docstxt/122892423031285.txt
ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut · Kahe hulkliikme korrutamisel tuleb ühe hulkliikme iga liige korrutada teise hulkliikme iga liikmega, tulemused koondada · Kahe üksliikme summa ja nende üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide summaga · Kahe üksliikme vahe ja nende üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide vahega · Kahe üksliikme summa kuup võrdub esimene liige kuubis pluss kolmekordne esimese liikme ruudu ja teise liikme korrutis pluss kolmekordne esimese liikme ja teise liikme ruudu korrutis pluss teine liige kuubis · Kahe üksliikme vahe kuup võrdub esimene liige kuubis miinus kolmekordne esimese korrutis miinus teine liige kuubis · Liitmisvõte 1. Teisendan võrrandid normaalkujule 2. Korrutan võrrandi(d) sobivalt valitud arvu(de)ga nii, et ühe paari tundmatute kordajad oleksid teineteise vastandarvud 3
(a+b)²= a²+2ab+b² Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimene liige ruudus pluss kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teine liige ruudus. 3. Vahe ruudu valem (kahe üksliikme vahe ruut) (a-b)²= a²-2ab+b² Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimene liige ruudus miinus kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teine liige ruudus. 4. Summa kuubi valem (kahe üksliikme summa kuup) (a+b)³= a³+3a²b+3ab²+b³ Kahe üksliikme summa kuup võrdub esimene liige kuubis pluss kolmekordne esimese liikme ruudu ja teise liikme korrutis pluss kolmekordne esimese liikme ja teise liikme ruudu korrutis pluss teine liige kuubis. 5. Vahe kuubi valem (kahe üksliikme vahe kuup) (a-b)³=a³-3a²b+3ab²-b³ Kahe üksliikme vahe kuup võrdub esimene liige kuubis miinus kolmekordne esimese liikme ruudu ja teise liikme korrutis pluss kolmekordne esimese liikme ja teise liikme ruudu korrutis miinus teine liige kuubis. 6
Vedelike omadused-Vedelike molekulid asuvad tihedalt üksteise kõrval,kuid nad võivad oma asukohta muuta. See põhjustab vedelike voolavuse. Neil on ruumala, kuidpuudub kuju. Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid) Pindpinevus-...seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala. Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on s...
Mõõtmised: Ülesanne: Määra silindri ruumala V=pi/4 x Druudus x l 4 x 3.8 x pi/4 = 11,932 cm kuubis Delta X / X juuksekarva mõõtmine Pikkus: 168 mm Diameeter: 0,8 mm V= pi/4 x 0.64 x 168 =84,45mm kuubis Micromeetriga Diameeter 0,5 mm
Avarus Kuubis OÜ Juhan Palm AS Koosolek Pärnu mnt 8 12353 Pärnu Ruumide rent Austatud härra Palm Seoses firma koolituspäevaga mis toimub 15.-17. juunil 2008. Sooviks saada infot teie ruumide tingimuste kohta ja sooviks infot ka hinna kohta. Austusega Arno Tali Juhataja Arno Tali 405 5786 E-post: [email protected] Saare 12 Telefon 457 1182 Arvelduskonto EE2102248881421 789465 Pärnu Faks 457 1183 Swedbank
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis · HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 · H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 · H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 · H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 · H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oks...
Füüsikaline Suurus Dedinitsioon- Tähis Mõõtühik Ühiku Tähis valem Pikkus l,s meeter m - Aeg t sekund s - Mass m kilogramm kg - Temperatuur t Celsiuse kraad ´C - Elektrivoolu tugevus l amper A - Fookuskaugus f meeter m - Optiline tugevus D diopria dptr D=1/f Pindala S ruutmeeter m2 S=l ruudus(2) Ruumala Suur V kuupmeeter m3 V=l kuubis(3) Tihedus roo kilogramm kuup- kg / m 3 Roo=m/v ...
RÄNI ON MINERAALIDE JA KIVIMITE RIIGI PÕHIELEMENT Koostasid: Kristofer Seil Ott-Artur Kasera Räni iseloomustus · Keemiline element · Sümbol - Si · Aatominumbriks - 14 · Mittemetall · Üle 90% maakoorest koosneb räni mineraalidest · Looduses esineb harva puhtal kujul · Inglise keelne nimetus Silicium Füüsikalised omadused · Tihedus - 2330 kg/m (kuubis) · Molekulmass 28,0855 · Kõrge sulamistemperatuur - 1417 °C · Hallikas, metallse läikega (lihtainena) Keemilised omadused · Elektronstruktuur - [Ne] 3s23p2 · Elektronide arv kihis - 2, 8, 4 · Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm) · Madalal temperatuuril on passiivne · Toatemperatuuril reageerib ainult flouriga · Räni reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 · Räni põleb Si + O2 SiO2 · Hapetega ei reageeri Räni saamine · Räni on maakoores hapniku järel kõige ...
