- väikesed kaod juhtimismoodus. Kasutusel on neli - palju erinevaid juhtimismoodusi. erinevat tüüpi magnetit: Siiberventiilid (kolviga) - õhuga ümbritsetud alalisvoolumagnet ehk kuiv magnet Siiberventiilides paikneb ventiili - õlis paiknev alalisvoolumagnet ehk korpuses liikuv siiber. Sõltuvalt ventiili märg magnet. Sellise magneti ankur liiteavade arvust on ventiili korpuses liigub õlis ja magneti enda korpus on kaks või rohkem rõngaskanalit. Sõltuvalt seotud hüdrosüsteemiga. siibri asendist on rõngaskanalid - õhuga ümbritsetud vahelduvvoolu- omavahel ühenduses või eraldatud. magnet Seda tüüpi suunaventiilides toimub - õlis paiknev vahelduvvoolumagnet
Sõnastik 1. Vanemuine- teater Tartus, laulujumal 2.Valge kitli pikad käised- valget värvi kittel, millel on pikad käised ehk hullusärk. Sümboliseerib isiku vabaduse puudumist. (ÕS 1999) 3.Siiber- lõõruides, torustikus, põletusriist. Nt ahju siiber. Mul on kõigest siiber- ma olen tüdinenud.Siibriks nimetatakse haiglates olevaid pissipotte. (ÕS 2006) 4.Kada- ragulka. Poiss laskis kadaga linde. (ÕS 1999) 5. Pasknäär- lind. (ÕS 1999) 6. Anvelt- reeglite rikkumine. Eesti sotsialismi teele viia. 7. Roitma- ümber nuuskima, kolama, uitama. 8. Päitsed- ära võtta,abielluda, kuulekaks teha, nt Mari oskas Jürile päitseid pähe panna. pani hobusele päitsed pähe- päitsenöör, -rihm, -rõngas
Põltsamaa ametikool Pneomaatika Kodunetöö A1 Mauno Piho Kaarlimõisa2008 Tsentrifugaalpumba käivitamine ja pumbajaama juhtimine 3.3.1 Tsentrifugaalpumba käivitamine Pump käivitatakse tavaliselt rez^iimil, mil ta vajab mootorilt kõige vähem võimsust tühijooksul. Tsentrifugaalpumbal on vähim võimsus nullvooluhulga korral. See tähendab, et käivitamisel peaks pumba survetoru siiber olema kinni. Sel juhul on vaja juhtida survetoru siibrit. Tegelikult on kolm võimalust: · pump käivitatakse avatud siibriga (enamasti siis kui pole hüdraulilise löögi ohtu) · pumba käivitamisega koos hakatakse avama ka siibrit · pump käivitatakse, kontrollitakse, et survetorus on tekkinud surve ja siis avatakse siiber 1 tööratas 2 töörattalaba
Tulumaksu protsent 26% Sotsiaalmaksu % 33% Töötaja Tunnid Palk Tulumaks Kätte Kalle Kusta 46 2300 234 2066 Margarita Mesi 56 2800 364 2436 Vambola Samba 34 1700 78 1622 Silvi Siiber 12 600 0 600 Siim Susi 89 4450 793 3657 Kokku 237 11850 1469 10381 Sotsiaalmaks 759 924 561 198 1469 3911 Trükitud 25.01.2005
Tahmaluugi ees peab olema vähemalt 60 cm vaba ala. Luugi alumine serv peab olema põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm Luugid peavad olema tihedalt suletavad. Läbi vahelagede minnes peab olema korstnal ümber vaba ala, kuna kivi paisub. Korstna siseseinast peab olema 250 mm põrand, kui on vill on vahel siis peab olema 100 mm välisseinast. Kuni 30 mm põrandalaud võib ulatuda korstnani. Korstna ja laepennide vahe peab olema vähemalt 100 mm Korstnasse ei tohi panna pöördsiibrit. Siiber, mis pannakse korstnasse võiks olla tahapoole kaldu, et kondents vesi ei jookseks sisse. Moodulkorstnad. Metallist torud topelt seinaga. Sees on tulekindel soojustus. Tuleohutus nõuded on tootja poolt kaasa pandud. Metallkorstnal käib vits peal, mis ühendab liited. Liited tuleks kokku suruda. Vill peaks olema ilusti vahel. Üks variant on keskel keraamiline toru ja ümber kivi. Sees võib olla samot või portselan toru. Kivid on omavahel ühendatavad.
köstrit kiusama · c. pudelit tühjaks jooma XI. Keda kutsuti Julk Jüriks? · a. Arnot · b. õpetaja Lauri · c. köstrit · d. Kiire isa XII. Mis oli Arno armsaim ajaviide? · a. raamatute lugemine · b. piiblisalmide päheõppimine · c. jõe ääres istumine XIII. Millist ametit pidas Kiire isa? · a. kingsepp · b. apteeker · c. rätsep XIV. Mida tähendab ütlus "kriiskad peal" ? · a. ilma mõistuseta · b. ahju siiber on kinni · c. õlilambil on klaaskuppel peal XV. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? ·a. saare ·b. paju ·c. vahtra Õiged vastused · I. b. Pitsu · IX. c. Ülesoo · II. c. ketiga kulduuri · X. c. pudelit tühjaks · III. c. Minge üles jooma mägedele ... · XI. c. köstrit · IV. c. reilendrit · V. c. munalakiga · XII. c. jõe ääres · VI. d
• c. pudelit tühjaks jooma XI. Keda kutsuti Julk – Jüriks? • a. Arnot • b. õpetaja Lauri • c. köstrit • d. Kiire isa XII. Mis oli Arno armsaim ajaviide? • a. raamatute lugemine • b. piiblisalmide päheõppimine • c. jõe ääres istumine XIII. Millist ametit pidas Kiire isa? • a. kingsepp • b. apteeker • c. rätsep XIV. Mida tähendab ütlus “kriiskad peal” ? • a. ilma mõistuseta • b. ahju siiber on kinni • c. õlilambil on klaaskuppel peal XV. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? •a. saare •b. paju •c. vahtra Õiged vastused • I. – b. Pitsu • IX. – c. Ülesoo • II. – c. ketiga kulduuri • X. – c. pudelit tühjaks • III. – c. Minge üles jooma mägedele ... • XI. – c. köstrit • IV. – c. reilendrit • XII. – c. jõe ääres istumine • V. – c
Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend. Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga
elektrivõngete võimendamiseks. Transistorvõimendi põhiosaks on pooljuhtelement. Transistoril on kolm väljaviiku: emitterist (piirkond, mis initsieerib laengukandjaid baaspiirkonda (baasi), kollektorist (piirkond, mis ekstraheerib st. tõmbab välja baasist laengukandjaid) ja baasist. Baas on emitteri ja kollektori vaheline pooljuhtkiht 2.Hüdraulilised võimendid. Kahe joatoruga jugavõimendi. Hüdraulilistes võimendites juhtseade tööpõhimõtte järgi jaotatakse juga, siiber, drossel, kompensatsioon ja kombineeritud juhtseadmeteks. A) Si ib er ju
lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Joonis 7. Min töörõhk Joonis 8. Max töörõhk 2.4 Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend 2.5 Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paralleelselt ja nende ülesanne on
änksa (väga lahe) ja cool (lahe) · Tegusõnad nt sebima (muretsema, saama), trippima (ringi reisima) ja pablama (muretsema) · Fraasid nt rebis kildu (tegi nalja) ja tõsiselt änksa (täitsa lahe) · Negatiivsed · Nimisõnad nt eit (naine/tüdruk), urgas (koht) ja nolifer (elumõtteta inimene) · Omadussõnad nt rõve (kole) ja totakas, debiil (loll) · Tegusõnad nt siiber saama(üle viskama), kolkima (peksma) ja näkku panema ( käkki keerama) · Fraasid nt big deal(suur asi) ja pätsidega mimm (tissidega naine) Kasutatud Intereneti leheküljed · www.rate.ee · www.orkut.ee · www.elu24.ee · www.kanal2.ee · www.noortekas.delfi.ee · www.reporter.ee Äitäh kuulamast!
Töötaja liigub ajami poolt segisti poole ja avab järjest jaotussiibreid [3]. Veel tooksin välja söödajaoti PKA-1000 (joonis 7), mis on varbseibkonveieriga söödajaoti. Seadmel on 2 söödatoru, milles liigub sööda edasitoimetamiseks seiblatt 4. Lattide ajamipoolsetes otstes on tõukurid 14 ning nende vahel kett 7, mis jookseb üle nurgatähikute 15 ja ajami veotähiku. Torus on tühjenduavad ja nende alla on kinnitatud annustid 3, millest liigub kraap 9 ja sellega ühendatud siiber 8. Kraap lükkab sööda annustist välja, siiber aga suleb tühjendusava. Kraab ja siiber on jäigalt ühendatud. Siiber kinnitub vahelüli abil tõmbelati 10 külge, mille ots on jäigalt ühendatud liuguriga 12. Liugurid, saades tõukejõu tõukavad edasi siibreid koos kraapidega ja lükkavad sööda annustitest välja [3]. 11 Joonis 6. Õõtslattkonveieriga söödajaoti skeem: 1-segisti; 2-reguleersiiber; 3-renn,
Kodune töö nr 9. Kommunikatsioonide loodusesse märkimine ja teostusmõõdistamine Kommunikatsioonide loodusesse märkimiseks on sobilik kasutada ehitusplatsil või selle vahetus läheduses paiknevaid ehitusplatsi ja hoone märkimisaluse punkte. Samuti võib nüüdisajal kasutada ka RTK GPS seadmeid. Loodusesse tuleks märkida kaevude ja kapete asukohad. Kindlasti ka trasside käänupunktid ning liitumised teiste trassidega. Teostusmõõdistamine tuleks läbi viia samadelt punktidelt, milledelt toimus märkimine. Samuti tuleks mõõdistus teostada ajal, mil trassi kaevikud on veel lahtised. Isevoolu kanalisatsiooni, kollektrorite, drenaaži ja vetorustike puhul tuleb teostusmõõdistuse käigus määrata kaevude mõõtmed (samuti materjal ja otstarve), kasutatavate torude materjal ja läbimõõt, kõrgused trassi profiili murdepunktides ning trasside ristumispunktid. Soojusvõrkude puhul tuleb välitööde käigus määrata jällegi kaevude mõõtmed ja materjal, kaevudes ...
Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. Mida tähendab väljend " päkki silma ajama"? a. tappa andma b. köstrit kiusama c. pudelit tühjaks jooma 11. Keda kutsuti Julk-Jüriks? a. Arnot b. õpetaja Lauri c. köstrit d. Kiire isa 12. Mis oli Arno armsaim ajaviide? a. raamatute lugemine b. piiblisalmide päheõppimine c. jõe ääres istumine 13. Millist ametit pidas Kiire isa ? a. kingsepp b. apteeker c. rätsep 14. Mida tähendab ütlus " kriiskad peal"? a. ilma mõistuseta b. ahju siiber on kinni c. õlilambil on klaaskuppel peal 15. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? a. saar b. paju c. vaher
5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6. Tuua praktikast näiteid NING tehte kasutamise kohta. Vastused: 1. NING sisu peitub selles, et enne ei lasta midagi läbi kui kõiki signaale pole saadud. 2. Siis silinder ei liigu. 3. Nupule vajutades ühendatakse omavahel 2 klemmi (peale tuleva voolu oma ning välja minev vool) ning antakse signaal edasi. 4. Pneumaatilistel jaotitel oli vaja õhku, et panna siiber liikuma ning jaoti ümber lülitada, kuid elektriliselt toimivatel jaotitel lülitub jaoti ümber solenoidiga ümber. 5. Pneumaatilisel NING-klapil anti signaal edasi kaks võrdse rõhuga, kuid elektriliselt toimival NING-klapil antakse signaal läbi jadaühenduse. 6. NING tehet kasutatakse näiteks puudelõhkumis masinal kus on vaja hoida 2-te nuppu korraga peal, et masin tööd teeks. Sele EP-1 EP1.H2 Küsimused:
Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. Mida tähendab väljend " päkki silma ajama"? a. tappa andma b. köstrit kiusama c. pudelit tühjaks jooma 11. Keda kutsuti Julk-Jüriks? a. Arnot b. õpetaja Lauri c. köstrit d. Kiire isa 12. Mis oli Arno armsaim ajaviide? a. raamatute lugemine b. piiblisalmide päheõppimine c. jõe ääres istumine 13. Millist ametit pidas Kiire isa ? a. kingsepp b. apteeker c. rätsep 14. Mida tähendab ütlus " kriiskad peal"? a. ilma mõistuseta b. ahju siiber on kinni c. õlilambil on klaaskuppel peal 15. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? a. saar b. paju c. vaher
· roolireduktor, · jaotur, · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Roolitrapets on rooli ajamiks. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast, · jaoturist, · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Auto vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse. 2. Töötamine Võimendi siiber on tema jaoks juhtpea keresse tehtud avast pikem, mistõttu siiber ja kruvi saavad telgsuunas nihkuda keskasendist mõlemale poole 1 mm võrra. Siibrit püüavad keskasendis hoida reaktiivvedrukesed, millede mõlemal otsal on reaktiivkolvid. Kui kruvi
2. Pumba tüüp: Rootorpump (kahepoolse toimega) ajam: Rihma abil väntvõlli hammasrattalt põhidetailid: Reservuaar, labad, rootor, kaitseventiil 3. Silindri põhidetailid: Kuulid, kolb, malmrõngad 4. Roolivõimendi klapid Sisemine klapp ja välimine klapp 5. Õli liikumine võimendi seadmeis rooliratta paigalhoidmisel otsesõidul: Juhtpeasilinder asetseb keskel pöördel: Avab siiber õlilepääsu kolvist paremale v vasakule asuvasse ruumi rooliratta pööramisel ..................................................................... Ülevalt alla: 1. Vedeliku reservuaar 2. Mootori laba 3. Rootor 4. Kaitseklapp Rooli parameetrid Auto/traktori mark: ...................... 1. Rooliülekande ülekandearv .......................................
tähistatakse lühendiga PL. Klappide ja siibrite tööd juhtivat rõhku nimetatakse juhtrõhuks ja tähistatakse lühendiga PR. Töörõhu suurus sõltub mitmest tingimusest, nagu näiteks gaasipedaali asend, väntvõlli pöörlemissagedus, koormus, sõidukiirus ning käigukastis esinev läbilibisemine. Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Töörõhu maksimum Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend. Käiguvaliku siiber Rõhuaku
et lõõgastuda ja lõbutseda ,,Selles pole midagi halba ja see ei tee kedagi alkohoolikuks!" mõtlesin sellel hetkel. Mõnest nädalavahetusest sai iga nädalavahetus ja vahest lisandus sellele ka nädala algus. Pidutsesin koguaeg erinevate inimestega ning pidudel tutvusin uute inimestega kellega veel pidu panna. Kõik teadsid mind kui kõige suuremat pidutsejat, mind pani enda üle uhkust tundma, et olin milleski kõige-kõigem. Aegade möödudes sai mul pidutsemisest siiber. Hakkasin üksi jooma. Mees lahkus minu juurest, tööst jäin ilma ning stress oli suurim, mis olla saab. See on üks kõige tavalisem näide alkohoolikuks saamisest, muidugi võib neid näiteid jäädagi kirjutama. Inimesed, kes on millestki sõltuvad, olgu siis alkoholist, narkootikumidest, sigarettidest või mõnest muust mõnuainest vajavad abi. See ongi probleem, et paljud ei oska abi otsida. Paljud isegi ei tunnista et nad abi vajavad ja nii ei saada neid aidata
eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor · jaotur · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast · jaoturist · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Traktori vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse. Rõhk süsteemis 2...4 MPa. Süsteem on varustatud filtri ja kaitseklapiga. Diferentsiaali automaatblokeeringu andur juhib blokeerimisseadme tööd. Kui traktori rattad pöörduvad üle 13 kraadi, siis andur vabastab blokeeritud diferentsiaali lukustusest. Rataste
• Sinepiseemnete ja õllega hautatud pardikoivad • 10-12 kartulit 4 Rannamõisa jahutatud pardikoiba soola kimp koriandrit 1 sl sinepiseemneid 3 dl õlu • Koori kartulid ning lõika need noaga kolmeks- neljaks tükiks. Hõõru pardikoivad soolaga korralikult kokku ning aseta vaheldumisi pardikoibade ja hakitud koriandriga ahjuvormi. Raputa peale sinepiseemneid ning vala potti ka õlu. Seejärel kata pott kaanega. • Kui suur ahi on köetud, söed hõõguvad ning siiber kinni lükatud, siis oota umbes 2 tundi. Seejärel pane kaanega kaetud malmpott ahju. Sulge ahjuuks ning hoia ahjus umbes 4-5 tundi. Teised linnulihad: • Süüakse ka faasanit, hane, jaanalindu jne kuid neid suhteliselt harva ning neid kohtab poelettidel harva.
liigutades varrast 5 allapoole. Samal ajal hakkab vedru 20 suruma allapoole hoova 19 vasakpoolset otsa ja katarakti kolbi 18. Katarakti kolvi liikumiskiirus on seda suurem, mida rohkem on avatud katarakti drosselklapp. Selle liikumise ajal on katarakti silinder liikumatu, sest servomootori kolb, tema ülemine vars ja hoob 15 on samuti liikumatud. Kui vihtide ja katarakti kolvi liikumiskiirused on valitud õigesti, siis hoova 19 parem ots on liikumatu ja siiber püsib neutraalses asendis. Reguleerimisprotsess on lõppenud, kui seadevedru pingus on vastavuses ainult vihtidele mõjuva tsentrifugaaljõuga, vedru 20 pingus on null ja juhtsiiber on neutraalses asendis (kanalid kõik suletud). Kui mingil põhjusel üks nendest tasakaalutingimustest pole täidetud toimub reguleerimisprotsess seni kuni need tingimused on täidetud, kuid iga järgnev reguleerimistsükkel on väiksemate hälvetega, st siirdeprotsess on sumbuv ja staatiline
peal. Tunned vaikselt alkoholi tungimist organismi. Oled sõbralik ja vestled oma semudega. Meeleolu seltskonnas on rahulik ja lõbus. Haarad pudeli endale ning naudid seda üksinda. Ühest saab mitu ning sa pilgutad silmi, kuna pea pakseneb. Sa tarbid veel alkoholi, põhi jalge all on laineline ja pea ähmastes pilvedes hõljumas. Tuju on hea ja sul tekib tahtmine tantsida, hüpata, karata. Sul saab õlledest siiber ja otsid juba kangemat kraami. Soovid kõvemat muusikat, soovid tümakat. Tunned ennast tantsulõvina ja tahad kõiki tantsima haarata. Suurendad alkoholi kogust veelgi. Sul puudub kontroll iseenda üle ja muutud vaikselt teiste jaoks tüütavaks. Sa ei saa enam midagi aru, jood veel ja veel. Sa liigud oma tüdruku sõbranna poole. Haarad tema ümbert kinni ja üritad teda suudelda. Sinu tüdruk, kes teie kõrval on, näeb seda. Ta vihastab ning jookseb minema
Aivi Liiv on 1980. aastate Eesti parim naisujuja. Liivi aastatel 1982–1985 püstitatud Eesti rekordid 400 ja 800 m vabaujumises ning 200 ja 400 m kompleksujumises pärinevad kaugemast minevikust kui enamiku Eesti praeguste tippujujate sünniaastad. Viimasel ajal harva avalikkusega suhtlev ja end põhikohaga koduseks pidav kolme lapse ema tunnistab, et tema ajal treeniti rohkem ja mitmekülgsemalt. “Kiire vesi, tänapäeva trikood ja selilipööre, mida minu ajal ei olnud, peaksid rekordite purustamisele kaasa aitama. Tore, kui leiduks mõni noor, kes mõnegi rekordi ületaks. Läheksin ja suruksin tal kätt,” ütleb ta. Aivi Liivi sportlaskarjääri tippsaavutusteks jäid N Liidu 1983. aasta talviste meistrivõistluste kuldmedal 200 m kompleksujumises ja 1985. aasta universiaadipronks 400 m kompleksujumises. Kokku on tal aga N Liidu meistrivõistlustelt medaleid kilode kaupa: 13 hõbedat ja kuus pronksi. Samas on Liiv kahelnud, kas ta nende saavutustega ...
15. Mida nägi Toots unes, kui ta veini jõi? On kesaväljal ja hoiab sigu 16. Missugune nimi pandi Kiire vennale? Bruno Benno Bernhard 17. Millise laulu pani Toots ristimise ajal mängima? Minge üles mägedele ... 18. Miks läks Arno Kuslapiga tülli? Sest Kuslap näitas imelikule rehkendust. 19. Miks ütles Tõnisson, et rosinasupp on lurr? Sest rosinasuppi ei panda soola 20. Mida tähendab väljend päkki silma ajama? Pudelit tühjaks jooma 21. Mida tähendab väljend kriiskad peal? Ahju siiber on kinni 22. Mille jättis Toots Kiirele sauna, kui ta riided ära viis? saapad ja mütsi 23. Mida ei osanud Toots kirjutada? Toots ei osanud kirjutada jätti 24. Kes pani Tootsile hüüdnime, milline see oli? Arno pani hüüdnime Kentuki Lõvi 25. Mida lubas Toots Arnole tuua ja mille ta tõi? Lubas tuua indiaanlase pildi. Hiljem andis selle niisama. 26. Mida tähendab väljend plaani pidama? Poiss ja tüdruk hakkavad teineteisega käima. 27. Mis ametit pidas Lible? Kellamees 28
CH4+202CO2+2H2O 13. Nimeta süsiniku oksiide , nende valemid. Süsiniku oksiide on kaks : CO ja CO2 . 14. Süsinikoksiidi omadused, kahjulikkus. Süsinikoksiid CO on 1) Värvusetu 2) Lõhnatu 3) Vees vähe lahustuv 4) Väga mürgine gaas Kuulub küttegaaside koostisse, CO nimetatakse ka vingukaasiks , kuna tekib süsinikuühendite põlemisel hapniku puuduses ( näiteks kui ahju siiber liiga vara suletakse ) . Kahjulikkus Suure reageerimisvõime tõttu ühineb CO tugevasti vere hemoglobiiniga . Veri kaotab hapniku sidumise ja edasikandmise võime ning inimene võib lämbuda. 15. Süsinikoksiidi tekkimine( võrrand ) 2C+O22CO 16. Süsinikoksiidi omadused ja tekkimine . ( 3 võrranidt) CO2 on 1) Värvitu 2) Nõrga hapuka lõhna ja maitsega 3) Vees hästi lahustuv
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Üliõpilased: Tallinn 2014 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss vastavalt joonisele 1 ja võrrandile (2). 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel võrranditest (5)-(8). 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga [3,lk.572]: k arv m n y = Auõ H 0 (15) Katseseadme skeem väljalase ...
Selles paiknes kolb. Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur.(vt lisa1) Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitaru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi-tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks. Väntvõlli pöörlemist ühtlustab hooratas. Siiberaurujaotusega aurumasinas korraldab aur sisse- ja väljalaset siiber, mis saab kolvi liikumisega seostatud liikumise väntvõllilt; klappidega aurumasinas teevad seda klapid, mida käitab jaotusvõll. Otsevooluaurumasinas laseb auru silindrisse siiber. Aur väljub silindri keskel olevatest avadest. Aurumasina kasutuselevõtt oli majanduse kiire arengu üks trumpe (esmalt Suurbritannias, hiljem mujal). Ainsa jõumasinana püsis ta veonduses ja tööstuses kogu 19. Sajandi. Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid aineid, sest
• silgud Mida peab tegema, kui täht langeb? • midagi soovima Mis värvi oli Tootsi maakera? • punane Tootsi talu nimi? • Ülesoo Mida tähendab väljend “päkki silma ajama? “ • pudelit tühjaks jooma Keda kutsuti Julk – Jüriks? • köstrit Mis oli Arno armsaim ajaviide? • jõe ääres istumine Millist ametit pidas Kiire isa? • rätsep Mida tähendab ütlus “kriiskad peal” ? • ahju siiber on kinni Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? • paju
korstna taga asuvaga abikatusega on vajalik, peamiselt siis kui korsten väljub katuse küljel. Tõmbe soodustamiseks tehakse korstna pealispind kaldu, kui ei ole tegemist plekk vajuga Ahju tarbed Ahju tarbed on spetsiaalsed ahjude ja pliitide jaoks valmistatud metallosad, mis kokku moodustavad ahju garnituuri. Ahjuuks ehk koldeuks on ahju garnituuri kõige tähtsam osa ahju klapp ja siiber, siiber võimaldab lõõriava kütmise lõppfaasis järk-järgul vähendada. Ahjuklapp suleb lõõri kohe täielikult. Suletud ahjuklapp on tihedam kui siiber. Ahjuklapid tuleb asetada kaldu, madalamale asetatakse seejuures klapi käeoidemepoolne serv. Soojakadude vähendamiseks kasutatakse kas klappi ja siibrit või kahte siibrit järjestikku Kütused Kütuse moodustavad orgaanilised ühendid mis koosnevad põlevatest ja mittepõlevatest elementidest
12 sissevool 13 tagasivool Pumba ristlõige Seda süsteemi kasut. hammaslatt rooliga sõiduautodel. Torsiooni võlli üks ots on ühendatud tifti abil siibrivõlliga ühendatud ja teine otsa tifti abil roolireduktori hammasratta võlliga. Hammasrattavõlli üks ots on ühendatud pöördkolviga ja teine ots hammasrattaga, mis liigutab hammaslatti. Otsesõidu asendis on kõik kanalid avatud. Kui keeramine on kerge, siis on torsioon võllile väänet ei teki ja hammasratast pööratakse ilma,et siiber muudaks asendit. Kui rooliratta pööramine muutub raskemaks, ületab pöördemoment torsioonvõlli väändemomendi, siiber pöördub pöördkolvi suhtes. Koos sellega paigutuvad siibri ja pöördkolvi avad üksteise suhtes, kust pealevoolu ringkanal on ühenduses vaid silindri 1 poole ringkanaliga, õlirõhupumbast jõusilindri abil tõugatakse kolbi ja liigutades sellega hammaslatti ühele poole. Rooliratta vastassuunas pööramisel kanalid avanevad ning
silindriks. Selles paiknes kolb. Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur. Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi-tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks. Väntvõlli pöörlemist ühtlustab hooratas. Siiberaurujaotusega aurumasinas korraldab auru sisse- ja väljalaset siiber, mis saab kolvi liikumisega seostatud liikumise väntvõllilt; klappidega aurumasinas teevad seda klapid, mida käitab jaotusvõll. Otsevooluaurumasinas laseb auru silindrisse siiber. Aur väljub silindri keskel olevatest avadest. Aurumasina kasutuselevõtt oli majanduse kiire arengu üks trumpe (esmalt Suurbritannias, hiljem mujal). Ainsa jõumasinana püsis ta veonduses ja tööstuses kogu 19. sajandi. Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel
mitmeid kordi ähvardusi, et vaataku ette. Aga peale seda kui ta saab järeleaitajaks muutub viha aukartuseks. Ta saatetakse Pariisi kus ta õppib palju ja muutub peaaegu teiseks inimeseks. Ta võtab endale sihiks markii tütre ära sebida, et oma kohta ühiskonnas parandada. Julien aga ei meeldinud Mathilde sõpradele ja tutavatele. Mathilde aga ei tea mida ta tunneb Julieni vastu, korda armastab teda väga ja siis teine kord jälle vihkab. Nad olid mõned õõd koos kuni Mathilde sai tast siiber ja ta teeb Julienit väga maha. Julien sai aru ,et see teeb tema nõrgaks kui ta ei saavuta seda mida ta tahab. Peale seda saadab markii Julieni pikale puhkusele välismaale, kus ta tutvub vene sõpradega, kes annavad nõu kuidas Mathilde tagasi võita. Tagasi tulles hakkab ta Mathilded kohtama nagu kõiki teisi, aga samas avaldab muljet oma ilukõnedega. Aga varsti on Mathilde rase, mis aga ei meeldi markiile kuna ta tahtis oma
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II DESORPTSIOON Üliõpilased: A B C Juhendaja: N.S. Tallinn 2010 2 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni ehitusega 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ} 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga k arv m n y = Auõ H 0 Joonis 1. Katseseadme skeem ...
Tartu Kutsehariduskeskus Mootor Maiko Teder AT208 Gaasijaotusmehhanism Iseseisevtöö Juhendaja:Kaido Tammepõld Tartu 2009 Sisukord Gaasijaotusmehhanism .........................................................................................................................3 Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus ..........................................................................................3 Nukkvõll ..........................................................................................................................................4 Klappide ehitus ................................................................................................................................5 Sisse-ja väljalaskekollektorid ...........................................................................................................6 Sisselaskekol...
Enesevigastuse oht ei tekki patsiendi operatsiooni tekkinud tingitud pearinglusega toasse raamiga (RR 155/100) · Enne operatsiooni viimisele varusta patsiendi hooldusvahendiga (potitool, siiber jne) · Taga patsiendi turvalisus transpordi ajal 20.11.09 Enese Enesehoolduse · Varusta patsiendi Enesehoolduse hoolduse defitsiit defitsiit kaob enesehoolduse defitsiiti ei esine tingitud nõrkusega vahendiga
puruneb tuhandeteks kildudeks ning sära-rõõmsate silmade asemel on pisarad ; mis voolavad jõgedena silmadest vägagi pikaks teekonnaks, siis peab võtma appi taskurätiku. Nii lihtsalt võivad kaduda unistused. Tegelikult on igal inimesel teatud unistus. Kõik mida inimesed tahavad, ei olegi nii roosiline elu. Mina väiksena unistasin, et teismelise east saaksin endale roosa digikaamera; playboy voodipesu; sülearvuti kui ka koera. Sülearvuti sain ma kõige ennem, sest emal sai siiber, et ei lasknud teda arvutisse ja koolitükkide abiks oli ka tarvis lisaarvutit. Ja oligi nii, et ükskord läksimegi peale kooli kaubamajja ning sain ise valida missuguse arvuti tahan ning ema ostiski ära selle. Koeraga olid sellised lood, et ema ükskord õhtul tuli koju ja tal oli selline kaisukaru moodi mõmmi kaenlas. Ja siis ma koridoris karjatasin, et ,,ma pole enam väikene laps, kellel oleks vaja veel mänguasju juurde" ning kui tuppa tuli pani ta koera maha ja koer jookis ema
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II DESORPTSIOON Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni ehitusega 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ} 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga k arv m n y = Auõ H 0 Joonis 1. Katseseadme skeem väljalase ...
Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see kar...
Selles paiknes kolb.Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur. Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi-tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks. Väntvõlli pöörlemist ühtlustab hooratas. Siiberaurujaotusega aurumasinas korraldab auru sisse- ja väljalaset siiber, mis saab kolvi liikumisega seostatud liikumise väntvõllilt; klappidega aurumasinas teevad seda klapid, mida käitab jaotusvõll. Otsevooluaurumasinas laseb auru silindrisse siiber. Aur väljub silindri keskel olevatest avadest.Aurumasina kasutuselevõtt oli majanduse kiire arengu üks trumpe (esmalt Suurbritannias, hiljem mujal). Ainsa jõumasinana püsis ta veonduses ja tööstuses kogu 19. sajandi
Kui haige kannab hambaproteese, eemaldage need suust ja peske voolava vee all pehme harjaga. · Näo ja kaela pesemist alustage suunaga ülalt alla (pea poolt jalgade poole). Veega niisutatud pesukinda abil pühkige haige silmade välisnurgast sisenurga poole, siis otsmik, põsed, lõug, suu, nina, kõrvad, viimasena kael ja kaenlaalused. · Suguelundite ja päraku ümbrust peske nii hommikul kui ka õhtul, uriini- ja roojapidamatusega haigel veel sagedamini. Asetage haige tuharate alla siiber, niisutage pesukinnas veega ja laske kindale vajalik kogus pesukreemi. Valage sooja vett suguelunditele, peske suunaga ülevalt alla ning loputage hoolikalt veega. Kui pesete haige alakeha, katke tema ülakeha samal ajal linaga! · Üks kord nädalas peab haiget üleni pesema vannis, dusi all või üle hõõrudes. · Juuste pesemiseks aidake haige poolistuvasse asendisse. Keerake voodimadrats peatsist alla nii, et haige pea jääks veidi üle madratsi serva
süsteemi , see tähendab et kui süsteem ei tööta siis ka õli hüdrojaoturisse ei juhita . Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu klapp jaoturis avaneb ja õli hakkab jälle tagasi paaki voolama , ning rõhk süsteemis langeb , selliselt töötavad enamik vene traktorite hüdrosüsteemid , sest need kasutavad rõhutekitamiseks hammasratas pumpasid , mille tootlikus on mitte muudetav ehk konstantne .
sõltumatud (Sobib konstantsel koormusel ja Sobib kui muutuv liikumiskiirus ei ole oluline) • Vooluhulga regulaatorid: • Rõhust sõltumatud » Viskoossusest sõltuvad » Viskoossusest sõltumatud (Vooluhulga hoidmiseks rõhukompensaator ja Kahe ja kolme liiteavaga ventiilid) 6. Rõhuventiilid – tüübid, omadused Rõhupiirajad – piiravad sisendrõhku (Lihtne klapp-vedru tööpõhimõte • Klapp tüüpi – hea tihedus • Siiber tüüpi – täpne väikestel vooluhulkadel • Vahetu ja otsese juhtimisega) • Rõhuregulaatorid – piiravad väljundrõhku ( Erinevus piirajatega - piiravad väljuvat rõhku • Erinevates süsteemi osades erinev rõhk • Vahetu ja kaudse juhtimisega ) • Vastuklapid - Kasutatakse silindri tühjenduspooles • Väldivad silindri kontrollimatut liikumist raskusjõu toimel 7. Akumulaatorid – tüübid (sobivad ka inglise keelsed nimetused),
aparaadi vabas ristlõikepinnas. 3 KATSESEADME SKEEM (1) – kolonn, (2) – rest, (3) – luuk, (4) – ventilaator, (5) – diafragma, (6,7) – diferentsiaalmanomeetrid, (8) – sagedusmuundur, (9) – ventilaatori mootor, (10) – hüdrotsüklon, (11,12) – diferentsiaalmanomeetrid, (13) – manomeeter, (14) – ventilaator, (15) – diferentsiaalmanomeeter, (16) . manomeeter, (17) siiber. 4 KATSEANDMED JA ARVUTUSED Tabel 1 Tühja resti takistuse määramine Diferentsiaalmanomeetri Nr näit mmH20 Õhu kiirus Resti takistus ∆prest mmH20 Tulemus ωõhk m/s Tulemus näit (-0,5*0,4) näit (-0,6*0,4)
peaaegu 40. Maailm läheb lolliks kui parim räppar on valge kutt, parim golfimees on must, pikim mängija on NBA's on hiinlane, Sveitsil on America Cup, Prantsusmaa süüdistab U.S.'i ülbuses, Saksamaa ei taha minna sõtta ja 3 mõjuvõimsaimat ameeriklast on Bush, Dick ja Colon (käärsool Kui võib endale kujutella midagi hirmsamat põrgust, kus kannatatakse, siis on see põrgu, kus tuntakse igavust. / Victor Hugo (sest mul on juba siiber sellest, kuidas inimesed kurdavad, kui igav neil on) - Kes on süvenenud mõtisklusse, pole tegevuseta. / Victor Hugo (sest inimesed ei suuda kuidagi aru saada, kuidas lihtsalt mõtlemine ja lakke vahtimine mulle huvitav võib tunduda) - Kõige enam sarnanevad meiega meie fantaasiad. / Victor Hugo (hea öelda, kui keegi jälle mingi erilise vasakulemõtlemisega lagedale tuleb (H)) - Kurjus ei tule inimesest, sest inimene on oma põhiloomult hea. / Victor Hugo (sest aeg-ajalt tuleb mul
kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel, hingamisel ja ka lubjakivi lagundamisel. Kõrgemal rõhul lahustub süsihappegaas hästi vees. Seda omadust kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Argielus kasutatakse süsinikdioksiidi veel tulekustutites ning toiduainete säilitamisel (kuiv jää). Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks
alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diaba tsoonis kuid ta ei hoia rõhku automaatselt keskkonna tööreziimi muutudes. Klapikarbid-kujutavad endast ühte korpusesse koondatud 2-6 klappi. Sulgurid-On seade, mis tagab vedelikke ühesuunalise voolamise väikese rõhu all mitte vastutusrikastes kohtades. Klinkett(siiber)-On sulgur armatuur, mille sulgevaks elemendiks on siiber.Laevades kasutatakse kõige rohkem prinkette mille sulgur elemendiks on kiilukujuline ketas, mis on surutud vastu tihendavaid pindu.Kiil liigub üles-alla springli pöörlemisel üles ja alla liikuva käigu mutril.Kiilu jaoks ülemises asendis moodustavad kere ja kaan spetsiaalse Nisi (pilt 2) Põhjaklinkett (IMG608) gingston (IMG609) Gingston-armatuur parda taguse vee võtmiseks. Armatuuri kaugjuhtimise vahendid -Käsitsi käitatavad,mehhanilised
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss vastavalt joonisele 1 ja võrrandile (2). 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel võrranditest (5)-(8). 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Üliõpilased: Terje Menert Jaanika Paju Ardi Lepp Allar Leppind KAKB51 Juhendaja: Natalja Savest Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
