Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971
..............................................................................................lk.9-11 Sissejuhatus Bernard kangro(1910-1994) oli luuletaja,proosakirjanik ja kirjandusteadlane.Ma valisin selle teema, sest ma tahtsin teada benrand kangro ja ta loomingu kohta.Kangro kohta on tema eluajal palju kirjutatud, neist kõige olulisem Karl Ristikivi ,,Bernard Kangro" mis avaldati 1967.Kangro andis ka oma luuletuste ja romaanide kõrvalt välja ajakirja ,,Tulimuld".Kõige pikem romaanide sari oli tartu romaanide sari kus kangro tegi palju luulekogusid ,mõned olid tehtud rootsi stiilis aga neid polnud palju muudetud.Bernhard Kangro algne nimi oli Bernhard Kangro aga kirjanik ei soovinud h-tähte oma nimes niisiis on ta nimi Bernard Kangro. Elulugu Bernard Kangro(vt.lisa1) (18.09.1910-25.03.1994) Sündis Oe külas,Vana- Antsla vallas, Võrumaal, Rüütli talus, taluomaniku Andres Kangro ja Minna Kangro perekonnas
5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal Malevlane Eesti looming (1944) Kes juhtis eesti kirjanduselu Lundis? Bernard Kangro Millised Ristikivi teosed kuuluvad nn Tallinna triloogiasse. Miks? "Rohtaed" "Tuli ja raud" "Õige mehe koda" Kes on tallinna triloogia peategelased? "õige mehe koda" Jakob Kadaraik "Rohtaed"- Juulius Kilim "Tuli ja raud"- Jüri Säävel, Eeva
Valga gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga. Ülikooli ajal kirjutas ta ajakirjale "Eesti Kirjandus" kirjatööde kohta arvustusi. Aastatel 19431944 töötas ta Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi. Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist. 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene eesti ilukirjanduslik teos eksiilis. Aastatel 19501994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Kuigi Bernard Kangro juba enne kooliminekut sõdurilaulude eeskujul luuletas, toimus trükidebüüt Eesti Noorsoo Karskusliidu ajakirjas "Kevadik" 1929. aastal. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Tema proosas on kaks keskset teemat külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Ta on kirjutanud umbes 2500 luuletust. Tema nimel antakse välja Bernard Kangro kirjanduspreemiat.
Kuna põgeneti põhiliselt Rootsi, siis seal tegustses ka aastatel 1950-1994 Eesti kirjanike ühisettevõttena ,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv". Pagulaskirjanduse üks tähtsamaid tegelasi oli Karl Ristikivi, keda peeti Tammsaare järeltulijaks. Oma Rootsis oleku ajal kirjutas ta palju romaane, mis väljendasid üksindustunnet ja ka koduigatsust. Teise kirjanikuna tõstaksin ma esile Bernard Kangro, kes kirjutas ka romaane ning peale 1944. aastal Rootsi põgenemisel töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja 1950-1994. aastatel ka ,,Eesti Kirjanduse Kooperatiivi" direktorina. Tema luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel, meeleoludes vaheldub nukrameelsus irooniaga. Kangro on nimetatud ka tartu Ülikooli audoktoriks. Rootsis olles kasutas erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, Oskar Jooniste, Taavet Valler. Kokkuvõtvalt moodustab pagulaskirjandus Eesti kirjanduses suure osa ning palju häid
