Keset sünget ja pimedat metsa elas tütarlaps nimega Elisabeth. Tal oli suur suur loss , tal oli kõik mida ta vajas , aga ta oli üksildane. Ta lootis et keegi tuleb tema juurde , aga ei. Ta soovis endale kratti , ta arvas et kratt ei peaks talle tooma raha ja varandust , vaid lihtsalt seltsiks olema . Elisabeth läks linna ning linnas ükskõik kelle käest ta ka ei küsinud et kus kohast saaks kratti endale . Kõik vaatasid teda imelikult ja üllatnult ja pomisesid vastusteks , et ta on imelik tüdruk , kus sellised noored küll tulevad , kasvatamatu laps, ja palju muud. Tütarlaps ei saanud aru miks ta inimestelt sellist pahameelt vastutasuks sai. Järsku nägi tütarlaps ühte lõbusat poissi , ning ta arvas
Kratt Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) oma peremehele kokku veab. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Tal on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. Kui peremees unustas kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta. Tüütust abilisest vabanemiseks andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine, soo veest tühjendamine jne. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam mitmesugustest esemetest valmi...
Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees kuradiga ja kurat lubab talle teha krati, kes talle raha kokku korjab ja peremehe rikkaks teeb. Peremees jäi nõusse ja nad kohtusid uuesti ning peremees pidi andma kuradile oma hinge ja kolm vere tilka, et kurat saaks krati luau. Väga põnev oli vaadat, kuidas kurat kratti loob ning kuidas kratt siia ilma tuuakse, ballettis tuli ta nagu läbi mingi masina. Kohe hakkaski kratt peremehele suurt varandust kokku ajama. Sulane avaldab peremehe tütrele armastust, kuid peremees näeb neid ja keelab neil edaspidi üks-teisega kohtuda, sest noormees on liiga vaene ja ei sobi peretütrele meheks. Peretütar aga ei hooli isa keelust ja kohtub ikkagi sulasega edasi. Õhtul koju minnes näeb sulane peremeest imeliku kaaslasega. Sulane on krati taha teo tunnistajaks
Vanaisal oli terve garaaz täis tööriistu, mida Jaanus vajas meisterdamiseks. Jõudiski kätte suvevaheaeg ning vanaisa Ülo sõitis Tallinna, et Jaanus suveks Tõrvasse võtta. Nii, kui Jaanus vanavanemate juurde jõudis, pakkis ta oma asjad lahti, viis meisterdamise tarbed garaazi ja hakkas kratist jooniseid tegema. Ta muudkui joonistas ja joonistas, ning hetkeks tekkis tal kahtlus, kas ta ikka jõuab suvega oma meisterdamistega valmis. Ta ei teadnud, mis oleks parim ja kuidas täpselt see Kratt võika välja näha. Tal oli palju erinevaid ideid ning ta otsustas, et teeb roboti. Joonised said valmis ning ta asus meisterdama. Ta võis garaazis varahommikust hilisõhtuni istuda ja muudkui meisterdada. Nii möödus meisterdades poolteist kuud ning Kratt oligi valmis. Jaanus proovis, kas Kratt ka liigub, ja siis oli jäänud veel pihustiga üle värvida. Jaanus tahtis kindel olla, et Kratt puldi teel juhtides ka liibub ja ta läks tänavale kõnniteele proovima. Kõnniteel oli sile asfalt,
Kratt Hiljuti käisime klassiga Estonia teatris vaatama Eduard Tubina balletti "Kratt". „Kratt“ on esimene Eesti ballett ja helilooja Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Loo tegevus on ainet saanud eesti folkloorist. Kratt oli vanarahvale nõiduslik olend, kes tulejoana ringi lennates varandust oma peremehele kokku ajas. Etendus „Kratt“ räägib ahnest taluperemehest, kes endale krati teeb. Kõrvalteemaks oli ka armastus peremehe tütre ja sulase vahel. Etenduse sisu oli huvitav. Mulle meeldis see, et kogu aeg oli midagi toimumas. Kordagi ei läinud mul mõte etendusest eemale. Näiteks „Pähklipurejaga“ võrreldes oli „Krati“ sisu väga
Kratt Referaat KOOSTAJA: ... Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Eduard Tubin................................................................................................................... 4 Tubin heliloojana.........................
The Goblin Last month, I attended an Eduard Tubin's modern ballet performance ,,The Goblin" in two acts at the Estonian National opera. The choreographer and stage director was Marina Kesler. The conductors were Vello Pähn, Kaspar Mänd and Lauri Sirp. "The Goblin" is the first Estonian ballet, which premiered in 1943 at the Vanemuine Theatre. ,,The Goblin" is based on a mythical character from Estonian folclore. His master, the Farmer, was very greedy and he dreamed of being wealthy. To create the Goblin, the Farmer had to give him 3 drops of his blood and to sell him his soul. The Goblin's purpose was to serve his master in obtaining riches. The Farmer also had a Daughter, who was in love with a Peasant. The Peasant was quite poor and because of that the Farmer disliked him. The Farmer had never enough of money and he made everything to develop his bussiness. He had so much money that he deci...
’’Kratt’’ 8.märtsil 2017.aastal ma käisin koos klassiga Estonia Rahvusooperis, kus esitati Eduard Tubina balletti kahes vaatuses. Kontserd räägib olendist, keda nimetatakse kratiks. Tema tõi tule ja sädemetega oma peremehele raha. Kuid mingil hetkel pöördus kratt oma peremehe vastu. Kratt oli kui mingi kehastus, mis väljendas ahnust ja kadedust. Ning see olend tõi alati ebameeldivaid tagajärgi. Teisest küljest lugu pani omavahel võrdlema raha ja armastust. See pani mõtlema, et meil kõigil on omad unistused nii rahast kui ka armastusest. Tihtipeale pole võimalik mõlemat saada. Rahaga saab minna ja teha ükskõik mida. Aga armastus on side, mis on tugev ja ilus. Siit tuleb ka küsimus, mida valiksid inimesed tänapäeval, kas maailma kõige ilusam inimene enda vastas
Kontserdi retsensioon „Kratt” 24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. „Krati” kirjutamist alustas Tubin 1938 aastal. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele.
kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga
Kõik tema sümfooniad on omanäolised ja erineva karakteriga. Ballett "Kratt" on Tubina üks olulisemaid ja püsiva väärtusega töid. Esiteks oli see üldse kõige esimene eesti ballet ja teiseks on see väga rahvuslik teos. "Kratt" tuli lavale 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel. Balleti sündmused arenevad 18. sajandi keskel Eestimaal. Varaahne peremees meisterdab endale külatarga abil krati, kuid müüb selle eest oma hinge kuradile. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib peremehele usinasti varandust kokku. Kuid siis saabub õnnetus. Kimbutatuna õitsil olevate külanoorte poolt, süütab raevunud kratt talu, kägistab peremehe ja kaob siis koos kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga . suurimaks väärtuseks on meisterlikult kirjutatud muusika, mille motiivid pärinevad rahvamuusikast. Heliloojat on köitnud just pilli- ja tantsumuusika kandle-,
Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi. Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt" - valss variatsioonidega. ,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse. Varaahne taluperemees valmistab külatarga abiga krati. Peremees müüb hinge kuradile ja kratt hakkab vara kokku tassima, esialgu äärmiselt edukalt. Ühel hommikul kratt kohtub külanoortega, kes hakkavad kratti kiusama. Kratt tormab koju, süütab talu ja kägistab peremehe. Kurat ja kratt tantsivad talu varemetel ja lahkuvad peremehe hingega. Lähtudes reaalsust ja fantastikat ühendavast süzeest, jaguneb ,,Krati" muusika kaheks: · tantsuline rahvamuusikaga seotud osa · fantastiline, müstiline muusika
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja.
A.Kivirähk „Rehepapp“ 1. Millega teos algab? Teos algab sellega, kuidas sulane Jaan sõi mõisa sahvris seepi ja jäi sellest haigeks ning kuidas rehepapp ta sellsest välja aitas. 2. Miks arvasid külainimesed, et sulane Jaan on lollakas (too mitu näidet)? Sest ta sõi seepi, 3. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Tema kratt oli tehtu lumest, ning ta kratt teadis palju rohkem kui teised kratid. 4. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Nimodi, et kui ta palus katkul piibli peal vanduda, et ta jätaks ühe poisi ja tüdruku ellu, et inimkond väja ei sureks lõi ta noaga katku sõrast läbi ja viskas ta ahju ning sulges selle luugi. 5. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit. Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest Õuna Endel sai mõisa kupjaks peale seda kui Hans ära suri ning Rein ei sallinud
Kõik tema sümfooniad on omanäolised ja erineva karakteriga. Ballett “Kratt” on Tubina üks olulisemaid ja püsiva väärtusega töid. Esiteks oli see üldse kõige esimene eesti ballet ja teiseks on see väga rahvuslik teos. “Kratt” tuli lavale 1943. aastal “Vanemuises” Tubina enda juhatusel. Balleti sündmused arenevad 18. sajandi keskel Eestimaal. Varaahne peremees meisterdab endale külatarga abil krati, kuid müüb selle eest oma hinge kuradile. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib peremehele usinasti varandust kokku. Kuid siis saabub õnnetus. Kimbutatuna õitsil olevate külanoorte poolt, süütab raevunud kratt talu, kägistab peremehe ja kaob siis koos kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga . suurimaks väärtuseks on meisterlikult kirjutatud muusika, mille motiivid pärinevad rahvamuusikast. Heliloojat on köitnud just pilli- ja tantsumuusika – kandle-,
I osa on prelüüditaoline sissejuhatus .Rikka alltekstiga, mitmetahuline muusika äratab seoseid Eesti looduse ja ajalooga muistse vabadusvõitluse Ümera ja Madisepäeva lahingute hõngu, vaimu ja traagikaga. · Ballett "Kratt" on Tubina üks olulisemaid ja püsiva väärtusega töid. Esiteks oli see üldse kõige esimene eesti ballet ja teiseks on see väga rahvuslik teos. "Kratt" tuli lavale 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel. Eesti rahvamütoloogias on kratt tuntud kui inimkätega valmistatud viirastuslik olend, kes on oma elujõu saanud kuradilt endalt. Olles ühenduses kurjade jõududega, lendab kratt, tulejuga taga, pimedas taevas ja tassib oma peremehele varandust kokku. Kuid sellega on krati peremees kuradile maha müünud ka oma hinge. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud, kuid krati ja kuradimaailm on fantaasiamaailm ja
Eduard Tubin 18.06.190517.11.1982 Eduard TubinSümfoonia nr 3 ("Heroiline") dmoll 19401942 http://www.youtube.com/watch?v=1Vj4fXrNdhY Lapsepõlv Õppis algul Naelavere koolis, hiljem Torila Ministeeriumikoolis. Õppis pikoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Lapsepõlv polnud kerge: 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Enne Teist maailmasõda Pärast õpinguid oli Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent. Juhatas mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Eesti aja teostest on kindlasti kuulsaim ballett "Kratt". Oli Tartu maleseltsi liige. Teine maailmasõda ja elu Rootsis Sõja ajal kirjutas Tubin oma Kolmanda ja Neljanda sümfoonia. 20. septembril 1944 põgenes Rootsi. Pea aasta elas Stockholmi põgenikelaagris. Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi...
REHEPAPP 1. Mütoloogilised tegelased: Kratt- Kratt täitis enda peremehe käske ja nõudis endale tööd. Sellepärast pidi talle alati uus töö varuks olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas, tuli ta raske tööga hukata. Selleks anti talle midagi, mida oli võimatu teostada. Kratt oli aga vaja aga ise teha, selleks valmistati erinevatest materjalidest krati kuju, tuli minna ristteele ja oodata vanapaganat. Kui ta välja ilmus, tuli tilgutada raamatusse verd. Pärast neid protseduure oligi kratt elus ja kasutusvalmis. Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest
EDUARD TUBIN 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja-sümfoonik Üks eesti rahvusliku helikeele kujundaja Eesti sümfoonilise muusika " isa " ELULUGU Sündis 18.juunil 1905.a Torila külas kaluri pojana Alghariduse sai Alatskivi lähedal Naelaveres Lapsena õppis pikoloflööti ja 10-ne aastaselt hakkas mängima kohalikus orkestris 1920.a asus õppima Tartu Õpetajate Seminari Mängis sealses orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1930.a lõpetas Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1932.a täiendas end Viinis ja 1938.a Budapestis TÖÖ Töötas mõned aastad Nõos õpetajana Aastatel 1931-1944 töötas Tubin repetiitori ja dirigendina "Vanemuise" teatris 1940.a oli "Vanemuise" teatri peadirigent 1944.a põgenes Tubin Rootsi Asus elama Stockholmi ning sai töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris Pe...
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1. Tegelased · Rehepapp Sander: Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep, kes oli talle väga ustav. · Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. · Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. · Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning
Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu. Kollane kratt olevat vana Räägu prossi ära varastanud, hiljem korraldas peo hingedega hingedepäeva puhul, Imbi ja Ärni üritasid Räägu hõbedat endale saada. Rehepapp solvas oma kratti. Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud ning karjus: "ANNA TÖÖD, MUIDU KEERAN KAELA KAHEKORRA!!!" Oskar teadis, et kratt on katki ning tahtis ta hävitada andes talle võimatu töö, teha leivast redel. Oleks andnud sõelaga vee tassimise, aga kratil
teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige. Kaanekujundaja: Mari Kaljuste Sisukokkuvõte ,,Rehepapp" räägib saksa aegsest eestlaste elust. Sellest, kuidas inimesed käisid vargil mõisa ja ka teiste külaelanike sahvrites ning eestlaste uskumustest ning tõekspidamistest. Vargil käidi tavaliselt krati ehk pisuhänna või puugiga. Kratt ehitati kättesaadavatest tarvetest nagu vanad luuad ja kopsikud ning peale ehitamist tuli minna keskööl ristteele vanapaganaga kohtuma. Vanapagan andis kratile elu ning vastutasuks tuli anda oma hing. Selle kinnituseks tuli tilgutada vanapagana hingederaamatusse kolm tilka verd. Kuid ka vanapagan ei jäänud tüssamisest ilma. Kratt vedas kokku kõike seda kraami mida palusid, kuid mitte midagi rohkemat. Puukidest oli raamatus märksa vähem juttu, kuid tean seda, et nad vedasid kohale piima
Sisu Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga
ümberkirjutamisel õigekirjavigu. 6 punkti 1.1. Loe tekst läbi ja lahenda selle põhjal ülesanded. 18 punkti Talumees ja kratt Wimberg 1. Paljud (abituriendid) _____________________________________ on noorematele eeskujuks. 0,5 p 55 Mul toredat on rääkida nüüd sellest muinasjuttu, Kõik see, mis muidu oleks tulnud aasta raske tööga, et ihkas keegi talumees kord rikkaks saada ruttu
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1) Mütoloogilised tegelased on: Koll/Tont- sõõb, tapab ja hirmutab inimesi, koduloomi. Neid nähes tuleb lugeda jumalasõna või nende poole ristimärki teha. Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui
Venna surma järel päris ta pikoloflöödi ja viiuli ning hakkas iseseisvalt flöödimängu õppima. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934ndal aastal. Esimesed neli sümfooniat on loodud kodumaal, ülejäänud kuus Rootsis, Tubin alustas ka 11nendat sümfooniat kuid see jäi poolikuks. Tubin kirjutas ka klaverikontserte, süite, erinevaid laule (meeskooridele eriti). Balletti ,,Kratt" kirjutas ta 1938aastal Estonia teatri poolt välja kuulutatud võistluse raames, kuid Kratt oli vaid algselt ühe vaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei läinud see arvesse, hiljem kirjutas Tubin muusikat juurde ning uus Täispikk Kratt valmis 1941.aastal . Tubin kirjutas ka kaks ooperit ,, Reigi õpetaja" ja ,,Barbara von Tisenhusen"
Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana Algharidus Naelaverest Isa kõrval õppis pikoloflööti 10-aastaselt mängis kohalikus orkestris Elulugu 1920 Tartu Õpetajate Seminar, mängis orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1924 Tartu Kõrgem Muusikakool- kompositsioon Heino Elleri käe all Töötas kooliõpetajana Nõos 1931-1944 töötas algul repetiitori ja seejärel dirigendina „Vanemuises“ 1938. aastal täiendas end Rootsis 1944 põgenes Rootsi 1945-1972 töötas Drottinhgolmi teatris Stockholmis- vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks Palju aega jäi muusika kirjutamiseks Teda tunnustati heliloojana Käis mitmed korrad Eestis, kandis ette suuremaid teoseid Elulugu Tema teoste rahvuslik läbimurre algas 1980.aastail Neeme Järve hakkas Tubina loomingut kogu maailmas tutvustama Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal ...
-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest töötamist kirikuõpetaja Mooseli juurde tööle.
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda. 5) Muna Ott, kes oli 10 aastat Vanapagana juures sulasena töötanud, tuli nüüd tagasi ja
Eduard Tubin (1905-1982) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool eestikeelse õppekeelega rahvakooliks, mille Tubin lõpetas 1920.a. Kui Tubin oli saanud 9-10 aastaseks võttis isa ta külaorkestrisse, k...
Kokkuvõte Koostaja: Siim Pening Koera Kaarel Rehepapp Sander Kratt Joosep Nõid Minna Sulane Jaan Kõrtsmik Mõisaparun Imbi ja Ärni Soldat Timofei Ints Paruness Aida Oskar ja Kilter Lembit ja Luise Paruni tütar tema pere tema perekond
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama.
hädade korral. Ta on muidu väga tore mees, aga armastuse koha pealt jääb tal minu arvates ikka kõvasti puudu. Tema jaoks ei eksisteeri suurt armumist jms. Kuigi ta ise kahetseb, et ta nõida Miinat nooruses ei kosinud. Ma arvan, et mina oleksin kindlasti tunnetele vaba voli andnud. Imbi ja Ärni-vanapaar, kellel oli kombeks läbi teiste külainimeste rikastuda. Lumememm-kubjas Hansu kratt, kes oli väga romantiline ning luuleise hingega. Joosep-Rehepapi vana ja tark kratt. Miina-nõid, kes aitas külarahval naabreid nõiduda jms. Kuid kes armastas Rehepappi. Hans-kubjas mõisas, kes armastas mõisapreilit. Õuna Endel-väga ropu suuga mees,
a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. · Tööle dirigendina " Vanemuise" teatrisse. · 1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming: · 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.) · Ooperid: Barbara von Tisenhusen" ( 1969), Reigi õpetaja ( 1979) Ballett "Kratt": · Loodud aastatel 1937- 1940. · Esietendus toimus 1943.a. · Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor ( torupilli- ja kandlelood) . Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid · * Sündmustik areneb 18. saj. keskel , mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused. 19. H.Elleri tähtsus eesti muusikas
Tulemusi 29 4. Avage TTÜ Raamatukogu Digikogu (http://digi.lib.ttu.ee/) ja leidke seal keemiaalane e-õpik. Kirjeldage otsingu käiku ja esitage materjali kirje. Liitotsing, ,,õpikud ja õppevahendid", märksõna ,,keemia" Kallast, V & Vilbok, H (1993). Harjutusi anorgaanilises keemias. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikool. http://digi.lib.ttu.ee/i/?841 5. Avage Digiteeritud Eesti ajalehtede kogu (http://dea.nlib.ee/) ja leidke väljaanne Kratt. Millise ajalehe kaasandega on tegemist? Milliseid teemasid käsitleti kaasandes? Kuidas otsingu läbi viite? Otsing, väljaanne ,,Kratt", teema jaoks Tallinna Ester. Eesti Päevalehe kaasanne, teema satiir ja huumor. Praktiline töö nr 2 Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja
Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Euryale, Sthenno ja Medusa Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punap...
antiikmütoloogias Greife kujutati skulptuuridena assüüria- babüloonia kultuuris. 8. sajandil Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana. Näkk Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada Kratt Kodukaitsja, varavedaja Ta teeb oma peremehe Kratt varastab peremehe rikkaks, suurendab karja jaoks naabritelt vilja, raha ja hoolitseb selle eest jmt Ühe ööga ehitab ta maja Seetõttu suhtuti kratti või lauda, künnab, külvab pidavasse perekonda ja koristab põllu, vaenulikult valmistab sadu toite Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga
Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt" - valss variatsioonidega. ,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse. Varaahne taluperemees valmistab külatarga abiga krati. Peremees müüb hinge kuradile ja kratt hakkab vara kokku tassima, esialgu äärmiselt edukalt. Ühel hommikul kratt kohtub külanoortega, kes hakkavad kratti kiusama. Kratt tormab koju, süütab talu ja kägistab peremehe. Kurat ja kratt tantsivad talu varemetel ja lahkuvad peremehe hingega. Lähtudes reaalsust ja fantastikat ühendavast süzeest, jaguneb ,,Krati" muusika kaheks: · tantsuline rahvamuusikaga seotud osa · fantastiline, müstiline muusika
algupäraga) veeolend inimese pea ja keha ning kala sabaga · Rootsi rahvapärimuses on näkk alasti inimese kujul esinev üleloomulik olend, kes mängib viiulit. · Nende iseloomulikuks väliseks tunnuseks olid pikad lahtised juuksed, samas kui naised ja tüdrukud üldiselt pidid oma juukseid katma või palmitsema. Kratt · On kodukaitsja ja varavedaja. · Oli vaid osades majapidamistes. · Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha jmt. · Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. · Uskumusjutud räägivad võõra krati varastamisest spetsiaalsete nõiasõnadega. · Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. · Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. · Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.
