Töölaulud: · Lauldi ühiselt · Laulsid mustanahalised orjad, kes toodi Ameerikasse alates 16.saj · Hoidis tööl püsivat rütmi · Afro-ameerika muusikavorm Spirituaalid: · Täidavad rütmilised käteplaksud · Tantsuliigutused, vahele hõiked · Vaimuliku sisuga · Vabadust igatsev Bluus: · Nukra alatooniga · Mustanahaliste kannatustest jutustav kurblaul · Kannatustest jutustav, vähemalt algselt Menestrelid: · Otsene Jazz mu. Teerajaja · Rändteatrite esinejad · Valged pakkusid mustade muusikat · 1840-1900 õitseng Ragtime · sümfoonide rohke · valgete autorite poolt loodud klaveripala · 1897- 1917 õitseng
ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazzorkestri(bigband) vahel. 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion. Kuulsaimad olid: Miles Davis, Chick Corea, Herbie Hancock, George Benson, John McLaughlin. Jazz fusion on muusika zanr mis sai alguse 1960. aastate lõpus. Kui jazzi artistid hakaksid erinevaid jazzistiile kokku miksima elektrooniliste rocki pillidega: souli ning rhythm ja bluesi rütmidega. Jazz fusion ühendab jazzi teiste muusikastiilidega nagu: pop, rock, folk, funk, hip hop ja paljusid teisi. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumnetaalsoolod, mis on tavaliselt ka tänapäeva dzässmuusikas. Ühendatud albumid, isegi need, mis on tehtud sama artisti poolt, on väga mitmekesised. sJazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis.
Jazz Jazz is a type of lively music with strong, complex rhythms. It's earlier expression is said to be ragtime. Jazz was first played at the beginning of the 20th century by black musicians in New Orleans, Louisiana. Jazz began with a basic trio of musicians: a cornet, a trumpet or a violin and a trombone. Below this there was a guitar or a banjo, sometimes a piano and drums. Jazz musicians often accent or add notes or beats in unusual or unexpected places. Also they add other elements of black music such as blues and ragtime to make a unique American music form. Musicians make up tunes as they play.
Ich trage sehr bequeme Kleidung. Mein Stil ist hip-hop so dass alle meine Kleider sind sehr groß. Hose In der Schule trage ich Jeans oder Trainingshose. Meine Jeans sind immer blau. Meine Trainingshose sind weiss oder grau. Ich trage einen hoodies. Meine Lieblingsfarben sind schwarz, weiss und blau. Ich trage Kurzarm T-Shirts oder Langarm T-Shirts. Ich mag bequeme Schuhe. Ich trage Skater-Schuhe. Außerdem trage ich ein Armbanduhr auf meine Hand und ein Ohrring. Beide sind golden.
rullidele, puudus improvisatsioon, paarisarvuline taktimõõt, marsitempo, sünkoopne meloodia, meetrum, kõikuv rütm, kuningas Scott Joplin (maple leaf rag, the entertainer), bluus (afroameerika, pärast orjuse kaoamist, kitarr, bandz, üksikisiku tunded ja läbielamised, libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3 lööki, kiikuv 2 ja 4 löögi rõhutamine, emotsionaalne, suur orkestri kõlajõud, laulul sõnad, etniline, kornet, trompet, tromboon, klarnet, muusika sündis koha peal, Louis Armstrong (kornet, trompet), Joe King Oliver (kornet trompet), Jelly Roll Morton(klaver, helilooja, orkestri juht). dixieland 20 saj New Orleans, samad pillid, orkestri kõlajõud väiksem, kiire
DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks.
Jazz Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahavamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja neegrite töölauludest ja seda mängiti bordellides. Dzässmuusikas väga palju improviseeritakse. Euroopasse levis dzäss 1920.aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ilme kujundajaks. Jazz on metsik trummi põrin ning 60-ndatel hakkasid usklikud selle muusikastiili vastu võitlema.Eurooplastele meeldis see muusika väga.New Orleans oli dzässi esimene keskus
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Referaat Jazz Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus ........................................................................................1 Jazzvokalism.......................................................................................1 Jazzsaksofonism....................................................................................1 Jazzpianism algusaastatel.........................................................................2
Jazz Jazz muusika on tekkinud aafrika rütmidel ja euroopa meloodia põimumisel. Jazz muusika põhitunnused on: 1.Improvisatsioon 2.Tämber-jazz muusika isikupära ja jäljendamatu tämber,mille järgi on ta alati äratuntav. 3.pillikoosseisud- 3-8 liikmeline ansambel kuni 17 liikmeline bigbänd. 4.Ekstaatilisus-tuleneb mustade temperamendist. Alati on olemas meloodia ja rütmigrupp.Meloodia gruppis on puhkpillid ja rütmigruppis on klaver,löökpillid ja bass.
JAZZ Kertu Tedremäe ERINEVAD NIMETUSE D 1890. – 1910. Ragtime 1910. – 1920. Bluus 1920. – 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada Toetub bluusi heliridadele Suur osa improvisatsioonil IRVING BERLIN
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Free jazz...................................................................................................................................... 2 Ornette Coleman..................................................................................................................... 2 Ornette Colemani albumeid................................................................................................ 3 Cecil Taylor................................................................................
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.......
Varajane elu Herbert Jeffrey "Herbie" Hancock on sündinud Chicagos, Illinoisis aastal 1940. 7-aastaselt hakkas ta õppima klassikalist muusikat ja tema talent avastati varakult. 11-selt mängis ta esimese osa Mozarti "Piano Concerto No. 5"-st noortekontsertil koos Chicago Sümfooniaga. Teismeeas ei olnud Hancockil oma jazzi õpetajat ning ta hakkas ise arendama oma muusikalist Joonis 1 Herbie Hancock kontserdil Nice Jazz festivalil 2010 kuulmist. Aastal 1960, kui Herbie oli 20-ne aastane, kuulis ta Chris Andersoni mängimas ja anus temalt, et too võtaks ta enda õpilaseks. Sealt saigi alguse Hancocki karjäär ning ta pidevalt nimetab Andersoni olevat tema harmooniline guru. Karjäär (60-ndad) 60-ndatel lahkus Hancock Grinneli kolledist, kolis Chicagosse ning hakkas koostööd tegema Donald Byrdi ja Coleman Hawkinsiga. Samal ajal võttis ta tunde Roosevelti ülikoolis
Jazz rock ehk fusion jazz Jazz rock on muusikastiil, mis ühendab dzässi teiste muusikastiilidega, nagu pop, rock, folk, reggae, funk jne. Stiil sündis Ameerika Ühendriikides 1960 keskel. Esimesteks Jazz fusioni plaatideks peetakse Gary Burton'i "The Time Machine"'i, Larry Coryell'i "Out of Sight And Sound"'i. Samuti oli suur mõju jazz fusioni arengule Miles Davise 1968. aasta plaadil "Miles in the Sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektroonilisi instrumente. Põhilised pillid on klaver,trompet ja saksofon. http://www.youtube.com/watch?v=_jkBMyW9kEU&playnext=1&list=PLDF357 Jazz rock Eestis Eestis tekkisid esimesed fusion-grupid 1980-ndatel, Kaseke 1981 Kaseke oli aastatel 19801984 tegutsenud Eesti rock- ansambel. Ansambli lõid ansambli Propeller liikmed.
Jazz rock e. Jazz fusion Janne Paavel ja Karli Väits 9.klass Jazz rock ● Muusikastiil, mis ühendab džässi teiste muusikastiilidega, nagu pop, rock, folk, reggae, funk, metal, kantri, RnB, hip hop, elektrooniline muusika ja maailmamuusika. ● Stiil sündis Ameerika Ühendriikides 1960. aastate keskel. Tunnused ● Basskitarri kasutamine meloodiapilina ja rõhutuatud rütmimudelite kasutamine. Stiili esindajad ● Weather Report ● Mahavishnu Orchestra ● The Tony Williams Lifetime ● Return to Forever ● Headhunters ● Soft Machine ● Colosseum https://www.youtube.com/watch?v=HZu0zyYI4cQ Joe Zawinul ''Birdland'' Jazz Fusioni grupp 1976.a Tänan kuulamast!