· Kuidas jagunes kirjandus (millised kirjanike liidud loodi, millised ajakirjad ilmusid)? o Kirjandus Eestis 1943 Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas Ajakiri ,,Looming" 1945 ajaleht ,,Sirp ja Vasar" o Kirjandus paguluses 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1950 Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 ajakiri ,,Tulimuld" · Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses? o Eestis Sotsialistlik realism Ülistatakse juhti Õigustab töölisklassi 1. kohal luule o Paguluses Koduigatsus Põgenemine Piiblitemaatika · Sula-ja seisakuaeg ( 60. 80.aastad) · Mis toimus kirjanduses? Millised suunad
· Korraldati ühisüritusi · Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed ja kirjad ning ilukirjandus · Kirjanik kui rahvuslik kangelane (üle 130 autori) · 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatusel Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) olulisim eesti kirjastus · Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu (1/3 ilukirjanduse uudisteosed) · 1950-1993 ilmus ajakiri Tulimuld (Kangro) · 1957-1999 ilmus ajakiri Mana (Ivar Grünthal) · Pagulaskirjandus nostalgilisem kui 1930. a looming · Sellega "raviti" kodumaast ilmajäetuse tunnet · Eestlaseks olemine oli tähtis · Kirjandus kui rahvusliku identiteedi kandja Luule · Rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist (traditsiooniline vorm ja hoiak) · 3 avaldusviisi: 1. Lihtsalt kirjeldada oma seisundit 2. End lohutada 3. Kuulutada vastuhakku
perekonnas. · Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis (19191922), · Antsla kõrgemas algkoolis (192224) ja · Valga gümnaasiumis (19241929). · Lõpetas tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude. · Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. · Aastatel 1950-1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. · Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Looming · Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Romaanid keerlevad
Suri Stockholmis Maetud Lidingö kalmistule Tegevus R. Kolk hakkas luuletama kooliaastatel, värsse avaldati 1938 "Õpilaslehes" ja 1942 "Postimehes" Soomes "Kodutee" ja "Eesti Looming" Rootsis koguteoses "Homse nimel" 1943 I auhind lugu "Vanas kõrtsis" 1945 liitus kirjandusrühmitusega "Tuulisui", ajakirja "Radikaaldemokraat" asutaja ja "Sõna" toimetaja. Tegevus Aastast 1950 väljaannete "Tulimuld" ja "Teataja" kaastööline 195692 toimetas poliitikaajakirja "Side". Võru murre R. Kolga esimene luulekogu "Ütsik täht" kirjutatud võru murdes domineerib ka kogus "Kõiv akna all" R. Kolk arendab edasi eesti murdeluule traditsioone Murdekeel on taandunud hilisemates kogudes "Müüdud sõrmus" ja "Kiri". Debüütromaan "Küla põleb kahest otsast" näitab eesti üliõpilase kohanemist Rootsi oludega
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred"...
Paguluses anti 1944-90 välja palju luulekogusid, romaane, memuaarikirjandust. (Under, Visnapuu, Gailit, Viirlaid, Kangro) Kirjanduslikud organisatsioonid: - ,,Orto" 1944 - ,,Välismaine Eesti Kirjanike Liit" 1945 algul juhtis Mälk, siis Lepik - ,,Eesti kirjanike Kooperatiiv" 1950 juht oli Kangro BERNARD KANGRO: - sünd 1910 Võrumaal - oli TÜ õppejõud - oli ,,Vanemuise" dramaturg - põgenes Rootsi 1944 - asutas ajakirja ,,Tulimuld" - oli ,,Eesti Kirjanike Kooperatiivi" juht - suri Lundis 1994 Looming: ,,Sonetid" ,,Peipsi" ,,Vanad majad" ,,Must raamat" ,,Reheahi" ,,Jäälätted" ,,Põlenud puu" ,,Emajõgi" ,,Pühapäev" ,,Tartu" ,,Tulease" ,,Kivisild" KULTUURIELU 50ndatel · 1950ndatel algas Nõukogude Liidus ,,sulaaeg". Stalin suri ja partei juhiks sai Nikita Hrustsov
USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm), "Sõna" (1948-50), "Tulimuld" (1950-1994), "Mana" (1957-1999) Eesti luule paguluses: 4 põlvkonda klassikud: Henrik Visnapuu (1890-1951) 6 luulekogu, enamasti valikkogud uutest ja vanadest värssidest poliitline isamaalüürika, võõrsiloleku kajastamine Marie Under (1883-1980) "Sädemed tuhas" (1954), Ääremaile (1963) + 3 valikkogu patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud
Bernard Kangro ELU ● Sündis 1910. aastal Võrumaal Vana-Antslas talupoja perekonnas. ● 1929. aastal astus Tartu ülikooli filosoofia teaduskonda. ● Ta kujunes professor Gustav Suitsu lemmikõpilaseks. ● 1941-1943 oli Tartu Ülikooli õppejõud. ● 1944. a septembris põgenes Soome kaudu Rootsi. Kangro ei tundnud end pagulasena, sest ta läks ära vabatahtlikult. ● Rootsis töötas mitmetel ametikohtadel, kuni 1950. aastal asutas ajakirja “Tulimuld” ja hakkas selle toimetajaks. ● 1951. aastast sai temast Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuse direktor, kellena ta töötas surmani. ● Suri Lundis 1994. aastal. HUVITAVAD FAKTID ● Kangro on mitmeid kordi ise rõhutanud, et tõenäoliselt pole keegi kirjutanud rohkem kirju kui tema. 1990. aastal arvab ta neid kokku olevat üle 50 000. ● Ta on toonud kirjandusse sonettnovelli mõiste. Need on proosas
Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsioone. Luuletajad Bernard Kangro 17 luulekogu, 15 romaani mälestuste raamatud: Viiralt, Gailit Eesti kirjanduse organiseerija Rootsis Lunais Toimetas 400 aasta jooksul üle 400 teose Ajakiri Tulimuld, Eesti Soneti ajalugu, Eesti kirjanduse bibliograafiline teatmik. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). Kalju Lepik (1920-1999) Luuletaja isamaaluule, modernsus, poliitilisus
kirjanduse eriala, lõpetades magistrikraadiga cum laude. Ta kuulus üliõpilasseltsi Velesto Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943 1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Ta oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Kangro on kasutanud erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler. Bernhard Kangro suri 25. märtsil 1994 Rootsis. Looming
UNDER Marie ________________, GAILIT Gustav Suits, August ______________, Henrik Visnapuus, August Mälk, ___________ KARL MANA Ristikivi. Kesksed pagulaseesti kirjandusajakirjad olid Tulimuld ja ______________ Rootsis. Pagulaskultuur oli kõrgpunktis 1950.-1960. aastatel ja selle keskused olid Rootsis, _____________________ KANADAS ja USAs. Omamoodi KIRJASÕNA(KOHVER) Poliitilise paguluse lõppu täistas Eesti __________________________ pagulaselu kujundiks sai _________________. TAASISESEISVUMINE 1991. aastal.
HARIDUS 1919 1922 Kiltre algkool 1922 1924 Antsla kõrgem algkool 1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi Hiljem Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Sõja ajal töötas ülikoolis ja Vanemuise teatris Põgenes 1944 Soome kaudu Rootsi Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist, ning juba 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene Eesti ilukirjanduslik teos eksiilis Eesti Kirjanike Kooperatiiv kirjastuse direktor Kultuuriajakiri "Tulimuld" hakkas ilmuma 1950. aasta mais Tema eluajal nägid trükivalgust 17 luulekogu ja 17 romaani, samuti rida memuaarteoseid, esseekogusid ja bibliograafiaid Kangro on valitud Tartu Ülikooli audoktoriks, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks Ta on pälvinud 4 Henrik Visnapuu kirjandusfondi auhinda, Eesti Kultuurfondi erakorraline kultuuriauhind elutöö eest määrati talle 1985. aastal Loodud on Bernard Kangro nimeline kirjandusauhind
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro.
