Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)...
võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Koreograaf: Marina Kesler Johann Staruss Johann Strauss teine oli Austria helilooja kes kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat, samuti mitmeid operette ja ballette. Teda tunti kui valsikuningana.Strauss sündis St Ulrichi linnas. Tema isa, Johann Strauss I, oli samuti helilooja. Kuulsamad teosed: · ,,Helesinine Doonau" · ,,Kaiser-Walzer" · ,,Lood Viini metsades" · ,,Tritsch-Tratsch-Polka" · ,,Neue Pizzicato Polka" · ,,Die Fledermaus" · ,,Mustlasparun"
Austria muusika Tegi:Cheremisinov Andrey 6.b Õpetaja:Natalja Toiker Austria heliloojad Austira on paljude heliloojade kodumaa nagu:Jooseph Gaiden,Mihael Gaiden,Franc Shubert,Anton Brukner, Johann Strauss,Gustav Maler,Arnold Shenberg,Anton Vebern,Alban Berg Austria tantsut Schuhplattler Ländler Zwiefacher Kontratänze Sprachinseltänze Joseph Haydn Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Sümfoonia 45 Sümfoonia 92 Sümfoonia 103 Laste sümfoonia Joseph Haydn Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasa...
....... 1-6.KLASS 1. KUIDAS NIMETATAKSE KROBELIST PABERIT, MIDA KASUTATAKSE LIHVIMISEKS? 2. KUS KASUTATAKSE KÕBLASID? 3. MILLINE TÖÖRIIST AITAB SUL SIRGET JOONT TÕMMATA? 4. MILLISE NÄRILISE JÄRGI ON SAANUD NIME VAHEND, MILLEGA LIIGUTATAKSE NOOLT MÖÖDA ARVUTIEKSAANI? 5. KUIDAS NIMETATAKSE RIIKLIKU PROGRAMMI, MILLE EESMÄRGIKS OLI EESTI HARIDUSSÜSTEEMI KVALITEEDI PARANDAMINE INFOTEHNOLOOGIA RAKENDAMISE ABIL? KAS TIIGRIHÜPE, HIIRE POLKA VÕI TEOSAMMUD? 6. KUIDAS NIMETATAKSE VÄIKESEID PILTE ARVUTI TÖÖLAUAL? 7. MIS TÖÖRIISTA KASUTATAKSE NAELTE SEINA LÖÖMISEKS? 8. MILLISE TÖÖRIISTAGA KUJUTATAKSE TRADITSIOONILISELT SURMA? 9. KAS ESIMESED TÖÖRIISTAD TEHTI TERASEST? 10. MILLINE NEIST ON TÖÖRIIST VIIL, VARU VÕI VARVAS? TÖÖRIISATAD JA ARVUTID KLASS ................................................... 1-12.KLASS 1
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti park...
Autorid:Anneli Rego ja Anne-Marie Kottise Koosseis • Ruslan Trotšõnskõi – tromboon, vikat, laul • Juhan Suits - eesti torupill, vile, sarv, parmupill, laul • Madis Pilt – akordion • Martin Aulis – löökpillid Muusikanäided • https://www.youtube.com/watch?v= Z1tc0AGoqc0 (Piimanaiste polka) • https://www.youtube.com/watch?v= OrTomNayVFM (Tuli karastatuid ei põleta) • https://www.youtube.com/watch?v= iGCKKNYbzwg (Kalyna) Aitäh kuulamast!
dx 4 p 0,01 r 5 sub_main sub_vnachalo pall ball dver dverca fon mouse hiir1 fon cheese fon cheese hiir2 sub_pall sub_dver [ball>polka] [dvercal>kletka] [paus] [ball.incrementleft] ...
Hääd ööd Karavan Järjekordne meeldiv Raimond Valgre töötlus ansamblilt Karavan. Meeldiv vokaal- ja ka instrumentaalosa. Vaid sina, Niina Lindpriid Lindpriid (eelkõige Jaan Sööt, sest tema laulab) kannab suurepäraselt ette loo mõtte. Kindlasti on see selline laul, mis sobib rohkem meeslauljatele. Tserbakul - Jaak Johanson, Sulev Luik Sellel lool on jällegi väga teistsugune ja hea sõnum. Laul räägib sõjast ja eestlastest. Paneb kuulama ning ka esitus on hea. Saaremaa polka Laine Üldiselt mulle Laine muusika ei ole meeldinud. Aga Raimond Valgrega ilmselt näevad kõik artistid palju vaeva. Nii on meeldiv üllatus ka Laine käsitlus Saaremaa polkast.
isehelisevad pillid. Sest need on nii vanad pillid, et neid on lihtsalt nii vähe säilinud ja uuel kujul neid enam juurde ei tehta. 12. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta). Kõige vanemad rahvatantsud olid imiteeriva või sõõrisliikumisega mängud, imiteerivad ja akrobaatilised. 13. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud Inglismaalt. 14. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 15. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on uuemad rahvatantsud. 16. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud rahulikumad, pidulikumad, väärikamad, temperamentsemad ja hoogsamad. 17. Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) toimus 1869 aastal Tartus 18. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) toimus aastal 1869 Tartus 19. Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Polka, kaera-jaan, valss 20. Oskan nimetada eesti rahvalaule: regilaul ja uuem rahvalaul 21
Romantism *Väljenduvad kodanlikule ühiskonnale omased ja vastuolulised suunad *Progressiivse ühiskonna osa-väljendas üksikinimese motiivi: kannatused ja tema protest ühiskonna vastu *Muusika oli ilus-kauni meloodia ja harmooniaga Lavazanrid : * Ooper : 1)Lüüriline ooper-tekkis vastandiks suurele ooperile, esile tõuseb 1 tegelane, 1 inimene tegelasena 2)Suur ooper: -tekkis Prantsusmaal ja ainestikuks on ajalooline sündmus, sisaldab suuri kooride numbreid ja massistseene *Operett: arenenud koomil. Ooperist ning saanud suureks konku. koomilisele ooperile, lauldakse ja tehakse koomikat/nalja, lõpeb hästi ja õnnelikult *Ballett: tants, esitavad balletitrupp ja solistid, orkester mäng. Muusikat ja tegevust loetakse tihtipeale kavast *Programmiline muusika.: muusika, millele helilooja on kaasa andnud ...
salapärane. Muusika ei olnud igav. Alati oli ootusärevus, et midagi kohe-kohe muutub ja juhtub. Arvestades, et lugu ise oli kohati isegi väga õrn, oli selle lõpp väga järsk ja konkreetne. Tsaikovski on üldiselt minu lemmik juba aastaid. Minu arvates ei saa tema muusikat võrrelda teiste heliloojatega, nt Bachi, Händeli või Mozartiga. Seejärel kõlanud nokturn ei pakkunud mulle just palju pinget. Lugu ise oli muidu lihtne ja voolav aga ei midagi erilist. Neljandana kõlanud polka ei meeldinud mulle just palju. Võib-olla võis asi olla ka selles, et ligi tund olin juba kellamuusikat kuulanud. Lugu ise oli elav, kuid häirima hakkasid mind kõrged ja kiledad helid. Viimase loona kõlas ,,Rõõm üle maa." Lool vaheldusid kiired ja aeglased rütmid. Aga siiski ei midagi erilist. Võib-olla olin juba kellamuusikast natuke tüdinud. Kontserdi lõppedes rahvas aplodeeris innukalt. Seetõttu mängisid nad veel lisaks ühe lisaloo, milleks oli Iisraeli rahvaviis
Beethovenit. Nendest sai eeskuju paljudele heliloojatele. Palujde laulude autor on Franz Schubert. Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss, mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal. Tuntumad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka. Populaarsemad pillid olid lõõtspill, viiul ja kandlesarnane tsitter. Arvatakse, et Alpides tekkis eriline laulmisviis ehk joodeldamine, mida mägikarjused kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Teiseks sidepidamiseks oli alpisarv, mis on kuni 4 meetrit pikk ja mängides toetatakse maha. SAKSAMAA Saksa kultuur on pikkade traditsioonidega ja mõjutanud kogu Euroopa kultuuri arengut. Mitemed Eestile omaseks saanud laulud ja tantsud on üle võetud saksalstelt.
A Looduslaulud, Seven Drunken Nights Joodeldamine tähendab Populaarsed tantsud on UL armulaulud. Suil a Ruin masurka, U polka vals D 2)mereteemalised lendler TA ehk merest dreisteirez NT SU D PI Kelti harf ja torupill, 1) Tinavile Populaarne rahvapill ..................................... Puutrompetid, ..
Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur. Maasika edukaks viljelem...
He has thin lips. His eyes are blue and eyebrashes are thin. He is not very brown but he is fair-skinned. He has not beard but he has short light mustaches on his face. He has very nice glasses and he hold them at the end of his nose. He have check dimples if he is smiling. He need to be dressed well because he is politican and he sometimes meets with our presiten Ilves. He wears very decent clothes. Usually he has white shirt with beautiful tie. He use black with grey polka dots tie. On the top he wears a nice black colour suit. He wears black trousers and very shiny shoes which are very expensive. He is very friendly. He works very hard so I can call him hardworker. He ise helpful and very polite but he is not sociable.
mida mängitakse poognaga, harvemini sõrmitsedes. Viiul on üks enim kasutatav soolopill. Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutata 9. Sajandisse. Eesti linnadesse jõudis viiul 17. Sajandil. Juba 18. Sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. Sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarsemaid pille. Viiuli ehitus Viiul koosneb piklikust kõlakastist mille kaas ja põhi on natuke kumerad ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Pea küljes
Seetõttu oli see üsnagi keelatud muusikastiil. Keelust sõltumata levis see kiirelt I maailmasõja ajal üle Ameerika. Valged eelistasid sellele klassikalist muusikat, ning taheti, et ka noored sellest aru saaksid ja klassikalist muusikat hindama hakkaksid, sest kardeti, et noored rikuvad oma elu selle muusikaga ära. Ka paljud kuulsad inimesed üritasid takistada selle muusikastiili levimist. Näiteks Henry Ford rahastas koole, et need õpetaksid noortele viisakaid tantse nagu valss või polka vms. Kuid nendest püüdlustest ei piisanud, sest jazz-muusika oli juba liiga laialt levinud. Hiljem, kui jazz-muusikat juba aktsepteerima hakati ei olnud head jazz-i mängijad vaid mustad vaid ka valged. Näiteks Paul Whiteman-i kutsuti 20. sajandi jazz-i kuningaks. Tema eesmärgiks oli näidata, et jazz ei ole sugugi halb muusika ja üritas selle kuulsust tõsta.
father's wishes, and went on to study music with the composer Joseph Drechsler and the violin with Anton Kollmann, the ballet répétiteur of the Vienna Court Opera. Strauss had two younger brothers, Josef and Eduard Strauss, who became composers of light music as well, although they were never as well known as their elder brother. Some of Johann Strauss's most famous works include The Blue Danube, KaiserWalzer, Tales from the Vienna Woods, the TritschTratschPolka, and the Pizzicato Polka. Among his operettas, Die Fledermaus and Der Zigeunerbaron are the best known.
Eesti Vabariik Räpina Aianduskool MAASIKAS Iseseisev töö 2 Räpina 2008 Sisukord 1. Liigid......................................................................4 2. Sordid......................................................................5 3. Taime ehitus...............................................................6 4. Juurestik.....................................................................6 Maasika maapealne osa.....................................................7 Võsundid......................................................................7 Maasika õied..................................................................8 Maasika viljad.................................................................9 Viljade põhikujud...........................................................10 4. Viljade iseärasused..............
puhumise tagajärjel kondenseeruv vesi ja mida on seetõttu vaja iga paari loo järel tühjendada. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Ajalugu: Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast. Saksa päritoluga Rootsi helilooja Joachim Nikolas Eggert võttis trompeti 1807. aastal kasutusele sümfoonia partituuris. Tänapäeval kasutatakse trompeteid seoses paljude erinevate muusikastiilidega. Näitena võib tuua klassikaline muusika, dzäss, rock, blues, pop, polka ja funk. Trompet: Trompet on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ja kausshuulikuga vaskpuhkpill. Trompet on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma esimene pill. Tema eellane, pasun, mida kirikupiltidel ja ornamentidel puhuvad inglid, on veel tänapäeval Tiibetis, Hiinas, Indias, Turkmeenias kasutusel. Neist kaugetest maadest jõudis see pill meie aastatuhandete algul Euroopasse. Kroone ja ventiile (pumpasid) hakati trompetile paigaldama möödunud sajandi algul
· Töötas solistina Moskva Sümfoonia Orkestriga, Nõukogude armee Punase Bänneri laulu- ja tantsu ansambliga, Vene folkansambliga "Venemaa." · Uurali bajanistide trio Saavutused · Auhind "RSFSRi austatud muusik" (28. aprill 1980) · Auhind "RSFSRi rahva-helilooja" (9. jaanuar 1987) Teosed · Crumbly (ehk Rassypuha) · Cossack rode for the Danube · Meadow duckling · Mischievous tunes · Gypsy Rhapsody · Danube waves (I. Ivanovici) · In the arena · Karelo-Finnish Polka · Merry round dance · Sparkling starfall · March round dance (G. Diniku) Pere · Ta kohtus oma esimese naisega Gnessinis, Margaritega, kellega tegi kaks last, poeg Valeri ja tütar Maria. · 1975. aastal kohtus Viktor Lydumila Zykinaga kes oli Viktorist 14 aastat vanem. Lyudmila oli folkansambel "Venemaa" kunstiline direktor ja kuulus vene laulja, Viktor oli peadirigent ja solist. Nende abielu kestis 17 aastat kuni Viktor jättis Lyudmila maha. · 1992
Valter Ojakäär 1923 - ... Koostaja: Kertu Mölder Üldine ● Ta on helilooja, pillimees ja muusikapublitsist. ● Tema tegevus avaldub džassmuusika propageerijana ● Ta on andnud suure panuse eesti levimuusika teoreetilisse uurimisse ● Tõi eesti keelde mõisted: „levimuusika“ ja „süvamuusika“ Haridus ● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal Töö ● 1945-1970 töötas ta Eesti Televisiooni ja Raadio estraadorkestri saksfonirühma kontsertmeistrina ● Mängis klarnetit ja saksofoni erinevates kollektiivides ● Aastail 1964-1967 ja 1975-1980 õpetas Ojakäär levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ● Ju...
LOOMINGU NIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) aasta uus 1944/1946
OTTO KARL NÄRSKA FAKTID RIIGI KOHTA · Rahvaarv on u 112 500 000 elaniku · Pealinn on Mexico City · Jaguneb 32 osariigiks · President on Enrique Peña Nieto · Pindala on 1 973 000 km² · Asub Põhja-Ameerikas MEHHIKO MUUSIKA · Väga palju erinevaid stiile mida on mõjutanud Euroopa muusika · Kõige populaarsemad on Corrido ja Ranchera RANCHERA · Traditsiooniline muusika liik mida esitatakase kitarriga · Taktimõõt on 2/4, 3/3 või 4/4 · Tempo on umbes sama kiire kui polka · Räägivad armastusest, kodumaast või loodusest · https://www.youtube.com/watch?v=fgLjjfJ8Ktc CORRIDO · Populaarne luule vormis muusikastiil · Räägivad tihti vanadest legendidest · ½ või ¾ taktimõõdust · https://www.youtube.com/watch?v=8mgHJh8WahE MARIACHI · Ansambel mis koosneb kitarrist, vihueelast (kitarritaoline keelpill), guitarronist (suur mehhiko kitarr), viiulitest ja trompetitest · Esitavad Rancherat, Corridot, polkat ja teisi muusika liike
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem. Viiulit nimetatakse ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. 18. sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude mängimiseks sobis viiul paremini. Need tantsud olid kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Viiulit õppisid koolmeistrid mängima seminaris või kihelkonnakoolis. Rahvapillimehed valmistasid sageli oma pilli ise ning mängisid viiulit
mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised · tantsuviisid sageli polka, valss või mõni muu tol ajal levinud tants. Uuema rahvalaulu viisid olid pikemad ja keerukama ehitusega. Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust. · meestelaul sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud. · naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20
Aiaplaan Juuli Maalin Perekond Sportlastest noorpere äärelinnas Isa, ema ja poeg 5. aastane. Perele meeldib vabalajal tegeleda spordiga Pere jaoks on väga tähtis füüsiline vorm ja terve keha. Selleks ka on aeda kujundatud tervisele kasulikud taimed. Asukoht Krunt asub Ülenurmes, uuselamu piirkonnas. Krundi suurus on 1908 m² Pinnas Muld on seal kahkjalt leetunud või gleistunud kahkjad leetmullad Need on põuakartlikud ja toitainete vaesed mullad Ülenurme alevikus on pinnasevee tase 1,53,7 m sügavusel maapinnast põhjavee staatiline tase 20,026,6 m maapinnast Paigutus Õunapuude vahekaugus on 45 m Kirsipuude vahekaugus on 2 2,5 m Ploomipuude kaugus on 22,5 m Marjapõõsad 1,52 m Vaarikas 50 cm Maasikas 3545 cm Astelpaju 7 m Mustikas 0,51m Sortide valik Vitamiinide olemasolu: Soodustavad paremat seedmist Vähendavad haiguste olemasolu Eelistasime Eesti maiseid sorte Ploomipuu "Ave" Hapukasmagus ploom ...
RÕIVAD pluus püksid teksajakk teksapüksid vest reväärkraega klassikaline naiste pintsak kampsun, kootud jakk kleit triiksärk sviiter T-särk seelik , SEELIKUD, PÜKSID JA PLUUSID hõlmikpluus kitsad püksid pikkade käistega naiste pluus kapri püksid paanidest seelik taljesse töödeldud pluus alt laienevad püksid laiad püksid sortsid passega seelik kummiga seelik volangidega seelik hõlmikseelik vastastikvoltidega seelik - pliiatsseelik RÕIVADETAILID JA AKSESSUAARID ilma varrukatetea õlapaelad volang sissevõte pikk varrukas -, tõmblukk, tõmblukuga passe lühike varrukas , mansett, mansetiga rätik vöö , nööp, nööpidega ...
Vormiline mõtlemie jäi 19. saj. Samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire saske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke (nt Schuberti ,,lõpetamata sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa FF-fortissimo-ülivaljusti CRES-crescendo-va...
teoseid on ka iirlaste põlises gaeli keeles. Tuntumaid inglise keeles kirjutajaid on James Joyce, kelle ,,Ulysses" (1918-22; eesti keeles Märt Väljataga tõlgitud katkendid ajakirjas Vikerkaar) on keeruline ja mõjukas kunstiteos. Rahvamuusika Iiri rahvamuusikast on kõige tuntum ,,Emeral Isles", mida võib kuulata nii teatris, tänaval ja pubides. Traditsiooniline tantsumuusika sisaldab Iiri torupill ja rakiste. Polka saabus iirimaale 11. sajandil, see levis reisimisega tantsu meistritelt ja sõduritelt tagasi Euroopasse. Tantsimine kuid tegelikult saabs 18. sajandil. Kuid 19. sajandi alguses lisati rahapillidesse veel flööt, viiul ja uilleann torud. Iiri tantsimises aitasid kaasa haridus ja patrioodiline organisatsioon. IIRI HARF Kõige varasemad tõendid sihvaka kaela, tugipuu ja kõlakastiga iiri harfi olemasolust on leitud 9.sajandi kiviristide reljeefidel
Yale´i ülikoolis. Edasi suundub aga hoopis ärisse. Asutab kindlustuskompanii Ives and Myrick. Kümneid aastaid tegeleb äriga, ent muusika kirjutamine on hobiks. Looming Kasutab oma loomingus: Polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kohtumine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos eri lugu. Seob polüstilistika kollaaztehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide ( valss, polka vms.) popurriitaoline järjestamine või teiste heliloojate motiivide põimimine oma originaalmuusikasse. ... Polümeetria partiid kõlavad korraga eri meetrumis.
SAKSAMAA RAHVAMUUSIKA AJALOOST 12. - 13. sajandi Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( ...