Ballett oli meisterliku muusikaga ja pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust. Mõjutajateks on folkloor, polüfooniavõtted. Balleti muusika jaguneb kahte plaani. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka teised muusikazanrid. Eriti oli ta tuntud, kui tugev sümfonist. ,,Kratti" sisu Varaahne peremees, kes on müünud oma hinge kuradile, meisterdab endale külatarga abiga krati. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib ihaldatud varandust kokku. Kuid siis tuleb õnnetus. Õitsil olevad külanoored kimbutavad kratti, see raevub. Süütab talu, kägistab peremehe ning kaob siis kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Gustav Ernesaks. (1908) Ta on mitmekülgne muusik, keda tuntakse lisaks koorijuhtija ametile, heliloomingule, muusikapedeoogikale ka vaimuka sõnameistrina, rahvaesindajana valitsusorganeis jne. Lai kuulsus koorijuhina. Oli Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent
Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli ...
Eesti professionaalne muusika ja muusikaelu 20. saj algul Õ lk 151 küsimused 1. Peterburi konservatoorium mängis Eesti kultuuriloos suurt osa, sest paljud Eesti heliloojad omandasid oma muusikalise hariduse just seal. Peterburi konservatooriumis oli muusikaharidus tasemel, sellepärast sinna õppima mindigi. Tuntumad lõpetajad: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig ja Mart Saar. Õppejõududest olid tuntuimad Nikolai Rimski-Korsakov ja Louis Homilius. 2. Miina Härma isiksus on eriline sellepärast, et ta oli Eesti esimene naishelilooja, ta tegutses veel aktiivselt ka organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema koorilaulud jagunesid kolme suuremasse valdkonda: isamaalised koorilaulud, mis olid muusikaliselt kõige arendatumad ja nõudlikumad esituse osas. Teiseks oli tema loomingus tähtsal kohal lüürilised koorilaulud ja rahvalauluseaded. 3. Konstantin Türnpu oli Tallinna Meestelaul...
lib.ttu.ee/) ja leidke seal keemiaalane e-õpik. Kirjeldage otsingu käiku ja esitage materjali kirje. Avan TTÜ Raamatukogu Digikogu otsingu, lisan märksõna ,,keemia" ja valin rubriigi ,,Õpikud ja õppevahendid". Saan õpiku: Palm, Uno ; Past, Vello; Füüsikaline keemia, Valgus, Tallinn, 1974 http://digi.lib.ttu.ee/i/?442 19.09.2012 5. Avage Digiteeritud Eesti ajalehtede kogu (http://dea.nlib.ee/) ja leidke väljaanne Kratt. Millise ajalehe kaasandega on tegemist? Milliseid teemasid käsitleti kaasandes? Kuidas otsingu läbi viite? Avan otsingu, valin väljaande ,,Kratt" Tegemist on ajalehe ,,Päevaleht" lisaväljaandega. Väljaanne oli pühendatud satiirile. 6. Avage TÜ Digikogu (http://dspace.utlib.ee/dspace/) ja uurige, millised Irene Tiiveli raamatud on digikogu kaudu leitavad? Esitage 1 raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
kodu poole sammusid. Kui külas toimusid pulmad või matused olid nemad need kaks,kes alati kotiga kohal olid, lootes midagi paremat hamba alla saada ,ka marditamisest võtsid nad igal aastal osa. Rehepapp Sander oli huvitav oma teravate kommentaaride poolest kui keegi kuskil abi vajas, ei jätnud ta ütlemata seda mida arvas, kuid külas austati teda ning ei pannud tema pilkavaid kommentaare pahaks. Rehepapp ei elanud üksi vaid koos kratt Joosepiga kelle ta oli päästnud mädanemisest ning kes teda aitas ilma,et Sander oleks oma hinge Vanapaganale müünud. Kuna krattide ja libahuntidega olen ka eelmistes raamatutes kokku puutunud siis Katk ja muud haigused olid huvitavad eeskätt oma liikumise ja edasikandumise põhjal . Katk oli haigus mida kardeti kõikjal , kui teistest haigusest sul õnnestus vabaneda siis Katku eest pääsu polnud. Mustaks surmaks kutsutud haigus, niitis maha kõik inimesed ning jättis külad
Kivirähk „Rehepapp“ Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt, toatüdruk Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa
Müütilised olendid Kentaur-hobuinimene Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Graiad-ehk hallid naised (kreeka keeles vanaeided) olid Phorkyse ja Keto tütred. Nende nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo. Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised. Silma kandsid nad keset otsaesist nagu kükloobid. Nad elasid Okeanose kaljupangal. Perseus varastas nende silma ega andnud enne tagasi, kui oli neilt saanud abi võitlemiseks Medusa vastu. Kimäär-on vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on "eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits". Kimäär pole tingimata pandud kokku lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest. Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. Kimääri tappis Pegasose abiga müütiline kreeka kangelane Bellerophon. Hydra-ehk Lerna ...
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees
Lähte Ühisgümnaasium EDUARD TUBIN Referaat Autor: Karmela Videvik Aineõpetaja: Henri Käärik Lähte 2015 1. EDUARD TUBINI ELULUGU Eduard Tubin on sündinud 18. juuni 1905 Peipsi-ääres Torila külas, Kokora Vallas kaluri pojana. Tema surmapäevaks on 17. november 1982 ja suri Stockholmis. Ta oli kuulus Eesti helilooja. Eduard sai oma hariduse algusaegadel Naelavere koolist, pärast seda Torila Ministeeriumikoolist. Ta oli poiss, kes õppis pikoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubini lapsepõlv ei olnud juba siis kerge, sest 6- aastaselt suri tema vanem vend ja pärast seda suti ka ta isa ja 10- aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel kohe ka Vabadussõja. Pärast kõike läbielatut läks 1920. aasta sügisel Eduard Tubin Tartu Õpetajate Seminari. Seal sai Ta õppida muusikat ja laulmist. Tartu Õpetajate Seminaris olid klaveritunnid kõigile kohustuslikud ...
näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma peremehe kui neil enam tööd pakkuda pole, aga Rehepapp ei taha tappa. Samas aga Aidamees Oskari kratt tahab oma peremeest tappa kuna temal ei ole tööd. Oskar aga laenab Rehepapi käest punaseid sõstraid ja ja sõidab Vanapagana juurde ja lepivad krati asjad kokku, aga pigistab vere asemel näpust punasesõstra mahla ja nii oligi tegelt leping kehtetu. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse ning Luise ja Liina on seal oma uute asjadega ja näevad ilusad välja, aga Liina esivanem Rein otsib kratti kes varastas tema pere höbe prossi. Rein läheb läbi
Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu: Sündinud Kallaste lähedal. Koolitee algas Naelavere külast. Tartusse tuli õppima Õpetajate Seminari ja Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Töötas ühe aasta Nõos matemaatika- ja muusikaõpetajana. 1930. Alustas tööd Vanemuise juures. 1939 tehakse ettepanek pühenduda ainult muusikale. 1944 lõpetas töö Vanemuise juures. Lahkus perega Rootsi küüditamise hirmus. Surmani elas Stockholmis. Töötas seal ooperiteatri juures arhiivis. Juhatas eestlastest meeskoori. Looming: 10 sümfooniat. Neli esimest Eestis. Eesti esimese balleti ,,Kratt" autor. Esietendus 1943. Balletisündmustik toimub 18. Saj. Eesti külas. Balleti muusika põhineb Eesti rahvamuusikal. Kasutatakse torupilli-, kandle- ja viiulilugusid. 2 ooperit. 1969 ,,Barbara von Tisenhusen" ja 1971 ,,Reigi õpetaja". On kirjutanud koori- ja klaverimuusikat. 1979 ,,Reekviem langenud sõdurile".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
