Kirgastus meeskoorile (Mart Raud) Oma saar meeskoorile (Gustav Suits) "Eesti laulumeeste" moto meeskoorile Laulu võim meeskoorile (Juhan Liiv) Hommik segakoorile/meeskoorile (Juhan Liiv) Murelaul segakoorile (rahvaluule) Neiule meeskoorile (Juhan Liiv) Saatus, ole helde segakoorile klaveri saatega Torupillilugu segakoorile (Marie Under) 8 KOKKUVÕTE Referaadi koostamine andis hea ja üldise ülevaate Eevald Aava elust ja loomingust. Internetist leidsin põhiliselt infot Aava loomingu kohta. Võib öelda, et referaadi ülesanne- silmaringi laiendada- on täidetud. 9 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.emic.kul.ee/emik/Heliloojad/Evald_Aav.htm (07.04.08) http://et.wikipedia.org/wiki/Evald_Aav (07.04.08) 10
Eevald Piirisild ,,Eestimaa linnused" Retsensioon Külastasin Eevald Piirisilla akrüülmaalide näitust ,,Eestimaa linnused". Näituse maalid on paigadest, kus sai alguse eestlaste vabadusvõitlus. Näitusel ,,Eestimaa linnused" on välja pandud 36 maali, mis pärinevad aastatest 2005 2008. Peale ordulinnuste võib leida näituselt maale muinaslinnustest (,,Varbola"), kabelidest (,,Maarja kabel") kui ka kloostrist (,,Padise"). Saarlasena hakkasid mu silmad otsima Kuressaare linnust, kuid kõige pealt jäi mu pilk pidama Pöide kirikul
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspression...
KULTUUR MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Nimeta kolm Eesti Vabariigi hariduselus perioodil 1918-1940 toimunud muudatused? * 1919. aastal avati Tartu Ülikool eesti keelsena * Maareformi ajal riigistatud mõisahoonetesse kolisid koolid * Määrati kohustuslik 6.klassiline haridustee Esimene.. Lühitummfilm karujaht pärnumaal Helifilm kuldämblik Täispikk tumfilm mineviku varjud Ooper eevald aava vikerlased 'Pallas' 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem'
Mart Sanderist endast · Ise ütleb Mart, et teda ei tunta eriti kunstnikuna, pigem showmehena või muusikuna. · Talle on mütoloogiline lähenemine kunstile lähedane. · Marti eriti ei huvita looduse maalimine. · Mart Sander maalib fotode järgi. · Mardilt on küsitud, et miks talle on lähedane maalide koopiate tegemine, Ta vastab, et koopiate tegemine on ülemaailma kunstihariduse kõige tähtsam osa. · Oma eeskujuks Eestis peab Mart Sander juba ammu Eevald Okast. Mart on püüdnud järgida Okase maalimis stiile. Mart on öelnud, et tahaks Eevald Okast isegi enda õpetajaks, kui see oleks võimalik. · Mart püüab maalida erinevate tehnikatega, mis on pärit 19.sajandist. · Mart Sander pole õppinud maalimist, kuid on maalimisega tegelenud juba üle 30. aasta. Tähtsamaid teoseid "Saladuslik portree" "Pille Minevi portree" "Priimabaleriin Kaie Kõrbi portree" Minu arvamus Mart Sanderi teostest
loob lavakujunduse. 2. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Tegevutik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. 3. Helilooja peab valima enda jaoks huvitava teema, mida ta oskab hästi lahti mõtestada. Ta peab oskama ennast väga hästi väljendada, peab kindlasti olema uuemeelne ning teadma, mis rahvale peale läheb. Kõigele lisaks peavad tal olema muusikaalased teadmised. 4. Esimene ooper oli "Vikerlased", autor oli Eevald Aava. Selle vahel on suur vahe, sest tol ajal said eestlased vähe informatsiooni sellest, mis mujal maailmas toimub ning ooperid ei levinud Eestisse kiiresti. 5. Eevald Aava- "Vikerlased", Gustav Ernesaks- "Pühajärv", Eino Tamberg- "Raudne kodu" 6. Ooperilaulja ja poplaulja- ooperilauljad ei kasuta mikrofone ja seetõttu peab neil olema väga võimas hääl. Lisaks peavad ooperilauljad oskama ka näidelda, kuid poplauljatel seda vaja ei lähe.
