Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Referaat Alar Kotli Arhitektuur EEA0021 Autor: Juhendaja: Anne Lannes Tallinn 2011 Sissejuhatus Arhitekt Alar Kotli astus ehituskunsti 1930. aastate alguses, samaaegselt moodsa arhitektuuri jõudmisega Eestisse. Ta tegi kaasa funktsionalismist taandumise laine, rõhutades esinduslikkust ja traditsionalismi nii enne kui ka pärast sõda, ning asus moodse arhitektuuri taasavastajate esiridadesse 1950. aastate teisel poolel.
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2
arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka ,,Estonia" hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Muutus ka interjöör, mis kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951
Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid ümberkorraldusi. 1934. aasta ümberehituste käigus (ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu) lisandus teatrimajale veel Roheline saal. Nõukogude lendurite pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. Taasavamiseni mängiti edasi kinos "Gloria Palace". Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Muutus ka interjöör, mis kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus
Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (Erich Jacoby, Ernst Kühnert, Konstantin Bölau, Robert Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ja madalakaldeline katus. Kuid isegi pärast sõda püstitati veel vanamoelisi Tallinna
ametikodu, ajaloolise Kadrioru lossi vahetusse lähedusse. Neil aastail uuendati ka vana Kadrioru park. Kujundati ümber Luigetiigi ümbrus, asutati lastepark. 1937. Vabariigi Presidendi Kantselei hoone sai valmis 1938. aasta suvel, projekteeris arhitekt Alar Kotli. Arhitekt Alar Kotlil tuli Kadrioru lossi kõrvale presidendi uut ametihoonet projekteerides lahendada keeruline ülesanne: ehitus ei tohtinud rikkuda kauni ja õhulise barokkstiilis arhitektuuriansambli tervikut. Seetõttu on lossipoolne külg kargem ja tagasihoidlikum,
Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive- nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba eelistad? Eesti arhitektuuri kaks põhilist stiili 1930. aastatel oli funktsionalism ja traditsioonilisem, eklektilisem stiil. 10. Millise stiili esindaja olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alari Kotli? OLEV SIINMAA oli järjekindlaim funktsionalist ja ALARI KOTLI oli traditsioonilisem, eklektilisem stiil. EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES 1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20. saj algusaastatel? 20. sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuri areng. Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus näitustegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti
Estonia Teater Teatri avamine Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Tallina pommitamisel hävines Estonia teater. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. Arhitekt 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis Estonia hoone pommitamises. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi Maja ajaloost 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Esimese maailmasõja ajal oli teatrimajas juba sõjaväehospidal. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo D...
aastal. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[5] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. RAHVUSOOPER ESTONIA on asutatud 2002aastal ja ettevõte on töötanud 14 aastat.
koido, K. Tihase, V. Meigas Ida-Euroopas väljaränne Siberisse otsima paremat elu otsima, lõputu venemaa jõukad Eesti külad. Eestisse tulid ka vene arhitektid. Meil elatustase sõjajärgse venemaaga vrld kõrgem. O. Ljalin Arhitektide puuduses, ülendati tehnikuid. I. Laasi, G. Jomm Head/soositud arhitektid – punaarmees olnud arhitektid H. Arman, V. Tippel, L. Haljak Halvad - Saksa ajal Eestis olnud arhitektid – E. kuusik, a. Kotli, P. Tarvas 1951 – eesti NSV Riiklik kunstiinstituut = ERKI TPI (Tallinna Polütehnikum) Tallinna Tarbekunsti Instituut(Riigi kunstitööstuskooli) Tartu riiklik kunstiinstituut(Pallas) Armas Lindgren ja Wivi Lönn Estonia Nõukogude võim püüdis näidistaastamise kaudu näidata, kuidas eestlaste kultuurist hoolitakse. Alar Kotli projekti järgi taastatud(koostöö E. J. kuusikuga, kuid koostöö lõppes konkursiga, kus kaks tegid erladi projektid A ja B ). Teatrisaalis
1930. aastaist realismilähedus Ei hoolitud eriti sürrealismist ja kubismist Kubismist lähtunud konstruktivism (Eduard Ole, Arnold Akberg, Märt Laarmann). Ekspressionismi mõjud. Kolm põhitüüpi 1930.aastail Silmarõõmu maalijad. Realistlik rahva elu kujundamine. Eestilikud motiivid. Lisaks ka psühholoogiliste probleemide käsitlemine Arhitektuurist üldiselt Funktsionalism. 1930. aastaist elektilisem stiil esindushoonetel (Alar Kotli Kaitseliidu maja ja Presidendi kantselei, Olev Siinmaa Rannahotrll eramud, Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans Kunstihoone). Funktsionalismi mõju jätkus koolide, kortermajade ja mitmete eramute ehitamisel. Stimuleerivalt mõjus arhitektuuri arengule tugeva rahvusliku arhitektide kaadri kujunemine. Astuti samme arhitektide ettevalmistamiseks kodumaal Tallinna Tehnikumi juures. Arhitektide loomingulise koostöö süvendamiseks asutati 1921. a. lõpul Eesti
1822 Babbage 1973 CP/M, Ethernet(Bob Metcalfe) 1847-1854 George Boole, de Morgan 1974 C (Kernighan ja Ritchie), Altair 8800, Motorola 6800, Xeroxi Alto 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege. ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli,... 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM BCPL derivative of ALGOL (Strachey) B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson) 1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor. C derivative of B (Dennis & Ritchie)
Kohalik rahvas hakkas mälestussamba alust küngast kutsuma Ausambamäeks.2 1940.aasta sügisel nimetas uus, nõukogude võim Vabadusplatsi ümber 21. juuni nimeliseks väljakuks. Kujundamisjärgus iluplatsile maeti ümber Palermo metsa alt, tammikust ja mujalt välja kaevatud Vene punakaartlaste, madruste ja kohalike punaste surnukehad. Hauatähisena toimis väike punane puitobelisk. Pärast Teist maailmasõda lisandusid uued ümbermatmised, seejärel püstitati siia 1950 Alar Kotli tüüpprojekteeritud mälestussammas ja paik sai nimeks Vennaskalmistu. Vabadussõja mälestussamba ja Vennaskalmistu rahumeelne teineteise kõrval püsimine annab tunnistust tänapäeva rakverelastele omasest sallivusest.3 Vabadussõja ausamba taha jäävas pargiosas on teed olemas, ent viletsas seisus ning vajavad rekonstrueerimist. Lisaks sellele on ala üldiselt pime ning asotsiaalide kogunemispaiga kuulsusega (sellest ka rahvasuus nimetus ,,Pätipark").4 Tegemist on 2005
seejärjel see taastati. Hakkas seejärel kandma nime Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia. Rahvusooperi hoone projekteerimine Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. ---Arne Mikk talveaeda avamas. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine;
Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, hävines teatrihoone pea täielikult. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist. Töö
haruldased. Maja fassaadi pole võimalik korraga haarata, see vajab pisut süvenemist. Majas asus Treubluti värvi, tapeetide ja rohtude kauplus. Olen ise samuti väga seotud selle majaga, sest paljud mu ema näitused on olnud just selles galeriis. Tallinna laululava Alar Kotli, Henno Sepmann, Uno Tölpus, Narva mnt. 95, 1960 Tallinna laululava peetakse sõjajärgse modernismi läbimurret sümboliseerivaks suurteoseks meie arhitektuuris. Laululava on varjuks 30 000 lauljale ning selle 73 m laiuse avaga betoonist valatud varikatuse insenertehniline lahend oli tol ajal uudne ka Läänes. Laululava juurde on ehitatud samuti tuletorn ja hoone pressile. Laululavaga seoses tulevad alati meelde laulupeod, millest üks kauneimaid oli öölaulupidu. See aasta saame jälle
Nõukogude aegne tüüpehitis Kuna uued võimud püüdsid näidata end tööliste riigina ja seetõttu hoolitsesid eelkõige lihtrahva korteriolude eest. Tekkis retoorika sõna Ra-Ko, mis tähendas lühendatult rahvakortereid. Nende ehitamiseks loodi Teedeministeeriumi juurde Rahvakorterite Ehituse Komitee juunis 1940. Rahvakorterite ehitamise programmist suudeti Tallinnas laiaulatuslikult ellu viia vaid ,,Ehitajas" A. Kotli kavandatud kahekorruseliste puust, kivitrepikojaga Ra-Ko majade ehitamine. Neid kerkis esimese Nõukogude okupatsiooniaasta jooksul mitukümmend Koplisse Lõime tänavale, Pelgulinna Nisu ja Rukki tänavale ning Lasnamäele Majaka ja Sikupilli tänavale. Sisuliselt on hooned omandanud ,,Tallinna maja" hoonetüübi edasiarendusega. Kuna ,,Tallinna maja" kivitrepikoda häbeneti agullikuks, siis varjas A. Kotli selle laudisega, jättes vaid trepikoja aknale kiviraamistuse.
