Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kultuuri ajalugu (0)

2 HALB
Punktid

Lõik failist

Eesti kultuuri ajalugu
EESTI KULTUURI AJALUGU
Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11;
05.11; 10.11; 12.10; 17.11;
Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10;
Kohustuslik kirjandus:
L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela
I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu . Ilmamaa . Leheküljed: 7-25;
37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426;
442-528; 543-594
Kirjandust:

  • Kuld Lõwi ja Kultase ajal“ Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn
    Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid .

    Eesti
    kultuur ja eesti kultuur


    Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur,
    s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega
    eesti kultuur: alates 19.saj II poolest
    omanäoline eestlaste loodud kultuur

    MUINASAEG EESTIS


    Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need
    jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000
    – 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks
    maakonnaks, maakonnad omakorda kihelkondadeks. Mingil tasandil
    eksisteeris juba ka kihistatus. Ristiusku veel polnud. Naaberriikidel
    olid juba ka riiklikud jooned. Eestis puudud ühtne riiklik
    moodustis. Maakonnad ja nende inimesed koondusid kokku vaid ohu
    korral või selleks, et minna rüüsteretkele. Puudus maakondade
    vaheline koostöö. Suurim koostöö nähtus oli mingisuguse linnuse ehitamisel ja seegi vaid ühe maakonna tasemel. Teised riigid tahtsid
    muuta Eestit ristiusuliseks. Kui läks eesti ala ristiusustamiseks
    sõjalisel teel, polnud tegu enam ainult rüüsteretkedega, vaid
    organiseeritud sõjategevusega. Alguses püüti küll rahulikul teel
    seda teha. Sõjalise tegevuse põhiliseks jõuks oli Mõõgavendade
    ordu, mis oli eestlastest kaugelt kõrgemal tasemel. Madisepäeva
  • Vasakule Paremale
    Eesti kultuuri ajalugu #1 Eesti kultuuri ajalugu #2 Eesti kultuuri ajalugu #3 Eesti kultuuri ajalugu #4 Eesti kultuuri ajalugu #5 Eesti kultuuri ajalugu #6 Eesti kultuuri ajalugu #7 Eesti kultuuri ajalugu #8 Eesti kultuuri ajalugu #9 Eesti kultuuri ajalugu #10 Eesti kultuuri ajalugu #11 Eesti kultuuri ajalugu #12 Eesti kultuuri ajalugu #13 Eesti kultuuri ajalugu #14 Eesti kultuuri ajalugu #15
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 274 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor helenailves Õppematerjali autor
    1.Mõisted eesti kultuur ja Eesti kultuur
    2. eesti muinasaegne rahvausund ja selle iseloomulikud tunnused
    3. Keskaja arhitektuur ja kujutav kunst Eestis
    4. Reformatsiooni tähtsus eesti kultuurile, reformatsiooniga kaasnenud muudatused
    5. Talurahvahariduse ja eestikeelse kirjasõna areng Rootsi ajal
    6. 18. sajandil levima hakanud vaimsed voolud (valgustus, pietism, ratsionalism) ja
    nende kandjad Eestis
    7. Baltisaksa kultuur 19. saj.: mõisaarhitektuur, baltisaksa maalikunst, TÜ
    taasavamise tähtsus baltisaksa kultuurile
    8. Estofiilide tegevus (eelkõige Rosenplänter ja Masing)
    9. Rahvusliku liikumise kolm suurkuju Jannsen, Jakobson, Hurt ja nendega seotud
    ettevõtmised
    10. Eestlaste rahvakultuur 19. saj. ja seal aset leidnud muutused
    11. eesti kultuuri eri valdkondade professionaliseerumine 19. lõpus/20. sajandi
    alguses
    12. Vähemusrahvuste kultuur EV-s 1918-40
    13. Erinevate kultuurivaldkondade olulisemad aspektid EV-s 1918-40: kunst (mh.
    arhitektuur), kirjandus, muusika
    14.Nõukogudeaegse eesti kultuuri olulisemad arengujooned kunstis, kirjanduses ja
    muusikas

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    70
    docx

    Eesti Uusaeg

    Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse

    Ajalugu
    thumbnail
    106
    docx

    EESTI UUSAEG

    I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida varasemasest ajast kasutada pole: 1) rahvastikuajalugu – hingeloendid (hingerevisjonid), maksukohuslaste väljaselgitamine, loendis välja toodud ka naised, asehalduskorra alguses, pearahamaksu maksmiseks vaja teada maksukohuslaste arvu (ainult mehed, talupojad,

    Ajalugu
    thumbnail
    16
    doc

    Eesti ajalugu

    EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu ­ lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale ­ Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes

    Eesti ajalugu
    thumbnail
    12
    doc

    Ajaloo konspekt

    Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. ) Pilet 2 Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561.a läks Rootsi võimu alla Tallinn, (kui Liivimaa palus Liivi sõjas abi rootslastelt, et venelastele vastu hakata) 1570. a läks Rootsi alla Hiiumaa 1583. a Pljussa vaherahu- Venemaa ja Rootsi vahel- Põhja-Eesti läks Rootsi alla 1629.a Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel- Lõuna- Eesti läks Rootsi alla 1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile 1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"

    Ajalugu
    thumbnail
    24
    doc

    11. klassi kokkuvõte

    · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem (u.10. aastatuhat eKr.). Kunda kultuuri iseloomustab = hästi palju tulekivist tööriistu, inimesed elasid u.25 kaupa. Elatusalad : kalastamine, jaht, korilus. · Kammkeraamika kultuur: Levis Eestis u.4000. aasta paiku eKr. Oluliselt paranesid tööriistade valmistamisoskused: näiteks tulekivist nooleotsad polnud ainult ühest servast teritatud, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille mustrid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Matmiskombed:

    Ajalugu
    thumbnail
    44
    docx

    Eesti uusaeg

    1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof ­ 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed

    Ajalugu
    thumbnail
    72
    docx

    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

    EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    doc

    Nimetu

    AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun