Autode tehnonõuded (0)

Milleks on tehnonõudeid vaja?
• Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud
massid , mõõtmed, laternad, märgistus jne)
• Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond)
• Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne)
Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp – 20. sajandi
Algus
Aktiivne turvalisus
- Pidurisüsteem
- Juhi vaateväli
- Rehvid
- Valgustusseadmed
- Elektroonikaseadmete stabiilsus
Passiivne turvalisus
Emissioonid
- Heitgaasid
- Müra
- Kütuseaurud
- Elektromagnetkiirgus
Ärandamiskindlus
Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus
Mootori võimsus
Massid ja mõõtmed
Mõisted
• Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend,
mis liigub mootori või muul jõul.
• Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk.
• Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes
vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt
neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h.
• Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja
elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks
ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat.
Autod võib jaotada sõiduautodeks, bussideks ja veoautodeks:
• Sõiduauto on maksimaalselt üheksa istekohaga (sh juhi koht) auto,
mis on ette nähtud reisijate veoks.
• Buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on
ette nähtud reisijate veoks. Mõiste hõlmab elektrikontaktliiniga
ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli
• Veoauto on veoste veoks ette nähtud auto.
• Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või
selleks kohandatud sõiduk
Ühendades auto (või bussi) ning haagise , saame autorongi (bussirongi).
Sõidukite kategooriad
• L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised
mootorsõidukid või kerged neljarattalised mootorsõidukid
(mopeedid, mootorrattad, ATV-d, mikroautod)
• M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised
reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud
mootorsõidukid (sõiduautod, bussid )
• N kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised
kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud
mootorsõidukid (veoautod)
• O kategooria sõidukid on haagised
Kõik kategooriad jaotuvad omakorda alakategooriateks
Haagise lubatud suurim tegelik mass on:
- pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi,
kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus
- piduriga haagise korral veduki registrimass või M1G ja N1G
kategooria veduki korral 1,5-kordne veduki registrimass, kuid mitte
üle 3,5 tonni, v.a M3 kategooria I klassi veduki korral
N2 ja N3 kategooria veduki haagise lubatud suurim
tegelik mass on:
- pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki
tühimassi, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus
- piduriga haagise, v.a poolhaagise, korral 1,5-kordne
veduki registrimass, v.a inertspiduriga haagise korral
- inertspiduriga haagise korral 3,5 tonni
- 2,0-kordne veduki registrimass, kui veduki kõik teljed
on veoteljed
L kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik mass
on 0,5 veduki tühimassi.
Suurim lubatud pikkus
1) mootorsõiduk (v.a buss) . . . 12,00 m;
2) täis- ja kesktelghaagis . . . 12,00 m;
3) poolhaagis (haagise veopoldist kuni selle tagaseinani) . . . 12,00 m;
4) liigendbuss ... 18,75 m;
5) L kategooria sõiduk . . . . 4,00 m;
6) veduk haakes poolhaagisega . . . . 16,50 m;
7) veduk täis- või kesktelg- ja tugihaagisega ning kaksikautorong (reguleeritava
pikkusega tiisli puhul pikimas asendis), välja arvatud I klassi bussist ning
kaheteljelisest bussihaagisest koostatud bussirong . . . . 18,75 m;
8) kui poolhaagis on valmistatud enne 1991. a ja ei täida nõuet 3 või tema
veopoldi telje kaugus poolhaagise esiosa mis tahes punktist horisontaalselt
mõõdetuna on üle 2,04 m, võib autorongi pikkus olla 15,50 m;
9) I klassi bussist ning kaheteljelisest bussihaagisest koostatud bussirong . . . .
24,00 m;
10) kaheteljeline buss ... 13,5 m;
11) kolme- või enamateljeline buss ... 15 m
Suurim lubatud laius
1) kõik sõidukid (v.a M1 kategooria sõidukid) 2,55 m;
2) M1 kategooria sõidukid 2,50 m;
3) köetavate, termos -, külmik- ja külmutussõidukite kered, kui kere
soojusisolatsiooniga seina paksus on vähemalt 45 mm või millel on
akrediteeritud katsekoja tunnistus või plaat kere vastavuse kohta ATP
kokkuleppele, ja kuni 1. maini 2004. a registreeritavad I ja II klassi bussid
2,60 m.
Enne 1. maid 2004. a registreeritud üle 2,55 m laiusi busse võib alates
1. maist 2004. a kasutada riigisiseselt kuni 31. detsembrini 2020. a;
4) L1e kategooria sõidukid . . . . 1,00 m;
5) L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukid . . . . 2,00 m;
6) L kategooria veduki haakes olev haagis . . . . 1,25 m;
8) O3 ja O4 kategooria täis- ja kesktelghaagised võivad olla neid vedavatest
vedukautodest laiemad kuni 0,15 m;
9) poolhaagis võib olla teda vedavast sadulvedukist (esitelje kohalt mõõdetud
gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m.
