Essee Mina ja jazz Erik Rattasepp 8b Muusika tunnis olen õppinud väga palju juurde jazzist mida ma ennem ei teadnud. Enne Muusika tunde ei teadnudgi, et jazz veel jaguneb erinevateks liikiteks ning, et see on mõjutanud teiste muusikatüüpide tekkimist. Igapäevaselt ma jazzi ei kuula aga mul pole midagi selle vastu. Kui kuskilt raadiost tuleks jazzi siis ma ei muudaks kanalit vaid kuulaks selle loo lõpuni mis tuleb. Jazzist kõige rohkem meeldivad mulle töölaulud. Jazzi on vahest isegi mõnus kuulata, sest see ei ole nii hull tümps nagu metal (Ehk mida ma kuulan), ning vahelduseks kulub tihtipeale ära, eriti siis kui hea ja mõnus olla...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Free jazz ...................................................................................................................................... 2 Ornette Coleman..................................................................................................................... 2 Ornette Colemani albumeid................................................................................................ 3 Cecil Taylor...
Retsensioon Jazz del Mar ,,Tanel Ruben ja Victoria" Käisin neljapäeval, 14. jaanuaril kuulamas Kuressaare jazzklubi Jazz del Mar korraldatud kontserti, kus astus üles bänd nimega ,,Tanel Ruben ja Victoria". Tanel Ruben on selle dzässpundi juht, samas kui Victoria tegutseb solistina. Algselt pidi kontsert toimuma ööklubis Privilege, kuid sealse põlengu tõttu viidi see üle hotell Arensburgi lounge-restorani Muusa. Lisaks trummide taga istunud Rubenile ja Victoriale kuulusid esinejate hulka ka kahel süntesaatoril mänginud Taavi Kerikmäe, basskitarri tinistanud Taavo Remmel ning vibrafoni...
Läheb veel 3 aastat. 1880 peale täisutamsit salvestatakse esimene klarneti pala, mis kestab 15 sekundit. Uus muusika oli suuresti sündinud Euroopa ja Aafrika muusika sümbioosist. Kõigepealt tekkis afroameerika muusika, mis ühendas endas mitmesuguseid rahvatekke muusika vorme. Aafrika rütmid, intonatsioonid, täämbrid, blues, töölaulud, spirituaalid elasid edasi. Euroopast Ameerikasse rännanud valgete laulud on mõjutanud Jazz muusika meloodilist ja harmoonilist külge. Ameerika poolt lisanduvad rütmid. Euroopalikud muusikariistad tulid neegrite ellu pärast orjuse kaotamist. Levima hakkavad puhkpilliorkestrid, mille kavas olid hoogsad mängud ja tantsud. TÖÖLAULUD 16. saja veeti Aafriakst Ameerikasse umbes 100 000 orja, kelle tasuta tööd kasutati kõikjal. Neegrid tõid kaasa omatehtud trummid, laulud ja tantsud. Vaatamata valgete keelule lauldi ja tantsiti millal soovi oli...
Tallinna Reaalkool Jazz kui tantsustiil Referaat Eliise Leismann Tallinn 2011 Jazz tants Ajalugu Enne 1950 aastat oli kasutusel jazz tants, mis pärines aafrika ameerika rahvatantsust. 1950 aastal tuli uus z anr- modern jazz tants, mille juured pärinevad kariibimere saarte traditsioonilisest tantsust. Pärast esimest maailma sõda sai jazz tants populaarseks Chicagos ja teistes linnades. Tantsiti kabareede,klubides,pidudel. Hiljem muudeti jazz tantsu,lisades sinna balletti ja modern tantsu, sai see populaarseks Hollywoodis,Broadwayl. Stiilid Traditionaalne jazz tants - Pärineb aafrika ameerika traditsionaalsest tantsust...
Chicago jazz Jazz muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides. Esimesed jazzi orkestrid tekkisid 20. sajandi algul. Chicago jazz on üks jazzi liike. Chicago jazzi stiilis suurenes solistide tähtsus. Vähenes kollektiivse improvisatsiooni osa, see säilis vaid palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga. Sellest sai hiljem alguseks svingile. Chicago jazzi kuulsamad esitajad on Bud Freeman, Duke Ellington, Johnny Hodges, Paul Whiteman. Bud Freeman oli ansamblijuht ja helilooja. Ta mängis tenor saksofoni, kuid ka klarnetit. Bud Freeman liitus teise maailmasõja ajal...
COOL JAZZ 1950. aastate algul kujunes bebop'ist välja muusikastiil mis sai nimeks cool jazz. Käibel on ütlus: mängida jahedalt olemata seejuures külm. Vastukaaluks bepop'i lärmakusele oli cool jazz rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. Phkpillide kõrgeregistri asemel eelistati keskmist, madalat, kõla oli mahe ja vahel isegi tuhm, kasutati tagasihoidlikke atakke ning vähest vibraatot. Hakati kasutama jazz- koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui...
Jazz rock e. Jazz fusion Janne Paavel ja Karli Väits 9.klass Jazz rock ● Muusikastiil, mis ühendab džässi teiste muusikastiilidega, nagu pop, rock, folk, reggae, funk, metal, kantri, RnB, hip hop, elektrooniline muusika ja maailmamuusika. ● Stiil sündis Ameerika Ühendriikides 1960. aastate keskel. Tunnused ● Basskitarri kasutamine meloodiapilina ja rõhutuatud rütmimudelite kasutamine. Stiili esindajad ● Weather Report ● Mahavishnu Orchestra ● The Tony Williams Lifetime ● Return to Forever ● Headhunters ● Soft Machine ● Colosseum https://www.youtube.com/watch?v=HZu0zyYI4cQ Joe Zawinul ''Birdland'' Jazz Fusioni grupp 1976.a Tänan kuulamast! ...
JAZZ Brita Männaste Jazz Dzäss (inglise keeles jazz) ehk dzässmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzässi ei saa täpselt noodistada, see toetub bluusi heliredelile. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil....
Menestrelide kunsti õitseaeg oli aastail 1840-1900. Menestrelide kaudu levisid rahva hulka nt sellised tantsud nagu shuffle, cakewalk ja stepptants. Ragtime Ragtime'i kõrgperiood Ameerikas oli 1897-1917. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpiline ragtime'i pala meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Scott Joplin. New Orleansi jazz Esimeseks jazzi-keskuseks sai New Orleans. New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 19. ja 20. sajandi vahetusel. Selle jazzi liigi õitseaeg kestis kuni 1917. aastani. Põhjus oli selles, et selle jazzi liigi esindajatest mängijad mängisid põhiliselt lõbustusasutustes, kuid 1917. aastal suleti lõbustusasutuste rajoon. Louis Armstrong, Buddy Bolden. Dixieland 20. sajandi II aastakümnel sai alguse nn dixieland-stiil (Dixieland USA lõunaosariikide rahvalik üldnimetus)...
Mõni tema salvestistest 1940. samuti pidada r'n'b alla kuuluvaks. Ta musitseeris sageli koos Cootie Williamsi, Lucky Millinderi, Andy Kirki, Louis Armstrongi, and Count Basieiga, ja tal oli ka oma bänd ning paljud salvestused tegi ta ise. See oli 1946 aastal, bändi nimi oli "Eddie Davis and His Beboppers", kuhu koosseisu kuulusid Fats Navarro, Al Haig, Huey Long, Gene Ramey and Denzil Best. Soul Jazz Soul jazz oli areng Heavi bopist ning, milles oli ka mõjutusi bluusist, gospelst ja r'n'b-st . Olulised Soul jazz organistid Bill Doggett, Charles Earland, Richard "Soon" Holmes, Les McCann, "Vend" Jack McDuff, Jimmy McGriff, Lonnie Sepp, Don Patterson, Jimmy Sepp ja Johnny Hammond Sepp. Tenor saksofon oli samuti Soul jazzis oluline; märkimisväärsed Soul jazz tenorid olid Gene Ammons, Eddie "Lockjaw" Davis, Eddie Harris, Houston Isik, ja Stanley Turrentine. Alt mängija...
Jazz Jazz is a type of lively music with strong, complex rhythms. It's earlier expression is said to be ragtime. Jazz was first played at the beginning of the 20th century by black musicians in New Orleans, Louisiana. Jazz began with a basic trio of musicians: a cornet, a trumpet or a violin and a trombone. Below this there was a guitar or a banjo, sometimes a piano and drums. Jazz musicians often accent or add notes or beats in unusual or unexpected places. Also they add other elements of black music such as blues and ragtime to make a unique American music form. Musicians make up tunes as they play....
Lõuna poolne musa oli rütmikam.Tänaval müüvate neegrite muusika-Street Cries.Afropool on tulnud sengali nigeri jõgikonna aladelt.Jazzi 3 tunnust:1-kindel põhirütm, pole kiirendusi.2-polürütmika,samaaegselt musitseeritakse erinevates taktimõõtudes.3-improvisatsioon.Jazzi algosad: orjadetöölaulud,vaimulikmuusika(misjoni),blues,puhkpilli muusika,valgeteolmemuusika,mustadeolmemuusika.100 aastaga tegijazz muusika samasuguse arengu kui tõeline muusika 1000aastaga.Spirituaale lauldi kirikus.Melism- improviseeritud viisikaunistus.Antifoonia on aafrikas eeslaulja pluss koor.Overlap-eeslaulja alustab koorilõpust.Offbeat- tähtsamad on 2 ja 4 löök.Overbreething-ülehingamine.Tonaal- semantika-hääletämbriga antakse edasi sõnumit(meeleolu). Metronomesense-metronoomitunnetus.Blues-lüüriline info isiklikust katastroofist.Tekkis mississipis.Dallas blues(whity) Memphis blues(nigro).Arhailine b...
Jazz Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahavamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja neegrite töölauludest ja seda mängiti bordellides. Dzässmuusikas väga palju improviseeritakse. Euroopasse levis dzäss 1920.aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ilme kujundajaks. Jazz on metsik trummi põrin ning 60-ndatel hakkasid usklikud selle muusikastiili vastu võitlema.Eurooplastele meeldis see muusika väga.New Orleans oli dzässi esimene keskus...
Sinna gruppi kuulusid kuulsaimatest muusikutestnsaksofonistid veel Albert Ayler, John Tchicai; trummarid Sunny Murray ja Milford Graves;trombonist Riswell Rudd;kontrabassist Charlie Haden;trompetist Don Cherry. Archie Shepp sündis Fort Lauderdaleis Floridas 24 mail 1937. Aga ta kasvas üles Philadelphias ja Pennsylvanias kus ta õppis mängima klaverit, klarnetit ja alt-saksofoni ning tenor-saksofoni.Shepp alustas oma muusika karjääri Ladina Jazz bändis, kus ta mängis natuke aega enne kui ta alustas koos mängimist kesk klassi pianistiga Cecil Tayloriga. Kes sellel ajal alles hakkas õitsema. Cecil tõusis koos Sheppiga aastaks 1960 üheks tähtsamaks muusikuks jazzi ajaloos. Free jazz on saanud oma nime Omette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A Collective Improvisation järgi...
a , peaesitajateks valged muusikud. See taotles massiivseidsümfoonilisi kõlasid ja arendatuma vormiga teoseid. Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a . Juhuslikud kooskõlad, kummaised meloodiakujundid, vaba muusika. Pianist Cecil Taylor, Albert Ayler, Sunnay Murray. Jazzrock(fusion jazz)-60-70.a. Hakati koku sulatama rocki ja jazzi.Neid ühendab off beat´i puudumine. Esimesse jazz-rock bändi kuulusid trompetist Randy Brecker, altsaksofonist Mike Breck...
Ich trage sehr bequeme Kleidung. Mein Stil ist hip-hop so dass alle meine Kleider sind sehr groß. Hose In der Schule trage ich Jeans oder Trainingshose. Meine Jeans sind immer blau. Meine Trainingshose sind weiss oder grau. Ich trage einen hoodies. Meine Lieblingsfarben sind schwarz, weiss und blau. Ich trage Kurzarm T-Shirts oder Langarm T-Shirts. Ich mag bequeme Schuhe. Ich trage Skater-Schuhe. Außerdem trage ich ein Armbanduhr auf meine Hand und ein Ohrring. Beide sind golden. ...
NEW ORLEANSI JAZZ JAZZ'I KESKUS SADAMALINN NEW ORLEANS ELANIKUD: Hispaanlased, prantsalsed ja teiste Euroopa rahvaste järeltulijad Afroameeriklased Kreoolid TÖÖKOHAD: Lõbustusasustused Vastlakarnevalid Matuserongkäigud Mississippi jõelaevad Vabaõhu tantsupeod jne. SAMM JAZZINI Mustad pillimehed Puhkpilliorkestrid New orleansi jazz NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Kornet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tromboon NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Klarnet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Trumm NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Bandzo Kitarr NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tuuba Kontrabass AJASTUS: Võttis ilmet 19. ja 20.sajandi vahetusel. Õitseaeg kuni 1917.aastani. BUDDY BOLDEN PAPA JACK LAINE Esimene legendaarne Juhatas valgete...
rullidele, puudus improvisatsioon, paarisarvuline taktimõõt, marsitempo, sünkoopne meloodia, meetrum, kõikuv rütm, kuningas Scott Joplin (maple leaf rag, the entertainer), bluus (afroameerika, pärast orjuse kaoamist, kitarr, bandz, üksikisiku tunded ja läbielamised, libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3 lööki, kiikuv 2 ja 4 löögi rõhutamine, emotsionaalne, suur orkestri kõlajõud, laulul sõnad, etniline, kornet, trompet, tromboon, klarnet, muusika sündis koha peal, Louis Armstrong (kornet, trompet), Joe King Oliver (kornet trompet), Jelly Roll Morton(klaver, helilooja, orkestri juht). dixieland 20 saj New Orleans, samad pillid, orkestri kõlajõud väiksem, kiire...
DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz . Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks....