Eesti-ajaloo suur üldkonspekt (0)

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT
EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD

• JÄÄAEG - eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi.
  
• Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr.
  
• Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist.
  
• Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke , jää uhus minema. 
  
• Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi .
  
• Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m
  
• MUINASAEG - ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse vabadussõja katuseni XIIIsaj alguses pKr nim esiajaks e muinasajaks.
  
• Muistised e muinasajajäänused. (kinnismuistised ja irdmuistised)
  
• Arheoloogidele on suureks abiks täppis ja loodusteadused.
  
• Dendrokroonoloogiline skaala ehk puude kasvuringide paksuste muutuste kajastaja.
  
• Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke ja määravad nende põhjal omaagsete inimeste rassi, soo, vanuse ja vahel ka läbipöetud haigused.
  
• Numismaastikud tegelevad aaretes ja kaevamistel välja tulnud müntide määramisega.
  
• Etnoloog- rahvusteaduste uurija.
  
• Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad.
  
• Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad , kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr.
  
• Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid.
  
• Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika.
  
• Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg .
  
• Paleoliidikum- vanem kiviaeg - algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne.
  
• Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust .
  
• Neoliitikum- e noorem kiviaeg Vat eKr kuni Iiat keskel eKr- kus töödeldi paremini eelmise ajastu asju ja kasutusele tulid savinõud .
  
• Pronksiaeg - II at keskpaik kuni Vsaj eKr- eestis levisid pronksesemed- kuna meil vaske ja inglistina ei leidu kasutati imporditud pronksiriistade kõrval edasi kivist ja luust esemeid.
  
• Varane rauaaeg Vsaj eKr kuni I saj pKr.
  
• Vanem rauaaeg ehk rooma rauaaeg I saj kuni V saj keskpaik
  
• Keskmine rauaaeg Vsaj teine pool kuni VIII saj lõpuni
  
• Noorem rauaaeg IX saj kuni XIII saj algus.
  

KIVIAEG

• Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste peatumispaik Eestis u 7500 eKr.
  
• Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidude muistsete rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust.
  
• Kõik eesti meesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri- see on levinud alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni.
  
• Kunda kultuuri elanikud rajasid asulaid veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi.
  
• Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle.
  
• Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust.
  
• Kivimitest kasutati kõige rohkem tulekivi , kuna seda leidus eestis vähe siis kasutati kvartsitükke.
  
• Kõõvits- terava servaga, pikerguse või ümara kujuga tööriist, mida kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu ja puitesemete pinna tasandamiseks jne.
  
• Uurits- esileulatuva tugeva nukiga abil töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid .
  
• Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati kristallseid kivimeid, mida töödeldi lihvimise teel.
  
• Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosast.
  
• Tablad- väiksemad kivikirved mis varretati vahel isegi eriliste sarvesdest kirvepeade abil.
  
• Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesuguseid töö ja tarbeesemid.
  
• Ahingud- hoolikalt lihvitud, ühelt küljelt väljaulatuv kibad- püüti kala.
  
• Jäätuurad- nende abil löhuti talvel jäässe auk, tehtud tugevatest toruluudest.
  
• Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Asupaikadest saadud luud näitavad, et kõig eenam õnnestus tabad põtru ja suhteliselt arvukalt ka kopraid.
  
• Nii kundas kui pullist saadud koeraluud, näitavad et jahimehe abilise olemasolule.
  
• Arvatakse, et kunda asulasse tuldi lõuna poolt Euroopast, kuna pulli asula esmed olid tehtud musta värvi tulekivist ja kunda kultuuri kalmistult saadud luustike antropoloogiline analüüs viitab et osa elanikee oli europiidset päritolu. (Proteouroolpased)
  
• NEOLIIDIKUMI ALGUS- võeti kasutusele keraamika . Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist , mille sisse segati kivipurdu, teokarpe või isegi taimi. Kujult meenutasid need suured nõud suuri teraneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega.
  
• KAMMKERAAMIKA KULTUUR jõudis eestisse u 2500 eKr. Nende välispind on ilustatud lohukeste ja väiksemate täketest ridadega.
  
• Kammkeraamika kultuuri muistiseid kohatab Põhja-Soomest kuni Ida- Preisimaa ja Visula suudmeni. Nende kohtade vahel olid tihedad sidemed (merevaik ja tulekivi)
  
• Soomeugrilaste algkodu paikneb kuskil Kaamal.
  
• Kammkeraamika kultuuri elanike peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks.
  
• VENEKIRVESTE KULTUUR- 2200eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud . Nende poolt kasutatud paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nim. Seda vk k.
  
• Uuele hõimule oli iseloomulik veel: nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed .
  
• Matmiskombed- maassekaevatud aukudesse suruti külili, tugevasti käkerdatud asendis, põlves vastu rinda surutud ja sageli üks käsi peaall. Kalmistud ise paiknesid asulatest eemal, mõne veekogu lähedal või kõrgemal künkal.
  
• Nad tegelesid juba algelisema loomakasvatusega- lambad , kitsed , veised ja sead.
  
• Mõningatel andmetel tundisid nad juba möningaid kultuurtaimi, seega võib venekirveskultuuri seostada maaviljeluse algusega Eestis.
  
• Venekirves kultuuri läheteala paiknes Dnepri ja Reini vahel, tegemist oli indoeurooplastega.
  

VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG

• Kolm ja pool tuhat aastat tagasi jõudsid eestisse esimesed metallesemed.
  
• Vanimate pronksriistadena tuntakse präegu Muhust leitud odaotsa ja Kivissaarest leitud sirpi.
  
• Kui mujal algas kiire areng siis eestis seda ei juhtunud- siinses looduses lihtsalt puudusid pronksiks vajalik vask ja inglistina.
  
• Pronksesemed olid aga esialgu liiga kallid, et neid mujalt arvukalt hankida- muretseti vaid kõige vajalikuimaid tööriistu- kirved .
  
• Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, sarvest ja luust.
  
• Pronksiaja keskel hakati meil asulaid piirama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga.
  
• Kõige tuntum on Asva kindlustatud asula (Asva kultuur) IX-VI eKr.
  
• Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks karjakasvatus .- lambad, kitsed, veised ja ka hobused ja sead.
  
• Kõrvalalaks oli maaviljelus ja kõplamahjandus (polnud laiaulatuslik)
  
• Elatuslisa andis küttimine ja kalapüük
  
• Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada.
  
• Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetusele. Lähedased sidemed olid Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela- Soomega.
  
• V saj eKr jõudsid eestisse esimesed raudesemed. Vanimatena tuntakse Ida-Virumaalt leitud mööka, suurt nuga ja naasklit.
  
• Varasemal rauaajal levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid.
  
• Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööristu kasutusest välja törjuda.
  
• Seega raua levik suuri muutusid ei toonid, kõik jätks samaviisi.
  
• Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid. 3-8m läbimööduga ring ning selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst.
  
• Eesti üks vanimaid kivikirstkalmeid avastati Tln-Narva maantee veerst (IX-VIII saj eKr.)
  
• Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati eestis ka mõned laev kalmed. Väiksematesse kivikirstudesse maetud surnud põletati. Kalme oli laotud laeva kujuliselt.
  
• Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistsed –väikeselohulised kultuskivid, mille pealise pinnale on süvendatud 5-10cm läbimööduga korrapärased kausikujulised lohukesed. (arvatakse et eeskujuks oli Skandinaavlaste kivikultus- austus esianemate vastu)
  
• Majanduse areng hakkad märgatavalt arenema siis kui rauda õpiti ise tootma . Eestis leidub soorauamaaki.
  
• Tindimurrust avastati rauasulatamisega seotud asulad, mis pärinevad u 2000a tagasi.
  
• Põllumajandus arenes tänu aletamisele, mis vahetas välja köplapöllunduse. Mets rajuti ja põletati maha.
  
• Neil aladel kus mullakiht õhuke hakati tegelema söödiviljelusega.
  
• Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Sageli püstitati eluasemed sobivate maade vahetuslähedusse
  
• ROOMA RAUAAJAL oli siinsete elanike kindlaks elatusallikaks kujunenud põlluharimine ja karjakasvatus mis tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu mis tõi kaaasa asustuse tihenemise.
  
• Põllumajanduse kõrval puhkes õide ka käsitöö, eriti metalltöö- keerulised sõletüübid, peened ripatsid jne.
  
• Toimus ka kaubavahetus Rooma impeeriumi ja läänemere kallaste vahel.
  
• Neid huvitas saada kätte peamiselt merevaik ja põhjapoolsete metsade karusnahad. Rooma provintsidest jõudis ka siia mõnigaid importesmeid nt: klaashelemed ja üks pronkskarp.
  
• Märgatavad muutused leidsid aset matmiskombestikus kus hakati kasutama tarandkalmestike. (3-10m).
  
• Surnud maeti tarandkalemetesse põletatult. Eemal asunud tuleriidalt järelejäänud luukillukesed puistati koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. 1 tarandisse maeti 10-20 lahkunu jäänust.
  
• Eestlaste esmamainimine toimus aastal 98pKr kui pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas „aestid“ mille hulka võisime ka meie kuuluda . Teine versioon , et meid kutsuti „fennideks“.
  
• Mõningate matmiskommete omapära ja erinevate ehtetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti.
  
• Sel ajal polnud palju sõdu ja elati enamasti rahus, kuna puudusid linnused ja relvad hauapanustena.
  

RAHUTUD AASTASAJAD

• Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnusid. Linnused jäid pidevalt kasutusele kuni muinasaja lõpuni.
  
• Linnuste rajamiseks valiti järskude nõrlvade ja soibiva suurusega künkad. (kunstlikud vallid)
  
• Lõuna-Eestis tehti vallid esmajoones liivast ja neid hoidsid koos palkidest seinad.
  
• Põhja ja Lääne-Eestis laoti vallide välis- ja siseküljed paeplaaditest kivimüürina s.t ilma sideainet kasutamata.
  
• Vallist väljapoole kaevati ka kraav .
  
• Mägilinnused- rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus lõunapoolsel kõrgemal osak ja madalamal astangul asus asula.
  
• Neemiklinnused- püstitati mäeseljakule neemikuna lõppevale osale. Teisele, sajakupoolsele otsale rajati kunstik vall . Rõuge linnamägi.
  
• Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale, kuna nad olid looduslikult hästi kaitstud, rajati vallid ja kraavid vaid otstele. Levinud Tartumaal.
  
• Ringvall- linnused iseloomustab ümber kogu linnuse rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamad püstitati Saaremaale ja Lääne-Eestisse kus neid tuntakse maailinnade nimetuse all.
  
• Maeti ikka tarandkalmetsse lisama hakati vaid relvi .
  
• Alates V-VI saj sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Pronksehete kõrval kaevati maasse ka tunduvalt väärtuslikumad hõbeaarded, mille hulgas esines vahel ka kullatud või kullast esmeid. (Kardla)
  
• Aarete kõrval on saadud ka mõned raudesemetest peitleiud.
  
• Ehted ja relvad meideti maasse esmajoones hädaohu korral. Soodest leitud kogumis võisid olla kas soolaukasse või vette heidetud ohverdused.
  
• Kogu ida-euroopa põhjapiirkondades hkkasid sel ajal mõnu avaldama idaslaavlased.
  
• Keskmise rauaajal elvanesid taas sidemed ülemeremaadega. Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid.
  
• Umbes 600aastal tunud rootslaste kuningas Ingvar väega eestisse ja terve suve rüüstasid nad Steini nimelisi maakohti- ruttu tormasid kohale eestlaste vägi ja toimus lahing kus Ingvar hukkus
  
• Viikingiajal (aastail 800-1050) suhted Skandinaavlastega tihenesid.
  
• Saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse.
  
• IX saj esimesel poolel püstitati Rootsis mitmeid ruunikive, mis pühendatud Eestimaa langenud viikingitele.
  
• VII-IX saj paiku hakkasid meie aladele saabuma esimesed idaslaavalsed.
  
• Suhted Vana-Vene riigiga. Tuntud vene vanem kroonika „Jutustusi möödunud aegadest“ põhjal kutsusid 862.a. venelased ja mõned teised Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda- Rjuku, Sineuse ja Truvori.
  
• Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, mil Rjuriku kaalane Oleg vallutas Kiievis ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud.
  
• Eestlaste suhtes venelastega olid rahulikud, venelased kutsusid Peipsi idapool elanud rahvaid tsuudideks.
  
• X saj vene eesti suhted halvenesid. Kroonika põhjal tegi Jaroslova Tark 1030a sõjakäigu eestlaste vastu, võttis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juru põhjal Jurjeviks.
  
• 1054a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa.
  
• 1060a maksustas Izjaslava kroonikas sossoliteks nim eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Sel toimus suuem lahing.
  

EESTLASED MUINASAJA LÕPUL

• II at kasvas rahavaarv jõudsalt, maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpul elas Eestis vähemalt 150000 in.
  
• Kirjalikud allikad- liivimaa kroonika (kajastab 1184-1227 sündumused)
  
• Peamiseks elatusalaks oli maaharimine- saavutas kõrge taseme. Eestlased olid kujunenud üheks kõige põhjapoolsemaks, põhiliselt maaviljelusest elatuvaks rahvaks.
  
• Künnipõllundusele aitas kaasa rauast teraga ader VII-VIII saj paiku.
  
• Kui varem kasvatati otra iis üha enam levis talirukkis. Nisu, kaera, herneste ja ubade jt osakaal oli väiksem.
  
• Maa suurust arvestati adramaades ehk kui suurt maad saab harida ühe adraga.
  
• Maa harimisel kasutati kaheväljasusteemi kus igalaastal oli vilja all üks osa pöllust teine osa kesa all. Talirukki kasvatusega hakkas levima täiuslik kolmeväljasüsteem, valitese XIX sajandini.
  
• Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega- veised, hobused, lambad sead jne.
  
• Teatud osa oli ka küttimisel ja kalapüügil. (põdrad, metssead, kitsed ja janesed npt)
  
• Arvestatav tähendus oli ka metsmesindusel mis oli ainus magusaine- vaha järel valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul.
  
• Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivad , liiklusvahendeid valmistati igas peres oma jõududega.
  
• Omaette käsitööaladeks oli kujunenud eelkõige rauatootmine ja töötlemine.
  
• Enamik igapäevased tööriistu valmistati kohalike seppade poolt soomaagist.
  
• Muinasaja lõpul kujunesid Virumaa ja Põhja-Saaremaaal suuremad rauatootmiskeskused.
  
• Eriti silmapaistev oli relvasepa toodang. Nad valmistasid kvaliteetseid hõbedaga ilustatud odaotsi, ornamenteeritud möögakäepidemeid nind ilmselt ka mõningaid möögateramike.
  
• Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele. Muinasaja lõpul mis moodu läksid hõbeeheted, kerkisid esile ka hõbesepad.
  
• Seoses potikedra kasutuselevõtuga Xisaj muutus savinõude valmistamine omaette käsitööks.
  
• Jäjest ulatuslikumaks muutus kaubitsemine lähemate naabritega - liivlaste, soomlasete, vadjalaste jt.
  
• Tegeldi peamiselt vahetuskabandusega, kus kaup vahetati teise kauba vastu. Eestisse toodi: hõbetat, pronki, rauda, soola ja paremaid relvasid, peenemaid riided ja muud luksuskaupa. Vastu viidi: karusnahka ja vaha.
  
• Eestlased tegelesid ka vangide orjadeks edasimüügiga.
  
• Tänus soodsale asendile oli eestlastele olulisel kohal ka vahenduskaubandus kus kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks vaid ka edasimüügiks. See andis head tulu, seda näitad maasse peidetud höbemöndid.
  
• Kaupade hinda arvestati höbedakaalu järgi.
  
• Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kuis paiknesid kesksed linnused ja asulad. Seal elas rohkem ka käsitöölisi, kes pakkusid oma toodangut. (Tartu ja Tallinn)
  
• Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoome mis jagunes toaks ja kojaks. Vilja kuivatati rehes. Järk-järgul hakas kujunema universaalne reheelamu.
  
• Talud paiknesid enamasti lähestiku moodustades küla.
  
• Saaremaal olid sumbakülad kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos.
  
• Ida-Eesti voortele rajatud talud asetsesid ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad.
  
• Lõuna-Eestis künklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal.
  
• XIII saj alguses oli Eestis u 45 kihelkonda ja 8 maakonda .
  
• Muinasaja lõpul oli märgatav mõningate maakondade ühistegevuse tendentsid mis viitavad riikluse kujunemise algelisusele.
  
• Eraomdi kasvuga kaasnes varanduslik ebavõrdus.
  
• Rikkamateks said esmajoones küla ja kihelkondade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Hakkas kujunema ülikkond e vanemad. ( Lembitu küla)
  
• Suhted naabritega olid rahumeelsed, tehti aega ajalt vastastikke rööv ja sõjakäike.
  
• Eestlaste relvastuses oli tähtsamail kohal oda- viskeoda ja torkeodad. Ratsasõdalased omasid arvatavasti mõõku, sõjakirvest ja nuia. Kaitserevastuses olid muidugi kilbid, vibu kasutati vähem. Rikkamad said lubada endale raudtraadist valmistatud rõngassärke.
  
• Põhiliseks väeüksuseks oli maakaonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest.
  
• Eestlaste ja Ladgalite vahel toimus pidvalt madistamine, ladgalid olid tavaliselt kaotajad. Eestlaste tugevamaiks vastaseks olid leedukad kes tegid siia mitmeid laastavadi ründeretki.
  
• 1187a vallutati ja põletati „Igamere pagnate“ poolt Rootis tähtsaim linn Sigtuna.
  
• Eestlaste naabrusesse jäi küll üks suuremaid ja tugevamiad venemaa osi- Novgorodi feodaalvabariik, ent tal paolnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks.
  

MUISTNE VABADUSVÕITLUS I periood (1208- 1212 ), II periood ( 1215 -1221) ja III periood (1222-1227) ning tulemused.
AASTAD
SÜNDMUS/LAHING
TULEMUS
1208-1212
Algas sõdda Eestimaa pärast. Sihtpärase vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi. 1208 a sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas Muistne Vabadusõitlus
Otepäe linnus süüdati põlema.
Võnnu piiramine. Tomus Eestlaste vasturetk. Ühendatud malev saadeti võnnut piirama (oli tol hetkel üks tähtsamaid mõõgavendade tugipunkte). Linnust rünnati 3päeva ja 4.päeval eestlased lahkusid...
Lahkusid, sest Riiast tuli teade, et suur abivägi on võnnulastele appi tulemas.
Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid Ümera äärde valitsema. Jälitajadd arvasid, et „paganad“ läksid minema. Ühtäkki tungisid, aga eesltased peale ja tapsid mitmed orduvennad ja latgalid / liivlased .
Ümeralahingus saavutatud võit andis jõudu edaspidiseks. Teade sakslaste lüüasaamisest saadeti kõikidesse maakondadesse ja lubati olla nagu „üks süda ning üks hing kistlaste nimel“.
1211
Viljandi piiramine. Sakslased piirasid Viljandi linnust. Esmalt rüüstati ümbruskonda. I kokkupõrkes võitsid värati juures eestlased.
Suutmata 5 päevaga linnust vallutada alistusid sakslased 6 päeval läbirääkimistel. Linnustesse lubati vaid preestreid.
1211
Eestlased alustasid vastu pealetungi- valmis isegi sõjaplaan. Toreda alla koondus mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik- linnu piirati sisse.
Eestlased proovisid merd pidi põgeneda, kuid olid lõpuks sunnitud seda jalgis tegema.
1212
Sõlmiti vaherahu 3 aastaks- Toreida vaherahu
1210
Pihkva vürst M. Ulja ja Vladimiri väed piirasid 8 päeva Otepäe linnust.
Eestlased olid vee ja toidumoona puuduse tõttu sunnitud rahutaotlema.
1212
M. Uljas tuli suure väega Eestisse, suundus Jõgevamaale ja sealt Varbola linnusesse.
Varbolas pakuti neile 700 hõberaha ja venelased pöördusid koduteele.
1215
Rüüsteretk Ridalasse ja Sakalasse. Sakslased tegid koos abiväega suurema sõjakäigu P-Lääne maale Ridalasse. See oli ootamatu kuna pidi kestma Toreida rahu. Kevadel koguneti Lembitu linnusesse.
Armuti tapmine kestis 3 päeva, siis põõrduti tagasi Liivimaale.
Lembitu oli sunnitud alla andma ja laskma rahva ristida. Linnus rööviti paljaks.
1215
Kevadel sulgesid saarlased Väina suudme . Tõkestati mereteed . Riias said nad lüüa ning pidid Väina suudmes abiväge ootama. Tulid hoopis ristisõdijad ja Eestlased jäid kahe tule vahele. Nad olid sunnitud sakslaste vahelt läbi murdma.
Kavandatud ühisaktsiooni loodetud tulemust kaasa ei toonud ja osalenud jõude jäi lihtsalt vähemaks.
1215
Merelahing Uues sadamas. Ristisõdijad pöördusid Saksamaale tagasi, aga tuule suuna muutuse tõttu pidid nad Saaremaa Uues sadamaas peatuma. Peatselt sulgesid eestlased meretee . Sakslasi tuli piirama 200 paati, kes ei suutnud ühtegi paati vallutada, pigem haavata .
2 nädalit hiljem õnnestus sakslastel sadamasulust välja murda ja avamerele pääseda.
1215
Ugandi ja Sakala alistuvad. Suvel tegid sakslased eriti latgalid mitmeid laastavaid retki Uganidsse. Kuna abiväge polnud võtta pidid nad Riiast rahu paluma.
Rahupalumisele vastati, et nad peavad tagastama kunagi saksa kaupmeestelt ära võetud varad . Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega.
1216
Ugandi risitmine tekitas suurt pahameelt Pihkvas ja vürst Vladimid tegi sügisel rüüsteretke Uganidsse.
Seejärel asusid ugandlased ja sakslased kindlustama otepäe linnust. 1217 a kolmekuninga päeval tehti Tasuretk Venemaale. Võit.
1217
Võit Otepää all. Veeburuaris saabus suur venevägi Otepäe alla kus nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakslasedki. Piiramine kestis 17 päeva.
Riiast läkitati sakslastele abivägi koos ordumeistriga. Linnuse lähedal puhkes neil piirajatega lahing. Sakslased jõudsid tänu suurtele kaotustele linnusesse. Sõlmiti rahu millega pidid Sakslased lahkuma kogu eestis.
1217 (21sept.)
Madisepäeva lahing. Eestlased ja sakslaste kogutud vägi (liivlased, latgalid ja sakslased) kohutis Viljandi lähedal. Eestlaste väge juhtis Lembitu, venelased ei jõudnud appi.
Eestlased olid sunnitud taganema ja kui vastased neid taga ajasid, siis tapsid nad palju eestlasi. Vaenuväed rüüstasid 3 päeva Lemitu küla. Elluäänud Sakala vanemad sõlmisid rahu ja andisd pantvange.
1219
Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Suvel saabus taanlaste laevastik tallinna sadamasse. Asuti ilma takistusteta eestlastele kuulund linnusesse. Eestlased kogusid aga salaja vägesid ja ründasid äkitselt Taanlasi. Ootamatult aga ründas lääneslaavlaste üksus ja Taanlased koguneis uuesti ning saavutasid võidu.
Taanlased ehitasid peale võitu Tallinna tugeva kivilinnuse. Algas Rävala maakonna ristimine . Prooviti vallutada ka mujal Põhja-Eestis. Algas suur ristimine.
1220 toimus võiduristimine.
1220
Rootsi kuningavägi lüüakse puruks. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi. Nad asusid Lihula linnusesse. Nad hakkasid ristima ja kirkuid ehitama, ise pöördus kuningas mingi hetk tagasi. Augustis piiras Lihula kindluse ümber suur sakslaste vägi ja pandi see põlema.
Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes eestlaste kätte.
1221
Saarlased üritasid juba koos rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. Linnust piirati 14 päeva.
Saarlased lahkusid, sest nägi, et Taanlastele tuleb abiväge.
1222
Taani vägi maabus Saaremaale kus hakati ehitama kivilinnust. Kasutati kiviheite masinat kui saarlased hakkasid linnust piirama.
Linnus anti üle Saarlastele, võeti pantvange ja linnus lammutati maha.
1223
Eestlaste ühine pealetung . Kõigepealt vabastati Varbola linnus. Tungiti Viljandisse ja tapeti . Mindi edasi Leola linnusesse. Otepäe ja Tartu talitsesid samamoodi, saades vabaks.
Tänu kiirele tegutsemisele saadi taas Eestimaa enda kätte ning hävitati kõik mis puudutas ristiusku. Pöörduti tagasi esivanemate kommete juurde. Linnuseid kindlustati veelgi, ehitati kiviheite masinad .
1223
Eestlaste sõjakäik Ümerasse.
Sakslased saavutasid võidu.
1223
Suvel saabus sakslaste vägi Viljandi linnuse alla, käis äge piiramine. Kiviheite masinad.
Eestlased olid sunnitud alistuma, kuna toitu ja vett nappis. Võeti taas vastu ristiusk .’
1223
Venelased piiravad Taanlasi tallinnas 4 nädalat, aga vallutada ei suutnud.
Venelased lahkusid vihastena ja rüüstasid Rävala külasid.
1224
Tartu piiramine. Mandriosa ainsaks tugipunktiks oli jäänud Tartu, mida sakslased polnud vallutanud. Liitlasteks olid venelased. Sakslased hakkasid suvel Tartut piirama 3 korda. Sakslased otsustasid tormijooksu kasuks.
Tartu vallutati ja tapeti palju. Vabaks jäi vaid Saaremaa.
1227
Lõppvaatus Saaremaal. Sakslased jõudsid talvel Muhu linnuse alla. Muhulased palusid rahu, aga sakslased ei leppinud ja hakkasid linnust piirama. Muhulased panid 6 päeva vastu.
Edasi liiguti Valjala alla kus rüüstati ümberkautseid külasid.
Sakslased alistasid nad alles 6 päeval ja tungisid linnusesse ning algasid tapatalgud. Linnus põletati ja rööviti.
Anti loobumisvõit saarlaste poolt, ning lubati nad kõik ristida.
Allajäämise põhjused:

• vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretketega.
  
• Sõjaline ülekaal vastatel.
  
• Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega.
  
• Vastastel oli parem relvastus.
  
• Väge täiendati pidevalt uute meestega.
  
• Vallutajate taga sesisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma katoliku kirik .
  
• Võideldi mitme vaenlasee vastu korraga. (sakslased, taanlased, rootslased , venlased)
  
• Eestlaste seas oli ka omavahelisi naaksumisi. Koostöö puudumine (ka välisriikidega)
  
• Eestlaste ühistegevus , sõjaväe korraldus ja relvastus olid orjenteeritud üksikute sõjakäikude jaoks.
  
• Sõda kurnas majanduslikult kõike välja pannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudu just elavjõust + katk.
  

Eestlaste muinasusund :

• Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsamaks koostisosaks oli usund .
  
• Vägi oli üks muinasusu põhilisi elemente, mida omasid kõik elusolendid, teatud objektid, paigad ja taevas. Kivid , allikad, puud-mida hakati pühaks pidama . Väge võis olla ka sõnades, sest nende abil lotsisti, nõuti ja raviti haigusi. Targad või nõiad olid inimesed kes ise sellist väge omasid. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes- seepärast kanti kiskjate hambaid kaasas. Surmatud vaenlasel raiuti pea otsast, või kisuti süda välja, et väge hävitada. Orjad lasti kiilaks nagu abielunaisedki, et alistuda peremehele.
  
• Hing- on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks, magamise ajal võis hing kehast lahkuda ja asuda kellegi teise sisse. Tähtsaltkohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis matmiskombestik kus surnule pandi kaasa tööriistu, relvi ja toitu. Sööki -Jooki viidi hiljemgi kui kalmel peedi mälestusööminguid. Sügisel mihkli ja mardipäeva vahel oli hingede aeg, surnud hinged liikusid ringi ja nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede ärasaatmisel kaeti neile ja saun . See aeg oli rahulik ja siis ei tohtinud lärmata.
  
• Suhtumine loodusesse . Inimesed pidasid end loodusega üheks ja kõigel on oma hing. Levinud oli animism e elusa ja eluta looduse hingestamine. Lähtuti seisukohast , et nii kuidas mina talle, nii tema mulle. Seepärast suhtuti loodusesse sõbralikult.
  
• Vaimud, haldjad, jumalad. Looduses esinesid veel teatud vaime ja haldjaid , kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Koduhaldjaid peeti lausa jumalates väikestviisi. Mitmel pool oli tuntud koduhaldjas Tõnn ja setudel seisis viljasalves Peko. Üks eestlaste tähtsamaid jumalaid oli Tarapita kes on tõlgetatud sõja- ja palvehüüuna „ Taara avita !“. Austati ka mingit Ukut. Läti Henriku kirjelduse järgi olevat Virumaal kuskil mäel isegi „jumalate kujud ja näod“, kelle olevad ristiusu preestrid maha lasknud raiuda.
  
• Ohvripaigad. Vaimuda, haldjate ja jumalatega prooviti läbi ohverdamise hästi läbi saada, selleks tekkisid kindlad ohverdupaigad- hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvrikivide peal oli kas inimese või looduse poolt õõnestatud lohud. Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega nt: tervise, elu, ilma jne allikas, see tähendas rohkem vee omadusi. Ohverdamine leidis aset esmajoones pühadeajal ja suuremate eesvõtmiste eel ning järel. Eriti lemmik oli neljapäev. Ohverdati piima, liha, ver, vill ja vilja, tähtsamatel puhkudel loomad.
  
• Ennustamine, nõidumine, maagia. Peamisel püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mune muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Allikale tuli vee eest ka ohverdada, esmajoones hõbedat kuid ka üldtuntud ande.
  
• Ristiusu mõjud polnud eestlastele tundmatud, tänu headele sidemetele naabritega, mis tõid muudatusi nt matmiskombestikus ja ristid kaelas, võis olla ka kirikuid ja kabeleid. Katolik kirik tundis eestimaa ristiusustamise vastu suurt tungi ja 1070 a saatis ta misjonitööd tegema munga Hiltinuse, kuna ta oma tööd ei saavutanud siis pühitesti Eestimaa peapiiskopiks prantslane munk Fulco, kes sai norrast abilise Nicolause. Henriku krooniks on nimetatud ka mõningaid ristitud eestlasi. Alguses ei suhtutud ristiusku vaenulikult , peale seda kui seda hakati pealesurma siis. Saksakaupmehed tahtsid paremaid sidemeid venelastega ja tulid siia merdmööda, nende kannul olid misjonärid kes hakkasid ristima. Ristiti peamiselt poliitilistel põhjustel. Toimus rooma ja kreeka katolikukiriku võitulus ja et rooma võidaks tahtis ta eestlased ristida ning selleks oli vaja välja tõrjuda ketserlus..
  

II KESKAEG
X VANA-LIIVIMAA RIIGID JA PÕLISRAHVAD

• Eestis ja lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdusse langenud P-Eesti nimetati Eestimaaks. Siinse ala edasine areng kujunes nii majanduslikult kui eluoluliseltt paljuski feodaalse Euroopa eeskujuks.
  
• Muistse vabadusõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppima võõraste võimude jäämisega põlistele aladele.
  
• Võtjad jaotasid maa omavahel, pidades ennast juba täeieõiguslikukes peremeesteks.
  
• Maa jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad nn maahärrad . Nene valdused kujutasid endast väikseid feosaalriike.
  
• Taani kuningas oli samaaegsel Eestimaa hertsog . Taani valdusi nimetati ka üldsielt Harju-Viruks.
  
• Kõik ülejäänud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma riigi kesrile. See alluvus kauguse tõttu aga rolli ei mänginud ja eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad – Tartu piiskopp , Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu.
  
• Feodaalse killustamise ajajärku eestis nimetatakse ka Vana-Liivimaa ajaks, aga ka Eesti keskajaks või orduajaks.
  
• Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurima sõjaline jõud Vana-liivimaal – Liivimaa orduriik aastatel 1237.
  
• Liivimaa ordu oli formuleeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236a Saule lahingus leedulaste käest hävitava kaotuse ja lakkas olemast. Ordus said tähtsamaks materiaalsed huvid ja võim.
  
• Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister . Talle kuulusid Läti alad ja Eestist ka Järva jne, orduriigi pealinnaks oli algul Riia, seejärel Võnnu.
  
• Ordualad jaguneisd väiksemateks haldusüksusteks- komtuur ja foogtkondadeks, mida juhtiseid vastavad võimukandjad - komtuurkonnad ja fooitkonnad kellele allusid ordumõisad.
  
• Sisemises korrastuses olid liivi ordus rüütelvennad kes kandsid valget mantlid must ristiga .
  
• Organisatsiooni liikmed olid sammuti nn poolvennad- sepad , pagarid, kingsepad jne.
  
• Tähtsat osa kirikutes mängisid preestervennad.
  
• Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jne.
  
• Vaimuliku poole tähtsamaiks võimukandjaks oli Vana-liivimaa Riia peapiiskop. Talle allusid tartu, saare-lääne ja kuremaa piiskop.
  
• Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaigla lõunaosa , pealinn oli Tartu.
  
• Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast, osa sellest territooriumist kuulus aga Liivi ordule, pealinn oli Haapsalu (algselt Vana-Pärnu)
  
• Tallinna piiskop omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootisis.
  

PÕLISRAHVA ÕIGUSLIK OLKUKORD HALVENEB.

• Kes olid ristiusu vastuvõtnud, need kuulutati pm vabadeks, nende maaomandid jäid püsima kuid ometi muutusid majanduslikud tingimused talurahva jaoks raksemaks.
  
• Kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks, kuigi oli väga oluline talurahva elatusallikas.
  
• Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endisteks, võõrsamaised feodaalid ei aidanud kuidagi kaasa arengule.
  
• Ristimisega olid kaasas ka „ristiusuliste kohustused“.
  
• Põhiliseks koormiseks oli kümnis ehk kümnes osa talu saagist. Maksti ajapikku igatviisi.
  
• Hinnus oli kindalaks määratud naturaalmaks.
  
• Lisaks pidid talupojad ülalpidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu, lisaks trahvid ja kingitused mida aadlikud võisid nõuda kohtumõistmisel.
  
• Sellised rasked koormised tõid 1315a kaasa viljaikalduse, mis mõjus eriti rängalt Harjumaa talurahvale.
  
• Töömahuka kohustusena lausus rahva õlule kirikute, linnuste, teede ja sildade rajamine.
  
• Pikapeale seati mõisates sisse teotöö.
  
• Talupojad jäid üldjoontes siiski vabadeks, sest neil oli oma maa ja kasutamieks ka ühisvara, sammuti oli neile lubatud kaubitsemine.
  
• Majanduslik rõhumine tugevndas veelgi poliitilisi pingeid, ikka kindlamaks kujunes mõte vabadust taastada.
  

VÕÕRAD VÕIMUD OMAVAHEL

• Tüli mõõgavendade ordu ja Taani vahel suudeti lahendada alles 1238a kui Taani ja mõõgavendade mantlipärija, vastu moodustatud Liivi ordu vahel sõlmiti Taanis Stensby rahuleping. Millega Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasunnas kavandavateks vallutusteks liit.
  
• Stensby leping kindlustas Taani seisudit Eestis, takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutmist ja pidi olema aaluseks rooma-katoliku kiriku edasitungmisel itta .
  
• Talurahvas sai tänau kodusõjale kannatada, sest ette jäid rüüsteretked ja kodusõjad.
  

KOHALIKU AADLI KUJUNEMINE

• Püsivate kolooniate rajamiseks kutsusid võimud uutele aladele juurde teiste hulgast aadlike- peamiselt sakslasi. Rahuajal tuli maa taotleijaid juurde. Ainult ordu läänistanud nii palju, sest ta ei vajanud sõjalisjõudu.
  
• Eestis hakkas kehtima üldjoones Lääne-Euroopale sarnased läänsuhtes, ehk ajajooksul hakkas vasall vaatama antud maale nagu eraomandile mis pärandub isalt pojale.
  
• Kujunesid siinseid maa-aadlikud, kes haarasid enda alla üha rohkem maid. Aadlikud ei läinud kohe uuele maale elama, vaid võtsid sealt algul vastu vaid koormisi.
  
• Kõige kiiremini tekkisid püsivad mõisad Harju-Virus, mis omandas suure sõltumatuse.
  
• 1241a pärineb Taani hindamisraamat, mille Eestimaa kohta käivas teabes on öeldud et siin on ainult 3 mõisa. Kuigi tegelt oli rohkem.
  

LINNADE ARENEMINE

• Linnadeks kujuneis kaubateedel asuvad keskused, linnade kujunemisele aitas kaasa ka asulate olemasolu ennem sakslaste sissetungi.
  
• Vallutajad hakkasid kohe oma keskusi aktiivselt kindlustama, selleks kutsuti kohale ehitusmeistrid ja käsitöölised.
  
• Tallinnas asuti elama näiteks kindlustatud Nigulise kiriku ümber, moodustades nii ka tulevase linnakodanikkonna aluse.
  
• Linna õiguse sai Tallinn 1248a. Tartu sai linnaõiguse 1262 aastal.
  
• Saaremaa-Lääne piiskopkonna keskusena tekkis Vana-Pärnu linn, pärast selle mahapõlemist asus piiskopp elama Haapsalu linnusesse, mille ümber tekkis sammuti linn. (Uus-Pärnu)
  
• 13saj said linnadeks veel Paide ja Viljandi ordulinnusete juures paiknevad asulad.
  
• 14 saj 1poolel said veel linnadeks Rakvere ja Narva.
  
• Linnamüürid pakkusid head kaitset siia asunud käsitöölistele, kaupmeestele kui ka lihtsalt sisserännanutele.
  
• Linnade paisumise eelduseks olid ka mõnedel headel kaubateedel asuvad alevid: nt Otepäe või Lihula.
  

JÜRIÖÖ ÜLESTUS. (1343-1345)

• Põhja-Eesti võimuvahetus - Maa kuulus Taani kuningale , kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas kuningas paremaks Eestimaa hea hinna eest maha müüa.
  
• Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid: Harju-Viru vasallid, Liivi ordu ja maa põlisrahvas .
  
• Ordu pidas end aga kindlaks kõnealuse ala tulevaseks valdajaks.
  
• Ostu-müügi tehing oli Saksa ordu ja Taani vahel sisuliselt ka juba ära otsustatud.
  
• Jüripäev – 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus. Võis olla ka eesmärgiga valitud, et just jüripäeval ülestõus algas, sest jüripäev tähistas kevadiste põlltööde algust ja karja väljalaskmist, oles rahvale tähtsam kalendriaasta algusest – uude põllumajandusaastasse taheti astuda vabana.
  
• Kogu Harjumaal põletati mõisad ja kirikud, kättesaadud sakslased tapeti.
  
• Padise kloostri vallutamine - 23. aprillil , 1343. Põletati maha ja tapeti 28 munka. Oli eestlaste poolt väga tähelepandav saavutus.
  
• Ühine vägi, allikate järgi 10 000 meest, liikusid Tallinna alla ja asusid laagirsse, abi paluti Turu Foogitilt, sest tln vallutamine oli strateegiline ülessanne.
  
• Vahepeal puhkes ka ülestõus Läänemaal, toimiti sama soodu ja koondudi Haapsalu alla.
  
• Paides toimunud läbirääkimised mai 1343 - Eestlastel kujunes peamiseks vältida ordu sõjalist sekkumist. Seepärast soostusidki eestlaste juhid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii lootsid kuningad saada ajapikendust apivägede päralejõudmiseks.
  
• Eestlaste kuningate tapmine - 1343 aasta 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses saabusid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge kus eestlaste esindus tapeti.
  
• Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu .
  
• Kui ordu oli Paides ridu koondanud, mindi Tallinnasse, kokupõrked ei jäänud tulemata- Kämbla küla.
  
• Sõjamäe lagentikult peeti maha veel üks lahing, kus hukkus 3000 eesti ülestõusnut, nad taandusid rappa
  
• 18 ja 19 mail jõudsid ka Rootsi väed kokkuleppe kohaselt, kahjuks pidid nad samamoodi lahkuma.
  
• Pöide -ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks.
  
• Kuna ülestõusus ei lõppenud ja ordu jõud vähenes, kutusid nad appi saksa ordurüütlid. Eestlased koonsuid nende eest pakku arvatasti Vambola ja Loonese linnustesse. Ordul õnnestus need vallutada.
  
• Karja - 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. Vesse - saarlaste kuningas poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi üles(WTF?) pärast Karja linnuse vallutamist. Odu võit ei olnud aga lõplid ja ilmade soojenedes oli Saaremaa jälle vaba.
  
• Alles 1345a koonad Liivi ordu oma väed Saaremaa löömiseks ja saarlased jäid alla ning pidid rasketel tingimuselt rahu sõlmima.
  
• Maasilinn - saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine.
  
• Jüriöö ülestõus kestis ligi 2 aastat ja hõlmas 3 suurt maakonda.
  
• Kuna ülestõus sai võõrvõimudele ülimlt ohtlikuks, siis sai ülestõusnutele oskas rahvusvaheline tunnustus.
  

MAARAHVAS 14-16 SAJANDIL

• Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu - Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus- trahvid.
  
• Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu.
  
• Hakkasid levima manifaktuurtööstused ja sellest tingituna kasvasid ka linnades teravilja sisseveo vajadus.
  
• Aadlike jõukus tänu sellele kasvas ja rajati üha uusi mõisaid. Ligi 500 tükki oli 16 saj.
  
• Toodi sisse ka luksus ning muid kallihinnalisi esemeid tänu mereteedele.
  
• Koormisi tõsteti, kuna turustamisvõimalused suurenesid.
  
• Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus , eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist.
  
• Järgmise saj algul mindi pea täielikult üle loonuserendil raharendile .
  
• Maarahvas hakkas vastu: esitati kaebusi mõisnike peale, asuti elama mujale. See oli mõisale kahjulik.
  
• Kuna talupojad läksid minema siis sõlmiti pakt, et talupojad tuleb ülesse anda.
  
• Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud.
  
• Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada.
  
• 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused .
  
• Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid.
  
• Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid väikese talu kuhugi ääremaale. Nimetus tulenes kohustusest teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas.
  
• Vabatalupojad - tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad.
  
• Maavabad - kõrgeim kiht vabatalupoegase ja üldse talurahva hulgas. Neid oli vaid üksikuid, üldiselt muistsete ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Maavabad ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, aga vajadusel tuli neil teenida feodaali ratsaväes.
  
• Päris Jüriöö ülestusu kadusid eestlaste sõjalised kohustused, kuid nad suuremate retketele võeti siiski kaasa. Seevastu hoogustus kurnavate ehitamis ja küüdikohustuste suurenemine.
  
• Keskmises adratalus võis olla 3-5 tööjõulist meeshinge, mitu hobust, härga ning lehma ja arvukalt muid loomi
  
• Toimis 3väljasüsteem.
  
• Kasvas ka rahvaarvi peale muistsevabadusõja lõppu.
  
• Sakslased elasid peamiselt linnades.
  
• 15saj keskpagast alates saab ka rääkida püsivast vene asustusest Peipsi põhjarannnikul Alutagusel.
  
• Tõnni vakk- koht kuhu koguti andameid igas talus . Haldjas.
  

• Wolter von Plettenberg - oli liivimaa ordumeister. Ta üritas kaitsevõime tugevndamiseks maa sisemisi lahkhelisi ületada. Ta tahtis venelasi lüüa otsutavalt. Ta koondas ühe suurima väe Liivimaa ajaloos. Venelased löödi tagasi. 1502 aastal tungis Plettenberg uuesi Pihkvamaale- lahing toimus Smolino järve veeres kus vägi saavtas edu. 1503 aatal tehti vaherahu. Ta aastakümnetes rahu mis soodutas Vana-Liivimaa kulutuurilist ja majanduslikku arengut.
  

Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82)

• Traditsioonid olid juba selleks ajaks välja kujunenud. Paavsti ülesanne oli rahvaste vabastamine, lunastuse ja ainsa tõelise usu kuulutamine. Kuigi vaimulikond suhtus üsna jahedalt eelkäijate loodud väärtustesse.
  
• Vana-Liivimaa kirikuriikide organisatsiooniline ülesehitus rajati juba olemasolevale reeglitele, seega oli eesti alal usuelu tõsikristlikum.
  
• Eestis oli kõrgemaks võimuks Vana-Liivimaal Riia peapiiskop.
  
• 15-16 saj levinud toomkapiitilite sekkumine ilmalikku ellu viis nad kloostri elupõhimõtetest kaugemale ning toomhärrad kasutasid oma ametit eelkõige tuluallikana.
  
• Pinnapealse suhtumisega oma ametisse kaasnes ka üsna sagedane vaimuliku eetika rikkumine .
  
• Keskaegsetes suuremates linnadess oli kirikutes palju altareid mida teenindas oma vaimulik. Need oli asutatud rikkaste perekondade , tsufdie jne poolt, et vaimulik igapäev nende eest palvetaks.
  
• Preestrite ülalpidamise kindlustas neile maalapidelt saadud tulu, mõisast makstav kirikukümnis ja koguduseliikmete ennetused.
  
• Kuna Liivimaa-ordu pidas preesterid üleval , siis määrasid ka nemad vaimulike töösse.
  
• Piiskop- oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgem kohtunik . Piiskopp õnnistas ametisse madalamad vaimulikud , pühitses kirikuid, kabeleid, altarid, kirikukelli ja riistu nind pidas toomikirikus pidulikumaid jumalateenistusi.
  
• Toomkirik- peakirik, katedraal.
  
• Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust. Kapiitilite eesotsas oli praost , kelle tähtsuselt järgnes dekaan. Nende kaalukaim õigus oli valida piiskopp.
  
• Kapiitel - juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitilite istungeid.
  
• Praost- jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini
  
• Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon .
  
• Kirikukatsumine – visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest.
  
• Missa - pidulik jumalateenistus mida viisid läbi toomhärrad.
  
• Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa.
  
• Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus.
  
• Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad – vikaarid.
  
• Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus.
  
• Kirikukümnis – 1/10 mõisa kümnisest.
  
• Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu .
  
• Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. (Johannes Blankenfeld)
  
• Klooster - mungaordude elupaik kus teeniti vaikselt Jumalat.
  
• Tsiistertslaste ordu- eestis vanim mungaordu, mille eesmärk oli tekeleda üksinduses põlluharimise, ajanduse ja karjakasvatamisega. Hiljem loodi ka naisharu.
  
• Dominiiklaste ja Fransisklaste kerjumungaordu- nad olid ük elus palju aktiivsemad. Nad panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid kerjusmungarännakutega. Rännates oli vaja osata aga teise rahva keelt mis oli nende elukorralduse üks põimõte.
  
• Kuna munkadel oli rahva märgatav poolehoid siis see ei meeldinudd ametliku võimuherarhia liikmetele sest dominiiklased said koolipidamise õiguse, mis pidavat kuuluma ainult toomkapiitilitele.
  
• Augustiinlaste ordu- eesti ainus ordu mida hakati ehitama 1407aastal. See oli segaklooster.
  
• Sedamööda, kuidas katoliku kirik läks oma tippudest languse poole, tekkis lihtsurelike seas rõhutatud püüd kristluse poole.
  
• Kollekriivsed mõisnikud- olid kloostrid oma suurte maavaldustega. Nad nõudsis eestlastelt makse ja tegu majapidamisel. Samas aga tõid mugad eestisse viljapuu sorte, õpetasid paremini maad harima ja mitmesugust käsitööd. Naised tegelesid ka epiteemiate ravimisega.
  

Usupuhastus Eestis (83-85)

• Reformatsioon – usupuhastus, see oli vastuseis paavstijuhitus keskvalitsuse vastu.
  
• Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada.
  
• Vaimne opositsioon - taotles kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu.
  
• Martin Luther 1517 – usupuhastuse algataja Saksamaal Wittenbergis. Eestisse jõudis usutunnistuse kuulutamine 1523aastal.
  
• Hermann Marsow - oli tarus üks esimesi protestantile jutustajaid 1523a. Sealgi leidis uus usutunnistus kiiret poolehoidu.
  
• Pildirüüste - odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas. 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524. aasta 14. septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja – kujusid , altareid ja reliikviaid.
  
• Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Kirik jäi küll rüüstamata, aga mitte toomhärrade ja all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Järgnevalt toimus pildirüüste ja mujal. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma.1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga.
  
• Rüüstamiste ja pideva surve alusel lakksis osad kloosterid töötamast.
  
• Talupojad leidsid raformatsioonist selle, et kõik on Jumala ees võrdsed ja see tingis rahutusi mis tingisid selle et maa- aadel toetas algul ordut ja piiskoppe uuendusvastases võitluses.
  
• Vana-liivimaa reformatsiooni vastased jõud suutsid oma positsioone säilitada.
  
• 1525 - Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana tänu Plettenbergile.
  
• Kuigi enamik vasalle läks 1530a protestatismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähendses lõpetamata, seega omas Vana-Liivimaa piiskopid siseelus küllalt suurt rolli.
  

Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) :

• Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga, seeda oli koolide peamine ülesanne vaimulike ettevalmistamine. Katolike kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid .
  
• Toomkoolid töötasid arvatavasti 3toomkapiitili juures – Tartus, Tallinnas ja Haapsalaus. Toomkoolides jaati kasvatust tulevastele toomhärradele kes pidid kõrgemate vaimulikukohtade taotlemiseks minema ülikooli.
  
• Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides kuid ka mujual nt Pariisis. Kuid see oli üsna kulukas ning paljudel polenud see võimalik. Kuid paljud ei tulnud tagasi, seega tõusis päevakorda kõrgema ladinakooli asutamine, kus ka talutalpsed saaksid preestrik valmistuda.
  
• Koolistrikoolidest on teada ainult Tln dominiiklaste ja Kärskna tsistertertslaste omadest.
  
• XV saj keksel oli koolstriülemaks eestis Henricus Carvel.
  
• Kuna toimus hoogne kabanduskasv vajasid lapsed ka ilmaliku kasvatust, mida nad said linna ehk ladinakoolidest mis allusid esmajoones raele. Esimene linnakool on nimetatud Tln Oleviste kiriku juures 1432a.
  
• Sesoses reformatsiooniga katoliikuliku haridussusteemi aerng küll peatus, aga prooviti siiski kooliõpetust muuta üldrahavlikuks.
  
• Jumalateenistuse käsiraamat 1525 - Lübeckis trükiti jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trükis). Peaaegu kogu tiraaž hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus.
  
• Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trükiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati mõne aasta pärast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate „rohkete vigade tõttu“.
  
• Simon Wanradt - Niguliste kirikuõpetaja , kes pani kokku luterliku katekismuse.
  
• Johann Koell - Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde.
  
• Hans Susi - Tallinna Linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega. Katkutõbisena palus Hans, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem ühe Tallinna raehärra poole vaeste koolipoiste heaks pärandatud rahasumma ja teised annetused.
  
• Palju õpetust langes kloostrikoolidele, aga põhikoormus oli nüüd linnakoolidel ja rikamates peredes võeti koduõpetaja.
  

Ehitus-, kujutav- ja tarbekunsti keskaja teisel poolel (lk88-90)

• Feodaalse killustumuse perioodi Eesti ehituskunstis köidab tähelepanu mitmekülgsus, sest kõrgemad võimukandjad tellisid igasugu erinevad ehitusmaterjale ja arhitektuuri vorme mujalt maailmast. Tänu sellele tekkisid eestis omapärased ehitisid, mida mujalt on raske leida.
  
• Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Arhitektuuri õitsenguajast pärineb nt: raekoda, rikkaste majad.
  
• Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. (Tartu toomkirik)
  
• Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa ja hilisemal ajal ka Madalmaad.
  
• Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks oli seinamaal, millest säilinud on vähe.
  
• Hermen Rode- lübeci maalija kellelt telliti Niguliste kiriku tiibaltar.
  
• Bernt Notke- kappaltar pühavaimu kirikus. Tema suurejoonelisem maal oli „Surmatants“, millest on säilinud 7,5 m pikkune tükk .
  
• Tallinna valukojas töötasid osavad meistirid kelle tööd levisid ka Põhjamaades.
  
• Kirikud ja kloostrid olid kulla ja hõbeda rikkad, kuid kitsastel aegadel konfiskeeriti vara ja sulatati ümber nt hõberahadeks. Seepärast on tänapäevani säilnud vähe teoseid.
  
• Michel Sittow- tln sündinudd euroopas tunnustatud maalikunstik, kes töötas ka tln ja on kuulus renessansi maalija. Tema töid on laialdaselt maailma muusiomites.
  

Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja kirjutas alamsakasakeelse „Liivimaa provintsi kroonika“, Eesti keskaja ühe tähtsamaima allika. Ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, järgnesid varsti ka teose 2. ja 3. väljaanne. Russow arvustas teravalt aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele. Kroonika põhisisuks on Liivi sõda.
ROOTSI AEG
HALDUSKORRALDUS

• 2 Kubermangu - Põhja-Eesti mis jagunes: Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa, moodustasid Eestimaa. Alguses Rootsi käes kohe.
  

- Lõuna-Eesti mis kulges Lõuna-Eestis kuni Põhja-Lätini. Liivimaa, kubermangu keskuseks oli Riia. Pärnu ja Tartumaakond ning Saaremaa, mis kuulus 1645a Taani valdustesse.

• Saaremaal oli eriolukord: seal oli oma asehaldur , rüütlekond, kirikuvalituses ja erinev maksusüsteem.
  
• Kõrgemaks valitusesametnikuks oli kunnga poolt määratud kindralkuberner . Nad kamandasid haldusalal asuvaid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid rahalaekumist ja kulutamist kubermangus, jälgisi postiteenust, teede ja sildade korrashoidu ja hoolitsesid avaliku korra eest.
  

RÜÜTELKONNAD

• Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630’ndatel Liivimaa rüütelkond .
  
• Eraldi rüütelkonna moodustas Saaremaa.
  
• Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlike, kaitsesid nende õigusi, lahendasid kohalike küsimusi .
  
• Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta pärast.
  
• Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 maanõuniku (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Arutuasid tähtsamaid probleeme.
  
• Igapäevaseid probleeme lahedasid rüütelkonna pealikud.
  

KOHTUVÕIM

• Rootsi valitsusajal loodud kohtuvõim jäi püsima 19saj lõpuni.
  
• Avaliku korra tagamiseks Eestimaal seati ametisse mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud.
  
• Nende ülesandeks oli: hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusi ja karsitada.
  
• Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaa meeskohtud. Liivimaal maakohtud .
  
• Nad arutasid talupoegade ja teiste mitte aadlike süüasju.
  
• Raskemaid kuritegusid ning aadlike kohtuasjad lahedati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemkohtus (Tallinnas) ja Liivimaa õuekohtus (Tartus).
  
• Kohtute otsust võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna oli viimane.
  

ROOTSI VÕIM JA BALTI AADEL

• Kuna Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid tulnud Rootsi riigi alla vabatahtlikult, säilitati siinsele aadlile ja linnadele eesõigused.
  
• Liivimaad käsitleti aga teist moodi. 1629 aastal seati Riiga kindralkuberneriks Johan Skytte, kes sai ülesandeks liivialade kiire rootsistamise- rootsivõimu ja kohtukorralduse sissesadmine.
  
• Johan Skytte kutsuti aga 1634a tagasi tänu Gustav II Adolfi surmaga seoses.
  
• Rootsi kõrgaadel ja sakslased oli huvitatud balti privileegide säilitamisega.
  
• Liivimaa aadel ja linnad saavutasid 17saj keskpaigani samasugused eesõiguses nagu eestimaalasedki.
  
• Aadli omavalitsust hakati kutsuma landesstaatiks, maariigiks, mida iseloomustas: siinsete rüütelkondade poolt endi kätte võetus õigused ja vabadused.
  
• Selline kord kehtis kunii Karl XI valitsema asumiseni.
  

RAHVASTIK

• 1629a sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu.
  
• Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud, 1629a oli talurahva arv vähem kui 100 00.
  
• Tänu sõdadele olid maad kurnatud, osa põllumaast harimata ja talud laostatud.
  
• Osa sõja eest põgenenud talupoegi oli eesti külasid peipsi idarannikule rajanud.
  
• 1630 aastal hakati maad uuesti kasutusele võtma. Sellega kaasnes uue tööjõu otsminie küladesse, seega vabastati ümberasujaid 3a igasugustest maksudest.
  
• Uute talude otsimisel peeti meeles, et oleks soodne põllumaa ja inimlikud mõisnikud. (mõnes kohas polnud mõisnikugi)
  
• 17ja II veeranil saabus eestisse hulganiselt ka teiste rahvaste esindajaid. Vahel asutasid nad ka tühjad külad. Lõuna-Eesti koguni 17%.
  
• Võõrastest asus eestimaal kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid.
  
• Suurem osa Eesti „uusasustamisel“ edendasid rolli soomlased , eriti arvukalt läksid nad viru- ja harjumaale, koondudes omaette küladesse. Ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusesse.
  
• Algul keelas Rootsi kuninas soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada, aga ajapikku selline sekkumine vähenes ja ka uustulnukad pärisorjastati.
  
• Kolmanda suure grupi moodustasid lätlased, kes asusid elama Valga ümbrusesse.
  
• Kokku elas Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liiget.
  
• Võõraste saabumine toimus siiski aastakümnete vältel, nad omandasid eesti keele ja kultuuri. Vaid Peipsi rannikul jäid püsima vene külad.
  
• Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Uute perekondade rajamiseks polnud takistust, sest maad oli küllaga. Oma maa said ka senised vabatikud.
  
• Tagasilöök tuli Vene-Rootsi sõja ajal kui eestit laastas katk, rahvaarvu kasv pidurdus. Kuid 1695aa arvatakse eestis olevat veidi üle 350 000 inimese.
  

ROOTSI-VENE SÕDA 1656-1661

• Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655a sõjakäiku, kus ta vallutas Kuramaa, Ida- Preisimaa, Leedu ning suure tüki Poolast. Seega muutus Läänemeri Rootsi sisemereks.
  
• Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris aga Leedu sattumine Rootsi kätte.
  
• 1655a sügistalvel alustasid venelased salajaste ettevalmistustega Eesti- Liivi- ja Ingerimaa ründamiseks, sõda alagas 1656a suve hakul .
  
• Suurimaks võiduks jäi Tartu, Vastseliina ja Vasknareva linnused.
  
• 1658a sõlmiti vaherahu.
  
• Kui aga Rootslased ähvaradsid rünnata, siis ei jäänud Venemaal muud üle kui 1661a sõlmida uues vaherahu ja loovitada oma vallutatud alad Rootsile.
  
• Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse.
  

REDEUKTSIION

• Kuningaks sai nelja aastane Karl XI
  
• Kõik volitused anti kuningale
  
• Kõik mõisad läksid Rootsi kuninga kätesse ja mõisnikud pidid nüüd neid rentima
  
• Mõisaid ei tohitnud vabalt võõrandada vaid pidi taotlema kuninga loa.
  
• Seega hakkas riigis kehtima riiklik kontroll.
  

ÜMBERKORRALDUSED LIIVIMAAL

• Reduktsiooniga kaasnes pahameel rootsi võimu vastu. Liivimaa aadlipositsiooniks tõusis Johann Reinhold Patku, kes mõisteti hiljem kohtus surma (põgenes.)
  
• Et redutsiooni läbiviia määras kuningas ametisse Jakob Johan Hastferi.
  
• 1694a saadeti laiali liivimaa rüütelkond, ning allutati rüütelkonna maapäevad kindralkubreneri kontrollile .
  
• Aadli omavalitsus kaotati.
  
• Uue haldusjaotuse järgi prooviti maakonna piire ühendada Eesti-Läti rahvuspiirga (distrikt)
  

TALURAHVA OLUKORD

• Säilitati talupoegade sunnimaisus ja pärisorjus.
  
• Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka teokoormised 1645a.
  
• Mõisnike võim talupegade üle kahanes kuni maid hakati kaardistama ja hindama .
  
• Redutseeritud mõisatesse seati sisse vakuraamatud, kus oli kõik üles tähendatud.
  
• Politseid ülesanded hakkas täitma keisri foogit.
  
• Talupoegadele anti võimalus ja õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale.
  

MÕISNIKU

• Baltimaade mõisnikud olid peamiselt sakslased (+vene, prantuse, soti)
  
• Aadli seisus oli kõrk ja uhke.
  
• XVIIsaj püüti rangelt ettekirjutada milliseid rõivad võivad kanda üks ja teine seisus.
  

PÕLLUMAJANDUS

• Mõisate arv ulatus üle 1000
  
• Pandi rõhku teravailja kasvatamisele (rukkis) kolme välja süsteemis. + Lina
  
• Tööloomaks oli peamiselt härg. (lehmi peeti vähe)
  
• Kivide rohkus põllul.
  
• Rakmetegu- 3-6 päevks tuli mees saata hobusega mõisasse kus tehti kõige kiireloomulisemad tööd ära.
  
• Abitegu-
  
• Mõisavoor-
  
• Jalategu-
  
• Loonuseandam- mõisnikule pidi viima osa põllumajanduse saagist ja ka käsitööd.
  
• Mets oli mõisa oma, mõisnik ütles mida küttida ja kuna.
  
• Peipsi kaldal , aga ka mujal, tegeldi ka ohtralt kaladusega
  
• Vähenes mesinduse osakaal.
  

LINNAD JA KAUBANDUS

• Aktiivne majandus sadamalinnades + Narva.
  
• Vähenes aktiivsus Tartus, Haapsalus , Pärnus ja Kuressaares.
  
• Riigivõim hakkas rohkem ettekirjutusi tegema linndale.
  
• Inglismaa ja Venemaa kaubavedu toimus peamiselt Valgemere kaudu.
  
• Vene väljaveetav kaup Narva kaudu oli : lina, kanep, tõrv , laud, karusnahad.
  
• Suur osa eksporditavast ja imporditavast kaubast moodustas sool. Lisaks ka metallid, luksusesemed ja alkohol, vürtsid.
  
• Kõige levinum ostjaskod oli talurahvakaupmeestel- müüsid lihtsamaid tarbekaupu ning vahetasid põllumajandussaaduste vastu.
  
• Domineeris saksa kaupmeeskond.
  

KÄSITÖÖNDUS

• Tsunftikord muutus senisest rangemaks- töötamise luba anti ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölastele. Uue tsufnti moodustamiseks oli tarvis vähemalt kolme vastava eriala meistri olemasolu.
  
• 1675a kaotati Tallinnas seni paljusid eestlastest käsitöölisi hõlmanud Oleviste gild.
  
• Manifaktuurid- tolle aja mõisates suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Telliselöövi ja lubajaahjud. (klaasimanfifaktuur)
  
• Manifaktuuri põhikeskuseks oli Narva.
  

NÄLJAHÄDA 1695 -1697

• Teadaolevalt suurim ja laastavam näljahäda Eestis. Suri 20% rahvastikust
  

LUTERI KIRIK EESTIS

• Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisu.
  
• Ainselisele kahjule lisaks võtsid talurahva hulgas taas kasutusele muinasusundi kombed.
  
• Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlbus.
  
• Sõjategevused tõid kirikuellu jäjest rohkem tagasilööke ja pidi alustama otsast.
  
• Joachim Jhering- rootsi valitsusaja tegusaim piiskopp Eestimaal, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku eestimaal kindlale alusele seada.
  
• Liivimaal takistas luteri usk kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim
  
• Loodi Liivimaa luterlik kirikuvalitsus- konsistoorium.
  
• Vaimulike eesotsas seisis kindralsuperintendents, kelle volipiirkonnad olid võrreldavad piiskopiga.
  
• Pärast Tartu ülikooli loomist toodi liivima kirikuvalitsus üle Tartusse ja kindralsuperintendentsi kohad täitusid ülikooli proffessoritega.
  
• Johann Fisher oli nimekam Liivimaa kindralsuperintendents, keda kutsuti Liivima apostlik. Tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse välja andmine ning Liivimaa kiriku organisatsiooni kindlustamine.
  
• Luteri kiriku rolli nägis ka Rootsi võimud Eesti-Liivimaa kiiremas „rootsistamisele“ kaasaitamises, mis sai suurt tähelepanu. Mis tõi kaasa igasuguste usuvoolude eitamise.
  
• Luteri kirik püüdis riigvõimu toetusel vastu seisa Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude, eeskätt pietismi levikule.
  
• Rootsiajal muutus luteri uks valitsevaks usuks.
  
• Märgatavalt paranes pastorite haridsutase (ülikooli haridus ), ning nad oli võimelised pidama jutlusi eestikeeles. Muutus ka suhtumine kirikusse paremaks.
  
• Ametisse seati Vöörmündid talurahva sest kes tegelesid koguduse majandusasjadega.
  

VÕITLUS VÄÄRSUSEGA

• Kiriku õpetajad pidasid muinasusku mis oli segunenud katoliku usuga kahjulikuks ja hakkasid hävitama ohverdamis paiku.
  
• 1645a tekkis rahutus Osulas, mida tuntakse Pühajõe mässu all. Püha jõele üritati ehitada vesiveski.
  
• Hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvris langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt: rahvaarstid. Selle järgnes põletamine tuleriidal või mõõgaga surmamine. Lõpetati 1699a.
  

RAHVAHARIDUSE EDENDAMINE

• Hariduse edendamisel peeti oluliseks kirjaoskust, mille seletamine jäi köstrite ölule. (neid oli vähe)
  
• Peamiseks ülesaneks oli koolmeistrite väljaõpetamine, mille võttis enda õlule Bengt Gottfried Forselius , ta valdas hästi eesti ja saksa keelt. Ta asutas Piiskoppi mõisa seminari kus valmistas ette eesti koolmeisterid ja köstreid. Ainsaks õpetajaks oli Forselius ja õpiaeg oli 2 aastat. Pearõhk pandi lugemisele, usuõpetusele veidi õpiti kirikulaule, raamatukõitmist, arvutamist ja saksakeelt. Koostas ise aabitsa . Läks Stockholmi ja suri tagasi teel.
  
• 4a jooksul oli seminaaris saanud õpetust 160 eesti noormeest. Tema eluaja jooksul oli teada 41 talurahva kooli olemasolust.
  
• 1687a oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehtiada kooli ja maksma selle koolmestrile palka.
  
• Lugemisoskust sai ka omandada koduõpetuse käigus.
  

EESTIKEELNE KIRJASÕNA

• Oluline oli piibi tõlkimine rahvuskeelde, see aga arendas kirjakeele normeerimist. Raskusi aga tekitas põhja ja lõuna eesti keele erinevused.
  
• Heinrich Stahl koostas 1637a esimese eesti keele grammatika, mille sisu pigem seisnes eesti keele kohandamises saksa keelde.
  
• Kirjaviisi üle vaieldi ka nn piiblikonverentsidel, kuid üksmeelele ei jõutud.
  
• Johan Hornung avaldas 1693a ladinakeelse eesti keelse grammatika, milles olid põja-eesti õigekirja reegelid. Me tunneme seda vana-kirjaviisi nime all.
  
• Piibli tõlkiminee oligi selle pärast raskustatud, et ei suudetud grammatikas kokku leppida, kuid siiski 1686a anti välja lõunaeestikeelne Uus ( Vastne ) Testament , mille toimetasid ja tõlkisid kambja pastorid Andres Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat.
  
• Rootsiaja türkised olid valdavalt vaimuliku sisuga.
  
• Martin Gillänus- tähelepanuväärne kirikulaulude tõlkija, kelle mõningaad tõlked on ka tänapäeval kasutusel.
  
• Koos vaimule lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule.
  
• Juhuluule tekkis, kuulsaim kirjutaja oli – Reiner Brockmann.
  
• Tekkis eesti ajakirjanud 1675a, kui tln hakkas ilmuma saksakeelne nädalaleht.
  

GÜMNSAASIUMID JA TARTU ÜLIKOOL

• Levisid humanistlikud ideede- seega ka koolielu arendamine.
  
• Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, tema eestvedamisel loodi Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mis oli lähedane kõrgkoolile. Hiljem avati gümnaasiume veel Tallinnas ja siis Riias.
  
• 1632a kirjutas kuningas olla Tartu Ülikooli asutamisele, kus said õppida ka talupojad. Oli 4 teaduskonda - folosoofia-, usu-, õiguse-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli kokku 9aastat. Ladina keeles toimus õpe. Õpima asuti noorelt isegi 10a.
  
• Õpitööde põhivormisks oli loengud ja dispuudid, esinemis ja vaidlus oskusese arendamine.
  
• Tartu ülikoolis õppis ka hulganiselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi.
  
• Ülikool tegutses Tartus esialgu kuni linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656aastal. 1690a avati ülikool taas, kuid 1699a kolis see Pärnu. (tegevus lõpetati 1710)
  

LÄÄNEMEREMAAD SÕJA EEL

• Rootsi kuningriik oli 17saj II poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri on Rootsimaa sisemereks saanud.
  
• Poola, Taani ja Venemaa olid rootsi ülevõimu vastu, nad kõik pretendreerisid rootsi valdustele.
  
• Poola ja Vene suhtes olid paranenud . Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksa-Romma keiseriik olid seotud omavaheliste probleemidega.
  
• Rootsi seolukord polnud kiita- näljahädad ja Karl XI surm. Troonile tõusis uus kogenematu kuningas Karl XII.
  
• 1699a sõlmisid Venemaa, Poola ja Taani kokkuleppe, et kui rootsi eesti ja liivimaa vallutatakse, lähevad alad poolale.
  

SÕJA ALGUS

• 1700a suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal.
  
• 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt
  
• 30.11.1700 - Narva lahing ja rootslaste võit
  
• 1700 -Taani kaotus Rootsile- Traventhali rahu
  
• 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere jne.
  
• 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse
  
• 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt
  
• 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale
  
• 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine
  
• 1710 – katkulaine
  
• 1710 – Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna
  
• 1713 – vallutati Rootsi valdused Saksamaal
  
• 1714 – Vene väed vallutavad Soome
  
• 1718 – sõjas Taani koosseisus oleva Norra vastu hukkub Rootsi kuningas Karl XI
  
• 1721 – Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus.
  
• 1700-Travejnthali rahu – Taani astus sõjast välja
  
• 1706-Altranstädti rahu- Rootsi ja Poola vahel, kus Poola pidi lõpetama sõja Rootsi vastu
  
• 1721-Uusikaupunki rahu-Rootsi ja Venemaa vahel
  

TULEMUSED
1.Venemaa - sai endale Eesti-,Liivi-ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga
2.Venemaa - sai väljapääsu Läänemerele
3.Rootsi - sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 miljonit riigitaalrit
3.Rootsi - sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja
4.Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik
VENE AEG I
Balti erikord

• Venemaa ei saanud kindel olla, et vallutatud alad jäävad talle endale, ning et Rootsi omi maid tagasi ei taha.
  
• Venemma jaoks oli tähtis Baltisakslaste poolehoid mille nad tagasid restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõistae tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle.
  
• Uusikaupunki rahu- (1721) Balti aadli linnadele säilis Vene impeeriumi koosesisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid seadused ja maksekorraldused. Eraldas ka luteri usk, saksakeele asjaajamine ja tollipiir.
  
• Kindralkkuberner- vene keskvõimu kõrgemad esindajad Tallinnas ja Riias. Nendesse ametikohtadesse said Vene armees karjääriteinud välismaalased.
  
• Kroonuametkond- nende peamiseks mureks oli kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgmine. Kuid kindralkubernerid polnud asjadest eriti huvitatud ja nende kohuseid täitsid kohalikud aadlikud ehk valitsusnõunikud.
  
• Aadli omavalitusust teostasid nii Eest-Liivi kui ka Saaremaa rüütelkond, säilitades Rootsiaja väljakujunenud organisatsioonilise struktuuri.
  
• Aadlimartiklid ( 1730 -40)- Rüütelkonna liikmete nimekirjad kes omasid Eesti- ja Liivimma poliitlisi ja majanduslikke privileege Venamaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.
  
• Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused.
  
• Omavalitsus säilis ja linnades.
  
• Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus ehk raad .
  
• Omavalitsusest olid kõrgemad maanõunikud ja raehärrad, kes ei olnud valitavad vaid määrati eluksajaks ametisse- vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae poolt.
  
• Balti erikord aitas tagada siinise maa kultuuri omapära, ning välistas kolonisatsiooni mis lõi paremad sidemed Lääne-Euroopaga mis omakorda tagas ühtekokku parema arengu.
  

Roseni deklaratsioon

• Siinne talupoeg on pärisori , mõisnik võib teda pärandada, vahetada ning müüa nagu muud mõisa vara.
  
• Nagu talupeoeg ise kuulus ka tema maa ning vara mõisale.
  
• Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisa koormisi, mille suurus polevat Roseni meelest millegiga piiratud.
  
• Kohtuvõim talupoja üle kuulus maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale, mitte riigile.
  
• Seda deklaratsiooni toetas riik, ning nii kaotas talupoeg kõik oma õigused mis kehtestati Rootsi ajal ning temast sai pärisori.
  
• Talupojad põgenesid.
  

Asehalduskord

• Ettevalmistusi alustati 1770-ndate lõpus. Kuna oli oodata vastasseisu lubas kuninganna mõisad pärisomandiks kuulutada.
  
• 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus ehk asehalduskord, uute maakondade lisandumisega muutus ka senine administratiivne jaotus.
  
• Eestimaa kubermangule lisandus Paldisiki maakond.
  
• Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa, eestis oli seega 5 maakonda.
  
• 1783 sai maakonnakeskused linnaõigused, siit peale oli eesti alal kuni vene aja lõpuni 12 linna.
  
• Mõlema kubermangu eesotsa nimetati ühine asehaldur.
  
• Maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali.
  
• Kõik mõisnikud Eest- ja Liivimaal omasid võrdseid õigusi.
  
• Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele.
  
• Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esndajad ka vähemjõukamatest kihtidest.
  
• Eesti ja Liivimaal kehestati ühte pearahamaks.
  
• Maksealuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi.
  

Positiivsed määrused

• Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eins V Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kus ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi . Eins pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt üle majanduslikku ettevõtlikust soodustavale raharendile.
  
• 1765 kehtestas Brown nn Positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergedamiseks. Kus talupeg sai õiguse vallasvarale
  

• Põllumajandusjääke võis vabalt turustada.
  
• Mõisakoormist ei saanud enam suvalt tõsta.
  
• Karistuse ülempiirikus oli 30 piitsa/kepi hoopi.
  
• Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata.
  

• Ulatuslikud talurahva rahutused (e nn pearaharahutused) puhkesid 1784. Asehalduskorra ja pearahamaksu kehtestamist tõlgendasid talupjad kui mõisakoormisest vabastamist.
  
