kusjuures põhjus oli ilmselt selles, et Saksamaalt Eestisse polnud võimalik pääseda maismaateed mööda. Paganlik Leedu pidurdas igasuguse sellesuunalise liikumise, laevareis oli aga liiga vaevaline ja kulukas. 1333. a. on andmeid juutide asumisest Tallinna, esimesed andmed mustlastest on pärit XVI saj. esimesest poolest. Eestlaste vaimuelu mõjutas väga palju relva jõul peale surutud ristiusk. Ühest küljest tekitas see teravat vastuseisu ja kuna katoliku kirik ei pööranud suuremat tähelepanu uue usu põhimõtete seletamisele, säilisid visalt vanad arusaamised ilmaelust. Teisalt oli muistne vabadusvõitlus ka uskude võitlus milles vallutajate usk osutus tugevamaks. See omakorda kergendas ristiusu jumala ja pühakute omaksvõttu. Pühakud tundusid sarnastena vanadele haldjatele, neilt loodeti abi tõvede ja
*toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. *sinod-piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon. *kirikukatsumine- visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. *missa- pidulik jumalateenistus. *liturgia- Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa. *kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. *kabel-väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. *preester-vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. *kirikukümnis-kümnendik mõisa kümnisest *sakrament-püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. *Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis Lk.83-85
a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus, viimast pakuti liivlastele ka kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma; mõned liivlased lasid end ristida, ka Toreida (Lätis) vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline peagi said liivlastele sakslaste tõelised plaanid selgeks ja ristitud pesid end Väina jões puhtaks pärast Meinhardi surma nimetati piiskopiks (1196. a) Berthold, kel tekkisid tülid liivlastega ja ta läks Saksamaale tagasi Berthold kogus kokku sõjaväe ja tuli 1198
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
-16.s. (80-82) : Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis- sõnaline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Kirikukümnis 1/10 mõisa kümnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon usupuhastus. Poliitiline opositsioon -
ristiusu vastu vabatahtlikult Kaupo juhtimisel; et idaslaavlastelt abi saada, tuli neile maksta VÕI olid nad hoopis ise vallutajad). PUUDUSID REAALSED LIITLASED. -) KATOLIKU KIRIKU TOETUS RISTISÕJALE *) Ristisõda Läänemere idakaldale võrdsustati ristisõdadega Palestiinasse, paavst kehtestas selle sõja need, kes läksid siinsesse ristisõtta, said kõikide pattude lunastuse. *) Katoliku kirik tahtis oma mõju suurendada ja siinsed alad tundusid lihtsa saagina. SEE TÕI KAASA RISTIMISE. * Ristisõdijate eelised: -) Tugevam sõjategevus. -) Kindel juht. -) Head diplomaadid suutsid ühtesid maakondi teiste vastu välja mängida. * Eestlaste eelised: -) Tundsid kohalikke alasid paremini. -) Suurem motivatsioon võideldi oma vabaduse nimel. -) Linnuste olemasolu. * Eestlastelt lääne pool valitses Katoliku kirik, ida pool Õigeusu kirik. Leedulastel oli oma
Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma-katoliku kirik. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlased olid harjunud üksikute sõjakäikude, mitte strateegilise vallutusega. Rahvast tuli puudust. Eesti polnud ühtne. Vastased ei pidanud kokkulepetest kinni. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. saj. (+KAART lk54) Eestis ja Lätis vallutatud maad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdustes olev Põhja-Eesti oli tuntud Eestimaana. Liivimaa jagati üksikuteks osadeks (väikesed
Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand. Kaart raamatust lk. 54 Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdusesse langenud
annaabi.ee 
50 punkti
~ 36 lehte
92 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid