Laitse loss Kristel len 12 klass 2015a SISSEJUHATUS Alkselt nimega Laitse mõis, Saksa pärase nimega Laitz, sai alguse iseseisva mõisana 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. Laitse lossi ehitas 1890-1892 parun Woldemar Uexküll, kes oli romantilise hingelaadiga ehitas ka lossi romantilise, imposantse neogootika stiilis. NEOGOOTIKA Sai alguse 1740 aastate inglismaal. Historitsistlik neogooti ehitusstiil sai alguse vanade gooti stiilis ehitiste väärtustamisest ja restaureerimisest Inglismaal ning hiljem ka Prantsusmaal, levides 19.sajandil väga kiiresti üle kogu Euroopa. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes. AJALUGU
Laitse mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Laitse mõisahoone rajati 19.sajandi lõpukümnendite historitsismilaine ajal. Praegu on Laitse mõisahoone imposantse neogooti stiilis. Mõisa toad on aga kujundatud inglise stiilis. Vasalemma paekivist (marmorist) ehitatud liigendatud krohvimata hoone on palju elemente laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Asukoht: Laitse mõis asub Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelas, Laitse külas. Laitse Loss asub nii Laitse rallipargist kui ka Ruila tallidest 3 km kaugusel. Lähim bussipeatus jääb 700 m kaugusele. Tallinna lennujaam asub lossist 36 km kaugusel. Tänapäeval jääb mõisaansambel Harju maakonna Kernu valla Laitse küla maadele. Mõisakompleks: 1883. aastal omandas mõisa Woldemar von Uexküll. Üsna varsti peale omandamist lasi ta
Historitsism ja juugend Laitse mõis Sisukord: Sissejuhatus Historitsism Neogootika Laitse mõis Juugend Sissejuhatus Vanaaegse stiili, historitsismi, jäljendamine, hakkas kujunema 1820.- 30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust
2012. Kernu valla turismiarengukava 2010 2018 [http://www.kernu.ee/files/Turismiarengukava_aastateks_2010_2018_vastuv_etud.doc] 03.11.2012. Puhke- ja turismimajanduse ressursside analüüs, sihtkoha positsioneerimine ja võimalikud konkurendid Kernu valla paiknemine Eesti põhjaosas on turismiarengu seisukohalt nii arengueeldus kui puudus. Valla administratiivkeskus paikneb Tallinna südalinnast kõigest 42 kilomeetri kaugusel Haiba külas. Kõige olulisemad turismiobjektid Ruila, Kernu ja Laitse asuvad Tallinnale oluliselt lähemal. Kernu vald piirneb läänes Nissi vallaga, põhjas Vasalemma vallaga ja Keila vallaga, idas Saue vallaga ja lõunas Rapla maakonnaga. Kernu valda läbib rahvusvaheline transpordikoridor Via Baltica, rahvusvahelise tähtsusega maantee Tallinn-Pärnu-Ikla ja Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee. Kohaliku tähtsusega on Ruila-Laitse tee, Kernu-Kohila tee ja Ääsmäe-Kernu tee. Valla piirkonda jääb kolm raudteepeatust: Kibuna, Laitse ja Jaanika
Saatuse heidikute kuu Suvisel õhtul, mitte täiskuuööl 13.juunil käisin vaatamas Eesti Draamateatri suveetendust „Saatuse heidikutekuu“ Laitse Graniitvillas. Ootused olid väga kõrged, sest Märt Avandi ja Jaan Rekkor on mõlemad tuntud oma hea näitlejaoskuslikkuse poolest ning ega ka O´Neilli neile oma meisterlikkuse poolest alla ei jää. Esimene vaatus kulges lõbusas toonis, sai nii naerda kui mõtiskleda. Mahajäetud ja kivistunud maakolkas elasid isa (Jaan Rekkor) ja tütar Josie (Kersti Heinloo). Kohe alguses hakkab etendus pihta poja (Roland Laos) põgenemisega kodust, ta järgneb
Juugend Kaarli kirik Laitse mõis Neeruti mõis Põrnu rannahotell (Sunset) Teater Endla Teater Vanemuine Vasalemma mõis
Golfi mängimine Audru golfiväljakul 6h. 400.-inimene 10 000.- “demopäev“ Lõunasöök Andropoff Menüü: 100.- inimene 2500.- villas Ahjulõhe sinihallitusjuustuga Muusik teisepäeva 2 h. 1000.- 2000.- õhtusöögi juurde Bänd „Laitse Tee“ Giid Jalutuskäik Läbi 2 h. 200.-/h 400.- Pärnu Transport Tallinn-Pärnu- 280 km 8.-/km 2240.- Tallinn Transport Pärnu-Audru-Pärnu 28km 8.-/km 224.- Meelelahutus ja 17364.-
ja õpetaja ametit .2aasta pärast surem ootamatult lüüfusesse. Paljudele ta lauludele kirjutas tekstid Lydia Koidula nt: ,,sind surmani", ,,Mu isamaa on minu arm". Erinvalt oma vennast on ta looming sügavalt eestilik.Tuntud laulud on veel: ,,Õitse ja haljenda", ,,Eestlaste maa", ,,nüüd jumalaga", ,,miks sa nutad lilliekene", ,,Süda tuksub" jne. Karl August Hermann 1851-1909. Ta oli 3-mest eelmisest mehest silmapaistvaim. Olles loomult visa ja sihikindel mees, õnnestub tal lõpetada Laitse ülikool filoloogia doktorina 1880.aastal. Enne seda töötas Põltsamaal ja Peterburis õpetajana. Võttis seal muusika tunde eraviisiliselt. Tartu ülikooliski tudeeris mõned aastad usuteadust. Tartus hakkab välja andma lehte Eesti Postimees 1886-96 ja ta on seotud olnud ka Pernu Postimehega. Hiljem on Hermann veel tegev mitme ajalehe väljaandmisel. Hulk väljaantud raamatuid. Esimene Eestikeele grammatika. Ta tegevuse olulisem pool on, aga eesti muusika arendamine ja propageerimine
1) Seleta mõisted ja too näited . - historitsism - eklektitsism -tuudorstiil 2) Kroonuhistoritsism, raudtee tulek Eestisse . 3) Kaarli kirik. 4) Juugendstiil, selle üldiseloomustus. 5) Mis on ,, seestpoolt väljapoole ,, printsiip ? 6) Nimeta juugendstiilis ehitusi Eestis . 7) Draamateatri ehituslugu. 8) Nikolai von Glehni (ehitus) tegevus Nõmmel. Vastused : 1) Histroritsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. Näiteks Keila-Joa mõis, Laitse loss, Muraste mõis. Eklektitsism- ühe ehitise juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili.Näiteks Sangaste loss. Tuudorstiil - Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhitektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudorstiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. 2) Raudtee saabus Eestisse 1870.aastal, Peterburg-Narva-Tallinn-Paldiski .Haruraudtee oli liinil Keila-Haapsalu. Näited kroonuhistoritsismist: Tondi kasarmud, Keila jaam(puit) Balti
Edasi juba jäi neor. kaunis hästi püsima üle Eesti üürimajade stiilina. Lisaks: Kaarli kirik (Otto Pius Hippius, 1862-70),Tallinna Jaani kirik (neogooti),Aleksander Nevski Katedraal (pseudo vana-vene), Kanuti Gildi hoone (Pikk t , Tallinn).H arhitektuuris kajastub hästi paljudes Eesti mõisates: Alatskivi mõis (jäljendab neogootilikku Balmore´i lossi Shotimaal),Sangaste mõis Valgamaal (jäljendab Windsori lossi Inglismaalt), Vasalemma mõis, Laitse mõisahooned. H-st mööblis saab üsna hästi ettekujutust ERM-i Krusensterni fotokogude näol. Kuigi pildistamise ajaks oli h jõudnud eklektilisse järku ja interjöörid on romantilise kujunduse ja mööbliga üle kuhjatud. Alates 19.saj keskpaigast levis komme kujundada maja erinevaid ruume eri stiilides nn "tark valik". Näit kabinet tehti gootistiilne, söögituba renessanss, salong rokokoos ja saalid barokis. Üks kaasaegseid on meenutanud Liivimaaa mõisatest jäänud muljet: "..
ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Ühendab pigem ellusuhtumine kui kindel vorm. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti ,,ära". Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Vastukaaluks kapitalistlikule argipäevale tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised zanrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Romantism kunstis avaldub kõige selgemalt maalikunstis ja graafikas. Prantsusmaa Prantsusmaa oli roma...
13 praegugi. Savi kaevati sealtsamast. Kui savi samal pool jõge otsa lõppes, hakati savi kaevama teisel pool jõge. Tehases tehti hiljem isegi savin õusid. Pikva mõisa telliselöövi aastatoodanguks oli 3 000 000 tellist. Eesti Vabariigi lõpuaastatel kuulus Pikva teliskivitehas koos 4,59 ha Voldemar Jõeste (endine Johanson) s ündis 24.10.1886.a. (vana kalendri j ärgi) Laitse mõisas, Nissi kihelkonnas, Harjumaal, m õisa tisleri teise pojana. Elas Tuhala vallas, Kose kihelkonnas, kus sai ka algkoolihariduse ja õppis telliskivimeistriks. Umbes 18aastaselt asus elama Tallinna. Peale kaitseväeteenistust elas lühikest aega Tallinnas, siis asus Jõhvi endise mõisa telliskivimeistri aset äitjaks. 1813. a. tuli Pickwa m õisa telliskivimeistriks. Kokkuvõte. 14
gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Stiilinäited: Neogooti stiil (Alu mõis, Laitse mõis, Vasalemma mõis) ; Neorenessanss stiil (Raadi mõis, Muuga mõis, Viljandi mõis) 15 Alu mõis Esimest korda mainitud 1409. Aastal Treydenite valdusena, hiljem olnud nii Dönhoffide, Uexküllide, Wrangellite, Rosenite, Bistramite kui ka Tiesenhausenite nimel. 1858 ostis mõisa Otto von Lilenfeld ja tema lasi aastail 1862-1868 ehitusmeister F.W.Alischil püstitada sinna neogooti stiilis lossi. Mõis püsis Lilienfeldide käes Eesti Vabariigi alguseni. Aastail 1923-
kujuga. Tartumaal Ahunapalu kalmistul on aegade jooksul kasvanud palju põliseid kadakaid. Alles on vaid kaks, neist suurem vajus juba üle viie aasta tagasi viltu ning seisab nüüd umbes 35° nurga all. Juba varem oli ta peaaegu kuivanud, senini haljendab vaid väike külgoks (umbes 1% võrast). Puu vanuseks on arvatud 330 aastat, tema tüve ümbermõõt on 141 cm ja püstisena oleks ta kõrgus 11,2 m. (Mõningatel andmetel 13,5 meetrit.) Eesti Looduses (1970, 5) on kirjutatud Laitse kadakatest, millest jämedaima tüve ümbermõõt oli juba siis 135 cm. See mahub teadaolevaist viimasena esikümnesse. Kuulsaim Eesti kadakas on Kernu seitsmekeeruline keerukadakas (jämeduselt 13. koht), kõrgus 4 meetrit. Ajalooline seitsmekeeruline kadakas ehk "Rootsi kuninga kepp", mille Põhjasõja ajal Rootsi kuningas Karl XII olla istutanud. Legend ütleb, et kui kadakas kuivab, hea "Rootsi aeg" jälle Eestimaale tagasi tuleb. Praegu on kadakal haljendamas viimane võratutt..
aastate Inglismaal. Selle populaarsus kasvas kiirelt 19. sajandi alguses, mil neogootika austajad püüdsid taaselustada keskaegseid arhitektuurivorme vastandina tollal valitsenud uusklassitsismile. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes, konstruktsioonid olid aga kaasaegsed. Neogooti stiil oli levinud peamiseltsakraalarhitektuuris, kuid selles stiilis rajati ka näiteks kunstlikke varemeid, ühiskondlikke hooneid ja eramaju. Neogootika kujunes Saksamaal "rahvusstiiliks". Laitse loss 3 Vasalemma mõis Lööne mõis 4 Keila – Joa mõis Aavere mõis Historitsismi esimesi näited Eestis. Mõisahooneid ja nende ehituslood. Oleviste kirik 5 Kirikuhoone Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820
lõpp- 19.saj. algus) · Tunnusmärgid: *Antiigi eeskuju *Sissekäik tähistatud sammastega * Samba kujundused: 1. Dooria,2. Joonia, 3. Korintose · Näiteks: Tartu Ülikool Palju mõisahooneid: Raikküla, Kolga, Järlepa, Riisipere, Vana Antoonikum NEOSTIIL (19.saj. lõpp) · Neobarokk, neogootika- vanadest stiilidest tehtud uuendusi · Neogootika- gootistiili jäljendamine Alatskivi Loss Vasalemma kool Laitse Heimtali mõisa Juustukoda Porkuni Loss Sangaste Loss Alu mõisahoone · Neobarokk- baroki jäljendamine Ungru Tlns elumajadena JUUGEN D (19.saj. lõpp- 20.saj. algus) · Tunnusmärk: *Sisekujunduses taimornamendid *Väikesed ruudud *Suured kaaraknad · Näiteks: Taagepera Loss Draakoni Galerii Amente Villa EESTI TALURAHVA VANEM TOIT LIHA:
Assotsiatsioon Tel 627 4460 [email protected] Tiigi 78, Tartu Tel 737 6450 MTÜ Lootuse Küla Psühholoogiline Kriisiabi Tallinnas Vahur Kuperjanov FIE Psühhiaater (MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Pärnu mnt 9, Tallinn Pärnu 56–28, Paide Lootuse Küla Kogudus) Tel 631 4300 Tel 385 2465 Laitse, Kernu vald, Harjumaa [email protected] Tel 5663 3804, tel/faks 671 7238 Põhja-Eesti Regionaalhaigla 5663 3200 (Andrew Vähi, programmi direktor) http://www.regionaalhaigla.ee Veronika Hermet OÜ [email protected] Piiri 4, Jõgeva
Suur osa Eestis asuvaid mõisaid on kas väga halvas korras või isegi täielikult lagunenud. Siiani säilinud ja säilitatud mõisates asuvad tänapäeval koolid, muuseumid, hotellid, toitlustusasutused, spad, vallamajad, vanadekodud ning muud avalikud asutused. Mõisaportaali haldaja andmetel pakuvad avalikke, turistile ja külalisele mõeldud teenuseid järgmised mõisad (tähestikulises järjekorras): Albu, Edise, Essu, Hüüru, Illuka, Jäneda, Kadrina, Kalvi, Kiiu, Kohala, Kolga, Laitse, Loona, Maardu, Maidla, Mustamäe, Mäetaguse, Nabala, Oidremaa, Olustvere, Oti, Palivere, Palmse, Pikajärve, Pilguse, Pirgu, Pädaste, Pühajärve, Rogosi, Sagadi, Saka, Saku, Sangaste, Saue, Sauste, Suure-Lähtru, Taagepera, Tohisoo, Türi-Alliku, Vihterpalu, Vihula, Virtsu, Väätsa. (Teenused...2010) Eesti Mõisaportaali andmetel tegeleb hetkel pidulike ürituste korraldamisega (Pidulike...2010) Eestis 39 mõisat. Majutusteenuseid pakub 31 mõisat (Majutus... 2010)