• Puusõda toimus, sest talurahva korralekutsumiseks kasutati mõisate väeosi.
  

Pietism

• Saksamaalt algusesaanud uus usuvool ehk pietism
  
• Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.
  
• 1720-30 ndatel aastatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi.
  
• Nad aitasid kiriku õpetajad kirkut kiiremini ülesse saada peale Põhjasõja järgset madalseisu.
  
• Nad lähndasid luteriusku inimestele, nad proovisid usudogmad selgemaks teha.
  
• Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine.
  
• 1739a ilmus eestii esimene eestikeelse piibli täielik tõlge. Selle suure töö viis lõpuni Jüri kirkuõpetaja Anton Thor Helle.
  

Hernuutlased ehk vennastekoguduste liikumine

• Rahvasekka jõudis uks vennastekogudused ehk hernuutlasete liikumiste kaudu, see pietistile vaadetega usk jõudis eestisse 1730 aastal Saksa rändkäsitööliste kaudu ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks.
  
• Hernuutlasedt propageerisid usuvagadust, alandlikust, kõlbust ja ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust.
  
• Nad moodustasid omaette koguduse, valides ka ise endale jutustaja.
  
• Esiteks nad hävitasid vanu ohvrikive, ehteis, uhkusasju, torupille ja viiuleid, sest need kiskusid vande kommete juurde tagasi.
  
• Hernuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest.
  
• Suurt rõhku pandi kõlbusele.
  
• Vennaskoguduste liikumine aitas talurahval eneseteadvust kasvatada lubades kõikidel koguduseliikmetel kaasa rääkida.
  
• Kehtis samaväärsusnõue mis keelas vahe tegemise jõukuse või seisusejärgi.
  
• Mitmes paigas välju liikumine usulistes raamidest ning hakati esindama sotsaalseid nõudmisi. Sel põhjusel keelustas keisrinna Elisabet 1743 aastal vennastekoguduse liikuse, kuid see ei suutnud neid siiski hävitada.
  
• Rõuge talupeg Tallima Paap ütles, et mõisniku võimule ei tohi alluda , vaid inimesed peavad elama nagu õed ja vennad kus on ühte varandus ja tehakse ühiselt tööd, sammuti keelas ta abikaasade vahel seksuaalsuhted.
  

Ratsionalism (18saj II pool)

• Ratsionalism oli pietsimi vastane rõhutades hoopis rahva harimist ja valgustamist. Ratsionalistid kritiseerisid ük sotsaalset korraldust, esmajoones Baltikumi pärisorjust.
  
• Üks kuulsamaid ratsionaliste oli Torma pastor Johann Georg Eins v. Schwrenberg kes töötas välja agraarprojekte, tegles puu ja juurviljakasvatusega ja rõugete kaitsepookimine.
  
• A. H. Hupe tegeles agaralt ratsionalistiku kirjanduse levitamisega ja lugemisseltside moodustamisega.
  

Rahvaharidus

• Tingimused hariduse edendamiseks olid Põhjasõja järgsetel aastatel tublisti halvenenud. Kool tegutse talvekuudel ja asus enamasti mõnes mõisahoones. Tunde andis enamasti kiriku köster .
  
• 1765a Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendents Zimmermann koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurematesse mõisatesse, kahjuks see nõua siiski ilmavalgust suurte vastuolude tõttu ei näinud.
  

Lugemisvara

• Õpiti lugema kodus ja lugemisoskajaid oli palju. Lugemismaterjal koosnes piiblist, palve ja lauluraamatutest, 18sa II poolel hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus.
  
• 1731a ilmus esimene teadaolev maarahvakalender mis sisaldas näppunäiteid nii maaharimise kui arstiteaduse kohta. Lisaks ilm ja astroloogilised nõuanded. Sisaladas veel jutukirjandust (sak. Tõlge)- F. Gustav.
  
• Populaarsust saavutas rahvajuttudega Karja kirikuõpetaja F. W. Willmann.
  

Ehituskunst

• Põhjasõja-järgsed kesised majanduslikusolud peatasid ehituskunsti arengu mitemeks aastakümneks.
  
• Sajandi esimese poole ehitusest tõuseb vaid esile Kadrioru loss, mille rajamist alustati 1718a.
  
• Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv uhkeid mõisaansambleid rajada ka baltisaksa aadlikel. Taolise ehituskunsti näiteks on Palmse mõisa Lahemaal.
  
• 1770 alustas Eestis võidukäiku klassitsistlikus stiilis arhitektuur , kus 1773a valis Toompealoss ja 1784 lõpetati Tartus raekoja ehitus.
  
• Tartus sai valdavaks klassitistlik ehituskunst oma range proportsionaalusega, antiiksete kaarte ja sammaste kasutamisega ning senise detaili rohkuse hülhamisega.
  
• Toomemäele ja selle jalamile püstitai ülikooli hoone, mille projekteeris Johann Wilhelm Krause.
  

Esimesed kriisinähud mõisamajanduses

• Probleemid tekkisid siis kui mõisnike tarbimistase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet.
  
• Hakati järjendama Saksalikku elulaadi mis nõudis uusi suuri kulutusi.
  
• Talurahvaküsimuste arutamine 1795a kukkus läbi ja Euroopa silmis oli Venemaa maine alla tiritud agraarorjuse tõttu.
  
• 19saj alguses võimule tulnud Aleksander I oli valmis tegema muudatusi, kuid mitte andma mõisnikele laenau.
  

Talurahva seadusedm e „Iggaüks...“ (1802 ja 1804)

• Talude pärandatav kasutamiseõiguse kehtestamine kus peale koormiste täitmist ei saanud mõisnik talu endale jätta ja peale isa surma sai talu poeg. (1804- liivimaal ka)
  
• Teokoormiste normeerimine e vastavuses talu kandevõimega- selleks mõõdeti ja kaaluti talu kandevõimet mida mõisnik ei võinud oma suva järgi enam muuta. (Eestimaal 1804)
  
• Talupoegade müümine ja võõrandamine
  
• Mõisnike kodukarõigust piirati 2päevase aresti või 15kepihoobika- taluperemehd vabastati ka sellest.
  
• Nii Eesti kui Liivimaal loodi vallakohtud kus kohtumeestes olid talupojad ise- jäid mõisniku kontrolli alla.
  

Talurahva vabastamine pärisorjusest

• Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23mail 1816a ning Liivimaa talurahvaseadus 26märtsil 1819a.
  
• Aadelkond loobus kõikist senisest õigustest talupoegade isiku üle.
  
• Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks.
  
• Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandik, et oma talus edasi elada tuli maad mõisniku käest rentida, seega pidi aga talupega ka edaspidi teokohustusi täitma.
  
• Senised normeeritud koormised asendati „vabade“ rendilepingutega, mis vähendasid 1804a talurahvaseaduses sisalduvate koormiste piirangute tühistamist ning andis mõisnikue võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida.
  
• See seadus ei toonud erilisi muudatusi talupoegade elusse.
  
• Talupoegade liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Kubermangu piirest lahkumine oli keelatud nagu ka linna elama minek.
  
• Pärisorjusest vabastamisega kaasnes ka perekonnanimede panek kus lisandus priinimi talu, isa ja ristinimele. Nimed oli enamasti saksapäraselt sest nimed panti mõisnike poolt, kuni nimede eestistamiseni 1930a teisel poole.
  

Talurahva omavalitsus

• Mõis- halduspiirkond mis hõlmab nii mõisa kui ka külamaad. Mõisapiirkond = kohtupiirkond.
  
• Vallakogukond- 19saj tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus.
  
• Vallakohtud- koosneisd 3liikmest kellest 1nim mõisnik, teised valisid enda hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu ja varanõudeasju, nõudsid sisse makse ja koormisi ning karistasid üleastumiste eest. 1820 hakati vallakohtuid nim kogukonnakohtuteks.
  
• Ühisvastutus oli magasivilja varumise eest- tuli ehitada magasiait- mõsnikul ainult järelvalveõigus.
  
• Kogukond pidi muretsema ka vaestehoolekande eest.- saadeti külakorda hiljem ehtitati vaestemaju.
  
• Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast eestimaa talitaja koos abimeestega ja liivimaal vöörmündrid. Need ametimehes kinntiasid ametisse mõisnike õigusega neid ka tagandada.
  
• Mõisnik säilitas kogukonna üle ka politseivõimu, aadli kontrolli alt vabaneisd talupojad alles 1866a vallareformiga.
  

Talurahva koosseis.

• 19saj sai talurahvast mõisa ja külarahvas kellest kesknekoht oli pererahval kes kandsid koormisi. Lapsed töötasid koos sularahvaga mõisapõldudel tehes teotööd.
  
• Suuremate talude äärealadel elasid vabatikud e popsid e saunikud keda kasutati kibedemate hooajatööde jaoks.
  
• Mõisarahvas e mõisateenijad olid mõisas elavad ja sealse ülevalpidamisega teenijad - esiletõusvaim kiht.
  

Talurahva koormised

• Teotöö (teorent) mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja invetariga, ning jalapäevades. Lisaks oli veel naturaalandamid ja rahamaksud (nt vakuraha) mõisa heaks. 19saj algas teorendilt üleminek raharendile.
  
• Pearaha oli riiklik kohustus mis kehtestati 1783a ja algse maksumäära 70kopikaga igalt meeshingelt kavades ajajooksul 5kordseks.
  
• Koroonud olid riigitalupojad. Peamiselt Saaremaal.
  
• Nekrutiandmine oli riiklik kohusutus, sõja koormis. Alguses ilma reegliteta kus priiid talupojad, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed värbati sõjaväkke. Sellest sai vabaksosta. Halva teo eest võis mõisnik talupoja nekrutiks anda. Nekrutite toitmine ja majutmaine oli kogukonna mure. Nende tööks oli maakaitsevägedes teenimine, vägede majutamine, moonastamine, küüditamisega seotud kohustused.
  
• Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiniaida ja kooli ehitamine, vallapiires tehtavad tööd jne.
  
• Kirikumaksud mis tagasid kirkuorganisatsiooni ülalpidamise.
  

Uued talurahvaseadused (1849- Liivimaa, 1856- Eestimaa, 1865- Saaremaa)

• Uute seadustega tuli välja H. V. Fölkersahm kes leidis laheduse teorendi asedamise raharendiga ja taludepärisostmise võimalus.
  
• 1849a avaldus uus Liivimaa talurahvaseaduse korraldus kus:
  

Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõlul ja said nüüd asuda majapidamise korraldamisele.

Peremees sai ise otsustada kuidas talu tulutoovamalt majandada- arvestama turuhindu, nõudmisi ja rahaga ümberkäimist.

Otstarbekamate maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt- mis kaotas talumaade tükeldautuse.

Mõisapõldudel asusid tööle palgatöölised ehk mõisamoonakad- muretseti paremaid põllumasinad. Uued seadmed said viina köögid ja meierid. Asuti tegelema maaparanduse, tõu ja sordiaretuse, põldude vaetamise jne.

1865keelati mõisnike kodukariõigus

1868 tuli lõpetada täielik talumaade retimine teotöö eest- mindi täiesti üle raharendile

1866vabanes talurahvas tänu vallaseadusele täielikult mõinsiku alt ja sai asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui majanduselus.
Talude pärisekostimine (algas u 1850-ndatel)

• Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest.
  
• Suurimaks tuluallikaks oli Põhja-Eesti talurahvale kartulikasvatus
  
• Üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse, mis pidid talurahva hulgas eesrindlikku põllupidamist tuvustama.
  

Laevaehitus ja meresõit

• Peamisteks laevaheitus keskusteks kujunesid Häädemeeste ja Laahemaa- ehitati peamiselt purjekaid
  
• Seilati Riiga (kive ja küttepuitu), Peterburi (kirpsi), sõideti ka Soome Rootsi vahet.
  
• Metskaptenid- ilma hariduseta meremehed- Enn Uuetoa.
  
• Suurim sissetulek tuli salakaubandusest- soome anti vilja, saadi soola mis 4 korda eestis kallim oli.
  
• Mitmel pool eestis asutati merekoole millest tuttum oli Heinaste merekool 1864.
  

Väljarändamine

• 1863a kehtestai uus passiseadus kui talurahvas said liikuda kogu vene keiserriigi piires, tuues kaasa ulatusliku väljarände.
  
• Loodi eesti asundusi nt Krimmi, kaukaasiasse ja isegi Vaikse ookeani rannikule.
  
• Paljud väljarändajad tulid peagi tagasi, sest ootused ei vastanud tegelikkusele.
  

Tööstuse ja kaubanduse areng

• Vabrikutööstus said 19sai I poolel alguse villatöötlemisest.
  
• Narvas, Sindis ja Kärdlas alusati kalevivabrikut (kvaliteetne)- tooraine osteti mõisast kus kasvatati peenvillalambaid.
  
• 1585loodi Kreenholmi manifaktuur kus töödeldi puuvilja- vee energia alusel Narvas.
  
• 19sa oli Narva Eesti tähtsamaid tööstuskeskusi.
  
• Kaubandus arenes eriti sadamalinnades.
  
• Hakati eeskuju võtma saksakommetest häbenedes oma rahvust- neid kutsuti kadakasakslasteks.
  
• Hakati kasutama petrooliumlampe ja pastlad asendati saabastega, ning rahvariided asendati vabrikukaubaga.
  

Vaimuelu eestis 19saj I poolel

• Kultuuripilt jagunes 2: baltisaksa kõrgkultuur ja põlisrahva talupojakultuur. Algas talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju.
  
• 1802 avati taas Tartu Ülikool, neli teaduskonda: usu- õiguse- arsti ja filosoofiateaduskond. Enamik õpilasi oli Balti kubermangus. Õppetöö oli saksa ja ladina keeles. Esimene rektor oli G. F. Parrot. Valmis palju lisahooneid TÜ-le. TÜ muutus kiiresti Euroopa õppe ja teaduskeskuseks kus tegutseid tunnustust leidnud professorid.
  
• Aastatel 1828-1839 tegutes ülikkoli juures Professorite instituut.
  
• Balti kultuurielu kujunes TÜ ümber ja kujunes välja joonistuskool.
  
• 19saj kultuurielu oluliseks koostiseks olid seltsid- teadus, põllumajandus, laulukooride, heategevuskorganite jne seltsid mis aitasid säilitada baltisaksa identiteeti.
  
• Valitses klassitsistlik ehitustiil.
  

Haridusolu

• Põhines neljaastmelisel ühtluskooli põhimõttel. Trt ja Tln oli gümnaasiumid ja kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, elemetaarkoolid.
  
• Eesti talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. (lisandus ka õigeusu maarahvakool). Talurahva haritamatust prooiti täita pühapöeva ja paranduskoolidega.
  
• Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks loodi 1828a Tartusse elementaarkooliõpetajatele seminar .
  
• Kohustslik koolisundlus kehtestati kõige varem 1854a Pilistveres.
  

Eestikeelne kirjasõna

• Ilmaliku eestikeelset kirjasõna levitasid kalenrid, esimene eesti keelne ajaleht ilmus 1806a „Tarto maa rahwa Näddali Leht“.
  
• Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J. V. Jannsenn- 1857 „ Perno Postimees “
  
• Jutukirjanduses võimutsenud vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaal lektüüridega.
  
• Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19saj II poolel. Eduar Ahrensi koostas 1843a eestikeele grammatika raamatu- põhja-eesti murdelise.
  

Estofiilid ja esimesed eesti haritlased

• Baltisakslastest eestihuvilised- estofiilid- uurisid eesti keele ja kultuuri, avaldasid ilukirjandus, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid teaduslike seltse. Kreutswalt, Jürgenson, Faehlmann .
  
• 1838a Tartus loodi Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni poolt mis seadis eesmärgiks arendada eesti ajaloo ja tänapäeva keelekäsitlust.
  
• 1842a loodi Tln Eestimaa Kirjanduslik Ühing – „Kalevipoeg“
  
• Eesti rahvusliku liikumise üheks kandvamaks jõudks said eesti rahvakoolide õpetajad.
  

ESIMENE ÕPIK LÕPPENUD- PUUDU „IIISÕDADE AJAJÄRK LK 93-107“ JA PRGRF 14-15 LK 71-80“
ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE (1860.-1870. AASTAD)
ÄRKAMISAJA EELDUSTE KUJUNEMINE
¤ 19. saj püüdlesid Euroopa impeeriumide ikestatud rahvad vabanemise ja rahvusriikluse suunas
¤ kõikjal oli see seotud muudatustega sotsiaalpoliitikas ja majanduskorralduses
¤ Eestis läksid rahva meeled liikvele 19. saj I poolel pärisorjuse kaotamisest alates, millel oli talupoegadele tohutu psühholoogiline mõju: oldi lõpuks isiklikult vabad ja vastutati ise oma elu eest
¤ toimus üleminek kapitalistlikule tootmisviisile, laiaulatuslik talude päriseksostmine, taluperemeeste arvukuse ja jõukuse kasv ning tekkis maaharitlaskond (eelkõige koolmeistrid), kellel oli järgnenud sündmustes sageli juhtiv osa
¤ 19. saj jooksul toimus senise talupojakultuuri lagunemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju
¤ 1838. a. tegevust alustanud Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) loomise mõtte üks algatajaid oli Fr. R. Faehlmann (1798-1850) - TÜ lõpetanud arst ning kes kogus ka vägilasmuistendeid
¤ selts koondas saksa soost estofiilseid õpetlasi, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri
¤ Faehlmanni tööd muistendite kogumisel jätkas samuti TÜs arstiks õppinud Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882), kes koostas eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” (ilmus 1857-1861)
¤ “Kalevipoja” ilmumisel oli tohutu tähtsus rahvusliku eneseteadvuse kujunemisele: eestlane hakkas senisest enam oma seisundit analüüsima ning oma rahva tulevikule mõtlema
¤ 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi: paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud, oma haritlaskonda, kultuuri ja organisatsioone omavasse rahvusse
¤ aastaid 1860-1870 nimetatakse eestlaste rahvusliku ärkamise ajaks
¤ just neil aastail toimus rida sündmusi, mis kõik aitasid kaasa masside ärkamisele rahvuslikuks eneseteostuseks
¤ just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvuslikku liikumist algatanud jõud
¤ 1863. a. laiendati uue passiseadusega talupoegade liikumisvabadust
¤ kaotati mõisnike kodukariõigus ¤ 1866. a. vallaseadus suurendas märgatavalt kohalike vallavalitsuste õigusi
¤ selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolide võrgu märgatava tihenemise
RAHVUSLIK ÄRKAMINE ¤ 1864. a. – mõisnikevastane palvekirjade aktsioon (J. Köleri algatusel) oli esimene üldrahvalik ettevõtmine. Kus taotleti 1) maa- ja rendihindade kehtestamist. 2) Teoorjuse lõpetamist 3) Ihunuhtluse kaotamist 4) üheõiglust teiste seisustega ja 5) eestikeele tarvitusele võttu kohtutes ja ametiasutustes saksakeele asemel. Tsaar võttis nad kenasti vastu ja saatis Adamsoni vangi.
Aleksander II valitsusaja tähtsamaks saavutuseks sai 1866a UUS VALLASEADUS. 1) vallavalitsus ja kohus vabanes mõisniku eeskoste alt. Taluperemehes ja kümnendik maatameestest moodustasid täiskogu . 2)Täiskogu sai valida vallvolikou. Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsutas.
3) Maksud ja koormised jagati talude vahel ära. Vald määras ise kulutused.
4) Valla eesotsas seisis vallavanem , kes pidi jälgima seadust ja korda. Karistuseks võis ta määrata rahatrahvi või paaripäevase aresti.
Kubermangu ja maakonna omavalitsused jäid kuni Veneajalõpuni rüütelkondade kätte.
¤ rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Vändra köster JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (1819-1890), Vändrast, kelle nimega on seotud pea kõik 1860. aastate suurettevõtmised: 1) 1857. a. “Perno Postimees” (võib pidada järjepideva eesti ajakirjanduse alguseks)
2) 1865. a. laulu- ja mänguselts “Vanemuine”, mille eeskujul tekkisid peagi teised samalaadsed - “Estonia” Tallinnas, “Endla” Pärnus, “Koit” Viljandis ja “Kannel” Võrus ¤ eestlased hakkasid esmakordselt oma ajaloos teadlikult kultuuri edendamiseks koos käima
3) 1869. a. esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus (pühendatud viiekümne aasta möödumisele pärisorjuse kaotamisest Liivimaal), kus osales ligi tuhat lauljat ja pillimeest ¤ see oli esimene ülemaaline üritus, mis kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks
¤ kogu peo ettevalmistustöö oli Jannseni kanda ¤ Jannseni programmiks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kokkuleppes sakslaste ja valitsusega
¤ oma kirjutistes oli Jannsen õpetav ja valgustav, jagades näpunäiteid tervishoiu, põllumajanduse, rahvusvahelise elu sündmuste ja muu igapäevaselt vajaliku kohta.
RAHVUSLIK LIIKUMINE ¤ rahvusliku liikumise all mõistame võitlust nende kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse
¤ liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine
¤ 1870. a-tel jõudis rahvuslik liikumine uude faasi, mil üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone
¤ liikumise liidriteks kujunesid J. V. Jannseni kõrval veel J. Hurt ja C. R. Jakobson .
JAKOB HURT (1839-1907) – on lõpetanud TÜ usuteaduskonna ning töötas Otepääl kirikuõpetajana
¤ oli kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas
¤ rõhutas eriti hariduse tähtsust ja manitses eesti haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks ja mitte saksastuma
¤ sõnastas nn eesti rahva usutunnistuse, et kui me ei saa suureks arvult, siis saagem suureks vaimult
¤ Hurda teeneks on rahvaluule kogumine ja publitseerimise algatamine
¤ Hurda ajalookäsitlus püsib tänaseni, nimelt tõestas just tema esmakordselt, et baltisakslased on kolonistid ja nende võim pole legitiimne (seaduslik).
CARL ROBERT JAKOBSON (1841-1882) – lõpetas J. Cimze seminari Valgas ning sooritanud ülemkooliõpetaja eksami Peterburis, sai suurvürsti tütre Olga Konstantinovna koduõpetajaks
¤ Peterburis tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde J. Köler
¤ Jakobson esines kriitiliste artiklitega „Eesti Postimehe“ veergudel, rõhutades 1) kooliolude parandamist, 2) sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, 3) propageeris karsklust ¤ aastatel 1868-1870 pidas ta „Vanemuise“ seltsis oma kuulsad kolm isamaakõnet, milles ta periodiseeris eestlaste ajaloo: 1) valguse- (kadunud kuldne muistne iseseisvusaeg) 2) pimeduse- (mitmesaja-aastane orjapõlv) 3) ja koiduajaks (uus tõusu- ja õnneaeg, mis saabuvat baltisakslaste võimu murdmisega), kujundades nii rahva teadvusse ajalooteaduse poolt kinnitamata müüdi
¤ 1870. a-te algul asus Jakobson taas Eestisse, rajades Uus-Vändrasse Kurgja talu (omaaegne tipptasemel näidismajapidamine)
¤ avaldas üle paarikümne põllumajandusbrošüüri
¤ oli Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside president
¤ 1878. a. hakkas Jakobson välja andma ajalehte „Sakala“, kus ta arvustas väga teravalt meie ühiskondlikke olusid, eriti baltisaklasi. Ta jäi venevalitsuse heakskiiduta. Jakobsoni poliika toetus jõukale talurahvale.
KAKS ERINEVAT SUUNDA RAHVUSLIKUS LIIKUMISES ¤ 1) radikaalne suund (C. R. Jakobson, J. Köler), mis seadis esiplaanile poliitilised sihid, nõudes eestlastele baltisakslastega võrdseid poliitilisi õigusi ja osavõttu maaomavalitsusest
¤ eriti ägedalt astuti mõisnike ja kirikuõpetajate vastu
¤ suuri lootusi pandi Vene riigivõimu toetusele, et see tühistab kord baltisakslaste privileegid ja taastab eestlaste õigused
2) mõõdukas, kultuurhariduslik suund (J. V. Jannsen, J. Hurt), mis taotles rahvuse ja kultuuri edendamist baltisaksa kultuurile ja luteri kirikule toetudes
¤ vaatamata erimeelsustele tegutseti sageli koos: 1) Eesti Aleksandrikooli (kõrgem emakeelne kool, millele anti nimi keiser Aleksander I auks) käimapanekuks moodustati 1871. a. peakomitee eesotsas presidendiga (J. Hurt), kuhu kuulusid kõik nimekamad rahvusliku liikumise tegelased (Kreutzwald, Jannsen, Köler, Jakobson jt)
¤ 1874 . a. osteti Põltsamaa külje alla Kaarlimõisa kooli tarvis maja 2) 1872.a. loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts (EKS), mille presidendiks oli jällegi J. Hurt ja kuhu koondusid eesti soost haritlased ja taluperemehed, et välja anda eestikeelset kirjasõna (eriti kooliõpikuid) ning koguda rahvaluulet ja vanavara
¤ erilist tähelepanu pöörati eesti keele arendamisele
3) 1872. a. mindi EKSi otsuse põhjal Eestis üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani.
ÄRKAMISAJA LÕPP ¤ erineva mõtteviisi tõttu eemaldusid rahvusliku liikumise juhid üksteisest
¤ Jakobsoni ja Hurda lahkhelid muutusid ka nende poolehoidjate vaheliseks avalikuks lõheks
¤ 1880. a. lahkus Hurt Eestist ja asus Peterburi Jaani koguduse õpetajaks
¤ 1880. a. halvati ära Jannsen
¤ 1882. a. suri kopsupõletikku Jakobson
¤ rahvuslikul ärkamisajal on eesti ajaloos tohutu tähtsus, eeskätt rahva iseteadvuse kujundamisel
¤ ärkamisaja lõppedes mõisteti, et baltisakslaste ja Vene võimude mõju takistab oma rahvuskultuuri arengut ning et eestlaste õigusi on vaja laiendada.
VENESTUSAEG
PÕHJUSED JA ALGUS ¤ juba tsaar Nikolai I valitsemisajal (1825-1855) ilmnesid suurevene šovinistlikud püüded Venemaa äärealade rahvaid venestada
¤ õige hoo sai venestamine tsaar Aleksander III ajal (troonil 1881-1894), kes erinevalt oma isast Aleksander II oli vanamoeline ja igasuguste uuenduste vastane
¤ kõikjal rõhutati nüüd usu, keisri- ja isamaa armastust, mis tõi kaasa piiriäärsete rahvaste venestamise
¤ kõigepealt jäeti 1) Balti rüütelkondade privileegid kinnitamata
2) Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjadesse vähenes veelgi.
2) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel
3) baltisaksa aadli omavalitsus jätkas tegevust, kuid piiratud kujul, sest venekeele osakamatud lasti lahti.
4) Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Maakondades seati sisse talurahvaasjade komissaarid.
4) osade linnade nimed muudeti venekeelseks näiteks Reval→ Revel, Dorpat (Tartu) → Jurjev jne
¤ venestamisega algasid ulatuslikud poliitilised, kultuurilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused ¤ kõige suuremat kahju tõi Baltikumi rahvastele kultuuriline venestamine:
1) õpetus koolides oli I klassist alates venekeelne (sh ka ülikoolis ja Aleksandrikoolis), v.a usuõpetus . Mis tõi venekeele tuupimise igavuse tõttu kaasa kirjaoskamatuse tõusu
2) range tsensuur kirjasõna üle
3) suleti Eesti Kirjameeste Selts
¤ eestlaste ühiskondlik aktiivsus leidis rakendust nüüd põllumeeste- ja karskusseltsides, mis võisid oma tegevust jätkata
¤ eestlaste hulgas kasvas venevastasus, kuid leidus ka neid, kes leidsid venestamises positiivseid külgi, eelkõige võitluses aadliga (Ado Grenzstein jt)
¤ venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis
VILLEM REIMAN (1861-1917) – oli TÜ usuteaduskonna lõpetanud ning töötas Kolga-Jaanis kirikuõpetajana
¤ suure töövõimega mehena suutis ta üle kogu maa karskusliikumist edendada ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele
¤ suured teened rahvuslikkuse säilitamisel on Eesti Üliõpilaste Seltsil ( EÜS ), mis ühendas noori eesti haritlasi, kes tõstsid omavahelises suhtlemises au sisse eesti keele
¤ 1884. a. juunis õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge (sinine ja valge on hõimurahva soomlaste lipuvärvid, neile lisati must pärisorjuse meenutuseks)
¤ seda sündmust tähistame täna kui oma rahvuslikku sünnipäeva
¤ eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1884. a. Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium
¤ üle kogu maa loodud karskusseltsides püüti kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida
¤ agaralt osaleti 1888. a. J. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel.
MAJANDUSARENG ¤ kuna 19. saj keskel oli tööstuspööre juba toimunud, oli majanduse areng venestamisajal hoogne: üha rohkem inimesi siirdus maalt linna elama, kus tekkis tööliskond
¤ peamised tööstusharud: 1) tekstiilitööstus – Kreenholmi manufaktuur , kalevivabrikud Narvas, Sindis ja Kärdlas ning tekstiilivabrik Balti manufaktuur Tallinnas 2) metalli- ja masinatööstus – „Dvigateli“ vagunitehas, elektrimasinatehas „Volta“, Fr. Krulli metalli- ja Fr. Wiegandi masinatehas ning seoses raudteede ehitusega ka ettevõte Raudteede Peatehased - kõik Tallinnas 3) paberitööstus – Tallinna ja Räpina tehasele lisandusid Venemaa suurim tselluloosivabrik „Waldhof“ Pärnus, paberivabrikud Tallinnas, Kohilas ja Türil
¤ kui pikka aega oli suurimaks tööstuskeskuseks Eestis olnud Narva, siis sajandivahetuseks tõusis esikohale Tallinn
¤ uusi ettevõtteid rajati ka teistesse linnadesse, eriti väärivad märkimist tsemenditehased Kundas ja Aseris
¤ 20. saj teisel kümnendil algas hoogne impeeriumi majanduselu militariseerimine, mistõttu kerkis ka Tallinnasse aastatel 1912-1913 kolm võimsat sõjalaevatehast: Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri
¤ Eestist oli kujunenud Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi, kus üle poole tehastest kuulus vene suurettevõtjaile; Saksa, Prantsuse ja Inglise kapitalile kuulus ¼ tööstusest; neile järgnesid baltisakslased ning alles seejärel eesti väikeettevõtjad
¤ tööstuse areng toimus põhiliselt impeeriumi huvides, arvestamata Eesti oma vajadusi ja võimalusi: tooraine, seadmed, kütus ja ka lisatööjõud veeti sisse ning enamik valmistoodangust läks Venemaa turule
¤ seoses tööstuse kiire arengu ja linnade hoogsa kasvuga toimusid venestusajal ka tähelepanuväärsed muudatused eesti rahva sotsiaalses struktuuris: baltisakslaste mõju linnades hakkas vähenema, kasvas vene ametnikest keskklass ning eestlased olid arvukamalt esindatud kõigis ühiskonnakihtides
¤ eesti rahvas valmistus baltisakslaste positsioonide nõrgenedes oma õigusi nõudma ning senisel talupojarahval kujunesid eeldused tõusta peagi modernseks, omakeelse kutselise kultuuriga rahvuseks.
OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE
DEMOKRAATLIKU VENEMAA AUTONOOMSE OSANA
Veebruarirevulutsioon

• 1917a veb Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revulutsiooniks ja tsaar Nikolai II loobus troonist, võim läks Ajutisele valitsusele. 1917a kevadel prooviti asjuda demokraatlike reformide teele.
  
• 2.märtsil tomust ülelinnanline streik Tallinna tehastes . Suunduti poliitlisi vange vabastama kus tapeti vanglaülem ja paar valuvurit. Reostati ka muid asutusi ja liitusid sõdurid ja madrused kes asusid ohvitsere tapma.
  
• Et korratus likvideerida tagandas Ajutine valitsus kuberneris ja määras ametisse kubermangukomissaarid- Tallinnas advokaat Jaan Poska . Seati ametisse ka maakonnakomissaarid ja miilits.
  
• Olid tekkinud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN) mis pidas ennast omaalgatuslikuks revulutsiooni parlamendiks.
  

Autonoomia

• Prooviti kasutada sobivat hetke eesti autonoomia välja kuulutamiseks. Selleks toimus Tartus rahvulike organisatsioonide nõupidamine kus koostati eelnõu ja esitati kinnitamiseks Ajutisele valitsusele.
  
• Kuna asjad hakkasid venima toimus 26märtsil Petrogradis eestlaste korraldatud demonstratsioon kus oli ka relvastatud sõjaväelasi.
  
• Märtsi lõpus avaladti AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a Narva) ja Liivimaa kubermang (v.a. Setumaa) üheks rahvulikuks kubermanguks mille eesotsas oli AV komissaar koos 2 abilisega mis moodustas Eestimaa kubermangu Ajutise Maanõukogu.
  

Rahvusvahliste tegevus ja pingekollete kujunemine

• Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine .
  
• Asjaajamiseks kuulutati eesti keel ja valmistuti emakeelseks koolihariduseks.
  
• Võimalikult kiire noramliseerumine kohtadel mille eelduseks oli juhtimise koondamine valitsusametnike kätesse ja nõukogude tegevuse piirmine.
  
• Maapäeva valimiste väljakuulutamine J. Poska poolt.
  
• Rahvusväeosade loomise idee kus AV lubas väeosade komplekteerimist eestlastega. Loodi Rakveries 1. Eesti Polk mis kujunes eesti poliitikute kaitseks.
  
• Eesti rahvuse vastaseid rünnakuid alustasid ka enamlased e bolsevikud.
  

Poliitiline areng 1917a suvel.

• Eesti Demokraatlik Erakond J. Tõnissoni juhtimisel kes esinasid L-Eesti jõukamaid talupoegi, linnakodanlust ja intelligentsi. Selle kõrval kujunes välja Eest Maarahva Liit
  
• Eesti Tööerakond kes koondas linna keskkihte ja ametnikondasid, oli mõneti pahempoolsete kallutustega.
  
• VSDTP vähemlaste tiib, ehk mensevikid kes saavutasid 1917a suvel silmapaistva edu. Neist eraldus Eesti Sotsaaldemokraatlik Ühendus
  
• Eesti Sotsaalistide-Revolutsiooni Partei oli välja kasvanud Ülevenamaalisest SRP-srt.
  
• Maapäev (Ajutine Maanõukogu) tuli kokku Juuli algul ja oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks Eestis. Ta valis Maavalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Ramot (hiljem Päts).
  
• Tallinnas toimunud Rahvuskongressil seati uus siht Jüri Vilmsi poolt- Taotleda Eestile võrdigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus.
  

Sõjasündmused

• Kuna venemaa ei suutnud peatada armee ja riigivõimu lagunemist sundis Saksamaa sõlmima separaatrahu.
  
• Augustis vallutasid Sakslased Riia ja septembri lõpupäivil tulid vene väed eestisse.
  
• Sakslased vallutasid 8oktoobriks kogu Lääne-Eesti saarestiku.
  
• Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse kasv. „Maha sõda“
  
• Venemaa hakkas evakueerima tõõstusettevõtteid.
  
• Oktoobriks oli Eestis ligi 20 000 enamlast ja nende kätte läks TSS mis moodustas ühtse Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee. Alustati sõjaks valmistumist.
  
• Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseisvumise küsimuse. J. Tõnisson leidis et eestit tuleks tuvustada välisriikidele, saates välja välisdelegratsioone. Kuu aega hiljem peeti valimised Eesti Asutavasse Kogudusse, mis määraks kindlaks eesti tulevase riikliku staatuse.
  

ISESEISVUMINE
Iseseisvumise eeldused
A) kultuurilised:
1) kirjakeele ühtlustamine
2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik
3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine
4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine
5) aktiivne seltsitegevus
B) majanduslikud:
1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks
2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks
3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised)
C) poliitilised:
1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele
2) hakati looma parteisid e erakondi
3) kerkisid esile eestlastest poliitikud
4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi
5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi
Oktoobripööre Eestis

• Enamlased moodustasid 1917a oktoobris võimu võtmiseks Eestimaa Sõja-Revutlutsioonikommitee mille eesotsas olid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingssepp.
  
• 23 saadeti komisaaris Tallinna väeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavaid paturullis Punakaardi salgad.
  
• 26okt saabunud teade, et bolsevikid on Petrogradi ülevõtnud algas SRK riigivõimu tegelik ülevõtmine. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Samal päeval võeti üle ametiasutused Tartus ja Narvas.
  
• 27okt ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud- vormistati ddokumendid mille kohaselt kõrgem täitesaatev võim läks kumbermangukomisaar Poska käest üle SRK abimees V. Kingissepale.
  

Enamlaste reformid

• Kõrgemaks seadusandlikud koguks sai Eestimaa Sõja-Revulutsioonikomitee kuid tähtsamad otsused tulid siiski Petrogradis.
  
• Täitesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee eesotsas Jaan Anvelt .
  
• Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogu.
  
• Valimised olid ebademokraatlikud- valida said vaid töörahvad
  
• Ei tehtud koostööd teiste parteidega, oli diktatuur.
  
• Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud , suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks, koolides kaotati usuõpetus.
  
• Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, seejärel riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restroanid
  
• kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära
  
• tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati
  
• maad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid e kommuune
  
• kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti punased rahvamajad
  
• enamlased ei soovinud teha koostööd teiste parteidega. Otse vastupidi - osa poliitikuid saadeti maalt välja või nad tegutsesid edasi põranda all, osad ajalehed suleti
  
• Rahvulikud väeosad koondati Eesti Divisiidiks mille etteotsa asus J.Laidoner, alles 1918a jan algas rahvusväeosade asendamine Punavägedega.
  
• Rahvaseas tekkis muutuste tõttu rahulolu ja nende toetajaskond hakkas vähenema.
  

Ettevalmistused isesisvumiseks

• Maapäeva koosolekul nov keskel deklareeriti et Eesti Asutav Kogu määrab riigikorra ja Maapäev on ainsaks kõrgema võimu kandjaks .
  
• Enamlased ajasid Maapäeva laiali aga jätkati salaja ja aastavahetusel peetud kokkusaamisel leiti, et niipea kui Saksa okupaatsioon on muutumas tõeliseks tuleb eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt.
  
• 1918a jan astuti esimesd reaalsed sammud. Loodi Venepoliitilise erakondade ning nii Suurbritannia , Prantsusmaa kui ka Ameerika Ühendrikkide saatkonnad Petrogradis. Moodustati välisdelegratsioonid.
  

Saksamaa asub pealetungile

• Enamlaste riigipöörde järgselt aktiveerusid ka baltisakslased.
  
• Rüütelkonnad lõid venemaast lahku ja palusid abi Sakslastelt.
  
• Teates baltisakslaste salasepisustest kehtestati piiramisseiukord ja algas arreteerimine.
  
• Brestis tomuvad rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel katkesid ja Sakslased alustasid ettevalmistusi pealetungiks idarindel, neile andis ettekäände küüditamine venelaste poolt.
  
• 18veebruaril algas Saksa armee üldpealetung Saaremaalt. Venesõjavägi oli lakanud olemast ja loodav Punakaar oli liiga nõrk
  

Iseseisvuse väljakuultamine 1918

• 19 veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekommitee kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms.
  
• Koostati Iseseisvusmanifest milles nimetati eestis esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
  
• Rahvusväeosadele anti korraldus säilitada Saksa vägede suhtes täielik erapooletus.
  
• Kohtadelt võeti võim üle tänu Omakaitse jõude ja rahvusväeosadele.
  
• Võim läks üle rahvuslastele Haapsalus, Pärnus, Viljanddis, Võrus, Tartus ja Paides jt linnades.
  
• 23 veebruaril loeti Pärnu teatis Endla rõdul ette esmakordselt Isesisvusmanifest avalikut.
  
• 23 veebruaril läksid enamlased sõjalaevadele ja võim läks Omakaiste kätte.
  
• 24 veebruaril moodustati Ajutine Valitsus Eesti Panga hoones , peaministriks sai K. Päts ja ette loeti ka Isesvusmanifest. Eesti vabariik oli sündinud.
  
• 25veebruaril oli pidupäev kuigi keskpäeval marsisid sisse juba Saksa vöörväed ja okupeerisid Eesti.
  
• Sakslaste okupatsioon kestis 3 märtsini kuni oli halvatud kogu Eesti. Samal päeval kirjutati alla Bresti rahulepingule kus Venemaa loobus lääne aladest.
  
• Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliselt Venemaa võimu alla, ent siia paigutati saksa sõjaväeosad.
  

Saksaokupatsioon

• kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte
  
• keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur
  
• poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse, Soomes lasti maha J.Vilms) Hukati üle 200 inimese.
  
• majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv
  
• kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides
  
• Võimult kõrvaldatud Ajutine valitsus kutsus ülesse passiivset vastupanu ja põrandaalust omakaitse tegevust. Tihe välisdelekratsioonide töö mille abil tunnustasid EV iseseisvust Suurbritanna ja Prantsusmaa. De Facto tunnustamine.
  
• Baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik . Eestis ja Lätis tomusid valmised Maanõukogusse, eestlasi ja lätlasi kokku 23 sakslasi 34.
  
• Hertsogriigi loomine takerdus kuna baltisaksa kavatusesed ei saanud saksamaalt poolehoidu ja Bresti rahulepingu kohaselt kuulus Eestimaa Venemaale.
  
• Septembris kirjutas keiser alla siiski Baltimaade iseseisvumisele ja kuulutatii välja Balti hertsogriik kui 1918a sügisel Saksamaad tabanud suur lüüasaamine muutis sõja jätkamise võimatuks.
  
• Novembrri algul puhkes revulutsioon, kukutati keser ja ametisse seati sotsalistlik valitsus. 1918a kirjutati alla Compiégne’i vaherahule.
  
• 11nov astus Ajutine Valitsus taas kokku ja 21nov võeti sakslastelt taas võim üle. Eesti iseseisvus taastus.
  

VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920
I Poliitiline eelugu.
Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon , mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik. Nõukogude Venemaa tühistas Saksa keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses ning toetada revi Saksamaal. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale.
II Vabadussõja algus.
Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti (ca 2/3 Eestist).
Eestlaste ebaedu põhjused:
1) rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et vaenlast st Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I ms-st sõjatüdimus ja majanduslik kriis
2) keelduti astmast Rahvaväkke või deserteeruti
3) vastase arvuline ülekaal
4) relvastuse ja sõjavarustuse puudulikkus
5) kõrgema sõjaväelise juhtkonna puudumine, seega puudus sõjaväeliste operatsioonide kordineerimine
III Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. (Kangelaslikkuse näitena tuuakse tavaliselt esile 31.jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingut Julius Kuperjanovi juhtimisel.) Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid (ca 80 000 meest) Eesti vastu. Kuni maini käisid ägedad lahingud Lõuna-Eestis ja Petserimaal, kuid eestlastel õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Eestlaste edu põhjused:
1) vabatahtlike väeosade loomine (N: koolipoisid, spordiselts Kalevi liikmed, Kuperjanovi partisanid)
2) soomusrongide efektiivne kasutamine
3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner
4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest (13 000 meest)> valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu
5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud
6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt)
Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest.
IV Landeswehri sõda
Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes.
Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame Võidupühana.
V Tartu rahu
Augusti lõpul 1919 tegi Venemaa ettepaneku rahuläbirääkimisteks, kuid esimesed katsed kukkusid läbi, kuna novembris alustas Punaarmee uute katsetega Narva juures Eestisse tungida, kuid rünnakud löödi tagasi.
Eesti delegatsiooni juhiks rahukõnelustel oli Jaan Poska. Tartu rahulepingu sõlmimisega 2.veebruaril 1920 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina de jure Eesti Vabariiki. Rahulepingu tingimused olid Eesti jaoks soodsad:
1) Venemaa tunnustas Eesti riigi rippumatust iseseisvust igaveseks ajaks
2) Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad
3) Eesti sai 15 miljonit kuldrubla
4) Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale
5) Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega
6) Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad
Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 sõduri elu, 14 000 said haavata.
III EESTI VABARIIK (1920-1940)
MAJANDUSOLUD 1920. AASTATEL
Majandusarengu lähtekohad.

• Veneimpeeriumi koosesis oli Eesti üks enam arenenud regioone, sest siia saabusid Euroopa tootmistehnoloogia, uued seadmed ja ka spetsialistid . See soodustas tootmist tööstuses ja põllumajanduses.
  
• Seotus Venemaaga tähedas aga majanduse sõltuvust idaturust. Tooraine idast ja valmistoodang itta tagasi.
  
• Mõisamajandus püsis Eestis vaid siin toodetava puidu, piirituse ja piima tarvis.
  
• Eesti iseseisvumisega vähenes vahendaja roll Euroopa ja Ida vahel.
  
• Eesti majandus oli halvenenud sõdade ja revulutsiooni tagajärjel. Juba 1915a algas siinsete tööstuse likvideerimine Venemaale ja Saksamaale.
  
• Põllumajanduse taandareng tõi kaasa meeste mobiliseerumise ja tööloomade likvideermise.
  
• Nullist tuli alustada ka rahandussüsteemi loomisel. 1919 kasutusele võetus Saksa mark oli ebakindel.
  
• Samuti oli vabadussõja ajal kujunenud ulatuslikud välisvõlgnevused, nt Sb, Prnt, Som, AÜ-le
  

1920.aastate alguse majanduslik tõus

• Alguses panustati majanduse endisestruktuuri taastamisele ja sidemete arendamisele Venemaal. 1920-22 sai Eesti Venemaalt ulatuslike riiklike tellimusi.
  
• Loodi uusi tehaseid, väiksemahulisi, aga et rahuldada eesti enda turgu.
  
• Ettevõtete rajamiseks kasutati laenu- Eesti Pank . Laene jagati liiga agaralt.
  
• 1922 sulges Venemaa oma turu Eesti kaupadele ja tühistas varasemad tellimused. See pani põntsu eesti tehastele mis ei leidnud turgu ei välismaale ega ka eestis.
  
• 1923 II poolel muutus eesti majandus kriitliseks, sest panga krediidi tagastamine muutus raskeks. Marga kurss hakkas langema. Hakati kullatagavarasid realiseerima. Mõisteti, et vajatakse uut majanduspoliitikat.
  

Maareform

• 1919, 10okt vastavalt Asutavale Kogule riigistati mõisnikele kuuluvad maavalduses. Põllu ja heinamaadest said asundustalud tänu millele tekkis ulatuslik väikeomanike kiht.
  
• Peale maa võõrandati ka mõisnikelt põllumajandusliku inventari ja loomi.
  
• Maal kerkisid uued elumajad, laudad, kõrvalhooned ja rajati terveid uusi külasid.
  

Uus majanduspoliitika

• Pööret alustas 1924a kevadel uus rahandusminister Ott Stranman. Majanduspoliitika hõlmas
  

Riigi maksebilansi tasakaalustamist (kärbiti riikilike kulutusi, piirati sissevedu, suuredati eksporti, raskendati ebakindlate laenude saamist)

Esmatähtsaks majandusharuks muutus põllumajandus.
Põllumajandus

• 1920a II poolel suurenes riiklik tähelepanu ja toetus maaelu parandamissele, põllumajanduse krediteerimiseks loodi Maapank- finantseeris asundustegevust
  
• Muretemaks moodsaid ja kalleid põllutööriistu loodi masinaühistuid.
  
• Tomus põllumjandusliku tootmise ümberstruktueerimine- arendati enam piimakarja ja peekonisigu mis leidsid turgu Inglismaal ja Saksamaal.
  
• Suuremat tähelepanu pälvis söödakultuuride külvipind. +Toidutervavili, kartulikasvatus vähenes.
  
• Põllumajanduse kitsaskohad oli: käsitöö suur osatähtsus, mehhaniseerituse madal tase, tõuloomade ja sodimendi vähesus, elektrifitseeritus maal, talude suur arv ja killustautus.
  

Tööstus

• Tööstuses likvideeriti suurettevõtted ja asendati väikeettevõtetega ja terve hulk uusi tööstusharusid, eelistati eesti toorainet.
  

Kütusetööstus. Rajanes põlevkivi kaevandamisel ja tööstuslikul turbatootmisel.

Keemiatööstus. Algsest tegeles põlevkivist kütteõli valmistamisega, hiljem hoogustus ka nt fosforiidi tootmine. Loodi kunstsarve tehas.

Puidutööstus. Saeveskid, tikuvabrikud, mööblitehased kui ka tselluloosi- ja paberikombinaadid.

Toiduaine tööstus. Meierid ja tapamajad.

Masina ehitus tehased. Et rahuldada siseturgu loodi masinatehaseid mis lõid põllutööriistu, kütteseadmeid, mitmesuguseid tööpinke ja teeehitusmasinaid

• Kuigi käis tegus ettevõtete loomine oli tööstuse areng siiski madal, sest ei leitud turgu- valmistoodangu kvalteet ja omahind ei võimaldanud edukalt konkureerida Lääne-euroopas.
  
• Sotsaalseks probleemiks jäi ediselt tööpuudus .
  

Rahareform

• Leo Sepa eestvedamisel ja Rahvasteliidu vahendusel hangiti Inglise pankadelt 28milj kroonine välislaen mille abil korraldati ümber Eesti Vabariigi rahandus ja pangandus.
  
• 1jaanuar 1928a hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga ning mitte tagatiseks oli olemas katteevara.
  
• 1920a suudeti vabanenda venemaa majanduslikust pärandist ja algas eesti majanduse intgreerumine Euroopa majandusruumi.
  

SISEPOLIITILINE ARENG 1920. AASTATEL
Poliitlised erakonnad

• Erakonnad oli mõttekaaslaste liidud mida ühendasid majanduslikud või sotsaalpoliitlised seisukohad.
  
• Pareteid kõrval tegutseid ka mitmesugused pisirühmitused nagu nt: Majaomanike Liit, Üürnike Liit, Rahuvlik vabameelne Partei jne.
  
• Põllumeeste Kogud oli parempoolne erakond, mis kasvasid välja 1917a tekkinud Maarahva Liidust . Alguses esindas maarahva kutsehuvisid, hiljem jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanike. Selle liikmeid ühendas huvi põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Liikmed: K. Päts, J. Laidoner, J. Teetmant, J. Hünerson.
  
• Eesti Rahvaerakond , Jaan Tõnissoni juhtmisel mõõdukas liberaalne erakond mis koondas L-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas, seda sidus rahvusluse rõhutamine. Liikmed oli J. Poska, J. Jaakson, J. Vestholm.
  
• Kristlik Rahvaerakond ühendas rahvast kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgestamisega. Nende osakaal aga peagi vähenes ja nad muutusid kirikukogude varade ja õiguste kaitsjaks. Liikmes: J. Kõpp, H. Rahamägi, J. Lattik.
  
• Eesti Tööerakond mille sotsaalse baasi moodustasid väikekodanlus. Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje töstmine sotsaalsete uuenduste teel. Liikemed: O. Strandman, A. Anderkopp, J. Kukk, A. Piip.
  
• Asunike Koondis mis ühendas väikemaapidajaid, asundustalude omanikke. Nende seiskoht oli, et riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus ja sellest tulenevat nõuti põllumajanduse ja väikemaapidamiste eelisarendamist. Liikmed: O. Köster, R. Penno, O. Tief.
  
• Eesti Sotsaialistlik Tööliste Partei, vasakpoolne pareti mis seadis ülesandeks sotsialismi kehtestamist rahulikul teel. Liikmeskonna moodustasid tööstustöölised, aga ka vaesemas kihid linnas ja maal. Liikmed: A. Rei, K. Ast, A. Oinas, M. Martina, a. Jõeäär ja E. Joonas .
  
• Eesti Kommunistlik Parti - sai iseseisvaks parteiks 1920 a aga seda juhiti siuliselt Moskvast, eestis oli selle tegvus keelatud, nii et ta tegeles põrandaall siis. Liberaalne ja Liikmed olid: Kingsepp, Anhvelt.
  

Kuidas valitseti eestit?

• 1920 valiti riigikogu esimene kooseis ja sotsailistid kaotasid juhtpositsioonid.
  
• Kuna oli palju paretisid ei suudetu luua valitsus, mõledavaks ostus vaid koalitsioonivalitusus, kus oli 3-5erakonda. Loodi koalitsiooni leppeid kompromisside alusel, kui hiljem kiskus jälle lahku.
  

Võitlus riigivastastega

• Kümnendi alguses oli suurimaks probleemiks Eesti isesisvuse vastane tegevus
  

Vene impeeriumi taastamisest unistavad emigrandid, kes suhtusid eitavalt kõikidesse isesivunud väikerahvastesse.

Baltisaksa parunid , kes igatsesid tagasi endisi privileege ja majanduslikku ülemvõimud

Kommunistid, kelle selja taga seisisd Komintern ja Nõukogude Liidu valitsus- Just nemad pälvisid suurema tähelepanu saades toetust Moskvast ja manipuleerides vaesema rahvaga kasutades ära majandusraskusi. Mõned kommunistis pääsesid lausa volikogudesse laiendades seal oma propagandat.

• EKP valmistas samal ajal ette relvastatud võimuhaaramist mis teostus 1det 1924a, kuid mis ebaõnnestus ja rahvas pööras neile pärast seda selja
  

Poliitilise stabiilsuse suurenemine

• Kommunismi ohtu tunnetades koondusid erakonnad rohkem ja unustasid lahkhelid. Sellest lähtudes võeti parlamendis vastu riigikorra kaitseseadus ja pandi uuesti alus kodanike vabatahtilkule ralvaorganisatsioonile- Kaitseliidule.
  
• Kaasamaks vähemusrahvausi võeti vastu kultuuriomavalitsuse seadus, mis andis Eestis elavale muulastele avaraid võimalusi rahvuskultuursete küsimuste lahendamisel.
  

SUURE KRIISI AASTAT
Majanduskriis

• 1923 jõudis eestisse majanduskriis tänu millele eesti sissetuleks ekspordilt kahanes.
  
• Kuna eesti peamisekss ekspordiks olid toiduaines, siis tabas kriis põllumajandust kus euroopa turg piiras imporditava kauba hulka ja eesti turg ahenes. Palju talud läksid pankrotti.
  
• Tööstuses piirasid paljud ettevõtted tootmist, sest rahva ostujõud vähenes.
  
• Eesti väliskoabanduse bilanss muutus negatiivseks ja riigieelarvet ei suudetud enam tasakaalus hoida.
  
• Eriti rängalt mõjus paljude välisvaluuta loobumine kullastanardilt (sh Rooti)
  
• Ettevõtete sulgemine tõi kaasa tööpuuduse ja üldine elukallidus tõusis millega kaasenes rahuolematuse kasv.
  

Sisepoliitiline kriis

• Elujärje halvenemises süüdistati valitsust ja erakondi.
  
• Üha enam räägiti erakondlikust korruptsioonist, partei huvide kõrgemale seamisest riiklikust, valitsuskriiside kunstilkust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Rahva suhtumist näitasid kasutusele võetud terminid: kriisitamine, lehmakauplemine, riigipiruka jagamine.
  
• 1931a tehti katse olukorra tervendamiseks erakonda liitmise teel. Nt Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondise ühinemine mida tabas ka edu.
  

Põhiseaduse muutmine aktsioon

• Üheks hädaks tebeldati ebasobiv põhiseadus.
  
• Ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks Riigikogu ja valituse kõrvale presidendi amtikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel.
  
• 1930a liitusid põllumeeste nõudmistega ka rahvaerkondlased, siis võttis Riigikogu ettepaneku menetlusse.
  

Vabadussõdalased

• 1923a oli Vabadussõja ja veteranide organisatsioonide baasil moodustunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit , mille esilagseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuse jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimuse säilitamine ja kriiside keeriseks sekkus ta erakondlikusse võitlusesse, ka nemad tahtis muuda põhiseadust.
  
• Vabadussõdalased kasutasid rahvahulgas levinuv meeleolusid ning süüdistasid seniseid poliitikuid korruptioonis ja nõudsid uuendusi riigi juhtimise teel. Nad leidsid massiliselt toetajadi. Muutusid radikaalsemateks. Vabadussõdalaste pead olid A. Larka ja A. Sirk.
  

Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine

• Kriis saavutas oma haripunkti 1932-1933, kahe aasta jooksul oli ametis 4 valitsust, erakondade liitumine ebaõnnestus ja parlamentide killustatus suurenes.
  
• 1923a augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus . Mõni kuu hiiljem esitas EVKL omalt poolt parlamendile põhiseaduse projekti, nõudes selle panekut rahvahääletusele.
  
• 1933 pandi parandatud variant uuesti rahvahääletusele kus pooldajate hulk oli vähenenud 2korda.
  
• Erinevate poliitiliste jõudude vahelised vastuolud tervanesid.
  
• Äärmiselt populaarseks muutus rahva silmis J. Tõnissoni poolt 1933a moodustatud valitsus kus levisid kuulduses peadsest riigipöördest ja kus oli üks skandaal teise järel.
  
• Augustis ei jäänud valitsusel enam muud üle, kui kehtestada üleriigiline kaitseseisukord , millega piirati rahva poliitilist vabadust ja suleti mitmed poliitlised organisatsioonid sh EVKL. Sellega langes ka valitsuse autoriteet
  
• Taandus ka majanduskriis, tänu J. Tõnissonile otsusele devalveerida kroon.
  

VAIKIV AJASTU
Sõjaväeline riigipööre

• Vältimaks EVKL kätte võimu koodumist viisid K. Päts ja J. Laidoner läbi riigipöörde 1934a 12märtsil.
  
• Õhtul kehtestai K. Pätsi nõudel kuueks kuuks üleriigiline kaitseseisukord ning sõjaväe ülemjuhatajaks sai Laidoner, seejärel suleti EVKL ja keelustati poliitilised koosolekud ja valimised lükkusid edasi
  
• Algas puhastustöö riigiaparaadis milles oli määrav varane suhtumine EVKL- isse , kuna riigikogu läks suvepuhkusele sai valitsus kogu võimu.
  

Vaikiv ajastu algab

• Siseministriks sai Karl Einbund kes kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitlise kursi hoidmisel
  
• Kaitseseiskuorda pikendati 1 aasta võrra septembris ja kokku tulnud Riigikogu pidi alluma K. Einbundile. Parlament jäi vaikivasse olekusse kus nad enam koos ei käinud, kuid ametlikult polnud lahku ka saadetud.
  
• 1935 keelustati poliitliste erakondade tegevus- loodi Isamaliit milles kujunes ainupartei, loodi kutsekodasid mis pidid koodama kõik ühe eluala esindajad ja vahendama nende soove valitsusele.
  
• Trükitoodete tsensuur, loodi Riiklik Propagana Talitus
  
• Kehtestati riigi kontroll kõikvõimalike eluaaldele
  
• 1935a asendus demokraatlik kord autoritaarse diktatuuriga.
  

Võitlus opostitsiooniga

• Opositsioon koosnes endistest Asunike koondise ja Rahvusliku Keskkerakonna liikmetest, nende eluavaldus oli raskendatud, poliitline tegevus ja organisatseerimine ei tulnud kõnealla, võimude poolt suleti „Maaleht“ ja „Postimees“ võetsi sundhooldamisele, siseministeerium sai loa ilma kohtuotsuseta piirata liikumisvabadust, pakuti ka opositsioonlaste ära ostmist.
  
• Opostitsioon sai elujõudu kui 1935a suvel vabastati vabadussõdalased kes asusid kohe valitsust kritiseerima.
  
• Nende likvideerimiseks lavastati 8det 1935a riigipööre, kus vabadussõdalased arreteeriti ja saadeti enamus vangi.
  

„Juhtiv demokraatia“

• Isamaliidu ja Riikliku Propaganda Talituse intsiatiivil loodi Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks mis seadis ülesse 80kandidaati ja vastu olid opositsiooni kandidaaid kes ka võitsid, kuid saades 16opositsiooni kohta Riigikogusse.
  
• 1938a aprillis sai Eesti Vabariigi presidendiks K. Päts ja mõni aeg hiljem tuli võimule uus valitsus eesotsas peaminister K. Eiinpaluga ja Laidoner jäi ülemjuhatajaks.
  
• Püsis kaitseseisukord püüdes riigikogu muutu formaalseks seadusandjaks usaldamata tähtsamaid asju neile.
  

Majandusolud

• Hakkas toimuma riigi sekkumine majandusellu. Loodi mitemesuguseid nõukogusid ka kommiteid ja instituude.
  
• Kasvas riigi osa majanduses 25% Eesti tööstustoodangust.
  
• Tööstus muutus paremaks- uudsem tehniline varustus , tööliste arv suurenes. – Eesti oli muutumas agraarmaast tööstusriigiks.
  
• Põllumajandnuses suurenes põllupinna kasutamine, loomade arvukuse kasv, sordiaertus jne.
  
• Suurt rolli edendas ka ühistegevuslik liikuine maal. Maale jõudis elekter .
  
• Peamistes väliskaubanduspartneriteks olid Suurbritannia ja Saksamaa, (Soome, Rootis). Väljaveos olid põhiosa põllumajandussaadused (või, peekon, muna), siis metsamaaterjal ning tööstustoodang (tekstil, paber, põlevkivi).
  
• Siseveos domineerimissed tööstusseadmed ja keemiakaubad, samuti toorained (raud, kivisüsi , puuvill , naftasaadused)
  
• 1930a likivideeriti tööpuudus ja paranes inimeste elukvaliteed.
  

VÄLISPOLIITIKA
Eesti tunnustamine

• 1918 tunnustas Inglismaa ja Prantsusmaa valitsus eestis de facto-ga.
  
• Eesti probleemide lõplik lahenemine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks kus iseseivuse juriidlisest tunnustamisest hoiduti.
  
• Jaan Poska otsis uusi lahendusi, eeskätt NV sõja lõpetamine , mis sai teoks 2veebruaril 1920a Tartu rahulepingu allkirjastamisega
  
• 1920 tunnistas Soome Eestit de jure-ga, 1921 tunnistasid enamus riike eestit de-jurega ja baltiriigid võeti vastu Rahvasteliitu.
  

Eesti ohustatus.

• Olulisemaks ülesandeks oli julgeoleku tagamine, mis tulenes ka geopoliitlisest asukohast. Eriti Saksamaa ja NV ees.
  
• Eesti tegi esmased panused suhete normaliseerimisele NV-ga kus lubati idanaabritele mitmeid majanduslike soodustusi.
  
• Otsiti toetust Lääne suurriikidelt, eriti Inglismaalt, kuid seda sealt ei tulnud.
  

Balti liit

• Koostöö Soome, Läti, Leedu ja Poolaga oli alanud juba sõjapäevil ja 1920a suveks jõuti ühise kaitsekonvensiooni projektini, mis aga lahknes tänu Leedu ja Poola relvakonfliktile.
  
• Edasine ühtse liidu loomine ebaõnnestus kuid 1923aastal kirjutati siiski alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule kus saavutati koostöö majanduse alal ja pandi paika kahe riigi piirjoon.
  

Rahvasteliit

• Pärast 1924a mässukatse läbikukkumist loobus NL vandenõude organisatseerimisest, kuid suurenes oht Saksa poolt.
  
• Kümnendi lõpul sõlmiti idanaabritega kokkulepped piirivahejuhtumite lahenndamiseks ja kaubandusleping, ning lisaks 1932a lisandus mittekallaletungi leping.
  
• Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös ühinedes kõigi kokulepete ja deklaratsioonidega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu.
  
• Samal ajal toimus lähenemine naabrite poolt kes himustasid eestit.
  
• Eriti kasvas huvi Rootsi vastu, mis püsisid 1934a riigipöördeni.
  
• Huvi oli ka Poola vastu, kuid see rauges tänu Leedu-Poola relvakonfliktile.
  

Rahvusvaheline olukord teravneb taas

• Kriis sai alguse 1933a natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal, Hitler tõusis võidule ja kurss võeti Varsaillesi rahulepingu revideerimisele ja majanduse militariseerimisele.
  
• Rahvasteliit ei suutnud pingeid vaigistada ning Jaapan ja Saksamaa astusid liidust välja, ei suudetud likvideerida mitmeid revakonflikte.
  
• Eestile kujunes halvaendeliseks 1935a sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis Saksale võimaluse suurendada oma sõjalaevastiku.
  
• Ohumärgiks oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine, kus taheti Eestit tihedalt Moskavaga siduda. Järgnevalt hakkas NSVL rõhuma Balti kolmikliidu loomist.
  
• 1934 sep kirjutati alla Eesti-Läti-Leedu koostöölepingule, mis nägi ette tihedamat koostööd majanduse ja kultuuri vallas, samuti välisministrite regulaarseid kohtumisi poliitliste probleemide lahendamisel.
  
• 1930a kasvas kallaletungi oht nii Saksamaa kui NSVL poolt.
  
• Ainsaks võimaluseks oli laveerimine NV ja Saksamaa vahel, seega kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu end Skandimaade eeskujul neutraalseks.
  

18-19 KULTUURIELU
RIIKLIK KULTUURIPOLIITIKA

• 1925 loodi Kultuurikapital mis muutus pelgalt kultuuri finantseerivaks asutuseks.
  
• Seda rahastati riiklikest maksudest ja sissetuleks jagati: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjannduse ja kultuurielu vahel ja stipendiumid
  
• Kultuurielu profesianiliseeriti eestikeele kaasajastamisega ja kasutusvaldkondade laiendamisega- alguse sai emakeelne haridus alg ja kõrgkoolis. Alustati itelliseerimist.
  
• Loodi kutseühinguid nt: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujutavate Kunstide Keskühing, Eesti Näitlejate Liit jne.
  
• Iseseisvudes laienesid kultuurikontaktid ja eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjutustest. Tugevnesid soome-ugri hõimsuhted ja valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorentatsioonid.
  
• Kultuurielu kiire kaasajastamine ei tähendanud traditsioonilise kultuuri hääbumist- kujunes tihe rahvamajade võrk, tegutsesid koorid , seltsid ja ringid .
  
• Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks.
  
• 1930ilmusid negatiivsed nähtused- loomevabaduse piiramine diktatuuri ilmingute vastu ja rahvusühtsuse propagandaga liitumine.
  

HARIDUSELU

• Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ja kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid .
  
• 1920-1934 oli koolisüsteem 2 astmeline: 6kl algkool (kohustuslik ja maksuvaba) ja 5kl gümn. – omakeelne haridus.
  
• Gümnaasiumitesse loodi erinevad harud- klassikalised, humanitaar , reaal , tehnika, kommerts, majapidamis jne.
  
• 1920- 30oli kohustuslik algharisdus tglt 4kl sest täismahulist koolikoormust ei saadud lubada majandsuslike raskuste tõttu.
  
• Tekkis haritlaste üleproduktseerimise probleem, sest kõrgharidus oli vabatahtlik ja hiljem ei leitud neile tööpõldu.
  
• 1934 toimus haridusreform I etapp millega taheti muuta 4kl kohustuslikuks , 5kl keskkooli (rahaline) ja 3kl gümn (rahaline).
  
• 1937 II haridusreformi etapp kus tekkisid kaks suunda kus lõpetades polnud neil suur vahet:
  

4kl algkool + 5kl progümn. (2võõrkeelt) + 3kl gümn.

6kl algkool + 3kl raalkool + 3kl gümn.

• 1934/37 andis haridusreform keskhariduse 9a ja güm jäi ülikooli sisseastumise ettevalmistuseks, tänu sellele piirati gümn arvu ja suundasid koondati 2: reaal ja humanitaar.
  
• Pandi aga alus ka kutseharidusele- rajati uusii kutsekoole mille õpilastele tehti mitmeid soodustusi.
  
• 1930 pandi rõhku kooliolu parandamisele, kuid ilmnes ka neg tententse- mitmete ettevõtmiste muutumist sundluseks.
  

KÕRGHARIDUS

• 1dets 1919 toimus TÜ avaaktus- muutus eestikeelseks ja tähelepanu pöörati rahvusteadusele. Suuremaid teeneid osutas kuraator Peeter Põld, rektorid Heinrich Koppel ja Johann Kõpp.
  
• Tartus tegutseid lisaks edisaegsed usu- filosoofia- arsti- õigus ja matemaatika loodusteaduskonnale ka majandus- põllu ja loomaarstiteaduskond.
  
• Esialgu võeti vastu keskkooli lõpetanute baasil, hiljem hakati tegema katseid.
  
• Tallinna Tehnikaülikool (mehaanika, ehitus, keemia, mäeteadus), Tartu Kõrgem Kunstikool „Pallas“ (kunstialane ettevalmistus), Riigi Kõrgem Kunstikool, Tartu Kõrgem Muusikakool (eraõppeasutus), Tallinna Konservatoorium (+ Riiklik Lavakunstikool ), Kõrgem Sõjakool (staabiohvitseride ettevalmistamine)
  

TEADUS

• Omariikluse taastamise alguses oli teadus üsna viletsas seisus, kuid asja parandasid teadusseltsid nt: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts ja Eeesti Arstide selts jne. Nad korraldasid rahvusvahelisi konverestse ja andsid välja ajakirju.
  
• 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia mille ülesanne oli teaduse edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine.
  
• Maailmamaine omadasid eestlased: Ernst Öpik (astronoom), Paul Kogerman (põlevkivikeemik), Ludvig Puusepp (neorokirurg), Teodor Lippmaa ( botaanik ), Edgar Kant (majandusgeograaf)
  
• Põhilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele- eestikeele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel .
  
• Eestikeele uuendajad olid Johannes Aavik, õikeelsuse korrastamisel Johannes-Voldemar Vesk, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste, soome-ugri keeleteaduses Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvaluule uurijana Oskar Loorits .
  
• Tehti ümbes eesti ajalgu ja puhastati saksa ja vene mõjutustest- anti välja „Eesti rahva ajalugu“ ja „Eesti ajalugu“.
  
• Eesti teaduse küpsuse tõendina valmis 8 kõiteline „Eesti Etsoklopeedia“ 1932-1937.
  

KIRJANDUS

• Peale Noore-Eestit tuli päevakorda „Siuru“ rühmitus koos G. Suitsu, M. Underi ja H. Visnapuuga jt-ga.
  
• Peamine kirjutuslaad oli uusromantism hiljem uusrealism ja siis psühholoogiline realism . Tänu vaikivale ajastule kerkis esile ajalooline romaan.
  
• Luules kerkis esile „ Arbujad “ koos H. Talviku, B. Alveri ja U. Masinguga jt-ga
  

KUJUTAV KUNST

• Kunstis puudus kindel suund tänu mõjutustele erinevatest vooludest ja koolkondadest. ( impressionism , ekspressionism , kubism , konstrktivism)
  
• Vanameistrid: A.Laikmaa, K.Raud ja K. Mägi, uuemad: N.Triik, P. Aren , A. Jansen, A. Vabbe
  
• Skulptorid: Jaan Koort (porteed ja loomaskulptuurid), A. Starkopf ja V. Mellik.
  
• Peamiselt tehti väike kujusid tänu majandusraskustele.
  
• 1930a tõusus esile uusrealism ja skulptorid: A. Bach, E.Ole, J. Vahtra ja graafikutest E. Viiralt.
  

MUUSIKAELU

• Muusikaelu laienes kiiresti täna olemas olevatele traditsioonidele.
  
• 1921 loodi Eesti Lauljate Liit koos 1000 kohaliku organisatsiooniga.
  
• Tugevnes laulupeo ja kohalike muusikapäevade traditsioon. Üldlaulupidusid peeti iga 5a tagant.
  
• Tuntud heliloojad : J. Aavik, H. Eller , A. Kapp, C. Kreek , M. Saar, P. Süda ja järelkasvust kes koolitati nii Tartus kui Tallinnas E.Aav, G. Hernesaks, E. Kapp, V. Nerep, R. Päts ja E. Võrk.
  
• 1928sai lavaküpseks esimene ooper Evald Aava „Vikerlased“, A. Kappi oratoorim „Hiibo“ ja C. Kreegi „ Reekviem “
  
• 1930 said kuulsaks filmikunti muusika ja grammofoonplaadid kuid hiljem mängiti orkestites rohkesti filmimuusikat . Algas A. Rinne ja R. Valgre muusikaline tegevus
  

TEATRIKUNST

• Alguses valitses teatrikuntsi suudades kaos- eksprimenteeriti palju kui 1930a pääses esile realism mis tõrjus välja tol aegsed ekspressionistlikud taotlused. (Rahvale meeldisid väga algsed katsetused)
  
• Peamiseks keskuseks oli Tallinn oma „Estonia“ (K. Jugholz ja H. Kompus), Draamateatri ja Töölisteatriga.
  
• Lavale toodi operette, oopereid ja ballette.
  
• Draamateater pühendas erilist tähelepanu eesti algupärandi lavastamisele ja statsionaaride puudumisele kuni 1939a.
  
• Tuntus näitlejad olid L. Reiman, A.Teetsov, R. Tarmo , M. Mölder.
  
• Tallinna Töölisteater loodi 1926 ja repertuaar koosnes lihtsakoelistest rahvuslikest tükkidest, lavastusega tegeles P. Põldroos .
  
• Tartu „Vanemuine“ ei saanud jalgu alla ja kutselised teatrid Narvas, Pärnus ja Viljandis olid täbaras olukorras.
  
• Asjaarmastajate grupid aga tegutsesid just provintsides ja neid toetas Eesti Haridsliit, mis saatis kohtadele oma instruktoerid ja dekoraatoerid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust.
  
• Arenes ka filmikunst , loodud mõnikümmend mängufilmi jäi kunstiväärtuse poolest tagasihoidlikuks kuid dokumentaalfilmid tõid suuremat edu ja 1920a tegutses „Estonia- Film “ ja 30’ datel „Eesti Kultuuri Film “
  

KEHAKULTUUR JA SPORT

• Olid tugevad spordiseltsid ja ringid nind neid tekkis juurde. Koondavaks said 1922a loodud Eesti Spordi Keskliit- tuntumateks klubideks kujunesid „Kalev“ ja „Sport“ ning „Tartu Akadeemiline Soprdi Klubi“
  
• Tänu suurele liikmeskonnale korraldati spordipidusid- Eesti Mängud (1934 ja 1939)
  
• Alates 1920a osalesti Eesti sportlased olümpiamängudel.
  
• Erilist populaarsust pävis Kristjan Palusalu kes täi 1936a kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses.
  
• Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõitluses ja pronksis.
  
• Rohkesti korraldati mavõistlusi koos lähinaabritega Soome, Läti, Leeduga.
  
• Jalgpall sai kergejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks, lisandusis ka korvpall, tennis , male ja laskmine .
  
• Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres.
  

PUUDU ON PG 5-8 JA 1-4 ON IMELIKULT KIRJUTATUD (RAAMATU II OSA)