Tähis: m Ühik: 1 kg Raskusjõud Mõiste: Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud. Tähis: F Ühik: 1 N Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Tähis: F Ühik: 1 N Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud iseloomustab kehade hõõrdumise tugevust. Tähis: F Ühik: 1 N Temperatuur Mõiste: Temperatuur näitab keha soojust. Tähis: t Ühik: c ° Tihedus Mõiste: Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Tähis: p = roo Ühik: 1 g/ cm kuubis Rõhk Mõiste: Rõhk näitab, kui suurt jõudu avaldab gaas ühikulise pindalaga pinnale. Tähis: p Ühik: 1 pa Ainehulk Mõiste: Ainehulk väljendab osakeste arvu aines. Tähis: n Ühik: 1 mol Töö Mõiste: Töö väljendab kehale rakendatud, kui keha liigub. Tähis: a Ühik: 1 j Energia Mõiste: Energia on keha võime teha tööd. Tähis: E Ühik: 1 j Soojusliikumine Mõiste: Soojusliikumine ehk soojusülekanne. Tähis: Q Ühik: 1 j
4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: Tiheduse valem: D= kus D katsekeha materjali tihedus m katsekeha mass V katsekeha ruumala Silinder: 2 Sp = kus Sp põhjapindala pii ja r2 raadius ruudus. V = Sp(h) kus V ruumala Sp pindalade vahe ja h kõrgus Kera: 3 V= kus V ruumala ja r3 raadius kuubis Nelinurk: V = a*b*h kus a külg b külg ja h kõrgus 5. Täidetud arvutus tabelid. d1(mm) d2(mm) h(mm) V(mm3) m(g) Mõõdud D( ) Tulemused 1. 23.8mm 14.28mm 26.77mm 7622.034mm3 64g 8.4*103 2. 56.12mm 12.27mm 6.03mm 14202.639mm³ 39g 2.7*103 3. 17
Praktikum nr 6. Mitteraua sulamite Title: mikrostruktuur ja omadused Started: Wednesday 27 October 2010 10:31 Submitted: Wednesday 27 October 2010 10:35 Time spent: 00:04:46 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on tinapronksi keemiline koostis? Student Response A. 10% Sn ja ülejäänud Cu B. 10% Cu ja ülejäänud Sn C. 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu D. 10% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu Score: 10/10 2. Millised on duralumiiniumi põhikomponendid? Student Response A. Cu ja Sn B. Al, Cu C. Al, Mn D. Al ja Si ...
Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: Tiheduse valem: D= kus D – katsekeha materjali tihedus m – katsekeha mass V – katsekeha ruumala Silinder: 2 Sp = kus Sp – põhjapindala pii ja r2 – raadius ruudus. V = Sp(h) kus V – ruumala Sp – pindalade vahe ja h – kõrgus Kera: 3 V= kus V – ruumala ja r3 – raadius kuubis Nelinurk: V = a*b*h kus a – külg b – külg ja h – kõrgus 6. Järeldused: Töö tulemus: Alumiinium- 2789,7 kg/m³ Vask- 8978,1 kg/m³ Teras- 7825,9 kg/m³ Messing- 8436,8 kg/m³ Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m Hinnang töö tulemustele.
View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr 6. Mitteraua sulamite mikrostruktuur ja omadused Started: Wednesday 16 March 2011 09:28 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:30 Time spent: 00:01:38 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Mis on tinapronksi keemiline koostis? Student Response A. 10% Sn ja ülejäänud Cu B. 10% Cu ja ülejäänud Sn C. 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu D. 10% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu Score: 10/10 2. Millised on duralumiiniumi põhikomponendid? Student Response A. Cu ja Sn B. Al, Cu C. Al, Mn D. Al ja Si Score: 10/10 3. Kergmetallideks on? ...
Adiemus laulu-ja tantsuetendus Käisin 25. oktoobril 2008 vaatamas ning kuulamas Tallinnas, Kanuti Gildi saalis laulu-ja tantsuetendus Adiemust. Mind kutsus etendust vaatama üks mu hea sõber, kes ka ise selles lauljana osales. Kokku anti üle Eesti vaid kolm etendust: Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Mina käisin Tallinnas aset leidnud esietendusel. Esitasid: Üle-eestiline neidudekoor "Leelo" ja tantsugrupp "Tee kuubis" Muusika autor Karl Jenkins, Koreograaf Karmen Ong, dirigent Raul Talmar, Muusikud Urmas Lattikas ja Elina Seegel, Eneli Hiiemaa(flörist) ning löökpilliansambel Paukenfest. Helindaja Tanel Klesment, Häälestaja Leelo Talvik. Lavakujundus oli lihtne: väike lava, taustaks valge lina, millel kujutati loodusvideosid. Kostüümid olid samuti kenad ja tagsihoidlikud: lauljatel olid kollase-valgetriibulised vöödega ehitud kleidid, tantsijatel aga rohelised köstüümid. Kõik esinejad olid laval paljajalu...
Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr. 3 Mitteraudmetallid Started: Monday 31 March 2008 16:11 Submitted: Monday 31 March 2008 16:21 Time spent: 00:10:29 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Milline on AlSi8Mg2 keemiline koostis ja sulami tüüp Correct Student Response Value Feedback Answer A. valualumiinium; 100% 8% Si, 2% Mg ülejäänud Al B. valuduralumiinium; 0% 8% Si, 2% Mg ülejäänud Al C. valualumiinium; 0% 8% Mg, 2% Si ülejäänud Al D. duralumiinium; 8% 0% Si, 2% Mg ülejäänud Al Score: 10/10 2. Kergsulavateks metallideks on? Student Value Correct Answer ...
Elektromagnetlaine Hertzi avatud võnkering. Kõik elektomagnetlained levivad kiirusega: D=3x10(astmel 8) m/s (Valguse liikumine) Elektromagnetlaine on ristlaine. Elektromagnetväljad jaotatakse sageduse järgi. 440Hz ajaühikus tehtav võngete arv. Sagedus-f Lainepikkus l (lambda) naaber- Laineharjade vahekaugus. Ühik 1m Laineliikumise kiirus C=lxf Helilainet annab edasi õhus olevad molekulid, mis pannakse võnkuma. Merelaine levib vee ja õhu olemasolul, mis paneb vee liikuma. Elektromagnetlaine on ainuke laine, mis levib tühjas ruumis. Elektromagnetlained vahelduvvool 10(kuubis) Hz tekitab lihtsalt generaator (tegelevad elektrikud) raadiolained kuni 10(astmel 12) Hz (tekitab elektron generaator) -raadiolaine ülemine osa ots on mikrolained (teevad toidu soojaks) optiline kiirgus 10(astmel 12)-10(astmel 17)Hz -Infrapunakiirgus (tekib molekulide liikumisel) põhi eesmärk on sooj...
1.Kirjelda vedela aine ehituse mudelit. Vedelikus on osakeste vahel üksikud tühikud, osakesed võnguvad, aga nad saavad ka oma kohalt lahkuda ja liikuda teise kohta. Aineosakeste vahelised sidemed on vedelikus nõrgemad kui tahkes aines. 2.Kirjelda tahke aine ehitusemudelit. Tahkes aines aatomid paiknevad kindla korra järgi, moodustades ruumvõresid. Osakesed ainult võnguvad oma tasakaalu asendi ümber. 3.Kirjuta vee tekkimise võõrand ja nimeta ained. H2+O=H2O Kaks vesiniku aatomit ühineb ühe hapniku aatomiga ja tekib vesi. 4.Kirjuta hapnikuvaese põlemise võrrand ja nimeta ained. 2C+O2=2CO Kaks süsiniku molekuli ühineb ühe hapniku aatomiga ja tekib vingugaas. 5.Iseloomusta positiivse iooni teket. Kui aatom annab ära mõne elektroni, siis ta muutub positiivseks iooniks. Positiivse laenguga ioonis on elektrone vähem kui prootoneid. 6.Iseloomusta negatiivse iooni teket. Kui aatom saab juurde mõne elektroni, siis ta muutub negatiivseks ioon...
nii alust - Pb(OH)2 kui hapet.H2PbO3 14 Uuri graafikuid ja täida lüngad Graafikul nr 7 on kujutatud 3.rühma elementide aatomiraadiuste muutust. Samas rühmas ülevalt alla aatomiraadiused suurenevad sest elektronkihtide arv suureneb(kasvab).Seetõttu tuuma ja väliskihi elektronide vaheline kaugus suurem, nende vaheline vastastikmõju nõrgeneb ning väliskihi elektrone on kergem loovutada. 1 Antud on järgmine elektronvalem: .....5s ruudus 4d astmes kümme 5p kuubis Leia element ja vasta element Sb a) kui aatom loovutab kõik väliskihi elektronid, on oksüdatsiooniaste+5 b) Oksiidi valem Sb2O5 c) Kui aatom loovutav ainult p-alakihi elektronid on oksüdatsiooniaste-3 d)Oksiidi valemSb2O3 e)kui aatom liidab puuduvad p elektronid, siis oksüdatsiooniaste on-3. f) Vesinikuühendi valem on SbH3 2 Leia 5.perioodi element, mis ei liida ega loovita elektrone Xe. Kirjuta talle lähima aniooni I-1 ja katiooni Cs+1valemid.
Kasutatud järgnevaid valemeid: m 1. Tiheduse valem D= V Kus D on katsekeha materjali tihedus Kus m on katsekeha mass Kus V on katsekeha ruumala 2. Silindri valemid Sp=πr2 ; V=SpH Kus Sp on silindri põhja pindala Kus π on pii Kus r2 on raadius ruudus Kus V on ruumala Kus H on silindri kõrgus 4 3. Kera valemid V= 3 π r3 ; Kus V on ruumala Kus π on pii Kus r3 on raadius kuubis 4. Nelinurga valemid V=abh Kus V on ruumala Kus a on külje pikkus Kus b on külje laius Kus h on külje kõrgus TABELI TÄITMINE Mõõdud d 1 (mm) d 2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) kg D( m3 ) Tulemused 1. 21,53 - 29,98 10914,64 30,5 2.7*103 2. 23,8 14,28 26,76 7619,21 63,8 8,37*103 3
Happelises mullas lakkab nende tegevus täielikult. • Neutraalse reaktsiooniga mullas on kasulike mikroorganisme rohkem kui happelises mullas. Mulla üldfüüsikalised omadused: tahke faasi tihedus, lasuvustihedus, poorsus ja selle erinevad liigid, eripind – ühikud, keskmised suurused lähtuvalt lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest. Tahke faasi tihedus on mg/m kuubis, valemiks on 2,67 - 0,03x (X - huumusesisaldus %) Lasuvustihedus on ka mg/m kuubis, valemks on 1,63 - 0,068x Mulla poorsuse valemisk on tahkefaas miinus lasuvustihedus ning selle tulemus jagada tahkefaasiga. Ühikuks on protsent. Mullavesi – veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest,
Hiiglaste tee on looduslik hiigelsuurte mõõtmetega astmestik, mis viib merre. (Asub Põhja-Iirimaal) Laiale avalikkusele sai Hiiglaste tee tuntuks 1693. aastal. Aasta varem sellesse paika sattunud piiskop Derry linnast ja üks Cambridge'ist tulnud õpetatud mees avaldasid teadusajakirjas asjakohase kirjutise. Aga veel 18. sajandi lõpus oli doktor Samuel Johnson öelnud, et Hiiglaste tee "väärib küll vaatamist, aga mitte vaatama tulekut". 1986. aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse. Põhja-Atlandi ookeani tekkimise algusaegadel, kui eraldunud mandrite vahele tekkinud Põhja-Atlandi ookean juba olemas oli, vormiti selle servi ikka ja uuesti ümber. Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi, kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit aastat hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal, kus praegu on saared Sk...
kliimasoojenemisele. Kuigi traditsioonilised energiatootmismeetodid katavad Euroopa riikide põhivajadused, kasvab tuuleenergia populaarsus järjepidevalt. Taastuvad energiaallikad rahuldavad peaaegu 5,4% Euroopa Liidu esmasest energiavajadusest ning on ilmne, et sellega nende potentsiaal ei piirdu. Tööd mõjutavad faktorid Kõige olulisem on asupaiga tuulisus. Tuulest toodetav energia tähendab tuulekiirust kuubis. Järelikult annab turbiin tuulekiiruse kahekordistamisel kaheksa korda suurema energiaväljundi. Juhul kui kõik teised näitajad on võrdsed, toodab tuulekiirusega 5m/sek kohas asuv turbiin peaaegu poole võrra rohkem elektrit kui turbiin, mis asub kohas, kus tuulekiirus on keskmiselt 4m/sek. Teine oluline mõjutaja on seadmete kättesaadavus. Ehk siis energiahulk, mida turbiin sobiva tuule korral suudab toota " n.ö turbiini töökindluse indikaator. Kõigi moodsate
Kalapäägi säilitamiseks on pandud püügikvoodid. Metsavarud · Taastuv loodusvara. · Metsavarude hindamine on keerukas. Kuidas neid hinnata ? 1. Pindala järg (Riigi metsasus); ei saa head ülevaadet, võib olla võsa, väheväärtuslik puit. 2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(?) ;ei anna täpset teavet selle kohta. 3. Puidu varu järgi (meeter kuubis, tihumeeter); see on juba täpne. 4. Puidu väärtuse järgi (väärispuit, kõva lehtpuit, tarbepuit). · Metsade majandamise põhinõue on: aastane raie = aastane juurde kasv. · Metsamajandus tegelebki metsa istutuse, maa paranduse (niisutamine, kuivendamine, istutus),sanitaarraie ja sordi istutamisega. · Lageraie Plats tehakse puhtkas ,koos juurte ja kändudega. · Sanitaarraie Võetakse maha viltused ja haiged puud, et need ei rikuks teisi puid ära.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: KRA 21 Üliõpilane: Dmitri Lebedev Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2014 Laboratoorne töö nr 2 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4875 20,6 24,3 3,7 0,072 2. 4875 24,3 27,8 3,5 0,072 3. 4875 27,8 31,3 3,5 0,072 4. 4875 31,3 ...
kus m on puhta aine mass; M puhta aine molaarmass. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel; Vm gaasi molaarruumala normaaltingimustel (22,4 dm3/mol). Keemias kastutatavad füüsikalised suurused ja ühikud Mass on aine koguse mõõduks objektis. SI-süsteemis on massiühikuks kilogramm (kg). 1t = 1000kg 1kg = 1000g 1g = 1000mg Maht on tuletatud ühik -pikkus kuubis. SI -süsteemis on ühikuks m3 1m3 = 1000 dm3 1m3 = 1000 l 1 dm3 = 1000 cm3 1l = 1000ml Tihedus on ühe ruumalaühiku mass Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (C) ja Fahrenheiti ( F) kraadid ning kelvinid (K). SI -süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin (K). Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud. SI -süsteemis on rõhk tuletatud ühik (kg / (m s2), ka N/m2) ja seda mõõdetakse paskalites (Pa)
Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. Laengute summa = 0 . Siis on neutraalne aatom. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees) * prooton: aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas * neutron: aatomtuuma laenguta osake? (laenguga 0, mass 1,asub tuumas) * elektron: elektronkatte negatiivse laenguga osake
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 18-27, Õ lk 71-88 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast, mis oma korda jagunevad kõik kaheks. Maakoor – a)mandriline maakoor(6-75km), koosneb graniidist enamasti(0- 600 kraadi celsius), tahkes olekus, tihedus 2,7 – 3,0 g/cm(kuubis) b)ookeaniline maakoor ulatus ---II---, tihedus ---II---, koosneb basaldist ja gabrost, temp 600(kraadi celsius), tahke Vaheöö – a) litosfäriline e. Ülemine vahevöö – kuni 660km, tihedus 5.5 g/cm, mõlemad vahevöö osad koosnevad silikaatsetest (silikaat – ränihappe sool) mineraalidest nagu nt. perouskiit, temp. 1300 kraadi, tahke b) astenosfäär 660-2800km, 5.5g/cm, 1200-2500 kraadi, plastiline Tuum – a) välistuum – kuni 5400km, 10g/cm, Fe2O, nikkel, temp 3000 kraadi, olek vedel b) sisetuum – 5400 – 6370km, 13.3 g/cm, aine sisaldus sama mis ...
läheneb arvule b. Parempoolse piirväärtuse kirjutusviis on: lim(xa+) f(x) = b või f(x) b kui xa+ 5. Lõpmata väikesed ja lõpmata suured suurused. Def. Muutuvat suurust ehk funktsiooni (x) nim. lõpmata väikeseks suuruseks piirprotsessis xx0, kui lim xx0 (x)=0. Lõpmata väikest suurust nim. ka hääbuvaks suuruseks. Asjaolu. et (x) on lõpmata väike suurus piirprotsessis xx0, tähistatakse ka kujul (x)=o(1) (xx0). Näide. Funktsioonid x, x kuubis, sinx, 1-cosx, e astm x miinus 1 ja ln(1-x) on piirprotsessis x0 lõpmata väikesed suurused, sest lim x0 x=0, lim x0 x kuubis =0, lim x0 sinx=0, lim x0 (1-cosx)=0, lim x0 (e astm x miinus 1)=0, lim x0 ln(1- x)=0. Definitsioon2. Muutuvat suurust (x) nim. lõpmata suureks suuruseks piirprotsessis xx0, kui lim xx0 (x)=. LSS nim. ka vohavaks suuruseks. Näide. Suurused 1/x, 1/x kuubis, 1/sinx, 1/ (1-cosx), 1/(e ast x miinus 1) ja 1/(ln(1-x)) on piirprotsessis xx0 lõpmata suured, sest lim x0
YKI0020 Keemia alused Üldmõisted Mõisted Maht on tuletatud ühik - pikkus kuubis. SI - süsteemis on ühikuks m3. 1 m3 = 1000 dm3 Põhimõisted 1 m3 = 1000 l Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on 1 dm3 = 1000 cm3
lahendused, kus tuulegeneraatori toodetav elekter vähendab elekrivõrgust ostetava elektri hulka. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Suuremahuliste tuuleparkide rajamisel otsitakse anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. Sellises teguviisis pole aga midagi imeks panna, kuna Tuulest toodetav energia tähendab tuulekiirust kuubis. Järelikult annab turbiin tuulekiiruse kahekordistamisel kaheksa korda suurema energiaväljundi ning võimalikult hea asupaik on äärmiselt oluline Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik. Merre ehitatatud turbiinid ei pea olema nii kõrged kui maismaale ehitatavad, sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal.
mis seal sees on aga ma olin juba selle üle rõõmus , et see asi toodi mulle. Ma läksin kasti juurde hingasin mitu korda sügavalt sisse ja avasin selle suure kasti mis seisis seal köögi laua peal, seal kastis oli arvuti, see oli selline asi see päev , et ma ei osanud sellest mitte unistadagi elusees ka mitte , aga nii see oli mulle toodi arvuti , täiesti minule ja mitte kellelegi teisele. Vot siis ma olin küll nagu mingisugune sõltlane kuubis , siis kui ma sain selle arvuti kätte, ma toppisin absoluutselt kõik arvuti juhtmed ja värgid sinna kus nad minema pidid ja ühendasin arvuti vooluvõrku ja kui arvuti oli ühendatud vooluvõrku siis ma vajutasin võimalikult kähku on nuppu , nii et arvuti läheks tööle. Siis kui arvuti oli juba tööks valmis ei osanud ma selle arvutiga midagi peale hakata , õnneks oli arvutiga kaasa antud ka üks arvuti mäng ja sellel mängul oli ka
Televisiooni tulevik Televaataja sooviks, et tema kodus oleks televisiooniekraan, mis annaks sama suure kujutise kui filmiamatööri projektor. Televisioon peaks lahti saama oma iseloomulikust väikesest ekraanist. Väga paljudes laboratoorumides otsitakse võimalusi, kuidas saada lahti väikesest ekraanist, mille mõõtmed laiuselt on üle 70 sentimeetri. Selleks, et teha laiemat televiisorit, tuleb lahendada palju raskusi, mis kasvavad kui mitte kuubis siis vähemalt ruudus. Laserkiirte abil saadud kujutis on ühevärviline ja see värv sõltub laseri tüübist. Selleks, et saada erinevaid värvuseid, tuleb kasutada punase, rohelise, sinise värvusega lasereid, mille kiired ekraanil liituvad. Tulevikutelevisioon on väga õhukese ja ümbes ühemeetrilise küljepikkusega telerite päralt, kus kujutise ülekanne toimub laser abil. Kuid praegu pole võimalik ennustada, millal selliste saavutusteni jõutakse.
katalüsaatori kasutamine, et põlemata kütuseosakesed (HC) järelpõletada H2O-ks ja CO2-ks. NOx heitgaasi tagastus (EGR), mis mootori teatud tööreziimidel juhib põlemiskambrisse koos värske kütteseguga vanu, töötanud gaase, et halvendada küttesegu koostist ja sellega vähendada põlemistemperatuuri silindris. NOx kogus heitgaasides sõltub aga põlemistemperatuurist kuupfunktsioonis: kui natukenegi vähendada põlemistemperatuuri, väheneb NOx sisaldus kuubis. Peale selle on kasutusel ka taandavad katalüsaatorid, mis taandavad NOx-i puhtaks lämmastikuks (N2) ja hapnikuks (O2). SOx Vääveloksiidide hulk heitgaasides sõltub suurel määral väävlisisaldusest kütuses ja kaasajal efektiivset lahendust SOx vähendamiseks heitgaasides praktiliselt ei ole. C puhta süsiniku osakesed e. tahm on tavaliselt diiselmootorite probleem, kus rikka küttesegu korral ei moodustu põlemiskambris mitte CO, nagu bensiinimootoril, vaid
RASKUSKIIRENDUS. 1. Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vonkeamplituudide korral,kui vonkumist voib lugeda harmooniliseks.Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). Füüsikalise pendli (joonis B) võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus ...
et põlemata kütuseosakesed (HC) järelpõletada H2O-ks ja · CO2-ks. · NOx heitgaasi tagastus (EGR), mis mootori teatud tööreziimidel juhib põlemiskambrisse koos värske kütteseguga vanu, töötanud gaase, et halvendada küttesegu koostist ja sellega vähendada põlemistemperatuuri silindris. NOx kogus heitgaasides sõltub aga põlemistemperatuurist kuupfunktsioonis: kui natukenegi vähendada põlemistemperatuuri, väheneb NOx sisaldus kuubis. Peale selle on kasutusel ka taandavad katalüsaatorid, mis taandavad NOx-i puhtaks lämmastikuks (N2) ja hapnikuks (O2). · SOx Vääveloksiidide hulk heitgaasides sõltub suurel määral väävlisisaldusest kütuses ja kaasajal efektiivset lahendust SOx vähendamiseks heitgaasides praktiliselt ei ole. · C puhta süsiniku osakesed e. tahm on tavaliselt diiselmootorite probleem, kus rikka küttesegu
Fp prootonite vaheline elektrijõud 0 elektrostaatiline konstant q prootoni laeng Liikumishulk ja jõuimpulss p liikumishulk m mass v kiirus F resultantjõud a kiirendus J jõuimpulss t ajavahemik p tot osakeste süsteemi summaarne liikumishulk p liikumishulkade vektorsumma Reaktiivliikumine v raketi kiirus piki sirget trajektoori u heitgaaside kiirus(e suurus) raketi suhtes Rõhk ideaalses gaasis V väikese kuubi ruumala n osakeste arv kuubis m ühe osakese mass t ajahetk v osakese kiirus vy kiiruse y-telje suunaline komponent t väike ajavahemik p liikumishulga muut 3 F seinale mõjuva jõu suurus y kuubi külje pikkus Py rõhk kuubi ühele tahule P kogurõhk II v osakeste ruutkeskmine kiirus k Boltzmanni konstant T absoluutne temperatuur V koguruumala N osakeste arv koguruumalas Jõumoment ja pöörlemishulk jõumoment
Päikesesüsteem Päike Päike on üks tähtedest. Päikesel muundub vesinik heeliumiks. Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi. Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud. Maa Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Atmosfääril puudub kindel ülapiir. Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu. Maa tiirleb ümber Päikese. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti....
kui < BAC = 300 ja
=6 19. Pakkefaktori väärtus HTP rakus? PF=0.74 20. Mis on suundade perekonnad? Ekvivalentsed suunad moodustavad perekonna. 21. Mis on Miller'i indeksid? pöördväärtused lõikudest, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x, y, z telgedele. Kuidas leida kristallograafilise tasapinna Miller'i indeksid? 1. valime tasapinna, mis ei läbi punkti (0, 0, 0); 2. määrame selle tasapinna lõikumispunktid x, y, z teljega elementaarses kuubis. 3. moodustame pöördarvud neist lõikepunktide väärtustest; 4. leiame vähimate täisarvude kombinatsiooni, mis omab sama suhet kui saadud lõikude pikkused. Need täisarvud moodustavad kristallograafilise tasapinna Milleri indeksid ja nad esitatakse sulgudes ilma komadeta. 22. Mis on Miller Bravais indeksid? 23. Millisele aatomjärjestusele vastab PTK kristallstruktuur? 24. Millisele aatomjärjestusele vastab THK kristallstruktuur?
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Matemaatika andmestiku analüüs Aruanne õppeaines matemaatiline statistika Koostajad: Juhendaja: Eve Aruvee Tartu Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Tunnuste esmaanalüüs.......................................................................................................4 Seoste analüüs................................................................................................................... 8 Mudeli koostamine.......................................................................................................... 13 Kokkuvõte.................................................................................
Kool Tähtede vanuriiga Referaat Koostas: Minu Nimi 15 X Aasta SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 TÄHTEDE ELU VIIMASED HETKED...........................................................................4 VALGED KÄÄBUSED.................................................................................................. 5 SUPERNOOVAD .......................................................................................................... 6 HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM ..................................................................9 HR-DIAGRAMM- TÄHTEDE MÕISTMISE VÕTI........................................................10 TÄHTEDE VANUS...........................................................
Haiguse sissepoole). Maltspuit on aktiivne elav, areng: Nakkuse allikas (seeneeosed)- lülipuit surnud. Primaarne lagundaja on levimise (tuulega)- sissetung- sunnitud tungima läbi elava tsooni, kus on koloniseerimine- ssümptomid- tagajärjed. kaitsemehhanismid nt korp (koore Eoste hulk kauguse kasvuga ruudus väheneb eemaldamisega vabanetakse kuubis. 3m kaugusel on eoste arv x. 9m haigustekitajast). Kambiumist lähevad läbi kaugusel on 27 korda vähem eoseid. Puit üksikud seened. Suurimaid kahjustusi võib aktiivselt takistada haiguse sissetungi puidutoodangule tekitavad saprotroopsed nt surmab oma koed, et patogeenid ei saaks seened mitte parasiitsed seened. elusaid kudesid asustada, aga sissetung ei
osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad Staatilise momendi dimensiooniks on pikkuseühik kuubis, tavaliselt cm3. Staatiline 24. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). moment võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka erijuhul võrduda nulliga. Kui x- või y-telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks. Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Kui kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.), mille raskuskeskme asukohad on teada,
Definitsioon 8 n-mõõtmeliseks kuubiks n ruumis n nimetatakse lõikude otsekorrutist n = [a1 ; b1 ] × [a2 ; b2 ] × K × [a n ; bn ] , (2.7) kus b1 - a1 = b2 - a2 = K = bn - an = r > 0 . Lõike [a1 ; b1 ],K,[an ; bn ] nimetatakse kuubi n servadeks ja arvu r serva pikkuseks. Kui närvivõrgul on n sisendit, siis sisendvektor kuulub kuubi n . Teoreem 3 (Kolmogorovi) Iga kuubis n pidev funktsioon avaldub järgmisel kujul: 2 n +1 n f ( x1 ,K, xn ) = j ij ( xi ) , (2.8) j =1 i =1 kus i ja ij on reaalarvulised pidevad ühemuutuja funktsioonid. Võrreldes valemid (2.4) ja (2.8) me näeme, et valem (2.8) on valemi (2
