I II III ärkama, äratama kandma, sünnitama, taluma siduma, köitma lõhkema, puhkema välja jagama tõmbama, joonistama und nägema, unistama põgenema paiskama, viskama, pilduma lendama keelama unustama jahvatama rippuma, riputama panema, asetama hüppama õppima, teadma saama laenutama, laenuks andma lamama niitma tõusma saagima õmblema valama, heitm(lehti, valgust) paistma laskma(püssist) näitama sulgema, sulguma libisema külvama kiirustama veerima ketrama sülitama lõhestama rikkuma, riknema pistma, torkima nõelama lööma, taguma püüdma, taotlema paistetama, paisuma kiikuma, pöörduma õpetama ütlema, jutustama mõtlema viskama torkama, tõukama astuma, sõtkuma ärkama, äratama kuduma keerama, keerlema pigistama, väänama KONTROLL - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - ...
Ma elasin Eesti vabariigis Film rääkis viiest inimesest ja nende elust 1393. aastast alates. Raske oli valida ühte inimest, sest kõik nad pidid üle elama need rasked ajad. 1939. aastal oli valmis kooliteed alustama maapoiss Helmut Piirimäe. See oli aasta, mis muutis ja määras pisikese poisi elu ja ka noor Eesti Vabariigi saatuse. Kuigi Helmut ei olnud veel ära õppinud lugemist, mäletas ta neid sündmusi, mis Hispaanias toimusid, kuna ta isa luges talle õhtuti ette ajalehte. Poiss huvitus, nagu ta isa, maailma asjadest, seega ei jõudnud ta õhtuid oodata ja hakkas ise kokku veerima, mis ajalehes kirjas on. Helmuti peres oli ajaleht tähtsal kohal, seega oli see neil ka tellitud. Helmuti peres kasvas kolm last, neil ei olnud elektrit ja nad suutsid hakkama saada. Helmut oli poiss, kes sai lõpuks 1939. aasta sügisel alustada kooliteed. Ta oli sihikindel ja kooli läks k...
mässu tõstma Run ran run - jooksma; (laeva, rongi jms kohta) sõitma See saw seen - nägema; taipama, mõistma; teadma; kogema, läbi elama; vaatama Seek sought sought - otsima; püüdlema, taotlema, taga nõudma Sell sold sold - müüma Send sent sent - saatma, lähetama, läkitama Sew sewed sewn - õmblema Shoot shot shot - laskma, filmi väntama, Show showed shown - näitama Smell smelt (smelled) smelt (smelled) lõhnama, haistma, nuusutama Spell spelt(spelled) spelt(spelled) - veerima, tähthaaval lugema Split split split - lõhkema, lõhenema, lahku minema Spread spread spread levima, levitama, laotama Spring sprang sprung- hüppama, tärkama, puhkema Stand stood stood - seisma Stick stuck stukk - kleepuma, torkama Stink stank stunk - haisema, lehkama Strike struck struck lööma (kella kohta) , taguma Teach taught taught - õpetama
oli. Raamatuga midagi sarnast juhtuda ei saa. Raamatuid saab rikkuda ainult tahtlikult. Kas kellegiga on juhtunud, et arvuti keeldub töötamast ja tänu sellele jääb mingi vajalik toiming tegemata? Pealgi käib väikestele lastele ja vanuritele arvuti kasutamine üle jõu, seega ei saaks vanemad inimesed raamatuid lugeda. Väikesed lapsed ei oskaks pildiraamatuid kasutada. Lapse arengule aitavad ju kaasa need suure kirjaga raamatud, kust hakatakse esimesi lauseid ja tekste kokku veerima. See võib tunduda pisiasjana aga on samas hiljem ka heaks tugipunktiks edasisele arengule. Arvan siiski et arvuti ei suuda raamatut kunagi täielikult hävitada ega asendada. Lõpetuseks tsiteerin Christian Johann Heinrich Heine'i (saksa luuletaja, elas 1797-1856) ,,Kus põletatakse raamatuid, seal põletatakse ükskord ka inimesi." (ütles ta seda aastal 1823)
Be,was,been-olema Bear,bore,born(e)-taluma Beat,beat,beaten-tukslema Become,became,become-saama Begin,began,begun-algama Bite,bit,bitten-hammustama Blow,blew,blown-puhuma Break,broke,broken-lõhkuma Build,built,built-ehitama Burn,burnt(burned),-II- -põlema Burst,burst,burst-lõhkema Buy,bought,bought-ostma Can,could,(been able to)-oskama Catch,caught,caught-püüdma Choose,chose,chosen-valima Come,came,come-tulema Cost,cost,cost-maksma Cut,cut,cut-lõikama Deal,dealt,dealt-nr. valima Dig,dug,dug-kaevama Do,did,done-tegema Dream,dreamt(dreamed),-II- -unistama Drink,drank,drunk-jooma Eat,ate,eaten-sööma Fall,fell,fallen-kukkuma Feed,fed,fed-toitma Feel,felt,felt-tundma Fight,fought,fought-kaklema Find,found,found-leidma Flee,fled,fled-põgenema Fly,flew,flown-lendama Forbid,forbade,forbidden-keelama Forget,forgot,forgotten-unustama Forgive,forgave,forgiven-andestama Freeze,froze,frozen-külmuma Get,got,got-saama Give,gave,given-andma Go,went,gon...
26 istuma sit sat sat 27 magama sleep slept slept 28 õppima learn learnt/ed learnt/ed 29 põletama burn burnt burnt 30 tegelema deal dealt dealt 31 kaotama lose lost lost 32 tähendama mean meant meant 33 kuulma hear heard heard 34 veerima spell spelt spelt 35 kalduma bend bent bent 36 ehitma build built built 37 (välja)laenama lend lent lent 38 saatma send sent sent 39 kulutama spend spent spent 40 und nägema/unistama dream dreamt/ed dreamt/ed 41 tooma bring brought brought 42 ostma buy bought bought
HEITI TALVIK 1904 - 1947 Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti Talviku sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luu...
HEITI TALVIK 1904 - 1947 Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti Talviku sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luu...
Hiilima Slink Slunk Slunk Lõhestama Slit Slit Slit Haistma, nuusutama, lõhnama Smell Smelled, smelt Smelled, sme Rabama, lööma Smite Smote Smitten Külvama Sow Sowed Sown/sowed Kõnelema, rääkima Speak Spoke Spoken Kiirustama Speed Sped Sped Veerima Spell Spelt Spelt Kulutama Spend Spent Spent Maha loksutama Spill Spilt Spilt Ketrama Spin Spun Spun Sülitama Spit Spat Spat Lõhestama Split Split Split Rikkuma Spoil Spoilt Spoilt
nagu mina ja suur looduse sõber. Loodse sõprus väljendub ka tema sügavasisulistes luuletustes. 3 Elukäik Viivi Luik sündis 6. November 1946. aastal Viljandimaal Võrtsjärve lähedal Tänassilmas. Tema isa oli rändelektrik, kes viibis sageli kodunt eemal, ema töötas kolhoosis. Omaealiste sõpradeta üksikut tüdrukut kasvatasid peamiselt vanaema ja ema. Laps oli iseseisev ja fantaasiarikas, õppis juba kolmeaastaselt veerima ning luges edaspidi kõike, mis kodust, naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo ”Hüljatud”, Romain Rolland’i ”Jean-Christophe”, Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno…). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (1954– 1959), Kalmetul (1959–1963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965–1967 õppis meie tärkav
pruukinud küll olla suuri teadmisi, kuid kellele pidid lapsed alluma. Seetõttu oli ka koolide tase madal. Kõigepealt õpiti lugema koraani ja seejärel kirjutama. Koolis käimine oli aga tasuta, algõpetus ei olnud kohustuslik, kuid andis eluks vajalikud algsed oskused. Sageli läbisid ka tüdrukud algõpetuse, kuis see olenes vanemate suhtumisest. Esimesena õpiti selgeks tähestik, siis hakati veerima salme. Samal ajal omandati ka õiged žestid, mis olid palvusel tähtsad. Põhimeetodiks oli mälu treenimine ehk koraan õpiti pähe täpse häälduse ja õigekirjaga. Loomuliku vahendina oli kasutusel piits, mis vajadusel „aitas“ mälu parandada, ergutada või korrale kutsuda. Kindlat koolis käimise aega ei olnud, õpetaja valis ainuisikuliselt, milline laps on õpetused piisavalt läbinud, ning saatis ta siis ühel hommikul lihtsalt tagasi koju.
Keskmurre
Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa
(v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei
ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
191. smell smelt (smelled) smelt (smelled) haistma, lõhna tundma, nuusutama; lehkama, haisema, lõhnama 192. sow sowed sown (sowed) külvama 193. speak spoke spoken rääkima, kõnelema, kõnet pidama 194. speed sped (speeded) sped (speeded) kiirustama, kiirendama; ruttama 195. spell spelt (spelled) spelt (spelled) loitsima, lummama; veerima, täht-tähelt lugema / kirjutama / dikteerima 196. spend spent spent kulutama,ära tarvitama, raiskama; veetma 197. spill spilt (spilled) spilt (spilled) maha pillama / loksutama 198. spin span/spun spun ketrama; tiirlema, pöörlema; keerutama 199. spit spat/spit spat/spit sülitama; (ora/varda) otsa ajama 200
• ühiskond: härra, proua, preili, pruut, röövel, rüütel, naaber, narr, kelm, laat, selts, krahv, vürst, arst, plaaster, väävel Alamsaksa laenud (3) • kaubandus: hangeldama, kross, pood, rent, taaler, veering, tingima, toll, vaagima, üür, paar, tosin, veerand • aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee,
Viivi Luik-meie aja lüürik Referaat Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................... .....3Elu ja looming....................................................................................................4 Mälestused..........................................................................................................5 Aeg inimese ja looduse vahel.............................................................................8 "Elujoon"...........................................................................................................11 Kokkuvõte.........................................................................................................13 Kasutatud materjal.....................................................................................
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda. "Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses."...
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
kool. Kõige olulisem oli Forseliuse tegevus, kes asutas talurahva koolide seminari. 1684. aastal asutas Tartu lähedale ettevalmistuskooli õpetajatele. Tal oli Eestimaa piiskopi ja Liivimaa superintendendi toetus, seeläbi ka Rootsi toetus. Põhirõhk oli lugema õpetamisel. Seminar tegutses ainult 2 aastat, mille jooksul anti haridus u 160-le inimesele, kellest said köstrid talurahvakoolidesse. Forselius moderniseeris ka õppemeetodeid. Tähti hakati valjult välja hääldama ja sõnu kokku veerima. 1686. aastal andis välja eesti keelse aabitsa, kus propageeris oma uut lugema õppimise meetodit. Kuigi tema tegevus oli lühikest aega, on siiski näha ka tulemusi. Lugemisoskus hakkas edasi levima. Mida rohkem inimesi oskas lugeda, seda rohkem levis eestikeelse kirjanduse levik talurahva seas. Linnade hariduselu olulisemad muudatused: Tallinnasse ja Tartusse rajati gümnaasiumid. Õppetöö toimus seal ladina keeles. Linnakoolid tegutsesid ka edasi
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