Isikud, kes sündisid pagulused peale sõda: Ilves Kirjanduslikud organisatsioonid 1950-1994 tegutses Rootsis eesti kirjanike ühisettevõttena ,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv" Mõned pagulaskirjanikud avaldavad Eestis teoseid Ajakirjad 4 nr. Kirjanduslikku ajakirja ,, Eesti Looming" ,,Tuulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 välja kirjandus ja kultuuriajakirja ,,Sõna"! 1950 asutati Eesti kirjanike Kooperatiivi poolt ajakiri ,,Tulimuld" 1957 alustas Grünthal Rootsis ajakirja ,,Mana" Temaatika pagulasproosas Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Pagulasluule temaatika Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus! Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Peale taasiseseisvumist kaotas pagulaskirjandus mõtte. 60ndate kultuurielu
Vellneriga, kes oli tema kodukandi tüdruk ja nad olid vanad tuttavad (Kruus, 2003: 39). Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943 1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Ta oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946) (Kangro...2009). Bernard Kangro elutee lõpp oli väga traagiline. Nimelt 1974. aastal sattus ta autoõnnetusse, mis osutus aga kirjaniku kannatuste proloogiks. Tõsiselt hakkasid tõved teda ründama 1992. aasta kevadel, kui algasid hädad jalgadega
Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti kirjanikud 1951 a. Eesti Kirjanike Koperatiivi. Asutaja eesotsas oli B. Kangro. Hakati välja andma Eesti kirjanike teoseid. Ilmus umbes 780 teost(270 romaani, 200 luulekogu ja 150 mälestusteost). Eesti Kirjanike Kooperatiiv levitas eesti keelset kirjandust üle terve maa. Antivälja ka kirjanduslikke ajakirju (Tulimuld ja Mana). Kuni 60-ndate keskpaigani ilmus välismaal rohkem eesti keelseid kirjandusteoseid, kui Eestis. 1945 moodustati Välismaine Eesti kirjanike Liit. Teemad, millest kirjutati: kodumaa, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda A. Gailit ,,Üle rahutu vee", A. Mägi ,,Kaevikute kroonika", Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,30
Osakonnatoimetaja. Fotokorrespondent. Eeltsensuur, tööprotsess aeglustus. AJAKIRJAD: igas rühmas vaid üks ajakiri. Range süsteem. Tsentraliseeritud, kõik ilmusid Tallinnas. Vähe spetsialiseerunud. Pioneer, Eesti Naine, Pilt ja Sõna, Looming. 1956-1968/70 liberaliseeriv, inimnäoline nõukogude ajakirj. PAGULASAJAKIRJANDUS: USAs ,,Uus Ilm", Soomes ,,Malevlane". Laagrilehed põgenikelaagrites. Rootsis, Saksamaal, Inglismaal. 6-8 korda aastas. Ajakirjad: ,,Meie tee", ,,Tulimuld". + eestikeelsed raadiosaated: Ameerika Hääl. Mark, Arro, Helbemäe EESTI 60ndatel. Televisioon, tiraazid taas kasvavad. 54 TÜs ajakirjanduse õpetuse algus. Erinevuste kasv ametliku ja vabama ajakirjanduse vahel. Meediakasutus massidesse. Empiiriliste meedia-uuringute algus. ,,Horisont", ,,Siluett", ,,Eesti Loodus", ,,Pikker". Päevalehtede struktuur: Riik ja päevauudised; propaganda, Eesti; Maailm, välis ja sport; Varia järjejutt, tele- ja raadiokavad 1970-1986/87 stagnatsioon
·poliitilise paguluse lõpp on 1991. aastal, seoses Eesti taasiseseisvumisega Poliitiline võitlus ning seltsi-ja kultuurielu said Eesti identiteedi kandjateks välismaal. Kirja sõna muutus paguluses rahvusliku enesetunnetuse seisukohalt oluliseks kultuuriliseks jõuks. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ilukirjandus. Bernard Kangro eestvedamisel loodi 1950. aastal Lundis kõige olulisem Eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv.Kangro toimetas ka keskset kirjandusajakirja "Tulimuld"(1950-1993).Teinesilmapaistevajakirioli " Mana"(1957-1999).Seda iseloomustabvabameelsus jaauroridolidealtnooremad. "Mana" esimenepeatoimetajaoli Ivar Grünthal. Pagulaskirjanduse ilme jäi sõjajärgsetel aastatel traditsiooniliseks. Suur osa proosa ja draamakirjanikke jätkas endistviisi realistlikkus laadis, luules valitses uusromantiline värss. Muutused tulid kirjanike hilisemates töödes ja nooremate autorite loomingus. Pagulaskultuur saavutas kõrgpunkti 50., 60. aastatel. Luule
Inimene võib armastada ainult inmest. Hiiglase armastus on inimese surm... 6. B. Kangro panus eesti kirjandusse. ,,Jäälättete" unenäoline maailm, tartu hinge poeesia. Üks tegelane. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Aastatel 1940 - 1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Alguses ei teinud Kangro ülikoolis eriti eksameid, vaid keskendus erinevate loengutsüklite kuulamisele ja seltsielule, arvates, et niikuinii ei saa ta kuigi kaua õpinguid jätkata. Sel ajal oli eksamite tegemine ka väga erinev tänapäevast, näiteks
maailmavaatelistel teemadel ning usu sisendamine inimestesse, et veel ei ole kadunud kõik. Pagulasperioodi algust iseloomustavad kõige paremini teosed ,,Kõik, mis kunagi oli" ja ,,Ei juhtunud midagi", mis ilmusid aastatel 1946 ja 1947 Vadstenas. Teostes kujutatakse ühiskonda, kes ei aima veel oma saatust Teise Maailmasõja ajal. Ühiskonna all mõistame muidugi eestlasi. Sealt edasi algab kirjaniku uus kujutamislaad: traagilisem, tõsisem, kurvem. 1950.aastal ajakirja ,,Tulimuld" esiknumbris üllatas proosakirjanik Ristikivi lugejaid oma luuledebüüdiga ,,Hårsfjärden. Fantasia g-moll". Peale selle hakkas Ristikivi tihedalt puhkusreisidel käima, tänu millele on tema sulest ilmunud ka mitu reisipäevikut. Külastatud paigad andsid inspiratsiooni edasistele raamatutele. Paguluse varjuküljed. Luuletustes ,,Hårsfjärden. Fantasia g-moll" kirjeldatakse võõrsilolekut kui sihitult ekslemist, pidevat võitlust iseendaga
Koonduti organisatsioonidesse, moodustati liite ja seltse. Korraldati mitmeid ühisüritusi. Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed a ajakirjad ning ilukirjandus. Kirjanikust sai rahvuslik kangelane(üle 130 autori). 1950ndal aastal loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatamisel Eesti Kirjanike Kooperatiiv(EKK) olulisim eesti kirjastus. Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu(1/3 ilukirjanduse uudisteosed). 1950 1993 ilmus ajakiri Tulimuld(Kangro). 1957 1999 ilmus ajakiri Mana(Ivar Grünthal). Paguluskirjandust oli palju nostalgilisem kui 1930.a looming. Nostalgiaga raviti kodumaast ilmajõetuse tunnet. Eestlaseks olemine oli tähtis. Kirjandus oli rahvusliku identiteedi kandja. Luule: Rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist(traditsiooniline vorm ja hoiak) 3 avaldusviisi: 1) Lihtsalt kirjeldada oma seisundit 2) End lohutada 3) Kuulutada vastuhakku Neutraalseid kirjeldusi leidus vähe.
On oletatud, et Ühendriigid maksavad ka Kangrole peale selle eest, mis ta teeb. Ühendriikide jaoks oli hea, et mingi tugev pagulaskirjastus kuskil töötab. Kangro enda seisukohalt on see aatelise seisukohaga tegevus, rõhub koguaeg kirjanduslikule kvaliteedile, ta on ka aktiivne kirjanduskriitik ja tegevkirjanik. Ta muutus mingil moel pagulaskirjanduse 'paavastik' mida Kangro ütleb, sellel on ka kaalu. · 1950 Tulimuld (Lund) Bernard Kangro ajakiri Tulimuld peatoimetaja. See ajakiri on tehtud Loomingu põhimõttel, et erinevad autorid saaksid oma teoseid kirja panna. Toimis päris hästi ja professionaalselt. 50ndate teisest poolest ja 60ndate algusest hakkas tulema ka kriitikat Kangro ja tema ettevõtmiste suhtes. · 1957 Mana Ivar Grünthal, Hellar Grabbi ajakiri Mana, mis saab kuni 90ndateni välja konkurendiks Tulimullale
romaanides vana Tartut ("Jäälätted", 1958; "Emajõgi", 1961; "Tartu", 1962; "Kivisild", 1963) ja oma kodukohta Võrumaad. 1957 avaldas Kangro ülevaate pagulaseesti kirjandusest "Eesti raamat vabas maailmas 1944-1956" 1950. aastal asutas taLundis kirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis lõpetas tegevuse seoses Kangro surmaga 1994. aastal, olles jõudnud avaldada 415 nimetust. Kangro andis 1950-1993 välja ka kultuuriajakirja Tulimuld. 1946. aastal astus avalikkuse ette hiljem kogu eesti luule üheks tähtsamaks esindajaks tõusnud Kalju Lepik, kes kaks aastat varem oli Rootsi põgenenud. 1997. aastaks oli ta avaldanud 13 luulekogu ja lisaks sellele oli tema panus pagulaseesdaste kultuuriellu ja elukorraldusse hindamatu. Oma esimestes kogudes "Nägu koduaknas" (1946) ja "Mängumees" (1948) oli Lepik veel traditsionalist, järgmistes kogudes (nagu "Merepõhi", 1951;
- tekkisid arglikud kontaktid kodueestlastega - aeg, mil kohvrid viiakse pööningule: - 1970. aastatel ja 1980.aastate alguses - vähenes rahvuslik aktiivsus - osa nooremast sugupõlvest integreerus lääne ühiskonda - Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti iseseisvumine 1991. aastal Bernard Kangro - Rootsis - 1950.a loodi tema algatusel eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) - Toimetas ka kirjandusajakirja Tulimuld (1955-1993): - selles tekste avaldanud suurem osa tuntumaid pagulaskirjanikke Ajakiri Mana - 1957-1999 Rootsis - Tulimullast vabameelsem - nooremad autorid - simene peatoimetaja Ivar Grünthal Pagulaskirjandus - Jätkati realistlikus laadis - Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss (nagu ka varem) - Mõne autori loomingus modernistlik kirjutamisviis - Sageli nostalgiline ning täitis eneseteraapilist rolli (raviti kodumaast
Suuremad kogukonnad tekkisid Rootsis, Kanadas ja USAs. Rootsi domineerimine Kanadas tundmatumad nimed. Nüüd lähemalt, mis siin toimub? Kogu situatsiooni seisukohalt saab üsna otsustavaks see, et tekib ühtne raamatu- ja ajakirjandusbuum. 1951 Eesti Kirjanike Kooperatiiv (Lund) Bernard Kangro. Loob ülemaailmse võrgustiku, kuidas ta levib. Trükiarvud on suhteliselt suured, laias laastus parematel aastatel suuremad, kui praegu Eestis. Lundis hakkab ilmuma 1950. a ajakiri Tulimuld. Tulimuld püüab hoida end poliitilistest küsimustest kaugel, aga pagulus on niikunii pol olukord ja seisukohavõtud on üsna paratamatud. Kui iseloomustada asendit pol asendis, siis see on ikkagi kesktee ajakiri. 1957 Mana esimene peatoimetaja I. Grünthal siis Hellar Grabbi 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit A. Mälk, K. Lepik, E. Nõu Tuulisui Kalju Lepik, Raimond Kolk jt. Tekkis juba üliõpilasajal, Rootsis taaselustub ja omandab oma kirjandusliku rolli.
Alustas Eestis luuletaja, dramaturgi, kirjastaja ja kirjandusteadlasena ning jätkas sellega ka paguluses. Tartus ilmus kolm luulekogu. Enne pagulusse minekut 1944 rannas paati oodates, kirjutas luulekogu ,,Põlenud puu", mis ilmus paguluses 1945. Kokku on ilmunud 17 luulekogu, 16 romaani, 4 raamatut esseistikat, lisaks näidendeid ja memuaare. Ta ühendas kirjandusliku viljakuse kirjanduselu organisaatori ja koordinaatori rolliga. Töötas Rootsis arhiivides ja muuseumites, rajas ajakirja ,,Tulimuld" (1950-1991) ning oli selle toimetaja ja omanik. Lundis loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv (1951), mille juhiks ta sai. Oli ,,kirjanduspaavsti" rollis. Kangro luule on isikupärane ja mahukas ning pidev. Kangrol luules olid hämarad, müütilised maailmad. Loodusluuletaja. Tema luule moderniseerus aeglaselt. Ta koostas ja kirjastas ise oma ,,Kogutud luuletusi" I-II, kus on kokku 1230 luuletust. 21. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid.
algul end vabalt tundnud tegelaste ümber. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi, vaid indiviidi päästmisele, mis muutub üha lootusetumaks. Tegelaste roll on ellu jääda, nad ei saa olla iseseisvalt eksisteerivad entiteedid. Ilmar Jaks kirjutas lühiproosat. 22) Karl Ristikivi looming Pages 1944 Rootsi. LUULE: Eesti silmapaistev romaanikirjanik avaldas esikteose 1950 ajakirjas Tulimuld luuletsükli „Harsfjärden. Fantaasia g-moll“. 1950ndatel ilmus teisigi värsisarju. 1972 ilmus ainus luulekogu „Inimese teekond“. Ristikivi luule keel on kõnepäraselt loomulik ja voolab läbipaistvalt. Põhitoon on mõtisklev-eleegiline. Kujundiarendust rikastavad piiblisümboolika ja vihjed antiigile. „Inimese teekond“ on filosoofiline: seal ühineb individuaalne üldiste
Valitsevaks temaatika oli sõda, surm. Neid ei kammitsenud mingisugune temaatiline surve. Üks oluline zanr oli memoristika (mälestisteosed) ilmus mitte ainult kirjanikelt, vaid ka teistelt inimestelt. Väismaine eesti kirjanike liit asutati 1945. aastal. Pärast ühendati see Eestlaste Liiduga. Loodi ka mitmeid Välis-Eesti kirjastusi: Orto (1944 Soome), Eesti Kirjanike Kooperatiiv (1950, eestvedajaks oli Bernard Kangro). Ilmus ka mitmeid üldkultuurilisi ajakirju: ,,Tulimuld" (kirjanduslik), ,,Mana". Kirjandus oli kõige mitmekesisem ja viljakaim kultuuriosa. KUNST Kas pidada seda kunsti eesti omaks või mitte? Kokku oli 75 kunstnikku, kes lahkusid Saksamaale ja u 40 läks Rootsi. 1946 Geislingen'i laagris asutati Kujutava kunstnike organisatsioon (esimees Endel Kõks). Saksamaal korraldati palju näituseid. Peale 50- daid hakkas sealne Välis-Eesti kunst vaikselt hääbuma. 1954 Eesti kunstnike näitus Rootsis. Kanadas, Torontos 1956 Eesti
Karl Ristikivi, Kalju Lepik, Raimund Kolk. Kirjanduselu keskuseks kujunes Rootsi. 1945-51 tegutses kirjastus Orto, mis hiljem asus ümber Kanadasse. Kõige rohkem on algupärast ilukirjandust välja andnud kirjanike aktsiaseltsina rajatud Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis alates 1951 tegutses B. Kangro eestvedamisel Lundis. Kuna lugejaskond oli piiratud, saadi autoreile maksta vaid sümboolset honorari, kirjutamisest end ei elatatud. Kirjanduslikest ajakirjadest on olulised Tulimuld ja Mana, ilmus ka eestikeelseid ajalehti. Enamik Rootsis elavaid autoreid kuulub Rootsi Kirjanike Liitu, mis tähendab eelkõige teatud majanduslikku kindlustatust (stipendiumid, pension). Luule Vanem põlvkond: Gustav Suitsu "Kogutud luuletused" (1959), Marie Underi viimased kogud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail", Henrik Visnapuu pagulasluule ("Tuuline teekond", "Esivanemate hauad", "Mare Balticum") on enamasti poliitiline isamaalüürika.
märtsil 1959. Samal aastal hakkas ilmuma "Eesti Päevaleht", toimetas Juhan Kokla. Esialgu oli ajaleht Eskilstuna lehe lisa, hiljem moodustati iseseisev organ. Leht ilmus algusest 1970. aastani 6 x nädalas, 1971-94 kaks korda nädalas ja praegu vaid 1x nädalas. Eesti Post toodi Saksamaalt 1950 Rootsi, muutis seal nime, kuid Malmös ilmus samanimeline väljaanne 1975. aastani. Ajakirjadest väärivad esiletõstmist "Kodukolle" (asut. 1945, tmt Evald Voitk). 1950 hakkas ilmuma "Tulimuld" B. Kangro toimetamisel. Ajakiri "Mana" Ivar Grünthali toimetamisel alustas Rootsis (1957), kuid hiljem viidi selle toimetamine üle USAsse, kus ilmus 1999. a-ni. Naisteajakiri "Triinu" alustas 1952, tmt Vera Poska Grünthal, 1955 viidi Triinu trükkimine Kanadasse (Toronto). Triinul oli kaastööliste võrk erinevates eesti pagulasringkondades USAs, Austraalias ja Kanadas. Selle ajakirja ilmumine lõpetati 1995. Eesti ajakirjandus paguluses Saksamaa (1) Saksamaale jõudis 1944
ümber Kanadasse. Kõige rohkem on algupärast ilukirjandust välja andnud kirjanike ühisettevõte aktsiaseltsina rajatud Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis alates 1951 tegutses B.Kangro eestvedamisel Lundis. Kuna lugejaskond oli piiratud, saadi autoreile maksta vaid sümboolset honorari, samas oli autorite, eriti nende hulgas, kes andsid oma töid välja oma kulu ja kirjadega, palju amatöörlikke harrastuskirjanikke. Kirjanduslikke ajakirju: B.Kangro asutatud ja toimetatud Tulimuld, kultuuriajakiri Mana (hiljem ilmus USAs), ilmus ka eestikeelseid ajalehti. 1945 asutati Stockholmis Välismaine Eesti Kirjanike Liit, millel 1989 oli 41 liiget. Enamik Rootsis elavaid autoreid kuulub paralleelselt ka Rootsi Kirjanike Liitu, mis tähendab eelkõige teatud majanduslikku kindlustatust (stipendiumid, pension). Kirjanduslikke auhindu on välja antud 20 ringis.
In the early Fifties he improved his skill in composition during the summer master classes with Jacques Ibert (Tanglewood) and Darius Milhaud (Aspen). From 1954 until his retirement in 1990, Raid was a Baptist minister in the Estonian Church in Toronto and for the Estonian-speaking radio station Freedom Proclamation as the spokesman on 1 Juta Kurman, Lauluisa Juhan Aavik – 95 (The Senior Bard Juhan Aavik – 95), Tulimuld 1 (1979): 39- 41. religious topics. His first authorial concert, after returning to Estonia, took place in Tallinn on March 20th, 1990, a year before Estonia regained national independence. Kaljo Raid first came to the public’s attention in his student years with his chamber compositions and his graduation work, the First Symphony (1944). The First Symphony has retained the position as his peak achievement in the whole of his symphonic output
Kõige rohkem on algupärast ilukirjandust välja andnud kirjanike ühisettevõte - aktsiaseltsina rajatud Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis alates 1951 tegutses B.Kangro eestvedamisel Lundis. Kuna lugejaskond oli piiratud, saadi autoreile maksta vaid sümboolset honorari, samas oli autorite, eriti nende hulgas, kes andsid oma töid välja oma kulu ja kirjadega, palju amatöörlikke harrastuskirjanikke. Kirjanduslikke ajakirju: B.Kangro asutatud ja toimetatud Tulimuld, kultuuriajakiri Mana (hiljem ilmus USAs), ilmus ka eestikeelseid ajalehti. 1945 asutati Stockholmis Välismaine Eesti Kirjanike Liit, millel 1989 oli 41 liiget. Enamik Rootsis elavaid autoreid kuulub paralleelselt ka Rootsi Kirjanike Liitu, mis tähendab eelkõige teatud 46 majanduslikku kindlustatust (stipendiumid, pension). Kirjanduslikke auhindu on välja antud 20 ringis.
annaabi.ee 