Märkus. Nõuetes 7, 8 ja 9 mainitud sõidukite laiused ei tohi ühelgi juhtumil
ületada vastavalt 2,55 m või 2,60 m.
Suurim lubatud kõrgus ja vähim pöörderaadius
1) kõigil sõidukeil, v.a L kategooria sõidukid, 4,00 m;
2) L kategooria sõidukil 2,50 m.
• Kõik mootorsõidukid ja autorongid peavad suutma liikuda
ringteel, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius on
5,30 m.
• Kui seisva sõiduki esirattad on pööratud välja 12,5 m
raadiusega ringis liikumisele, siis ei tohi sellest asendist
liikuma hakkamisel sõiduki ükski punkt väljuda kaugemale kui
0,8 m (liigendbussil 1,2 m) kujutletavast vertikaalpinnast, mis
ühtis seisva sõiduki küljega (edaspidi väljaulatus).
• Kui N kategooria sõiduki toestatud teljed on üles tõstetud või
kandvad teljed ei ole koormatud , siis on lubatud väljaulatuse
suurus 1,0 m.
Sõiduki identifitseerimine – VIN-kood ja andmesildid
• VIN-kood peab olema sõiduki valmistaja või Maanteeameti tehtud ning
vastama registreerimistunnistusele ja olema loetav
• Põhiandmesilt (vajadusel ka lisaandmesilt) peab olema sõiduki valmistaja
või tema ametliku esindaja poolt sõidukile kinnitatud. Valmistaja andmesilt
(andmesildid) peab olema hästi loetav ja nähtav ning kindlalt kinnitatud (nii,
et ei ole võimalik andmesilti eemaldada seda rikkumata) sõiduki osale, mida
ei vahetata remondi või mõne muu toimingu käigus.
Andmesilt on nõutav:
• alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M ja
N kategooria sõidukil,
• alates 1. jaanuarist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud O kategooria
sõidukil,
• alates 1. jaanuarist 2004. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria
sõidukil,
• v.a M, N, O ja L kategooria sõidukite üksiksõiduki kinnitusel, kus andmesilt
ei ole nõutav. Kui sõidukil valmistaja andmesilt kas puudub, on
mittetäielikult täidetud või ei ole loetav, siis loetakse sõiduk nõuetele
vastavaks, kui Maanteeametil on olemas selle sõiduki valmistaja
andmesildile kantavad andmed. Registreerimistunnistusele tehakse
sellekohane märge.
Põhiandmesilt
• M, N ja O kategooria sõiduki valmistaja andmesildile peab direktiivi
76/114/EMÜ kohaselt olema kantud :
– valmistaja nimetus
– tüübikinnituse number (sõidukil, millel on direktiivi 70/156/EMÜ
kohane kogu sõiduki tüübikinnitus). Algab väikese «e» tähega,
millele järgnevad tüübikinnituse andnud riiki tähistavad numbrid või
tähed ja tüübikinnituse tunnistuse registreerimise number. Riiki
tähistavad numbrid või tähed peavad «e» tähisest ja tüübikinnituse
tunnistuse registreerimisnumbrist olema eraldatud tärnikestega
– VIN-kood
– sõiduki täismass
– autorongi täismass
– teljekoormused ( telgede järjekorras eestpoolt tahapoole)
– lubatud suurim koormus sadulale (sadulvedukil)
– heitgaasi neeldumisteguri «K» väärtus (diiselmootoriga autol)
Neeldumisteguri väärtus võib olla toodud lisaandmesildil või
andmesildi kõrval.
Lisaandmesilt
Mitme valmistaja korral peab M, N ja O kategooria sõidukil
põhiandmesildi kõrvale olema paigutatud direktiivide 70/156/EMÜ
või 2007/46/EÜ kohane lisaandmesilt
Lisaandmesildil on andmed toodud järgmises järjestuses:
– valmistaja nimetus;
– EÜ tüübikinnituse numbri 1, 3 ja 4 osa;
– kinnituse staadium;
– sõiduki VIN-kood;
– sõiduki täismass;
– autorongi täismass;
– teljekoormused (telgede järjekorras eestpoolt tahapoole)a;
– vedukil – lubatud suurim koormus haakeseadmelea.
VIN-kood (e tehasetähis) on 17 tähest ja numbrist koosnev tähistus,
mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks.
WMI – World Manufacturer Identification
VDS – Vehicle Descriptor Section
VIS – Vehicle Indentification section
Registreerimismärk
Nõuded:
• Liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk peab vastama
Eesti standardile. Vabariigi Presidendi sõidukil võib
registreerimismärgi asemel kasutada suurt riigivappi kandvat märki.
• Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse
korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase
registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt
• Registreerimismärk peab olema katmata ning asuma valmistaja
poolt ette nähtud kohas, vastavalt direktiividele 70/222/EMÜ või
93/94/EMÜ;
• Sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi
standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada
lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud
tagumise registreerimismärgi loetavus ;
• Peab olema puhas, deformeerimata
• Kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust.
Registreerimismärkide tüübid
Eestis väljastatakse 14 erinevat tüüpi registreerimismärke
Tüüp A1 - üldkasutatav auto ja haagise registreerimismärk
Numbrikombinatsioon koosneb kolmest numbrist ja kolmest
ladina tähest.
Väljastatakse autodele ja haagistele.
Tüüp A2 - eritellimuse järgi valmistatav
registreerimismärk.
Võimalik kasutada kuni 9 sümbolit, millest vähemalt üks on
number, vastavalt soovile.
Väljastatakse autole .
Tüüp A3 - vähendatud mõõtmetega autode ja
haagiste registreerimismärk
Ettenähtud sõidukile, mille konstruktsioon ei võimalda
kasutada üldkasutatavat registreerimismärki.
Numbrikombinatsioon koosneb kahest numbrist ja kolmest
ladina tähest.
Tulede nähtavus ette ja taha:
• 25 m kauguselt ei tohi olla eest
nähtav mitte ükski punane tuli ja
tagant mitte ükski valge tuli
(v.a tagurdustuli). Tulede nähtavust
vaadatakse teepinnast kõrguste
vahemikus 1 kuni 2,2 m
Juhtimisseadmed
• 1) auto rool peab olema vasakul poolel. Erandina võib
rool olla paremal poolel sõidukil:
a) mis on kasutamiseks teetöödel või posti ja kauba
jaotamisel/kogumisel;
b) mis on saadud pärandvarana;
c) mis kuulub ümberasujale;
d) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste või
välisriikide kodanike omanduses või valduses.
e) mis on ette nähtud kasutamiseks jäätmete kogumisel
ja äraveol;
f) mis on valmistatud või esmakordselt kasutusele
võetud enne 1. jaanuari 1984. a;
g) mis on 30-aastane ja vanem.
Alapunkti f rakendatakse kuni 31. detsembrini 2013 ning
alapunkti g rakendatakse alates 1. jaanuarist 2014. a;
Piduriseade - mõisteid
• Käsipidur on mootorratta esiratta pidur ;
• Rikkepidur on pidur, mis tagab sõidupiduri rikke korral
sõiduki peatamise, kusjuures juht peab olema võimeline
sõidukit peatama, kasutades selleks ainult üht kätt.
Rikkepiduriga pidurdamine peab olema reguleeritav
• Seisupidur on pidur, mis kindlustab sõiduki püsimise
paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole
vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt,
mehhaaniliselt
• Sõidupidur on pidur, mis peab võimaldama juhil
kontrollida sõiduki liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti
peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde puhul nii, et juht
ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest,
v.a käsijuhtimisega invasõidukid
Piduriseade
• 6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus
peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei
ületa:
• M1 kategooria sõidukil – 490 N
• M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil – 687 N
• 7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki
ratastele
• 8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt
• 9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele
sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele;
• 10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste
pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%.
• 11) piduriklotsi katte jääkpaksus ei tohi olla väiksem valmistaja poolt
ettenähtust.
Piduriseade
• Rikkepidur ja seisupidur peavad toimima sõiduki
mõlemal küljel paiknevatel ratastel;
• Rikkepidur peab töötama sujuvalt ja
pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje
ratastel ei tohi ületada 70%;
• Seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste
pidurdusjõudude ja sõiduki kaalu suhe olla
väiksem kui:
a) kõigil sõidukitel – 16%;
b) autorongil – 12%.
Rehvid ja veljed
• M1, N1 ja O2 kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine
kohustuslik järgmistel juhtudel:
• sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse;
• teises riigis registreeritud sõidukil;
• paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad
rattapaarid on koostatud samasuguselt;
• autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning
remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel;
• autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis;
• Ühistranspordiseaduse tähenduses kohalikku liinivedu ja riigisisest
kaugliinivedu teenindaval bussil (M2 ja M3 kategooria sõidukil) või
bussirongil, peab alates 1. oktoobrist kuni 1. maini kasutama rehve ,
mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.
• Sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6
kiiruskategooria rehve ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus
on 30 km/h
Rehvi kulumine ja mustri sügavus
Mustri jääksügavus peab olema vastavalt direktiivile
89/459/EMÜ vähemalt:
• L kategooria sõidukil _ 1,0 mm;
• M1, M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil _ 1,6 mm
Haagisel vastavalt seda vedava
veduki mustrisügavusele
esitatavatele nõuetele.
Korrosioon ja välimus
• 1) praod ja murded peavad olema remonditud
• 2) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla
suurem kui 5 cm2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla
selliseid kohti üle kolme. Värvi parandused ei
tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud värvist
• 3) alarmsõidukite värviskeemi ja eritunnuseid on
keelatud kasutada muudel sõidukitel
• 4) sõidukile kantud kirjed peavad vastama Eesti
keeleseaduse nõuetele.