46802240722 Siil Aigi Tali 3 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 34408020335 Marmor Aare Tori 13 33904050217 Mänd Olav Tori 7 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 37308230939 Paulus Madis Tori 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 34708140585 Karu Karl Uulu 4 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 45710100356 Põld Airi Uulu 4 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 34810190405 Salu Karl Uulu 5 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 34404190222 Männik Erki Võiste 6 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 37006180544 Salumets Erno Võiste 11
On vaid pildid, osakesed erinevate inimeste elust, keda ka ise näeme igapäevaselt enda ümber kõndimas, istumas, lihtsalt olemas. Kuid need pildid või lookesed lõppevad alati enne kui asi nii öelda põnevaks jõuab minna. Teoses puutume just läbi nende inimeste elude ja juhtumiste kokku sellega, mis meis muidu huvi võib tekitada. Nii saame lugejatena näiteks vastuse, kuidas näeb välja 50-aastase mehe päev, kui viimane elab koos emaga. Või mida teevad riigiametnikud nagu Eevald peale tööpäeva. Fakti, et raamatul puudub otsene tähenduslik seos kinnitab ka see, et raamatu lõpus ei ole midagi teistmoodi, kui alguses, keegi pole saanud miljonäriks ega ära surnud, kõik käivad edasi tööl ja elavad oma elu niisamuti nagu varem. 2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist; mida on teose kohta öelnud autor ise, mida on öelnud arvustajad) Autoriks on üks Eesti tuntumaid kirjanikke Andrus Kivirähk, kes on kirjutanud üle 20 teose
Kultuurielu arenes ka Eestis jõudsalt. Kultuurile aitas riik teadlikult kaasa rahastati nii riigieelarvest, kui ka kultuurikapitali vahendusel. Kultuurkapital jagas stipendiume ja preemiaid: kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, sportlastele jne. Kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegutsesid aktiivselt. Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Loodi sümfoonilisi suurteoseid, näiteks: Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. Tugevnes ka laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Kasutatud materjalid: Mindomo.com - Mind map ,,Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal" Vikipeedia.org Dzäss, muusika, muusikaliigid, muusikastiilid, tants Kuuste.ee Powerpoint, Kultuur kahe MS vahel 2 . 2
46802240722 Siil Aigi Tali 3 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 34408020335 Marmor Aare Tori 13 33904050217 Mänd Olav Tori 7 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 37308230939 Paulus Madis Tori 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 34708140585 Karu Karl Uulu 4 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 45710100356 Põld Airi Uulu 4 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 34810190405 Salu Karl Uulu 5 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 34404190222 Männik Erki Võiste 6 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 37006180544 Salumets Erno Võiste 11
Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Eesti Vabariik 90 :) 1934 loodi muusikamuuseum. 1923; 1928; 1933; 1938 8. 9. 10. 11. laulupeod. Arendati rahvuslikku ooperit ja balletti: 1928 Eevald Aav "Vikerlased" 19** Eduard Tubin "Kratt". Alustati muusikaväljaannete publitseerimisega: "Muusikaleht", mida anti välja 16aastat. Nii tekkis huvi rahvamuusika vastu. MART SAAR, CYRILLIUS KREEK, EDUARD TUBIN. Mart Saar (1882- 1963) Sündis Hüpassaares Pärnu lähedal(13km). Isa oli metsavaht ja ta oli looduse keskel. Teda on inspireerinud loodus. See kõik on muusikasse toodud. Muusikaga tutvus ta juba enne kooli. Isa oli külapillimees. Isa tundis noote ja oreliehitust
Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, illustreeris ,,Kalevipoega"(1-kroonisel paberrahal) antakse välja tema nimelist kunstipreemiat.
Kultuuri professionaliseerumine- professionaalne, õppinud kunstiinimene sai oma töö eest tasu, preemiaid ja auhindu. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste (sakslased, venelased, rootslased, rahvaarv >3000) tagati õigus emakeelsele haridusele, kultuuri- ja haridusseltsid, koorid, näitetrupid. Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased KIRJANDUS: Heiti Talvik, Betti Alver KUJUTAV KUNST: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud MUUSIKA: Eevald Aav ,,Vikerlased", Artur Kapp ,,Hiiob" + Kappide pere TEATER: Paul Pinna, Neti Pinna HARIDUS__________________________________________________________________ Emakeelne õpe, lihtsam koolisüsteem, uued õppekavad, uued õpikud, ühtluskoolid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele, kuueklassiline koolikohustus, 1934 ja 1937 haridusreform
Kunstiajalugu 1.Mõisted. Originaal-Algupärane teos, mille on teinud kunstnik ise. Rembrand"Öine vahtkond" Peter Paul Rubens"Kolm graatsiat" Claude Monet Koopia- Kunstnike töid uurides ja nende laadi järele aimates omandati koopiaks vajalikud oskused. Peamiseks kopeerimise kohaks on olnud muuseumid. Miniature "Rembrandt " 1900 väga palju koopiaid Koopia Alexander Kurt Muralism-Mehhikost pärit. Suuremõõtmelised ja algselt maalitud ühiskondlike hoonete seintele ning hetkel aktuaalsed teemad. Paint the Revolution' Offers Mexican Diego Rivera Profesionaalne Kunst-Kunstsnikud on omandanud erialase hariduse. Konrad Mägi ,,Valgjärv Valdemar Väli"Sügisel" Ivan Siskin"Hommik männimetsas" Marinist-Meremaalija Rihard Uutmaa"Meri" Ivan Aivazovski"Must meri" Autoportree-Kunstnik on kujutanud ennast(peeglist) ...
nimetas oma teose laulelduseks eestis on 2 ooperi ja balletiteatrit,,Estonia"&,,Vanemuine".Mõlemad kujunesid samanimelistest laulu ja mänguseltsidest, mis asutati muusika kujunemise ajajärgul(1865 aastal). 1906 said kutselisteks teatriteks Algul lavastati laulumänge, operette, hljem ka oopereid balette. Alates 1949 aastast om ,,Estonia" muusikateater, ,,Vanemuises" lavastatakse tänapäevani nii muusika kui ka sõnalavastusi. Esimene eesti ooper on Eevald Aava(190-1929) ,,Vikerlased", mille esiettekanne toimus ,, Estonia" teatris juba 1928 aastal. Vikerlaste"rahvuslikkus avaldub nii sisus kui ka helikeeles. Tegevustiku tuumaks on ajalooline sündmus 12sajandist-muistsete eestlaste röövretk Rootsi ning sealse hästi kindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine Selle taustal arenes peategelaste armastusdraama."Vikerlased"on heroilis- romantilise iseloomuga ooper.
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus,
Tööstuses need ettevõtted Sisepoliitiline kriis 1930- ainupartei Isamaaliit ndate alguses. halvenemine Nõukogude Esimene algupärane ooper, kes kasutasid kodumaist tsensuur, kutsekojad Rahva rahulolematus liidu ja Saksamaa vahel. Eevald Aav ,,Vikerlased" toorainet. B)Juhitud demokraatia C) 20-ndate aastate teine seoses kriisiga. 1938. Eesti kuulutab end Osalemine olümpiamängudel oma 1938-1940 pool Vabadussõdalaste tegevus, neutraalseks. telegatsiooniga.
Helilooja : Anna Regina Kalk Kriminaalooper ,,ABC mõrvad" Dirigent : Eino Tagasaar Libreto autor : Anna Regina Kalk Tekst : Agatha Christie 1936. aastal ilmunud samanimelise kriminaalromaani ainetel. Lavakujundus : Sirje Mätas Kostüümid : Annika Toimla ja AS ,, Õmblusnõel " Grimm ja soengud : Leena Mustjalg & Hair Company Tegelased : Hercule Poirot Kalev Jõgi , bass Arthur Hastings Eevald Tamberg , bariton Inspektor Japp Riho Hiis , bass Inspektor Crome Toomas Sild , tenor Fanz Ascher Samuel Aaspere , oktavist Mary Drower Tiiu Ploompuu , koloratuursopran Donald Fraser Ivar Mikk Kase , bariton Megan Barnard Marii Kirss , sopran Franklin Clarke Jüri Lään , bass Thora Grey Liina Tamm , alt Alexander Bonaparte Cust Leo Filov , bass I Vaatus I Pilt
Koolid ja töökohad 19321939 töötas Autorikaitse Ühingus. 19321936 töötas Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastuses toimetajana. 19301939 töötas ajakirjas ,,Muusikaleht" toimetajana. 19301939 kuulus ta ka Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Evald Aav oli XI üldlaulupeol (1938. aastal) meeskooride üldjuht ning ka mitmete laulupäevade juhiks. 1943. aastal asutas Aava õde (Frida Rukki) Tallinna Konservatooriumis Eevald Aava nimelise stipendiumi, mille sai esimesena Heimar Ilves. ,,Vikerlased" ,,Vikerlased" on 1928. aastal Evald Aava poolt kirjutatud esimene Eesti rahvuslik ooper. Esietendus 8. septembril 1928. aastal Estonia teatris. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolisromantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper käsitles inimsaatuse kujunemist Sigtuna hävitamise retke taustal.
36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 46709190988 Parre Selma Asuja 2 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9
ja võimule vastuhakkajaid eemaldasid. "Praegu saan vanade pattude pärast, loodan, et Soome- asjani ei jõua. Endine vihavaenlane otsis mu üles. Tunneb mind läbi ja lõhki ning nüüd on NKVD-s. Eestlased ise on kõige kuradimad. Venelastel pole ju millestki aimu. Organisatsioon puudub veel täielikult" (Viirlaid 1952: 9) Koduteel kohtab ta venelaste poolt paljaks röövitud meest. Taavi viib ta oma tuttava Selma juurde. Selma hoolitseb ta eest hästi ning mees terveneb. Mehe nimi oli Eevald ja Taavi taipas, et tegu on üsnagi nutika ja usaldusväärse mehega, kellele võib edaspidi lootma jääda. Kolmekesi hakati arutama plaane kevadiseks ülesõiduks Soome. Aeg läks edasi ja see sama Leitud mees Eevald sai järjest rohkem Selmaga läbi ning kevadel hakkasid Selma ja Eevald planeerima juba endi pulmi. Sõda toob inimesi kokku, sunnib neid mõtlema ühe plaani ja ideoloogia järgi. Seda võib sõja juures ühe ainsa positiivse põhjusena esile tuua. Vastasel juhul poleks Selma
rahvalikud komöödiad Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika Noored helikunstnikud Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv Üldlaulupidude traditsioon Tuntumad teosed Eevald Aava ooper „Vikerlased“ Artur Kappi oratoorium „Hiiob“ Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst 1918 Tartus ühingu Pallas asutamine Kunsti edendamine ja tutvustamine Näituste korraldamine Kunsti üle arutlemine Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed Eduard Viiralt Jaan Koort Anton Starkopf Eduard Viiralti „Põrgu“
Laiksaare Ilves Annika 5057838 47704250911 Laiksaare Kukk Krista 5349248 44311270496 Laiksaare Miller Kersti 5086108 48109130038 Laiksaare Mäesalu Valve 5219908 45903030319 Laiksaare Põder Mirja 5176495 44801180808 Laiksaare Raid Hilja 5428585 47605040659 Laiksaare Salu Kustav 5159337 37105220288 Uulu Jänes Ahto 5538140 36405130719 Uulu Karu Karl 5265690 34708140585 Uulu Parts Eevald 5224148 37612170754 Uulu Põld Airi 5252053 45710100356 Uulu Põldmaa Malle 5442057 46307080393 Uulu Rebane Helen - 46809210954 Uulu Salu Karl 5552595 34810190405 Firma AS Loomad Asukoht Loomaaed Puidu müügid Kuupäev Müüja Vald Puidu liik Puidu sort 1.11.2008 Kukk Krista Laiksaare haab 1 2.11
48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 5356094 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 5041124 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 5187660 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 5045920 38105090295 Saar Erki Kabli 4 5282149 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 5538140 34708140585 Karu Karl Uulu 4 5265690 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 5224148 45710100356 Põld Airi Uulu 4 5252053 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 5442057 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 - 34810190405 Salu Karl Uulu 5 5552595 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 5344649 34404190222 Männik Erki Võiste 6 5015458
Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“ 1. Kui palju oli peategelane oma emast noorem? Mis ema nimi? Ema nimi oli Hilda. Ta oli noorem 17.aastat. 2. Kes oli Mann? Mis temast sai? Mann oli peategelase nukk. Peategelane mattis Manni suure kontpuu alla. 3. Kes ja mille peale ütles:,,Perset kah! Kis mind näeb!“? See oli Laine. Selle peale, et paneb katkiste sokkide asemel terved labakindad jalga, keerab kindapärad saabaste peale ja praalib: „Perset kah! Kis mind näeb!“ 4. Mida isa linnast tõi? Isa tõi linnast kringli ja raadio. 5. Mida tegi peategelane koos Liisuga? Mängisid sõitmismängu, kuni toolid toa ühest otsast teise jõudsid. 6. Miks ei tahtnud peategelane enam Liisu juurde minna? Sest ta nägi sängis võõra mehe silmi, panthabet, paljast pealage ning püssirauda ning see hirmutas teda. 7. Mis oli selle raamatu pealkiri, mida peategelane suurena kirjutada tahtis? „Suure seinakella käsi...
Tegutsesid haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Kujutavate Kunstide Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit. Tegutsesid kultuurikontaktid teiste riikidega. Selleks loodud organisatsioonid olid Eesti-Ungari Selts, Prantsuse Instituut ja Eesti-Rootsi Ühing. Kunstis levisid nooremate seas uued suunad nagu ekspressionism ja impressionism, vanemad järgisid siiski traditsioonilisemaid stiile. Tähtsamad asjad: Muusikas Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob" Teatrielus keskuseks Tallinn, kutselised teatrid töötasid ka Pärnus, Tartus, Viljandis ja Narvas. Estonia tõi lavale ka ooperid ja balletid. Kunstielus Tartus ühing Pallas (tegutses 1918-1940) (asutajateks on Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas). Viljakateks loometegijateks kunstis on Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Nooremast põlvkonnast Jaan Vahtra ja Eduard Viiralt.
red. 1965 Mari ja Mihkel) · 1956 Tuleristsed (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas) · 1959 Kosilased Mulgimaalt (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel) · 1965 Mari ja Mihkel, ooperi Käsikäes 2. redaktsioon (K. Merilaasi, August Sanga ja Ardi Liivese libreto) Teatri-ja filmimuusika · 1949 S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" · 1950 lühifilmile "Uus elu" · 1954 dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" · 1955 Eevald Tammlaane näidendile "Raudne kodu" · 1956 filmile "Jahid merel" · 1956 Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" · 1957 filmile "Pöördel" · 1964 J. Smuuli näidendile "Kihnu-Jõnn ehk Metskapten" Tunnustused · 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass · 1946 Tööpunalipu orden · 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest
Päts) · 8.dets.1935 EVKL-i arreteerimine EVKL lõpetas tegevuse 7. Väljapaistvaimad kultuurisaavutused EV perioodist 1918-1940: · hariduses 1.dets.1919 Tartu Ülikool avati eesti keelsena · rahvusteaduses 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" · kirjanduses 1930.aastad psühholoogilise realismi kujunemine (A. H. Tammsaare ja Karl Ristikivi) · muusikas 1928 Eesti esimene ooper Eevald Aava ,,Vikerlased" · spordis 1920.aastatest hakkasid eestlased olümpiamängudel osalema, tuues kuulsust Eestile 8. Väljapaistvad tegelased: · Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja · Johannes-Voldemar Veski- õigekeelsuse korrastaja · Andrus Saareste- eesti murrakute uurija
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (teine osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 23.03.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 0 of 5 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Töölehe täitmisel on abiks koostatud konspekt: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel 1. Nimeta 20. sajandi algupoole Eesti väljapaist...
Eesti Vabariik 1)EV sisepoliitika Parlamentaarne, demokraatlik riik, seadusandlik organ Riigikogu (100 liiget), valiti kolmeks aastaks Hiljem, kui Päts, 1938 sai presidendiks, muutus Riigikogu kahekojaliseks(põhiseadusega seotud muudatused):Ülemkoda (Riiginõukogu, 40 liiget), Alamkoda( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku. Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht) Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad) Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920) Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) ...
01.1959 55 Tootmine MErik Marko Erikson mees 6.10.1941 72 Tootmine AMarm Aare Marmor mees 2.08.1944 69 Tootmine KMets Kaivo Mets mees 3.03.1962 52 Tootmine EAins Erki Ainsaar mees 13.05.1964 49 Tootmine AHein Aadu Heinlo mees 19.05.1982 31 Tootmine KJüri Kristjan Jürimäe mees 3.02.1970 44 Tootmine RMüür Reijo Müürsepp mees 12.04.1951 62 Tootmine EPart Eevald Parts mees 17.12.1976 37 Tootmine HKant Hendrik Kanter mees 11.07.1941 72 Tootmine APulk Aadu Pulk mees 17.04.1942 71 Transport EBerk Elvi Berk naine 6.10.1971 42 Transport KOks Kristiina Oks naine 14.09.1958 55 Transport TRaja Tiina Rajamäe naine 15.11.1971 42 Transport PBurm Priit Burmeister mees 7.02.1983 31 Transport ADani Ahto Danilov mees 24.02
109 Müüa nimi Puidu liik Puidu sort Müüa vald Kukk Krista kuusk 1 Laiksaare Mäesalu Valve kuusk 3 Laiksaare Salu Kustav haab 4 Laiksaare Salu Kustav saar 4 Laiksaare Jänes Ahto haab 5 Uulu Jänes Ahto lepp 2 Uulu Mäesalu Valve haab 3 Laiksaare Parts Eevald saar 4 Uulu Põldmaa Malle kask 1 Uulu Kukk Krista haab 2 Laiksaare Salu Karl vaher 3 Uulu Salu Karl haab 1 Uulu Mäesalu Valve kuusk 2 Laiksaare Kukk Krista mänd 3 Laiksaare Kukk Krista haab 2 Laiksaare
Populaarsemad numbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, televisioonis, ja kontserditel.Muusikazanr on pidevas muutumises, kohanedes nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega. OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tüt...
N tööline 710 Arnold Norak A.N tööline 620 Aarne Norak A.N autojuht 770 Ando Nõmmik A.N dispetser 630 Kristiina Oks K.O autojuht 700 Aarne Oks A.O diiler 650 Reijo Okspuu R.O sekretär 510 Annika Paju A.P tööline 760 Hanno Pajusaar H.P tööline 710 Selma Parre S.P lukksepp 860 Eevald Parts E.P tööline 750 Madis Paulus M.P autojuht 710 Hanno Pedak H.P tööline 570 Meelis Petrov M.P tööline 700 Irma Piirsalu I.P valvur 450 Aadu Pulk A.P sekretär 640 Evelin Põld E.P komplekteerija 770 Airi Põld A.P tööline 650 Malle Põldmaa M.P sekretär 640 Hilja Raid H.R
,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Kuressaare TG Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Referaaat Page 1 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................3 Autorist........................................................................4 Teos............................................................................5 Arvamus....................................................................11 Kasutatud kirjandus,lingid.........................................12 Page 2 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Sissejuhatus Raamat ,,Ristdeta hauad" on A...
36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 46709190988 Parre Selma Asuja 2 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9
08.1977 36 Transport 35001130124 Aarne Oks mees 13.01.1950 64 Transport 45809140289 Kristiina Oks naine 14.09.1958 55 Transport 38206070961 Reijo Okspuu mees 07.06.1982 31 Müük 48105090295 Annika Paju naine 09.05.1981 32 Majandus 38005180669 Hanno Pajusaar mees 18.05.1980 33 Tootmine 46709190988 Selma Parre naine 19.09.1967 46 Ladu 37612170754 Eevald Parts mees 17.12.1976 37 Tootmine 37308230939 Madis Paulus mees 23.08.1973 40 Tootmine 36907260696 Hanno Pedak mees 26.07.1969 44 Transport 38211130833 Meelis Petrov mees 13.11.1982 31 Tootmine 47508150058 Irma Piirsalu naine 15.08.1975 38 Tootmine 34204170615 Aadu Pulk mees 17.04.1942 71 Transport 45710100356 Airi Põld naine 10.10.1957 56 Ladu
Uueks nimeks sai ta Karl Heidak. Taavi sai värbamise osas ajapikendust. Tulid jõulud (ilma lumeta). Taavi oli õnnetu, sest ta mõtles oma naisele ja pojale. Peale kirikuskäiku nägi ta kuidas inimesi musta autosse tõmmati ja minema viidi. Koduteel kohtas ta venelaste poolt paljaks röövitud meest. Ta andis talle oma mantli ja jalanõud ning viis ruttu Selma juurde. Selma hoolitses ta eest hästi ning mees tervenes. Kolmekesi hakati arutama plaane kevadiseks ülesõiduks. Leitud mees Eevald sai Selmaga hästi läbi ning plaanis naisega kevadel leivad ühte kappi panna. Kaheteistkümnes peatükk Hiie Tõmm suusatas. Tema järel püsis Hilda. Tõmm püüdis teda maha raputada, kuid see ei õnnestunud. Lõpuks otsustas ta Hiie pikali kukutada. Paraku kukkusid nad mõlemad ning Tõmm maandus neiul. Ta suudles teda, kuid Hilda hakkas nutma. Nüüd avastas Tõmm, et ta oli oma suusad katki teinud. Hilda andis talle enda suusad. Levisid kuulujutud Reku põgenemisest sõjaväest.
