viiulikontsert nr 3 G-duur (1775) - Allegro - Adagio - Rondo: Allegro Ludwig van Beethoven (1770-1827) - Romanss viiulile ja orkestrile nr 2 F-duur op. 50 (1798) Johann Strauss (1825-1899) - avamäng operetile "Nahkhiir" (1874) "Kiil" (polka-masukra) op. 204 (1866) "Vana pizzicato-polka" (1869) "Jahil" (kiire polka) op. 373 (1875) "Kaiser-Walzer" op. 437 (1889) "Tritsch-Tratsch-Polka" op. 214 (1858) Rainer Honeck on Viini Riigiooperi ja Viini Filharmoonikute esimene viiul alates 1981. aastast, Riigiooperi kontsertmeister alates 1984. aastast ning filharmoonikute kontsertmeister alates 1992. aastast
võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Koreograaf: Marina Kesler Johann Staruss Johann Strauss teine oli Austria helilooja kes kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat, samuti mitmeid operette ja ballette. Teda tunti kui valsikuningana.Strauss sündis St Ulrichi linnas. Tema isa, Johann Strauss I, oli samuti helilooja. Kuulsamad teosed: · ,,Helesinine Doonau" · ,,Kaiser-Walzer" · ,,Lood Viini metsades" · ,,Tritsch-Tratsch-Polka" · ,,Neue Pizzicato Polka" · ,,Die Fledermaus" · ,,Mustlasparun"
eelkõige tänu oma vallsidele ja operettidele. Juba tema eluajal tunti teda, kui valsi kuningat ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurosa kuni tänasepäevani populaarsed. Johann Strauss Jr sündis 25.okt.1825 aastal Viinis. Tema isa oli helilooja ja kuni 19 sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem. Johann Strauss Kuulsamad teoseid: "Kaiser-Walzer" "Lood Viini metsadest" "Triks-traks-polka" "Neue Pizzicato Polka" "Nahkhiir" "Mustlasparun" "Ilusal sinisel Doonaul" Franz Schubert Franz Schubert oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Metshaldjas Ave Maria Arpeggione Noël Lee Franz Schuberti looming umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat 22 klaverisonaati lühipalad klaverile Klaveripalad neljale käele 19 ooperit 7 missat Austria rahva pillid Parmupill
...... 1-6.KLASS 1. KUIDAS NIMETATAKSE KROBELIST PABERIT, MIDA KASUTATAKSE LIHVIMISEKS? 2. KUS KASUTATAKSE KÕBLASID? 3. MILLINE TÖÖRIIST AITAB SUL SIRGET JOONT TÕMMATA? 4. MILLISE NÄRILISE JÄRGI ON SAANUD NIME VAHEND, MILLEGA LIIGUTATAKSE NOOLT MÖÖDA ARVUTIEKSAANI? 5. KUIDAS NIMETATAKSE RIIKLIKU PROGRAMMI, MILLE EESMÄRGIKS OLI EESTI HARIDUSSÜSTEEMI KVALITEEDI PARANDAMINE INFOTEHNOLOOGIA RAKENDAMISE ABIL? KAS TIIGRIHÜPE, HIIRE POLKA VÕI TEOSAMMUD? 6. KUIDAS NIMETATAKSE VÄIKESEID PILTE ARVUTI TÖÖLAUAL? 7. MIS TÖÖRIISTA KASUTATAKSE NAELTE SEINA LÖÖMISEKS? 8. MILLISE TÖÖRIISTAGA KUJUTATAKSE TRADITSIOONILISELT SURMA? 9. KAS ESIMESED TÖÖRIISTAD TEHTI TERASEST? 10. MILLINE NEIST ON TÖÖRIIST VIIL, VARU VÕI VARVAS? TÖÖRIISATAD JA ARVUTID KLASS ................................................... 1-12.KLASS 1
Autorid:Anneli Rego ja Anne-Marie Kottise Koosseis • Ruslan Trotšõnskõi – tromboon, vikat, laul • Juhan Suits - eesti torupill, vile, sarv, parmupill, laul • Madis Pilt – akordion • Martin Aulis – löökpillid Muusikanäided • https://www.youtube.com/watch?v= Z1tc0AGoqc0 (Piimanaiste polka) • https://www.youtube.com/watch?v= OrTomNayVFM (Tuli karastatuid ei põleta) • https://www.youtube.com/watch?v= iGCKKNYbzwg (Kalyna) Aitäh kuulamast!
mouse
hiir1
fon
cheese
fon
cheese
hiir2
sub_pall
sub_dver
[ball>polka]
[dvercal>kletka]
[paus] [ball.incrementleft]
[paus] [dverca.incrementtop]
[ball
Võsund-kontpuu Cornus sericea 3 2 Poolvari/ vari Harilik Parthenocissus 15-20 4 Täisvalgus/ metsviinapuu quinquefolia poolvari Harilik vaarikas Rubus idaeus ´Glen 1,5 Täisvalgus/ ´Glen Ample´ Ample´ poolvari Harilik vaarikas Rubus idaeus 1,5 Täisvalgus/ ´Polka´ ´Polka´ poolvari Tikker ´Spinefree´ Ribes uva-crispa 1 1,5 Täisvalgus/ ´Spinefree´ poolvari Mustsõstar Ribes nigrum 1 1,5 Täisvalgus/ ´Öjebyn´ ´Öjebyn´ poolvari Mustsõstar ´Polar´ Ribes nigrum 1 1,5 Täisvalgus/ ´Polar´ poolvari
G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Laule · "Aegviidu valss" · "Pärnu ballaad" · "Eideke hella" · "Pühapäev Kadriorus" · "Ei suutnud oodata sa · "Saaremaa polka" mind" · "Saaremaa valss" · "Hall sõdurisinel" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Helmi" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Sinilind" · "Joogilaul" · "Su silmist näen ma igal · "Kevad südames" öösel und" · "Kirjake koju" · "Suveöö serenaad"
isehelisevad pillid. Sest need on nii vanad pillid, et neid on lihtsalt nii vähe säilinud ja uuel kujul neid enam juurde ei tehta. 12. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta). Kõige vanemad rahvatantsud olid imiteeriva või sõõrisliikumisega mängud, imiteerivad ja akrobaatilised. 13. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud Inglismaalt. 14. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 15. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on uuemad rahvatantsud. 16. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud rahulikumad, pidulikumad, väärikamad, temperamentsemad ja hoogsamad. 17. Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) toimus 1869 aastal Tartus 18. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) toimus aastal 1869 Tartus 19. Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Polka, kaera-jaan, valss 20. Oskan nimetada eesti rahvalaule: regilaul ja uuem rahvalaul 21
*Programmiline muusika.: muusika, millele helilooja on kaasa andnud kava ning s.o. puhtalt orkestriga *Romantiline laul: esitatakse klaveril või orkestriga, puhtalt armastusteemaline *Prelüüd: enamasti ekstisteerib lavamängude ühe osana, üksinda ei eksisteeri *Etüüd: tehniline pala mõne tehnika omandamiseks(Neid lõid nt. Chopin, Verdi, Strauss) *Marss: käimise rõhutatud vorm, on iseloom ja kiirus( nt. "Radetzky marss") *Polka: kiiretempoline hüpleva sammuga tants, mille tõi suurde seltskonda Johann Strauss noorem(nt. "Champagne polka") *Valss: elava loomuga, pigem kiire seltskonna tants, hõljuva sammuga (Valsi autorid olid nt. Lehar ja mõlemad Straussid) nt J.Strauss-"Emperore valss" Ooper 19.Sajandil -Tähtsaim muusikazanr, juhtivad maad: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa *Itaalias: Gioccini Rossini(1792-1868)-tähtsamaid ooperi heliloojaid ja tuntud muusik
A Looduslaulud, Seven Drunken Nights Joodeldamine tähendab Populaarsed tantsud on UL armulaulud. Suil a Ruin masurka, U polka vals D 2)mereteemalised lendler TA ehk merest dreisteirez NT SU D PI Kelti harf ja torupill, 1) Tinavile Populaarne rahvapill ..................................... Puutrompetid, .
Nende esitusel ei olnud midagi viga, kuid minu arvamus on, et kellamängule see lugu lihtsalt ei sobi. Minu arvates on see võimas lugu ja esitama peaks seda pigem suur ja võimas sümfooniaorkester. Mis mulle tüdrukute ansambli juures eriti meeldis, oli asjaolu, et nad kõik kandsid samasuguseid pluuse. Viimase rühmana esines Tartu kellade ansambel. Nemad esitasid samuti viis teost: P. Tsaikovski ,,Trepak" ja ,,Suhkruhaldjate tants," M. Helman´i ,,Nokturn," J. Strauss´i ,,Trits- trats polka" ja G.F.Händel´i ,,Rõõm üle maa." Esimene lugu jäi mulle meelde eriliselt selle tõttu, et selle mängimine nõudis kiirust ja täpsust. Teine Tsaikovski lugu oli õrn ja salapärane. Muusika ei olnud igav. Alati oli ootusärevus, et midagi kohe-kohe muutub ja juhtub. Arvestades, et lugu ise oli kohati isegi väga õrn, oli selle lõpp väga järsk ja konkreetne. Tsaikovski on üldiselt minu lemmik juba aastaid. Minu arvates ei saa tema
Beethovenit. Nendest sai eeskuju paljudele heliloojatele. Palujde laulude autor on Franz Schubert. Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss, mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal. Tuntumad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka. Populaarsemad pillid olid lõõtspill, viiul ja kandlesarnane tsitter. Arvatakse, et Alpides tekkis eriline laulmisviis ehk joodeldamine, mida mägikarjused kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Teiseks sidepidamiseks oli alpisarv, mis on kuni 4 meetrit pikk ja mängides toetatakse maha. SAKSAMAA Saksa kultuur on pikkade traditsioonidega ja mõjutanud kogu Euroopa kultuuri arengut. Mitemed Eestile omaseks saanud laulud ja tantsud on üle võetud saksalstelt.
mida mängitakse poognaga, harvemini sõrmitsedes. Viiul on üks enim kasutatav soolopill. Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutata 9. Sajandisse. Eesti linnadesse jõudis viiul 17. Sajandil. Juba 18. Sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. Sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarsemaid pille. Viiuli ehitus Viiul koosneb piklikust kõlakastist mille kaas ja põhi on natuke kumerad ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Pea küljes
Seetõttu oli see üsnagi keelatud muusikastiil. Keelust sõltumata levis see kiirelt I maailmasõja ajal üle Ameerika. Valged eelistasid sellele klassikalist muusikat, ning taheti, et ka noored sellest aru saaksid ja klassikalist muusikat hindama hakkaksid, sest kardeti, et noored rikuvad oma elu selle muusikaga ära. Ka paljud kuulsad inimesed üritasid takistada selle muusikastiili levimist. Näiteks Henry Ford rahastas koole, et need õpetaksid noortele viisakaid tantse nagu valss või polka vms. Kuid nendest püüdlustest ei piisanud, sest jazz-muusika oli juba liiga laialt levinud. Hiljem, kui jazz-muusikat juba aktsepteerima hakati ei olnud head jazz-i mängijad vaid mustad vaid ka valged. Näiteks Paul Whiteman-i kutsuti 20. sajandi jazz-i kuningaks. Tema eesmärgiks oli näidata, et jazz ei ole sugugi halb muusika ja üritas selle kuulsust tõsta.
He has thin lips. His eyes are blue and eyebrashes are thin. He is not very brown but he is fair-skinned. He has not beard but he has short light mustaches on his face. He has very nice glasses and he hold them at the end of his nose. He have check dimples if he is smiling. He need to be dressed well because he is politican and he sometimes meets with our presiten Ilves. He wears very decent clothes. Usually he has white shirt with beautiful tie. He use black with grey polka dots tie. On the top he wears a nice black colour suit. He wears black trousers and very shiny shoes which are very expensive. He is very friendly. He works very hard so I can call him hardworker. He ise helpful and very polite but he is not sociable.
father's wishes, and went on to study music with the composer Joseph Drechsler and the violin with Anton Kollmann, the ballet répétiteur of the Vienna Court Opera. Strauss had two younger brothers, Josef and Eduard Strauss, who became composers of light music as well, although they were never as well known as their elder brother. Some of Johann Strauss's most famous works include The Blue Danube, KaiserWalzer, Tales from the Vienna Woods, the TritschTratschPolka, and the Pizzicato Polka. Among his operettas, Die Fledermaus and Der Zigeunerbaron are the best known.
Võib väetada sõnnikuga annused kogemuste ja tunde järgi, aga ei tasu üle pingutada. Lämmastikuga üleväetatud taimedel on lehed suured, kuid marjad väikesed ja vigased. Sordid Väikeaeda võib julgelt istutada sorte, mis meeldivad. Kui on soov maasikaid ka külmutada, siis valida sordid, mille marjad on tiheda viljaliha ning keskmise suurusega. Eesti tingimustes on sobivaimad sordid: kõige varajasem `Honeoye', suhteliselt varajased `Kent', `Polka', `Jonsok' ja `Korona', keskvalmiv `Induka' ning hilisematest `Senga Sengana', `Bounty' ja `Redgauntlet'. Kahjurid Maasika-õielõikaja kahjustus on väga iseloomulik: õienupp on avanemata pruunistunud ning ripub (pool)kuivanuna pooleldi läbinäritud õierao küljes. Õige aeg õielõikaja vastu pritsida on nädalapäevad enne esimeste õite puhkemist, ajal, mil õienupud üksteisest eralduma hakkavad. Väikeselt pinnalt jõuab kahjustunud õienupud ehk ka käsitsi ära korjata
puhumise tagajärjel kondenseeruv vesi ja mida on seetõttu vaja iga paari loo järel tühjendada. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Ajalugu: Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast. Saksa päritoluga Rootsi helilooja Joachim Nikolas Eggert võttis trompeti 1807. aastal kasutusele sümfoonia partituuris. Tänapäeval kasutatakse trompeteid seoses paljude erinevate muusikastiilidega. Näitena võib tuua klassikaline muusika, dzäss, rock, blues, pop, polka ja funk. Trompet: Trompet on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ja kausshuulikuga vaskpuhkpill. Trompet on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma esimene pill. Tema eellane, pasun, mida kirikupiltidel ja ornamentidel puhuvad inglid, on veel tänapäeval Tiibetis, Hiinas, Indias, Turkmeenias kasutusel. Neist kaugetest maadest jõudis see pill meie aastatuhandete algul Euroopasse. Kroone ja ventiile (pumpasid) hakati trompetile paigaldama möödunud sajandi algul
● Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind (1997) ● Avatud Eesti Fondi tänupreemia (2001) Auhinnad ● Eesti Raadio Kuldmikrofon (2002) ● Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ● Raimond Valgre pärandi auhind( 2005) ● Eesti Vbariigi elutööpreemia( 2008) ● 2006. aastal valiti Ojakäär Viljandi Kultuuriakadeemia audoktoriks ● 2008.aastal pälvis ta Pärnu aukodaniku tiitli Teosed „Tihemetsa Tiina“ „Sõpruse polka“ „Oma laulu ei leia ma üles“ „Olematu laul“ „Sõit pilvelaeval“ „Tantsukursus“ „Mu ema“ „Sõbratarid“ „Kõvad pillimehed“ „Kollase liblika suvi“ ● https://www.youtube.com/watch? v=IKpGN7I4d3E „Rasked veosed“ ● https://www.youtube.com/watch? v=7wd4_iLlBmk „Pühade eel“ ● https://www.youtube.com/watch? v=SnwjU_Lwye4 Kasutatud kirjandus
· Töötas solistina Moskva Sümfoonia Orkestriga, Nõukogude armee Punase Bänneri laulu- ja tantsu ansambliga, Vene folkansambliga "Venemaa." · Uurali bajanistide trio Saavutused · Auhind "RSFSRi austatud muusik" (28. aprill 1980) · Auhind "RSFSRi rahva-helilooja" (9. jaanuar 1987) Teosed · Crumbly (ehk Rassypuha) · Cossack rode for the Danube · Meadow duckling · Mischievous tunes · Gypsy Rhapsody · Danube waves (I. Ivanovici) · In the arena · Karelo-Finnish Polka · Merry round dance · Sparkling starfall · March round dance (G. Diniku) Pere · Ta kohtus oma esimese naisega Gnessinis, Margaritega, kellega tegi kaks last, poeg Valeri ja tütar Maria. · 1975. aastal kohtus Viktor Lydumila Zykinaga kes oli Viktorist 14 aastat vanem. Lyudmila oli folkansambel "Venemaa" kunstiline direktor ja kuulus vene laulja, Viktor oli peadirigent ja solist. Nende abielu kestis 17 aastat kuni Viktor jättis Lyudmila maha. · 1992
Valmib juuli keskel On talve ja haiguskindel Eesti päritolu Astelpaju "Trofimovskaja" Hapu, sobib hästi külmutamiseks Valmib sep algul Talvekindel Päritolu Venemaa Mustsõstar"Karri" Viljaliha magushapu. Sobib nii dessert kui ka tööstusmarjaks Vastupidav pahklestale ja karusmarjajahukastele. Hea talvekindluse ja saagikusega Aretanud AstaVirve Libek Pollis. Vaarikas "Polka" Tumepunane, väga maitsev. Talub hästi transporti,sobib tarvitamiseks lauamarjana, sügavkülmutamiseks, moosiks, veiniks Valmib augustis, vilju valmib külmadeni Remontantsort, st. annab saaki samal aastal kasvanud vartel. Ei vaja toetust Mustikas "Northblue" Viljaliha on valge ja magus Valmimisaeg alates juuli lõpust kolme nädala jooksul Mullastik Happeline turbamuld (pH 4 5,5) Saak põõsalt 1,5 kg. Isetolmleja Levinuim sort Eestis Täname kuulamast!
skirt with kick pleats straight, pencil skirt sleeveless straps ruffle, frill darts long sleeve zipper, with a zipper yoke short sleeve cuf scarf tie belt button, buttoned belt puf sleeve pleat shawl NECKLINES, COLLARS & POCKETS V-neck notched lapel mandarin collar turtleneck plunging neckline single welt pocket mock turtleneck square neckline angled welt pocket crew-neck, crew neck patch pocket with flap & point patch pocket with a pleat spread collar PATTERNS & COLORS argyle burgundy polka dot herringbone check, checked, checkered stipe, striped floral light blue gold coral cream houndstooth solid-colored paisley multicolored lettuce green, pale, light greyish lime silver violet tartan, plaid
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem. Viiulit nimetatakse ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. 18. sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude mängimiseks sobis viiul paremini. Need tantsud olid kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Viiulit õppisid koolmeistrid mängima seminaris või kihelkonnakoolis. Rahvapillimehed valmistasid sageli oma pilli ise ning mängisid viiulit
mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised · tantsuviisid sageli polka, valss või mõni muu tol ajal levinud tants. Uuema rahvalaulu viisid olid pikemad ja keerukama ehitusega. Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust. · meestelaul sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud. · naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20
OTTO KARL NÄRSKA FAKTID RIIGI KOHTA · Rahvaarv on u 112 500 000 elaniku · Pealinn on Mexico City · Jaguneb 32 osariigiks · President on Enrique Peña Nieto · Pindala on 1 973 000 km² · Asub Põhja-Ameerikas MEHHIKO MUUSIKA · Väga palju erinevaid stiile mida on mõjutanud Euroopa muusika · Kõige populaarsemad on Corrido ja Ranchera RANCHERA · Traditsiooniline muusika liik mida esitatakase kitarriga · Taktimõõt on 2/4, 3/3 või 4/4 · Tempo on umbes sama kiire kui polka · Räägivad armastusest, kodumaast või loodusest · https://www.youtube.com/watch?v=fgLjjfJ8Ktc CORRIDO · Populaarne luule vormis muusikastiil · Räägivad tihti vanadest legendidest · ½ või ¾ taktimõõdust · https://www.youtube.com/watch?v=8mgHJh8WahE MARIACHI · Ansambel mis koosneb kitarrist, vihueelast (kitarritaoline keelpill), guitarronist (suur mehhiko kitarr), viiulitest ja trompetitest · Esitavad Rancherat, Corridot, polkat ja teisi muusika liike
Aedmaasikas 10-35 cm Sõltub sordist. Suuremad, kui Kahesugulised Fragaria x teistel liikidel ananassa 2. Sordid Saagikus on sordi väärtuse põhinäitaja. Saagis peegeldub sordi ja keskkonna vaheliste suhete sobivus, avaldub sordi pärilik potentsiaal kõigi selle vooruste ja puudustega.(Parksepp 1985:65) Tabel 2 Eestis kasvatamiseks soovitud sorte Sordid Päritolu Väärtused Puudused `Polka` Holland 1975 Viljad suured, Vastuvõtlik lehti ühtlase kahjustavatele valmivusega, hea haigustele ja korjavuse ja maasikalestale. käitlemiskindlusega. `Senga Saksamaa 1942 Esimesed viljad Vastuvõtlik
LOOMINGU NIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) aasta uus 1944/1946
või mõtles helilooja need välja. Ajastu põhizanr oli ooper. Tekkisid ka uued zanrid: Soololaul- häälele instrumendi, enamasi klaveri saatel. Klaverisaated olid tehniliselt nõudlikud ja virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem- emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile(Liszt). Kammerlikud väiketeosed klaverile- poeem, karakterpala, sõnadeta laul, ekspromt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss,polka,masurka,polonees), rapsoodia,nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritraskriptsioonid- tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberkirjutised" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimekuste näitamine. Operett- meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks.
Yale´i ülikoolis. Edasi suundub aga hoopis ärisse. Asutab kindlustuskompanii Ives and Myrick. Kümneid aastaid tegeleb äriga, ent muusika kirjutamine on hobiks. Looming Kasutab oma loomingus: Polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kohtumine ühes teoses. Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos eri lugu. Seob polüstilistika kollaaztehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide ( valss, polka vms.) popurriitaoline järjestamine või teiste heliloojate motiivide põimimine oma originaalmuusikasse. ... Polümeetria partiid kõlavad korraga eri meetrumis.
2" Ludwig van BEETHOVEN ( 1770 1827 ) Loomingus põhirõhk sümfooniatel Looming: 9 sümfooniat Ooper "Fidelio" 30 klaverisonaati SAKSA RAHVALAUL ÜHEHÄÄLNE Sageli IMPROVISEERITAKSE viisile juurde LISAHÄÄLI Enamik kirjutatud DUUR helilaadis Tüüpiline Saksa rahvalaul on RÜHMALAUL Tekstides esineb sageli MEIEVORMI 19. sajandil tekkis UUEM RAHVALAUL SAKSA RAHVATANTSUD ALLEMANDE ,LENDLER,VALSS,POLKA SAKSA RAHVAPILLID DULCIMER ,VIIUL , AKORDION, SUUPILL Saksa firmad HOHNER ja WELTMEISTER valmistavad muusikainstrumente SAKSAMAA HÜMN Haydn kirjutas Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutschland, Deutschland über alles ..."), mis on alates 1922
teoseid on ka iirlaste põlises gaeli keeles. Tuntumaid inglise keeles kirjutajaid on James Joyce, kelle ,,Ulysses" (1918-22; eesti keeles Märt Väljataga tõlgitud katkendid ajakirjas Vikerkaar) on keeruline ja mõjukas kunstiteos. Rahvamuusika Iiri rahvamuusikast on kõige tuntum ,,Emeral Isles", mida võib kuulata nii teatris, tänaval ja pubides. Traditsiooniline tantsumuusika sisaldab Iiri torupill ja rakiste. Polka saabus iirimaale 11. sajandil, see levis reisimisega tantsu meistritelt ja sõduritelt tagasi Euroopasse. Tantsimine kuid tegelikult saabs 18. sajandil. Kuid 19. sajandi alguses lisati rahapillidesse veel flööt, viiul ja uilleann torud. Iiri tantsimises aitasid kaasa haridus ja patrioodiline organisatsioon. IIRI HARF Kõige varasemad tõendid sihvaka kaela, tugipuu ja kõlakastiga iiri harfi olemasolust on leitud 9.sajandi
inimesed liigvad ja kuulevad teistsugust muusikat.Linna oragmiseerumine, ja ka mõisate vahendusel,kus saksad olid.Rüütlid, lossid, vangikongid- küik mõisate kaudu tulnud. Uuema rahvalaulu tunnusteks on salmilaul, lõppriim.Laulma hakkavad ka mehed, teemaks põhiliselt paroodia või vemmalvärss. Uuem rahvalaul toob kaasa ka salmikukultuuri (kirjutati uuemate rahvalaulude sõnad) Sellega tulid aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss. Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant Luterlus jõuab Eestisse16 saj. 1904 alustavad eesti üliõpilasselt EÜS ja doktor Oskar Kallas rahvalaulu kogumise aktsiooni. 1911 liitub selle aktsiooniga Cyrillus Kreek .Tema üksi korjas ja süstematiseeris üle 6000 vaimuliku rahvalaulu. RAHVAPILLID Rahvapillid lihtsakoelised. 1. Puhkpillid-parmupill,torupill,roopill,pasunad,vilepillid,sarvepillid. 2
Suurem osa neist on ühehäälsed kuid esineb ka mitmehäälsust. Näiteks kirde-Leedust pärineb kaanonilaadne rahvalaulu tüüp sutartine ,mida saadeti mõnikord pillidel ,ning mille saatel vahel olid ka tavalised naised ,pille mängisid mehed. Elizabeth :) (paaniflööt). Praegused Leedu rahvapillid on torupill ,viiul ja lõõtspill. Leedu vanemad rahvatantsud on enamasti rahulikud ja väärikad sõõrtantsud ,hiljem lisandusid paaristantsud. Ka leedu rahvatantsu pidude tuntuim tants on polka laadne hüppetants suktinis ,kus paarid tantsivad mööda ringjoont. Leedu popmuusikud on Gjan, Tautinis Brandas , PINUP GIRLS , Milita , Alive Way , Martynas jpt. Leedus asuvad kas sellised muusika koolid nagu: Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia ja Elizabeth Gorjatseva ja Kirke Kallasmaa 6a
ranchera, corrido ja mariachi Enamus Mehhiko pille on võetud Hispaania muusikast Hümn Hümn kuulutati välja aastal 1854, 8.veebruaril Esitati esimest korda 15.septembril, aastal 1854 Muusika tegi Jaime Nunó Sõnad kirjutas Francisco González Bocanegra https://www.youtube.com/watch?v =Q8T9g7memUk Ranchera Traditsionaalse muusika žanr Esitab tavaliselt üks laulja kitarriga Laulud räägivad loodusest ja armastusest Muusika on kas polka-, valsi- või boolerorütmis Saatepillideks võivad olla kitarr, trompet ja akordion https://www.youtube.com/watch?v=fgLjjfJ8Ktc Corrido Populaarne mehhiko laul, luulevorm ja ballaad Räägib tavaliselt ajaloost ja keskkonna probleemidest On tavaliselt ½ või ¾ taktimõõdus Üks kuulsaimaid esitajaid on Chalino Sanchez https://www.youtube.com/watch?v=DoYjjGozYmg&list =PLWu-swybzbKygKMhwc8f0e7L_gsXOpLBi Mariachi Mehhiko filgi muusika vorm
Saksa rahvalaul Saksa rahvalaul on ühehäälne ja duur- helilaadis. Rahvalaulud on enamasti rahulikus tempos. Lauldi mitmekesi ja improviseeriti viisihäälele juurde lisahääli. Tantsu- ja pillimuusika 16. sajandist hakkas üha rohkem populaarsust võitma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti viiulit, lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ning tantsudest said populaarseks naabermaadest pärit polka, lendler ja valss. On ka levinud joodeldamine. Väike lõõtspill concertina Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suupill Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
· "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha eest" · "On kevad tulnud taas" · "Peagi saabun tagasi su juurde" · "Pärnu ballaad" · "Pühapäev Kadriorus" · "Saaremaa polka" · "Saaremaa valss" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Sinilind" · "Su silmist näen ma igal öösel und" · "Suveöö serenaad" · "Suudle mind" · "Tartu marss" · "Tsebarkul" · "Tiiu, Tiiu" · "Unelmate tänav" · "Vaid sina, Niina" · "Vaid sulle kuulub mu süda" · "Veel viivuks jää" · "Viimne valss" · "Viljandi serenaad" · "Õige valik" Arne Oit Arne Oit oli eesti helilooja ja akordionist
Lõõtspillid – lõõtspill Löökpillid lokulaud REGILAUL UUEM RAHVALAUL algriim lõppriim värsid värsid koondusid salmidesse eeslaulja + koor mehed ja naised nii üksi kui ka hulgi (naislauljad) FOLKLOORSED TANTSUD: labajalg polka kupparimuori ingliska keilender RAHVALAULE SEADNUD HELILOOJAD: Ester Mägi G. Greek Mart Saar V. Tormis MÕISTED neljajalgne trohheus värsimõõt, mis jaguneb neljaks kahesilbiliseks värsijalaks, kus vahelduvad rõhuga ja rõhuta silbid. skandeerimine – sõnarõhu allutamine viisirõhule allitenatsioon – kaashäälikukordus assonants – täishäälikukordus torrõ - koor setu laulus (kordab eeslaulja viisi)
helikõrgused, taktimõõt Siirdevormiline laul puudub iseloomulik värsimõõt, kohatine alg-,lõppriim ja parallelism, lihtsakoelised salmid, mis moodustatakse värsikordustest, refräänidest, tervele salmile mõeldud kindel viis (4-realine) Lõppriimilised laulud kindlatel sõnadel kindel viis, 4-realised salmid, viisid, suure heliulatusega viisid, funktsionaal-harmooniline mõtlemine(nn. 3 duuri lugu), viisid üldtuntud rütmis (valss, polka), saadeti pilliga ja lauldi laulumängude saateks, kindlad ringmängu viisid, mille sõnu võis vahetada Vaimulikud rahvalaulud seoses vennastekoguduste liikumisega, kirikumuusikat lauldi kodudes ja omal käel, ilustati ning muudeti, ning tekkisid uued lood, kirikutes ei kasutatud, tekkis omaette traditsioon (Cyrillus Kreek) Kuidas nimetatakse peamisi häälerühmi setu laulus? EESLAULJA, TORRÕ, KILLÕ RAHVAPILLID Kuidas liigitatakse Eesti rahvapille
Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul); Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt); Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt); Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt); Kiige-, mängu- ja tantsulaulud. Rahvapillid: torupill, parmupill, (hiiu) kannel. Tantsud: sabatants, eesti valss, polka, kalamies, ingliska, kupparimuori Koorid Sai alguse kihelkonnakoolidest. 20-tel a-tel asutati 1 kihelkonnakool (sest pärisorjuse kaotamine). Köstrid, kiriku- või kooliõpetajad. Lauldi vaimulikke laule. Laulud ühehäälsed alguses. Tugevad koorid Lõuna-Eestis. Valga seminar 1ne koht, kus hakati tugevalt eesti muusikat õppima. Eesti-Läti piiril. Puhkpilliorkestrid e pasunakoor e pillikoor. 42 koori 1869 I Laulupidu selts "Vanemuine" ametlik korraldaja(Tartu). Eelkäijad
Kollektiiv intoneeris väga puhtalt, vaatamata keerulistele viisikäikudele selles laulus.Järgnevalt esitas neidudekoor laulu ,,Puhkuse veedame viljandis". See laul tekitas tõeliselt kevade meeleolu. Soprani ja bassi käigud olid väga puhtalt ja kõlavalt välja lauldud. Laul oli köitev ja tekitas inimestes ühtekuuluvustunnet ning pani kõiki kaasa elama. Laulu lõpus kostus publikult vali aplaus, kuna esitus oli olnud suurepärane. Vahepalaks laulis Mariann Õmblus laulu ,,Kõige parem polka" ja saateks laulsid Viljandi muusikakooli neidudekoori õpilased. Järgnevalt tulid neidudekoori poolt esitusele laulud ,,Marsilaul", ,,Politseirock", ,,Suvelaul", ,,Lähme lapsed", ,,Mu suul ei ole sulgejat", ,,Kevadpidu".Solistide poolt kõlas vahealadeks palju hoogsaid lugusid . Kõik laulud olid suurejooneliselt esitatud ning noorte sümfooniaorkester muutis kontserdi palju huvitavamaks ja võimsamaks. Terve Pärimusmuusikaait oli täitunud kõlava lauluga.
perioodi iseloomustab tavapäraste zanrite puudumine. Helitööte nimikiri sulgub 150 tööga. Vokaalsümf. on tuntumad "Pulm",neli kantaati, laulutsükklid "naljajutud", "Neli Vene laulu", "Kassi hällilaul". Palju erisugust koorimuusikat. Klaverimuss on arvukas: kontsert 2le klaverile, sonaat 2le laverile, klaveri duett. Sooloklaverile: tsükkel "Viis tooni", "Viis kerget klaveripala". Orkestrimuusikas tähtis psalmide sümf, orkestri süidid. Veel on kontserttantsud "tsirkuse polka", "De Venosa monument". olulisel kohal lavateosed. Oopereid 4: "Oidipus Rex", "Ööbik". Eriti hinnatud balletid(14): "Tulilind", "Püha kevad", "Pulcinella"- põhinevad legendidel. Muusika võlu seisneb rütmi ja tämbri rikkuses. Oma olemuselt on tundemuusika eitaja. Ainastik vene folkloorist. "Petruska"- jutustab laada nukuteatri nukust. Tema õnnetust armastusest nukk baleriini vastu, kellel on tunded mooramehe vastu. Armukadedusest tapab mooramees P. GEORGE GERSHWIN (1898-1937)
