DÜNAAMIKA II 1.Hõõrdejõu liigid, järjestus tugevuse järgi. Näited Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud 2.Millest sõltub hõõrdejõud? Kuidas on võimalik hõõrdejõudu suurendada/vähendada? Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust, mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud ja vastupidi. • Hõõrdejõu suurendamisekspuistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. • Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. 3. Mis on hõõrdetegur? Hõõrdetegur on mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust. 4.Valem hõõrdejõu arvutamiseks. Fh = µ • Fr. 5.Mis on elastsusjõud? Selle liigitus. Näited
Talverehvid. Kui talveks rehvivaliku küsimus oleks ainult valiku taga, siis tõenäoliselt valiks kõik meie seast mõne testivõitja rehvid, kuid olles õpilane, seab rahakott siiski üsna ranged piirid. Minu rehvivalikul oli üsna tähtsaks kriteeriumiks rehvi laius. Kuna igapäevaselt sõidan autoga mis on tagaveoline ja kaalub 1000 kg kanti, siis enamlevinud 185 laiusega rehvid ei sobinud. Olude sunnil ostsin Master Nordic 3 taastatud naastrehvid. Mõõduga 175/65 R14. Kasutasin neid eelmisel talvel igapäevasõiduks ning tuleb öelda, et lumel ja sellisel pinnasel, nagu linnatänavad enamiku talvest kaetud on, on rehv täitsa arvestatava pidamisega, jääl seevastu aga jätab soovida. Talve haku sõidan veel samade Masteri rehvidega, kuid õige talve jaoks kasutan sel aastal Ässä rehve, mis on Soomes taastatud. Nende kilomeetrite põhjal, mis Ässä rehvi möödund talvel proovida sain jäi mulje väga hea
4) Millest sõltub liugehõõrdejõu suurus? Pindade omadusest .Raskusjõust. 5) Kuidas vähendada pindadevahelist hõõrdumist? Kui keha panna rullidele või ratastele. Näide igapäevaelust: Auto mootor vajab õli,kuullaagri kuulide vahed täidetakse määrdega. 6) Kuidas suurendada pindadevahelist hõõrdumist? Tehakse pinnad karedaks. Näide igapäevaelust:Jääle puistatakse liiva ,autole pannakse naastrehvid. 7) Kas hõõrdumine on kasulik või kahjulik? Üldiselt vajalik kuid ka vahel kahjulik. 8) Millise mõõteriistaga saame me hõõrdejõudu mõõta? Dünamomeeter. NB! Kui keha liigub ühtlaselt , siis temale mõjuv hõõrdejõud on võrdne liikuma paneva jõuga, ainult jõu suunad on erinevad. Näiteks kui kelk liigub ühtlaselt ja ma rakendan kelgu vedamisel jõudu 12N, siis kelgule mõjuv hõõrdejõud on ka 12N. 9) Deformatsioon on Keha kuju muutus.
Lamellrehv Lamell tähendab liistakut, naastu. Sõiduauto talverehvi protektor koosnebki liistakutsest. Meil on hakatud lamellrehvideks niometama niisugust talverehvi mille protektor koosneb lamellidest, kuid neis pole naaste. Lamellrehvi omapära seisneb selles, et selle protektor, need liistakud on pehmest, liibuvast kummist, mis peab tagama mõõduka kiiruse juures hea haardumise. Pehmest kummist lamellid kuluvad üpris kiiresti. Ka naastrehvid protektor koosneb lamellidest kui kumm on jäigem mistõttu neisse lamellidesse saab kinnitada naaste. Rattaid soovitatakse tasakaalustada 10-15k km järel. Kui sügisel ja kevadel vahetada on paras aeg need enne tasakaalustada. Ratta tasakaal kaob peamiselt rehvi ebaühtlase kulumise tõttu ja vastupidi rehvi kohati kulumine viitab rehvi halvale tasakaalule. Amortisaatorite korrasolek Amortisaatorite ja vedrustuse eesmärk on tagada ratta ja tee pidev kontakt
· Koostude porikaitsed · Roolivõimendi · Ratta lõtk · Käänmik · Amortisaator ja muud juhtimisseadmed 4) Pidurid: · Sõidupidur, rikke- ja seisupidur, aeglusti · Piduritrummel- ja ketas, piduriklotsi kate · Piduri hoob, pedaal, trossid, vardad · Pidurivõimendi, - peasilinder ja ratta töösilinder · Piduritorustik 5) Rehvid ja veljed: · Rehvi tehnoseisund · Rehvi kasutamine · Naastrehvid · Taastatud rehvid · Veljed · Velgede kinnitus 6) Veermik ja kere: · Kere · Klaasid, klaasipuhastid ja aknapesurid · Kere/kabiini sisustus · Korrosioon ja välimus · Esi- ja tagatelg · Vedrud, amortisaatorid ja stabilisaatorid · Haagise/veduki haakeseadmed ja ühendusjuhtmed · Veokastid ja furgoonid 7) Mootor: · Mootor · Toitesüsteem ja kütusepaak · Gaasi toiteseadmed · Väljalaskesüsteemid
1938 automaatkigukast Oldsmobile 1957 ketaspidurid SIDU TURVALISUSE ARENG 1845 R.W.Thomson hukumm 1854 A.Merian I asfalttee 1896 J.Dunlop hkrehvid 1901 I atsetleenvalgustuslambid 1906 Alfred Faucher Pr. tahavaatepeeglid 1910 Neljarattapidurdus 1905 John Wood (ing) kildumatu klaas 1908 Gladstone Adam kojamehed 1927 Storage Battery Co autoraadio 1958 Niels Bohlin turvav VOLVO 1969 turvav kohustuslik Tehh 1982 Bosch ABS pidurid 1981 hkturvapadi Mercedes-Benz 1983 naastrehvid Denver Boots 1985 Volvo libisemisvastane veoju ETC Ehitusmaterjalid EHITUSMATERJAL-looduslik, tehislik vi snteetiline materjal, mis oma omaduste poolest sobib ehitiste ja rajatiste loomiseks. Nuded: *Peab sobima ehitamiseks *hilduvus teiste materjalidega *Psivus keskkonnas *Hgeenilisus *keskkonnaohutus *Hind *Kvaliteedi kllaldane psivus ajas *Esteetilised Ehitusmaterjalid: a)Looduslikud materjalid: 1)kivimid (graniit, vilk, savi) 2)orgaan materjalid (puit) 3)mineraalid (paas, liiv)
