Otsingule "alaldi" leiti 96 faili

alaldi – ĐČŃ‹ĐżŃ€ŃĐŒĐžŃ‚Đ”Đ»ŃŒ /Alaldi ĂŒlesanne on muundada vahelduvvool alalis-keevitusvooluks. ЗаЮача ĐČŃ‹ĐżŃ€ŃĐŒĐžŃ‚Đ”Đ»Ń: ĐżŃ€Đ”ĐŸĐ±Ń€Đ°Đ·ŃƒĐ”Ń‚ ĐżĐ”Ń€Đ”ĐŒĐ”ĐœĐœŃ‹Đč Ń‚ĐŸĐș ĐČ ŃĐČĐ°Ń€ĐŸŃ‡ĐœŃ‹Đč Ń‚ĐŸĐș./
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

32 5. Kolmefaasilised alaldid ......................................................................................... 33 6. Reguleeritavad a...

Elektrotehnika - Kutsekool
131 allalaadimist
2
doc

Tahkiste struktuur konspekt

Keemiline side seob aatomeid molekulideks ja kristallideks. Selle liigid on kovalentne ja iooniline side. 2. Sidemete tekkimine: Iooniline side tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentne side tekib ĂŒhtlustunud elektronpaaride vahendusel. 3. KristallvĂ”re Kristallis on aatomid vĂ”i ioonid paigutunud korra...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
59 allalaadimist
3
docx

Keevitamise vooluallikad

Tallinna TehnikaĂŒlikool trolloolllooooo Tallinn 2012 Kaarkeevituse vooluallikad Keevituskaare toiteks kasutatakse reeglina madalapingelist ja suurt voolu andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. PĂ”himĂ”tteliselt saab kĂ”iki keevituse vooluallikaid jagada kahte r...

Konstruktsioonimaterjalide... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
23 allalaadimist
2
docx

FĂŒĂŒsika mĂ”isted gĂŒmnaasiumile

FĂŒĂŒsika Keemiline side - seob aatomeid molekulideks ja kristallideks Keemilise sideme liigid: · Kovalentne side ­ ĂŒhtlustunud elektronpaaride vahendusel · Iooniline side ­ positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel Keemiliste sidemete tekkimine ­ tekib aatomite ,,annetamise" vĂ”i ,,ĂŒhistamise" teel KristallvĂ”re ­ aatomid/ioonid on paigutatud korrapĂ€raselt ruumvĂ”resse VĂ”redefekt: · Üksikud...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
21 allalaadimist
62
pdf

Lihtajamid

Peale selle on tarvis tagada mitme tĂŒristori samaaegne avanemine ja sulgumine, et ĂŒksik tĂŒristor ei peaks taluma kogu ahela pinget vĂ”i voolu. JadaĂŒhenduse puhul vĂ€hendatakse ĂŒhele tĂŒristorile langevat arvutuslikku vastupinget u. 10 % vĂ”rra. RööpĂŒhendusel tuleb ĂŒksiku tĂŒristori arvutuslikku voolu vÀÀrtust vĂ€hendada 20 kuni 30 % vĂ”rra. 121 4.4. Pooljuhtalaldiga ajamid Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Alaldid vĂ”ivad olla tĂŒĂŒritavad vĂ”i mittetĂŒĂŒritavad. MittetĂŒĂŒritav alaldi koosneb dioodidest, tĂŒĂŒritav alaldi tĂŒristoridest vĂ”i transistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tĂŒĂŒritavaid alaldeid, milles osa ventiilidest on dioodid, osa tĂŒristorid. Pooljuhtmuundurite pĂ”hilĂŒlitused, sealhulgas alaldid ja vaheldid, on standardiseeritud ning neile on omi...

Automaatika -
9 allalaadimist
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude sĂŒsteemi? Sest 2nd sĂŒsteemis on ainult kaks vÀÀrtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kĂ”ige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine vĂ”imalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (nĂ€iteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema ping...

Elektroonika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
442 allalaadimist
9
doc

Keemilised Vooluallikad

********* GĂŒmnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja ­ (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kĂ”ikjal. Kes ei oleks siis nĂ€inud telekapuldi patareid vĂ”i autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kĂ”ik elektriseadmed energiat. NĂ”nda pĂ”hinevad k...