inimesed liigvad ja kuulevad teistsugust muusikat.Linna oragmiseerumine, ja ka mõisate vahendusel,kus saksad olid.Rüütlid, lossid, vangikongid- küik mõisate kaudu tulnud. Uuema rahvalaulu tunnusteks on salmilaul, lõppriim.Laulma hakkavad ka mehed, teemaks põhiliselt paroodia või vemmalvärss. Uuem rahvalaul toob kaasa ka salmikukultuuri (kirjutati uuemate rahvalaulude sõnad) Sellega tulid aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss. Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant Luterlus jõuab Eestisse16 saj. 1904 alustavad eesti üliõpilasselt EÜS ja doktor Oskar Kallas rahvalaulu kogumise aktsiooni. 1911 liitub selle aktsiooniga Cyrillus Kreek .Tema üksi korjas ja süstematiseeris üle 6000 vaimuliku rahvalaulu. RAHVAPILLID Rahvapillid lihtsakoelised. 1. Puhkpillid-parmupill,torupill,roopill,pasunad,vilepillid,sarvepillid. 2
Saksa rahvalaul Saksa rahvalaul on ühehäälne ja duur- helilaadis. Rahvalaulud on enamasti rahulikus tempos. Lauldi mitmekesi ja improviseeriti viisihäälele juurde lisahääli. Tantsu- ja pillimuusika 16. sajandist hakkas üha rohkem populaarsust võitma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti viiulit, lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ning tantsudest said populaarseks naabermaadest pärit polka, lendler ja valss. On ka levinud joodeldamine. Väike lõõtspill concertina Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suupill Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Suurem osa neist on ühehäälsed kuid esineb ka mitmehäälsust. Näiteks kirde-Leedust pärineb kaanonilaadne rahvalaulu tüüp sutartine ,mida saadeti mõnikord pillidel ,ning mille saatel vahel olid ka tavalised naised ,pille mängisid mehed. Elizabeth :) (paaniflööt). Praegused Leedu rahvapillid on torupill ,viiul ja lõõtspill. Leedu vanemad rahvatantsud on enamasti rahulikud ja väärikad sõõrtantsud ,hiljem lisandusid paaristantsud. Ka leedu rahvatantsu pidude tuntuim tants on polka laadne hüppetants suktinis ,kus paarid tantsivad mööda ringjoont. Leedu popmuusikud on Gjan, Tautinis Brandas , PINUP GIRLS , Milita , Alive Way , Martynas jpt. Leedus asuvad kas sellised muusika koolid nagu: Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia ja Elizabeth Gorjatseva ja Kirke Kallasmaa 6a
s i ka hi ko muu Meh r, J uhan Pi ka mä e , Ol a f H a am e Ee ri k l S e i sler Danie Sissejuhatus Mehhiko muusikal on väga lai valik muusikastiile Mehhiko muusikat on palju mõjutanud Euroopa muusika Mehhiklaste kuulsaimad muusikastiilid on ranchera, corrido ja mariachi Enamus Mehhiko pille on võetud Hispaania muusikast Hümn Hümn kuulutati välja aastal 1854, 8.veebruaril Esitati esimest korda 15.septembril, aastal 1854 Muusika tegi Jaime Nunó Sõnad kirjutas Francisco González Bocanegra https://www.youtube.com/watch?v =Q8T9g7memUk Ranchera Traditsionaalse muusika žanr Esitab tavaliselt üks laulja kitarriga Laulud räägivad loodusest ja armastusest Muusika on kas polka-, valsi- või boolerorütmis Saatepillideks võivad olla kitarr, trompet ja akordion https://www.youtube.com/watch?v=fgLjjfJ8Ktc ...
Raimond Valgre Raimond Valgre oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha...
Rahvamuusika kontrolltöö kordamisküsimused 12 klassile RAHVALAUL Kuidas jaguneb Eesti rahvalaul kõige üldisemalt? (2 jaotust) Vanem rahvalaul ehk regilaul Uuem rahvalaul Kirjelda regilaulu sõnu (riimid ja sisu). Regivärss koosneb 8st silbist, mille viisis 8nooti (neljajalgne trohheus) Sõnu seob algriim Värsse seob parallelism ehk mõtteriim Kirjelda regilaulu viisi (heliulatus, viisi pikkus ja tähtsus). Regiviisid kas ühe- või kaherealised (retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga) Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli Kirjelda regilaulu esitust (kuidas esitati). Eeslaulja ja koori vaheldumine Üherealise puhul kasutatakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida Koos ettehaaratava sisseastumisega tekib katkematu laulmine Enamasti ühehäälsed (väljaarvatud Setu omad) Nimeta regilaulu liike. (5) Töölaulud (õpetab, aitab kaasa) Hällilaulud Laste mängitamislaulud Tavandilaulud (perekondlikud tähtpäevad, kalendrilaul...
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul); Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt); Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt); Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt); Kiige-, mängu- ja tantsulaulud. Rahvapillid: torupill, parmupill, (hiiu) kannel. Tantsud: sabatants, eesti valss, polka, kalamies, ingliska, kupparimuori Koorid Sai alguse kihelkonnakoolidest. 20-tel a-tel asutati 1 kihelkonnakool (sest pärisorjuse kaotamine). Köstrid, kiriku- või kooliõpetajad. Lauldi vaimulikke laule. Laulud ühehäälsed alguses. Tugevad koorid Lõuna-Eestis. Valga seminar 1ne koht, kus hakati tugevalt eesti muusikat õppima. Eesti-Läti piiril. Puhkpilliorkestrid e pasunakoor e pillikoor. 42 koori 1869 I Laulupidu selts "Vanemuine" ametlik korraldaja(Tartu). Eelkäijad
Retsensioon Käisin 11ndal aprillil 2009 vaatamas ja kuulamas Viljandi muusikakooli Neidudekoori ja Laulustuudio Viva la Musica kevadkontserdit, mis toimus Viljandi pärimusmuusikaaidas. Kontserdil tulid esitamisele Eesti heliloojate ja ka paljude teiste tuntud meistrite teosed. Kontserdile oli kaasatud ka Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, mis saatis enamusi Viljandi neidudekoori lauludest. Vahepaladeks kostus lugusid nii Laulustuudio õpilastelt kui muusikakooli kasvandikelt. Esinejad olid pärit Viljandi Muusikakoolist ja laulustuudiost Viva la Musica. Muusikakooli koori juhendas Maarika Reimand ja Noorte Sümfooniaorkestrit dirigeeris Harry Illak. Neidudekoor oli umbes 30- liikmeline ja laulustuudiost astus esinejaid üles 6. Noorte Sümfooniaoskestris oli liikmeid ligikaudu 70. Kontserdit alustas Muusikakooli neidudekoor lauluga ,,Majanduse kriisilauluke". Laul oli väga võimas ja dünaamiline. La...
IGOR STRAVINSKI (1882-1971) Väheseid, kes omam 3 riigi kodakondsust: Vene, US, Pr. Siiski loetakse USA heliloojaks, sest suurem osa loomingust valmib seal, sünd peterburi lähistel, muusikalise andekuse pärib isalt, kes oli niemkas solist peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetab peterburi ük-s õigusteaduskonna. Muusikaalaseid õpnguid juhendab N. Rimski-Korsakov. Kuni Am perioodini tunti teda kui Vene heliloojat. 1917 rev ajal viibis Pr-l, samal ajal oli teine elemine sveitsis. 1939 Usasse, põhj: soov vabaneda vana maailma taagast: 2 viimase a jooksul mattis naise, tütre, ema ja lähenev Iims. Usasse elulõpuni. LOOMING: jaguneb 3 perioodi. 1. Vene periood: -1923. valmib tuntud teos "Pulm", see ühendas kantaadi, pantomiimi, ürgsed Vene kombed. 2. Neoklassitsistlik 1953. 3. Dodekafooniline- kogu perioodi iseloomustab tavapäraste zanrite puudumine. Helitööte nimikiri sulgub 150 tööga. Vokaalsümf. on tu...
Tatu Ülikooli sümfiooniorkestri kontsert Teisipäeval, 23. oktoobril kell 19:00 andis Võru Kandles kontserdi Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester. Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrisse kuuluvad: I viiul - Andri Annus (kontsertmeister), Koidu Tani-Jürisoo, Olga Gapevaja, Helena Kisand, Karoliina Kalda, Riinu Ots. II viiul Olga Kudajeva, Karoliine Piksarv, Liisa Randmaa, Lehti Saag, Tiina Tsõtsin, Juta Mähar-Laidus. Vioola Kristiine Järvan, Ott Vilson. Tsello Olga Raudonen, Rudolf Välja, Bibi Lotta Ladva, Kirke Roosaar. Kontrabass Rena Selliov, Arvo Reinsoo. Flööt Anni Saarma, Kersti Perandi. Oboe Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, ...
Küsimused teose " Kevade " kohta. 1. Kust oli pärit Imelik? Tõukrest 2. Millest tegi Toots uiskudele raudu? Vikatiteradest 3. Jüri Kuslapi hüüdnimi? Tiuks 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? Reilenderit 5. Toots õpetas Kiirele konnasilma rohtu. Milline see oli? Pidi peale äikest aukliku kivi peale kogunenud vett võtma ja jalga määrima. 6. Mida ütles Toots Imelikule, kui ta Teelet tantsima rebis? Imelik, lase ruttu üks polka, ma lähen Tali pruudiga tantsima! 7. Miks sai köster Tootsi pingi alt kätte? Kiir näitas, et Toots laua all. Taga ajades jäi üks õpilane ette. 8. Mis puu see oli, mida Arno tihti silitas? Paju 9. Miks Arno Rajalt Teelega jumalaga jätmata lahkus? Rajal vaatavad Imelik ja Teele albumit. Tuleb Arno. Teele küsib üllatunult, et kuidas Arno sinna sattus. Palub Arnol istuda ja ulatab Imelikule kandle, et ta mängiks. Teelel ja Imelikul on seejuures väga lõbus. Äkki nad märkavad,
14. Ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed: Suur Rannavärav, Pikk Hermann, Inglisild, Kolm Õde, Kuulsuse obelisk, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Estonia V/valge saal, Pirita klooster, Maa, Kuu, Päike, Suur Vanker, planeet Jupiter, Paks Margareeta Väikese algustähega: 1. Pühad, tähtpäevad: ehitajate päev, võidupüha, jõulud, hingedepäev, uusaasta, sõbrapäev, valentinipäev, Emadepäev, Isadepäev 2. Tantsud: valss, jenka, tango, polka 3. Nädalapäevad, kuud, aastad, ajastud: laupäev, märtsikuu, koera-aasta, jääaeg 4. Keeled, elanikkond, hõimud: hiina keel, läänemeresoome keeled, mulgid, võrokesed, slaavi hõimud, soome keel 5. Rahvused: jaapanlane, sakslane, eestlane 6. Üritused: olümpiamängud, rahvusvaheline pianistide konkurss, vabatahtlikud kõnevõistlused, laulupidu, paraad, sünnipäev, tantsupidu 7. Taime- ja loomanimetused: sügisõun, kuldrenett, lambakoer, võilill, hundinui
Iiri pits Iiri pits ehk heegelgipüür. 19 . saj keskpaiku hakati Iirimaal jäljendama heegeltehnikas Veneetsia pitse. Tehnika levis kõikjal iiri pitsi nime all. Pitsid tehti peenest linasest lõngast. Viinis hakati samas tehnikas pitse tegema jämedast puuvillasest lõngast ja need said tuntuks viini heegelgipüürina. Iiri pits koosneb eraldi heegeldatud motiividest, mis hiljem ühendatakse tervikuks võrgu abil. Brügge pits Brügge pits oli tuntud juba 16.sajandil. Kõige rohkem aitasid pitsi populaarsuse levimisele kaasa Belgia linna Brügge elanikud, seepärast hakatigi pitsi linna nime järgi kutsuma. Üks brügge pitsi liik on heegelnõelaga heegeldatud paelad, mis imiteerivad poepitse. Paelad ühendatakse kettkaarekestega ja nii moodustavad omapärased linikute, kraede ,patjade, kardinate mustrid. Päikese pits Päikes...
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised ...
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada
Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948
3/4 taktimõõdus. Tantsu nimetus pärineb saksakeelsest "Viener Valtzen". 4. Fokstrott on rahulik tants nagu aeglane valsski oma Aafrika-Ameerika klubide ja dzässi juurtega. Nimetus tuleb vodevillide esitaja Harry Fox`i, kes populariseeris tantsu enne I Maailmasõda, nimest. 5. Kvikstep on lõbus, elav, alguse saanud fokstrotist kui tema kiirem vorm põimunud teiste moehulluse tantsudega (tsarleston, polka, castle walk). Ladina-Ameerika tantse on samuti viis: samba, tsa-tsa-tsa, rumba, paso doble ja dzaiv. 1. Samba on ülemeelik, lõbus, algselt Brasiilia karnevalitants, mille iseloomu toob tantsupaar välja puusaliigutuste ja keharingidega üle põranda liikudes . 2. Cha-cha-cha on temperamentne, rütmikas, pärineb Kuubast ja tema juuri tuleb otsida mambost. 3. Rumba on romantiline, aeglaseim Ladina-Ameerika tants. Tants, milles kasutatakse palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