2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Tarvo Maasik Free jazz Referaat 9b Klass Õpetaja: õp. Kadi Härma 2 Free jazzi alguseks peetakse 60-ndate algust. Kuulajaid ja muusikuid hakkas tüütama traditsiooniliseks kujunenud palade ülesehitus. Nii otsustasidki mõned nooremad muusikud lahti öelda pea kõigist senistest jazzi põhitõdedest. Loobuti taktimõõtudest ja piiritletud vormidest. Hakati Proovima juhuslikke kooskõlasid, mida võis võrrelda eredate
Menestrelid Menestrele võis kuulda ameerika rahvalike rändteatrite etendustel. Menestrelide kunsti õitseaeg oli aastail 1840-1900. Menestrelide kaudu levisid rahva hulka nt sellised tantsud nagu shuffle, cakewalk ja stepptants. Ragtime Ragtime'i kõrgperiood Ameerikas oli 1897-1917. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpiline ragtime'i pala meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Scott Joplin. New Orleansi jazz Esimeseks jazzi-keskuseks sai New Orleans. New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 19. ja 20. sajandi vahetusel. Selle jazzi liigi õitseaeg kestis kuni 1917. aastani. Põhjus oli selles, et selle jazzi liigi esindajatest mängijad mängisid põhiliselt lõbustusasutustes, kuid 1917. aastal suleti lõbustusasutuste rajoon. Louis Armstrong, Buddy Bolden. Dixieland 20. sajandi II aastakümnel sai alguse nn dixieland-stiil (Dixieland USA lõunaosariikide rahvalik üldnimetus)
Ta mängis swingi, bopi, hard bopi, Latin jazzi, and soul jazzi. Mõni tema salvestistest 1940. samuti pidada r'n'b alla kuuluvaks. Ta musitseeris sageli koos Cootie Williamsi, Lucky Millinderi, Andy Kirki, Louis Armstrongi, and Count Basieiga, ja tal oli ka oma bänd ning paljud salvestused tegi ta ise. See oli 1946 aastal, bändi nimi oli "Eddie Davis and His Beboppers", kuhu koosseisu kuulusid Fats Navarro, Al Haig, Huey Long, Gene Ramey and Denzil Best. Soul Jazz Soul jazz oli areng Heavi bopist ning, milles oli ka mõjutusi bluusist, gospelst ja r'n'b-st . Olulised Soul jazz organistid Bill Doggett, Charles Earland, Richard "Soon" Holmes, Les McCann, "Vend" Jack McDuff, Jimmy McGriff, Lonnie Sepp, Don Patterson, Jimmy Sepp ja Johnny Hammond Sepp. Tenor saksofon oli samuti Soul jazzis oluline; märkimisväärsed Soul jazz tenorid olid Gene Ammons, Eddie "Lockjaw" Davis, Eddie Harris, Houston Isik, ja Stanley Turrentine. Alt mängija
1969 a moodustas Randy Brecker ühe esimese jazzrockansam bli"Dreams". Käsikäes rocki elementide (eeskätt rütmi) ülekandmiseks jazzi hakati üha rohkem kasutama elektroonilisi pille: elektrikitarri, klaverit, süntesaatorit. Pöörati tähelepanu ka salvestustehnikale. Kaasaegne stuudio muutus nii tähtsaks, et teda võis võrrelda "instrumendiga" -ta oli sama oluline kui muusikute pillid. Rockimõjude avaldus oli uus lähenemine soolele. Oma kõikidel perioodidel on jazz alati kulmineerunud väljapaistvate artistide sooloimprovisatsioonide, nüüd vaidlustatakse see. Üha rohkem anti ruumi ühisimprovisatsioonidele. Vastuvooluna sellele oli saateta soolo, mille käivitajaks oli Gary Burton. Plaadikompaniid ja produtsendid mängisid jazzrockis ja fusionmuusikas suuremat rolli kui seda seni. Neil oli rohkem sõnaõigust otsustada, mida salvestada, kui muusikuil endil. Nad võtsid otsuseid vastu rohkem äri, kui muusika peale mõeldes.
Free jazz Esimesed free jazzi kuulutajad olid Cecil Taylor ja altsaksofonist Ornette Coloeman. Cecil oli akadeemilise koolitusega muusik, kes sai tuntuks juba 1950 teise aasta poolel. Tema muusikas puudus taktimõõt ja piiritletud vorm. Free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bepop. Inimesed , kes on seotud free jazziga : Cecil Coleman. Ornette Coleman. Muhal Richard Abramsi asustas Loovmuusikute Edutamise Assotsiatsiooni. Eric Dolphy oli paljutõotav jazz'i uuendaja kes mängis klarnetit, flööti ja altsaksofoni , kuid kelle loometee jäi väga lühikeseks tema varase surma tõttu. Free jazzi saksofonistid: Archie Shepp Albert Ayler John Tchicai Trummarid: Sunny Murray ja Milford Graves
Ometi kujunes 1960. trompetisaksofoni ühehäälne kõla, aastate keskpaigaks kindel grupp selle repertuaari ühekülgsus ja isegi viimse suuna esindajaid. Sinna kuulusid piirini arendatud virtuoossus. Nii saksofonistid Archi Shepp, Albert otsustasid mõned nooremad muusikud Ayler, John Tchicai trummarid Sunny lahti öelda pea kõigist senistest Murray ja Milford Graves, trombonist põhitõdedest vabastada jazz seda Roswell Rudd, kontrabassist Charlie piiravatest kammitsatest. Haden, trompetist Don Cherry jt. Esimesed free jazz'i kuulajad olid Kuigi free jazz ei saanud nii pianist Cecil Taylor ja altsaksofonist populaarseks kui omal ajal sving või Ornette Coleman. Neist esimene oli bebob, kujunes 1960. aastate lõpul akadeemilise koolitusega muusik, kes teinegi rühm selle stiili harrastajaid. See
Referaat Narva Vanalinna Riigikool Teema : "Jazz muusika" 9.B klass Karina Repetun 2010 õ. a. Jazz ehk jazzmuusika on muusikastiil mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikidesa Aafrika ja Eurooparahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja Usa neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika jalööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.
JAZZ ROCK Helen Kaljusaar 9F • Ühendab jazzi teiste muusikastiilidega, nagu pop, rock, folk, reggae, metal jm. • Sündis USAs 1960. keskel, kui džässartistid hakkasid kasutama elektroonilisi pille ning souli ja RnB rütme. • Esimesteks Jazz Rock plaatideks peetakse Gary Burtoni'i "The time machine" (1966) ja Larry Coryell'i "Out of sight and sound" (1966) • Eestis tekkisid esimesed grupid 1980-ndatel nt, Kaseke ja Radar. TUNTUIMAD ESINDAJAD • Headhunters https://www.youtube.com/watch?v=7njWsEk2K_Y • Soft Machine https://www.youtube.com/watch?v=CKDuevCr90Q • Blood Sweat and Tears https://www.youtube.com/watch?v=aXW6829yjYw TÄNAN KUULAMAST! KASUTATUD MATERJALID • www.et.wikipedia.org/wiki/Jazz_fusion • www.youtube
jazz alati kulmineerunud väljapaistvate artistide sooloimprovisatsioonide, nüüd vaidlustatakse see. Üha rohkem anti ruumi ühisimprovisatsioonidele. Vastuvooluna sellele oli saateta soolo, mille käivitajaks oli Gary Burton. Plaadikompaniid ja produtsendid mängisid jazzrockis ja fusionmuusikas suuremat rolli kui seda seni. Neil oli rohkem sõnaõigust otsustada, mida salvestada, kui muusikuil endil. Nad võtsid otsuseid vastu rohkem äri, kui muusika peale mõeldes. Seoses jazz üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahvamuusika elemente- etnojazz.
New Orleansi meelelahuts- asutused Storyville‘is suleti, Seal jätkasid tegevust-New Orleansi jazz’ i dixieland’i ja mängivad orkestrid. Tänu fonograafi populaar- sususe kiirele kasvule levisid nende stiilide esimesed salvestused. Tippaeg 1920. aastad Chicagos olid ka klassikalise bluusi tippaeg. Bluus ja n chicago jazz põimusid üha rohkem. Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ning rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Seda stiili püüdsid matkida valged keskkooliealised noored, kelle ansambel Austin High School Gang saigi noorte talentide ja uue muusikastiili aluseks. Chicago Jazz‘i iseloomustus: •Tunda oli bluusi mõjutusi •Suurem osatähtsus üksikisiku soolodel (soolo improvisatsioon) •Esile tõusis pillimehe soolo instrument virtuoossus
Chicago jazz Jazz muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides. Esimesed jazzi orkestrid tekkisid 20. sajandi algul. Chicago jazz on üks jazzi liike. Chicago jazzi stiilis suurenes solistide tähtsus. Vähenes kollektiivse improvisatsiooni osa, see säilis vaid palade alguses ja lõpus. Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga. Sellest sai hiljem alguseks svingile. Chicago jazzi kuulsamad esitajad on Bud Freeman, Duke Ellington, Johnny Hodges, Paul Whiteman. Bud Freeman oli ansamblijuht ja helilooja. Ta mängis tenor saksofoni, kuid ka klarnetit. Bud Freeman liitus teise maailmasõja ajal
Jazz Rock Üldiselt Jazz Fusion USA, 1960 Enamjaolt mustanahalised artistid Eripära Valjem Elektroonilised efektid Süntekad Rock n' Rolli rütmid, jazzi impromine Artistid Miles Davis Herbie Hancock Chick Corea Frank Zappa Kuulamiseks https://www.youtube.com/watch?v=Wsw8fERaGrY https://www.youtube.com/watch?v=4bjPlBC4h_8 https://www.youtube.com/watch?v=RycYchunTKc Allikad https://en.wikipedia.org/wiki/Jazz_fusion#Jazz-rock https://en.wikipedia.org/wiki/Bitches_Brew Täname Kuulamast!
1930 1930. aastatel sai alguse sving – uus ajastu džässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud džässorkestri – Big Bandi – teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ja svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ja Frank Sinatra. Euroopa džässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940 info puudb. 1950 950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas džässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim džässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman. 1960-1970 960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion (ingl k sulam), mis haaras endasse ka elemente rokkmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ja reggae'st. Fusion on
Chicago Jazz Ajalugu ● 1920. aastatel kui New Orleansis meelelahutussektor suleti 1. maailmasõja tõttu, kolis enamik muusikuid Chicagosse leiba teenima. ● Kahekümnendatel oli jazz´i kõrgaeg, millele aitas kaasa fonograafi leiutamine Tunnused Arenes välja New Orleansi ja Dixieland jazzist. Tänapäeval jazzile iseloomulik saksofon, sai Chicago jazziga tavaliseks instrumendiks jazz ansamblites ja koosseisudes. Chicago jazz rääkis rassilisest diskrimineerimisest suurlinna melust. Tähtsuses tõusid solisti soolod loo alguses ja lõpus. Loodel oli pigem bluesi mõjutusi ja rütm oli sujuvam, võrreldes varasemaga Kuulsamad muusikud Joseph Nathan Oliver Ferdinand Joseph LaMothe Duke Ellington ● Joseph N. Oliver hüüdnimega King Oliver oli Ameerika tuntud bändiliider ning ta oli eriti tuntud oma mängustiili poolest ja tema oskus kasutada summuteid. Ta oli ka Louis Armstrongi mentor ja õpetaja
COOL JAZZ Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davi...
Jazz - muusika 1. Jazz - muusika alged pärinevad afroameerika muusikast (töölaul, ballaad, spirituaal, bluus), mis oli kujunenud 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrka ja Euroopa muusikapärismuse vastastikul mõjul. 2. Jazz - muusikas on väga suur osa improvisatsioonil, seetõtu ei saa jazzi noodistada. Enamasti on madaldatud III ja VII aste. Kaks iseloomulikku rütmilist elementi jazz - muusikas on sünkoop ja kiikumine, enamasti rõhutatakse teist ja neljandat lööki. Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur- helilaadis kasutatakse sageli III, V ja VII astet, 3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist
puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Hakati kasutama jazz-koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksfon ning isegi metsasarv ja oboe. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 28. september1991 ) Muusikaajaloo esimesed cool dzässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast 1945.aastal aastal mängis ta Charlie Parkeriga kvintetis. Miles Davis ,,Blue in Green" Modern Jazz Quartet Avaldati 1952.aastal John Lewis (klaver,muusika direktor), Milt Jackson (vibrafone), Percy Heath (bass), and Connie Kay (trummidel). THE MODERN JAZZ QUARTET ,,All The Things You Are" Stan Getz Stanley Gayetzky (2.veebruaril 1927 6.juunil 1991) Oli USA tenorsaksofonist Juba 16-aastaselt mängis ta Jack Teagardeni bändis. Põhiliselt on Getz tuntud selle poolest, et ta üritas segada dzässi ja bossanoova stiili. Stan Getz ,,Autumn Leaves" Kasutatud kirjandus Http://en.wikipedia
COOL JAZZ 1950. aastate algul kujunes bebop'ist välja muusikastiil mis sai nimeks cool jazz. Käibel on ütlus: mängida jahedalt olemata seejuures külm. Vastukaaluks bepop'i lärmakusele oli cool jazz rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. Phkpillide kõrgeregistri asemel eelistati keskmist, madalat, kõla oli mahe ja vahel isegi tuhm, kasutati tagasihoidlikke atakke ning vähest vibraatot. Hakati kasutama jazz- koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui
Jazz Jazz on primitiivseks peetud neegrifolkloori kõige keerukam modifikatsioon Ameerikas. Jazz erineb põhimõtteliselt nii kunstmuusikast kui ka popmuusikast,ehkki on oma arengu vältel liikunud mõlemas suunas ja saanud mõjutusi mõlemalt. Ameerikas peetakse jazzi praegu omamaise kunstmuusika haruks. Joachim Ernst Berend :"Jazz on Ameerika Ühendriikidest päri kunstmuusika vorm,mis ekkis mustanahaliste kokkupuu el euroopaliku muusikaga.Jazzi instrumendid,meloodia ja
Chicago jazz Areng Arenes välja 1920' datel Aluseks New Orleansi jazz Iseloomustus Palju soolosid(individuaalsed soolod) Suur tähtsus on Saksofonil Pillid Saksofon Basskitarr Elektrikitarr Tuuba Bandzo Hiljem ka trummid Suurimad tegijad Bix Beiderbecke Kimmy McPartland Frank Teschemacher http://www.youtube.com/watch?v=aVmRkngg1ps http://www.youtube.com/watch?v=oW7YYt0F-K4 Täname kuulamast!
Bluus - Kujunes 19.saj teisel poolel Ameerika lõunaosariikides. - Algul peamiselt kitarr või bandžo saatel soololaul. - Hääl libiseb veerandtoonide kaupa, nagu lauldaks mustalt. - Blue notes, nukker alatoon - Oluline roll improvisatsioonil - Koosneb 3 fraasist: 2 esimest korduvad meloodiad, 3. uuel materjalil. - Hiljem hakati esitama nt klaveril ja kitarril ning hiljem orkestrimuusikana - Bessie Smith, Blind Lemon Jefferson, B.B. King New Orleansi jazz - Jazz muusika sünnikohaks peetakse New Orleansi. - Kujunes 20.saj algul kuni 1917. - Tekkis erinevatest kultuuridest segunemisel. - Orkestrid. - Euroopa muusikaga võrreldes räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. - Marsilik pulss (rõhk 1. ja 3. löögil). - Parimad pillimehed moodustasid väiksemaid ansambleid - Jazz-ansamblisse kuulusid meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid.
· 1899- 1974 · Pianist · Orkestrijuhataja · Kõigi aegada viljakamaid ja mõjukamaid jazz´i heliloojaid · https://www.youtube.com/watch?v =cb2w2m1JmCY Fletcher Henderson · 1898- 1952 · Pianist · Orkestrijuhataja · arranzeeringud panid aluse suurte svingorkestrite repertuaarile · Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega Chicago jazz · https://www.youtube.com/watch?v=y_NJzXY7S8o · https://www.youtube.com/watch?v=faOvAO4SRY8 · https://www.youtube.com/watch?v=KbrtlkUzoak Kasutatud kirjandus · http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/File/jazzmuusika.pd f · ,,Muusikaõpik 9.klass" Aive Skuin, Karolina Sepp Aitäh kuulamast!
Free jazz Georgod, AnderoUuk, Marten Von Lilleorg 9.c Ajalugu Free jazz tekkis 1960.aastal Texases. Nimetuse sai ta muusiku Ornette Colemani albumi ("Free Jazz: A Collective Improvisation") järgi. Free jazz purustas dzässirütmi kaks tugisammast (taktimõõdu ja biidi). Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega. Free jazz 19. ja 20. sajandil tekitas tihti väärarusaama, ning arvati et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Instrumendid Trompet Klave Tromboon Kitarr Saksofon Viiul Tuuba Kuulsad Free jazzi muusikud Cecil Taylor, elas 89 aastaseks (1956-2018) Ornette Coleman, elas 85 aastaseks (1930-2015) John William Coltrane, päris nimi oli John Coltrane, elas 41 aastaseks (1926-1967) Burton Greene,82 aastane,sündis 1937.aastal Midagi huvitavat
jazz: impro,rütmiline,segab kokku erinevaid stiile, swing:tantsumuusika,orkester,ei impro,kiikuv rütm,tehniline bebop:getod,trompet,saksofon,klaver,impro,kiire,rahutu,ei tants cool jazz:rahulik,instru, trompet,klaver,kontrabass,impro,trummid free jazz:kaootiline,impro,ei meloodia,pole kindel helistik, intensiivne, müra fusion:elektripillid,funky,miles davis,rocki instrumendid,souli rütm elektro:globaalne,arvuti,dj,klubid,poed blues:instru ,vokaal,kitarr,trummid,klaver,nukker,impro
JAZZ Brita Männaste Jazz Dzäss (inglise keeles jazz) ehk dzässmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzässi ei saa täpselt noodistada, see toetub bluusi heliredelile. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil.
Free Jazz Iseloomustus ● Tekkis 1950. ja 1960. aastatel ● 1960. aastateni olid jazz-improvisatsioonid küllaltki reeglipärased, peeti kinni orginaalmeloodia pikkusest ja akordijärgnevusest ● Sai oma nime Ornette Colemani album: Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. ● Vaba improvisatsioon ● Puudub kindel vorm ja taktimõõt ● Loobuti tavapärasest harmooniast, selle asemel tulid juhuslikud kooskõlad ● Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest Instrumendid ● saksofon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass Cecil Taylor (15.märts 1929- 5.aprill 2018) ● USA pianist ja luuletaja ● Tema muusikat iseloomustab energiline
Retsensioon Jazz del Mar ,,Tanel Ruben ja Victoria" Käisin neljapäeval, 14. jaanuaril kuulamas Kuressaare jazzklubi Jazz del Mar korraldatud kontserti, kus astus üles bänd nimega ,,Tanel Ruben ja Victoria". Tanel Ruben on selle dzässpundi juht, samas kui Victoria tegutseb solistina. Algselt pidi kontsert toimuma ööklubis Privilege, kuid sealse põlengu tõttu viidi see üle hotell Arensburgi lounge-restorani Muusa. Lisaks trummide taga istunud Rubenile ja Victoriale kuulusid esinejate hulka ka kahel süntesaatoril mänginud Taavi Kerikmäe, basskitarri tinistanud Taavo Remmel ning vibrafoni
Suhete tulemuseks oli näiteks fonograaf 1877. Läheb veel 3 aastat. 1880 peale täisutamsit salvestatakse esimene klarneti pala, mis kestab 15 sekundit. Uus muusika oli suuresti sündinud Euroopa ja Aafrika muusika sümbioosist. Kõigepealt tekkis afroameerika muusika, mis ühendas endas mitmesuguseid rahvatekke muusika vorme. Aafrika rütmid, intonatsioonid, täämbrid, blues, töölaulud, spirituaalid elasid edasi. Euroopast Ameerikasse rännanud valgete laulud on mõjutanud Jazz muusika meloodilist ja harmoonilist külge. Ameerika poolt lisanduvad rütmid. Euroopalikud muusikariistad tulid neegrite ellu pärast orjuse kaotamist. Levima hakkavad puhkpilliorkestrid, mille kavas olid hoogsad mängud ja tantsud. TÖÖLAULUD 16. saja veeti Aafriakst Ameerikasse umbes 100 000 orja, kelle tasuta tööd kasutati kõikjal. Neegrid tõid kaasa omatehtud trummid, laulud ja tantsud. Vaatamata valgete keelule lauldi ja tantsiti millal soovi oli
Essee Mina ja jazz Erik Rattasepp 8b Muusika tunnis olen õppinud väga palju juurde jazzist mida ma ennem ei teadnud. Enne Muusika tunde ei teadnudgi, et jazz veel jaguneb erinevateks liikiteks ning, et see on mõjutanud teiste muusikatüüpide tekkimist. Igapäevaselt ma jazzi ei kuula aga mul pole midagi selle vastu. Kui kuskilt raadiost tuleks jazzi siis ma ei muudaks kanalit vaid kuulaks selle loo lõpuni mis tuleb. Jazzist kõige rohkem meeldivad mulle töölaulud. Jazzi on vahest isegi mõnus kuulata, sest see ei ole nii hull tümps nagu metal (Ehk mida ma kuulan), ning vahelduseks kulub tihtipeale ära, eriti siis kui hea ja mõnus olla
Saatana muusika Saatana muusika sai alguse Usa-st. Saatana muusikaks kutsuti tol ajal jazz'i. Levimised toimusid Esimese maailmasõja ajal. Inimesed tegid muusikat maha ja arvasid, et jazz'il olevat halb mõju. Kindlasti ei tohtinud seda näha ning kuulata lapsed ja teismelised. Ajakirjandus tegi ka jazz muusikat maha ja halvustas seda. Üks põhjus oli kindlasti ka see, et miks jazz'i halvaks peeti, nimelt üritused toimusid klubides, kus siis tantsiti, suitsetati ja tarbiti ka alkoholi. Inimestele oli vastukarva ka see, et jazz sündis lihtsalt improviseerides, jazzi ei noodistata, see oli ka loomulikult kõigi jaoks väga võõras. 60-nes kohas keelati ära jazz muusika. New Orleansis oli esimene jazz'i keskus, mis põhines afroameeriklaste kultuuril.
lähemalt.Sinna gruppi kuulusid kuulsaimatest muusikutestnsaksofonistid veel Albert Ayler, John Tchicai; trummarid Sunny Murray ja Milford Graves;trombonist Riswell Rudd;kontrabassist Charlie Haden;trompetist Don Cherry. Archie Shepp sündis Fort Lauderdaleis Floridas 24 mail 1937. Aga ta kasvas üles Philadelphias ja Pennsylvanias kus ta õppis mängima klaverit, klarnetit ja alt-saksofoni ning tenor-saksofoni.Shepp alustas oma muusika karjääri Ladina Jazz bändis, kus ta mängis natuke aega enne kui ta alustas koos mängimist kesk klassi pianistiga Cecil Tayloriga. Kes sellel ajal alles hakkas õitsema. Cecil tõusis koos Sheppiga aastaks 1960 üheks tähtsamaks muusikuks jazzi ajaloos. Free jazz on saanud oma nime Omette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A Collective Improvisation järgi
Progressive jazz- 40.a , peaesitajateks valged muusikud. See taotles massiivseidsümfoonilisi kõlasid ja arendatuma vormiga teoseid. Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a . Juhuslikud kooskõlad, kummaised meloodiakujundid, vaba muusika. Pianist Cecil Taylor, Albert Ayler, Sunnay Murray. Jazzrock(fusion jazz)-60-70.a. Hakati koku sulatama rocki ja jazzi.Neid ühendab off beat´i puudumine. Esimesse jazz-rock bändi kuulusid trompetist Randy Brecker, altsaksofonist Mike Breck...
NEW ORLEANSI JAZZ JAZZ'I KESKUS SADAMALINN NEW ORLEANS ELANIKUD: Hispaanlased, prantsalsed ja teiste Euroopa rahvaste järeltulijad Afroameeriklased Kreoolid TÖÖKOHAD: Lõbustusasustused Vastlakarnevalid Matuserongkäigud Mississippi jõelaevad Vabaõhu tantsupeod jne. SAMM JAZZINI Mustad pillimehed Puhkpilliorkestrid New orleansi jazz NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Kornet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tromboon NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Klarnet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Trumm NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Bandzo Kitarr NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tuuba Kontrabass AJASTUS: Võttis ilmet 19. ja 20.sajandi vahetusel. Õitseaeg kuni 1917.aastani. BUDDY BOLDEN PAPA JACK LAINE Esimene legendaarne Juhatas valgete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
