Auto tuled ja nende kasutamine Park ehk gabariidituled ja numbrituled (esimesed valged ; tagumised punased ; numbrituled valged) Lähituled (valged) Kaugtuled (valged) ; Tagurdamise käigu tuli (valge) Pidurituled (punased) Suunatuled (kollased) ohutuled Päevasõidutuled (valged) Udutuled (esimesed valged ; tagumised punased) Lisakaugtuled (valged) Töötuled (valged) Tuledele esitatavad nõuded . Ø Tulede klaasid peavad olema terved ja olemas . Ø Tuled peavad olema puhtad . Ø Põhituled peavad olema õigesti ja võrdselt reguleeritud . Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled.
( dets.-veebr; M&S rehvid) 195/65R1591V 195/65 laius/kõrguse % laiusest R radiaalrehv (diagonaal) 15 tolli (rehvi sise mõõt veljele) V kiirusklass, mis määrab selle rehviga sõites suurima lubatud sõidukiiruse Mis on vesiliug/veekiil ? Sõiduki valgusseadmed Esituled - lähituled (sõidutuled, päevatuled) - kaugtuled - gabariidituled (ääretuled) - suunatuled Tagatuled - gabariidituled (ääretuled) - pidurituled (stopptuled) - numbrituled - suunatuled § 178. Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. § 179. Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral. Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
pikivahet, kui ei võimalda üle 40km/h sõita, tuleb kasutada aeglase sõiduki tunnusmärki. Asulavälisel lõppeb kiirusepiirangu: uus kiirusepiirang ja piirangu lõppu tähistav märk. Tulede kasutamine Valgel ajal peavad põlema: lähi või päevatuled, võib kasutada eemisi udutulesid lähitulede asemel. Valgel ajal hea nähtavusega: lähituled koos ääre ja numbrituledega, päevatuled lähitulede asemel. Pimedal ajal: lähi- või kaugtuled, numbrituled, ääretuled. Lähi-, kaug- või udutuled ei tohi põleda: halva nähtause korral või üimeda ajal asulavälisel teel, parkimisel auslateel. Asulas paremal teepoolel ei tohi põleda: kaugtuled. Valgustamata asulateel pargmisiel peavad põlema: ääretuled ja numbrituled. Asulas tohib halva nähtavuse korral kasutada liikluspoolseid seisutulesid kui - mootorsõodik ei ole üle 6m pikk. Mootorsõiduki laius on alla 2m. Moortorsõiduk on ilma haagiseta.
Et eessõitja pole andnud vasaksuunamärguannet. Et temast pole alustatud möödasõitu. 95. Kiirteel ei tohi ... pukseerida mootorsõidukit kaugemale lähimast ärapööramiskohast; parkida väljaspool selleks määratud ala; peatuda väljaspool selleks määratud ala; 97. Sõidate pimeda ajal valgustamata teel. Vahetult teie ees sõidab sõiduk. Millised tuled peavad teie sõidukil põlema? Ainult ääretuled. Lähituled. Kaugtuled. 98. Kus on peatumine keelatud? Kiirteel väljaspool selleks määratud ala. Sõiduteel, kus nähtavus on piiratud. Bussipeatuses, kui ühissõidukit ei takistata. 100. Millisel pärisuuna rajal tuleb sõita, kui sõidukiga ei saa tehnilistel põhjustel sõita kiiremini kui 40 km/h? Äärmisel vasakpoolsel. Äärmisel parempoolsel. Keskmisel. 2. Kummal joonisel sõidab juht õigesti? Vasakpoolsel. Parempoolsel. 3
D) Maanteetulede asend . ( millega lülitatakse sisse-välja Ohutuled (vilkuvad) Neli esituld (kaks lähituld ja kaks kaugtuld) Vilkurid Alumised sõidutuled (kui olemas.) E) Põllutulede asend . ( millega lülitatakse sisse-välja Terapunker ja kõik kaheksa esituld.Reaotsitulede ja suunatulede hoob.Väljalaadimisteo tuli avatud olekus.Gabariidituled ja ohutuled.) F) Kaugtulede vilgutus . (Hoova tõmbamine ülemisse asendisse lülitab kaugtuled hetkeks sisse.) G) Lähitulede asend . (Lähitulede töötamiseks tõmmake hoob keskasendisse.) H) Kaugtulede asend . (Lükake hoob alumisse asendisse, et lülitada sisse kaugtuled.) Kombaini igapäevane määrimine ja hooldus. Masinat tuleb regulaarselt kontrollida kogu koristuspäeva jooksul. Kõrred ja muu kogunenud praht tuleb eemaldada, et tagada masina nõuetekohane töö ja vähendada tulekahju ohtu.
Esilaternate läätsede süsteemid AUT07 Juhendaja: Elari Ibrus Viljandi 2008 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Valgustusviisid 4. Laternate tüübid, Autolambid 5. Halogeen lambid 6. Põhilaternate ehitus 7. Udulaternad 8. Udulaternad 9. Kasutatud kirjandus Joon. 5.2. Valgustusviisid: A: Euroopa lähituli, B: kaugtuli, C: Ameerika lähituli Valgustusviisid. Liiklusohutus nõuab, et kaugtuled valgustaksid sõiduteed suures ulatuses. Seejuures ei tohi pimestada vastutulijaid ja sõidutee valgustatus peab olema ühtlane. Alates 1924. a. kasutatakse sõidutee valgustamiseks reflektorlaternaid, milles asuvad kaksikniidiga lambid. Sellised laternad jagunevad valgusjaotuse poolest kahte põhirühma. Euroopa autodel paikneb kaugtuleniit peegeldi (reflektori) fookuses ja lahituleniit on kaugtuleniidist eespool. Et lahituleniidi all asub metallsirm, paistab valgus üksnes peegeldi
keermeid valmistada. Seeläbi muutuks masinate parandus ja ehitamine mitmeid kordi kiiremaks. Valgustid Valgustid on liikurmasina juures väga vajalikud. Statistika näitab, et kõige rohkem juhtub liiklusõnnetusi pimedal ajal. Samas aga sõidab tavaline juht ainult umbes 25% pimedas. Sõiduautol on kohustuslikud: · esimesed gabariit tuled · esimesed lähituled · esimesed kaugtuled · esimesed suunatuled · tagumised gabariit tuled · tagumised suunatuled · tagumised pidurituled · tagurpidikäigu tuli · vähemalt üks udutuli ja vähemalt üks numbrituli Auto omanik võib lisada sõidukile veel lisatulesid, aga need peavad sellisel juhul olema seadusega kooskõlas. Liiga palju tulesid ja valgusvõimsust hakkab pimestama teisi juhte. Alates autonduse algusest, on auto tuled ja signaliseeerimise seadmed pidevalt arenenud
LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. Veojõud. Veojõud tekitatakse auto vedavatel ratastel. See sõltub mootori poolt arendatvast pöördemomendist (autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust. 2. Haardejõud. Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka auto kiirusest: - Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime. Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk rehvis. - Teepinna seisukord: mida libedam on tee, seda väiksem on haardetegur. Näiteks: Auto saab liikuda siis, kui haardejõud on suurem veojõust. Vastasel juhul hakka...
ABS piduritega auto armatuurlaual peab olema kindlasti rikke märgutuli Tulede ehitus Kindel reegel on, et pirnid vahetatakse samade parameetritega pirnide vastu. Kaitsmed samade võimsuste kaitsmete vastu. Tulede reguleerimiseks oleks vaja teadakeskmist sõitjate arvu. Reguleeritavad tuled neid saab reguleerida auto salongist. Mitte reguleeritavad tuled vanematel autodel sai neid keerata tulede juures olevate kruvide keeramisega. Lähituled peavad valgustama teed 40m kaugusele, kaugtuled parallelselt teega, udutuled kõrvale külgedele ja sõiduki ees. Tulede puhtuse eest hoolitsemine enne iga väljasõitu kontrollida. Tulede puhtuse vahe on eriti tuntav pimedas sõites. Õigeaegne kontrollis käimine vajadus Orienteeruvalt kulumis välted. 1) Rehvid 40-60 tuhat km 2) Aku 3-5 aastat 3) Pidurivedelik 2 aastat 4) Amortisaator 50-200k km 5) Veepump 100-200k km 6) Hammasrihm 40-100k km 7) Plokikaane tihend 150-250k km 8) Sidur 150-200k km
Nõue "halva nähtavuse või pimeda ajal peavad põlema ääre- ja numbri- tuled" ei laiene peatatud ja pargitud sõidukile, mis asub: asulas sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, pisimopeedi, mopeedi või kaherattalise külghaagiseta mootorrattaga, millel puudub aku Muudatused liiklusreeglite osas Tulede kasutamine Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui: vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada kaugtuled võivad pimestada teist sõidukijuhti, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti. Raudteesõiduki juhti ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha ees raudtee ületamise võimalust oodates (jalakäijat võib) Muudatused liiklusreeglite osas Tulede kasutamine Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral
7) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõiduki laternate optilised elemendid peavad vastama E reeglile nr 57 või nr 72; 8) ei tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud lähitule laternaid (vasakpoolses liikluses kasutatava laterna klaasile on kantud nool). Lähituled, kaugtuled, lisakaugtuled ja eesmised udutuled peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug ja lähituled juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks; 9) kohustuslike laternate kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendeid. Kontrollimine: 1) TÜ vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid
Vältige äkilisi kiirendusi, järske pidurdamisi ja kiireid roolipööramisi. Kui auto tuleb seisma jätta, vajutage pidurit õrnalt ja tippides, et auto pöörlema ei hakkaks; kui aga auto siiski kõrvale kaldub, keerake rooli vastupidises suunas. Sõitmine udus Vähendage kiirust. Jälgige hoolikalt kiirabiauto ees aeglaselt liikuvaid või seisvaid sõidukeid. Lülitage sisse udulaternad ja tagumised udutuled, kuid mitte kunagi kaugtuled. Väljasõitudel paksu uduga lülitage välja sinised laternad, et ennast mitte pimestada. Arvestage, et ka helisignaali levimise kaugus võib udus väheneda. Ärge jääge teele seisma. Kui seismajäämine on vältimatu, vajutage mitu korda lühidalt piduripedaalile, et hoiatada kiirabiauto taga sõitvaid autosid. Jääge seisma teepeenral, lülitage sisse sinine tuli ja tähistage seisev auto ohukolmnurgaga. 863 Sõitmine öösel
annaabi.ee 
