TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0050 PÕHIÕPPE PROJEKT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a.
rullkonveiereid alates väikepakikonveieritest ja lõpetades kaubaaluste konveieritega. Rullide paigutus peab sobima käsitsemisühiku mõõtmetega selliselt, et vähemalt kolm rulli oleks pidevalt kontaktis konveieril liikuva kaubaga. Kõige kriitilisem on nende konveierite juures kaldenurk. Vahel võib võtta sobiva kaldenurga seadistamine arvestatavalt aega. Oluline on seadistada õigesti tööle ka konveieri otstes ja vahepeal paiknevad pidurdusrullid ning otsastopperid. Elektriajamiga rullkonveierid Jõuallikaga varustatud rullkonveiereid valmistatakse väga erinevates mõõtudes alates väikepakikonveieritest ja lõpetades kaubaaluste konveieritega. Üldjuhul on maksimaalseks konveieri laiuseks 1500 mm. Rullid peavad olema hästi siledad ning transporditava ühikuga peab olema korraga kontaktis vähemalt kolm rulli. Konveieri kalle ei tohiks olla väga suur. Kaupade suunamiseks peakonveierilt harukonveieritele kasutatakse spetsiaalseid tõukemehhanisme või liugrattaid.
võimalik muuta transportööri kallet. Plaattransportöör · Sarnaneb ehituselt linttransportööriga, kuid lindi asemel on kaks paralleelset hammasratastele paigutatud ketti. · Selle külge on kinnitatud puidust või metallist plaadid. · Kasutatakse eelkõige taaras olevate kaupade transportimisel, kauba laadimisel autodelt, vagunite tühjendamisel. Rulltransportöör · Koosneb üksikutest kuullaagritel olevatest rullidest, mis pannakse liikuma elektriajamiga. · Seadme võimsus oleneb veoste iseloomust ja toodete massist. · Kasutatakse taaras olevate ja tugevas taaras olevate kaupade teisaldamisel Kaldpind · Kasutatakse kaupade liikumise kiiruse suunamiseks ja liikumiskiiruse reguleerimiseks ülevalt alla. · Kuju ja mõõtmed võivad olla erinevad. · Kui väikesele pinnale on vaja paigutada (mitte järsk) kauba teisaldamistee, kasutatakse kõverjoonelist või spiraalset kaldpinda.
Ete tuulutamiseks kasutatakse kohaliku tuulutuse ventilaatoreid. Värske õhk juhitakse töökohtadele kummeeritud paindtorudega, heitõhk (lõhketööde gaasid, diiselajamiga masinate heitgaasid) väljub mööda strekki ja juhitakse krossingute, tuulutusstrekkide ning tuulutussurfide kaudu maapinnale. Kaevis laetakse laaduriga vagonettidesse. Vagonettide vahetus manööverdamine toimub vintsiga. Ee edasinihke järel pikendatakse rööbasteed ja tuulutustoru. Läbindusetes on võetud kasutusele elektriajamiga käpplaadurite asemele diiselajamiga mobiilsed kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata. Raudtee transport 97% kogu põlevkivi toodangust transporditakse tarbijateni raudteetranspordiga, ülejäänu veavad tarbijad ära autodega
..............................................................9 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................................10 2 3 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS Üliõpilane valib ühe konkreetse mootorsõiduki (sisepõlemismootoriga, hübriidajamiga, elektriajamiga jne) kirjeldab ja analüüsib selle ehitust kursusel Jõuülekanne käsitletud materjali valguses. [6] Autoks on Audi A6 2.8, 1995 MY C4. See auto on 4-ukseline, sedaan keretüübiga, ees paigutatud mootoriga, esiratta veoline. Audi A6 2.8 on üks C4 mudelitest Audi perekonnas. [6] Mootoriks on tavaline bensiinimootor, 2.8-liitrine, ühe ülanukkvõlliga, 6-silindriline, 2 klappi silindri kohta. See jõuseade toodab 128 kW (172 hj) võimsuse juures 5500 p/min ja maksimaalne
Tõstemasinad. Kordamisküsimused. 1. Tungraua kasutusala ja liigitus ning käepidemele rakendatava jõu ja lasti tõstmise vaheline seos. Tungraud võimaldab lasti ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on sellele kättesaamatu. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi: 1. Mehhaanilised, tõstemehhanismi alusel a) kruvitungrauad b) hammaslatt tungraud 2. Hüdraulilised, toiteallika järgi a) käsipumbaga b) elektriajamiga pumbajaamaga c) sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr. lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) membraan-tüüpi d) hüdromehhaanilised 3. Pneumaatilised 4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise jõuallikaga. Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt sooritatud jõud peab olema võrdne jõukruvi poolt lasti Q tõstmisel sooritatud tööga, väljendub nende vaheline seos P2pR=Qs1/h
tugevusega. Samuti on nõutav ka tööruumide küllaldane kõrgus ja pindala, mis võimaldab töötajatel tervist kahjustamata oma tööd teha. Tööruumi ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad. Tööruumid ja töövahendid tuleb hoida puhtad. Uksed ja väravad Uksed ei tohi olla purunevast materjalist ja ei tohi mingil juhul töötajat ohustada suletud ega avatud asendis. Kui voolukatkestuse korral ei avane elektriajamiga väravad automaatselt, peab olema võimalik neid käsitsi avada. Ventilatsioon Tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus. Kui tööd tehes eraldub õhku töötaja tervist kahjustavaid aineid, tuleb tööruumid varustada väljatõmbeventilatsiooniga, kuid need ei tohi suurendada töökeskkonna müra. Ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud automaatse kontrolliga, mis teavitab igast rikkest, kui see peaks kahjustama töötajate tervist. Valgustus
ja tugevusega. Tööruumid peavad olema piisava kõrguse ja pindalaga, et töötaja saaks ohutult töötada. Tööruumis olevad viimistlusmaterjalid ja ehitusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad. Tööruumid ja töövahendid tuleb hoida puhtad. 1.2. Uksed ja väravad Uksed ei tohi olla purunevast materjalist ega tohi töötajat ohustada. Avatud asendis ei tohi uksed töötajat ohustada. Kui elektriajamiga väravad ei avane voolukatkestusel automaatselt, peab olema võimalik neid avada käsitsi. 1.3. Ventilatsioon Tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus. Kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist kahjustavaid õhus liikuvaid aineid, tuleb tööruumid varustada väljatõmbeventilatsiooniga. Ventilatsioonid ei tohi suurendada töökeskkonna müra. Ventilatsiooniseade peab olema selline mis teatab automaatselt igast rikkest, see on vajalik töötajate tervise kaitseks. 1.4
Ete tuulutamiseks kasutatakse kohaliku tuulutuse ventilaatoreid. Värske õhk juhitakse töökohtadele kummeeritud paindtorudega, heitõhk (lõhketööde gaasid, diiselajamiga masinate heitgaasid) väljub mööda strekki ja juhitakse krossingute, tuulutusstrekkide ning tuulutussurfide kaudu maapinnale. Kaevis laetakse laaduriga vagonettidesse. Vagonettide vahetus manööverdamine toimub vintsiga. Ee edasinihke järel pikendatakse rööbasteed ja tuulutustoru. Läbindusetes on võetud kasutusele elektriajamiga käpplaadurite asemele diiselajamiga mobiilsed kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata. Kaevanduse tegevkaeveõõntes peab olema tagatud pidev õhuvahetus, mis garanteerib töökohtadel nõuetele vastava õhu puhtuse ja koostise
freesvõllid teevad töökäigu. Detailid eendatakse kahe konveierketiga. Kettile kinnitatud sarniirselt liikuvad toed. Pink koosneb vasak- ja parempoolsest lõikeplokist, eendurmehhanismist, liikuva ploki ümberpaigutusmehhanismist ja surveseadmest. Eendurkonveierid käivitab veovõll. Kahepoolne kastitapilõikepink Eendurkonveierite ajam võimaldab kiirust sujuvalt reguleerida. Parempoolne lõikeplokk häälestatakse vastavalt detaili pikkusele. Esmane häälestamine toimub elektriajamiga, täpne häälestamine käsiajamiga. Toorikute kohal paiknevad surveseadmed, mis väldivad toorikute nihkumist tappide töötlemisel. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel ENNE TÖÖD · Esmalt tuleb korrastada tööriietus ja isikukaitsevahendid. · Töökoha korrastamisel tuleb eemaldada töökohalt ja läbikäikudest segavad esemed ning kontrollida, kas valgustus on nõuetekohane. · Töödeldavad detailid ja rakised tuleb (eriti kokku
pruun õpik lk 278, 305 42. Miks koormusmomendi suurenedes elektrimootori kiirus tavaliselt väheneb? www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf sealt lk 119 (6) 43. Kuidas muuta alalisvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? vt Heljuti konspektist netist http://deepthought.ttu.ee/eta/AME0070 + pruun õpik lk 309 44. Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? vt Heljuti konspektist netist 45. Kuidas juhitakse elektriajamiga elektriautot? 46. Miks on sagedusjuhtimisel sageduse vähendamisel vaja vähendada ka mootori toitepinget, sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata? Väärtusmoment ja ka pöördemoment ei muutu, kui hoida konstantsena õhupilupinge ja pöörlemissageduse suhe. Sellest lähtuvalt hoitakse staatoripinge ja sageduse suhe konstantsena. Seda seaduspärasust saab siiski kasutada ainult keskmistel sagedustel. Väikestel sageduse väärtustel pääseb