sümfiooniaorkester. See on loodud inspireerima akadeemilise taustaga muusikat õppinud inimesi tegelema pillimängu ning ühtlasi elavdama Tartu muusikaelu. Kontserdi kavasse kuulusid: · Eduard Tubini Kurb valls, mis oli ühtlasi ka kontserdi avalooks. · Bela Bartok Rumeenia tantsud: 1. Jocul cu bata (Kepitants) 2. Braul (Vöötants) 3. Pe loc (Seisutants) 4. Buciumeana (Sarvetants) 5. Poarga Romaneasca (Rumeenia polka) 6. Maruntel (Kiire tants) · Jean Sibelius Valse Triste, mis tõlkes tähendab Kurba valssi. · Jean Sibelus Finlandia Teises osas esitati filmimuusikat: · H.Zimmer & L. Gerrard muusika filmist "Gladiaator" · J.R. Horner muusika filmiest "Titanic" · K.Badelt & H. Zimmer muusika filmiest "Kariibi mere piraadid" · H.Shore muusika filmist "Sõrmuste isand" Kontserdi I osas esitati sümfooniad. II osas filmimuusikat. II osas esitatud filmimuusika oli
Küsimused teose " Kevade " kohta. 1. Kust oli pärit Imelik? Tõukrest 2. Millest tegi Toots uiskudele raudu? Vikatiteradest 3. Jüri Kuslapi hüüdnimi? Tiuks 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? Reilenderit 5. Toots õpetas Kiirele konnasilma rohtu. Milline see oli? Pidi peale äikest aukliku kivi peale kogunenud vett võtma ja jalga määrima. 6. Mida ütles Toots Imelikule, kui ta Teelet tantsima rebis? Imelik, lase ruttu üks polka, ma lähen Tali pruudiga tantsima! 7. Miks sai köster Tootsi pingi alt kätte? Kiir näitas, et Toots laua all. Taga ajades jäi üks õpilane ette. 8. Mis puu see oli, mida Arno tihti silitas? Paju 9. Miks Arno Rajalt Teelega jumalaga jätmata lahkus? Rajal vaatavad Imelik ja Teele albumit. Tuleb Arno. Teele küsib üllatunult, et kuidas Arno sinna sattus. Palub Arnol istuda ja ulatab Imelikule kandle, et ta mängiks. Teelel ja Imelikul on seejuures väga lõbus. Äkki nad märkavad,
Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised ...
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada
14. Ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed: Suur Rannavärav, Pikk Hermann, Inglisild, Kolm Õde, Kuulsuse obelisk, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Estonia V/valge saal, Pirita klooster, Maa, Kuu, Päike, Suur Vanker, planeet Jupiter, Paks Margareeta Väikese algustähega: 1. Pühad, tähtpäevad: ehitajate päev, võidupüha, jõulud, hingedepäev, uusaasta, sõbrapäev, valentinipäev, Emadepäev, Isadepäev 2. Tantsud: valss, jenka, tango, polka 3. Nädalapäevad, kuud, aastad, ajastud: laupäev, märtsikuu, koera-aasta, jääaeg 4. Keeled, elanikkond, hõimud: hiina keel, läänemeresoome keeled, mulgid, võrokesed, slaavi hõimud, soome keel 5. Rahvused: jaapanlane, sakslane, eestlane 6. Üritused: olümpiamängud, rahvusvaheline pianistide konkurss, vabatahtlikud kõnevõistlused, laulupidu, paraad, sünnipäev, tantsupidu 7
Üks brügge pitsi liik on heegelnõelaga heegeldatud paelad, mis imiteerivad poepitse. Paelad ühendatakse kettkaarekestega ja nii moodustavad omapärased linikute, kraede ,patjade, kardinate mustrid. Päikese pits Päikesepits on alguse saanud Kanaari saartelt Hispaaniast täpsemalt tenerife saarelt. Selle järgi kutsutakse seda tenerife pitsiks. Kolmekümnendatel ja neljakümnendatel oli see pits tuntud kui Polka ämblikuvõrgu pits. Need ümmargused mustrid on tavaliselt kangastelgede, puu või plastiku peal tehtud. Neid tehakse nõelaga. Algupäraselt ei kasutatud seda pitsi kangastel tihti, aga 20. sajandi esimesel poolel läks pitside kandmine moodi. Süstik pits Prantsuse ehk süstik pitsi heegeldus tekkis Euroopas 18. sajandil. Sel ajal oli eriti moes kaunistada nii naiste kui ka meeste riideid pits kraedega
3/4 taktimõõdus. Tantsu nimetus pärineb saksakeelsest "Viener Valtzen". 4. Fokstrott on rahulik tants nagu aeglane valsski oma Aafrika-Ameerika klubide ja dzässi juurtega. Nimetus tuleb vodevillide esitaja Harry Fox`i, kes populariseeris tantsu enne I Maailmasõda, nimest. 5. Kvikstep on lõbus, elav, alguse saanud fokstrotist kui tema kiirem vorm põimunud teiste moehulluse tantsudega (tsarleston, polka, castle walk). Ladina-Ameerika tantse on samuti viis: samba, tsa-tsa-tsa, rumba, paso doble ja dzaiv. 1. Samba on ülemeelik, lõbus, algselt Brasiilia karnevalitants, mille iseloomu toob tantsupaar välja puusaliigutuste ja keharingidega üle põranda liikudes . 2. Cha-cha-cha on temperamentne, rütmikas, pärineb Kuubast ja tema juuri tuleb otsida mambost. 3. Rumba on romantiline, aeglaseim Ladina-Ameerika tants. Tants, milles kasutatakse palju
annaabi.ee 
