,,Videvik"(sümfooniline pilt) 1920 ,,Koit"(sümfooniline poeem) 1953 ,,5 pala keelpilliorkestrile" Tunnustused 1948 ja 1965 Eesti NSV riiklik preemia 1953 ENSV teeneline kunstitegelane 1967 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 ja 1970 Lenini order Isiklik elu Oli abielus pianist Anna Kremeriga 1942.aastal hukati Anna juudi päritolu tõttu Saksa okupatsiooni poolt Huvitavaid fakte Heino Elleri käe all on Mälestussammas muusikalist haridust Tallinnas omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera Tema nime kannab alatest 1971.aastast Tartu Muusikakool Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/ wiki/Heino_Eller
Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades.Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks.Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri kmeister Eduard Wähner. Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta tegi kinodes tummfilmidele saatemuusikat, mängis mitmes suveks komplekteeritud orkestris. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi
Heino Eller 1887- 1970 Heino Eller sündis 17. Märtsil 1887. a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907
Ülevaade Elust & Loomingust Heino Eller Sünd Sündis aastal 1887 Tartus. On eesti helilooja & pedagoog. Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Hariduskäik & Pedagoogia 1907. Tartu Reaalkool. 1907-1908 Peterburi konservatooriumis viiulit. 1920-1940 Tartu kõrgeimas Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat
1.Aleksander Lätte tähtsus andnud palju kooridele kirjutades 200 koorilaulu, kantaate, sümfooniaid,kammermuusikat. ,,kuldrannake" Läte oli esimene kes on eesti muusikas üks esimestest , kes on komponeerides kasutanud polüfooniavõtteid.Töötles rahvalaule.Esimesena sedanud koorile setu viise. 2. Heino Elleri tähtsus õppejõuna Hakkas tööle tartu kõrgemas muusikakoolis. Andis kompositsiooni ja muusikateoreetikat. Seal pani aluse Eesti heliloomingule. Tema kõrgele pedagoogika tööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 3. Tobiase loomingu iseloomustus Loomingul on tugev isikupära, improviseeris vabalt erinevates muusikastiilides, klassikalises-romantilises stiilis avamäng ,,Julius Caesar" . Mängis luteri koraale värvikalt, põnevamalt ja kiires tempos . 4. Elleri elu
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat
"põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus". Heino Eller elanud 7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn. Oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid.
Samuti lõi ta oratooriumi"Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. HEINO ELLER SÜNDIS: 17.03.1887 Tartu SURI: 16.06.1970 Tallinn HEINO ELLERI LOOMING LÜHIDALT Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. Sümfoonilised teosed : 1917"Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" HEINO ELLERI ELUKÄIK Heino Eller oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920
Artur Kapp ja Heino Eller Viimastel sajanditel, nagu Eesti isegi, on eesti kultuur märgatavalt arenenud. Sellega seoses ka eesti muusika, mille arengus on suurt rolli mänginud mitmed tähtsad heliloojad, nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Artur Kapp, Heino Eller jpt. Viimased neist mängisid väga olulist rolli just 20.sajandi I poolel. 19.sajandil polnud Eestis korralikku kooli, mis oleks muusika süvaõppega. Selle pärast on enamikud eesti muusikud õppinud muusikat Peterburi Konservatooriumis, kas Louise Homeliuse oreliklassis või Rimski-Korsakovi komposisatsiooniklassis. Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas komposisatsiooniklassi 1920.aastal). Artur Kapp ja Heino Eller olid 20.sajandil ühes esimestest professionaalsetest muusikutest, olles eesti muusika teerajajad, see-eest erine...
Heino Eller (1887-1970) 1. Meenuta, mida tähendavas programmiline muusika. Programmiline muusika on kindla sisuga muusika. See on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selituse. Elleri puhul siis pealkirja, et heliteost paremini mõista. Sisu võib pärit olla kunstiteostest, kirjandusteostest, muistenditest, rahvapärimustest, looja enda mõtetest, muinasjuttudest või mõndadest muudest kindla sisulistest teostest, millele lisati muusika. 2. Kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri muusikas? Heino Elleri väga paljud teosed kannavad konkreetseid pealkirja, näiteks: ,,Liblikas", ,,Kellad", ,,Koit", ,,Männid" ja ,,Videvik". Pealkirjad tekitavad üldise
Iseseisev töö (kutseeksamiks ettevalmistumine). Harvesteril teostavad toimingud. Kirjeldada järgnevaid toiminguid kirjalikult. 1. Harvesteri mootoriõli vahetus. Vaja läheb uut õli, filtrit ja nõud kuhu vanaõli lasta. Järgmisena tuleb lasta mootoril töötada töö soojaks. Eelnev tehtud seiska masin ja lase alla põhjakaitse.Keera karteri alt lahti kork, alla asetades piisava mahutusega nõu. Järgnevalt ava õli sisestus kork, ning oota kuna õli jooks peatub. Edasi tuleb võtta ära vana õlifilter ja asendada see uuega, soovitavalt kokku määritult uue õliga. Uus õlifilter paigas tuleb keerata karteri alt kinni punn. Valada sisse uus õli ja jälgida õlitaseme normi piiri, et rohkem ei saaks. Keerata kinni õli sisestus kork ja käiata mootorit natuke aega. 2. Harvesteri kütuse filtrite vahetus ja sellele järgnev mootori käivitamine. Läheb vaja uut kütusefiltrit. Tu...
Boris Kõrver Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia
tegemas. Elatist teenis viiuldajana mitmesugustes orkestrites. Külastas innukalt kontserte ja teatrietendusi, tutvudes paljude heliloojate loominguga ja kuuldse suurepäraste interpreetide esinemisi. Pärast konservatooriumi lõpetamist siirdus Tartusse ja hakkas sealse Kõrgema Muusikakooli õppejõuks. Sealsed aastad olid loomingus väga viljakad. Tartus ja Tallinnas toimusid Elleri autorikontserdid ning tema teoseid mängiti 1920-1930 umbes 14 välisriigis Elleri pedagoogitöö on eesti muusika tuleviku seisukohalt hindamatu Tema juures õppisid peale kuulsate heliloojate ka muusikateadlased ja interpreedidki. 1920-1930 aasate vahetusel tekkis Tartu koolkond. Kooli lõpetasid Tubin, Karindi jt. Koolkonna eripära oli otseselt seotud Elleri enda põhiliselt juba 1920.aastate alguseks
1964--1971 õppis ta Tallinna Konservatooriumis, Ametikohad · 19691972 töötas konservatooriumi ooperistuudio kontsertmeister · 1973 Eesti Raadio muusikatoimetaja · 19731975 Tallinna Pedagoogilise Instituudi klaveriõppejõud · 19751991 Tallinna Konservatooriumi klaveriklassi vanemõpetaja · 19781985 EMFi noodiväljaannete muusikatoimetaja (sh. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Eduard Oja, Heino Elleri ja Peeter Südame teoste toimetaja) · 19871992 Eesti Kontserdi produtsent Rahvusvahelise muusikafestivali ,,Eduard Tubin ja tema aeg" asutaja ja kunstiline juht (alates 2001) Rumessen on tuntud tsükliliste teoste esitajana: · 1972 Aleksander Skrjabini 10 sonaati · 1976 Johann Sebastian Bach "Hästi tempereeritud klaver" I osa · 1979 Frederic Chopini 27 etüüdi · 1977, 1981 Eduar Tubina kõik klaveriteosed
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Lapsepõlve veetis St. Peterburgis Perekond oli muusikalembeline Emal oli väga hea lauluhääl ning isa meisterdas juba nooruses ise viiuleid Kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (18861942) Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908-1997) Pärast Heino surma elas Ellu Eller erakliku
1907–1908 aastatel viiulit 1913–1915 ja 1919–1920 aastatel kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Isiklik elu Esimene abikaasa oli pianist Anna Kremer teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) Helilooming Heino Elleri heliloomingus on umbes 300 teost Ta on loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid "Kodumaine viis " "Videvik" "Koit" "5 pala keelpilliorkestrile" Kuulamine "Kodumaine viis " https://www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNm E "Koit" https://www.youtube.com/watch?v=blvMl136Y4 o Tunnustused Nõukogude Eesti preemia ENSV teeneline kunstitegelane NSV Liidu rahvakunstnik Lenini orden
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ...................................................
Tartu koolkonnale, kuhu kuulusid Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Karindi, Johannes Bleive, muusikateadlane Karl Leichter jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: "Pean tunnistama, et see oli kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud." Harjutused, mida kirjutati, pidid valminuina olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikastiilidele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise. 1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis ning Ellerid kolisid pealinna. 1941. aastal alanud sõda seiskas aga kõik tööd rohkem kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna.
vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. Second level 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. Third level 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. Fourth level 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsinguid. Ta oli väga
juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsinguid. Ta oli väga tugev, nõudlik pedagoog, tema klassist on tulnud enamik tuntumatest eesti heliloojatest: Tartu perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt
aeglane, dünaamika väga vaikne. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt- Peterburg. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1957. aastal astus ta Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Konservatooriumis õppimise kõrval alustas Pärt 1958. aastal tööd Eesti Raadio helirežissöörina. See võimaldas tal töötada paindliku töögraafiku alusel, kuulata teistest sotsialistlikest riikidest saadud muusikat, mida avalikkuses sageli esitada ei lubatud, ja luua tihedad loomingulised kontaktid teiste noorema põlvkonna heliloojatega, kes sel ajal samuti Eesti Raadios
Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost. Elleri stiil on sulam ekspressionismist, impressionismist ja rahvuslikust koloriidist. Tema
Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt Eduard Tubin - 1905-1982. Esimene, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Meestelaulud(aluseks uuem rahvalaul), Eesti tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad- Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud 1. eesti ballett "Kratt". Kirjutab palju ja kiiresti. "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Karjala 1. eesti ballett "Kratt". Kirjutab palju ja kiiresti. 1
ERSO retsensioon Mina külastasin 22, jaanuaril 2018 Estonia kontserdisaali, kus toimus ERSO (Eesti Rahvuslik Sümfoonia Orkester) kontsert. Kontserdi raames tähistatakse Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, mille raames käib orkester musitseerimas ka mujal maailmas väljaspool Eestit. Esitati orkestrimuusikat. Esimesena kõlas kodumaa helilooja Heino Elleri (1887- 1970) "Kodumaine viis" tsüklist "Viis pala keelpilliorkestrile". Peale Elleri loomingut tuli lavale puhkpilli koosseis suure aplausi saatel. Järgmisena esitati Saksa helilooja Felix Mendelssohn- Bartholdy (1809-1847) loomingust Viiulikontsert, solistiks Triin Ruubel. Tegu oli väga meeldiva loominguga, mis pani minu kui orkestrimuusikat vähehindava inimese suhtuma klassikalisse muusikasse varasemast hoopis teisiti. Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust esitati Sümfoonia nr.3, Triin Ruubel viiulil. Tema oli ka kontserdi eestvedajaid.
Enamus lood on tal siiski kirjutatud klaverile, kuid on kirjutanud levilaule ja kammermuusikat. Orkestriteosed: ,,Papagoid", ,,Eleegia", ,,Umbrellas", ,,Sümfoonia". Klaveriteosed ja tsüklid: ,,Naiivsed ja süütud palad", ,,Cruise Control", ,,Six-pack piano". HELJO SEPP ( sündinud 15. oktoobril 1922) on eesti pianist, pedagoog ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor. Õpingud Ta alustas enda õpinguid Valga muusikakoolis. Seejärel õppis ta klaverit Heino Elleri abikaasa Anna Elleri juures. Peale seda läks ta õppima Londoni Kuninglikku Muusikaakadeemiasse. Inglismaalt tagasipöördudes jätkas ta õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ning peale seda Moskva Riiklikus Konservatooriumis. Heino Sepp õppis ka Heino Elleri kompositsiooniklassis. Kurb saatus Heino Elleri arust oli Heljo Sepp andekas ning soovitas tal osa võtta Londoni rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil ning võitis. See oli 1938. aastal ühteistkümnendal mail. Ta sai
rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Siin on ka vahvaid kooristseene, nagu populaarne meeskoor "Läki, läki!". Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle zanri poole pöörduma. "Vikerlasi" on lavastatud korduvalt ja selle üksiknumbreid esitatakse tihti kontserdilaval. Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukaima
Ta pidas vajalikuks iga päev muusikaga tegeleda ja selle kallal töötada. Ta on selle kohta öelnud: ,,Kirjuta iga päev vähemalt üks takt ja vaata, mis elu jooksul kokku tuleb" Õpilaste vastu oli ta heatahtlik ja sõbralik ning kui sõbra eest. Eller ei seadnud end ja oma stiili õpilastele otseselt eeskujuks, kuid tema õpilaste looming meenutab veidi Elleri loomingut. Ta pidas tähtsaks üldiste kompositsioonitehnikate omandamist ja tehniliselt head taset. Valmis teosed pidi olema vigadeta, loogilised ja läbimõeldud. Professionaalne meisterlikkus ja suur nõudlikkus enese vastu on peamised märksõnad, mis iseloomustavad Elleri õpilasi. Tema tuntuimad õpilased Tartust, kus ta õpetas 1920-1940, on Eduard Tubin ja Eduard Oja.
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 16.September 2015. aastal kell 19.00 toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust. " Kontsertiga tähistati Tallinna ja Kotka sõprussuhte 60. aastapäeva. Esitamisele tulid 1918. aastal kirjutatud Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit." 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kammerorkestri peadirigent
Esimene eesti helilooja sümfoonia pärineb aastast 1908 ja selle autor, nagu mitme muugi anri esikteose puhul on Artur Lemba. Sümfoonia on säilinud, seda on mängitud/lindistatud, kuid... Tõsiselt saab eesti sümfooniaid vaatama hakata ikkagi alles Eduard Tubina tulekuga eesti muusikasse. Tundub küllalt jahmatav, et Tubina I sümfoonia on tegelikult alles neljas eesti helilooja selle anri teos. Üllatav selleski mõttes, et juba 1920. aastateks olid meie muusikas olemas Elleri "Koit", "Videvik", "Öö hüüded" ja veel mõnigi kontserdiellu jäänud teos, "Koit" küll Eestimaal enim esitatud sümfoonilise eesti teosena, omamoodi sümbolina. Viimasel ajal ägedalt päevakorral olnud küsimus eesti muusika kõlamisest meie kontserdisaalides viib paratamatult mõttele, kui palju ja mida esitati näiteks 1920. aastatel. Eesti muusikat, toona siis täiesti uut, mängiti päris palju. Elleri juba nimetatud teosed olid kavas peaaegu igal aastal, nii Tartus kui ka Tallinnas
Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Töölehe täitmisel on abiks koostatud konspekt: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel 1. Nimeta 20. sajandi algupoole Eesti väljapaistvaim instruentaalmuusika looja................................. Heino Eller. 2. Kirjuta lahti mõte ,,Elleri“ koolkonnale aluspanija? Tema töö pani aluse nn Elleri koolkonnale ja uuele helikeelele eesti muusikas. 3. Nimeta millistes žanrites on Eller kirjutanud muusikat ning iseloomusta muusikalist helikeelt. Eller kirjutas praktiliselt eranditult instrumentaalmuusikat, lisaks kammer- ja orkestriteoseid, sümfooniaid, sümfoonilisi poeeme koorilaule ja soololaule. 4. Meenuta, mida tähendab programmiline muusika ja kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri loomingus? Nimeta helilooja 2 tuntumat programmilist teost.
Samuti juhatas Nõo segakoori ja töötas kirikus organistina.1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu kõrgemasse muusikakooli, olles samal ajal Nõos õpetaja. Seal õpetasid teda Johannes Kärt ning Heino Eller. Eduard Tubina õpingud Tartus lõppesid aga ootamatult 1927. aastal. Pärast seda asus Tubin õppima Tallinna Konservatooriumi , mille ta edukalt lõpetas. Pärast seda naasis ta Tartusse, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heino Elleri juures. Tubin on kirjutanud palju sümfooniaid, ballette, oopereid, viiulikontserte, klaverikontserte jm. Iseloomulikumateks tunnusteks on näiteks: vabalt arendatud rahvamuusikast pärinevad motiivid, polüfoonilised arendusvõtted, värvikas orkestratsioon. Balleti muusikas on kaks lähtepunkti: 1. rahvatantsud ja 2. helilooja fantaasia, nt maksamereliste tantsud viimases vaatuses jms. Ta on eeskujuks noortele heliloojatele Eestis. Suur tähtsus on
väljenduslaadiga Eduard Tubin 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti sümfoonikuid Kasutanud nii ehedaid rahvaviise kui ka rahva temperamenti väljendavaid meloodiaid Helilooja ja dirigent Esimene eesti rahvuslik ballett ,,Kratt'' Sündinud 18. juunil 1905 Kallaste lähistel Õppis Tartus Elleri juures üks andekamaid õpilasi 1944 põgenes Rootsi ja sai tööd Drottingholmi Kuningliku Lossiteatri arhiivis Sõprussidemed Eestiga jäid, eeskätt Elleri, Neeme Järvi ja Vardo Rumesseniga Looming Sümfooniad (10, tuntuim nr 5) Muusikalised lavateosed Kontserdid ,,Kontrabassikontsert'', ,,Kontsert balalaikale'' Kammermuusika Tubina looming on väga hea vormidramaturgiaga, laialdaselt arendatud muusikalise materjaliga
(orkestris mängivad partiisid pillirühmad). ORKESTRIMUUSIKA Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. HEINO ELLER HEINO ELLER Heino Eller oli 20. sajandi algupoole väljapaistvaim instrumentaalmuusika looja (1887-1970), kuid ka pedagoog. Kuulus orkestripala ‘’Kodumaine viis’’. ( http:// www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE ) Tema õpilased: Eduard Tubin ja Arvo Pärt. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Tema loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlusi. Esimest korda kasutas temaatilise materjalina originaalseid rahvaviise koos ‘’Kolmteist klaveripala eesti motiividel’’ (1941). Kirjutas instrumentaalmuusikat, kammer- ja orkestriteoseid. Tema Muusikaline käekiri on lüürilise karakteriga ning eepiliselt jutustava väljenduslaadiga.
balalaikat, mis on ka kammersaali vitriinis. 1920nendal aastal astus ta Tartu Õpetajate Seminari, kus ta õppis kuus aastat. Õppimine seal oli tasuta ning põhiainete kõrvalt õpetati ka muusikat ja laulmist. Tasuta õppimise tõttu pidi Tubin kolm aastat peale lõpetamist veel töötama kooliõpetajana. Tubin töötas Nõo Algkoolis, kus andis matat ja füssat. 1924ndal aasta sügisel läks Tubin Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis Johannes Kärti oreliklassis ja Heino Elleri juures, samal ajal jätkas õpinguid ka Tartu Õpetajate Seminaris. 1927ndal aastal jättis pooleli, sest tal olid erimeelsused direktoriga. Hiljem asutati Tartusse teine kõrgemmuusikakool kus Tubin jätkas õpinguid Heino Elleri juures. MUUSIKAST Esimesed kokkupuuted muusikaga olid tal juba karjapoisi põlves. Venna surma järel päris ta pikoloflöödi ja viiuli ning hakkas iseseisvalt flöödimängu õppima. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934ndal aastal
õppeasutuse struktuuri täiustamiseks. Alates 1992. aastast tugineb õppetöö ainesüsteemile. 4- aastase kursuse lõpetanud saavad bakalaureuse kraadi. 1993. a lisandus sellele 2-aastane magistriõpe ja 1996. a muusikateaduse erialal 4-aastane doktoriõpe. Alates 2000. aastast on doktoriõpe võimalik kahes harus: loomingulises (interpretatsioon, helilooming) ja teaduslikus (muusikateadus, muusikapedagoogika) 1997. aastal avas Eesti Muusikaakadeemia oma filiaali Tartus. [5] 7. Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ehk lühidalt Elleri-kooli algus langeb kokku eestikeelse professionaalse muusikahariduse algusega 1919. aastal, mil Tallinnas avati üks ja Tartus kaks muusikakooli. Tänane Elleri-kool loeb oma alguseks neist Tartu koolidest ühte, Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgemat Muusikakooli, mis alustas direktor Juhan Aaviku (18841982, direktor 19191925) juhtimisel tegevust kooli praegustes ruumides Lossi tänav 15. Tartu
Sündis Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Naelvere kool, Torila ministeeriumkool Karjas käies õppis mängima pikoloflööti I MS algusaastal astus 10aastane Eduard Tubin kooli orkestrisse Tartu Õpetajate Seminaris 15.aastaselt astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus õppis 1920-1926 Mängis orkestris tsellot, juhatas kooli laulukoori 1924.a astus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis ühe aasta orelit, seejärel läks üle Heino Elleri kompositsiooniklassi Nõos õpetajana 1926-1930 Nõo algkoolis matemaatika ja füüsika õpetaja Juhatas Nõo segakoori, oli kiriku organist Jätkas õpinguid Elleri juures 1928 kutsuti Eduard Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi dirigendiks. (Juhatas kuni Eestist põgenemiseni 1944.aastal.) 1930 lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli ja asus elama Tartusse. Enne Teist maailmasõda Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent
Teine periood tema loomingus on nimetatud tintinnabuli. Seda perioodi iseloomustab habras, staatiline ja iga heli kuulatav toon. Esimene teos selles perioodis klaveripala ,,Aliinale". Ruttu sai tuntuks ka ,,Tabula Rasa". Uuel perioodil suurenes vokaalosa tähtsus. Mitmed ladinakeelsed katoliku kiriku klassikalisi muusikazanreid kasutav muusika. ,,Johannese passioon", ,,Magnificat" Elust: Arvo Pärt lõpetas Tallinna konservatooriumi Heino Elleri õpilasena. Töötas mõnda aega Eesti Raadios. 1980.aastal emigreerus Pärt Saksamaale, kus ta elab praeguseni. Käib sageli Eestis, aitab koore enda loomingu esitusteks valmistamisel. Ta on valitud mitme Euroopa konservatooriumi audoktoriks ja saanud mitmeid auhindu.
Mis on akordion? Akordion on käeshoitav lestkeeltega pill, kus heli tekitavad häälestatud teraslehekesed, mis võnguvad kui lõõtsad suruvad õhu nende vahelt läbi. Pahemal pool lõõtsa on klaviatuur või nupuread, vasemal nupuread bassinootide ja-akordide mängimiseks. Esimesed akordionid Oma akordioni patenteeris Christian Friedrich Ludwig Buschmann 1821. aastal. Seda mängiti kangitaoliste klahvide abil. 1852. aastal lisas Busson pillile klaveritüüpi klahvistiku. Eestisse jõudsid akordionid 1920. aastate paiku ning seda läbi meremeeste, kes neid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kaasa tõid. Esimesed akordionistid omandasid pillii käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenumad pillimehed puudusid . Alles hiljem hakati koole rajama kus sai akordioni õpet. Tänapäeva akordion Tänapäeval on akordioneid väga erinevat tüüpi:klahv-ja nuppakordion, kromaatiline-ja...
Teatriakadeemia Lavakunstikooli. Ta on aastast 2014 Vanemuise teatri draamanäitleja. Jaanus Tepomees - lõpetanud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteaduse erialal (2010) ning praegu on ta lõpetamas õpinguid näitleja erialal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Jaanus osalenud solistina ETV laulukonkurssidel „Laulukarussell“ ja „Kaks Takti Ette“. Rasmus Kull – sündinud 3. augustil 1984. 2011. aastal lõpetas lauluõpingud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis, 2014 lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureusediplomiga klassikalise laulu erialal ja 2006 lõpetas Tartu Ülikooli inglise keele ja kirjanduse eriala bakalaureusediplomiga. Vanemuise teatris alates 2013. Simo Breede – sündinud 20. veebruar 1983. Simo Breede alustas lauluõpinguid 2002 H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Aino Kõivu lauluklassis. 2009-2010 õppis Rooma Santa
Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Muusika väljus väikesest ringkonnast suure publiku ette. Tekkisid mitmed uued zanrid, nagu näiteks ooper, oratoorium, kantaat, sonaat,fuuga. 9 Milline oli Peterburi Konservatooriumi osa Eesti muusikas?: Peterburi Konservatooriumil on suur tähtsus Eesti muusikas, kuna valdav enamik Eesti heliloojad on sealt hariduse saanud. 10 Võrdlusjooni A. Kapi ja H. Elleri muusikas: Elleri loomingus on tunda looduse ja rahvaviiside temaatikat, tema muusika on rahulik ja lüüriline, samal ajal Kapi muusika on jõuline ja tõsine. Ellerit peetakse perfektsionistiks, ta oli viimistleja ning nõudis seda ka oma õpilastelt, erinevalt Kapist oli Elleri muusikas iga detail läbimõeldud ja viimistletud, loomingus puudus juhuslikkus. Samas Kapp pani paberile hetkemõtted ning ei pööranud viimistlemisele suurt tähelepanu. Teoseid
Arvo Pärt(1935) Heino Elleri õpilane 1980 emigreerus ning elab Saksamaal. 1.otsingute periood *neoklassitsistlikud teosed *Ädodenafoonilised teosed *Kollaazitehnika 2.tintinnabuli stiil-See nimetus pärineb Üksteisega kooskõlas häälestatud Staatiline habras,otsekui iga heli Kuulav muusika. 1.tintinnabuli stiilis teos klaveripala"Alinale" Inst teosed ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ,,Tabula casa"(tühi leht) Pärast enigreerumist pühendus peaaegu Täielikultsanrfaal muusikale ,,Te Deum" ,,Magnificat", ,,Berliini missa","Lamentate" Arvukate maailma ülikoolide (Sh.EMTA) Audoktor. Väga palju plaadistusi,paljude Festivalide ja kontserdipalade keskne helilooja. Pärdi muusikale on omane surm,avatus.peab väga oluliseks vaikust.
· Tegemist on heroilis- romantilise ooperiga. · Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine. · Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. · Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst. 18. E.Tubin ja "Kratt":esimese eesti balleti looja! · 1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. · Tööle dirigendina " Vanemuise" teatrisse. · 1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming: · 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.) · Ooperid: Barbara von Tisenhusen" ( 1969), Reigi õpetaja ( 1979) Ballett "Kratt": · Loodud aastatel 1937- 1940. · Esietendus toimus 1943.a. · Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu
kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Statuudi kohaselt antakse preemia noorele eesti heliloojale tema heliloomingu eest või interpreedile, kes on oluliselt kaasa aidanud H.Elleri helitööde propageerimisele. Heino Elleri nime kannab Tartu Muusikakool. Näitusel on eesti rahvapille ning kohalike pillimeistrite töid ja muusikariistu, mis valmistatud väljaspool Eestimaad, kuid on huvitavad pillitüüpidena või omavad memoriaalset väärtust. Rahvapillide kollektsioonis on instrumente möödunud ja ka käesolevast sajandist. Välja on pandud mitmesuguses kujus kandled, karjapasunad, sikusarved, vile- ja roopillid, parmupillid, hiiukandled, viiulid, lootspillid ning mitmed teised Eestimaal kasutusel olnud ja
Lepo Sumera (1950-2000) · H.Elleri viimane õpilane · 1973.a lõpetas Tallinna Konservatooriumi · 1978.-2000.a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud · 1988.-1992.a kultuuriminister · 1995.a pani aluse akadeemia elektromuusikastuudiole Looming · Eesti muusika üks suurimaid sümfoniste · ,,In memorian" (1972.a Elleri mälestuseks) · 6 sümfooniat · Tallinnas toimunud olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia muusika ,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud" · Üks tuntumaid ja mängitavamaid lugusid on ,,Pala aastast 1981" klaverile /:K/ ,,Pala aastast 1981" · 1980-ndate lõpul pühendus elektroakustilisele muusikale · 1990
OLEG PISSARENKO & AIN AGAN Linda Lapp 11.C Kuressaare Gümnaasium OLEG PISSARENKO · Sündinud 1978. aastal · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Tartu H. Elleri nim. Muusikakooli rütmimuusika osakonna asutaja, juhataja ja pedagoog. HELILOOMING Andnud välja 6 oma CD- d: · Oleg Pissarenko Quartet "IXY"(2002) · Oleg Pissarenko Trio "The Little One\'s"(2004) · Oleg Pissarenko Band "The Book´s Burning"(2005) · "Valguse Värvid"(2007) · "Prii Lapse Ilm "(2009) · "A2O" (2010) AIN AGAN · Sündinud 1959 · Muusikuna põhiliselt iseõppija · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja
Arne Oit (3. detsember 1928 28. november 1975) oli eesti helilooja ja akordionist. Muusikaõpinguid alustas Tallinna Muusikakooli teooriaosakonnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professori Mart Saare ja professori Heino Elleri juures ning lõpetas 1956. aastal. Omal käel õppis ta mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis «Du Nord» (1947). Aastatel 19471949 kuulus ansamblisse "Rütmikud", mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist dzässi, 19511955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse, 1955-1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblisse, olles eesti parimaid dzässiimprovisaatoreid akordionil. Peale konservatooriumi lõpetamist töötas ta Eesti NSV Riikliku
Arvo Pärt 1935 Arvopart.ee Helilooja, keda mängiti 2012 tema loomingut kõige enam. Sündis Paides, üles kasvas Rakveres. 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. 1957 63 õppis konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklass. Kantaat ,,Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigeerus Looming: ,,Nekroloog" (1960) esimene orkestriteos 1963 ,,Perpetuum mobile" Kollaztehnika ,,Collage teemale B-A-C-H" ,,Credo" 1968 klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst. Pöördumine vanamuusika poole Tegeles gregooriuse koraali uurimisega. Tintinnabuli Töötas välja uue stiili. Kõlaliselt on see staatiline. Klaveripala ,,Aliinale"
UNO NAISSOO Uno Naissoo sündis 24. oktoobril aastal 1923 Viljandis. ta oli Eesti helilooja ja muusik. Ta asutas aastal 1949 ansambli Swing Club'i, kui jazz oli ametlikult keelatud. 1949. aastal oli Uno Tallinnas toimunud eesti jazzfestivali üks algatajaid. Uno Naissoo lõpetas aastal 1952 Tallinna konservatooriumi helilooja Heino Elleri käe all. Ta on mänginud ansablites Rütmikud, Stuudio8 ja Metronoom. Uno mängis laitmatult klaverit, akordionit ja kontrabassi, kuid see juures olles võimeline neil kõikil laitmatult improviseerima. Aastatel 1952-1980 oli ta Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas Uno Naissoo selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb tänapäevani. Uno Naissoo tuntumate laulude seas on " Neil päevil polnud algust" ,
tähtsaimaks pidas siiski sümfoonilist muusikat. Tema muusikat iseloomustab kõige paremini kirglikkus, erinevate tunnete ning intellektide koosmõju. Eino Tamberg peab end hingelt romantikuks. Tema suurimaks teoseks on kolmest osast koosnev “Concerto Grosso”. Tambergile meeldis katsetada, ta sidus erinevaid lavamuusika liike ja žanre, mille tulemusena sündis teos “Ballettsümfoonia”. Jaan Rääts õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri käe all kompositsioonierialal. Ametilt on ta helilooja ja pedagoog. Rääts on töötanud Eesti raadios ning oli 1974-1993. aastatel Eesti NSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees. Tema loomingus on valdavalt ainult instrumentaalmuusika. Kokku on kirjutanud 8 sümfooniat ning kontserte erinevatele koosseisudele, näiteks kammerorkestrile. Tuntuim kammerorkestrile kirjutatud teos on “Kontsert kammerorkestrile” V osa, mida on esitatud pea kõikjal maailmas. Tema teostes
Looming Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal Tihti tema heliloomingus leiab prantsuse spektraalmuusikat, Gregooriuse koraali, IRCAMi(Akustika ja Muusika Uurimise ja Koordineerimise Instituut) eksperimente ja idamaise muusika jooni Kirjutanud ka suurvorme Teosed "a travers" ("Kaudu") 1998 "Sinine" 1998 "Sula" 1999 "Traces"("Jäljed") 2001 "Hõbevalge" 2007/2008 "Ma kuulsin sind laulmas" 2010 Tunnustused 2000 Heino Elleri muusikapreemia 2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist 2004 Eesti aasta muusik (Eesti Raadio valis 23. korda) 2004 Valgetäht V klass 2004 150 000 krooni suurune kultuuri aastapreemia 2006 Noore kultuuritegelase preemia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
