· Käsitöö tähtsus oli väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. · Müüdi igapäeva kauppa. · Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud. Käsitöö, tsunftid · Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse. · Väljaõpe · Kaitsti turgu · Kontrolliti kauba hindu ja kvaliteeti. · Tsunftid moodustato kõigepealt vanematel ja keerulistemalt käsitöö aladel. · Tsunftisundus- ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda · Skraa tsunftipõhikiri, see määras ära, mis tingimustel saadakse meistrik, tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. · Et saada meistriks tuli teha edööver, ehk meistritöö, maksta käsiraha ja korraldada teiste tsunftimeistritele joodud, ehk pidu. Tuli omada kodanikuõigusi ja pidi olema abielus. Kaubandus
ning kõik seda endale lubada ei saanud. Selle tagajärjel juhtuski see, et eksam oli nii koostatud, et paljud inimesed ei saanud meistriks ja sellepärast tekkisid tsunftijäneseid. Nad hakkasid müüma oma valmistatud tooteid ebaseaduslikult ja salaja. See oli suur risk nende kõikide jaoks, kes sellega tegelesid. See oli kindlasti üks miinustest, sest ebaseaduslikult asjade müümine on kuritegu ja sellega ei tohi tegeleda. Üks miinustest oli veel ka tsunftisundus. Selle tagajärjel tõrjuti välja mittesakslased ehk undeutchid ja tsunfti jäid ainult sakslased. Tsunfti põhikirja skraa järgi määrati ära, kes saab meistriks ja kes tsunfti liikmeks. Sellel ajal tuli valmistada oma meistritöö ja maksta käsiraha. Mõnel alal lubati ka undeutchidel meistriks tõusta, aga seda vaid siis kui sakslasi ei jätkunud. Keskajal oli tsunftisundus halb, sest et see polnud üldsegist vajalik ning ilma selleta oleks ka hakkama saanud ning see ongi
LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS Majandusharud Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus, kuid hariti ka põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level
väljaõpet. Vähem olid hinnatud näiteks saunamehed, habemeajajad, odavat materjali töödelnud linakangurid, sest nad töötasid kas odavamate materjalidega või nende amet oli nö teenindav. 3. Miks tekkisid keskaja linnas tsunftid? Tsunftid hakkasid tekkima käsitööliste vajadusest kaitsta ühiselt oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et iga käsitööline suudaks endale ja oma perele elatist teenida. 4. Kirjelda, kuidas tsunftisundus mõjutas käsitöölise elu ja tööd. Head mõju, sest neil polnud nii palju konkurentsi ja nad said hästi oma perele elatist teenida, sest samal elukutsel hoiti kindel meistrite arv. 5. Miks on kaupmehe amet parem kui käsitöölise oma? Oleneb käsitöölise ametist, aga enamasti teenib kaupmees rohkem. Teda hinnatakse rohkem. Ta saab tuua oma perele eksootilisi asju ja rohkem reisida. On targemad. 6. Miks on käsitöölise amet parem kui kaupmehe?
Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam spetsialiseerumine ja sellega seoses uute tsunftide moodustumine. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnades kehtis TSUNFTISUNDUS, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk SKRAA, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud VANEM. Tsunft täitis ka oma liikmete suhtes vastastikuse abistamise ja ühiskassa ülesandeid. Tsunftil oli ka oma kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik. Linna
Pilet 13 1. Käsitöö ja käsitöölased 2. Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused, olulisemad retked* 1. Käsitöö ja käsitöölased a) Materjalid · pt 18 lk 86 - 89 · TV pt 18, ü 2, 3 b) Ülevaade · Kojad linna sees, jagati eraldi linnaosadesse (mida häirivam eriala, seda rohkem linna ääres see asus). Erialasid ja meistreid oli sõltuvalt linna suurusest, mõned alad olid auväärsemad (näiteks kullasepp, rätsep, pagar), mõned vähem (linnakangur, saunamehed, habemeajajad). · Käsitöölased pidid kuuluma tsunfti. Kui keegi ei kuulunud sinna siis hüüti teda vusserdajaks ja pidi trahvi maksma. Tsunft korraldas liikmete vaba aja ja muu elu. Hoolitses ka nende perede eest, korraldas pidustusi ja korraldas liikmete ajaveetmist. Tsunfti juhendas meister. · Õppimist alustati õpipoisina. Olenevalt erialast oli õpiaja kestvus erinev. Näiteks kullasepal oli õppimisaeg 7-10 aastat. ...
kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) Gild keskaegne ametiühendus kaitses oma liikmete huve korraldas seltsielu pakkus vajadusel abi ja toetust hoolitseti leskede ja orbude eest Käsitöö Käsitöö tähtsus oli teisejärguline Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu Käsitöö Tsunftisundus ja Skraa tsunfti põhikiri 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks Muudele oli erialaga tegelemine keelatud Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa Määras ära meistritingimused Määras tsunftiliikmeks saamise korra Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid Kaubandus Eestil on kaubnduseks soodne asend Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele
majapidamise ja käsitöö vallas, sellele viitavad keelelaenud nt. tool, püksid jne. Eestis oli keskajal 9 linna, neist kuulusid Hansa Liitu neli: Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi ja Tallinn. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne koosnes ametiühendustest. Gildi ülesanded: ühendab kaupmehi, kaitseb liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid häda korral abi ja toetust, hoolitsesid leskede ja orbude eest. Tsunft- käsitööliste ametialane liit, tsunftisundus Skraa- tsunfti põhikiri Venemaale veeti: Flandria kalevit, Reinimaa relvi, metalltooteid, Rootsi vaske, Skane heeringaid; Pr. , Portugali ja Saksa sooli, veini, õlut, vürtse. Läände veeti Venemaalt: karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, liha, kanepit. Liivimaalt veeti peamiselt: teravilja, lina, kanepiheiet köie tootmiseks, paekivi ehitus-ja hauaplaatideks, puitu.
ainuvõim ning kehtestus üldise hääleõiguse põhimõte, mida esialgu piirati. Inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, seega poliitika sai kõigi asjaks. Võimalikuks sai uute võimekate inimeste esiletõus, kellel vana korra seisuslikkuse tingimustes polnud karjäärivõimalust. Siinkohal võiks näiteks tuua Napoleoni. Kogu vana korra aegne ühiskond lammutati, tühistati privileegid ning seati sisse võrdsus maksude tasumisel. Kindlasti võib heaks lugeda ka seda, et kaotati tsunftisundus ja kehtestati õigus vabalt valida oma tegevusala. Revolutsiooni tulemusel kasvas ka rahvustunne, mis haaras peale prantslaste ka teisi Euroopa rahvaid, eriti Napoleoni sõdade tagajärjel. Aastatel 1789-1845 toimusid suured muutused, mis mõjutasid nii Euroopat kui ka kogu maailma. Sellest ajajärgust pärit muutuste mõjud kestavad veel tänapäevalgi.
tavaliselt Väike-Gildiks · Gildid olid staatuslikud organisatsioonid 6. Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli teisejärguline · Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala · Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms · Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad · Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu 7. Tsunftisundus · Ametialade järgi koondusid käsitöölased tsunftidesse, need · Korraldasid väljaõpet · Kaitsesid turgu · Kontrollisid hinda ja kvaliteeti · 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks · Muudele oli erialaga tegelemine keelatud · Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased 8. Skraa tsunfti põhikiri · Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa
Kõigepealt nõuti meistritöö ehk sedöövri esitamist. Sellele lisandus veel suur meistrimaks tsunftikassasse. Kandidaadil tuli korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus, mis osutus paljudele sellidele üle jõu käivaks. Et alustada tööd meistrina, oli vajalik ka veresugulus oma seinise meistriga või abiellumine tema perekonda. Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Enamikes linnades kehtis ka tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Tsunftikorraldus oli keskaegses linnas väga tähtsal kohal. Tsunfti kuulunud käsitöölased tagasid toodete kvaliteetsuse ja ametisaladuste hoidmise, mis tagas traditsioonide kestvuse. Tsunftikorralduse heaks vaatepunktiks võib pidada selle, et meister, kes oli saavutanud oma taseme ja karjääri elas küllaltki kindlustatud ja rahulikku elu
– 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251 Linnade juhtimine • Raad – bürgermeistrid – raehärrad – rae juures linnafoogt • Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid – tsunftisundus, tsunftijänes – skraa Kaubandus • Hansa Liit – Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu • Vahenduskaubandus – teravili välja – Euroopast sool, tekstiil, metall – Venemaalt karusnahad, vaha Kirikuelu • Piiskop – Tallinn – Tartu – Saare-Lääne • Toomkapiitel • Sinod • Visitatsioon • Mungaordud – tsistertslased – dominiiklased – frantsisklased – augustiinlased Reformatsioon
laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad reformid kogu Euroopas, deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust, kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, kirik allutati enam riigivõimule-ei pälvinud rahva poolehoidu, keelati piinamised ja kaotati surmanuhtlus, kehtestati seitsmeaastane koolikohtustus, kaotati pärisorjus-linnades tsunftisundus, Austria jagati kümnekonnaks piirkonnaks, riigikeeleks saksa keel. FRIEDRICH II keelas piinamised, kehtestas usuvabaduse, merkantilism, edendas kartulikasvatust näljahädadest üle saamiseks, lasi kaotada pärisorjuse, lasi rajada uusi külasid ja talusid, tugevdas sõjaväge ja kasutas seda Austria pärilussõjas, vallutas Austrialt ära Sileesia. Mis eristab absolutismi valgustatud absolutismist? Absolutism on koondunud mööndusteta monarhile, kuid
