· "Kevade" (Lible; 1969) · "Varastati Vana Toomas" (Vana Toomas; 1970) · "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973) · "Indrek" (Voitinski; 1975) · "Suvi" (Lible; 1976) · "Sügis" (Lible; 1990) · "Vana mees tahab koju" (Toomas Simmo; 1990) · "Õnne 13" (Johannes teleseriaalis 14 hooaega) · "Lepatriinude jõulud" (2001; hääl) Kaljo Kiisal on abielust Zinaidaga tütar Riina. Riina abikaasa oli poeet ja näitleja Juhan Viiding. Kaljo Kiisa tütretütar on poetess Elo Viiding. Achille Frezzato, "Kaljo Kiisa loov inimene" (Kaljo Kiisa filmide retrospektiivist San Remo filmifestivalil; tõlkinud Ülar Ploom) TMK 1985, nr. 12, lk. 7071 · Maris Balbat, "Lõppematu roll" (Kaljo Kiisa näitlejatööst) TMK 1993, nr. 4, lk. 2736 · Enno Tammer, "Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood". Tänapäev, Tallinn 2004, lk. 976
Kaljo Kiisk (1925-2007) Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Ida-Virumaal Toila vallas Vaivina külas. Kaljo oli kooliõpetajast ema ja metallivalumeistrist isa ainus laps. Isa töökohavahetuse tõttu kolis pere mitu korda, elades hiljem ka Sillamäel ja Kohtlas. 1943. aastal lõpetas tulevane näitleja Narva Kaubanduskooli ja läks edasi Tallinna Kommertsgümnaasiumi. Paar nädalat hiljem tuli 17-aastasele noormehele mobilisatsioonipaber, mis kohustas teda teenima saksa armees (20. Eesti SS-diviisis).
Kaljo kiisk Kaljo kiisk läks 1995. aastal riigikokku ja oli seal kaheksa aastat. Ta räägib, et “Punane viiul” oli ta kõige halvem film. Sellel filmil puudub kuntstiline väärtus. Kinoliidu esimees oli Kaljo 23 aastat. Kinoliidu praegune maja tehti tema ajal. Enne seda oli seal Poola saatkond. Nad said moskvast raha ja tegid kinomaja. “See aeg oli hea,” väidab Kaljo, “sest siis käis palju rahvast.” Kinoliit oli koht, kuhu tuldi ka nukrutsema ja kaebama oma asju, istusime ja rääkisime, see ei olnud ametlik jutt. Kaljo käis ka sõjaväes. Ta oli enne seda omakaitses ja ta isa oli kaitse liitlane. Neil oli kodus kaks püssi. Ja kui tuli mobilisatsioon, ei olnud neil peres mingisugust ohkimist, ta lihtsalt ütles: „Jah, kõike head, mina lähen.“ See oli täiesti normaalne asjade käik
Kaljo Põllu Koostaja: Berit Baluta 12A Tallinna Õismäe Gümnaasium Ülevaade eluloost · Sündis 28.novembril 1934 Kopa külas,Kõrgessaare vald · Kuulus Eesti Kunstnike Liitu 1966 · 1956.1962. aastani õppis ta kunstiinstituudis klaasikunsti erialal, pärast ERKI lõpetamist läks tööle Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhatajaks, kus töötas kuni 1975 .aastani · 1967. aastal asutas Kaljo Põllu kunstirühmituse Visarid, juhtides selle tegevust 1972. aastani · 1973.1975. aastani valmis 25 tööst koosnev metsotintosari ,,Kodalased", mis äratas suurt tähelepanu · Ta oli Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaat 1997. aastast ja Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaat 2007. aastast. Tegevusvaldkonnd · Tegeles kaasaegse lääne kultuuriga · 1975.aastal asus tööle Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti joonistuskateedri dotsendina, 1988
legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli. Edasi jätkas õpinguid 19461947 Tallinna Polütehnilise Instituudis maavarade allmaakaevandamist. 1947. aastal asus õppima Eesti Riiklikku Teatriinstituuti, kuid aastal 1948 vahetas ta Tallinna teatrikooli Moskva "kaitsvate müüride" vastu, asudes õppima Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudios, mille
Kaljo Kiisk 1925-2007 Tuntud näitleja ning lavastaja Kaljo Kiisk oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil oli ta eelkõige aga tuntud kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Tema lavastatud olid ka mitmeid Eesti kultusfilmid, nagu "Vallatud kurvid" (1959), "Keskpäevane praam" (1967), "Metskannikesed" (1980), "Nipernaadi" (1983). 2004
Brasiiliasse, kus Theodor Luts 24. septembril 1980. aastal suri. Tema sünnikuupäeva ajal toimuvad alates 1996. aastast Theodor Lutsu filmipäevad. ENSV perioodil Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal. 1946. aastal läks ta õppima maavarade allmaakaevandamist Tallinna Polütehnilisse Instituuti ning aasta hiljem ENSV Riiklikusse Teatriinstituuti. 1948. aastal läks ta õppima Moskvasse ning 1953. aastal tuli tagasi Eestisse Tallinna Draamateatrisse. 1955. aastal alustas Kaljo Kiisk tööd rezissöörina ,,Tallinnfilmis", kus ta töötas 35 aastat. Tema esimeneissöörina valminud film oli ,,Jääminek" (1962), mille eest ta sai 1963. aastal peaauhina Suur Merevaik, Balti liiduvabariikide ja Valgevene V filmifestivalil. Kokku lõi ta 17 filmi, mis räägivad eesti rahva jaoks olulistest sündmustest. Neist kõige tuntumad on ,,Hullumeelsus", mis Nõukogude Liidus Keelati ning ,,Nipernaadi", mille eest sai Kiisk 1984
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraama...
12 Detsember Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Match() funktsiooni abil leida inimese järjekorranumber tabelis Nr Ees- ja peremini Inimene Number 1 Alan Pent Mart Metsjõe 8 2 Anton Smirnov 3 Rasmus Pruul 4 Ivo Värk 5 Aivar Jakobson 6 Aivar Teearu 7 Mart Kivi 8 Mart Metsjõe 9 Dmitri Käsper 10 Tiina Amos 11 Alari Kaljo 12 Tiiu Tamm 13 Janari Kaljo 14 Sander Soosaar 15 Annika Männik 16 Andrei Kedrov 17 Kert Jürgenson rranumber tabelis Funktsioon INDEX(piirkond; riviindeks; tulbaindeks) Funktsioon MATCH(otsitav; vektor; otsimisviis) Leida inimese palk Ees- ja peremini Palk Inimene Otsitav palk Alan Pent 1 152 Aivar Jakobson 1 094 Anton Smirnov 1 552 Rasmus Pruul 817
1.Mis on mängufilm, animafilm ja dokfilm? Mis on nende zanrite tunnused? 2. Mis on mängufilmi, animafilmi ja dokfilmi alazanrid? 3. Mis on avangardfilm? tuua üks näide? 4. Mis on õudusfilmi tunnused? 5. Mis on Blockbuster? Tuua mõni näide? 6. Mis on kultusfilm? Tuua mõni näide? 7. Nimeta kaks eesti filmi heliloojat. 8. Nimeta kolm Kaljo Kiisa filmi? Loominguline ülesanne (selle peale võid juba varem mõtlema hakkata, aga kodus valmis pole mõtet kirjutada, meil on tunnis aega küll et seda teha). 9. Mõtle ise välja film, millest võiks saada kultusfilm? Kuni 1lk. Sisu kirjeldus. 10. Mõtle ise välja film, millest võiks saada blockbuster? Kuni 1lk. Sisu kirjeldus. 1.-2. Mängufilm on filmikunsti põhiliik, mis põhine kirjanduslikus stsenaariumis ja näitlejate tööl
Peategelane rändab ringi, omamata konkreetset sihtkohta, on oma välimuselt naeruväärne ning olematute lugude väljamõtlejana üsnagi lapsemeelne. Teiselt poolt naiselikumast aspekstist vaadatuna ei olnud Nipernaadi kindlasti mitte hea tegelane , suutes petta nii palju naisi ja andes neile lootust armastusele ,mida nad kunagi tunda ei saa võttes mõneltki naiselt lootuse ,,viimasle võimalusele" armastuseks. Filmist: Kaljo Kiisa vana hea ,,Nipernaadi" film Tõnu Kargiga peaosas. ,,Nipernaadi"on üks osa eesti filmiklassikast, mida paljud meist uuesti tagasi pöörduvad. Kaljo Kiisk oli teinud juba kümmekond filmi, enne kui 1983.aastal ,,Nipernaadini" jõudis. August Gailiti romaani novellides ,,Toomas Nipernaadi" oli ta lugenud korduvalt ja ikka tihedamini veel üle lugenud, leides sealt iga kord midagi uut. Filmi stsenaariumi kirjutas
52. Eduard Viiralt "Berberi tüdruk kaameliga" 53. Eduard Viiralt "Viljandi maastik" 54. Viktor Karrus "Vilja riigile" 55. Ülo Sooster "Autoportree" 56. Ülo Sooster "Värvilised kadakad" 57. Ülo Sooster "Punane muna" 58. Valve Janov "Varajased kalad" 59. Valve Janov "Näitusel" 60. Olav Maran "Inhabitant" 61. Valdur Ohakas "Punane akt" 62. Valdur Ohakas "Roosa kompositsioon" 63. Valdur Ohakas "Helendav figuur" 64. Ilmar Malin "Paul Eerik Rummo portree" 65. Ilmar Malin "Rõõmus agregaat" 66. Kaljo Põllu "Iive,iive" 67. Kaljo Põllu "Arhitekt" 68. Kaljo Põllu "Maailm kui pada" 69. Leonhard Lapin "Naine-masin" 70. Sirje Runge "Geomeetriline XIV" 71. Malle Leis "Punased hobused" 72. Malle Leis "Sügissuvi" 73. Jüri Arrak "Tsirkus" 74. Raul Meel "Trumm ja sõel" 75. Ludmilla Siim "Kollane valgus" 76. Andres Tolts "Voodi" 77. Toomas Vint "Mäng" 78. Ando Keskküla "Ehitus" 79. Tõnu Virve "Eesti neiu" 80. Jaan Elken "Kalinini rajoonis" 81. Jaan Elken "Kajakas" 82
mulle muu huvi.Eesti naine Nõukogude kunstis oli tõesti äärmiselt masendav ja mitte nii huvitav kui Popkunst POPkunst Forever! KUMU majja jõudes, organiseeris tuttav mulle kohe ühe väga terase ,targa ja toreda naise giidiks, kelle nimi oli Viive.Viive tundus Popkunstist kõike teadvat.Mainin ka ära ,et see Popkunst oli ainult, Eesti kunstike poolt teostatud.Värvikaimad nimed : Aili Vint, Toomas Vint, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Kaljo Põllu, Andres Tolts, Rein Tammik, Ülvi Eljand?(Kahjuks jäi käekiri segaseks), Kiwa. Kogu näitus algas Tartu kunstnikerühmituse Visarite fotodega, kus olid peal Rein Tammik ja Kaljo Põllu.Nende kunstiteosed olid esindatud ka näitusel.Mehed mässassid ,seal mingi hiigelsuurt kondoomi meenutava asjaga. Rõõmus POP Järgmiseks liikusin siis Rõõmsa Popi osakonda ,kus oli esindatud abikaasade Aili Vindi ja Toomas Vindi teosed.Nende poolt oli esindatud kahepeale kokku 16 maali.
Kaasik, Malle Leisi, Andrest Tolts ja Jaan Elken. Visarid( Simuna kihelkonna murrakus "rahulolematud")- Visareid iseloomustab eksperiment kõiges - nii kujutavas kunstis, kirjanduse vallas, tõlketegevuses kui ka seltsielus. Hakatakse läbi murdma paraku küll suhteliselt hõredast inforägast, mis laekub meie vabariiki välisriikidest saabuvate publikatsioonide kaudu, rajama omanäolist teed läbi selliste moodsa kunsti voolude nagu popkunst, opkunst, happening jne.Rühmitusse kuulusid näiteks Kaljo Põllu - seltskonna vaimne ja füüsiline ainuliider, Peeter Lukats, Jaak Olep, Rein Tammik, Enn Tegova, Peeter Urbla . SOUP-69- püüdsid Läänest peegelduvat kunstitunnetust tõlkida eesti kunsti konteksti, saavutades arvestatavaid tulemusi nn sovjet-popi ehk liit-popi vallas. Selle rühmituse liimed olid näiteks: Leonhard Lapin, Andres Toltsi ja Ando Keskküla . 2. Kui seni oli Pariis maailma kunsti keskuseks, siis milline paik saab siis metropoliks (on seda tänini)?
Johannes Pääsuke - Born 30 March 1892 - Estonian photographer and filmmaker - Founded his studio Estonia-Film - 40 films in his career - ,,Karujaht Pärnumaal" (1914) - Died in a train accident in 1918 Estonian films Films which have enjoyed popularity during The post-war period. - ,,Elu tsitadellis" (Life in the Citadel) was released in 1947 - ,,Hullumeelsus" (Lunacy) - ,,Nipernaadi" (Happy-Go-Lucky) by Kaljo Kiisk - ,,Naerata ometi" (Do Smile, Please) by Leida Laius and Arvo Iho Estonian films ,,Viimne reliikvia" (The Last Relic) by Grigori Kromanov - The film was released in 1969. - The best-known Estonian film. - Has screened in over 60 countries. - Sold 45 million tickets (772k) Estonian documentaries Have won recognition within the country and aboard. Andres Sööt's ,,Draakoni aasta" (1988) ; "Hobuse aasta" (1991)
Tänu Ülo Õunale muutus eesti skulptuur tunduvalt kommunikatiivsemaks. Õun on oma võtmes portreteerinud kultuuritegelasi. Veljo Tormis dirigeerib lausa kolme käega, mis tekitab käte liikumise mulje. Paistab, et mingi side oli tal temast märksa noorema Miljard Kilgiga, kes on teinud temast fotorealistliku maali, Õun omakorda modelleeris Kilgist portreelise büsti. On ka Mikk Mikiveri portree kollase lipsuga, siis Kaljo Põllu, Juhan Viidingu groteski aetud portreed, Voldemar Panso, Gustav Ernesaks ja paljud teised. Kui võtta kokku Ülo Õuna looming, siis nii töömahuka kunstiliigi nagu skulptuur kohta oli ta (arvestades ka tema lühikeseks jäänud eluteed) väga produktiivne. Lisaks on raske ette kujutada eesti skulptuuri ajalugu ilma Ülo Õunata, võib ainult mõelda, mida ta oleks praeguseks ajaks loonud. Õun lahkus vara. Kriitikud olid tema tööde vastu sõbralikud, ometi hoidis ta pigem omaette.
2 9.01.2015 RETSENSIOON: Külastamise kuupäev: 09.jaanuar 2015 Näituse nimi: „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ Kunstnik: Richard Sagrits, Nikolai Kormašov, Henn Roode, Ülo Sooster, Toomas Vint, Olga Terri, Johannes Saal, Jaan Elken, Tõnu Virve, Richard Kaljo jt. Ekspositsioon „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ hõlmab rohkem kui poolt KUMU neljandast korrusest. Näitus on väga laiaulatuslik – pidev stiilide vahetus ja erinevad meeleolud. Näitusel oli näha suurel hulgal väga realistlikke portreesid kui ka kunstnike vaba eneseväljendust. Näitus oli jaotatud mitme erineva saali vahel, et iga ruum saaks just anda edasi teatud ajastu õige tunnetuse. Esimesse ruumi sisenedes oli tunda rahulolu, töökust, rõõmu, rahvuslikkust
!!!! KALJO PÕLLU ,,TEEKONNA ALGUS" Kaljo Põllu (1934) on eesti kunstnik, kes on sündinud Hiiumaal. Alates aastast 1966 on ta ka Eesti Kunstnike Liidus. 19531955 teenis ta Nõukogude Armees, peale seda oli ta õpetaja ning hiljem õppis ERKIs klaasikunsti erialal. 19621975 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhataja ja pärast Eesti Kunstiakadeemias joonistuskateedri õppejõud. Kaljo Põllul on olnud väga palju isikunäituseid nii Eestis kui ka välismaal. Oma tegude eest on Põllu saanud koguni 9 auhinda. ,,Teekonna algus" (1978) on nagu imeline muinasjutt, kus väikesed tegelased, kes meenutavad mulle pisut hatifnatisid, pisut umpalumpasid, seilavad keset pilkast pimedust tasakesi mööda kristallselget ning siledat vett oma peidupaigast välja, et koguda toitu ning jääda inimsilmale märkamatuks
Kunstiliigid Arhitektuur Arnold Mtteus oli eesti arhitekt. Suur osa tema arvukaist projektidest on funktsionalistlikus stiilis. Näiteks Jõgeva pangahoone (1939). Skulptuur Herman Halliste oli eesti skulptor. `'Aino Talvi portree'' Materjal: marmor Maalikunst Andrus Johani oli eesti maalikunstnik ja graafik. `'Tartu äärelinnas'' Õli lõuendil. Graafika Richard Kaljo oli eesti graafik. `'Tartu kivisild'' Puugravüür (1942). Tarbekunst Adamson-Eric `'Koopelniku serviis'' Tänan
5 Kevade valmimine ,,Kevade" lavastamisele eelnes pikk lugu. Tegelikult kirjutas Oskar Luts juba 1926. aastal stsenaariumi " Joosep Toots", kuid siis ei saanud filmist asja. Ligi 40 aastat hiljem kirjutasid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk stsenaariumi eesmärgiga ise film lavastada. Kuid aja möödudes plaanid muutusid ja hiljem ei tahtnud kumbki ,,Kevade" lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida.
Maal: Ernst Hallop ‘’Lõuna – Eesti maastik’’ Lembit Sarapuu ‘’Türannosaurus’’ Viktor Leškin ‘’Loksa rand’’ Oskar Georg Adolf Hoffmann ‘’Naine rannal’ Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus
Ülesanne 1.2 (iseseisev töö) Kirjaniku lühitutvustus MART KADASTIK Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju või Kaljo; sündinud 24. märts 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht. HARIDUS: 1978 a. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat. Töö 1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastas 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale. Aastail 1983-1986 õpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000. LOOMING: 2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene il...
Eesnime esitäht Ees- ja perekonnanimi ja perekonnanimi Alan Pent A. Pent Anton Smirnov A. Smirnov Rasmus Pruul R. Pruul Ivo Värk I. Värk Aivar Jakobson A. Jakobson Aivar Teearu A. Teearu Mart Kivi M. Kivi Mart Metsjõe M. Metsjõe Dmitri Käsper D. Käsper Tiina Amos T. Amos Alari Kaljo A. Kaljo Tiiu Tamm T. Tamm Janari Kaljo J. Kaljo Sander Soosaar S. Soosaar Annika Männik A. Männik Andei Kedrov A. Kedrov Kert Jürgenson K. Jürgenson Leida antud aasta jõulu esimese püha ja isadepäeva kuupäevad ning päeva ja nädala järjekorranumbrid alates aasta algusest. Isadepäev on novembrikuu teine pühapäev Kirjutada valem, mis näitab eesnime esitähte koos punktiga ja perekonnanimega, näiteks A
Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumis, 1908 - 1910 põllumajandust Küti mõisas Virumaal, 1911-15
valdades tegutsevatele organisatsioonidele ja üritusele ning meie toetus on suunatud eelkõige kultuuri-, spordi- ja haridusasutustele.” 5.3.1 VKG kunsti ja spordi heaks VKG on Eesti Maadlusliidu peatoetaja aastast 2005. EESTI KONTSERT .VKG on Eesti Kontserdi toetaja alates 2009. aastast. Koostöös EK Jõhvi Kontserdimajaga on VKG asutanud mitmeid initsiatiive kohaliku kultuurielu edendamiseks: Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendiumi, Virumaa esimese fotokonkursi. Iga aasta mais käivad mõlema ettevõtte töötajad Virumaal metsaistutustalgutel; RAHVUSOOPER ESTONIA. Tänu VKG toetusele said 2012 aasta jooksul Eestisse toodud Richard Strauss’i ooper „Roosikavaler“ ning Vincenzo Bellini ooper „Norma“. Mõlemast kontsertettekandest on võtnud osa maailma parimad solistid. Alates 8
Heino Eller oli õpetamismetoodika reeglid enda jaoks paika pannud.Ta hindas iga õpilast erali ja säilitas õpilase individuaalsuse. Eller oli nõudlik nii enda kui õpilaste vastu, suunates viimistlus tööle. Ta nõudis õpilastelt, kõik, mis on noodipaberil peab olema väga põhalikult tehtud. Range oli Heino nii komponistide, muusikatedlaste kui ka interpreedide kasvatamisel. Heino Elleri tuntumad õpilased: Eduard Tubin, Olav Roots, Eduard Oja, Alfred Karindi, Karl Leichter, Villem Kapp, Kaljo Raid, Uno Naissoo, Jaan koha, Arvo Pärt, Lepo Sumera ja Valter Ojakäär. Agnes Aruoja
Vasarely nägi kunstnikus isikut, kes loob algupärase kunstiteose, mille edasiarendused tulevikus saavad avalikkuse loomulikuks osaks. Muuseumid 1970-1996: Vasarely Muuseum Prantsusmaal Gordeses 1976: Sihtasutus Vasarely, Prantsusmaal Aix-en provintsis 1976: Vasarely Muuseum Ungaris Pécs’is 1987: Vasarely Muuseum Ungaris Budapestis Mõju eesti kunstile Vasarely on oluliselt mõjutanud eesti kunsti. Opkunstist oli eriti huvitunud Kaljo Põllu, kuid opi esteetika mõjutas ka meie telekujundusi ja selle motiivid tungisid rõivamoodi. Vasarely näitused Eestis: 1. 1990.a Kadrioru lossis 2. 2001.a Pärnu uue kunsti muuseumis. 3. 2008.a Ungari instituudi galeriis Toompeal Teosed Teosed II Kasutatud kirjandus http:// www.guggenheim.org/new-york/collections/collection-online/a rtists/bios/1522/Victor%20Vasarely https://en.wikipedia.org/wiki/Gordes http://kunstiabi.weebly.com/op-kunst.html
Retsensioon SÜG Alternatiiv 2012 Ma käisin 9.märtsil Saaremaa Ühisgümnaasiumis ,,SÜG Alternatiivi" kuulamas. Peakorraldajad olid Alar Truu ja Thorwald Kaljo. Kontserdi eesmärgiks oli tutvustada noortele Saaremaa bändide muusikat ja laule. Seda ka tehti, terve õhtu e siis 19.00- 22.00 sai kuulata erinevaid muusika stiile ja muusikat erinevatelt muusikutelt. Muusika mida põhiliselt tutvustati saaksin liigitada popp muusika alla. Kuigi tegelikult kuulsime ju kõike alates aeglastest lauludest kuni rockini välja. Kontserdil esitati muusikute endi laule, sain aru et nad on need laulud ise kirjutanud.
K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...
KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viim...
lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis. Aastatel 19471962 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonias balletitantsijana, aastatel 19621992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana. Sulev Nõmmik on lavastanud telefilmid "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979). Koos Enn Vetemaaga kirjutas ta ka nende filmide stsenaariumid. Muu personal Direktor Malli Vällik Lavastaja Sulev Nõmmik Operaatorid Enn Putnik, Kaljo Jõekalda, Dorian Supin Helilooja Ülo Vinter Kunstnikud Lembit Roosa, Agu Püüman Montaaz Salme Jevdokimova Helirezisöör Vambola Vällik Assistendid Andrus Nirk, Indrek Parmas, Raivo Pikner, Vello Vahesalu Grimm Heli Prinzthal, Krista Pärt Tänan tähelepanu eest!
Nukitsamees "Nukitsamees" on Oskar Lutsu lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal. Loo Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud ning selle lõpp oli ümberkirjutatud. Teost on illustreerinud neli kunstnikku. 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste. "Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb tööle Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt.
Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso Peaosades Aare Laanemets Margus Lepa Ain Lutsepp Arno Liiver
Nipernaadi Raamat „Toomas Nipernaadi“ on kirjutatud August Gailiti poolt, aastal 1928. Kuid filmiks sai see alles 1983. Aastal režissöör Kaljo Kiisa käe all, „nipernaadi“ filmiks saamiseks kulus 50 aastat rohkem kui mõeldud oli. „Nipernaadi“ . August Gailiti tuntuim raamat ongi „Toomas nipernaadi“ see on ka ainus tema raamat, millest film tehti. Ta Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Nipernaadi film on väga maa lähedane. See kujutab eesti elu 20. Sajandi alguses. Sealt saab näha natuke naiivseid eestlasi, paljudel maa inimestel pole õrna
Äripäev 19 aprill 2013 1 artikkel ? 4.2 Leida Heiki Urbala artikkel programmeerimiskeelte kohta.Pealkiri , väljaanne, ilmumisaeg. Esimeseks võõrkeeleks programmeerimiskeel Python 4 märts 2013 Äripäev 4.2.1 Leida antud artikkel vastavast väljaandest, anda lühike sisuülevaade.Räägib et esimeseks võõrkeeleks lastele panna programmeerimis keel kuna see oleks huvitav ja kasulik. 5 FIS 5.1 Palju kirjeid leidub filmi ,,metskannikesed" kohta? Kes oli filmi rezissöör? 1 kirje ja Kaljo Kiisk oli rezissöör 5.2 Kes on filmi ,,ideaalmaastik" rezissöör ja operaator? Peeter Simm (rezissöör), Arvo Iho (operaator) 5.3 Nimeta vähemalt 4 heliloojat, kes on Rein Maraniga koostööd teinud? Kuldar Sink,Arvo Pärt,G.Ernesaks,E.Okas
Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid filmiajakirjanikud, õppejõud ja spetsialistid filmi Eesti läbi aegade parimaks filmiks. Filmi lavastaja Veiko Õunpuu Hullumeelsus ,,Hullumeelsus" on 1968. aastal valminud film, mille lavastajaks oli Kaljo Kiisk. Filmi tegevus toimub Saksa armee poolt okupeeritud aladel II maailmasõja ajal. Ühes väikeses külakeses asub üks hullumaja. Salk saksa sõdureid saabub sinna, et viia vaimuhaigeid metsa n-ö ,,väikesele jalutuskäigule". Vahetult enne selle toimumist saabub Gestapo ohvitser. Ta annab teada, et kuskil hullumajas varjab ennast vaenlaste agent. Ohvitser Windisch peab leidma 583 inimese seast tolle agendi. Otsingu käigus hakkab hakkab ta aga tundma ennast veidi segasena.
läbida neli kilomeetrit 50 meetri kaupa. Üritus kestis kokku 13 tundi ja 40 minutit. Sel sajandil pole Aivi Liivist suurt juttu olnud. Aga 2002. aasta juunis tuli verd tarretama panev uudis: Liiv sai palgamõrvari juhuslikust kuulist tõsiselt vigastada. “Kartetši tabamus lõi kildudeks naise õlavarreluu ja talle tehti Mustamäe haiglas operatsioon,” teatas uudisteagentuur. Aivi Liivi kaksikvend Aivo ja Aivi esimene abikaasa Allan Kiil olid samuti kuulsad ujujad. Isa Kaljo Liiv oli aastaid Eesti parim viievõistleja. Aivi Liivi praegune elukaaslane on Veiko Kulla. Aivil on kolm last 20-aastane Kristine, 10-aastane Werner-Erich ja 3-aastane Walner-Erich. Hetkel on Aivi Liiv ujumisest kõrvalejäänud, ta kasvatab kodus lapsi ja on vesiaeroobika treener spordiklubis Reval sport. Saavutused: universiaadilt 1985 kaks kulda ja pronks, NSV Liidu meistrivõistlustelt 20 medalit 1981-1986, 46kordne Eesti meister; lisaks paljukordne Eesti meister
2010 Leila Sääliku naasmine 2010 teater Vanemuine saab 2006 Palestiina mässulised ründasid maailmakongress Kaljo Kiisk 140. Aastaseks 0 EL-i peahoonet Gazas 2006 Suri viimane Vabadussõja 2010 müüduim raamat ,,Söö, palveta, armasta" 2007 lahkus kirjanik Jaan Kross
Raamat on vga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale vljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on silinud tnini. Raamatu kordustrkke on viimaste andmete phjal vlja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis Kevadest film. Filmi reissriks sai Arvo Kruusement. Thtsamaid tegelasi valiti nitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (petaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kigile vga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mngis Kevade filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid tis poisike, siis sobis ta vga hsti Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminitleja vlja vahetati, oli see, et filmivtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales
Raamat on väga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale väljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on säilinud tänini. Raamatu kordustrükke on viimaste andmete põhjal välja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis ,,Kevadest" film. Filmi rezissööriks sai Arvo Kruusement. Tähtsamaid tegelasi valiti näitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tõnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (Õpetaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kõigile väga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mängis ,,Kevade" filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid täis poisike, siis sobis ta väga hästi Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminäitleja välja vahetati, oli see, et filmivõtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales
Minu kodulinnas on vaja kohe alustada tutvimisest Jõhvi peamistest vaatamisväärsustest, et jõuda sukelduda minu kodulinnas valitsevasse unustamatusse atmosfääri. Selle külaskäigu vältel saate hulga uute muljete ja üllatuste võrra rikkamaks. Olen veendunud, et hakkate seda linna kindlasti armastama! Jõhvi on Kohtla-Järve tööstuslinnastusse kuuluv, kuid formaalselt sellest sõltumatu väikelinn Eesti idaosas. Jõhvi ja ümbruskonna linnad on üks muinasasula regioone. Vaatamata sellele, et see paikneb üsna väikesel maa-alal, on piirkonna ajalugu koos selle linnade tööstust, kaubandust, kultuuri ja usku iseloomustavate muuseumide, mõisate, kirikute ja teemakeskuste kaudu üsna laialdaselt esitletud. Kahtlemata leiab külastamiseks äärmiselt huvitavaid ja meeldejäävaid kohti ka Jõhvi ümbrusest: Püha Mihkli luterlik kirik – linna vaim hoone; Issanda Ristimise kirik (1895), Jõhvi lähedal saab ime...
Ilmuvad seinamalid kunstnike kodude seinale, kuid need on väikesemahulised. Maalikunsti märgatav taandareng. Maalikunsti peamiseks liigiks kujunevad kajudele kraabitud, värviga täidetud joonistused e. petroglüüfid. Leiukohad: Põhja-Euroopa(Karjala, Põhja-Norra, Valgemere rannik), Lõuna-Euroopa. Vanemad 4. At. eKr. Eesti aladelt pole leitud, küll aga hilisemad leiud Põhja Lätist. Eesti Muinastaride Selts korraldavad ekspeditsioone. Tegelenud sellised kunstnikud nagu Kaljo Põllu ,,Kodalased" petroglüüfide kogumik. Petroglüüfid pole kunstiliselt eriti kõrgelt hinnatud. Lääne-Mongooliast leitud petroglüüfid on ligikaudu 10 000 a vanad, leitud 21. Saj alguses. Petroglüüfide muuseum Norras Alla muuseum. Sahara kõrbe alad inimesed jäid elama koobastesse, tehti ka heal tasemel seinamaale. Tassiili seinamaalid H. Lhote on teeninud oma leidudega suurt tähelepanu. Uskumus maaväliste jõudue loomingust. Fantastiline kunst e. sürreaalne kunst.
Eesti film oli saavutanud suurel ekraanil kunstilise väärtuse. Nõukogude Eestis oli filmitegemiseks raha. Seda edendati igal viisil ja nii arenes kinokunst Eestis väga kiiresti. Vaadelgem näiteks filmi "Keskpäevane praam". Näeme nii tugevat ja kandvat dialoogi kui ka äärmiselt hästi struktureeritud loo ülesehitust. Eestis olid nüüdseks tekkinud esimesed tõelised filmistaarid. Nende hulgas näiteks Ada Lundver, Ants Eskola, Kaljo Kiisk ja muidugi Jüri Järvet. Tolle ajastu filmides jääb silma, kuidas igas filmis mängisid samad näitlejad ja filme tegid samad tegijad, aga eks ole see vähemal või rohkemal määral Eesti filmis tänapäevalgi nii. Igas teises filmis on ju peaosades ikka ja jälle Mirtel Pohla ning kõrvalrollis Juhan Ulfsak või Taavi Eelmaa. Tolleaegsete näitlejate puhul jääb aga eriliselt silma tõeliselt tugev filmilik nägu. Ükskõik mis rolli Jüri Järvet ka ei täida, ei pea vaataja pettuma
Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5. CD kogumik "Juhan Viiding" (tema luule ja laulud). Lisainfo: Isa Paul Viiding ja luuletaja, abikaasa Riina Viiding on muusikaõpetaja, tütar Elo Viiding (pseudonüüm Elo Vee) ja samuti luuletaja, kolm vanemat õde. Abikaasa isa oli tuntud eesti näitleja, lavastaja ning poliitik Kaljo Kiisk. On saanud kaks Ants Lauteri nimelist näitlejapreemiat, Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia ja Juhan Liivi luuleauhinna ning on omistatud teenelise kunstniku aunimetus. Alates 1973. kuulus ta Kirjanike Liitu. Juhan Viiding lõpetas enda elu enesetapuga 21. veebruaril 1995. Siin olen põlgamist näinud ja mõistmata põlanud ise. ometi pole ma niiviisi näinud, et ületaks vaatamise. Vastu laupa käsi puutus Peoga, toega, tõega. Lause olematuks muutus. Sisse hingata tipuni
Juhan Viiding Päritolu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948.aastal Tallinnas kirjanik Paul Viidingu ja Linda Viidingu perre neljanda lapsena. Juhan oli peres noorim ja ainuke poisslaps. Kui Juhan sündis, elasid Viidingud Pärnu maantee 23. majas. Juhan Viiding elas selles majas esimesed 14 aastat oma elust. Juhan Viiding abielus Riina Kiisaga, Kaljo Kiisa tütrega, 20. märtsil 1972 sündis Juhan Viidingu perre tütar Elo Viiding. Haridustee Juhan omandas keskharidust. Juhan Viiding jõudis käia kuues üldhariduslikus koolis. Pärast 8. klassi lõputunnistuse kätesaamist viis Juhan paberid Tallinna 21. keskkooli, kuid kaua ta seal ei õppinud. Pärast keskkooli lõppu läks Viiding edasi õppima Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedrisse. Loomingu jaotus Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne.
Kaljo illustratsioonid Alexandre Dumas’ Isikupärase lüürilise laadi kujundas välja Vive musketäridetriloogiale ja Günther Reindorffi Tolli, mütoloogilisi sümbolkujun deid põimis pildid Kreutzwaldi “Eesti rahva oma teostesse Herald Eelma. Veelgi enam kehtib ennemuistsetele juttudele”. see aga Kaljo Põllu loomingu kohta. Tema Skulptuuris jätkasid oma tööd iseseisvus metsotintotehnikas sari “Kodalased” (197375) aegsed meistrid. Neilegi esitas aeg nõukogu leidis laia vastukaja ja ärgitas vaatajat likke nõudeid, näiteks temaatiliste figuraal mõtisklema oma rahva vaimsete juurte üle.
REFERAAT Heino Eller Muusikaõpetus Heino Eller (1887-1970) Heino Eller sündis Tartus 17.03.1887 musikaalses perekonnas. Ema oli hea lauluhäälega ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservato...
tema teostele kõrge hinnagu. 1940. pakuti Heini Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis, ning Ellerid kolisid pealinna. 1949. aastal alanud sõda aga seiskas kõik Elleri töör enam kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Heinot ränk löök hukati tema abikaasa Anna. Järgnevail aastail kompneeris Eller vähe, tema teoseid siiski esitati, ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: Villem Kapp ja Kaljo Raid. Pärast sõja lõppu jätkas Elles tööd õpetajana ja ka heliloojana. Siis aga järgnes mõõn: 1949. a vallandati Eller konservatooriumist ja peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla, kui ,, Formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oili pingeliseim aeg möödas ja eller võis taas asuta õppetama konservatooriumisse, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks
tänavad ligunevad. Mu rõdultlaskumisrõõm su silmade janused vaasid see on kevad Astrahanis vihmast voolavad tuuleklaasid. Elo Viiding Pseudonüüm Elo Vee. Ta on eesti luuletaja, kes on sündinud 1974. aasta 20. märtsil. Tema isa oli poeet ja näitleja Juhan Viiding. Elo usub, et tal on olnud tõeliselt õnnelik lapsepõlv. Ta ei kujuta ette, kas on olemas teist sellist isa, kes oma tütrega on nii palju tegelenud. Elo vanaisa Paul Viiding oli samuti luuletaja. Elo vanaisa ema poolt on Kaljo Kiisk. 1981. aastal alustas Elo õpinguid Tallinna muusikakeskkoolis. Selle lõpetas ta 1989. aastal. Aastatel 1989-1992 õppis ta viiuli mängimist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Aastatel 1992-1994 õppid Elo Tallinna 1. õhtukeskkoolis. 1999. aastal lõpetas ta Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt. keeltesse. Elo püüab oma luules väljendada seda, mida tavakeeles väljendada ei saa, või vahel isegi
,,Ema süda" , Mu isamaa on minu arm", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Mu isamaa nad olid matnud" 20. Kes on viisistanud Koidula laulutekste? Hansen, Robert Theodor- illest tuntuimad on "Õhtu rahu", "Kaugelt koju tulles", "Miks sa nutad, lillekene. Aleksander Kunileidi-,, mu isamaa on mu arm", "Sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud" 21. Kes on illustreerinud "Kalevipoega"? Alo Hoidre, Ott Kangilaski, Richard Sagritsa, Richard Kaljo ja Edith Paris, Evald Okas, Kristjan Raud 1. Kes on Võru linnapargis asuva Kreutzwaldi mälestusmärgi autor? Amandus Adamson 2. Kalevipoeg inimese ja valitsejana Vaata vihik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