Ete tuulutamiseks kasutatakse kohaliku tuulutuse ventilaatoreid. Värske õhk juhitakse töökohtadele kummeeritud paindtorudega, heitõhk (lõhketööde gaasid, diiselajamiga masinate heitgaasid) väljub mööda strekki ja juhitakse krossingute, tuulutusstrekkide ning tuulutussurfide kaudu maapinnale. Kaevis laetakse laaduriga vagonettidesse. Vagonettide vahetus manööverdamine toimub vintsiga. Ee edasinihke järel pikendatakse rööbasteed ja tuulutustoru. Läbindusetes on võetud kasutusele elektriajamiga käpplaadurite asemele diiselajamiga mobiilsed kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata. Koristustööd ja kambriblokk Tähistused: Poolplokk 1 Laadurveok Tervik 2 Soonur Kogumisstre 3 Puurvanker kk 4 Toestamine
TERMINID · Kategooriate all mõistetakse mootorsõidukite jaotamist juhtimisõiguse seisukohalt vastavalt Alamkategooriad: A1 mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 cm³ ja võimsus ei ületa 11 kW B1 kolme- või neljarattaline auto, mille tühimass ei ületa 550 kg ja valmistajakiirus on üle 50 km/h või millel on sisepõlemismootor töömahuga üle 50 cm³ või mõni muu vastava võimsusega mootor. Elektriajamiga sõidukitel tühimassi puhul ei arvestata akude massi. C1 auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ja mille registrimass on üle 3500 kg, kuid ei ületa 7500 kg; sama auto kerghaagisega. C1E autorong, mille veduk on C1 alamkategooria auto, kui autorongi registrimass ei ületa 12 000 kg ja haagise registrimass on suurem kui kerghaagisel, kuid ei ületa veduki tühimassi. D1 auto, millel peale juhikoha on rohkem kui 8, kuid mitte rohkem kui 16 istekohta ja mis on
Värske õhk juhitakse töökohtadele kummeeritud paindtorudega, heitõhk (lõhketööde gaasid, diiselajamiga masinate heitgaasid) väljub mööda strekki ja juhitakse krossingute, tuulutusstrekkide ning tuulutussurfide kaudu maapinnale. Kaevis laetakse laaduriga vagonettidesse. Vagonettide vahetus manööverdamine toimub vintsiga. Ee edasinihke järel pikendatakse rööbasteed ja tuulutustoru. Läbindusetes on võetud kasutusele elektriajamiga käpplaadurite asemele diiselajamiga mobiilsed kopplaadurid. Estonia kaevanduses katsetatakse ka kalluritega kaevise vedu läbindusetest. Kaeveõõne lae toestamiseks puuritakse lakke kindla paiknemistihedusega puuraugud, kuhu paigaldatakse ankurtoestik Mäetööde liikumisel ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata. 33. Kuidas kaevandamine mõjutab piirkonna veereziimi? Maa kuivendamine, veetaseme alandamine mis alandab ka põhjavee kihti, kuivadel suvedel
Ristkelgu juhtpindadel on võimalik korpusega paralleelselt liigutada ka freespingi töölauda . Töölaud on ette nähtud freesitava tooriku kinnitamiseks masinkruustangide või muude kinnitustarvikute abil. Töötlemisel saab toorikut nihutada kolmes suunas konsooli abil üles alla, ristkelgu abil edasi tagasi ja töölaua abil vasakule - paremale. Kõik nimetatud ettenihked on võimalikud käsitsi pööratavate käigukruvide abil . Toorikute ettenihke võib anda ka elektriajamiga ettenihkekasti abil. Freespingi korpuse ülemisse ossa kinnitub ülatala koos selle esiotsas asetseva tugipukiga. Ülatala all ulatub korpusest välja töövõlli ots, mille koonilisse avasse saab kinnitada freestorni, padruni või koonussabaga freesi. Freestorn või padrun kinnitatakse töövõlli külge selle õõnsust läbiva pingutusvardaga Peale nimetatud freespinkide on kasutusel veel rida eriotstarbelisi pinke: 1. Pikifreespingid . 2. Karuselfreespingid. 3. Trummelfreespingid. 4
takistava mehhanismiga. (3) Sõidukite liikumiseks ettenähtud väravate vahetus läheduses peavad olema jalgväravad jalakäijate jaoks, välja arvatud juhul, kui jalakäijate läbikäik väravast on ohutu. Väravad peavad olema selgesti märgistatud ja takistustest vabad. (4) Mehaaniliselt avatavad uksed ja väravad peavad liikuma ilma igasuguse ohuta ning olema varustatud pidurdusseadisega, mis asub nähtaval ja kergesti juurdepääsetaval kohal. (5) Kui elektriajamiga uksed või väravad ei avane voolukatkestuse korral automaatselt, peab neid olema võimalik avada käsitsi. §19. Liikumisteed ja ohualad (1) Liikumisteed, samuti kõik trepid, statsionaarsed redelid, laadimisestakaadid ja -kaldteed peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigutatud selliselt, et nende kasutamine oleks ohutu, nendele juurdepääs lihtne ning et need ei ohustaks vahetus läheduses töötavaid isikuid.
liigub. Magnetvälja pöörlemiskiirus sõltub voolusagedusest f ja pooluspaaride arvust p (n =f/p). Sageduse muutmisega saab pöörlemiskiirust muuta suhteliselt laiades piirides. Vajaliks pooluspaaride arv tekitatakse mähise paigutusega staatoris. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks muundatakse toitepinge faasijärjestust. Kui päripäeva pöörleb mootor siis kui A C1, B C2, C C3, siis tuleb ta ümberlülitada nii: A C1, B C3, C C2 45. Kuidas juhitakse elektriajamiga elektriautot? Mootori juhtimine tagab käivituse, vajaliku töö teostamise ja pidurdamise. · Mootorit juhitakse mootorisõbralikult kontrollides voolu või kiirust ja selle järgi muudetakse mootori talitlust. Sel juhul ei ole töötsükli kestus ette teada. · Mootorit juhitakse ka aja järgi, mis tagab tööprotsessi kindla pikkuse, aga võib tekitada mootorile raskusi.
Vertikaalse tegevusega (nt elevaatorid) Segategevusega (nt tõstukid) · Tootluse järgi Väikemehhaniseerimise masinad ja seadmed ehk peale- ja mahalaadimise abiseadmed Suure tootlusega seadmed ehk peale- ja mahalaadimise põhiprotsesside seadmed 9.05.2010 Transport ETV0120 22 11 Laadimismehhanismid. Tüpoloogia (3) · Jõuallika järgi Elektriajamiga Sisepõlemismootoriga Gravitatsioonilised (nt kaldtee) Inimjõul töötavad (vt laadimisvahendid) 9.05.2010 Transport ETV0120 23 Inimjõul töötavad lihtsad laadimisvahendid · Tungrauad - hammaslatt-, keerme- või hüdraulilise ajamiga, veoste tõstmiseks kärudele, rullteedele ja rullkettidele · Käsivintsid, talid - veoste tõstmiseks ja nihutamiseks
- Demonteeritud detailid ja osad tuleb paigutada stabiilselt ja kinnitada kindlalt. - Enne tööde teostamist diiselmootoril tuleb käivitusseadmetele paigaldada hoiatussildid „Mitte käivitada, töötavad inimesed“. Käivitusõhuballoonide- ja magistraalide vastavatele klappidele tuleb paigutada hoiatussildid „Mitte avada, töötavad inimesed“. - Enne tööde teostamist elektriajamiga mehhanismidel, peab elektromehhaanik mehhanismi käivitusseadmetest eemaldama, kaitsmed ja peakilbi välja lülitama. - Mootorite pööramist võllipeliga võib teostada ainult vahimehhaaniku loal, seejuures veendudes, et liikuvate osade juures ja mootori karteris pole inimesi. - Kütusemahutite puhastamine on lubatud ainult vahimehhaaniku või vanemmehhaaniku korraldusel vastavas kaitseriietuses ja hingamisaparaatides
..25%. silindritesse liikuvast õhu hulgast ja ressiiverisse võib tekkida mänööverreziimide töö parandamiseks ülelaadimisrõhu tõstmisel Kattumise intensiivsus oleneb aasta-ajast, päikesekiirgusest, vee alarõhk. Normaalseks tööks tuleb ressiiveri luugid avada st. ühendada kolvialuseid ruume või elektriajamiga täiendavaid ülelaadimisõhu temperatuurist, soolsusest jne. Eriti kiire laevkere kattumine leiab aset ressiiver atmosfäärse õhuga. Mehaaniliste võõrkehade sattumise kompressoreid. Impulsülelaadimisega mootorid, ülelaadimisrõhuga laeva seismisel troopilise kliimaga sadamates
või direktiivile 70/311/EMÜ; 4) auto ja selle haagise roolimehhanism ja hoovastik peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima nende kohaselt. Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Roolihoobadel, varrastel ja võllidel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone jm vigastusi; 5) M, N ja O kategooria sõidukitel on lubatud lisaks põhirooliseadmele rooli abiseade (ASE); 6) ainult õhk, vedelik ja elektriajamiga rooliseade on keelatud. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ); 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt Ereegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale. [RTL 2004, 45, 770 jõust. 01.05.2004] Kood 302. Rooliratas Nõuded: 1) rooliratas peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele;
annaabi.ee 
