Teater ,,Ugala" *Ugala teatri sündimise päevaks loetakse 5. jaanuari 1920. aastal, mil kanti ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). *Põhikiri registreeriti 5 päeva hiljem 10. jaanuaril, selle võtsid vastu Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. * Ugala teatri nimi viitab kahele muistsele Eesti maakonnale: Sakala ja Ugandi, sellise ettepaneku tegi asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. *Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. *Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949
Ugala teater Ugala teatri sündimise päevaks võib lugeda 5. jaanuari 1920, mil juriidiliselt alles asutamisel olev teatri- ja kunstiühing Ugala kandis Koidu seltsimajas ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). Teatri-ja kunstiühingu Ugala põhikiri registreeriti Pärnu Rahukogus 10. jaanuaril 1920, asutajaliikmeina kirjutasid sellele alla Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. Nime Ugala kui viite kahele iidsele Eesti maakonnale, Ugandile ja Sakalale, soovitas asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. Tööl haarati raginal sarvist, juba 25. jaanuaril jõudis esietenduseni Kitzbergi "Punga- Mart ja Uba-Kaarel" ning 7. veebruaril Wolzogeni "Valge leht".
Priit Pangsepa ja Noormetsa koostööd võib pidada loomulikuks, kuna mõlemad mehed on pärit Viljandist ning Pangsepa sürrealistlik, fantaasiaküllane ja kohati melanhoolne käekiri (Juske, Ants 2009) sobitub hästi Noormetsa lavastustega. 1996. aastal tegi Noormets esmakordselt koostööd Endla teatri kunstniku Silver Vahtrega Ugalas noorsoolavastuses "Timm Thaler ehk müüdud naer". See lavastus on vaatajate mällu sööbinud kui suur, lavakujunduselt mastaapne, ainult Ugala lavale mahtuv noorsoolavastus (,,Ugala aja lugu", lk 188). Vahtre oli ka 1998. aastal etendunud lavastuse "Üks mees: Roheline" kunstnikuks. Seda lavastust mäletatakse kui uus, täiesti ootamatu lavamaailm Ugalalt. Palju oli kasutatud moodsat tehnikat: arvutimängud, rollimängud jms. Vahtre on olnud nii mõnegi teise Noormetsa lavastuse kunstnikuks. Ka 1999. aastal populaarseks saanud vabaõhulavastuse "Juuditi" kujundus oli tema loodud.
Elmo Nüganen Koostanud: Marie Tulik Isiklik Sündinud: 15. veeb 1962 Perekond: Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga Kolm tütart Haridus: Tallinna 4. Tehnikakool Rätsep Tallinna Pedagoogiline Instituut Näitejuht Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunstikateeder Näitleja Töö Ugala teater Lavastaja ja näitleja 1988-1992 Tartu Ülikool Vabade kunstide professor 1999 EMA Kõrgem Lavakunstikool Õppejõud 1998-2002; 2008-2012 Tallinna linnateater Peanäitejuht 1992-... Telenäitleja "Ainus pühapäev" (1990) Telelavastus "Soo" (1992) Teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994-1995) "Suflöör" (1993) "Armastus kolme apelsini vastu" (1994) "Seenelkäik" (2012) "Mandariinid" (2013) Rezisöör ja autor "Nimed marmortahvlil" (2002) Põhineb Albert Kivikase romaani "Nimed marmor-tahvlil" ainetel R...
Muusikal Inetu 13. märtsil käisin Viljandi Ugala teatris vaatamas muusikali ,,Inetu". Muusikal sarnanes kõigile tuntud ,,Inetu Pardipoja" loole. Muusikal jutustas tolerantsusest, sõprusest ja armastusest. See lugu sellest luigepojast pani mind mõtlema ja traditsiooniline õnnelik lõpp tekitas hea tunde muusikali lõpuks. Esitati vokaalinstrumentaal muusikat ja oli ka koori muusikat. Muusika autor oli George Stiles, kes on Inglismaa helilooja, ning ta on kaasaegne helilooja, kes elab siiani
Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lav...
Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Kuressaare Linnateater Kuressaare Linnateater on teater Kuressaares. Kuressaare Linnateatri eelkäija oli aastatel 19351951 tegutsenud kutseline Kuressaare Teater, mis omakorda loodi 1886. aastal asutatud ja 1907. aastal taasasutatud Kuressaare Eesti Seltsi baasil. Teater taasalustas tegevust Kuressaare Linnateatri nime all detsembris 1999. Ugala teater Draamateater Ugala on teater Viljandis. Ugala asutati 1920. aastal. Esialgu kandis see nime Teatri- ja Kunstiühing Ugala. Teater Vanemuine Vanemuine on teater Tartus Vanemuise teatri sünniks loetakse Lydia Koidula "Saaremaa onupoja" lavastamist mängu- ja lauluseltsis "Vanemuine" 24. juunil 1870. aastal. Teatrit loetakse Eesti ainsaks kolmezanriteatriks. Vanemuise mängukavas on nii draama, muusikaetendused kui ka ballett. Vana Baskini Teater Vana Baskini Teater on kutseline teater
..............................7 3M-SPORDI PEALIK JAGAS TÄNAKU TIIMIKAASLASE SUUNAS TERAVAID KRIITIKANOOLI................................................................................................................................8 4ANGELA MERKEL NÕUAB FACEBOOKILT RASSISTLIKE KOMMENTAARIDE VASTU VÕITLEMIST......................................................................................................................................9 5JÄRJEKORDNE PROTEST LÜKKAB UGALA EHITUST VEEL EDASI..................................11 5.1Puuduv tööaasta................................................................................................... 11 5.2Vahe ligi 300 000 eurot........................................................................................ 12 6MATEMAATILINE TEKST............................................................................................................13 7KUJUNDID........................................................
"Inetu" Mina käisin Viljandis, Ugala teatris vaatamas noortemuusikali "Inetu". "Inetu" on H.C.Anderseni ,,Inetu pardipoja" põhjal valminud muusikal. Muusikal räägib ühiskonnas teineteise sallimisest ja armastuse leidmisest. Muusikali peategelane on luigepoeg Inetu, kes teistest välimuse poolest erineb ja keda selle pärast ei sallita. Mulle päris meeldis see muusikal, kuid see pole minu lemmik. Mõnes mõttes oli Inetu minu jaoks pettumust valmistav, sest ootused olid kõrgemad. Minu arvates on "Inetu"
Anton Pavlovits Tsehhov 29. Jaanuar 1860 Taganrog 15. Juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa Lapsepõlv Vanaisa oli olnud pärisori, kes ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva käe all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing - mängis viiulit, laulis kirikukooris. Anton oli isale poes abiks. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Noorusaastad Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1884 aastal. Pärast ülikooli töötaski mõnda aega semstvoarstina. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võl...
Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast...
Ott Aardam Ott Aardam on sündinud 1. juulil 1980 Orissaares, ta on noor näitleja. Koolis talle käia ei meeldinud pigem oleks ta veetnud terve päeva kodus. Koolis ei meeldinud talle see, et seal ei olnud tal vabadust. Kuid hariduse ta kätte sai. Põhihariduse on ta saanud Orissaare Gümnaasiumist, keskhariduse Saaremaa Ühisgümnaasiumist ja 2002. aastal lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Ott on tahtnud juba väikesest peale näitlejaks saada. Alates aastast 2002 töötab ta Ugala teatris. Ta on teinud palju häid rolle Ugala teatri laval. Näiteks näidendis ,,Lõika maha ja lase jalga" mängis ta mister Widdelli, näidendis ,,Anna Karenina" oli ta kindral Serpuhhovskkoi, Jürit mängis ta näidendis ,,Keisri hull." Ta lõi kaasa ka filmis ,, Nimed marmortahvlil" kus ta tõestas, et on väga hea näileja. Ta mängis seal koolinoort Kohalpuud. Veel lööb ta kaasa eestlaste lemmikseriaalis ,,Õnne 13" seal ta mängib Jaanust. Ott on teinud ka lavastajatööd.
looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kultuuritraditsioonid. Toimuvad iga- aastased maakonna laulu- ja tantsupeod, korraldatakse zanripäevi, toimuvad folklooriseminarid, omakultuurilist identiteeti aitavad hoida Mulgi Kultuuri Instituut ja Pärimusmuusika Ait. Ugala teater, Eesti üks innovaatilisemaid, on juba aastakümneid alternatiiviks traditsioonilisemale teatrile. SA teater Ugala omab oma maja ja on riigi poolt doteeritud. Viljandi Nukuteater on Viljandi linna munitsipaalasutus, millel on oma ruumid Viljandi kesklinnas. Etendused toimuvad regulaarselt. Harrastusteatril Reky esietendub igal hooajal 3 4 uut lavastust. Teatri töös osaleb ca 40 last ja noort. Ando Kivibergi juhitud folgifestival on mitu aastat toonud Viljandisse Euroopast just neid kõrgemat sorti alternatiivturiste, kellele pärimusmuusika on südamelähedane. Ning
looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kultuuritraditsioonid. Toimuvad iga- aastased maakonna laulu- ja tantsupeod, korraldatakse žanripäevi, toimuvad folklooriseminarid, omakultuurilist identiteeti aitavad hoida Mulgi Kultuuri Instituut ja Pärimusmuusika Ait. Ugala teater, Eesti üks innovaatilisemaid, on juba aastakümneid alternatiiviks traditsioonilisemale teatrile. SA teater Ugala omab oma maja ja on riigi poolt doteeritud. Viljandi Nukuteater on Viljandi linna munitsipaalasutus, millel on oma ruumid Viljandi kesklinnas. Etendused toimuvad regulaarselt. Harrastusteatril Reky esietendub igal hooajal 3– 4 uut lavastust. Teatri töös osaleb ca 40 last ja noort. Ando Kivibergi juhitud folgifestival on mitu aastat toonud Viljandisse Euroopast just neid kõrgemat sorti alternatiivturiste, kellele pärimusmuusika on südamelähedane. Ning
· Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!
Jaan Kaplinski Elukäik 1941 Tartus Tartu 1. Keskkool Tartu Ülikool Tallinna Botaanikaaed Ugala Eesti Kirjanike Liit 40 kirja Läbiotsimised ja surveavaldused Poliitik- Eesti Kongress ja Riigikogu Looming Luule Proosa "Jäljed allikal" Autobiograafiline proosa "Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia Eesti Rahvuskultuuri Fondi
Cities and towns of Estonia Facts 47 cities/towns Almost 50% forest In 2011 Tallinn was the European Capital of Culture Has over 1,500 islands Tallinn Capital of Estonia Old town Businesses Park Kadriorg TV tower Open-air museum Zoo Estonia Theatre Tartu University Old town AHHAA science centre Aura water park & SPA Art and history museums Vanemuine Theatre Pärnu Captial of summer Beach SPA hotels Tallinn gate Endla Theatre Viljandi Sild Viljandi Lake Ruins of the Viljandi Order Castle Ugala Theatre Rakvere Rakvere Castle Modern central square Aqua SPA hotel Rakvere Theatre Haapsalu Episcopal Castle Legend of the White Lady Estonian Railway Museum Beaches Thanks for watching!
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. -Kui -------------------------------------- , -------------------------- . 3. Arno, kes hiljem kooli jõudis, tuli isaga ------- , kes ---------------------------- , --------- . · Põimlaused: pealause on märgitud tumedamalt. 1. Vihma hakkas sadama , kui jõudsime Viljandisse. 2. Kui jõudsime Viljandisse , hakkas vihma sadama. 3. Viljandis , mis on Mulgimaa pealinn , töötab teater Ugala. 4. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, kus töötab teater Ugala, mida tuntakse hästi. 5. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse ja läheme ka teatrisse. 6. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, ja küsis, kes soovib ka teatrisse minna. SEGALIITLAUSE: kõrvallause eraldatakse komadega, mõnikord võib koma sattuda ,,ja" ette. · Poiss ütles , et tal pole aega , ja läks edasi. · Direktor rääkis , et kõik õpilased
1) 2 Eesti kunstnikku * Priidu Aavik. Maalikunstnik. Tema loomingusse kuuluvad peamiselt maastiku ja olustikumaalid (kalurite eluolu). * Kristiina Kaasik. Maalikuntsnik. Väärtustab oma teostes värvimaagiat. 2) 2 Briti kunstnikku * George Dawe. Portreekunstnik * John William Waterhouse 3) 3 kuulsat rezissööri välimaal * Randolph Severn Parker III. Üks South Parki loojatest. * Clint Eastwood 4) 5 kuulsat Eesti filmi * Nimed marmortahvlil * Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala...
Viljandi tulemuusikal 2011 Eliisa-Alinee Raudsepp See toimus 11.juunil 2011 maalilise Ugala tiigi kaldal. See oli koos ilutulestikuga ja seal oli palju esinejaid. Seal esines nii orkestreid, kui ka üks üsna tuntud laulja koos oma bändiga. Orkistritest oli kohal seal ÜLE-EESTILINE NOORTE SÜMFOONIAORKESTER, mille dirigendiks on TOMI RAHULA KAASTEGEVAD: Viljandi Muusikakooli Noorte sümfooniaorkester - Dirigent Harry Illak, Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester - dirigent Bert Langeler, Viljandi Neidudekoor - dirigent Maarika
(17 - 23 aastane) ● Töötas 1964-1972 vanemlaborandina Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris (23 - 31 aastane) ● Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. (27 aastane) ● 1968 - 1970 eesti keele kateedri aspirant. (27 - 29 aastane) ● 1974 - 1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadur, hiljem vaneminsener. (33 - 39 aastane) ● 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana. (39 aastane) ● 1983-1988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi. (42 - 47 aastane) ● 2000. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. (59 aastane) ● Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. ● Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet. Lapsed Maarja Kaplinski Lemmit Kaplinski Lauris Kaplinski Elo-Mall Toomet Märt-Matis
Mõlemad mehed on oma töödega suurepärased Eesti naivistliku kunsti esindajad. Trepimägi. · On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud Ugala. · Draamateater Ugala asutati lauluseltsi "Koit" ja karskusseltsi "Vabadus" näitegruppide baasil 1920.a. Praeguses majas eksisteerib teater aastast 1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. · Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal
August Kitzberg 1855 1927 Lapsepõlv · sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres · kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas · perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks · venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus "Külajutud" · Vested ja följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) · kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid Näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906) · draamad "Libahunt" ja "Kauk...
Viljandi C.R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium ,,Vanamehed seitsmendalt" Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teos ,,Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik Vikerkaarel." Kirjutatud 1991 Esmaetendus 1992. aastal Nukuteatris Raamat trükitud 1997 Ugala lavastus 2009. aastal, lavastaja Peeter Tammearu, peaosades Arvo Raimo ja Peeter Jügens Tegelased Kalamees Nikolaus Nikolause pojapoeg Click to edit Master text styles Second level Kalju Third level Kalju pruut Luule Fourth level Fifth level J...
Kildu Basic School Viljandi by Eisi Kõiv Supervisor: Margit Kirss Kildu 2008 Our 700 years old Viljandi Viljandi is a town (24,000 inhabitants) in Estonia, 160 km south of the capital Tallinn. The town is the administrative capital of the county with the same name as the town. In Viljandi there is theater Ugala, cinema Rubiin, museum, art gallery. Give a concert in Culture centre, Jaani- and Pauluse church, but in Cultureacatemy, too. Folk Summer in Viljandi culminates with the annual folk music festival. The Viljandi Folk Music Festival is a music festival in Estonia with a central focus on European folk music.In the year 2006, over 24,000 people attended the concerts, but many more just came to take part in the festivities. As such, it is the largest annual music festival in
............................................................................................................ 3 Juugend....................................................................................................................... 4 Tartu Pauluse kirik.................................................................................................... 4 Funktsionalism (1920-30.a.)........................................................................................ 7 Korporatsioon Ugala Kuperjanovi 16, Tartu..............................................................7 Esindustraditsionalism................................................................................................ 9 Tartu Kaitseliidu hoone............................................................................................. 9 Stalinism................................................................................................................... 12 Kino Sõprus Tallinnas...................
ÜLLAR SAAREMÄE KAROLIINA HANGA 10.S ISIKLIK • SÜNDIS 23. NOVEMBER 1969 KOHTLA-JÄRVEL • ABIELUS KRISTI SAAREMÄEGA • VARASEMAST KOOSELUST NÄITLEJA TIINA MÄLBERGIGA ON TAL POEG KARL ROBERT JA TÜTAR MARII INGRIIN. • TÖÖTAB RAKVERE TEATRIS 1996. AASTAST. • 1991 - 1996 UGALA TEATER, NÄITLEJA • VOKALIST. HARIDUS • 1988 LÕPETAS KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI • 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011
tegelast autorit otsimas´´ 1993 Laurits Mati Undi ,,Tuleinglis´´ 1997 Abel Madis Kõivu ,,Peiarite õhtunäituses´´ 2002 härra Forbright Michael Cooney "Rahauputuses" 2008 Bruderschaft Bogusùaw Shaefferi "Loojangus" 2009 Tarmo Lagle Liivaku näidendis "Sinul on meretäis hirmu" Rollid teistes teatrites 1990 Snug William Shakespeare'i "Suveöö unenäos" (Tallinna riikliku lavakunstikateedri diplomilavastus, Ugala teater). 2002 Jardan Jaak Tombergi ja Andreas W "Aurora temporalis'es" (Tartu Teatrilabor) 2003 Gary Gregory Burke'i "Gagarini puiestees" (Vanalinnastuudio) 2006 Juhan Triin Sinissaare näidendis "Soolaev ehk Eesti mees ja tema sugu" (Pärimusteater Loomine) Filmides 1993 Toivo filmis "Tallinn pimeduses" 2003 Kasper "Somnambuulis" 2004 "Täna öösel me ei maga" 2007 Laura eksmees "Sügisballis" 2007 Ants filmis "Kuhu põgenevad hinged"
c Viljandis on jalgpalliväljak. Viljandis on viljandi järv. Siin on suured poed. Siin on head inimesed. Viljandis on folk. Viljandis on rahulik Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla lõbustuspark. Viljandi võiks olla suurem. Viljandis võiks olla rohkem poode. Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla suur kino Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen).700
Raske aeg, linnad olid varemetes. Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud. Märksõnadeks: taastamine, ülesehitus, lootused paremale tulevikule, üldine optimism, vabatahtlik ületunnitöö. 1940ndad Eestis Nn järel-eesti-aeg (Madis Kõivu termin) aeg, mil ühiskonnas eksisteeris veel palju sellist, mis pärines sõjaeelsest ajast (ca 1945-1948) 1949. a küüditamine Sundkollektiviseerimine Paljud teatrid olid sõjas hävinud või varemeis (Vanemuine, Estonia, Endla, Ugala. Narva Teater), koos hoonetega hävisid ka kostüümid, dekoratsioonid lavavara. Osa näitlejaid-lavastajaid oli 1944 Eestist lahkunud, osa Siberis ja vangis. Siiski kõik teatrid alustasid tööd. Juba 1944/45 hooajal pärast sõda loodi mitme teatri juurde õpperühmad.. ENSV Kunstide Valitsust juhtis Johannes Semper, teatrite osakonda Paul Rummo. 1946 alustas tööd Eesti Riiklik Teatriinstituut, direktoriks Priit Põldroos. Nõukogulik juhtimisstruktuur ja konrollimehhanismid:
veebruarist 1896 - 21. märtsini 1948 tehtud 79 386 fotot. Rieti fotokogu sisaldab hulgaliselt vaateid erinevatest paikkondadest, sündmustest, inimestest. Trepimägi - On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud. Ugala teatrihoone - Draamateater Ugala asutati lauluseltsi "Koit" ja karskusseltsi "Vabadus" näitegruppide baasil 1920.a. Praeguses majas eksisteerib teater aastast 1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. Viljandi muuseum - Muuseumile pandi alus 1878. a. seoses Viljandi lossivaremetes alustatud arheoloogiliste kaevamistega. Alates 1942. a. asub linna ühes vanimas kivimajas - vanas apteegihoones, mis ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud
(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadar...
Arvustus Jaan Krossi ajaloolise romaani ,,Keisri hull" näidendi viimane etendus esitati 10. Märts 2008 Vanemuise teatris. Tegemist oli külalisesinemisega. Näitetrupp oli tulnud Viljandist Ugala teatrist. Näidendis mängiti väga palju ajaga. Etendus ise algas raamatusündmuste lõpuga, millest liiguti sujuvalt üle varasemastele sündmustele ja taaskord mingi ajast ette. Selline ülesehitus muutis näidendi põnevaks, kuid inimesele, kes pole varem end teosega ,,Keisri hull" kurssi viinud, võis näidendi sisu segaseks ja arusaamatuks jääda. Raamat on kirjutatud reaalselt elanud inimeste põhjal. Peategelane aadlik Timothues von Bock on Viljandimaal Võisiku
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kultuur Viljandis toimub igal suvel juulikuus pärimusmuusika festival. Juunikuus peetakse Viljandis Hansapäevi Viljandis asub Ugala teater , Rubiini kino, kunstisaal, Viljandi muuseum ja Viljandi Linnaraamatu- kogu. Kasutatud kirjandus et.vikipeedia.org www.viljandi.ee ENE
aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis 7 · Vana veetorn Linnapea Otto von Engelhardti ametiajal jõudis Viljandi ühena esimestest Eesti linnadest oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni. 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks. · Ugala teater Esimene eestikeelne teatrietendus Viljandis leidis aset 1872. aastal. Ette kanti Lydia Koidula "Säärane mulk". Tollane teatrikriitika pidas viljandlaste esitatut paremaks kui Tartus ette kantud "Säärast mulki", sest Viljandis mängisid naiste rolle juba naised, mitte mehed nagu Tartus. Järgnevatel aastatel harrastasid näitemängu peaaegu kõik Viljandi seltsid. Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest
Viljandimaa Heidi Vares 9. klass 2010 Geograafiline asukoht üldandmed Pindala 3 500 km² 8 % Eesti pindalast Elanikke 54 500 Keskus Viljandi linn suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad KarksiNuia, AbjaPaluoja, SuureJaani, Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht "Sakala" Vapp ja lipp Viljandi linna lipp ja vapp Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants
Brandon Thomasi ja Mati Undi "Charley tädi" (Ugala,;1989) Anton Tsehhovi "Kajakas" (Ugala; 1990) Anton Tsehhovi "Ivanov" (Eesti Draamateater; 1990) Carlo Gozzi "Armastus kolme apelsini vastu" (Ugala; 1991) Tom Stoppardi "Arkaadia" (Peterburi Suur Draamateater; 1998) Yves Jamiaque'i "Tout payé ehk kõik on makstud" (Moskva Lenkomi teater; 2004) Witold Gombrowicz'i "Laulatus" (Toruni Wilam Horzyca nimeline teater; 2004) (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.9 Rollid Ugala teatris 19881989 Kolu-Per ("Röövlitütar Ronja") Krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid") Õudu ("Sinder-Vinder") Peter ("Iha jalakate all") Kardinal ("Becket ehk Jumala au") Jack ("Charley tädi") Mark ("Aed ilma mullata") 19891990 Kurt ("Rummu Jüri") Kodanik Kloun ("Mäng") File ("Vihmameister") 19901991 Cooper ("Kass tulisel plekk-katusel") Pantalone; Celio; Hansuke; teener Brighella ("Armastus kolme apelsini vastu") 19911992 Collin Fenwick ("Rohukannel") 19921993
Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa
Töötas aastatel 1991–1996 "Ugalas" 1996. aastast Rakvere Teatri peanäitejuht 2 SLAID Isiklikku: Üllar Saaremäe abikaasa Kristi Saaremäe, kunstnikunimega Kristi Leppik, on vabakutseline kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996. aastast. 4 SLAID Haridus: Kohtla-Järve I Keskkool Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder XV lend 1992 Varasemad töökohad: 1991 - 1996 Ugala Teater, näitleja 5 SLAID Tunnustus: Voldemar Panso nimeline auhind 1991 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim meesnäitleja 1999, 2006, 2007 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim lavastaja 2009 Ants Lauteri nimeline auhind 2000 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia 2005 Eesti Teatriliidu aastapreemia parim meesnäitleja 2008 Aasta vabatahtlik 2008 Rakvere linna teenetemärk 2009 Karl Adra nimeline auhind 2011 Rakvere Teatri publikupreemia parim meesnäitleja 2011
Kungla rahvas kuldsel aal..." (1869). 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35 aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi Muinaseesti maakonna Ugandi järgi. Kuhlbarsi esimene raamat oli murdekeelne "Wastse laulo ja kannel" (1863), millele järgnes lauluõpik lastele "Laulik koolis ja kodus". Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatudki koorilaulude tekstideks. Kuhlbars on tuntud ka lasteluuletajana, eriti teksti "Teele, teele kurekesed!" autorina. Elu lõpul koostas ta "Villi Andi luuletused" (IIII, 19231924). Friedrich Kuhlbars suri 1924
Elmo Nüganen Elmo Nüganen on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja ,kes on sündinud 1962 aastal Jõhvis. Aastal 1982 lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 198283 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 19941995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993).
Nagu Soomes, aga veel parem Autor: Jnis Balodis, lavastaja Valters Silis, Kunstnik Ugis Berzins näitlejad: Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Jaana Kena, Vallo Kirs, Marika Palm, Kadri Lepp, Aarne Soro ja Laura Peterson . Lavastus oli 20. oktoobril 2017 Ugala suures saalis. Kõik inimesed oli oma moodi ja oma mõttemaailmaga, kuid nad siiski said läbi üksteisega. Nad erinesid hobide ja oskuste poolest. Etenduse teema ja kujundus sobisid hästi oma vahel. Näitlejad sobisid päris hasti oma rollidesse aga mõni oleks võinud teist moodi näidelda. Oli näha, et neile ant raske ülesanne, mida oli nende meelest võimatu täita. Kuid nad proovisid, algselt ei sujunud nende koostöö sugugi. Kõik tegid oma asju ilma arutamatta, aga hiljem hakkasid kõik korralikut tegutsema ja nad said valmis äpi nimega ,,Life More". Asjad olid huvitavalt lahentatud, kuid paljud asjad jäid samuti arusaamatuks kuhu nad lõpus jõudsid millega tegelesid...
Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavastaja Kalju Komissarov Kalju Komissarov (sündis 8. märtsil 1946 Võrus) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Komissarov lõpetas 1964. aastal Tallinna 4. keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 19681974 töötas ta "Tallinnfilmis" rezissöörina. Aastatel 19741986 töötas Noorsooteatri ja 19891991 Ugala peanäitejuhina ning 19861988 ja 1991--2000 Ugala lavastajana. Aastast 2002 on ta Viljandi Kultuurikolledzi lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Ta on abielus Luule Komissaroviga. Osatäitjad Hilje Murel Marilyn Monroe Egle Sild väike Norma Jean Triinu Meriste Gladys, Norma ema Carita Vaikjärv Grace, ema sõbranna Arvi Mägi reporter Leila Säälik Natasha, draamaõpetaja Meelis Rämmeld Allan, grimmeerija Kata-Riina Luide Mandy, sekretär
Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest Eesti murded kujunesid välja mitme ajajärgu jooksul, alates esimesest aastatuhandest kuni 17. sajandini. Murrete piirid kajastavad eelkõige rahvastiku paiknemist 18. saj., pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka ...
Väino Uibo tõi Kuressaare linnateatris lavale ,,Kauka jumala" 26. septembril kogunesid kultuurihuvilised Saaremaa linnateatri väljamüüdud saali vaatama Kitzbergi näidendit ,,Kauka jumal", mille esmakordsest lavale toomisest on möödas juba terve sajand. Lavastaja V. Uibo suutis üllatada publikut, juhendades suurepäraselt Saaremaa rahavateatri harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti, jäid emotsionaalse esitusega väga rahule. Mis lavateose nautimist segas, oli etenduse algul kriiskava naeruga kohale tormanud näitlejapaar, kes Miilit-Leenat kehastades jätsi...
Eesti teatrielu areng 1920-1940 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Eesti iseseisvumine 1918 kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Järgneva kahekümne aasta peamiseks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala" ja Narva Teater, poolkutselistena "Kannel", "Säde", Kuressaare Teater ja Rakvere Teater. Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemi...
ameti/töö pärast, vaid ta peaks oma linna ka armastama ja temast hoolima. Ta peaks mõistma linna iseloomu ja oskama temaga rahumeelselt suhelda. August Maramaagi õppis selle keeruka kunsti selgeks. Tänapäeva valitsus on liiga korrupeerunud ning hädasti oleks vaja poliitikuid, kes teeks oma tööd just rahva ja oma maa, mitte raha ega võimu pärast. Minu arvamus Olin väga positiivselt üllatunud, kui astusin Ugala teatrimajast pärast etenduse lõppu välja. Kuna tegemist oli ajaloolise näidendiga, olin kartnud, et see võib muutuda igavaks ning mu tähelepanu võib hajuda. Kuid ,,Linnapea" oli huvitav. Eriti meeldis mulle teose fantaasiamäng Paadimehe ja inglitega ning lavakujundus - väikesed pingisuurused majad, nagu raekoda, kohtumaja ja linnaelanike kodud, lossivaremed mäe otsas ning kaldasse lükatud paat. Minu lemmiktegelaseks oli Tanel Ingi mängitud Gustav Seen, kes oli karismaatiline,
Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine. Taanlased poosid üles Viru vanema Tobeliuse. Suvel tungis Läänemaale
Eduard Vääri käsitlus liivlastest laiemalt oli tuntud headuses, lõppedes käsuga Valt Ernstreitile panna liivlased liivi keelt õppima. Tiina Halling tervitas kohalolnuid ainsa läbinisti liivikeelse sõnavõtuga Liivisõprade Ühingu juhatuse poolt. Järgnes seltskondlik koosviibimine suitsulestade ja Riias pruulitud Sovetskoje Sampanskojega. Liivi hümni ei lauldud, filme ei vaadatud, ühegi liivi ansambli kontserti ei toimunud, kuid liivi keelt räägiti ja kogu õhtu lehvis korp! Ugala maja fassaadil liivi lipp. Liivi lipu päeva tähistatakse alates 1998. aastast Liivi Kultuuri Keskuse ja Liivisõprade Ühingu ettepanekul. 18. novembril 1923 lehvis esmakordselt avalikult liivi sini- valge-roheline lipp. Kasutatud kirjandus www.wikipwdia.org www.google.com Tarmo Kõrs 9c
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
