Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan termopaari 9 selliselt, et nende keskmine lugem võimaldaks arvutada pinna keskmise temperatuuri. Kondensaat juhitakse radiaatorist välja läbi radiaatori allossa kinnitatud klaasist torukese 7, milles on kromell-alumel termopaar mõõtmaks kondensaadi temperatuuri. Radiaatori pinna termopaarid on ühendatud ümberlüliti 2 kaudu millivoltmeetriga 5 läbi termopaaride külmliideste temperatuuri stabiliseerimise ja mõõtmise ploki (termostaadi) 3, mille temperatuuri mõõdetakse termomeetriga 4. Kondensaadi temperatuuri mõõdetakse elektroonilise temperatuurimõõturiga. 3 3 TÖÖ KÄIK
soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. Termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid Katseseade ja tööpõhimõtte kirjeldus 1- radiaator 2- ümberlüliti 3- külmliideste termostaat 4- elavhõbetermomeeter 5- millivoltmeeter 6- kondensaadi nõu 7- kondensaadikraan klaastoru otsas 8- manomeeter 9- termopaarid 10- auruventiil Soojusvahetus auruga köetava keskkütteradiaatori ja ruumi õhu vahel on komplitseeritud protsess, mille määravad samaaegselt soojusjuhtivuse, konvektiivse ja kiirgussoojusülekande tingimused. Soojusläbikandeprotsessi arvutuslikuks iseloomustajaks on soojusülekandetegur k : 1 k= 1 1 W/(m2K),
määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 04.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Kasutatud seadmed 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk) 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur(mobiiltelefon) 7. Millivoltmeeter ja elektroonilinetemperatuurimõõtur 8. Elavhõbedatermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi(vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja auru termodünaamiliste omaduste tabelid Töö käik Töö algas sellega,et avati auruventiil ja seejärel kondensaadikraan. Kondensaadiraani all oli ämber, kuhu kondensaat tilkus
Üliõpilane: Kood: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad (2 tk) 3. Kaalud 4. Termopaarid 5. Ajamõõtur 6. Manomeeter 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi (vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru terdmodünaamiliste omaduste tabelid Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Soojuslevi auruga köetava keskkütteradiaatori ja ümbrusruumi vahel on
Kuna kalorimeetrilt ümbritsevale keskkonnale üle antav soojus on väga väike, siis Qv1=q cW (t v - t s ) kJ Q= (2) v1 m3 Alumiste kütteväärtuste Qi leidmiseks lahutatakse valemiga (2) arvutatud kütteväärtustest vee aurustamissoojus Qi = Qs r kJ/m3 (3) , kus r on 1 m3 gaasi põlemisel 3 tekkinud vee aurustumissoojus, kJ/m (leitakse kondensaadi hulga kaudu kalorimeetris). Töö käik 1. Loodida gaasikell jalakruvide 25 abil vesiloe järgi ja kontrollida veetaset kellas, avades gaasikella nivoomõõturi kaan ning keerates lahti kraani 21. Õige veetaseme korral peab vesi nivoonäituri 20 servaga tasa olema. Vajadusel lisada vett täiteavast 22 või lasta välja kraanist 24. seejärel kraanid ning täiteava sulgeda. Paigaldada termomeeter 11. kontrollida vee taset U-toru manomeetris 26. 2
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusfüüsika kodutöö ,,Frost formation and Condensation in Stone-wool Insulations" Artikli refereerimine Tallinn 2011 Kondensaadi ja härmatise moodustumine kivivill-isolatsioonis Kokkuvõte Ehitusplatsidelt saadud praktilised kogemused tõendavad, et kondenseerunud niiskusel on negatiivseid effekte kiulistele isolatsioonimaterjalide. Kondenseerunud niiskus võib vähendada termilisi omadusi ja sellest tulenevalt muuta süstemaatiliselt elukvaliteeti elamutes. Sellega võib ka kaasneda suurenenud tolmu, vetikate ja hallituse teke ning
Kuna kalorimeetrilt ümbritsevale keskkonnale üle antav soojus on väga väike, siis Qv1=q cW (t v - t s ) kJ Q= v1 m3 (2) Alumiste kütteväärtuste Qi leidmiseks lahutatakse valemiga (2) arvutatud kütteväärtustest vee aurustamissoojus Qi = Qs r kJ/m3 (3) , kus r on 1 m3 gaasi põlemisel 3 tekkinud vee aurustumissoojus, kJ/m (leitakse kondensaadi hulga kaudu kalorimeetris). Töö käik 1. Loodida gaasikell jalakruvide 25 abil vesiloe järgi ja kontrollida veetaset kellas, avades gaasikella nivoomõõturi kaan ning keerates lahti kraani 21. Õige veetaseme korral peab vesi nivoonäituri 20 servaga tasa olema. Vajadusel lisada vett täiteavast 22 või lasta välja kraanist 24. seejärel kraanid ning täiteava sulgeda. Paigaldada termomeeter 11. kontrollida vee taset U-toru manomeetris 26. 2
Aeg(min) 1 2 mV mV 0 3,354 3,299 5 3,341 3,287 10 3,36 3,282 20 3,343 3,289 keskmine 3,349 3,289 keskmine 3,221 Katse kestus Kondensaadianuma mass katse lõpul Kondensaadianuma mass katse algul Kondensaadi mass M Õhurõhk ruumis B Auru ülerõhk Pm Auru absoluutne rõhk Ps Auru kuivusaste x Kondensaadi keskmine temperatuur Tk Radiaatori välispinna keskmine temperatuur Tp Ruumi õhu keskmine temperatuur Tõ Radiaatori pind A QD Q =1, 273 D 2 D 4 A 2 p= A 2 p
Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 18000 · 1,0035 · (80-25) = 993465kcal/h 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Leida kütteauru drosseldatud primaarauru kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). boileri soojuslik kasutegur 0,95 (ette valitud) D = 993465 / (639,4- 90) · 0,95 = 1903,4kg/h tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta tk ; °C. 2 3 tk= (80+100)/ 2 = 90 ºC Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma = ; kg/kg G ma = 1903,4 / 18000= 0,1057 kg/kg 7. Soojusülekandetegur vee poolel Leida soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutada Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re =
juhtmagistraaliks.Toitemagistraalis on pidev suruõhk. Juhtmagistraali aga lastakse suruõhk ainult seadme tööle rakendamiseks. Piduriskeemid Piduriskeem koosneb viiest erinevast harust: 1. Üldtoiteharu 2. Esipiduriharu 3. Tagapiduriharu 4. Seisupiduriharu 5. Haagisepidurite juhtharu 1. Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku , reguleerida rõhku (üleliigse ja madala surve eest), vältida või takistada kondensaadi külmumist madalatel temperatuuridel kas õhu kuivatamisega või alkohooliga rikastamisega ning jaotada suruõhku erinevate harude vahel 2. Esipiduriharu Esipiduriharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd. Esipiduriharu tööd juhitakse autojuhi poolt jalgpidurikraaniga. Esipiduriharu koosneb kahest magistraalist: Toitemagistraalist ja juhtmagistraalist. 3. Tagapiduriharu Tagapiduriharu ülesandeks on juhtida tagumiste telgede rataste pidurite tööd
Kuivatamisel on oluline teada, et kuivatatava ruumi uksed ja aknad peavad olema suletud. · Hoiab kontrolli all liigse niiskuse tõusu ning kaitseb niiskusest tingitud ebamugava tunde tekkimise vastu. Õhuniisuti · Õhuniisuti on seade, mille abil suurendatakse ja hoitakse vajalikul tasemel siseruumide niiskust. Õhuniisutamisel on oluline teada, et niisutamisega ei tohi minna liiale. Kui märkate aknal või mõnel teisel külmemal pinnal kondensaadi teket, peate niisutamise lõpetama! Värskeõhu klapid · Mehaaniline seade värske õhu tagamiseks ruumis.
torude arv käigus nk = 3. 5. Aparaadi soojuskoormus Leian veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 9500 · 1,004 · (87-20) = 639046 kcal/h Q = 639046 kcal/h 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul leian drosseldatud primaarauru kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta 87 + 105 tk ; °C. tk = 96 tk = 96 °C 2 2 i = 641,3 kcal/kg Boileri soojuslikuks kasuteguriks võtan = 0,90 639046 6390460 D= = = 1302.13 1302 D = 1302 kg/h ( 641,3 - 96) 0,90 490,77 Auru erikulu 1 kg vee kohta: D 1302
arv käigus nk = 6. 4. Aparaadi soojuskoormus Leiti veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 28000 * 1,004 * (80-24) = 1 574 272 kcal/h 5. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Leiti kütteauru (drosseldatud primaaraur) kulu kuuma vee tootmiseks. Q D i tk ; kg/h i – auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk – aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 ta tk ; C. 2 – boileri soojuslik kasutegur (0,85–0,95). Selles töös = 0,90. tk = 80 + 100 / 2 = 180/2 = 90 oc D = 1 574 272 / (639,4- 90) * 0,9 = 1 574 272 / 494,46 = 3183,82 kg/h Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma ; kg/kg G ma = 3183,82/18000 = 0,176 kg/kg 6. Soojusülekandetegur vee poolel Leiti soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele.
Tabel 1. Algandmed Arvesti näit, kWh Temperatuur vannis, oC Keeduklaasi mass, kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml Suhkur+vesi keeduklaasis, kg Lahuse temperatuur, oC Kolvi mass tühi, kg, 11 Kolvi mass tühi, kg, 21, kondensaadi oma Kolvi mass Kg, 21 koos kondensaadiga Kolvi mass Kg, 11 koos kontsentreeritud lahusega F-lahuse algmass L-Lahuse lõppmass W Kolb 21 vahe med Tabel 2. Suhkrulahuse kontsentratsiooni määramine Lahus Murdumisnäitaja tabelis Alglahus 1.339 0.224 Lõpplahus 1.355 - - 0.838 tabelis lahust, ml 600 0.252 0
5. Aparaadi soojuskoormus Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Kõik valemis esinevad suurused on eelnevalt teada. 2 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul tuleb leida kütteauru (sek. auru või drosseldatud primaarauru) kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta tk ; °C. 2 boileri soojuslik kasutegur (0,850,95). Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma = ; kg/kg G 7. Soojusülekandetegur vee poolel Antud juhul tuleb leida soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutada Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re = Nb! Toru siseläbimõõt kindlasti meetrites (nt. ds = 30 mm = 0,03 m), sama kehtib ka
Üldtoiteharu Esipiduriharu Tagapiduriharu Seisupiduriharu Haagisepidurite juhtharu Kaido Voitra Tartu khk 2 6.10.2008 Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku , reguleerida rõhku (üleliigse ja madala surve eest), vältida või takistada kondensaadi külmumist madalatel temperatuuridel kas õhu kuivatamisega või alkohooliga rikastamisega ning jaotada suruõhku erinevate harude vahel Kaido Voitra Tartu khk Esipiduriharu Esipiduriharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd. Esipiduriharu tööd juhitakse autojuhi poolt jalgpidurikraaniga. Esipiduriharu koosneb kahest magistraalist: Toitemagistraalist ja juhtmagistraalist.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut ROTAATORAURUSTI Tallinn 2015 1. TÖÖ EESMÄRK Tutvumine laboratoorse rotaatoraurusti ehituse ja tööpõhimõttega. Lahuse kontsentreerimine. Seadme soojusbilansi koostamine ja kasuteguri määramine. 2. LABORATOORSE ROTAATORAURUSTI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE Laboratoorne rotaatoraurusti on ette nähtud preparatiivsete tööde teostamiseks. Seadmel on mõõteriistad bilansskatsete jaoks. Rotaatoraurusti skeem on esitatud Joonisel 1. Joonis 1 Katseseadme skeem 1. Lähtelahuse anum 2. Kahekäiguline kraan lahuse juhtimiseks kapillaari mööda aurusti kolbi või aparaadi täitmiseks õhuga. 3. Vaakumkondensaator 4. Kondensaator-jahuti spiraal 5. Voolik vee ärajuhtimiseks 6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8. Seadmest lahkuva auru temperatuuri andur (termomeeter) 9. Termoandurite si...
õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke. Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid Termografeerimine võimaldab avastada soojalekke ja külmasildade kohad kontaktivabal meetodil ilma piirdeid lõhkumata. Küllaltki tavaline on, et termopildil on näha külmad alad ruumi seina, lae
· materjali tihedusest (poorsus) · keemiline koostis 36. Millest sõltub piirete soojusjuhtivus? Piirete soojusjuhtivus sõltub kasutatud materjalidest, nende kihtide paksustest ja soojuserijuhtivusest ning külmasilde olemasolust. 37. Mida tuleb arvestada piirde otstarbeka soojustuse määramisel? Lähtutakse: · hoone energiatõhususe miinimumnõuetest · ruumide soojuslikust mugavusest küte, ventilatsiooni seadmed (kas põranda, lae või radika küte) · hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites · ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) · majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe tasaparalleelse pinna
• keemiline koostis 36. Millest sõltub piirete soojusjuhtivus? Piirete soojusjuhtivus sõltub kasutatud materjalidest, nende kihtide paksustest ja soojuserijuhtivusest ning külmasilde olemasolust. 37. Mida tuleb arvestada piirde otstarbeka soojustuse määramisel? Lähtutakse: • hoone energiatõhususe miinimumnõuetest • ruumide soojuslikust mugavusest – küte, ventilatsiooni seadmed (kas põranda, lae või radika küte) • hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites • ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) • majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe – ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe tasaparalleelse