Vabadik-maata või vähese maaga enamasti palgatööst elatuv talupoeg. Sulane, teenija- pikemaks ajaks palgatud inimesed, elasid peremehe talus. Linnaõigus-maaisanda antud õigus, mis andis linnakogukonnale autonoomia. Raad-linna valitseja(kogu) mille suurus sõltus linna suurusest. Gild- kaupmeeste või käsitööliste ühing. Suur gild-kaupmehi ühendanud gild. Mustpeade vennaskond-gild. tsunft - käsitööliste kogu, kuhu kuulusid üheala käsi töölised. Tsunftisundus-käsitööliste kohustus kuuluda tsunfti. Tsunfti jänes ehk vussermeister käsitööline, kes ei kuulunud tsunfti. Skraa - tsunfti põhikiri. Hansa liit-kaubalinnade liit. 11. 1208-1227 muistne vabadusvõitlus1343-1345 Jüriöö ülestõus 1346 - Taani kuningas müüs maha oma valdused 1535 tulivälja õpik nim ,,Katekismus"
6.12.1.3.1. Eesti sisene Saaremaalt mandrile 6.12.1.3.2. Venemaalt, Soomest, Lätist 6.13.1695-1697 SUUR NÄLG - 75 000 inimest 6.14.Rootsi ajal oli 3 rüütelkonda (Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa) 6.15.Talupoegade maa arv vähenenud, mõisatel suurenenud 6.16.Mõis on majapidamisüksus, mis moodustub erinevatest küladest ja mille keskel on mõisniku elukompleks 6.17.Kõik mis meri annab oli selle, kes leiab 6.18.Jätkuvalt tsunftisundus (et tegelda käsitööga pidi kuuluma tsunfti) (linnas pidi olema vähemalt 3 kindla ala käsitöö meistrit, et võiks moodustuda tsunft) 6.19.Manufaktuuri asemel kasutati arvatavasti sõna VESKI 6.20.Hüti manufaktuur ehk klaasikoda (Eesti vanim, asus Hiiumaal) 6.21.Luteri usk oli võitluses 6.21.1. Katoliku usk 6.21.2. Maausk (nõiad!) 6.21.3. Luterlusest valesti arusaamisega 6.22.Konsistoorium oli kirikuvalitsus, mis kontrollis kiriku õpetuse sisu
7. Reini Liit sinan kuulus 16 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa riiki. Viimastes viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju, likvideeriti kloostrid ja loodi riiklike koolide süsteem, milles eriline rõhk pandi gümnaasiumidele. Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Pärisorjuse kaotamine. Linnaseadus muutis magistraadid linnakodanike poolt valitavaks, 1811 kaotati tsunftisundus. Kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juutidele anti kodanikuõigused. Berliini ülikool 1810. 8. Erinevalt senisest Saksa liidust oli uus ühendus föderaalriik. Kõrgem võimuorgan (parlament) oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Juhtiv ametiisik oli liidukantsler Bismarck. 9. 29 kubermangu Venemaa Euroopa-osas. Läänes liitusid selel alaga 15 kubermangu, mida asustasid samuti slaavlased ukrainlased ja valgevenelased. Kokku moodustasid need 44
levale ediktile, mis pidi ära hoidma leivapuuduse riigis. Selle kõrvale loodi ka riiklik süsteem, mis nägi ette kaupmeestele ja kompaniidele riigikassast summade eraldamist, kui viimased olid nõus linnu varustama. Vaatamata 1774. aastal aset leidnud viljaikaldusele, mis tõi endaga kaasa hindade tõusu, õnnestus Turgot'l siiski veel kuuele reformiediktile allkiri saada. Üks neist mine- tas talupoegade teetegemise kohustuse, mis muutus nüüdsest riiklikuks ettevõtmiseks. Kaotati ka tsunftisundus enamikul käsitööaladel. Kuid reformide põrkumisel privilegeeritud seisustega saadeti Turgot' erru ja tehtud ümberkorraldused tühistati. Tulemusi ei andnud ka järgnevate majandlaste katsed. Lahendus üle pea kasvanud võlgadele leiti viimaks maamaksu kehtestamise näol, mille sisseseadmine nägi aga ette Notaablite kogu kokkukutsumist. Otsusega seegi reformi- projekt tagasi lükata, viis absolutismi Prantsusmaal täielikult kriisi. Absolutistliku valitsemisvormi tulem 17.-18
· Uue ühenduse tekkimisega kaotas tähtsuse Saksa-Rooma keisririik. · 1804. aastal olid Habsburgid võtnud kasutusele Austria keisri tiitli · 1806. aastal lakkas olemast Saksa- Rooma riik Suured reformid Preisis · 1806. aastal said lüüa Napoleoni keisririigi vastu peetud sõjas · 1807. aastal kaotati pärisorjus · Linnaseadus(1808) muutis magistraadid linnakodalike poolt valivavaks · 1810. aastal rajati Berliini ülikool. · 1811 kaotati tsunftisundus. Üliõpilasliikumine · Pärast Viini kongressi (1815) Saksamaa killustus püsis · Viini kongressi otsusel moodustus Saksa liit,kõrgeim organ oli Liidupäev · Saksa liidul polnud mingeid täitevvõimu organeid, sõjaväge ja raha · Rahvusliku liitumise kandjaks olid tudengud · 1817. aastal otsustasid Jena üliõpilased tähistada luterliku reformatsiooni 300. ja Leipzigi Rahvastelahingu neljandat aastapäeva.
Tähtsal kohal oli ka põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel,aiandus ja kariloomade pidamine. Käsitöö tehti kõik algusest lõpuni ise. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised,kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad. Tsunfti põhiülesanne oli kontroll käsitööndusliku tootmise,toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikes linnades kehtis tsunftisundus,mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. Skraa,mis määras tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meitsrite seast valitud vanem. Et saada meistriks, tuli tuli esitada meistritöö. Kui kõik oli sobivaks tunnistatud, tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus. Paraku käis see enamusele üle jõu. Et alustada
Koondas kaupmehi (Suurgild, Mustpeade vennaskond), käsitöölisi (Väikegild). Ühtekuuluvustunne. Gildi kuuludes näidati ühiskondlikku staatust. 53. Mustpeade vennaskond vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendav kaupmeeste ühing. Sinna kuulusid ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. 54. skraa tsunfti põhikiri. Määras ära meistri ja tsunftiliikmeks saamise tingimused ja töötamise reeglid. 55. tsunftisundus kohustus kuuluda tsunfti. Erialase tegevuse esmane eeldus. Ilma kohata tsunftis ei tohtinud kaubandusega linnas tegeleda. 56. piiskop kristliku maailmapildi kandjad. Vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid (kuna olid tavaliselt võõramaalased). 57. toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast. nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. 58
põhiseadus- taastati varanduslik Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri tsensus ning vabaturumajandus. See riigipööret loetakse enamasti ka oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, Prantsuse revolutsiooni lõpuks. mis Prantsusmaal reaalselt kehtima 3 konsulit: Bonaparte, Sieyes, hakkas. Selle kohaselt muudeti ka Ducos 1799 uus põhiseadus- Napoleoni rahvustunde tõus,aadel kaotas koostatud, vabariik säilis. positsiooni, kaotati tsunftisundus, 1801-kirik allutati riigile > Napoleon sõjaväekohustus.Viini kongress, keisriks kutsuti ka Euroopa kontsert.216 1802- Napoleon kuulutas enda esindajat. Kongressi peaorganisaator konsulikoha eluaegseks. Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks Napoleone Bonaparte; alates 1796. oli kindlaks määrata riigipiirid, mis aastast Napoléonoli Prantsusmaa seoses Napoleoni vallutustega olid valitseja 11
ja oskuste keerukusest Paremate ametite hulka arvati kullassepad, rätsepad, kukkursepad, pagarid, maalrid, klaassepad Käsitööametid Tsunftid 12.-13. sajandil koondusid käsitöölised spetsiaalsetesse kutseühingutesse ehk tsunftidesse Selle põhjuseks oli kaitsta ühiselt oma huve ja kõrvaldada konkurentsi, et iga käsitööline suudaks elatist teenida Raad määras, kui palju võib ühe eriala meistreid linnas ametis olla Euroopa linnades kujunes välja tsunftisundus ehk kord, mis lubas teatud erialal töötada ainult vastava tsunfti meistril Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem Käsitööameti õppimine Ameti õppimist pidi alustama juba noorelt käsitöömeistri juures õpipoisina Lihtsamatel kutsealadel piisas meistriks saamiseks aastast, kuid keerulisematel aladel läks aega mitu aastat Sellele järgnesid selliaastad, kus pidi end täiendama teise linna meistri juures
Reini Liit, kuhu kuulus 16 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa riiki. Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Rahvuslikku vabadusvõitlust valmistasid ette ka suured reformid Preisis, mis viidi läbi värast IV koalitsiooni lüüasaamist Napoleoni keisririigi vastu peetud sõjas 1806. Aastal. Tähtsaim nendest oli pärisorjuse kaotamine 1807 aastal. Linnaseadus (1808) muutis magistraadid linnakodanike poolt valitavaks, 1811 kaotati tsunftisundus. Rahvusliku liikumise üheks juhtivaks keskuseks kujunes 1810. Aastal asutatud Berliini ülikool, kuhu koondusid oma aja eesrindlikud teadlased, kellest mõned olid alustanud avalike loengute pidamist juba enne õppeasutuse ametlikku avamist. Napoleoni sõdade lõppjärgus osalesid sakslased esialgu sõjakäigus Moskvasse. Pärast Suure armee hukkumist võitlesid Preisi jt Saksa riikide väed Prantsuse keisririigi vastu, sealhulgas
Pärast seda hakati rajama ka teisi raudteid. · Tihendas Venemaa suhteid Eestiga · kiirendas tööstusettevõtete ja asulate rajamist · suurenes transiitveoste tähtsus · avardusid kaubavahetuse võimalused · kiiresti arenes ka sisekaubandus LINNASTUMINE Linnastumise tõi kaasa tööstuse kiire kasv, sotsiaalne kihistumine ja kaubalis-rahaliste suhete areng. 19. sajandi alguses elasid linnas peamiselt sakslased, hiljem peamiselt eestlased. Tsunftisundus püsis kuni 1860. aastani 1877 Vene linnaseadus juhtimine linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv, kuid õiguslikult olid nad teisejärgulised kodanikud. Kadakasakslane eestlane, kes tahtis näida sakslasena, varjates oma päritolu ÄRKAMISAEG EELDUSED · eestlaste majandusliku jõukuse kasv · eestlaste haridustaseme tõus · eestlaste otsustusõiguse kasv
Tallinn on oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Linnastumine Linnastumise tõid endaga kaasa tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng. 19saj. esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Tsunftisundus püsis Eesti linnades kuni 1860 aastate lõpuni. 1877 aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode
linnlane. 20.sajandi algul oli Eestis kokku 12 linna, nendest suuremad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. Kiiresti kasvasid tööstusetevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümer kujunenud alevid ja alevikud Sindi , Tapa, Türi,Tõrva,põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kapmehed,töölised ja ametnikud. Kuni 1860.aastate lõpuni kehtis Eesti linnades Tsunftisundus. Linnajuhtorganid olid:rad,raehärrad ja bürgermeistrid. Neid valisid Sakslased, kelle käes oli ka juhtipositsioon käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel oli küll linnaelanike seas saavutanud ülekaalu eestlased, kuid neile jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. 1877.aastal hakkas Eestis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemisekorda muudeti.
saksamaa pinnal. Napoleon Bonabarte juhtimisel peetud sõjad tõid kaasa muutused Saksa riikide süsteemis.1803 likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väiksed ilmalikud riigikesed, mida oli üle 100. Suurimad Baier, Baden, Württemberg. 1806 moodustati nende baasil Reini liit seal viidi läbi reforme, vähenes aadli mõju, eriline rõhk koolisüsteemile ja gümnaasiumidele. 1807. kaotati pärisorjus, kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juudid said kodanikuõiguse, 1811. kaotati tsunftisundus. Pärast viini kongressi(1815) saksamaa killustatus püsis kuigi saksa riikide arv vähenes 34-le, millele lisandus neli vabalinna(hamburg, bremen, lübeck ja frankfurt). Moodustati saksa liit, kõrgeim võim Liidupäeval mis koosnes riigijuhtidest. Rõhutati suveräänsust ja ei olnud ühist sõjaväge, raha jms. Otsused olid soovituslikud mitte kohustuslikud. Saksamaal kujunesid nüüd rahvusliku liikumise kandjaks tudengid.
Lisaks võeti sinna ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Mustpea abielludes sai temast tavaliselt Suurgildi liige. 3. Käsitöö · Tsunft oli grupp ühe erialaga tegelevaid käsitöölisi, selle raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. · Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud, sest Liivimaale jõudis kvaliteetseid importkaupu. · Tsunftisundus tähendab, et kõigil tegutsevatel käsitöölistel oli kohustus kuuluda tsunfti. Sellega hakati aina enam mittesakslastest käsitöölisi väärikamatelt aladelt välja tõrjuma. · Skraa oli tsunfti põhikiri. See määras, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Meistriks saamine: a) Alustati õpipoisi/sellina. b) Tuli omandada tööoskused mõne meistri juures. Õpe kestis u 3 aastat,
Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnakodanike hulka loeti suurem osa linnaelanikest, teenijad ja pärisorjad välja arvatud. Kodanikud jagunesid kuude klassi, nende liigitamisel oli määrav kodaniku-elaniku poolt deklareeritud varanduse suurus. 1785. aasta linnaseadusega 7 kaotati tsunftisundus käsitöö põhialadel. Linnaaseadus kohustas linnavalitsust sisse seadma kinnisturaamatud, kuhu tuli kindlate numbrite all registreerida kõik linna majad
näiteks Püha Kanuti kild ja Püha Olavi kild. Käsitöö osatähtsus oli siin väiksem kui paljudes lääne linnades ning eelkõige rahuldasid need elanikkonna igapäevaseid vajadusi. Peenemaid oskusi nind välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti kauba kvaliteeti ning hindu. 15.-16.sajandil sai suuremates linnades tsunfti kuulumine erialase tegevuse esimeseks eelduseks. Ajapikku jõustus tsunftisundus, mille tõttu tõrjuti kõrgematelt ametikohtadelt järjekindlalt mittesakslased. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraa, see määras ära meistriks ja liikmeks saamise tingimused ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Kuna keskajal Liivimaal ei eristatud õpipoisse ning selle, pidid õppimise lõpetanud esitama meistriks saamise nimel meistritöö, maksta käsiraha ja korraldada teistele liikmetele pidu.Turu kaitseks hoidsid tsunftid meistrite arvu
Keskaegne linn koosneskitsaste kylatänavate läbikäikude ja siseõuede võrgustikuks. Paljud tänavad olid nagu koridorid. Majade uhkmead kyljed olid tänavapoole. Keskaja inimene armastas eredaid värve(kuldset ja punast). Keskaegsel linnal oli enamasti 2 tunnust linnamüür ja linnaõigus. Eelseisundis olid linnakodanikud kelle seals t6usid esile rikkad kaupmehed pankurid ja linnaaristrokraadid(patritsiaat) Linnade majandus Enamikes linnades oli tsunftisundus st seda et ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud ühe v teise k2sitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, mis määratles ka stunfti hierarhia-õpipoiss sell meister. Tsunfti eesotsas oli meistrite seast valitud vanem. 1220 aastatel t6usis läänemerekaubanduses eseile lübecki vabalinn. 14-16 saj yhendas hansaliit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal kuulus sinna enamis Novgorodi-Köln-Londoni jooonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu.
al 1209 aastast. Hispaanias asutati esimesena 1218 Salamanca ülikool.Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast. Pärast seda võis valida usu,arsti ja õigusteaduskonna vahel. Ametijuht oli dekaan. Meie kultuurilugu mõjutas Uppsala ülikool. 8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunfitedesse. Põhiüliesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohasel ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus- skraa, mis määratles tsunfti hierarhia õpipoiss,sell,meister. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild ja sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. 1220. tõusis Läänemere kaubandus esile Lübevki vabalinn
esemete komplekti. Kandidaat pidi korraldama tsunftiliikmetele meistrikostitus. Oli vajalik veresugulus oma senise meistriga või abiellumine tema perekonda. 23) Selgitage mõne lausega, milline oli tsunftinduse positiivne ja negatiivne mõju majandusele Positiivne mõju on see, et kaupu oli alati nii palju kui vaja: ei rohkem ega vähem, ka meistrid ei olnud ei rikkad ega vaesed. Nii tasakaalustas tsunftisundus majandust, muutes seda ühtlasemaks ja ei olnud järske tõuse ega mõõne ega erinevusi käsitööliste vahel. Negatiivne mõju oli see, et tsunftid hoidsid käsitööesemete hindu üsna kõrgetena, nii ei saanud seda tavalised inimesed osta. Sellega pidurdati majanduskasvu. Kui kaubad oleksid olnud odavamad, siis saaksid neid ka vaesemad osta, nii ostetaks rohkem kaupu ja oleks majanduskasv. Samuti, käsitöölised töötasid enamasti ainult oma
al 1209 aastast. Hispaanias asutati esimesena 1218 Salamanca ülikool.Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast. Pärast seda võis valida usu,arsti ja õigusteaduskonna vahel. Ametijuht oli dekaan. Meie kultuurilugu mõjutas Uppsala ülikool. 8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal – Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunfitedesse. Põhiüliesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohasel ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus- skraa, mis määratles tsunfti hierarhia – õpipoiss,sell,meister. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild ja sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. 1220. tõusis Läänemere kaubandus esile Lübevki vabalinn
haridus, arhitektuur, kirjakultuur Linna valitsesid: raad (reahärrad ja bürgermeitsrid) Linnaelanikud: kaupmehed, käsitöölised, lihtrahvas. Peatükk 21 Linnaelanike põhilised elatusalad kaubandus, käsitöö ning ka põlluharimine, aiandus ja kariloomade pidamine. Tsunft grupp käsitöölisi, kes tegelevad sama alaga. Põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Tsunftisundus selle kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Skraa - tsunfti põhimäärus, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpiposs, sell, meister. Eesotsas seisis vanem. Tsunfti ülesanded: sõjaline organisatsioon, vastastikkune abi ja ühikassa. (väike)gild üle linna paiknevad käsitöötsunftid kõik koos. Nt: Oleviste ja Kamuti Suurgild kaupmeeste ühendus. Mustpeade gild vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid koos.
rae juhatuse liige Ülesanded : *linna sissetulekute, heakorra ja kindlustuste eest hoolitsemine *rakendas abõinõusid kaubanduse ja käsitöö edendamiseks. *kaitses linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega *kandis hoolt kirikute ja koolide eest *korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist. *oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas nii tsiviil- kui kriminaalasjus *valvas kodanike julgoleku järgi *püüdis vähendada tuleohtu , kindlustada öörahu linnas Tsunftid, ülesanded, skraa. Tsunftisundus. tsunft ühe ala käsitöö meistreid ühendav kutseühing. Ülesanded : *reguleerisid tootmist *kaitsesid turgu *korraldasid kutseettevalmistust *hoolitsesid oma liikmete eest , ka abivajajate leskede ja orbude eest *tagas oma liikmetele seisukohase elu skraa tsunfti põhikiri, kinnitatud rae poolt : määras ära meistritingimused , määras tsunftiliikmeks saamise korra. Analüüsi tsunftide rolli keskaegses linnas. Kas tsunftikord oli majanduse seisukohalt arendav või pidurdav?
tekkis Seine´i jõe koolmekohta, mille ümber oli arenenud põllumajnduspiirkond.Linna valitses RAAD eesotsas bürgermeistriga.Linnakohus.Kaitsevägi.Müntide vermimise õigus Enesemaksustamise õigus Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunftidesse Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam spetsialiseerumine ja sellega seoses uute tsunftide moodustamine Linnades kehtis tsunftisundus Igal tsunftil oli põhimäärus skraa Tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud vanem (oldermann) b)keiser justinjanius(527-565) *Teda iseloomustavad suured vallutused. Ta võttis eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamise endistes piirides. Seda ta teha küll ei suutnud, ometigi vallutas ta Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. Samas võitlus Pärsiaga edukas polnud
Gildidel oma traditsioonid tugevdati liikmete ühtekuuluvust ja näidati ühiskondliku staatust. Käsitöö Põhiline transiitkaubandus. Siinsed käsitööharud rahuldasid igapäevaseid vajadusi: tarbeesemed ja toiduained. Peenemaid oskusi nõudvad alad olid vähem esindatud, aga siis jõudis ka kvaliteetset importkaupa. Ametialade järgi tsunftid, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti hindu ja kvaliteeti. Astus jõusse tsunftisundus, millega kaasnes mittesakslaste väljatõrjumine. Tsunfti põhikiri e. skraa, see määras tingimused meistriks ja tsunfti liikmeks saamisel ning eriala töötamise ja konkurentsi reeglid. Tsunftid said meistrite arvu piirata. Ei eristatu selle (vandersell rändav sell) ja õpipoisse, meistrikoha saamiseks tuli näidata oma võimeid peale meistri juures õpimist. Vusserdaja tsunfti jänes, üritas üksi äri ajada, aeti linnast minema 1918. lõpetati ametlikult tsunfti kord. Kaubandus
nad toetasid oma liikmeid. Suurgildi kuulusid kaugkaupmehed, kes olid ka kõige edukamad inimesed. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja sellid. Kui nad abiellusid, läksid nad Suurgildi. Väikegildi oli käsitööliste oraginsatsioon. Käsitöölised kuulusid tsunfti. See eksisteeris, et tagada kvaliteetne väljaõpe, et turule ei tuleks liialt meistreid, et oleks olemas kvaliteedi ja hinna kontroll. 15.-16. sajandil oli tsunftisundus ehk kui tsunfti ei kuulunud, ei tohtinud oma kaupa turul müüa. Meistriks saamiseks tuli läbida pikk väljaõpe ning lõpuks läbida meistritöö. Samuti tuli näidata, et sa oled rahakas ehk tuli korraldada teistele pidu. 10. Maarahva jagunemine erinevateks kihtideks. Rahvaarvu muutus ja seda mõjutanud tegurid. Talurahva õigusliku olukorra muutus ja seda mõjutanud tegurid. Talupoegade põhilised tegevusvaldkonnad ja nende usuelu
tähtsad kui inimene. 20. Riik ja ühiskond Prantsusmaal suure revolutsiooni ajal reformikatsed absolutistliku monarhia raames uus kuningas louis XVI ilmutas valmidust mõnedeks reformideks ja määras ametisse rahandus pea kontrolöri turgot kellel oli võim kogu majanuduse üle ja kes tahtis kaotada tsunftid ja ja maksustada aadli ning kiriku. turgot pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja-ja leivakaubanduse. taheti kaotada tsunftisundus kuid sellevastu protestisid kästitööllased, kartes vaba konkurentsi puhul tööst ilma jääda.1776 saadeti turgot erru ja tema reformid tühistati.uueks kontrolöriks sai necker kes üritas kokku hoida õukonna pealt. kui see ei õnnestunud siis võttis ta riigile palju laene ja aastaks 1788 ei suutnud prantsusmaa neid enam tasuda. kutsuti kokku generaalstaadid. (revolutsiooni algus, asutav kogu) varem oli kõigil kolmel seisusel võrdselt saadikuid
21. LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS MAJANDUSHARUD · voorimehed: veovoorimehed ja sõiduvoorimehed madalam kiht · põllumajandus, aiandus, linnast väljaspool · karjakasvatus: lehmad, hobused, sead, lambad jne. linnas oli ka karjateed, mis viisid lauta või lähedalolevale heinamaale · leidus ka kalureid TSUNFTID JA GILDID · tsunft- moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelevad inimesed. Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja müüki. Tsunftisundus ilma mingisse kinglasse tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Skraa põhimäärus, mis määretles hierharhia: õpipoiss, sell ja meister. Vanem- meistire eesotsas olev nn olderman, neile kuulus kas kirik või kabel. Joodud- tsunftide kokkutulekud. Tsunftimeister- juhtiva osaga tsunftides, nende alluvuses olid sellid, õpipoisid, kes ka elasid tema juures. Keskaja lõpu poole kriteeriumis tõusid. Õpipoiss pidi olema kristlane, õppima 2-3 a
inimesi) tuntakse ka kui Jakobiinide terror) 4) Direktooriumi aeg 1795-1799 5) Konsulaat 18. brümjäärist 1799 kunin kroonimiseni 2. dets 1804 6) Napoleoni ajajärk 1804-1815 TULEMUSED: • Lammutab vana korra (feodaalkorra) aegse ühiskonna ja rajass uue sotsiaalse korra - Kaotati seisused ja seisuslikud privileegid, võrdsus maksude tasumisel (varem aristokraatial eesõigustatud seisund) • Kaotati tsunftisundus- igaühel kehtestati vaba juurdepääs ametile • Kehtestati kõik kodanikuvabadused ja õigused. Inimene on kodanik ja rahvas on võimu kandha (varem ustavus kuningale) • Tagatakse usuvabadus, õigus eraomandile ja selle puutumatusele • Erinevate poliitiliste vaadete eksisteerimine sai normiks, osalemine poliitikas sideus rahva ühtseks tervikuks. 4.08.1789 otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud, kaotati feodaalkord,
Gildid täitsid omaette eriülesandeid ning moodustasid vajadusel ka kaitsesalku. Gildide ja tsunftide liikmed moodustasid kodanikkonna. Käsitöö linnas, tsunftid, reeglid, meistriks saamine: olulise osa linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid tsunftidesse, tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnades kehtis tsunftisundus, ilma kindlasse tsunfti kuulumata ei tohtinud mingi käsitööga tegeleda. Tsunftil oli põhimäärus e. skraa, mis määratles hierarhia õpipoiss, sell, meister, tsunfti eesotsas meistrite seast valitud vanem. Vastastikune abistamine, ühiskassa, tsunftil võis olla oma kaitsepühak, kabel või kirik, ta oli ka sõjaline organisatsioon. Tsunftid kaitsesid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu, tsunftiväline käsitööline tsunftijänes.
Poliitika sai põhimõtteliselt kõigi asjaks, inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja. Kontitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad. - aadel kaotas oma positsioonid, mis võimaldas uute võimekate inimeste tõusu, kellel vana korra range seisuslikkuse tingimustes polnud mingit karjäärivõimalust (näiteks Napoleon) - lammutati vana korra aegne ühiskond, tühistati privileegid, võrdsus maksude tasumisel, toimus omandi üleminek keskkodanluse ja talupoegade kätte. - kaotati tsunftisundus ja kehtestus õigus vabalt valida oma tegevusala - sõjaväekorralduses juurdus üldise sõjaväekohustuse printsiip - rahvustunde võimas tõus, mis prantslaste järel haaras ka teisi Euroopa rahvaid, eriti Napoleoni sõdade tagajärjel 2) Muutused sõjapidamises: - muutused sõjapidamises (vt. õpik lk.169-174) – vabatahtlike kaasamise tõttu kujuneb peamiseks võitlusviisiks üksikvõitlejate ja massiliste rünnakukolonnide kombinatsioon. Sõjavägi kujunes senisest
tõusid sadamalinnad: Tallinn ja eriti Narva. Arengut pidurdas tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu; rajati esimesed manufaktuurid – keskuseks Narva; muutus välisilme, valitsevaks kunsti- ja ehitusmoeks oli barokk Linnad Vene ajal Tartu, Rakvere, Valga, Põltsamaa olid Põhjasõja lõppedes hävinenud Linnad säilitasid provintsliku ilme; kehtisid keskaegsed piirangud ja eesõigused, tsunftisundus, raed; tähtsaks sõjasadamaks ja garnisonilinnaks sai Tallinn; Paide, Viljandi ja Rakvere jäid eramõisateks, linnakodanikke sunniti mõisale teotööd tegema - Põhjasõjas hävinenud Tartu elas üle mitu laastavat tulekahju, Katariina II andis raha linna ülesehitamiseks klassikalises stiilis, tegelik areng 1802. a ülikooli taasavamisega - Narvas palju venelasi, tähtis kaubalinn, tänu kose veejõule manufaktuuritööstuse keskus
kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele. Lõppes eesti kuningate tapmisega. Linnaõigus- keskaegse linna õiguslik alus, maaisanda antud, see tagas linnakogukonnale autoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanike isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse. Raad- linna valitseja, mille suurus sõltus linna suurusest, kõrgeim linnavõim. Gild- kaupmeeste ühing keskaegses linnas (Suurgild ja Mustpeade vennaskond) Tsunft- käsitööliste vennaskond. Tsunftisundus- kord mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel, selle kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe v teise käsitööga tegeleda. Skraa- tsunfti põhikiri, mis reguleeris tsunfti ja ka gildi põhielu. Hansa Liit- nii linnade kui ka individuaalsete kaupmeeste organisatsioon.
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
Alles pärast Mazarini surma hakkas Louis XIV valitsema absolutistlikult. Ta lisanimeks sai Päikesekuningas. Ta nimetas ametisse ametnikke, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. 1715a. sai troonile viie aastane Louis XV, kes ei tundnud huvi riigiasjade vastu. Olulisel kohal riigiasjade ajamisel olid armukesed. Louis XV jättis surres maha tühja riigikassa ja Louis XVI pidi valitsemist reformima. Kehtestati viljakaubanduse vabadus ja kaotati tsunftisundus, kuid vastuseisu tõttu reformid tühistati peagi. Võlad olid aga nii suured, et sissetulekutest ei piisanud isegi protsentide tasumiseks. Kriisiolukorras otsustati kokku kutsuda generaalstaadid. 1.5 Parlamentarism Inglismaal Parlament kutsuti esimest korda kokku 1265a. ja see koosnes 2 kojast: ülemkojaks Lordide koda ja Alamkoda. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida parlament pidas oma õiguseks
Nad olid aadelkonnast rohkem avatud Euroopast tulevatele ideedele. Aadelkonnaga oli ikkagi küllaltki tihe side, igapäevaelu ja elustiil sarnanes aadlike omadele. Linnakodanikud kolmas oluline kultuuri kandev osa. Suurema osa moodustasid kaupmehed ja käsitöölised. Gildide ja tsunftide süsteem valitses ikka edasi. Linnade areng oli 19. saj keskpaigani tagasihoidlik. 189. saj II poolel toimusid suured muutused. Baltisaksa kõrgkodanluse sünd linnades tegelesid äriga. 1866 kaotati tsunftisundus. Käsitööga tegelemine sai vabaks ja kaubandusega võidi tegelda laiemalt. Tekkis trükiavaldus järjest suurema kandepinnaga. Teater muutus baltisakslaste seas väga populaarseks. Tartu Ülikooli taasavamine 1802 oli väga oluline nii eesti kui ka baltisaksa kultuuri jaoks. Algul oli olulisem baltisakslastele oli nende kultuurikeskus. Ülikool oli saksakeelne ja meelne. Alternatiivile Tartule oli Miitavi Lätis (Kuramaa rüütelkond), kuid otsustati ikkagi Tartu kasuks
kaitsevägi, müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus, need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest, suurematest senjöraalmaksudest Tsunftid ja gildid olulise osa linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid tsunftidesse, tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnades kehtis tsunftisundus, ilma kindlasse tsunfti kuulumata ei tohtinud mingi käsitööga tegeleda. Tsunftil oli põhimäärus e. skraa, mis määratles hierarhia õpipoiss, sell, meister, tsunfti eesotsas meistrite seast valitud vanem. Vastastikune abistamine, ühiskassa, tsunftil võis olla oma kaitsepühak, kabel või kirik, ta oli ka sõjaline organisatsioon. Tsunftid kaitsesid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu, tsunftiväline käsitööline tsunftijänes.
annaabi.ee 
