I II III ärkama, äratama kandma, sünnitama, taluma siduma, köitma lõhkema, puhkema välja jagama tõmbama, joonistama und nägema, unistama põgenema paiskama, viskama, pilduma lendama keelama unustama jahvatama rippuma, riputama panema, asetama hüppama õppima, teadma saama laenutama, laenuks andma lamama niitma tõusma saagima õmblema valama, heitm(lehti, valgust) paistma laskma(püssist) näitama sulgema, sulguma libisema külvama kiirustama veerima ketrama sülitama lõhestama rikkuma, riknema pistma, torkima nõelama lööma, taguma püüdma, taotlema paistetama, paisuma kiikuma, pöörduma õpetama ütlema, jutustama mõtlema viskama torkama, tõukama astuma, sõtkuma ärkama, äratama kuduma keerama, keerlema pigistama, väänama KONTROLL - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
nad pidid üle elama need rasked ajad. 1939. aastal oli valmis kooliteed alustama maapoiss Helmut Piirimäe. See oli aasta, mis muutis ja määras pisikese poisi elu ja ka noor Eesti Vabariigi saatuse. Kuigi Helmut ei olnud veel ära õppinud lugemist, mäletas ta neid sündmusi, mis Hispaanias toimusid, kuna ta isa luges talle õhtuti ette ajalehte. Poiss huvitus, nagu ta isa, maailma asjadest, seega ei jõudnud ta õhtuid oodata ja hakkas ise kokku veerima, mis ajalehes kirjas on. Helmuti peres oli ajaleht tähtsal kohal, seega oli see neil ka tellitud. Helmuti peres kasvas kolm last, neil ei olnud elektrit ja nad suutsid hakkama saada. Helmut oli poiss, kes sai lõpuks 1939. aasta sügisel alustada kooliteed. Ta oli sihikindel ja kooli läks ka kõige karmima külmaga. See näitab mulle, kui tahtejõuline võib üks inimene olla. Helmut läks edasi õppima ka gümnaasiumi ja ülikooli. Ülikoolis õppis ta ajalugu.
mässu tõstma Run ran run - jooksma; (laeva, rongi jms kohta) sõitma See saw seen - nägema; taipama, mõistma; teadma; kogema, läbi elama; vaatama Seek sought sought - otsima; püüdlema, taotlema, taga nõudma Sell sold sold - müüma Send sent sent - saatma, lähetama, läkitama Sew sewed sewn - õmblema Shoot shot shot - laskma, filmi väntama, Show showed shown - näitama Smell smelt (smelled) smelt (smelled) lõhnama, haistma, nuusutama Spell spelt(spelled) spelt(spelled) - veerima, tähthaaval lugema Split split split - lõhkema, lõhenema, lahku minema Spread spread spread levima, levitama, laotama Spring sprang sprung- hüppama, tärkama, puhkema Stand stood stood - seisma Stick stuck stukk - kleepuma, torkama Stink stank stunk - haisema, lehkama Strike struck struck lööma (kella kohta) , taguma Teach taught taught - õpetama
oli. Raamatuga midagi sarnast juhtuda ei saa. Raamatuid saab rikkuda ainult tahtlikult. Kas kellegiga on juhtunud, et arvuti keeldub töötamast ja tänu sellele jääb mingi vajalik toiming tegemata? Pealgi käib väikestele lastele ja vanuritele arvuti kasutamine üle jõu, seega ei saaks vanemad inimesed raamatuid lugeda. Väikesed lapsed ei oskaks pildiraamatuid kasutada. Lapse arengule aitavad ju kaasa need suure kirjaga raamatud, kust hakatakse esimesi lauseid ja tekste kokku veerima. See võib tunduda pisiasjana aga on samas hiljem ka heaks tugipunktiks edasisele arengule. Arvan siiski et arvuti ei suuda raamatut kunagi täielikult hävitada ega asendada. Lõpetuseks tsiteerin Christian Johann Heinrich Heine'i (saksa luuletaja, elas 1797-1856) ,,Kus põletatakse raamatuid, seal põletatakse ükskord ka inimesi." (ütles ta seda aastal 1823)
Rise,rose,risen-tõusma Run,ran,run-jooksma Say,said,said-ütlema See,saw,seen-nägema Seek,sought,sought-otsima Sell,sold,sold-müüma Send,sent,sent-saatma Set,set,set-seadma Sew,sewed,sewn(sewed)-õmblema Shake,shook,shaken-kõikuma Shine,shone,shone-särama Shoot,shot,shot-tulistama Show,showed,shown-näitama Shut,shut,shut-sulgema Sit,sat,sat-istuma Sing,sang,sung-laulma Sleep,slept,slept-magama Smell,smelt(smelled),-II- -haistma Speak,spoke,spoken-rääkima Spell,spelt(spelled),-II- -veerima Spend,spent,spent-veetma Split,split,split-hargnema Spread,spread,spread-hargnema Spring,sprang,sprung- Stand,stood,stood-seisma Steal,stole,stolen-varastama Stick,stuck,stuck-haarama Sting,stung,stung-pistma Stink,stank(stunk),stunk-haisema Strike,struck,struck-lööma Swear,swore,sworn-vanduma Sweep,swept,swept-pühkima Swim,swam,swum-ujuma Take,took,taken-võtma Teach,taught,taught-õpetama Tear,tore,torn-rebima Tell,told,told-rääkima Think,thought,thought-mõtlema
26 istuma sit sat sat 27 magama sleep slept slept 28 õppima learn learnt/ed learnt/ed 29 põletama burn burnt burnt 30 tegelema deal dealt dealt 31 kaotama lose lost lost 32 tähendama mean meant meant 33 kuulma hear heard heard 34 veerima spell spelt spelt 35 kalduma bend bent bent 36 ehitma build built built 37 (välja)laenama lend lent lent 38 saatma send sent sent 39 kulutama spend spent spent 40 und nägema/unistama dream dreamt/ed dreamt/ed 41 tooma bring brought brought 42 ostma buy bought bought
..Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks.
..Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks.
Hiilima Slink Slunk Slunk Lõhestama Slit Slit Slit Haistma, nuusutama, lõhnama Smell Smelled, smelt Smelled, sme Rabama, lööma Smite Smote Smitten Külvama Sow Sowed Sown/sowed Kõnelema, rääkima Speak Spoke Spoken Kiirustama Speed Sped Sped Veerima Spell Spelt Spelt Kulutama Spend Spent Spent Maha loksutama Spill Spilt Spilt Ketrama Spin Spun Spun Sülitama Spit Spat Spat Lõhestama Split Split Split Rikkuma Spoil Spoilt Spoilt
nagu mina ja suur looduse sõber. Loodse sõprus väljendub ka tema sügavasisulistes luuletustes. 3 Elukäik Viivi Luik sündis 6. November 1946. aastal Viljandimaal Võrtsjärve lähedal Tänassilmas. Tema isa oli rändelektrik, kes viibis sageli kodunt eemal, ema töötas kolhoosis. Omaealiste sõpradeta üksikut tüdrukut kasvatasid peamiselt vanaema ja ema. Laps oli iseseisev ja fantaasiarikas, õppis juba kolmeaastaselt veerima ning luges edaspidi kõike, mis kodust, naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo ”Hüljatud”, Romain Rolland’i ”Jean-Christophe”, Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno…). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (1954– 1959), Kalmetul (1959–1963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965–1967 õppis meie tärkav
pruukinud küll olla suuri teadmisi, kuid kellele pidid lapsed alluma. Seetõttu oli ka koolide tase madal. Kõigepealt õpiti lugema koraani ja seejärel kirjutama. Koolis käimine oli aga tasuta, algõpetus ei olnud kohustuslik, kuid andis eluks vajalikud algsed oskused. Sageli läbisid ka tüdrukud algõpetuse, kuis see olenes vanemate suhtumisest. Esimesena õpiti selgeks tähestik, siis hakati veerima salme. Samal ajal omandati ka õiged žestid, mis olid palvusel tähtsad. Põhimeetodiks oli mälu treenimine ehk koraan õpiti pähe täpse häälduse ja õigekirjaga. Loomuliku vahendina oli kasutusel piits, mis vajadusel „aitas“ mälu parandada, ergutada või korrale kutsuda. Kindlat koolis käimise aega ei olnud, õpetaja valis ainuisikuliselt, milline laps on õpetused piisavalt läbinud, ning saatis ta siis ühel hommikul lihtsalt tagasi koju.
mitm os-s (kässe 'käsi') ja ains sisseütlevas (lattu). Lä-Hm (Emmaste, Reigi): au > ou (lout 'laut', pouk 'pauk'), svaa h ja helilise konsonandi vahel (vihim 'vihm', lehem 'lehm'). Muhu - õ, geminatsioon (tulli 'tuli', lippe 'libe'), ader-tüübis lõpukadu (nõdr 'nõder', adr 'ader'), pikkade madalate ja keskkõrgete vokaalide diftongistumine Q3-s (ial : eale `hääl : hääle', moa `maa'), kahesilbilistes i-/u-tüvelistes verbides sisekadu (astma `astuma', vierma `veerima'), mi-/me-lõpuline mitm os (rätikumi `rätikuid'), n-tunnus nud-kesksõnas (oln `olnud'). Kihnu - Vokaalharmoonia (lepüb `lepib', sõlõd `sõled', külä `küla'), tagavokaalsetes sõnades esisilbi i > jõ (tjõna `tina', sjõluma `siluma'), ä > ja (kjagu `kägu'), pikkade vokaalide diftongistumine (mua `maa'), ü-lõpulised diftongid (käümä `käima'), nn hilisdiftongid (tuät `taat'), s-tunnus eitava kõne minevikuvormides (ei peksetäs `ei
191. smell smelt (smelled) smelt (smelled) haistma, lõhna tundma, nuusutama; lehkama, haisema, lõhnama 192. sow sowed sown (sowed) külvama 193. speak spoke spoken rääkima, kõnelema, kõnet pidama 194. speed sped (speeded) sped (speeded) kiirustama, kiirendama; ruttama 195. spell spelt (spelled) spelt (spelled) loitsima, lummama; veerima, täht-tähelt lugema / kirjutama / dikteerima 196. spend spent spent kulutama,ära tarvitama, raiskama; veetma 197. spill spilt (spilled) spilt (spilled) maha pillama / loksutama 198. spin span/spun spun ketrama; tiirlema, pöörlema; keerutama 199. spit spat/spit spat/spit sülitama; (ora/varda) otsa ajama 200
• ühiskond: härra, proua, preili, pruut, röövel, rüütel, naaber, narr, kelm, laat, selts, krahv, vürst, arst, plaaster, väävel Alamsaksa laenud (3) • kaubandus: hangeldama, kross, pood, rent, taaler, veering, tingima, toll, vaagima, üür, paar, tosin, veerand • aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee,
Lüüriku isiklik elutee ja muidugi paras annus julgust ning fantaasiat annavadki kokku sellise suurepärase ja meeliköitva loomingu läbi aastate. Viivi Luik sündis 6. November 1946. aastal Viljandimaal Võrtsjärve lähedal Tänassilmas. Tema isa oli rändelektrik, kes viibis sageli kodunt eemal, ema töötas kolhoosis. Omaealiste sõpradeta üksikut tüdrukut kasvatasid peamiselt vanaema ja ema. Laps oli iseseisev ja fantaasiarikas, õppis juba kolmeaastaselt veerima ning luges edaspidi kõike, mis kodust, naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo "Hüljatud", Romain Rolland'i "Jean- Christophe", Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno...). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (19541959), Kalmetul (19591963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965 1967 õppis meie tärkav lüürikTallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel
siiski. “Kuhu lähed sina, sinna lähen ka mina, ja kui meid tabab surm, ei ole mul kahju iseenda pärast, vaid sinu pärast.” lk246 Lause oli lihtsalt niivõrd südantsoojendav. “Kui ma Hetimaale saabusin, oli nende suur kuningas Šuppiluliuma valitsenud juba kakskümmend kaheksa aastat...” lk251 Nii vahva nimi.. Šuppiluliuma.. Pidin mitu korda seda veerima. “Meie sõpradeks on kõik rahvad, kes end meie võimu alla annavad ja meile makse maksavad. Me laseme neil elada omaette ja me ei puuduta suuremat nende kombeid või jumalaid, kui me vaid nende üle valitseda saame.” lk 254 Täpselt samasuguse suhtumisega olen ka mina meie väikses Eestis, kus elab palju venelasi. 8.raamat
Sisemine liigendus: Muhu õ, geminatsioon (tulli ’tuli’, lippe ’libe’), ader-tüübis lõpukadu (nõdr ’nõder’, adr ’ader’), pikkade madalate ja keskkõrgete vokaalide diftongistumine Q3-s (ial : eale ‘hääl : hääle’, moa ‘maa’), kahesilbilistes i-/u-tüvelistes verbides sisekadu (astma ‘astuma’, vierma ‘veerima’), mi-/me-lõpuline mitm os (rätikumi ‘rätikuid’), n-tunnus nud-kesksõnas (oln ‘olnud’). Sisemine liigendus: Kihnu Vokaalharmoonia (lepüb ‘lepib’, sõlõd ‘sõled’, külä ‘küla’), tagavokaalsetes sõnades esisilbi i > jõ (tjõna ‘tina’, sjõluma ‘siluma’), ä > ja (kjagu ‘kägu’), pikkade vokaalide diftongistumine (mua ‘maa’), ü-lõpulised diftongid (käümä ‘käima’), nn hilisdiftongid (tuät ‘taat’),
kool. Kõige olulisem oli Forseliuse tegevus, kes asutas talurahva koolide seminari. 1684. aastal asutas Tartu lähedale ettevalmistuskooli õpetajatele. Tal oli Eestimaa piiskopi ja Liivimaa superintendendi toetus, seeläbi ka Rootsi toetus. Põhirõhk oli lugema õpetamisel. Seminar tegutses ainult 2 aastat, mille jooksul anti haridus u 160-le inimesele, kellest said köstrid talurahvakoolidesse. Forselius moderniseeris ka õppemeetodeid. Tähti hakati valjult välja hääldama ja sõnu kokku veerima. 1686. aastal andis välja eesti keelse aabitsa, kus propageeris oma uut lugema õppimise meetodit. Kuigi tema tegevus oli lühikest aega, on siiski näha ka tulemusi. Lugemisoskus hakkas edasi levima. Mida rohkem inimesi oskas lugeda, seda rohkem levis eestikeelse kirjanduse levik talurahva seas. Linnade hariduselu olulisemad muudatused: Tallinnasse ja Tartusse rajati gümnaasiumid. Õppetöö toimus seal ladina keeles. Linnakoolid tegutsesid ka edasi
kontseptsiooni selgus. Kategooriad on selged ja ajas stabiilsed. Kui inimese mina- kontseptsioon on ebaselge, siis on konflikt, vastandlikud uskumused endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus, madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi. Hakatakse kategoriseerima: on asju, milles ma pole eriti hea (nt rattaga sõitmine), kuid tähtsamad on asjad, milles olen parem (nt oskan juba sõnu kokku veerima). Kategooriad on nt kainikueas tähtsuse järgi ritta pandud. Kaks mina kontseptsiooni funktsiooni: Inimesed kalduvad oma minaga seotud kategooriaid jaotama positiivseteks ja negatiivseteks. Kategoriseerimine (positiivseks ja negatiivseks) vs integratsioon (mõlemas kategoorias võib olla nii negatiivseid kui positiivseid jooni). Positiivsed säilivad. Negatiivsetel tagasilöökidel rakendame integratsiooni negatiivsed ja positiivsed karakteristikud. See aitab säilitada
annaabi.ee 