Napoleon III muutis palju välisilmet. Neobaroki parim näide on Pariisi ooperiteater. Paaris sambad, mis meenutasid 17sajandit. Vittorio Emanuele II monument Roomas. Neuschwansteini loss Saksamaal, neoromaani. Kunstistiile hakkas välja tõrjuma eklektika, mis tähendas, et stiile hakati segama ja pandi juurde originaalsemaid detaile. Sacre Coeuri kirik Pariisis Montmartre mäel. Neoromaani stiilis Kaarli kirik Tallinnas. 19saj. Kanuti gildi hoone Tallinnas, neogootika. Vasalemma ja Laitse mõisahooned. 19saj teisel poolel hakatakse kasutama raudkonstruktsioone. Sildade, raudteejaamade ehitamisel, tööstuses. 1781 aastal esimene sild, Coalbrookdale sild. 1851 Joseph Paxtoni Kristallpalee Londonis. Kings Crossi raudteejaam Londonis. 1843-1845 aastal ehitati Pariisi raamatukogu. Lage kandsid väga peened raudpostid. 1889 Eiffeli torn. Ameerika Vabadussammas(Eiffel) Delacroix Tähtis prantsuse romantik. Tema tõstab esimesena mässu klassitsistliku maali vastu. Sünd. 1798
Uued hooned olid vanematest palju suuremad ja ruumikamad ning ka ruume oli rohkem (näiteks Aaspere mõis, Hõreda mõis, Raikküla mõis, Riisipere mõis)Historitsism pöördumine tagasi ajalukku, kasutati tihti neo-gootikat, eeskujuks oli inglise keskaegsed lossid. Stiil oli vabam, ei olnud nii jäik. Oli palju detaile tornid, sakid. Ehitusmaterjalina hakati kasutama ka graniiti ja telliskivi (nt Alatskivi mõis, Sangaste loss, Jäneda mõis, Kalvi mõis, Laitse loss). Perekonna ühtekuuluvustunne oli äärmiselt suur. 19. saj oli suurte muutuste aeg. · Põllumajanduslikus mõisamajanduses aadlikest hakkasid välja kujunema suurpõllumehed. Selline töötamine polnud enam orjatöö jõul enam efektiivne. Saadi aru, et palgaliste tööliste jõud on efektiivsem. Tekkis moonakate kiht. · Hariduse järjest kasvav tähtsustamine aadlike poolt aadelkonna seas hakkasid levima valgustusideed. Kõik, mis oli
historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970. aastatel dekoori ja ajalooliste stiilide ele m ente ar mastav postmodernism. Funktsionalis mi tekke eeldused:
20249 6700412-1Laine 58.51409523.695516 20249 Varbla vald 25837 6700413-1Laine 58.51396923.695707 25837 Varbla vald 32014 5700306-1Laine 58.95380023.530869 32014 Haapsalu linn 115088 5700359-1Laine 58.95336623.531092 115088 Haapsalu linn 26447 7000267-1Laisilla 58.90835524.131378 26447 Märjamaa vald 26448 7000266-1Laisilla 58.90818224.130545 26448 Märjamaa vald 4927 21925-1 Laitse 59.19603524.390384 4927 Laitse Kernu vald 4928 21926-1 Laitse 59.19632024.389650 4928 Laitse Kernu vald 12301 21957-1 Laitse 59.19479324.315147 12301 Laitse Kernu vald 12302 21958-1 Laitse 59.19515724.314928 12302 Laitse Kernu vald 4925 21928-1 Laitse rau 59.19678624.320743 4925 Kernu vald 4926 21927-1 Laitse rau 59.19683224.320271 4926 Kernu vald 4929 21930-1 Laitse tee 59.19366524
annaabi.ee 
