Tallina jazzfestival tõi palju inimesi kuulama/vaatama tuntuid ansambleid. Tõnu Naissoo; Tiit Paulus; Lembit Saarsalu; Arvo Pilliroog 10) Kuidas väljendus 60.datel biitmuusika vaimustus? Teismelised leidsid oma muusikalise väljundi; pikad juuksed, isetehtud pillid jms. 11) Nimeta biitmuusika bände & liikmeid Juuniorid Toomas Kõrvits; Tõnis Mägi Virmalised Toivo Kurmet; Ülo Kurmet; Paavo Soots; Kalju Oppi 12) Milliseid stiile hõlmas 60.date estraadimuusika Kõike peale jazz ja biitmuusika 13) Nimeta ETV populaarne telesaade & selle roll estraadimuusikas Horoskoop. Televaatajad said hinnata uuemaid välismaalisi laule Eesti esituses 14) Nimeta heliloojaid (5) Valter Ojakäär; Uno Naissoo; Olav Ehala; Rein Rannap; Tõnis Mägi 15) Nimeta Eesti Raadio meeskvarteti koosseis Uno Loop; Kalju Terasmaa; Arved Haug; Eri Klas 16) Georg Otsa roll estraadis Laulis esimese laulu (,,Saaremaa Valss"), mis sai tuntuks ka väljaspool Eestit
Iga aastased Tallina jazz-festivalid tõid endiselt suured massid kokku aga selle põhjuseks olid tunutd välismaa ansamblid. Sellelt festivalilt said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid: Tõnu Naissoo, Tiit Palus, Lembit Saarsalu, Arvo Pilliroog jt. Positsioon, millelt jazz oli sunnitud taganema hõivas biitmuusika. Tekkis palju kitarriansambleid. 1963. aastal kogunes ansambel Juuniorid oli esimene Biitansambel. Nendega koos esines esimest korda Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli kõige populaarsem. See hõlmas peaaegu kõike peale jazz- ja piitmuusika. Juba 1950 aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kellest silmapaistavim oli Georg Ots(1920- 1975) 1960. aastatel jätkasid oma edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennossar ja Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme jt. Huvitav nähtus 1960. aastate lagul oli ER meeskvartett(Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved
Eestis ainukese kontserdi andis Paul Mauriat orkester Jean-Jacques Justafre juhatusel. Oma esimese orkestri asutas Marseille'st pärit muusik Paul Mauriat juba 17- aastaselt. See oli dzässikollektiiv, mis esines edukalt kabareedes ja varieteedes ning omandas seal selle iseloomuliku ja kordumatu stiili, mis on hiljem lubanud Paul Mauriat' orkestri paljude samalaadsete hulgast eksimatult ära tunda. Dzässi juurest liikus Mauriat peagi edasi estraadimuusika juurde, tehes populaarsete estraadimeloodiate seadeid ja kirjutades ka oma muusikat. Õnnelik mõte luua estraadi- ja sümfooniaorkester tõi Paul Mauriat' Pariisi. Peagi tegi ta juba koostööd prantsuse estraaditähtede Maurice Chevalier', Dalida, Charles Aznavouri ja Mireille Mathieuga. Paul Mauriat' orkestri edu oli nii peadpööritav, et ületas peagi Prantsusmaa, seejärel aga ka Euroopa piirid. Selle meloodiline, uskumatult kaunis ja erutav kõla ei jätnud kedagi ükskõikseks.
vokalistid, ), J. Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis), Rütmikud(solist Tõnis Mägi), Peoleo(võib pidada eesti kantriansamblitre eeskäijateks),Toonika(trummar 16-aastane Paap Kõlar, Andromeedia, Mikronid, G. Graps, Kristallid(püüdsid muuta arusaama , et biitiansambli kosseisus on vaid 3kitarri ja trummid), M. Kuut, Lüürikud(Mait Maltis), Viking(Andres Valkonen ,Peeter Väljak) Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920-1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit Soomes. 1960. a
1960. aastad Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920- 1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit Soomes. 1960. a
Populaarseks sai sving ning selle muusikastiili viljelejatest olid tuntumad ansamblid ja orkestrid: Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Rütmikutes mängisid – Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vello Järvi. Kõik need muusikud on hiljem ühel või teisel moel eesti popmuusika arengut mõjutanud. 5. Kirjuta, mis iseloomustab 1960. aastate muusikat. Nimeta erinevaid žanreid. Olulisel kohal 1960. a Eesti muusikas oli estraadimuusika. Alguse sai Arne Oidi nimeline lauluvõistlus, mis toimus 1959–1987. a. Läbiviiaks oli Eesti Riiklik Filharmoonia. Lauluvõistluse mõtte väljakäija oli Arne Oit. 6. 1970. aastad Eesti muusikas. Too välja olulisemad punktid kümnendi muusikas. Kümnendit iseloomustab ansamblite aeg, biitmuusika arenes rock-muusikaks ning Eesti paremaid gruppe ei otsitud enam tantsupõrandalt, vaid kontserdilavadelt. Teine osa 7. Nimeta 1980. aastate tuntumaid esitajaid ja ansambleid
pealemängu Paulus, Lembit Saarsalu, O Vahelüli jazz-orkestrite Arvo Pilliroog jt) ja 1960. aastate Jazz oli sunnitud taganema, kitarriansamblite ilmus uus ajastus biitmuusika vahel Uus põlvkond O 1963. a kogenud Juuniorid oli 1. biitansambel (nendega sai laval üles astuda nooruk Tõnis Mägi) O Lisandusid mitmed ansamblid: Virmalised, Toonika, Pealeo, Andromeeda, Kristallid, Mikronid O Estraadimuusika ( hõlmas kõike peale jazz-ja biitmuusika) – laia kuulaskonna hulgas kõige populaarsem O 1960. a algul oli ER meeskvartett, kes pani aluse vokaalansamblite traditsioonile Noorhärrad 60ndatest Tõnis Mägi Georg Ots Ansamblite aeg e. 1970. aastad O Biitmuusikast sai rock- O Rujast: muusika löökpillimängijad O Rock’i lipulaev ansambel Andrus Vaht, Ruja Toomas Rull, O 70
ja estraad. Jazzmuusika muutus tantsumuusikast üha keerukamaks. Iga-aastased Tallinna jazz-festivalid tõid massiliselt rahvast kokku, kuid selle peapõhjukseks olid heal tasemele rahusvaheliselt tutud välismaa ansamblid. Tänu neile festivalidele sai tuule tiiadesse uus põlvkond Eesti noori jazz-muusikuid. Näiteks: Tõnu Naissoo, Tiit Paulus, Arvo Pilliroog jt. 1963. aastal kogunenud ansambel Juuniorid oli esimene biitansambel. Nendega koos sai laval esineda ka Tõnis Mägi noorena. Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. 1950. Aastal kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast üks silmapaistvamaid oli Georg Ots. Samuti pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile ER Meeskvartett. (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas.) 1970. aastad See oli ansamblite aeg, sel kümnendil sai biitmuusikast rockmuusika ning Eesti parimaid truppe ostiti juba kontserdilavadelt. Eesti rahvusliku rocki lipulaevaks peetakse ansamblit Ruja, kes mängis oma loomingut
taganema, hõivas biitmuusika. Selliste ansamblite nagu The Beatles eeskujul tekkis ka Eestis hulk kitarriansambleid. 1963. aastal kogunenud ansambel Juuniorid pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai esimest korda laval esineda ka Tõnis Mägi. Neile lisandusid veel mitmed ansamblid, kus astusid üles eesti popmuusikas hiljem olulist rolli mänginud muusikud: Virmalised, Toonika ja Peoleo, Andromeeda, Mikronid, Kristallid. Kolmas suurem alajaotus estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. See hõlmas kõike peale jazz- ja biitmuusika. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgas silmapaistvaim oli Georg Ots. Tähtis koht 1960. aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontsertidel, mille idee pärines Arne Oidilt. 1970. aastad oli ansamblite aeg, sel kümnendil sai biitmuusikast rock-muusika. Eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks on nimetatud ansamblit Ruja, kes kasutas sõnadena eesti autorite
Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul judis ansamblis kaasa teha le 40 muusiku- Peep Mandre, Urmas Alender, Priit Pedajas, Paul Mgi, Jaak Jrisson. Tallinna 16 Keskkooli ansamblina alustasid Mikronid. Sellesse bndi kuulus Gunnar Graps. Tallinna 42 Keskkooli ansambli Toomapojad repertuaaris oli palju meloodilisi laule, mistttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas. Kristallid - selles ansamblis judsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tnu loomuprasele andele vis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jtkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nhtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964.
· Torupillid, trummid, parmupillid, löökpillid TANTSU- JA · 1873 LAULUPIDU · 5 aasta tagant · 20 30 000 lauljat · Läti identiteedi sümbol · UNESCO maailma pärand RAIMONDS PAULS · Helilooja 1936 · Pianist · 1986 Uus Laine · Estraadimuusika IMANTS KALNINs · Intelektuaalse rokkmuusika helilooja 1941 MUUSIKAFESTIVA · Saulkrasti Jazz Festival LID o 18.-23. Juuli 2011 o Jazz · Baltica o Folk 2012 · Balic Beach Party o Liepaja · Borderrock o Rock
Laulusolistide arv küündis juba kahekümneni. Laululoojatest said tuntuks Paul Tammekivi, Arnold Siirak ja Priit Veebel. Nad hakkasid ka juba rahvalaule ja -viise kasutama, salvestades sellega end ka rahva mällu. Algust tegid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre, kellest on saanud innustust mitmed põlvkonnad heliloojaid nende järel. (ibid: 8) 1.4. Neljakümnendad aastad Eesti Nõukogude Liiduga liitmine andis muusikakultuurile uue hoo ja suuna. Mõjutajatest lisandusid nõukogude estraadimuusika ja popkultuur. Populaarsust kogus dzäss. Aktiivselt kirjutasid muusikat heliloojad nagu Boris Kõrver, Edgar Arro, Leo Tauts ja Harri Kõrvits ning esimesed lood tulid ka Valter Ojakäärult, Uno Naissoolt, ülo Raudmäelt jt. Katkes Raimond 6 Valgre elutee (1949. aastal, kui ta oli 36-aastane). (ibid: 9-10) 1.5. Viiekümnendad aastad
Jätkus ajaviitelise tõttu edasi. Uued suundumused jõudsid laiemat Suleti mitmed kohalikud teatrid (Paides, Võrus, tähelepanu äratas ka Ernesaksa estraadimuusika loomine; palju populaarseid kümnendi keskpaiku koorilooming, lisaks kujunes Ernesaks keskseks Valgas, Kuressaares); Tallinnas asutati Vene laule kirjutas Arne Oit, siiski neid ka ja Eestisse,
70-datel kirjutas ta selles stiilis esimesed teosed: klaveripala ,,Alinale" (klaver), ,,Spiegel im Spiegel" (viiul või vioola ja klaver). Lepo Sumera, Renee Eespera uus põlvkond. Nemad pole kogenud 50-date aastate ideoloogilist survet ning on oma loomingus vabamad, on lääneliku muusikaga rohkem kursis. Urmas Sisask, Tõnu Kõrvits on ka praegu muusikas aktiivsed. 70.80-datel muutub palju mitmekesisemaks popmuusika, rock, jazz, rahvuslik estraadimuusika sellise muusika laialdane levik Aarne Oit, Lepo Sumera. Meedia ja televisioon ETV asutati 1955. 70-datel jõudsid televiisorid enamikku majadesse. 80-datel hakkasid levima ka värviteleviisorid. Telesaated muutusid kultuuri osaks. Mängisid inimeste igapäevaelus suurt rolli. Näidati palju telelavastusi, kontserte. Raadio muutus kultuurikandjaks ja informatsiooni levitajaks. Raadiot püüti ära kasutada ka kui propagandalevitajat. Kvaliteetsaadete ilmumine.
Peep Mandre, Urmas Alender, Priit Pedajas, Paul Mägi, Jaak Jürisson. T allinna 16 K eskkooli ansam blina alustasid “Mikronid”. S ellesse bändi kuulus Gunnar Graps. T allinna 42 K eskkooli ansam bli “Toomapojad” rep ertuaaris oli palju m eloodilisi laule, mistõttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas. “K ristallid ” - selles ansamblis jõudsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tänu loomupärasele andele võis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jätkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nähtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas
Siiski on V. Oja- 5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja helilooja, avaldas 1919 esimese arvestatava artikli džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia muusik, kriitik, poeet, jurist, avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli tudengite džässbändi Doctor’s Mysterious Six. (Kernfeld 2002 II: 50). 6 Intervjuu siinkirjutajale 8.02.2005. 7 Terminid “estraadimuusika” ja “estraadiorkester” tulid Eestis kasutusele nõukogude perioodil ja nagu U. Loop vestluses siinkirjutajaga mainis, nõuti nende terminite kasutamist ka uurimustes. 13 kääru raamatutel, eriti 2. köitel “Omad viisid võõras väes”, tuntav liiga tugev isiklik faktor. Raamat annab küll üsna selge ja värvika ülevaate V. Ojakääru enda ja paljude tema
annaabi.ee 