· arhitektuuris · 1920ndate alguses valitsev juugend, lõpus oluline funktsionalism · Olev Siinmaa · suurkuju, tuntud ka sisekujundajana · Rannahotell Pärnus · lihtsate geomeetriliste vormiega elamud Oru loss · Edgar Johan Kuusik Kunstihoone · suured aknad, geomeetriline rütm · tulevad lamekatused, kaovad sammaskaunistused · valitsus tellis traditsioonilisemat, eklektilist stiili · juhtiv arhitekt Alar Kotli · Kaitseliidu maja Tartus (sambad) · presidendi kantselei Kadriorus (pilastrid) · pöördub tagasi klassitsistliku arhitektuuri juurde · hilisem töö ''Laululase lava'' Tallinnas
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the...
Eestimaa kuberneri suveresidentsiks. 1917. aasta kaksikvõimu ajal Eestis asus Kadrioru lossis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. 1921. aastast asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928. aastal Eesti Kunstimuuseumiks. 1929. aastal võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938. aastal valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde ülemise aia terrassile banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum.
kõrts" kohaks, kus juba tuntuse saavutanud Georg Lurich käis timpsaiu ja "vurtsuvett" maiustamas. XX-saj. 30-ndatel aastatel ehitas kõrtsi asemele härra Maidla maja, mis on praeguse algupärane variant. 1998.a. peale tulekahju läbis maja noorenduskuuri. Maja omanik ettevõtja Avo Part planeeris hoonesse kõrtsi- ja selvekaupluseruumid, andes nendele "Georgi Söögituba" ja „Georgi Kaupluse“ nime. 2001.a. ostis A.Part keskalevis Alar Kotli lapse-põlvekodu ja tõstis kraanadega ühes tükis teest eemale. Renoveerimise käigus sai hoone arhai-lise kõrtsitoa vana kamina mantelkorstnaga ning savikrohvi vaheldumisi palkseinaga. Omanik A.Part, kasutades oskuslikult oma ehitusinsenerioskusi, andis majale nii vormi kui sisu, abiks paar omakülameest. "Georgi Söögitoa" I korrus mahutab kuni 100 istekohta ja tohutu vanavara kollektsiooni. Tubakasõpradele suitsuruum, suvel mõnule-miseks terrass.
Oil, canvas. Arhitektuur Funktsionalism Olev Siinmaa ehitas Pärnu Rannahotelli ja mitu elamut 1920. aastatel oli tähtsaim elamuehitus, mille tase tõusis Pärnu Rannahotell Arhitektuur 1930. hakati valitsuse tellitud esindushoonete kavandites eelistama traditsioonilisemat, eklektilist stiili, mille juurde kuulusid sambad või pilastrid. Alar Kotli Kunstihoone Tallinnas 1934.Edger Johan Kuusik, Anton Soans Küsimused lk 126 1. Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Eesti rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses. 2. Kus ja millal avati kunstikool ,,Pallas"? Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? Kunstikool ,,Pallas" avati 1919. aastal Tartus. Eestis sai
polnud sõjas laostunud Euroopale jõukohane. Seevastu Ameerikas kerkis üks uhke ehitis teise järel. Kuus tüüpilisemat joont arhitektuuris: 1. Tugevad vertikaalsed jooned, püüdlus kõrgustesse 2. Massiivsus 3. Sümmeetria 4. Ornament-siksak, murtud ja lainelised jooned, kalasabamuster 5. Lihvitud graniit ja marmor 6. Metallist detailid välisviimistluses Eesti, Tallinn-näited Kadrioru lossi Riiginõukogu saal-arhitekt Alar Kotli (sama, kes on projekteerinud ka Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Ülikooli peahoone). Tallinna Linnakantselei. Seitsmekorruselisest kivimajast räägiti selle valmimise ajal kui esimesest Eesti pilvelõhkujast. See oli 30ndate alguse Tallinnas midagi seninägematut. Maja üllatas oma tehniliste uuendustega. Tegemist oli ühega esimestest raudbetoonist ehitistest, vaheseinu võis korrus-korruselt vabalt nihutada ja ehitusisolatsiooniks kasutati korki. Esimesel korrusel asuvast
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...
kaaslinlast A. Matteust. Viimase kõrvalejätmine põhjustas Joonis 5 jahenemise arhitektuidevahelistes suhetes. Sellel võistlusel said võrdsed koh ad A. Matteus ja E. Lohk, projekti koostas esimene. Hoone kavandati Võru ja Riia t. hargemiskohale. A. Kotli ja A.Matteus jätsid mõlemad hoone ette kolmnurkse väljaku, kuhu avaneb nõgusa protikusega fassaad, piki Riia ja Võru t. taganevad tiivad. E.Lohk esitas sootusks teiselaadse lahenduse. Ei ole täpselt teada, milliseid arhitektuurseid nõudeid esitas KAitseliit, kuid A. Kotli meisterlik võistlustöö, mille mahtude paigutus sai aluseks lõplikule projectile, vastas rohkem kui ükski teine tema projektidest samaaegse saksa arhitektuuri ideaalile
ja Võrumaa. Kuid näiteks 1998. aasta juuni keskel pöördus külma ja sooja õhu vaheline front suunaga põhjast lõunasse. Äkitselt oli Narva kandis 33 kraadi sooja ja Stockholmis vaid 15. See põhjustaski tormikeeriste tekkimise. “Reeglina jääb kaotajaks soe õhk, mis liigub küll üles, aga kohates pooleteist kilomeetri kõrgusel endast veel soojemat, jääb vangi ja hakkab keerutama,‿ selgitab meteoroloog Helve Kotli. Nii juhtuski, et sel aastal registreeriti 22 trombi, mis on Eesti absoluutne rekord. “Eestis võivad juhtuda asjad, mida poleks kunagi arvanud, ‿ imestab Kotli. Ometi püütakse olulisi ilmastikumuutusi ennustada ka pikema aja peale. Nii näiteks on üpris kindel, et Peipsi veetase, mis on praegu keskmisest madalam, hakkab lähiaastatel tasapisi tõusma ja saavutab aastaks 2015 praegusest meetri võrra kõrgema taseme. “Peipsi veetase
Muuseum Maarjamäel Eesti NSV Ministrite Nõukogu 29. aprilli 1975. aasta määrusega anti Maarjamäe suvemõisa hooned Eesti Ajaloomuuseumile. Määrus kinnitas ka tulevase ekspositsiooni suunitluse -- eesti töörahva revolutsioonilise võitluse, Nõukogude armee lahingukuulsuse ja NSV Liidu rahvaste vennaliku sõpruse kajastamine. Koos kõrvalasuva memoriaalkompleksiga pidi muuseum lülituma kavandatavasse Rahvaste Sõpruse parki (pargi projekt koostati 1975. aastal Alar Kotli, Henno Sepmanni ja Hugo Sepa poolt). Loss pidi olema juurdepääsetav igast küljest, tema taha kavatseti rajada Sõpruse allee, mis oleks ulatunud Lauluväljakust kuni memoriaalini. Maarjamäe lossi taastamisprojekti autorid on arhitekt Jüri Renter ja kunstiajaloolane Silvi Lindmaa. Sise- ja ekspositsioonikujunduse tegid kunstikombinaadi "Ars" kunstnikud Helle Gans ja Malle Sasi. Kuna Maarjamäe oli pea ainus enam-vähem
a larger complex, excellent view of the sea and Old Town silhouette. The value of the location was increased by the neighbouring Kadrioru Park and relative closeness to the city centre. A competition of architectural and design plans for the Song Stage and Festival Grounds was announced in the autumn 1956. 13 designs were submitted to the competition. The final designs were made by Eesti Projekt on the basis of the plan developed by A. Kotli. Constructing will be start. 4 Tallinn Song Festival Grounds today Today the Tallinn Song Festival Grounds are owned by the City of Tallinn and managed by the Foundation Tallinna Lauluväljak, which took over the rights from its predecessor in 2004. The territory of the Song Festival Grounds includes the Song Stage, which is one of the few architectural achievements from the Soviet
I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, sai teatrihoone pea täiesti hävitatud. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. 1946. aastal avati kontsertsaal uuesti, 1947. aasta oktoobris avati ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. Hoone oli
17.10.2011 Modernism 20. Sajandi arhitektuur Modernis mööblikujunduses Funktsionalism II maailmasõja järgne arhitektuur ja mööbel Arhitektuur 20. sajandil Vabrik Fagus (1911) Modernism (ca 1910--1940) Soov maailma muuta luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 1 17.10.2011 · Modernistlik unistus oli tõrgeteta toimiv masinate abil juhitav maailm · Kasutati uudseid materjale (raudbetoon, teras, klaasblokkidest seinad) · Horisontaalsed aknapinnad Robie House (Frank Lloyd Wright, 1910). Murrang elamuarhitektuurid ...