Keemia - Keskkool
61 allalaadimist
3
doc

Toiteploki arvutus

125A Arvutame sekundaarmĂ€hise pinge: I0=P:U0 -> I0=30W:32V=0.94A I2=1,41*I0 =1,41*0,94 =1,32A (vastastak alaldi korral) Trafo tĂŒĂŒp ja skeemi valik. a)Skeemi valik U2=U0 U2=32V b) Arvutame trafo vĂ”imsuse. P2=U2*I2 P2=32V*1,32=42,24[VA] c) Valime frafo arvutatud...

Informaatika - Kutsekool
25 allalaadimist
3
doc

Metallid,sulamid,korrosioon

korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile Ă”hukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksĂŒdeeruvad. Korrosioon toimub sellepĂ€rast, et metallid liiguvad tagasi pĂŒsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon ­ metalli vah...

Keemia - Keskkool
117 allalaadimist
3
doc

Sildalaldi - Prax 2

Tallinna TehnikaĂŒlikool Elektriajamite ja JĂ”uelektroonika instituut ÜliĂ”pilane: Kristi Tammet Teostatud: 28.03.2005 ÕpperĂŒhm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Sildalaldi Töö eesmĂ€rk: Töövahendid: Alaldi kasutamine, selle Ühefaasiline sildalaldi, ampermeeter, v...

Elektroonika jĂ”upooljuht... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
80 allalaadimist
7
doc

Toiteplokk

Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel vĂ”ib olla mĂ”nes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sĂ”rmega katsudes on vĂ€hemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselĂŒlitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kont...

ArvutiÔpetus - Kutsekool
67 allalaadimist
7
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kĂ”rvalt tundma ka teiste teaduste pĂ”hiolemust. Kuna tĂ€napĂ€eval ei saa elektrita hakkama ĂŒhelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika pĂ”himĂ”isteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise vĂ”imalusi, et siis neid teadmisi...

Elektriahelad ja elektroonika... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
487 allalaadimist
3
doc

Analoogelektroonika

Transistori kasutamine vĂ”imenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.BalansslĂŒlitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori pĂ”hierinevused. 7.OperatsioonvĂ”imendi ja selle p...

Elektroonika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
123 allalaadimist
3
doc

Elekter

Elekter on nÀhtuste kompleks, mis pÔhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse vÔi negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvÀlja ja alluvad selle toimele. SÔna "elekter" tuleneb vanakreeka sÔnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hÔÔrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. SÔna "elekter"...

Elektriaparaadid - Kutsekool
88 allalaadimist
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse vÀheseid. KÔige olulisem pooljuht kaasajal on rÀni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse...

Elektroonika - Kutsekool
213 allalaadimist
21
doc

ElektritingmÀrgid

ELEKTRITINGMÄRGID Koostaja: Raivo PÜTSEP TALLINN 2006 SISUJUHT 1. ELEKTRISKEEMIDEST ........................................................................................................................................ 3 2. ELEKTRISKEEMIDE LIIGITUS...

Elektrotehnika - Kutsekool
181 allalaadimist
40
doc

Elektrotehnika laboritööd

Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mÔÔtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2...

Elektrotehnika - Kutsekool
540 allalaadimist
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 MÀÀratlused Elektripaigaldis (electrical installation) ­ paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/vĂ”i kasutamiseks ettenĂ€htud elektriseadmetest; elektripaigaldis vĂ”ib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad na...

Elektriaparaadid - Kutsekool
110 allalaadimist
12
doc

VÔimendi projekt

VĂ”imendi projekt HelisagedusvĂ”imendi Struktuur Iga vĂ”imendi koosneb eelvĂ”imendist ehk pinge- ja reguleervĂ”imendist, ning vĂ”imsusvĂ”imendist ehk lĂ”ppvĂ”imendist. EelvĂ”imendi pĂ”hilised plokid on struktuurskeemil nĂ€idatud. Konkreetses vĂ”imendis vĂ”ivad mĂ”ned struktuurskeemil nĂ€idatud plokkidest puududa. Üks aste vĂ”ib tĂ€ita mitut ĂŒlesannet, nĂ€iteks töötada korraga tĂ€mbri regulaa...

Elektriaparaadid - Kutsekool
43 allalaadimist
20
doc

Auto elekter

Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika Ôpik 7. Auto elektroniga V...

Auto Ôpetus - Kutsekool
335 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !