1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch"( P-E Georg Salemann, Geinrich Göseken, Reiner Brockmann, Martin Giläus) (Uus eesti lauluraamat) , kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Sisaldas 241 laulu. Teine eestikeelne laulutaamat oli ,,Wastne Tartu Mah Keele Laulo Rahmat", (1685 Adrian Virginius L-E) Ülejäänud teosed ei kuulu enam rootsi aega?! Imelikult lühike vastus, pole midagi rohkem kirjutada. 9. Esimesed eestikeelsed grammatikad: 1637 Heinrich Stahl: Anführung zu der Esthnischen Sprach (P-E) (Sissejuhatus eesti keelde) esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Grammatikas
Mõtlemisprotsesside universaalsus Keelte sugulus Laenamine Juhuslik kokkulangevus Keelte ühisjooni nim. universaalideks... Üldkeeleteadus ...üldkeeleteadus uurib universaale: Absoluutsed universaalid= leiduvad kõigis keeltes NT vokaalide konsonantide olemasolu, jaatus eitus, arvu kategooria Statistilised universaalid= pigem tõenäolised NT pole teada keeli, kus eitust väljendataks sõnajärje muutmisega, kuid see pole välistatud. Grammatikad Keelestruktuure kirjeldatakse grammatika kaudu, nende otstarbed: Deskriptiivne ehk kirjeldav-enamasti teaduslikud grammatikad Preskriptiivne- ettekirjutav: kooligrammatikad Keeleteaduse harud ÜLDKEELETEADUS tekkis 20 saj: teooria, meetodid, keelte või keelkondade üldised probleemid, erinevused, sarnasused, teooriate, mallide rakendatavus jne. FILOLOOGIA eeldab keele , kirjanduse, kultuuri uurimise ühtsust Enne 20 saj oli keeleteadus valdavalt diakroonne
1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntni der ehstnischen Sprache" (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad (Ahrens, Wiedemann). 1853 E. AHRENS "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Zweiter Theil: Satzlehre" süstemaatilise süntaksikäsitluse alusepanija. Lauseliikmed, totaalsus partsiaalsus aluse, sihitise ja öeldistäite juures, käände- ja pöördevormide kasutamine, ühildumine, lausetüübid. 1875 F.J. WIEDEMANN "Grammatik der Ehstnischen Sprache" esimene teaduslik grammatika. Süntaksiküsimused
VASTUSED 1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal *Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti...
Eesti kirjakeel 17.sajandi lõpus ja 18.sajandil. Vana kirjaviis. Uljana Lvova Stefania Boiko 10.klass 17. sajandi lõpp oli eesti kirjakeele arengus murranguline. Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1690 aastatel, kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamiseks uue, kergemini loetava kirjaviisi.Seda nimitatakse vanaks e Forseliuse kirjaviisiks Põhilised kokkulepped olid: 1.Võõrtähtede kasutuse vähendamine 2.H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 3.Rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega 4.Rõhulise lahtise silbi lühikest täishäälikut märgib järgneva kaashääliku kitjutamine kahe tähega 5. Rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik kitjutatakse kahe tähega Misjonilingvistika ja piiblitõlketegevus *Eesti varasem kirjakeel on ennekõike usutekstide keel. *17. sajandi lõpuks oli olemas nii ...
" (Õim 1998; 1). Tegemist on kombineeritud alaga, millel on seoseid ka näiteks matemaatika ja psühholoogiaga ning eristatakse teoreetilist ja praktilist uurimissuunda: sõltuvalt perioodist on kord üht, siis jälle teist peetud olulisemaks. Selleks, et üldse arvutilingvistika saaks olemas olla on esiteks vaja masinloetavaid keeleressursse. ,,Keeleressurssideks on näiteks teksti- ja kõnekorpused, leksikaalsed andmebaasid, grammatikad, arvuleksikonid." (Õim 1998; 2). Andmete töötlemiseks kasutatakse matemaatilise meetodid ja statistikat. Üks variante on loogilise programmeerimise meetod. Kõnetuvastuse jaoks kasutatakse tõenäosuslikke automaate, kuid kõne abil arvuti poole pöördumine on siiani arendamisel ja problemaatiline valdkond. 2004. aasta seisuga ,,Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi foneetika- ja kõnetehnoloogialaboris arendatav üldise sõnavaraga eesti keele
Ferdinand Johann Wiedemann ja eesti keel Ferdinand Johann Wiedemann oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija. F.J Wiedemann sündis 1805. Aastal Haapsalus. F.J. Wiedemann õppis algul Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis õigusteadust ja keeli. Alustas ka tööd Tallinna gümnaasiumis õpetajana. Ta uuris komi, mari, udmurdi keelt ja kirjutas nende keelte grammatikad. Sõnaraamatu koostamisel seadsi F.j Wiedemann endale teaduslikult täpsed põhimõtted. Seppärast ei kasutanud a tavalist kirjaviisi, vaid erilist transkriptsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üless märkida. Sõnaraamatu järel alustas ta grammatika koostamist. Tema 1875. Aastal ilmunud grammatika raama on olnud lähtekohaks väga paljudele hilisematele keeleteadlastele, ja mõjutanud meie kirjakeele kujunemist. Karl August Hermann
· kiri emale · salakiri või kirja mustand · peidetud alamsaksakeelse kirja sisse Varaseimat eesti kirjakeelt mõjutanud tegurid · Vajadus kirjakeelele tekkis peale reformatsiooni. · Tekkis vajadus kirjakeelele, et inimesed piiblist aru saaks. · Esimesed tõlked olid ebakorrektsed, kuna puudusid keelereeglid. · Suur mõju saksa keelel 17.sajandi kirjakeel · Eesti kirjakeele arenguloos murranguline aeg. · Ilmusid esimesed eesti keele grammatikad · Pandi alus kirikukeelele · Töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis, vana kirjaviis · Toimus 2 piiblikonverentsi · Georg Mülleri 39 jutlust · Gutslaffi grammatikat peetakse omas ajas paremaks kui Stahli keeleõpetust. · 1660.a ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autoriks on Heinrich Göseken põhjalikum grammatikakäsitlus, sõnastik Valik alamsaksa laensõnadest eesti kirjakeeles · Haridus kool, salm, paber · Riietus jakk, krae
zestide (viibete) kaudu, mida adressaat peab nägema, seega erinevalt tavalistest ehk audiaalsetest keeltest on viipekeel zestilis-visuaalne. Keeletasandid on: foneetika, morfoloogia, sõnavara ja süntaks. Sarnasused keeles on seletatavad: mõtlemisprotsesside universaalsuse, ühise põlvnemise ehk sugulusega, juhusliku kokkulangevuse ja laenamisega. Kõikidest või peaaegu kõikidest keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid. Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu. Grammatikad erinevad nii teadusliku lähenemise kui otstarbe poolest. Teaduslikud grammatikad on deskriptiivsed, laiale üldsusele ja eriti koolidele suunatud grammatikad on aga preskriptiivsed. Keel(t)e ajaloolist arengut ja varasemat ajalugu uurib diakrooniline keeleteadus. Varasemate arenguetappide rekonstrueerimisega tegeles võrdlev-ajalooline meetod. Mittesugulaskeelte võrdlusega tegelebkontrastiivne keeleteadus; selle saavutusi rakendatakse teise keele õppes ja keelepedagoogikas
reformatsiooni jõudmine Eestisse andis täiendava põhjuse kirikukirjanduse tõlkimiseks kohalikesse keeltesse: põhja- ja lõunaeesti keelde. 17. sajandil koostati esimesed eesti ja lõunaeesti keele grammatikad ja sõnaraamatud. Sellest ajast alates on säilinud rohkelt eestikeelset kirjandust keelemuutuste uurimiseks. Koos rahvusliku ärkamisajaga 19. sajandi keskel muutus eesti keel talurahva kõnekeelest kiiresti kultuurkeeleks
ei saanud õigust.Oli Eesti-Rootsi viljaait ,sealkasvas eriti hästi rukis ,mida saadeti enamasti Rootsi ,et seda teiste kaupade vastu vahetada.Kõige parem asi üldse Rootsi ajal oli see ,et alguse sai Tartu ülikool ,sellest tulenes ka see ,et inimesed olid palju targemad kui ennem.Veel õpetati leeris sunniviisiliselt lugemist ja kirjutamist ,et inimesed täitsa rumalad ei oleks ,pärast leeris käimist oli eestlaste lugemis ja kirjaoskus uskumatult kõrge .Sellel ajal ilmusid ka esimesed grammatikad,tänu sellele ühtlustus eesti keel.Algas ka ajakirjandus ,aastal 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Mina arvan ,et Rootsi aeg ei olnud hea ,ega halb ,kuna talupoegadel ja üldse inimestel oli väga raske elu ,kuid samas arenenes märgatavalt haridus .
17.sajandil loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkust täpselt. Tänapäeval märgime me häälepikkust täpselt. 15. Mis aastal ilmus eesti keelede tõlgitud piibel? Eesti keelde tõlgitud piibel ilmus 1739. aastal. 16. Milline oli eestikeelse piibli roll eesti kirjakeele kujunemisel? Piibli tõlkimine aitas ületada murdeerinevused ja luua aluse ühtsele eesti kirjakeelele. 17. Mis keelte grammatikate eeskujul on koostatud varasemad eesti keele grammatikad? Varasemad eesti keele grammatikad on koostatud saksa ja ladina keele grammatika eeskujul. 18. Mis rahvusest haritlased töötasid välja eesti kirjakeele? Saksa haritlased töötasid välja eesti kirjakeele. 19. Millal hakkasid eestlased ise eesti kirjakeelt arendama? Eestlased ise hakkasid eesti kirjakeelt arendama 19.sajandi alguses. 20. Mis keele eeskujul töötati välja eesti keele uus kirjaviis? Soome kirjakeele eeskujul töötati välja uus eesti keele kirjaviis. (19
Sakslaste viljeldud eestikeelne juhuluule (Reiner Brocmann, Heinrich Göseken, Georg Salemann). Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1600–1606 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja Georg Mülleri 39 käsikirjalist jutlust. 1632–1638 Heinrich Stahli mõjuka kirikukäsiraamatu „Hand- vnd Haußbuch” neli osa. 1641–1649 Heinrich Stahli jutlustekogu „Leyen Spiegel” kaks osa. 1662–1667 Christoph Blume neli kiriklikku raamatut. Esimesed eesti keele grammatikad, mis olid mõeldud kirikuõpetajatele eesti keele tutvustamiseks: 1637 Heinrich Stahli „Anführung zu der Estnischen Sprach” – keeleõpetus koos väikese saksa-eesti sõnastikuga. 1660 Heinrich Gösekeni „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache”. 1693 Johann Hornungi keeleõpetus „Grammatica Esthonica”, mis võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse algatatud kirjaviisireformi põhimõtted ja pani aluse vanale kirjaviisile
kaashäälik ühekordselt (söömine-söminne, riided- rided) 15. Mis aastal ilmus eesti keeled tõlgitud piibel? Eesti keelde tõlgitud piibel ilmus 1739. aastal üle saja aasta kestnud tõlkimise järel. 16. Milline oli eestikeelse piibli roll eesti kirjakeele kujunemisel? Piibli tõlkimine aitas ületada murdeerinevused ja luua aluse ühtsele eesti kirjakeelele. 17. Mis keelte grammatikate eeskujul on koostatud varasemad eesti keele grammatikad? Kõik varasemad eesti keele grammatikad on kirjutatud saksa ja ladina keele grammatikate eeskujul. 18. Mis rahvusest haritlased töötasid välja eesti kirjakeele? Eesti kirjakeele töötasid välja soomlased, eesotsas Otto Wilhelm Masing võttis kasutusele tähe ,,õ" 19. Millal hakkasid eestlased ise eesti kirjakeelt arendama? Eestlased ise hakkasid eesti kirjakeelt arendama 19. sajandi alguses. 20. Mis keele eeskujul töötati välja eesti keele uus kirjaviis?
Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. + Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatika raamatuid, kuid hoopis hiljem (vene ajal tohtis ju ainult vene keelt rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada).
mitte enam klassikaline ladina keel. Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi). Keeleteaduslik teooria arenes eelkõige nn skolastilisel perioodil, umbes 1100-1500. Skolastikud toetusid suures osas Aristotelesele, kuid pidid selle kohandama piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära (mitte inimeste kokkulepe). Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb? Tähendus ja asendus eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides –tähendus-referents; –intensioon –ekstensioon Nt homō – tähendab ‘inimene’, võib “asendada” Sokratest
haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema petamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lpuks eestlaste lugemisoskus mrkimisvrselt krge. Tnu grammatikaraamatutele htlustus eesti keel, mis ti lihtsuse keele ppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalasna levimine ning usust saadi paremini aru. Veti kasutusele ka uued grammatikad (niteks Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis ilmus 1693.aastal ning Heinrich Stahli eesti keele grammatika, mille ta koostas 1637.aastal ja mis oli htlasi ka esimeseks eesti keele grammatikaks). Kokkuvtvalt vib elda, et Rootsi aeg oli haridus- ja kultuurielu arenguks soodne. Eriti thtis oli see eestlaste hariduse arenduse poolest. Ma arvan, et Rootsi aeg andis siinsele talurahvale lootust, et kunagi vivad nad vabaks saada, mis aitas tugevamatel le elada jrgnevad rasked
saj.) Chanson de Roland (u. 1100)- Rolandi laul, pr kirjanduse algus, ilmalik tekst, kangelaseepos Vanaprantsuse keel - kuni 14. sajand, “keskprantsuse” keel e ülemineku periood (moyen français) 14. - 15. saj. kaasaegne prantsuse keel - alates 16. saj. Aluseks on Ile-de-France’i, kuningate keele variant. Pariisi ümbruse dialekt (francien) sõda albilaste vastu 13. saj.- kunigate valdused laenevad lõunasse. Tsentraliseerimine16. saj., esimesed grammatikad. Villers-Cotterêts’ määrus, kuningas François I 1539. a. edaspidi juriidilised dokumendid pr keeles. 17. – 18. saj. grammatikad ja arutlused keele üle (Vaugelas’ Remarques 1647) Prantsuse Akadeemia (asutati 1634. a.)- eesmärgiks sõnaraamatu ja grammaika koostamine 31. Hispaania keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine glossid: ääremärkused, sõna seletused. Glosas emilianenses (10. saj. keskpaik) San Millán de la Cogolla klooster (tänap
päritav kasutusõigus ,samuti oli ka õigus kaevata mõisarentniku peale ,kes majandusreglemendist kinni ei pidanud. Kahjuks puudutasid need sätted vaid kroonumõisaid, erakätesse jäänud mõiste talupoegade seisund ei muutunud. Õiguslik olukord oli talupoegadel hea, talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tekkisid esimesed eesti keelsed grammatikad. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J. Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam ,et inimene saab õndsaks tänu usule ,seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema
Olgu lõppolek Ck ekvivalentsiklass, mis ühtib keelega L ehk kui x ∈ Ck ja x ∈ L, siis kui y ∈ Ck y ∈ L. Kui x ∈ Ci ja y ∈ Ci, st xz ∈ L yz ∈ L, siis kuuluvad sõned xa ja ya ka ühte klassi Cj. Tõepoolest: kui z = az′, siis xaz′ ∈ L yaz′ ∈ L iga z′ ∈ Σ* korral. Lisame automaati sümboliga a märgendatud ülemineku Ci → Cj . Konstrueeritud automaat aktsepteerib keelt L ja on lõplik. Järelikult on keel L regulaarne. 7 Fraasisturktuuri grammatikad ja keeled. vt punkt 15 kui α-st saab β ühe tuletusega: vahetult tuletatav α β DEF: näiteks kui α = γNδ ja β =γφδ ja grammatikas leidub produktsioon N → φ. kui α-st saab β mitme järjest tuletussammuga: tuletatav α + β kui α-st saab β k sammuga, kirjutatakse α k β; kui α = β või α + β , kirjutatakse α ∗ β DEF: α ∗ β, kui mingi k ∈ {0, 1, 2, . . .} korral α k β. 8 KV keeled. KV keelte ühesus.
Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. + Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud
3. Araabia: Sibawaihi grammatika Tänapäevases mõttes Araabia kultuur sündis koos islamiga. Sibawaihi grammatika on vanim ja põhjalikeim klassikaline araabia keele grammatika, see on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui ka selle parim esindaja. Koraan on klassikalise araabia keele mudel, kuid nagu ka sanskriti keel, fossiliseerus ja klassikaline araabia keel. Sisuliselt on Panini ja Sibawaihi grammatikad väga erinevad. Sibawaihi kirjutab pikki lauseid, annab palju näiteid ja keskendub süntaksile. Süntaks keskendub rektsioonile, sarnaneb väga vahetute moodustajate meetodile, lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. Morfoloogia on eraldatud süntaksist, süntaks on semantikavaba. Sibawaihi peab uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid. Abstraktse lause mõista puudub, see tekkis hiljem. Rõhutab kuulaja olulisust
Arvan, et keelt ei saa olla ilma kõnelejateta ja seetõttu on eesti keele olukord olnud sageli kriitiline. Teadagi on Eesti rahvaarv ajaloos langenud mitmel korral nii palju, et keel oleks võinud välja surra. Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keele kasutamise võimalus. Võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Grammatikad hakkasid ilmuma 16. sajandil ja olid mõeldud saksa kirkuõpetajatele. Sellel ajal oli eesti keel pigem köögikeel, see tähendab, et seda sai kasutada vaid kodus, sellega ei saanud asju ajada väljas pool kodu. Et keelest saaks kujuneda kirjakeel, tuli valida kõigepealt kirjasüsteem nt. tähestik, meie kasutame ladina tähestikku- a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, s, z, z, t, u, v, w, õ, ä, ö, ü
keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb? Spekulatiivsete grammatikate kogu De modis significandi tähenduse omamise viisidest. Kõigi keelte grammatika ühesugune ning seetõttu on vajalik vaid ühe keele ladina keele grammatika analüüs.
Üleüldse ei usutud tihilugu seda, mida talupojad väitsid. Seadusi väänati mõisniku kasuks ka siis, kui oli vaja leida mõni seadus, et talupojalt viimnegi saak ja alles jäänud seeme ära võtta. Rootsi aega ei saa selle tõttu ka üdini halvaks tembeldada. Positiivne oli selle aja juures see, et näiteks haridus ja usk said palju toetust ja populariseerimist ja ka lihtrahvas sai õppida lugema ja kirjutama. Peeti esimesi eestikeelseid jutlusi, valmisid esimesed eestikeelsed grammatikad ja isegi esimene aabits. Kui Rootsi ajal poleks seda toimunud, ei tea kas meiegi praegu eesti keeles räägiks ja õpiks kuna sellele järgneval Vene ajal võis ju ainult vene keeles rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada. Ka ajakirjandus sai alguse. Esialgu küll saksa keeles. Avati Akadeemiline gümnaasium ehk Tartu Ülikool, mis on ka ühtlasi üks Euroopa vanimaid koole. Aga ka selle juures oli oma miinus,
seda. Sellega seoses levis uus kirjaviis kiiresti. ,,Kalevipoja" autor; kirjutanud palju muinasjutte. Lõi eestikeelde juurde sõnu. Nt hapnik, süsinik, kunstnik, tulevik, rahvus+ naissugu väljendav liide na. Ferdinand Johann Wiedemann- sündis 1805. Haapsalus. Isa oli magistraadi sekretär. Õppis Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust ja keeli. Uuris komi, mari ja udmurdikeelt, koostas grammatikad. Koostas eesti-saksa sõnaraamatu. (50 000sõna). Kirjutas ka eestikeele grammatika. Karl August Hermann- kirjutas esimese eestikeelse nomineeriva grammatika. Oli peale keeleuurija ka helilooja ja muusik. Käänetenimetused (nimetav, omastav jne) + sõnad ainsus, mitmus. (palju keelealaseid termineid)
1) Võimukorraldus- Eestimaa ja Liivimaa valitsemine Rootsi ajal -Ala säilitati kahe eri provintsina (Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang). Mõlemal oli oma kindralkuberner, kes käsutab sõjaväge kubermangus ja nimetasid ametisse riigiametnikke. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist. Vastutasid ka rahaasjade, postiteenuste, teede ja sildade korrasoleku ja avaliku korra eest. Oli ka 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa, nad lahendasid kohalikke küsimusi, kaitsesid aadlike õigusi ja koondasid piirkonna aadlikke. Rüütelkondade juhtimine: Toimusid maapäevad, liikmed kogunesid iga 3 aasta tagant. Maapäevadel valitakse ka maanõunikud. Ja rüütelkonnal oli ka pealik. 2) Mõis- läänistuspoliitika ja reduktsioon, mõisamajandus ja mõisnike võim *Läänistuspoliitika- Rootsi riigil oli vähe raha(lakkamatud sõjad) ja laenude tasumiseks hakati aadlikele jagama maid. Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees mõisa ju...
Consuetudo vulgaris utilior est quam integritas litterata- rahva harjumus on vajalikum kui kirjanduslik puhtus Melius est reprehendant nos grammatici quam non intelligant populi- pigem grammatikute kui rahva pahameel Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad Fredegarius (7. saj.), anonüümsete kroonikate kogu c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.) Quintilianus Institutio oratoria (1. saj. p. Kr.) Aelius Donatus Ars grammatica Ars minor, Ars maior (4. saj.) Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.) Appendix Probi (3. 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad Reichenau glossarium (8. 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused
Aine: Tõlketeooria alused Semester: Sügis 2008 Autorid: Aleksandra Dergatsova Anna Siskova Sergei Zjuganov Anna Pirk Maria Komarova TEADUS JA KEELETEADUS Benjamin Lee Whorf Benjamin Lee Whorf (1897 -1941) oli Ameerika keeleteadlane. Algselt inseneriharidusega Whorf töötas tulekahjukindlustuse alal ning tegeles kultuurantropoloogia ja lingvistikaga hobidena. 1931. aastal astus ta Yale'i ülikooli keeleteadust...
aastal, seda trükiti 6015 eksemplari. * ühtlustas kirjakeelt (tõlke ühtlustaja Anton Thor Helle), * aitas kaasa lugemisoskusele, * avardas rahva silmaringi, * kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, * taotleti lihtsust ja rahvapärasust, * rikastas sõnavara laensõnad: jaana-lind, stimipuu `akaatsia`, ahal àaloe` tänapäeval arhailised murdesõnad: puul `mullikas`, udris ´kärmas` Kasutusel vana kirjaviis, ehkki näha veel saksa mõju. Sõnaraamatud ja grammatikad 1730ndatel valmis käsikirjaline Salomo Heinrich Vestringi ,,Eesti-saksa sõnaraamat". Autor hea eesti keele tundja, teoses üle 8000 eestikeelse sõna + vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud, lauseidki. 1732 A. T. Helle põhjaeesti keele grammatika § koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega (kasut Vestringi sõnaraamatu materjale) § esmane keel eesti keel (esmakordselt) § tähestikulises järjekorras § lõpus: erinevaid nimetusi (kuud, nädalapäevad, pühad,
Kahjuks jäi see plaan teostamata. Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka 1630. aastal Tartus ja 1631. aastal Tallinnas gümnaasiumid. 1632. aastal kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu Ülikooli asutamisürikule, millega muudeti Tartu gümnaasium ülikooliks. Kahjuks nendes koolides eestlastel õppida polnud võimalik. Luterluse levikuga tekkis vajadus ka eesti kirjakeele normeerimiseks, et tõlkida Uut Testamenti. Võeti kasutusele uued grammatikad. Ma usun, et Rootsi aeg mõjutas väga tugevalt eestlaste hariduselu ja pani sellele kindla aluse, mis jäi püsima isegi peale Põhjasõda. Rootsiaegsed uuendused tõid küll mõningaid parandusi talurahva ellu, kuid neid siiski vähe. Palju jäi veel tegemata. Talupoeg oli endist viisi maa külge seotud. Põgenes ta, siis võis mõisnik teda nagu ordugi ajal tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku
eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739) 1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti- saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna. Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna Põhiliselt misjonilingvistika ja käsiraamatud saksa pastoritele kohaliku keele tundmiseks. Peamine oli Ladina- Saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises. Hakkasid tekkima grammatikad mis sisaldasid hääldamist, ortograafiat ning vormi- ja lauseõpetust. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19. sajand: Euroopa valgustusaeg: rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine,
Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast
Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast
järgmiste sõnastike aluseks. 1732-A. Thor Helle käsiraamat, sisaldas grammatikat, eesti-saksa sõnastikku, tekste ka vanasõnu ja mõistatusi, koha- ja taimenimetusi, antud oli ka tüüpsõnade muutmine, see oli oma aja kirjakeele norm 1739-esimene eestikeelne täispiibel 1780-A.W.Hupeli käsiraamat, sisaldas grammatikat ja saksa-eesti ja eesti-saksa sõnaraamatuid, eraldi on märgitud põhjaeesti ja lõunaeesti grammatikad, mahukas teos, kasutati ka ülikoolis õppevahendina 19.saj alguses 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 19 sajandil hakkas suhtumine eesti keelde muutuma ja hakati pöörama suuremat tähelepanu. Usuti, et igaüks peaks saama haridust oma emakeeles, kõik inimesed vajavad teadmisi. Loodeti ka, et haritus vähendab sotsiaalseid vastuolusid. Tekkis ka huvi rahvaluule ja rahvakeele vastu. Saksa estofiilid hakkas huvi tundma eesti keele parandamise ja arendamise
(subjekt) ja öeldis (predikaat). Traditsioonilise grammatikateooria tähtsaimaks loojaks peetakse Aristotelest (384- 332 e.m.a), kes liigitas ka muud lause osad, pannes sellega aluse ühelt poolt vormiõpetuses tarvilikule sõnaliikide klassifikatsioonile, teiselt poolt lauseõpetuses tarvilikele lauseliikmete kategooriatele. eraldi teadusalaks arenes grammatikate koostamine Aleksandria koolkonnas. Antiikajal kirjutati esimesed grammatikad ja süntaksid, milles rakendatud kirjelduspõhimõtted on säilinud peajoontes muutumatult tänasteski traditsioonilistes grammatikates. india keeleteaduse tuntuim saavutus on Panini-nimelise grammatiku koostatud sanskriti keele grammatika, mis on hilisemaile indoeuroopa keelte uurijaile tõeluseiks aardeks. Kui Euroopa kultuuri raskuspunkt siirdus Kreekas Rooma, ei toimunud grammatikatraditsioonis muut pööret, kui see, et kirjeldaise esmaobjektiks sai ladina keel.
rõhutamine läbi keele, poliitiline ja kultuuriline aktiivsus. Curroz Enriquez- luuletaja, väga populaarne, kirjutas ebavõrdsusest Luuletajad ja kirjanikud arvasid, et nemad on esimesed, eks luuletavad või kirjutavad galeegi keeles. Seetõttu ei teadnud nad midagi varasematest keelereeglitest ning panid kirja suulist keelt. 19. sajandi viimastel kümnenditel kirjutati esimesed sõnaraamatud ja grammatikad. Tekkis galeegikeelne press. Esimene ajaleht O Tio Marcos da Portela. 1905. aastal loodi RAG Galeegi keele kuninglik akadeemia, mis uurib galeegi keelt ja kultuuri ning arendab keelenormi ning loob seadusi keelenormi ja keele kaitseks. 1916 A corunas esimene Irmandade da Fala. Falaks nimetatakse keskaegset portugali keelt. Vennaskond, kelle eesmärgiks oli patriotism, keele kaitsmine ja väärtustamine. Olid sõnaraamatute ja grammatikate kirjutamise
mittedeterminism (näit. "tõeline" juhuarvude generaator). · Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). · Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): · Turingi masin, 1936-37 · lambda-arvutus (Church), 1941 · Posti süsteemid, 1943 · Markovi algoritmid, 1951 · Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 · programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Algoritmi peab saama väljendada nii, et see oleks mugav nii koostajale (algoritme koostavad inimesed) kui ka täitjale (teostile, arvutile). Algoritmi esitusviisid: · inimesele orienteritud esitused o sõnaline kirjeldus (peab siiski mahtuma algoritmi def. alla!) o joonis - plokkskeem o algoritmikeel, näit. poolformaalne pseudokeel, millest saab kerge vaevaga
Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Page 4 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna
keelt, mis oli suuremas osas ära rikutud Aleksander Suure valitsemisajal, kui kreeka keel levis kaugele üle endise Kreeka piiride. (Õim 2000: 8) Keskaja periood (5.13. saj) tõi keeleuurimisse põhimõttelise pöörde, nimelt keelt hakati käsitlema koos loogikaga ehk mõtlemisega ja retoorikaga. Tähelepanu keskpunkti tõusiski keele ja loogika seos, ehk teisiti öeldes nihkus fookus vormilt sisule. Keskaja keeleteaduse tunnusmõiste on spekulatiivsed ehk skolastilised grammatikad. Skolastikat mõisteti tollal teaduslike käsitluse esitamise ja argumenteerimise õpetusena. (Õim 2000: 8-9) Renessanssi periood (14.16. saj) oli Euroopa kultuuriloos murranguaeg. Sellel perioodil hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Tähtis polnud mitte üldine arutelu keele olemuse üle, vaid rahvuskeelte kirjeldamine. Skolastika mõiste hakkas siin omandama halvustava tähenduse.
Leer tehti lausa nii karmiks, et sellest ei saanudki läbi, kui lugeda või kirjutada ei osanud. Tänu sellele muutus, eestlase haridustase palju kõrgemaks. 1630. aastal avati ka Tartu Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu Ülikooliks ja on üks Euroopa vanimaid koole. Üldiselt hakati seal õpetama Rootsi ja Soome päritoluga tudengeid. Algselt oli kokku neli teaduskonda: usu-, õigus-, filosoofia- ja arstiteaduskond. Sel ajal tekkisid ka Eesti esimesed grammatikad. Tänu grammatikaraamatutele ühtsustus ka eesti keel ja tänu millele muutus õppimine lihtsamaks ja arusaadavamaks. Kuigi eks selle kõige ilusa juures on ka negatiivseid külgi, mida peab välja tooma. Näiteks ei tohtinud talupojad edasi õppida ülikoolis, kuna kardeti, et muidu võib talupoeg mõisnikust targemaks saada ja seda ei saanud ükski mõisnik endale lubada. Tekkisid ka nõiaprotsessid. Targemaid ja osavamaid inimesi
suur nälg (1695-1697), mille tulemusena suri nälga ~75 tuhat inimest ja rahvaarv langes ~300 tuhandele. · Valitsevaks usundiks muutus luterlus. · Tartu külje alla Piiskopimõisa rajati.Forseliuse seminar (1684-1688) talurahvakoolide õpetajate väljaõpetamiseks; see aitas oluliselt kaasa talurahvahariduse edendamisele ning lugemisoskuse levimisele eestlaste hulgas. · 1686 anti välja lõuna-eesti murdeline Uus Testament (Andreas ja Andrian Virginius). · Koostati eesti keele grammatikad. · 1630 ja 1631 rajati Tartusse ja Tallinasse gümnaasiumid. · 1632 avati Tartus Ülikool (Academia Gustaviana). · Valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks oli barokk. Peep Reimer 3 VENE AEG (1710 faktiliselt / 1721 juriidiliselt kuni 1917): · Põhjasõja (1700-1721) tulemusena kehtestus Vene võim kogu Eesti ala üle. · Vallutusjärgselt kehtestati Balti erikord (kehtis kuni1880-ndate aastateni) e. Balti
ja kohanimed) pärinevad 13. sajandi võõrkeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand Kirjakeele arend algast 16. sajandil tänu usupuhastusele, mis nõudis jumalateenistuse pidamist rahvakeeles. Ilmusid esimesed eestikeelsed usutekstid. Vanim teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525. aastast. 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand 17. sajandil hakkasid kõrvuti arenema põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. Koostati esimesed eesti keele grammatikad ja sõnaraamatud. Need olid saksa rahvusest pastorite kirjutatud ja moonutasid eesti keelt. Tolleaegset kirjaviisi nimetatakse korrapäratuks, sest eesti keel pandi kirja väga juhuslikus ortograafias. 17. sajandi lõpul algas eesti keele teadlik korraldamine. Kirjalik keel muudeti reeglipärasemaks ja see jõudis lähemale rahvakeele hääldusele. Algas vana kirjaviisi ajajärk. 1.2.4 Eesti kirjakeel 18. sajand
Siiski ei pruugi arvata, et mõjusid üldse ei olnud. • Sībawaihi grammatika (Al-Kitāb ’the book’) on vanim ja põhjalikem klassikalise araabia keele grammatika. • S. on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui selle parim esindaja. (ei teata S. grammatika eellasi või järglasi) • Klassikalise araabia keele mudel on Koraan. Nagu sanskrit, fossiliseerus ka klassikaline araabia keel. • Sisuliselt on Pānini ja Sībawaihi grammatikad siiski väga erinevad. S. kirjutab pikki lauseid, annab palju näiteid, keskendub süntaksile. • Sībawaihi süntaks keskendub eelkõige rektsioonile, sarnaneb väga vahetute moodustajate meetodile, lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. • S. grammatikas on elemente sellest, mida tänapäeval võiks nimetada diskursuselingvistikaks (vaadatakse suhtlust. Keelega koguaeg tehakse midagi ehk suheldakse.) • S
tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend) · Sõnaraamatus tüüpsõnade numbrid, tüüpsõnade muutmine antud. · Oma aja kirjakeele norm koos piiblitõlkega (1739 esimene eesitkeelne täispiibel) August Wilhelm Hupel 1780 · Grammatika koos eesti-saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna · Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19.sajand, Euroopa valgustusaeg: · Rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, kirjakeelte arendamine · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus · Keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet · Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele
SEEGA Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade kasutamist ingliskeelsetes restoranimenüüdes. Ei eksisteeri ka keelepolitseid, kes võiks eksimuste eest trahve määrata. Inglise keele normid põhinevad tegelikul keelekasutusel; kasutuselolevate normide kogu moodustab standardi. NIMELT Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõnaraamatud, grammatikad ja käsiraamatud. Standard English 'standardinglise keel, normitud inglise keel' on raskesti määratletav mõiste. SEST Ühed arvavad, et standard on tüüpiline igapäevane keelekasutus, AGA teiste arvates on tegemist lihvitud keelega, mida kasutatakse eelkõige formaalsetes situatsioonides (nii kirjalikus kui ka suulises kõnes). SIISKI
Kõige suurem osakaal lugemisvaras oli ajaloolisel, poliitilisel ja geograafilisel kirjandusel. Tunti huvi Göttingeni ajaloolaste, biograafiate vastu. Põltsamaa lugejaid köitis Prantsuse revolutsiooni sündmused. Suur huvi oli reisikirjelduste vastu. Filosoofiliste teoste arv oli suhteliselt väike. Suhteliselt suur oli teoloogilise kirjanduse osatähtsus. Uuriti ka loodusteaduslikku kirjandust. Tähtsad olid pedagoogilised teosed. Filoloogia valda esindasid peamiselt sõnaraamatud ja grammatikad. Suur oli ilukirjanduse osakaal. Ringles palju ajakirju ja ajalehti. Väike osatähtsus oli ka baltisaksa kirjandusel. Telliti ka noodikirjandust. Seltsi liikmed Põltsamaa lugemisseltsil oli 24 liiget. Sinna kuulusid aadlikud, pastorid, arstid, õigusteadlased, põllumehed. Viimaste alla kuulusid mitteaadlikest mõisnikud ja mõisarentnikud. Seltsi tegevuse lõpp Paul I troonile tulekuga kehtestati tsensuur, mis muutis lugemisseltside tegevuse võimatuks. Hupeli lugemisselts suleti 1799
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga?
aastal ametlikult pärisorjuse ja tunnistas eesmärgil ja saksa ja ladina keele grammatikareeglite alusel. Koostati eesti keele Liivimaa aadelkonda. Talurahva elu hakkas majanduslikult paranema alles Karl XI ajal, kes riigi grammatikaõpikuid, kuigi rahva kõnekeel oli tegelikult hoopis teistsugune. Tolleaegsed grammatikad rahakriisi tõttu viis läbi mitmeid uuendusi. avaldasid keelele siiski suurt mõju ning muutsid selle struktuuri ja lauseehituse saksapärasemaks. Mõlemas kirjakeeles anti välja vaimulikke trükiseid.
· Kujunes käsitusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (näiteks?) · Levitas teadmisi keele kohta · Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides) 5. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 6. Ferdinand Johann Wiedemann. Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