Seda nimetatakse kastepunktiks. On levinud arvamus, et ühekihilises seinas, kohas kus temperatuur on 0ºC, tekib kondensaat. Sellepärast soovitatakse seina soojustada. Graafikul 3 on kujutatud normaalsetes kasutustingimustes (seina sisepinna temperatuur +20ºC ja suhteline õhuniiskus RH=40%; välispinna temperatuur -15ºC ja RH=90%) olevat 375 mm paksust AEROC poorbetoonseina. Nagu näha jääb tegelik niiskus allapoole küllastusniiskuse taset. Seega ei ole sellises välisseinas karta kondensaadi tekkimise ohtu. 2.3 Mikrokliima Hea mikrokliima on oluline, et tunneksime ennast toas mugavalt nii suvel kui talvel. On arvatud, et loomuliku niiskusreziimiga tervisliku elukeskkonna tagab kõige paremini täispalkmaja. Poorbetoonil on samuti rida omadusi, mis tagavad ruumis samaväärsed elutingimused võrreldes palkmajaga. Tänu poorsele struktuurile on poorbetoon võimeline mingil määral koguma õhus sisalduvat niiskust ja seda hiljem ka loovutama. See võimaldab
Heatcatcheri süsteemi arendusel on suur osa olnud rikke võimaluste minimaliseerimisel. Sellest tulenevalt seadme arvude tasakaal ja süsteemi regulatsioon toimub automaatselt ja ei vaja inimese sekkumist. (Tootmise pilt) PAIGALDUS (seadme pilt) Reeglina paigaldatakse Heatcatcheri soojustagastuse seadmed katusele heitõhu toru väljaviigu otsa. Seadmes on olemas nii reguleerarmatuur, filter, soojusvaheti, puhastusluuk, kondensaadi vann, reguleerventiil, ventilaatori(te) kiirusregulaator, tormikate kui ka hooldusluuk. Seadmed ühendatakse kanalisatsiooni tuulutusega, mis täiendab seadme soojustootlikkust ja väldib katuse äravoolu jäätumist ning jääpurikate teket. Vahesoojuskandja torustikud paigaldatakse katuselt soojussõlme läbi kasutamata sahti või trepikoja. Soojussõlme paigaldatakse soojuspump ning lisasoojussõlm soojuspumbale. Küttesüsteemile paigaldatakse dünaamilised tasakaalustusventiilid ja
kasutatakse niipalju kui võimalik ära TD kehas. Näiteks mõnedes t2=25C ja p2=0,004 Mpa 50. Elektri ja soojuse koostootmise(termofikatsiooni) olemus. Koostootmise kasuteguri avaldis. Kogu jaama kasutegurit saab tõsta soojuse ja elektrienergia koostootmisega see tähendab, et kasutatakse ära turbiinist väljuva vee(auru) soojus ja sellist soojuse ja elektrienergia koostootmist nimetatakse termofikatsiooniks. Selleks, et kondensaadi temperatuur oleks piisavalt kõrge, et seda saaks ära kasutada, on vaja et turbiinist väljuva vee rõhku p2=0,1MPa, ja et kondensaadi temperatuur oleks 80-100 kraadi. q l + q2 kt = kasut = 0 , kus q1- katlasse juurde juhitud soojus, lo- tehniline töö, q2- q1 q1 kondensaadi soojus mida kasutatakse ära pärast turbiinist väljumist. 53. Soojuse transformatsiooni olemus. Soojuse transformatsiooniprotsesside liigitus ja iseloomustus. T2=Ta ja T1=Tü
kasutatakse niipalju kui võimalik ära TD kehas. Näiteks mõnedes t2=25C ja p2=0,004 Mpa 50. Elektri ja soojuse koostootmise(termofikatsiooni) olemus. Koostootmise kasuteguri avaldis. Kogu jaama kasutegurit saab tõsta soojuse ja elektrienergia koostootmisega see tähendab, et kasutatakse ära turbiinist väljuva vee(auru) soojus ja sellist soojuse ja elektrienergia koostootmist nimetatakse termofikatsiooniks. Selleks, et kondensaadi temperatuur oleks piisavalt kõrge, et seda saaks ära kasutada, on vaja et turbiinist väljuva vee rõhku p2=0,1MPa, ja et kondensaadi temperatuur oleks 80-100 kraadi. q l q2 kt kasut 0 , kus q1- katlasse juurde juhitud soojus, lo- tehniline töö, q2- kondensaadi q1 q1 soojus mida kasutatakse ära pärast turbiinist väljumist. 53. Soojuse transformatsiooni olemus. Soojuse transformatsiooniprotsesside liigitus ja iseloomustus. T2=Ta ja T1=Tü
mittepoorsest materjalist; 3) siselaed terved, kergesti puhastatavad. Tuleb vältida tolmu kogunemist siselagedele ja sealt ainete eritumist käideldavasse toiduainesse; 4) uksed tihedalt suletavad ning valmistatud vastupidavast ja kergesti puhastatavast mittekorrodeeruvast materjalist või kaetud sellise materjaliga täies ulatuses; 5) piisava ventilatsiooniga ja vajadusel täiendava kohtventilatsiooniga auru ärajuhtimiseks (vältimaks kondensaadi kogunemist); 6) ventilatsioonisüsteemide konstruktsioon peab võimaldama filtrite ja teiste vahetatavate osade puhastamist või vahetamist; 7) küllaldane loomulik või kunstlik valgustus, kus lambid peavad olema kaetud. Ruumides, kus tuleb jälgida kala ja kalatoodete kvaliteeti, peab valgustus tagama kala või kalatoodetele omase värvuse; 8) piisav hulk kuuma ja külma või eelnevalt sobival temperatuuril segatud voolava veega varustatud kätepesemiskohti
Kasutatakse suruõhu tootmiseks kui vaja suurt mahtu ja suhteliselt väikest rõhku. Sünkroonse ajamiga kaks võlli. Ülekanne otse või kiilrihma abil. Kaks paralleelset eri kujuga pöördkolbi. Kuivalt töötamisel töörõhk kuni 3 bar, vahejahutusega kaheastmelisel kompressoril kuni 10,5 bar. Võimsus kuni 1000 kW. Kompressorjaam Turbokompressor Biturbo Suruõhu ettevalmistus veokil 1- kompressor; 2- rõhuregulaator; 3- õhukuivati; nelikkaitseklapp; 5- õhupaak; 6- kondensaadi klapp Suruõhusüsteemi komponendid Lülitusventiilid - eraldavad suruõhu torustiku osad üksteisest (nt kuulklapp). Juhtventiilid sulgevad suruõhu pääsu teistesse süsteemi seadmetesse ja tagavad nii seadmete töökindluse ja ohutuse. Tööventiilid sobitatud pneumosilindrite läbimõõduga ja varustavad neid vajaliku hulga suruõhuga. Pneumosilindrid lihtsad ja pika eaga tööseadmed, mis tagavad jõu edastamise ja vajaliku liikumise.
Torustike ülesehitamiseks kasutatakse standardiseeritud tollimõõdustikus torusid. Üldkasutatavad mõõdud on seejuures 1-4 tolli, ehk 25, 36, 50, 75 ja 100 mm. Torustike läbimõõdud antakse sisemise mõõduna. Seinapaksuseks on vahemikus 1-1,5 mm. Torustiku läbimõõt valitakse vastavalt liini tootlikkusele, mis arvutatakse valemiga: D = (4V/3600 W)1/2 Torud+ühenduskohad moodustavad torustiku. Torude kaudu toimub vedelate ja viskoossete toodete NH3, vee, auru, suruõhu, kondensaadi, soolvee, jäävee jm. juhtimine.Torustikule monteeritakse armatuur, mis on vajalik vedeliku või gaasi: hulga või rõhu reguleerimiseks, liikumise suuna muutmiseks, jaotamiseks, seadmesse sisse- ja väljajuhtimiseks. Torustikule võivad olla monteeritud mõõteriistad ja andurid keskkonna temperatuuri, rõhu, läbivooluhulga jt. parameetrite kontrollimiseks ja reguleerimiseks. Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri: ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud
Sõltuvalt töötlemiskohast ja –viisist võib eristada katlavälist ja katlasisest veetöötlemist. Katlaväline veetöötlemine toimub väljaspool katelt, tavaliselt katelseadme toitevee- süsteemis ja seisneb toitevee ettevalmistamises katlasse andmiseks. Eelkõige tuleb kondensaat puhastada kõrvalistest lisanditest ja naftaproduktidest. Mootorlaevade abi-katelde toiteveesüsteemides kasutatakse tavaliselt soojaveekasti (“hot well”, “тёплый ящик”). Soojaveekast on kondensaadi kogumistsistern, mis tavaliselt jagatakse horisontaalse vaheseinaga ülemiseks ja alumiseks osaks. Tarbijatelt tagasitulev kondensaat suunatakse ülemisse ossa, kus see läbib esmalt kaskaadsektsioonid, millistes toimub suuremate vees mittelahustunud raskemate ja kergemate osiste väljasettimine. Ülemise osa viimased sektsioonid on koksitäidisega filtrid, millised on pealt kaetud saepuru, tekstiilist või poroloonist filtreeriva kihiga
Kivimaja soojustamine Võib ette tulla olukordi, et soojustamine väljastpoolt on võimatu. Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusrežiimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu. Märgudes kaotab soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill, soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid. Äärmisel vajadusel võib sellist sisepinda täiendavalt soojustada vaht- polüuretaaniga. Soojustusmaterjali paigaldamisel tuleb arvestada, et niiske soe siseõhk ei jõuaks välispiirde (müüritise) külma sisepinnani
Võib ette tulla olukordi, et soojustamine väljastpoolt on võimatu. Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusreziimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu. Märgudes kaotab soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill, soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid. Äärmisel vajadusel võib sellist sisepinda täiendavalt soojustada vaht-polüuretaaniga. Soojustusmaterjali paigaldamisel tuleb arvestada, et niiske soe siseõhk ei jõuaks välispiirde (müüritise) külma sisepinnani
ELEKTROAUTOMAATIKA: LONWORKS-I KASUTAMINE HOONEAUTOMAATIKAS. KÜTTE JUHTIMINE. Referaat Juhendaja: TALLINN 2012 1. SISSEJUHATUS Tänapäeval on palju erinevaid automaatika juhtimissusteeme, mis on spetsifitseeritud erinevatele automaatika liikidele ja üks nendest on LonWorks. Järmist leidub tänapäeva keerulises automaatikas vähe kuid ikka leidub. LonWorks on loodud firma Echeloni poolt. Järgmis töö eesmärgiks on uurida ja leida erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise ja spetsifikatsioonide kohta. Probleemiks on LonWorksi kasutamisjuhendi tõgendamine ja kasutamise kirjeldus lihtsale inimesele arusaadavaks. Probleemi lahendamiseks otsitakse internetist erinevat informatsiooni LonWorksi kasutamise kohta ja katsutakse seda selgeks teha ka lihtinimesele, kes pole ei puutu kokku automaatikaga. 1. LONWORKSIST LonW...
Tanki ja teda ümbritsevat trümmi nimetatakse lastimahutussüsteemiks (cargo containment system). 8.8.4. Tanki armatuur ja seadmed Lasti käsitsemiseks on tank varustatud järgmiste torujuhtmetega: - lasti torujuhe, mis ulatub tanki põhjani ja mida kasutatakse veeldatud gaasi pumpamiseks tanki. Sama torujuhet kasutatakse ka tanki degaseerimiseks - auru torujuhe, mille kaudu eemaldatakse tankist aur ja suunatakse kompressorisse - kondensaadi torujuhe, mis lõpeb tankis jämepihustus- (ülemine toru) ja peenpihustustoruga (alumine toru). Jämepihustustoru kasutatakse - kondensaadi juhtimiseks tanki selle jahutamiseks - tanki auruga survestamiseks sellest lasti väljapumpamisel. Kondensaadi peenpihustustoru kasutatakse tankide jahutamiseks enne lastimise alustamist. Peenpihustustoru avad asuvad toru ülemisel poolel ja pihustamine toimub ülespoole.
f. Disulfiidide alanemine Maillard'i reaktsiooni reduktoonide tõttu g. Vesinikperoksiidide killustumine/fragmenteerumine Destilleerimine, ekstraheerimine Destillatsiooniaparaat 1 - Lehter 2 - Destillatsioonikolb 3 - Destillaatoripealis 4 - Vastuvõtja 5 Dewar'i kolb Likens-Nickerson'i aparaat 1 vesivannil olev kolb koos vedela prooviga 2 vesivannil olev kolb koos lahustiga 3 jahuti 4 kondensaadi eraldaja: ekstrakt on ülemine ja vesi alumine faas Gaas-ekstraktsioon Inertgaasiga läbipuhumisel: 1) N2 2) CO2 3) He Adsorbeerides lenduvad ained poorsele, granuleeritud polümeerile: 1) Tenax GC 2) Porapak Q 3) Chromosorb 105 Headspace analüüs Toiduaine suletakse nõusse jäetakse seisma tõmmatakse gaas-süstlaga kindel kogus headspace'i süstitakse gaas-kromatograafi Olfaktomeetria
Villapallide kaal kõigub samuti võrdlemisi suurtes piirides, sõltuvalt palli pressimise tihedusest ja villa tüübist. 2.18. Trümmide ventileerimine Lastitud laeva liikumisel ühest kliimatsoonist teise, nt. talvel põhjast lõunasse, toimub ka lasti temperatuuri muutmine, kuid aeglasemalt kui välisõhu temperatuuri muutumine kaupade suure koguse tõttu lastiruumides. Põhiliseks ohuks temperatuuri muutumisel on kondensaadi tekkimine kaupade pinnal ja selle tagajärjel nende märgumine. Kondensaadi tekkimise vältimiseks tuleb reguleerida trümmide mikrokliimat. Seda saab teha trümmide tuulutamisega. Kuidas trümme õigesti tuulutada, sõltub eelkõige trümmiõhu temperatuurist ja välisõhu kastepunktist. Kondensaat tekib trümmis siis, kui trümmiõhu temperatuur on madalam välisõhu kastepunktist. Vaatleme laeva liikumist hügroskoopse ja mittehügroskoopse lastiga talvel põhjast lõunasse ja vastassuunas. Hügroskoopne last Reis põhjast lõunasse
Nõudeid esitatakse veel näiteks: Suvisele ruumitemperatuurile ja selle muutumisele; Välispiiretele: (...piirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja soojustatud...) (...välistarind on kujundatud ja konstrueeritud nii, et soojuskadu külmal aastaajal ja liigsoojus päikesepaistelistel päevadel oleks võimalikult väike...) (...Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites...) (...Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]...) (...Väikemajade soojustuse valikul võib energiaarvutuses lähtuda järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus 0,20,25 W (m2·K), katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,150,2, akende ja uste soojajuhtivus 0,71,4
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niisku...
16.Soojuslevi keskkonna kondenseerumisel vertikaalsetele pindadele. Re = t H A2 17.Piisk- ja kelmelise kondensatsiooni mõiste. Piiskkondensatsiooni korral tekivad pinnale kondensaadi piisad see on vedelike mittemärgamise korral. Piiskkondensatsiooni esineb praktikas harva ja sellele on iseloomulikud soojusülekande teguri suured väärtused (20000- 200 000). Kui pind on märgav ja kondensaat moodustab pinnale õhukese vedelikukelme, esineb kelmeline kondensatsioon - aur kondenseerub, kui soojusvahetuspinna temperatuur on madalam antud rõhule vastavast küllastustemperatuurist. 18.Soojuslevi keskkonna keemisel suures ruumis
Hoone põranda alla pinnasesse torustiku paigaldamisega tekitatakse pinnasesse alarõhk ja alandatakse radoonitaset pinnases. Torustik koosneb perforeeritud kogumis-, kollektor- ja väljatõmbetorustikust, mis juhitakse välisõhku ning mille otsa paigaldatakse soovituslikult ventilaator. Torustik tuleb teha korrosioonikindlast materjalist, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks, näiteks plastist drenaazi-, sajuvee- ja kanalisatsioonitorudest. Torustik tuleb hoone sees isoleerida nii, et kondensaadi teke toru sise- või välispinnale oleks välistatud. Hoone ehitamisel võib ventilaatori asendada torustikku otsa paigaldatava vihmakattega, kuid kui mõõtmised tuvastavad liiga kõrge radoonikontsentratsiooni ruumides, tuleb torustiku tööd tõhustada ja vihmakate asendada ventilaatoriga. [11] 3.1.4 Radoonikogusmikaevud Radoonikogumiskaev e radoonikaev koosneb kogumiskambrist, ventilaatorist ja ventilatsioonitorust
Andur paigaldatakse selliselt, et ta oleks katla trumli horisontaaltasapinna suhtes 30 kraadise nurga all, ja tema keskkoht vastaks normaalsele nivoole katlas. Nivoo muutumisel katlas muutub torus 8 veega ja auruga uhutavate pindade suhe. Termodünaamikast on teada, et sama temperatuuri juures on auru soojusjuhtivus suurem kui veel, mistõttu toru ja katte vahelisse antav soojushulk on erinevatel tasapindadel erinev. Vee tasapinna muutus kutsub seega esile kondensaadi aurustumise (tasapinna alanemisel) või kondenseerumise soojuse eemaldamisega läbi kattele kinnitatud ribide (tasapinna tõusmisel). See asjaolu tingib rõhu proportsionaalse tõusu või alanemise torus 8 sõltuvalt vee nivoost katlas. Selliseid andureid kasutatakse väikese koormusega katelde puhul kuna siin on soojusinerts suur ja andur reageerib aeglaselt. Peale selle väljundsignaal sõltub suurel määral ümbritseva keskkonna temperatuurist. Pneumaatilised nivooandurid.
Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte. Suur enamus elusorganisme tarvitavad hapniku ja hingavad välja CO2. Inseneriasjanduses tuleb arvestada korrosiooni ohtu. Süsinikdioksiid kahjustab betooni kuna moodustab niiskusega kokkupuuduted happe.CO2 + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli 10. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse absoluutse niiskusena (H 2O g/m3) ja suhtelise niiskusena (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: 1) 2) Kondensaat??? auru või gaasi muutumine jahtumisel vedelikuks, nt kaste, härmatis. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk
Saadud tulemus jäi samaks mis tegelik sulamistemperatuur. Katse 2: Tetraklorometaani keemistemperatuuri määramine Töö vahendid: Katseklaas, leegipõleti, termomeeter. Töö reaktiivid: Tetraklorometaan. Töö kirjeldus: Asetame 4 cm3 tetraklorometaani katseklaasi ning sulame seda termomeetriga korgiga. Termomeetrit asetame nii, et uuritavast ainest ta oleks 3 cm kõrgusel, et tulemused oleksit täpsemad. Keemis temperatuuri mõõdame siis kui termomeetri otsal tekkivad kondensaadi tilgad. Katset kordame 3 korda Saadud tulemused: 1) 45oC, 2)40oC, 3) 40oC. Keskmine: (45+40+40) / 3 =41,66oC Järeldus: Saadud tulemustest võib järeldada et tetroklorometaani keskmine sulamistemperatuur on umbes 42oC. Töö nr 6: HCl ja NaOH vahelise neutraliseerimisreaktsiooni soojusefekti määramine Töö vahendid: Katseklaas, termomeeter Töö reaktivid: HCl ja NaOH Töö kirjeljus: 1) valasime keeduklaasi 100 cm3 1M HCl lahust.
SO2 157,6 7884 344 535 O2 -118,6 5043 - 854 N2 -147 3399,9 - 691 11. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee (auru) mass grammides (g/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Absoluutset niiskust saab leida järgmise
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas piisav tugevus ka mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Kõrgekvaliteedili...
Puit- ja betoonpõrandate hööveldamis- ja lihvimismasinad. Iseloomustage .. seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid (kompressorid, krohvimismasinad). Kompressorid masinad algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Iseloomustab: väljuva gaasi rõhk, rõhu tõusu tase, tootlikkus, tarbitav võimsus, kasutegur. Kolbkompressor surub gaasi kokku silindris liikuv kolb. Kompressor seade koosneb õhufiltrist, resiiverist, suruõhu väljalaskeklapist, kondensaadi väljalaskmise kraanist, manomeetrist, mootorist, kaitseklapist. Kruvikompressor õhk imetakse läbi õhufiltri kompressori kruvielementi, mille käivitab kas elektrimootor või sisepõlemismootor. Jahutusõli voolab kruvielementi läbi õlifiltri. Tekkinud suruõhu ja õli segu pumbatakse mahutisse, kus õli eemaldatakse õhust õlieraldusfiltri abil. Õli voolab mahuti põhjast õlijahutisse ja sellelt uuesti kruvielementi. Puhastatud suruõhk liigub
1. Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesan...
2.3.4 Käivitussüsteem Käivitussüsteemi jaoks on ettenähtud 2 suruõhubalooni. Iga balooni maht on 250l. Käivitusõhurõhku hoitakse baloonides 30bar, ja maksimaalne temperatuur baloonis on 50°C. Baloonid on silindrilise kujuga, otstes ümmargused ja asuvad kompressori juures. Iga balooni küljepeal on manomeeter, kaitseklapp ja tifooni klapp. Kaitseklappide avanemisrõhk on 36 bar. Ballooni armatuuri koosseisu kuuluvad manomeetrid, termomeetrid, sisse- ja väljalaskeklapid ning kraanid kondensaadi tühjendamiseks. Kondensaadi väljahuhtimine toimub käsitsi. Balooni täitmine toimub kahe komressoriga. Peamasinad käivitatakse õhuga rõhul 15-30 bar. Käivitusõhk tuleb peakäivitusklappi, pärast seda silindrite käivitusklapide alla. Pärast peakäivitusklapi osa õhku läheb õhujagajasse. Vastavalt õhujagaja asendile läheb õhk käivitusklappi, kuhu õhujagaja lasi. Käivitusklapp avaneb ja peakäivitusklapist tulev käivitusõhk pääseb silindrisse. AC1; 2- Kompressorid
Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temp-l ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt - on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Enamasti vajalik arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse( hulga) arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O / Püld=VH2O / 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei
www.eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodu...
· Muud tooted. Aurutõkkesüsteemid, krohvitud soojussüsteemi isolatsioonid jne. Hoonete ja tööstuslike seadmete tehniline isolatsioon Tehnilise isolatsiooni toodetega puutuvad kokku need, kes paigaldavad erinevaid tehnovõrke ja trasse: torustikke, kütteseadmeid, õhukanaleid, reservuaare, korstnaid ja muid taolisi energeetika- ja kütteseadmeid. Tehnilise isolatsiooni tooteid kasutatakse: · soojuskadude ja soojuskandjate temperatuuri muutuste vähendamiseks; · kondensaadi tekkimise vältimiseks pindadele; · pinna kuumenemise vähendamiseks; · kaitseks külmumise eest; · seadmete tekitatud või kommunikatsioone mööda leviva müra vähendamiseks · tule leviku takistamiseks. Tehnilise isolatsiooni jaoks vormitakse mineraalvilla plaatideks, mattideks ja torukoorikuteks. 8 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS).
www.eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
