kes teostab järelvalvet?
Kerget kütteõli on lubatud kasutada:
1. reisijate ja kaupade raudteeveol;
2. laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, välja arvatud lõbusõidul mitteärilisel eesmärgil;
3. paikses mootoris;
4. kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks

Erimärgistatud diislikütust on lubatud kasutada:
1. reisijate ja kaupade raudteeveol;
2. laevaliikluses, sealhulgas kutselisel kalapüügil, välja arvatud lõbusõidul mitteärilisel eesmärgil;
3. põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas, samuti põllumajanduses kasutatava traktori ja liikurmasina kasutamisel metsatöödel;
4. masinas ja mootorsõidukis, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel ja mida kasutatakse kaevandus-, metsandus - või ehitustöödel;
5. paikses mootoris;
6. kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks.
(Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus § 62lg 1, lg 2)
Kaasus:
Asun koos paarilisega sõidukiirust mõõtma 09.00. Kontrollisin kasutatava seadme STALKER MDRII nr AS 003015 töökorrasolekut ja taatlustunnistuse TTRSS - /00130 kehtivust. Videotehnikat mõõtmisprotsessis ei kasutanud. Kiirusemõõtmise kohaks Tallinn – Pärnu – Ikla mnt 139 km (Tahkuranna vald). Lubatud sõidukiirus teelõigul 90 km/h. Välistemperatuur +20 C. Nähtavus hea, valge aeg, sademeteta. Patrullauto seisab paremal teepeenral. Tee on tühi. Pärisuunas Pärnu poolt läheneb üksik sõiduk Honda CRV 000 AAA, mille kiiruseks fikseerin kell 09.34 118 km/h. Peatan sõiduki, esitlen, teatan peatumise põhjuse, esitan näitu juhile kelleks osutub JUHAN JUURIKAS .
Juht keeldub kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile alla kirjutamast, protesteerib kiiruse mõõtmise seaduslikkuse üle, avaldab, „et see ei ole tema sõidukiirus, politseiametnikud on altkäemaksuvõtjad ning kasutatud seade ei ole töökorras, see on taatlemata ning näitab kogu aeg samu numbreid .“ Ükski esitatud dokument ega selgitus isikut ümber ei veena.
Ülesanne: kirjelda kuidas lahendad olukorra

Lahendus:

Kuna juht pole nõus sellega, et seade ei ole töökorras ning ekraanil kuvatakse kogu aeg samu numbreid. Siis selgitan talle, et enne mõõtmise alustamist tuleb kontrollida üle seadme töökorrasolek vastavalt kasutusjuhendile, sooritades veel sihiku ning null testi. Esitan talle väljavõtted seadusest, mille alusel tuleb mõõtevahendite kontroll enne mõõtmist teha ja ka nõuded sellele Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele § 6, §8 samuti ka taatlustunnistuse TTRSS - /00130
Lubatud sõidukiirus Tallinn – Pärnu – Ikla mnt 139 km (Tahkuranna vald) on 90 km/h. Härra Juurika poolt juhitud Honda CRV 000 AAA kiiruseks fikseeris mõõteseade kell 09.34 118 km/h. Mõõtmise hetkel oli temperatuur +20 C, nähtavus hea, valge aeg ning sademeid polnud. Kui kiiruseks mõõdeti 118 km/h, siis on mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus ± 4 km/h. Mis tähendab, et Juhan Juurikas ületus lubatud sõidukiirust 24km/h.
Selgitan isikule, kuidas toimub mõõtetulemuste protokollimine ning seejärel koostaksin vajalikud dokumendid. Nende kohtade peal, kus on Juhan Juurika allkiri kirjutan: „Isik keeldub protokollile allkirjastamast, enda allkiri ja paarimehe allkiri (kuna ta on tunnistaja“). Kui protokollil on olemas lahter : „Isik keeldub allkirjastamast, siis täidaksin selle“. Võimalusel laseksin isikul kirjutada selgituskirja, miks ta keeldub protokollile allkirja panemast ning selgituse alla võtaksin ka isiku enda allkirja.
Vasta küsimustele ja viita õigusaktidele, millele tuginesid küsimus(-t)ele vastamisel ning esitage kirjalikult kodutööna koos kaasuse lahendusega meiliaadressile kalmer.krimses@ sisekaitse .ee. Kodutöö esitada ettenähtud tähtajaks 24.05.2013.a kell 17.00

.DOC Laadi alla originaalfail 24 lk · .doc · 2 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Agnes Kaasik Õppematerjali autor

1.Loetle mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavad dokumendid.2.Millised dokumendid peavad mootorsõidukijuhil kaasas olema juhtimisel.3.Mida tähendavad järgmised mootorsõiduki kategooriad vastavalt juhtimisõigusele, selgita (AM, A, A1, B, BE, C, CE, D; T).4.Selgita järgmiste sõiduki kategooriate sisu (M, N, L, O).5.Millised piirangud on kehtestatud piiratud juhtimisõigusega B kat. juhile ja juhendajale?6.Milline isik ei tohi juhtida mootorsõidukit? Mootorsõiduki juhtimise keeld. 7.Loetle põhjused, millal võib liiklusjärelvalve teostaja kõrvaldada juhi sõiduki juhtimiselt? Mis dokumendi ametnik koostab? 8.Loetle põhjused, millal võime sõiduki teisaldada valvega hoiukohta. Kellel on sõiduki teisaldamise õigus? Mis dokumendi ametnik koostab? 9.Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli perioodilisus ja teostaja, sõltuvalt mootorsõiduki kategooriatest.10.Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine (mõiste, põhjus).11.Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine (mõiste, põhjus).12.Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (põhjus).13.Mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamine. Millised võimalused on juhil mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks?14.Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral. Liiklusõnnetuses osalenud juhi kohustused. Millal ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada?15.Kes võib teostada liiklusjärelevalvet? Nõuded liiklusjärelevalve teostajale?16.Mis on liiklusjärelvalve eesmärk?17.Kes on liiklusjärelvalve teostaja? Millistele nõuetele peab liiklusjärelvalve teostaja vastama?18.Millised kohustused ja õigused on liiklusjärelvalve teostajal?19.Mis on liiklusjärelvalve teostamise vahendid?20.Millal võime sõiduki kontrollimiseks peatada?

sõiduk liiklus mootorsõiduk mootorsõiduki juhtimisõigus haagis järelevalve haagise mootorsõiduki juht alarmsõiduk liiklusjärelevalve alarmsõiduki

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Juhi kohustused

2 JUHI KOHUSTUSED Viimati täiendatud ja muudetud 25. märtsil 2015. a. Lk 4 1. § 16. Liikleja kohustused (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 2. § 16. Liikleja kohustused (3) Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva seaduse või liikluskorraldusvahendi nõudega, välja arvatud juhul, kui see ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. 3. § 17. Tee andmise üldised kohustused (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. 4. § 2. Mõisted Käesoleva seaduse tähenduses: 99) ülekäigukoht on sõidutee, jalgrat

Autokool

200

doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika

ppt

Terminid

kahtlustatav isik ekspertiisi. 5. Kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kes on sellise haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning LE nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. 6. Keelata mootorsõiduki kasutamine, kui selle ehitus ei vasta nõuetele, või kui sõiduki rikke, heitgaaside saasteainesisalduse, mürataseme või muude asjaolude tõttu on sõidu jätkamine keelatud 7. Vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda 8. Toimetada õigusrikkuja või õigusrikkumises kahtlustatav seaduses ettenähtud juhtudel ja korras politseisse või muusse ametiasutusse 9. Pidada kinni dokumente ja asju seaduses ettenähtud juhtudel ja korras 10. Kasutada sõiduki sundpeatamiseks tulirelva ja erivahendit seaduses ettenähtud juhtudel ja korras 11. Paigutada sõidukeid ümber seaduses ettenähtud juhtudel ja korras Liiklusjärelvalvet võib teostada: 1

Liiklusõpetus

pptx

Uue LS muudatused liiklusreeglid 31.08.2010

Uue liiklusseaduse muudatused võrreldes kehtivate liiklusseaduse ja liikluseeskirjaga Liiklusreeglid ) LiiklushariduspoliitikaLiiklejate elluviimistturvalisuse korraldabtagamine Haridus- ja Teadusministeerium Muudatused üldsätete osas Liiklejate turvalisuse tagamine Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministee- rium Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatus- töö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldus- territooriumil Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus ta- gama liiklusohutusnõuete järgimise Muudatused üldsätete osas Liikluskasvatus Täiskasvanute liik

Liiklusõpetus

pdf

Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring)

Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring) Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõisted ...................................................................................................................................6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus ................................................................................7 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg .....................................................................9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsioonisüsteemi olemus ja ülesehitus .

Auto õpetus

docx

Autode tehnonõuded

Milleks on tehnonõudeid vaja? · Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud massid, mõõtmed, laternad, märgistus jne) · Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. · Autoks loet

Autode tehnonõuded

pptx

Autode liigitus

Autode liigitus Kristjan Teearu Sõiduauto · Sõiduauto on väiksem reisijate ja nende vähese käsipagasi vedamiseks mõeldud auto. Eesti liiklusseaduse kohaselt loetakse sõiduautoks autot, milles on lisaks juhikohale kuni 8 kohta reisijatele; suuremad reisijaveoks mõeldud sõidukid klassifitseeritakse bussideks. · Eesti liiklusseaduse järgi võib sõiduauto olla ka ühissõiduk, kui see on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud. Sõiduauto juhtimiseks on nõutav b-kategooria juhiluba. · Sõiduautod on vanim autotüüp. Ehkki 19. Sajandi II poolel töötasid mitmed leiutajad autode kallal üheaegselt, nimetatakse esimeseks sõiduautoks sageli karl benzi 1885. Aastal ehitatud benz patent- motorwagenit, millega bertha benz tegi 1888. Aastal ka esimese pikamaasõidu (kokku 194 km). Esimeseks massiliselt levinud sõiduautoks sai ford model T, mida toodeti 1908-1927. Keretüübid · Sedaan · Universaal ?

Auto õpetus

doc

Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri

Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.02.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määrusega nr 51 (RTL 2001, 65, 897), jõustunud 1.06.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» paragrahvi 23 lõike 1 punkti 1 ja « Liiklusseaduse» paragrahvi 13 lõike 3 alusel. [RT

Veose veokorraldus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 24 lk