Definitsioon 8 n-mõõtmeliseks kuubiks n ruumis n nimetatakse lõikude otsekorrutist n = [a1 ; b1 ] × [a2 ; b2 ] × K × [a n ; bn ] , (2.7) kus b1 - a1 = b2 - a2 = K = bn - an = r > 0 . Lõike [a1 ; b1 ],K,[an ; bn ] nimetatakse kuubi n servadeks ja arvu r serva pikkuseks. Kui närvivõrgul on n sisendit, siis sisendvektor kuulub kuubi n . Teoreem 3 (Kolmogorovi) Iga kuubis n pidev funktsioon avaldub järgmisel kujul: 2 n +1 n f ( x1 ,K, xn ) = j ij ( xi ) , (2.8) j =1 i =1 kus i ja ij on reaalarvulised pidevad ühemuutuja funktsioonid. Võrreldes valemid (2.4) ja (2.8) me näeme, et valem (2.8) on valemi (2
m, cm h, cm r,cm Sk, cm^2 Sp, cm^2 6.0 5.0 3.0 56.548668 28.2743339 31.3 30.5 7.0 688.32295 153.93804 10.0 8.7 5.0 157.07963 78.5398163 300.0 293.9 60.0 56548.668 11309.7336 Summa: 57450.6 11570.5 Keskmine: 14362.7 2892.6 m - koonuse moodustaja H - koonuse kõrgus r - põhja raadius 1. Arvuta välja koonuse küljepindala, põhjapindala, täispindala ja ruum 2. Anna piirkondadele F3-F6, G3-G6, H3-H6 ja I3-I6 nimed 3. Leia pindalade ja ruumalade kogusumma ja keskmine väärtus kasuta 4. Vastused anna kümnendik täpsusega 5. Leia mitu % moodustab iga koonuse ruumala nende ruumalade summ 6. Anna J veerule % vorming ja näita vastuses kahte komakohta 7....
näidendile“Salome”), Klimt (Viin) jt; vt ka Pariisi metroo vanu sissekäike 1899-1900. Juugendstiili iseloomustus: • Jaapani puugravüüride mõjutused • Tähtis on kontuur, voolav, looklev, laineline joon • Taimevormide eeskuju – kalla, liilia, orhidee • Ebasümmeetria • Tarbekunstis nt. raamatute kujunduses • Värvid: heleroheline (rohekaskollane), lilla (Eestis nt. Draamateater) Ekspressionism (äärmuslik väljenduskunst) romantism kuubis Richard Strauss (1864–1949) (München Garmisch - suusakuurort Alpides) Hakkas oopereid kirjutama 1880-te lõpus. Tema esimesed ooperid ei äratanud tähelepanu. Alles kolmas ooper tõi edu (Sálome). Kuulsust oli ta võitnud aga oma sümfooniliste poeemide ja lauludega. Teda mõjutasid väga Wagneri ooperid. Lisaks oli ta väga hea dirigent (nagu Mahlergi). (Saksa kultuuriruumis mängis suurt rolli Wagneri eeskuju) III ooper oli „Sálome“. Esietendus 1905, Dresdenis
kõikide optimeerimismeetodite abil saab leida ainult minimiseeruva funktsiooni lokaalsed miinimumid. Tegelik närvivõrgu täpsus sõltub väga erinevatest parameetritest: kihtide arvust, neuronite arvust igal peidetud kihil, kasutatavatest neuronite aktiveerimisfunktsioonidest, õpetamisalgoritmist, juhuslikust kaalukoefitsientide algväärtuste valikust jne. Kõik need parameetrid valitakse igal konkreetsel juhul empiiriliste teadmiste alusel. Kolmogorovi teoreem: Iga kuubis E astmel n pidev funktsioon avaldub järgmisel kujul: f(x1,...xn)=sumHj(sumFij(xi)), kus Hj ja Fij on reaalarvulised pidevad ühemuutuja funktsioonid. See valem on erijuhtum, kus funktsioonid Hj on närvivõrgu väljundkihi neuronite aktiveerimisfunktsioonid ja Fij on närvivõrgu peidetud kihi neuronite aktiviseerimisfunktsioonid ja peidetud kihi neuronite arv N=2n+1. Modelleerimine tehisnärvivõrkudega: Identifitseerimisülesande püstitus: On antud süsteem, mille funktsioon on tundmatu
Kiiruskarakteristikud kui diiselmootori tööreziimide vastassuunas pöörlevat hammasratast , milledele on kinnitatud kaks iseloomustajad. Sõukruvi takistusmomendi ja "neelatava " võimsuse arvutustes võrdset massi (mvk1=mvk2) ehk nn. dünaamilist vastukaalu. Mootori tööreziimi all mõistetakse tööprotsessi kulgemise tingimusi, võetakse esimene ruut- ja teine mootori pöörete kuubis korda . Üles-alla liikuvate teise järgu inertsjõudude tasakaalustamiseks, mida iseloomustab tööprotsessi põhinäitajate kogum : Msk = C1n2 ja Ne sk = C2n 3 , kus C1 ja C2 on tegurid , mis on millede perioodiks on pool väntvõlli pööret, tuleb tekitada vastava - pöörete arv n, omased antud sõukruvile konstantsete välistingimuste korral . sagedusega inertsjõud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