pidevalt jälgima tee seisundit, hoidma tee korras ja viivitamatult kõrvaldama liiklust ohustavad või segavad takistused. Tee kasutuskõlbmatuse tõttu või ettenähtud nõuetele mittevastavuse tõttu tekitatud kahju peab hüvitama tee omanik. Eesti teedel on mitu vaenlast. Esimesele kohale seaksin halva ehituskvaliteedi ja ebapiisava hoolduse. Näiteks soola abil libedusetõrje tegemine hävitab paekivikillustikule ehitatud teede aluskihid mõne talvega. Loomulikult lõhuvad meie teid ka naastrehvid, rasked liiklusvahendid ning ilmastik. Need kahjulikud tegurid mõjuvad võrdselt igal pool, kuid millegipärast mõned teelõigud koosnevad vaid aukudest ning teised teelõigud on mitme talve järel endiselt siledad. Kahjulike tegurite mõju kumuleerub kevaditi, ajal, mida juba vanarahvas kutsus teede lagunemise ajaks. Sugugi vähetähtis pole ka asjaolu, et tee-ehitus ja -remont on talvisel ajal sama hästi kui võimatu ja väheefektiivne
Eestis kasutatakse suhteliselt palju teflonvaha. Vahatamist peaks tegema korraga väikesel pinnal. · Kanna vaha alati ühele pinnale korraga näiteks uksele, kapotile jne, seejärel poleeri. · Ära vahata värsket värvipinda, kuigi uusi autosid võib vahatada kohe. Tehnonõuded auto rehvide ja amortisaatorite osas. Rehvi ja velje valik ning kasutamine vastavalt tehnilistele nõuetele, rehvimarkeeringule ja aastaajale. Suverehvid, talverehvid, naastrehvid. TUBELESS tähtrehv REINFORCED Tugevdatud RETREAD Taastatud M+S, MS, M.S, M&S on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas TREADWEAR kulumiskindlus on sellel rehvil 60% parem Rehvid jaotatakse kolme kvaliteediklassi: 1. Nõuetekohane märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga. 2. DA teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele, täielik garantii. 3. Max 30km/h
31. Millest oleneb hõõrdejõu suurus? HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB RÕHUMISJÕUST Mida tugevamini kehi kokku suruda, seda rohkem pinnakonarudi haakub ja seda suurem on hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurendamiseks pingutatakse masinate veorihmu. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB PINDADE TÖÖTLUSEST Mida sügavamad on pinnakonarused, seda rohkem kehad haakuvad ja seda suurem on hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. Et tööriistad püsiksid paremini käes, tehakse käepidemed karedad. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kahade pindu. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse kingatallad materjalist, mis jää peal ei libise; viiuli poogna jõhve hõõrutakse kampoliga. Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski 32. Mis on deformatsioon? DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju muutmist.
1901 - atsetüleenvalgustuslambid (hakati öösiti sõitma) 1906 - Alfred Faucher Pr. tahavaatepeeglid 1910 - neljarattapidurdus (esialgu oli ainult vedavatel ratastel) 1905 - John Woodi (inglane) kildumatu klaas 1908 - Gladstone Adam kojamehed 1927 - Storage Battery Co autoraadio 1958 - Niels Bohlin turvavöö VOLVO 1969 - turvavöö kohustuslik I Tsehhis 1982 - Bosch ABS pidurid 1981 - õhkturvapadi Mercedes-Benz 1983 - naastrehvid Denver Boots 1985 - Volvo libisemisvastane veojõu ETC LIIKLUSKORRALDUS 1868 gaasitulega foor Londoni Parlamendi väljakul (kahe tulega, roheline ja punane) 1893 liiklusmärgid Seine departemangus I hukkunu on Brigett Driscoll 1903 ühtsed liiklusmärgid Prantsusmaal 1904 mootorsõidukiseadus Suurbritannias 1911 valge keskjoon teel Trenton Michiganis 1918 kolme tulega elektriline foor New Yorgis 1921 Berliner Autobahn 1935 parkimisautomaat Oklahomas
2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud polte või mutreid; 3) kui ratta kinnituspolt/mutter ulatub välja sõiduki kere vlisserva tasandist, peab sellel olema kate, mis väldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja kate ei tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm. Kontrollimine: TÜ vaatluse, vasara ja joonlauaga. Kood 509. Naastrehvid Nõuded: 1) kui M1, N1, O1 ja O2 kategooria sõidukil või eritalituse autol kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema sõiduki kõikidel ratastel. Kui O 2 kategooria haagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel. Kui M2, M3, N2 , N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid. Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