14) Kuidas on funktsionalism mõjutanud eesti arhitektuuri? (lk 125) a) Eesti arhitektuuris oli oluline funktsionalismi ideede varajane omaksvõtt b) Järjekindlaim: Olev Siinmaa – Pärnu elegantne rannahotell; E. J. Kuusik ja A. Soans-Kunstihoone c) 1930. aastatel eelistati traditsioonilist stiili(sambad, Kaitseliidu maja Tartus ja prensidendi kantselei Kadriorus), mille juhtiv arhitekt oli Alar Kotli 15) Mida kujutas endast konstruktivism? Kus ja millal tekkis? Kes olid tähtsamad kunstnikud? (lk 91 – 93) a) Konstruktivismi põhimõtteks oli, et kunst ei pea kujutama, vaid looma uusi vorme ja kujundeid elukeskkonda. b) Tekkis Venemaal pärast I maailmasõda c) Tähtsamad kunstnikud: V.Tatlin, A. Rodtšenko ja El Lissitzky 16) Millist rolli on kunstiajaloos mänginud ajakiri „De Stijl“? Kes olid selle ajakirja ümber koondunud
aastal. Funktsionalism sai algupoole ilusamate hoonete stiiliks. Hästi avaldus see ärimeeste villades, aga ka koolide ja haiglate ehitamisel. Kõige järjekindlamalt viljeles funktsionalismi arhitekt Olev Siinmaa. Tema projekteeritud on mitmed Pärnu eramud ja rannahooned. Pärast riigipööret aastal 1934 püüdis valitsus ehituskunsti oma tellimuse järgi suunata. Kalmu poolt esindustraditsionalismiks nimetatud uue suuna juhtiv arhitekt oli Alar Kotli, kelle tähtsaim ehitus oli presidendi kantseleihoone Kadriorus. Sisekujunduses ja ornamentikas taotleti rahvuslikkust ja püüti toetuda rahvakunstile. Omavalitsuste ja eraisikute tellitud arhitektuuri tungis samuti traditsionalistlikke elemente, kuid koolide või suurte kortermajade ehitamisel jäid funktsionalismi põhimõtted tihti ülekaalu. Nõnda jäi eesti arhitektuur, nii nagu kogu eesti kunstielugi, olemuselt pluralistlikuks. Eduard Viirald "Põrgu" Kasutatud kirjandus 1
ekspressionistlike mõjudega Johanson oli esimene lamedakatuseliste ja ebasümmeetriliste mahtudega hoonete ehitaja, sellest arenes välja funktsionalism. Olev Siinmaa on peamiselt Pärnuga seotud arhitekt, on projekteerinud terve rea eramuid Pärnus ning Pärnu rannahoone. Edgar Johan Kuusik oli funktsionalismi levitaja nii loomingus kui ka trükisõnas, esindustraditsioonilise kunsti näiteks Tallinna Kunstihoone koos Saansiga. Alar Kotli tegi presidendi kantseleihoone Kadriorgu. Eklektilise arhitektuuri näiteks ohvitseride kasiino, autor Kuusik. Sammasarhitektuuri näide Kaitseliidu maja Tartus, Kotli ja Lokk olid autorid. Tartuga on kõige lähemalt seotud Arnold Matteuse nimi rohkem kui poole sajandi jooksul. Ta õppis arhitektiks Saksamaa, 20ndate II poolest oli tegev Tartus, pikka aega Tartu peaarhitekt nii enne kui ka pärast sõda. I ms järel hakati Tartus välja ehitama Tamme linnaosa
15 000 esinejat. Eesti Lauljate liidu poolt korraldatud. 12. laulupidu 27-29 juuni 1947 tallinnas. Pärast II maailmasõda. ENSV. 13. laulupidu 21-23 juuli 1950. Kõige süngem. Aasta enne laulupidu oli märtsiküüditamine. Üldjuht Gustav Ernesaks. 14. laulupidu 20-22 juuli 1955. Mitte ükski laul ei olnud enam pealkirjastatud auavaldusena Stalinile, küll aga olid kavasse lülitatud kiidulaulud Leninile ja parteile. 15. laulupidu 19-21 juuli 1960 Tallinnas. I uuel Alar kotli projekti järgi ehitatud laululaval. Laulukaare kõrvale püstitati tuletorn. 16 laulupidu 16-18 juuli 1965. Peakomisjoni esimees Arnold Green. 690 kollektiivi 25 806 laulja ja mängijaga. 17. laulupidu 28-29 juuni 1969. 100 aastat esimesest laulupeost. Esimese üldlaulupeo eeskuju järgides musitseerisid seal vaid mees- ja poistekoorid ning puhkpilliorkestrid. Au sees hoiti I üldlaulupeo traditsioone toimusid võistulaulmised ja hommikused äratusmängud. Lauldi Kunileiu ja Koidula
maastikku sulandamist ja naturaalseid kohalikke materjale nagu puit, tellis ja krohv. Pormeistri esimene ehitatud hoone, millega ta kohe tuntuks sai, oli Lillepaviljon Pirita teel (1958-1960) 3. 1960 Lillepaviljon Tallinnas Pirita teel Lauluväljak ja Pirita Näidissovhoosi näidisaed koos lillepaviljoniga kuulusid ühte kompleksi. Territooriumi üldise planeerimis- ja hoonestamisprojekti koostasid Alar Kotli, Hugo Sepp ja Pormeistri tulevane abikaasa Henno Sepmann, Haljastusprojekti tegi Pormeister. 1 4. Et tellimust endale saada, tegi Valve Pormeister koos ehitusinsenerist abikaasa Henno Sepmanniga kaheksa projektivarianti. Miks just Pormeister tellimuse endale sai oli viimane projektivariant, mis arvestas loodust kõige rohkem.
1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720-1721 ehitati peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. Laemaal Kadrioru lossist Aastal 1921 asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938 valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. · Katariina II ja asehalduskord - Tallinna asehaldurkond ehk Tallinna kubermang
7. Ehk tead, kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,Metskits". Jaan Koort'i 8. Millisesse kolme tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930.aastail? -silmarõõmu maalijad -realistlik vaesema rahva elu kujutamine -rõhutatult eestlikud motiivid 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930.aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eelistad sina? Traditsiooniline stiil ja eklektiline stiil. 10. Millise stiili esindajad olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alar Kotli? funktsionalism 118 Ado Vabbe. Seine`i jõgi. 1924 EKM 119 Anton Starkopf. Kelp. Kolmikgrupp. Tamm. 1927. Erakogu 121 Märt Laarman. Oleviste ja Niguliste. 1926 TKM 122 Eduard Viiralt. Põrgu- Vasegravüür. 1930-32. EKM 123 Jaan Koort. Metskits. Pronks. 1929. EKM 124 Ants Laikmaa. Talvemaastik. Pastell. 1938. EKM 126 Edgar Johan Kuusik, Anton Soans. Kunstihoone Tallinnas. 1934 19. KUNST II MAAILMASÕJA AJAL. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-S 1
Sisukord 1. Uuendused 1994.aasta rahatähtedel..................................................................................................2 5 EEK...............................................................................................................................................2 10 EEK.............................................................................................................................................2 50 EEK.............................................................................................................................................2 100EEK............................................................................................................................................3 500 EEK...........................................................................................................................................3 2. Rahatähtede seerianumbrid, muudatused.........
märtsil 1919. aastal. Esimese lennud vilistlaste A. Valsineri mälestuses on mainitud, et õpilased korraldasid koolipidusid ja perekonnaõhtuid ning kogusid raha arval padi alus kooli raamatukogule. Raamatukapid asusid saalis. Õpilased pidasid ise ülal ka lugemislauda, kuhu tellisid ühiseks kasutamiseks ajalehti ja ajakirju. Raamatuid laenutas keegi õpetajatest. 1927. aastast on säilinud külekond kõige vanemat raamatut Tapa Linna Ühisgümnaasiumi templiga. A. Kotli poole projekteeritud hoones asus raamatukogu 3. korrusel dusiruumi kohal ja seega ta eriti suur olla ei saanud. Raamatukoguhoidjana töötas siis Erna Veeroja, tema järe. Tuli tööle Aino Salmisto. Praeguse tüüpprojekti järgi ehitatud koolimajas oli raamatukogu ette nähtud 2. koruse kõrvaltiiba. Ruum oli suur, kuid kappidega poolitatud. Nüüdseks on paljudes sellistes koolimajadest leitud raamatukogule paremad ruumid. Ka uues kooolimajas töötas raamatukoguhoidjana Aino Salmisto. 1976
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...
A. Mattus - Tartu peaarhitekt - Funktsionalism, kujundanud Tähtvere linnaosa, Tammelinna, Üliõpilaskorporatsioonide hooned nt. Ugala korp. hoone E. J. Kuusik - Tallinnas - 1934 valminud Kunstihoone Tallinnas Vabaduse väljakul Stalinlik arhitektuur- neoklassitsism koos nõuka sümbolitega. Nt. Sillamäe südalinn, tänapäevani säilinud Sillamäe kultuurimaja. 1955 kohustuslikus korras funktsionalism 30.aastate lõpus neoklassitsism, Pätsile meeldis A. Kotli - Tallinna laululava juhtarhitekt, seda matkitud - Vilniuse laululava - Sõpruse kino Tallinnas, ilusad sambad - 1938 A. Kotli Presidendi kantseleihoone Kadriorus (praegu president elab seal), portikus - Eesti kaitseliidu hoone Tartus, portikus - I. Laasi 1965 Kino Kosmos Tallinnas, funktsionalism Mart Port 60- 70 a. - Eesti juhtivaid funkt. Arhitekte. - Tallinna linnaosad Mustamäe, Lasnamäe tema juhtimisel
programmable calculator ALGOL 58/6(t: Hoarc. Perlis. Diikslra. Kunz. .... Kotli.... 'Type-Writef Remingtonr 1874 0algpedaaligal) 1973 - ETHERNET, Bob METoALFE 1974 lntel rel(rases its 2-lvlHz 8080 chip, an 8-bit microprocesso.
sellele lisandunud juurdeehitusest ning 2007. aastal valminud raamatukogu ja arvutiklasse sisaldavast osast. Peahoone vanem osa, mille on projekteerinud kooli vilistlane Alar Kotli (ka näiteks Tallinna laululava arhitekt) on kahtlemata üks kaunemaid Eestis 14 Tänapäeva koolitund Rakvere Gümnaasiumi arvutiklassis. 15 Teekonna lõpetuseks
Roos avamaal ja katmikalal Ülevaade Eesti roosikasvatusest • Lõikerooside pioneer Johannes Liivet Vasalemmas • Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste meeliskohaks Toila-Oru lossi rosaarium. Roosid L.Späthi roosikoolist Berliini lähedalt. Hävis 1941 • !930 rajati Kadrioru lossi taha Alar Kotli kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus lõikerooside järele • Rajati mitmeid lõikerooside tootmiseks erinevaid aiandeid: ETKVL Agro aiandid,
the tsar's family. For a long period, Kadriorg Palace housed the Art Museum of Estonia, but after thorough repairs over quite a few years it was finally opened as the Museum of Foreign Art in the summer of 2000. There is also a Baroque-style garden behind the palace. The Swan Pond and the area round the palace are the oldest parts of the park. The President's Residence does not lie far from Kadriorg Palace. The house was designed as an administrative building by Alar Kotli in the 1930s. The Peter the Great Museum at 2 Mäekalda Street is the cottage Peter I bought in 1714 and occupied on his visits to Tallinn while the palace was being built. Visitors can admire several of his possessions. Russalka (The Mermaid) on the seashore is considered one of the most beautiful monuments of Tallinn. It was made by Amandus Adamson in 1902 and commemorates the Russian armoured ship (of the same name) and her crew which sank in the Gulf of Finland in 1893.
Peeter Tarva, August Volberg; Kino “Sõprus” Sillamäe stalinlistlik linnaosa SULAAEG, 1950NDATE LÕPP- 1960NDAD Sulaaeg: ● Vähenes kontroll kunstnike tegevuse üle; ● Lubati modernistlikumat loomelaadi; ● Taastekkisid kontaktid Lääne-Euroopa kunstiga; ● Eesti Riiklik Kunstiinstituut (ERKI) kujunes üheks edumeelsemaks kunstiõppeasutuseks NSV Liidus; ● Loodi noorte kunstnike rühmitused. Altar Kotli, Henno Sepmann, Endel Paalmann: Tallinna laululava, 1960. aasta Ado Vabbe: Kompositsioon Ülo Sooster: ● Pärast Karaganda vangilaagrist vabanemist jäi elama Moskvasse; ● Üks tähtsamaid ühenduslülisid Eesti ja lääne kunsti vahel; ● Elas Moskvas, suhtles paljude linnas elavate ja õppivate välismaalastega;
maja Rävala puiesteel, traditsionalismi (silepind, kelpkatus) ja stalinismi stiili (pidulikud sambad) segu. Korterid on võimsad, 200m2, teenija toaga ja tagant uksega. Põhjamaade eeskuju - tähtsaks sai assümmeetria, madala kaldega viilkatused, puidu ja tellise kombineerimine. Ta oli küll modernismi sees, aga oli soojem ja inimlikum modernism. Paneelmaja 1-464 on palju igalpool ja hrussostska. Kino ,,SÕPRUS'' Peeter Tarvas+ August Volberg Modernismi alguspunktiks loetakse Alar Kotli laululava. loeng viimane (Neo)Brutalism - paljas betoon Le Corbusier - parlamendihoone Team X (10) hakkasid rääkima stiili Le Corbusielt üle ja spst tulebki sinna ette neo ehk uus brutalism. Ideed olid neil hästi ilusad aga need ei kukkunud neil hästi välja. Üks selgemaid tähtteoseid oli Smithsoni tehtud keskkool. Brutalism väljendus puhtas, katmata betoonpinnas. Aga nad läksid veel edasi ja näitasid kommunikatsioone ehk juhtmeid jne
J.Koort 8. Millisesse 3 tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930. aastail? 1) nn. Silmarõõmu-maalijad 2) realistlik vaesema rahva elu kujutamine 3) rõhutatult eestilikud motiivid 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eeslistad sina? Traditsiooniline eklektiline laad, funktsionalism 10. Millise stiili esindajad olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alar Kotli? Funktsionalism 19. Kunst II Maailmasõja ajal. Abstraktne ekspressionism USA-s 1. Millistes tingimustes töötasid avangardistlikud kunstnikud II maailmasõja aegsel Prantsusmaal? Avangardismi suhtuti halvasti. Impressionismilähedane kunst oli eelistatud. (Põhja- ja lääneosas) Pariisis ei pööranud sakslased sellele tähelepanu. 2. Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? USAsse, peamiselt New Yorki. 3
tuuriliseks uusi ja insenerikunsti heliloojaid (ErkkiSven saavutuseks Tüür, tuleb tänav veel 21. sajandi alguseski Eestis täielikult tantsu jms. sihipärane harrastamine), mis pidada Tallinna uut Olav Ehala, Lepo Sumera jt.). laululava (Alar Kotli, rehabiliteeritud. avaldus juba iseseisvusajal, Poole sajandi mida aga pikkune nõuko Henno Sepman, insener Endel Paalmann, 1960).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