Uueks nimeks sai ta Karl Heidak. Taavi sai värbamise osas ajapikendust. Tulid jõulud (ilma lumeta). Taavi oli õnnetu, sest ta mõtles oma naisele ja pojale. Peale kirikuskäiku nägi ta kuidas inimesi musta autosse tõmmati ja minema viidi. Koduteel kohtas ta venelaste poolt paljaks röövitud meest. Ta andis talle oma mantli ja jalanõud ning viis ruttu Selma juurde. Selma hoolitses ta eest hästi ning mees tervenes. Kolmekesi hakati arutama plaane kevadiseks ülesõiduks. Leitud mees Eevald sai Selmaga hästi läbi ning plaanis naisega kevadel leivad ühte kappi panna. Kaheteistkümnes peatükk Hiie Tõmm suusatas. Tema järel püsis Hilda. Tõmm püüdis teda maha raputada, kuid see ei õnnestunud. Lõpuks otsustas ta Hiie pikali kukutada. Paraku kukkusid nad mõlemad ning Tõmm maandus neiul. Ta suudles teda, kuid Hilda hakkas nutma. Nüüd avastas Tõmm, et ta oli oma suusad katki teinud. Hilda andis talle enda suusad. Levisid kuulujutud Reku põgenemisest sõjaväest
Teatriuuendused: murrang Eesti teatris 1960.-1970. aastail on eesti teatriajaloo põnevamaid lehekülgi. Teatrite külastatavus kasvas, sest repertuaar paranes. Voldemar Panso (1920-1977). Juhtis 1957-77 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrit, oli 1965-70 Noorsooteatri peanäitejuht. Kaarel Ird (1909-1986). Teatriuuendused algasid Tartust ning seonduvad temaga. Esimesed uuenduslikud etendused: 1968. Tallinnas Kirjanike Majas Jaan Tooming ja Eevald Hermakülma nn Suitsu õhtu 1969 "Vanemuises" P-E Rummo "Tuhkatriinumäng", lavastaja E. Hermaküla. Film Leida Laius, Arvo Kruusement Formalismi levik ühiskonnas 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul Stagnatsiooni süvenemine (venestuspoliitika intensiivistumine 1977-1985) Kultuuripoliitika juhtimine EKP KK poolt Intensiivsemat venestuspoliitikat aitas ellu viia uus EKP juhtkond: 1978-1988 sai EKP I peasekretäriks KARL VAINO, ideoloogiasekretäriks REIN RISTLAAN. EKP
09.1960 53 Tootmine ELepi Erki Lepiksoo mees 2.05.1970 43 Tootmine ATubi Ahti Tubin mees 5.01.1959 55 Tootmine EAins Erki Ainsaar mees 13.05.1964 49 Tootmine AHein Aadu Heinlo mees 19.05.1982 31 Tootmine KJüri Kristjan Jürimäe mees 3.02.1970 44 Tootmine RMüür Reijo Müürsepp mees 12.04.1951 62 Tootmine EPart Eevald Parts mees 17.12.1976 37 Tootmine KAgur Karl Agur mees 11.02.1985 29 Tootmine RBaum Reijo Bauman mees 5.04.1954 60 Tootmine OBerk Olav Berk mees 5.04.1939 75 Tootmine EEek Erna Eek naine 15.07.1980 33 Tootmine AElso Aadu Elson mees 9.10.1961 52 Tootmine LJaan Leida Jaanus naine 24.11.1941 72 Tootmine
ANõmm Ando Nõmmik mees 8/22/1977 8 suvi AOks Aarne Oks mees 1/13/1950 1 talv KOks Kristiina Oks naine 9/14/1958 9 sügis ROksp Reijo Okspuu mees 6/7/1982 6 suvi APaju Annika Paju naine 5/9/1981 5 kevad HPaju Hanno Pajusaar mees 5/18/1980 5 kevad SParr Selma Parre naine 9/19/1967 9 sügis EPart Eevald Parts mees 12/17/1976 12 talv MPaul Madis Paulus mees 8/23/1973 8 suvi HPeda Hanno Pedak mees 7/26/1969 7 suvi MPetr Meelis Petrov mees 11/13/1982 11 sügis IPiir Irma Piirsalu naine 8/15/1975 8 suvi APulk Aadu Pulk mees 4/17/1942 4 kevad EPõld Evelin Põld naine 2/20/1959 2 talv APõld Airi Põld naine 10/10/1957 10 sügis
27.03.1990 09.05.1969 01.10.1901 sekretär Müügijuht 09.05.1969 Ladu 16.04.2020 Erki Arsenov 640 09.04.2020 09.04.2020 01.09.1970 4/6/1983 02.03.1964 irma piirsalu mees Sekretär 16.04.2020 01.09.1970 mees Tööline Tootmine Eevald Parts Arnold Merilaid OsakS jaan laubre ladu Karl Salu 08.02.1955 Tiina Toomsalu 01.03.1991 710 transport mees 17.10.2020 01.04.1982 26.11.2020 12.02.1972 26.11.2020 tootmine Tootmine 26.11.2020 sekretär 01.09.1970 Andrus Koort tootmine naine
45809140289 Kristiina Oks Kohtla-Järve Koidu 10-9 vallaline 38206070961 Reijo Okspuu Kadrina Pakase 47 vabaabielus 48105090295 Annika Paju Tallinn Ehitajate tee 74-32 lahutatud 38005180669 Hanno Pajusaar Kunda Linnamäe 25-204 vabaabielus 46709190988 Selma Parre Vändra Kalevipoja 11-110 abielus 37612170754 Eevald Parts Tamsalu Sõle 61-19 abielus 37308230939 Madis Paulus Viljandi Sõle 5-10 vabaabielus 36907260696 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 lesk 38211130833 Meelis Petrov Sindi Raadiku 1 - 23 vabaabielus 47508150058 Irma Piirsalu Keila Raadiku 1 - 23 vabaabielus
EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigip...
36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 46709190988 Parre Selma Asuja 2 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9
36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 46709190988 Parre Selma Asuja 2 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9
Eesti Riikli est est 37708220891 Ando Mixi Kirjast est est 37708220891 Ando Eesti Päevaest est 37708220891 Ando Eesti Päevaest est 37708220891 Ando Kuldsulg est ing Tiia Rinne 37612170754 Eevald Elmatar est ing Liina Tordik 37612170754 Eevald Ilmamaa est est Luuletused 37612170754 Eevald Ilmamaa est est 37612170754 Eevald Eesti Raamest rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 37612170754 Eevald Doubleday ing ing 37708220891 Ando
38401080820 Aasa Randla Kunda Telliskivi 52a-1 34207110230 Tiina Toomsalu Loksa Pronksi 6a-1 48901180808 Erki Ainsaar Valga Raudla 30a-20 47008050804 Aadu Heinlo Kuressaare Odra 4-1 36109040214 Kristjan Jürimäe Valga Akadeemia tee 62-75 44506270104 Reijo Müürsepp Vändra Maleva 2b-11 48310210529 Eevald Parts Tamsalu Sõle 61-19 34007250511 Marko Erikson Haapsalu Sõle 61-19 37609120658 Aare Marmor Tamsalu Arbi 2-155 36108130050 Kaivo Mets Tapa Virbi 4-132 37903090504 Erika Bachmann Tallinn Kaluri 2-12 37105020007 Ene Elmik Loksa Kivimurru 11 - 10 47110010868 Tarmo Müller Tõrva Maleva 2b-11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
