Mis on rahvakunst, kultuur, rahvakultuur, rahvuskultuur, mida nad hõlmavad ja kas tänapäeval tehakse rahvakunsti? Essee Lugenud erinevaid selgitusi ja termineid arvan, et õige oleks esmalt lahti kirjutada mõiste kultuur. Samas on kultuur üsna laia tähendusega, mida on püütud väga einevalt defineerida. 1919.aastal teati ainult 7 erinevat kultuurimõistet, 1920-1950 oli 157 erinevat määratlust, 1960-ndaks aastaks oli neid 400 ja tänapäeval arvatakse olevat ligi 1000 (Käär. 08.06.2011).
kirjeldab Tarantella mis ta nägi läbi Napoli ajal oma reisi Itaaliasse 1786- 1787, näib, nagu tants ainult naistele, kaks tüdrukut tantsima kastanjetid kaasas kolmandik tamburiin.Samuti esinevad illustratsioonid ja tekstid on Saltarello nagu maamees tants Romagna Kesk-Itaalias.Mõned tuntud 20. sajandi itaalia rahvatants teadlased Anton Giulio Bragaglia, Diego Carpitella, Antonio Cornoldi, Bianca Maria Galanti, Giorgio Nataletti, Placida Staro ja Paolo Toschi. Huvi säilitada ja edendada rahvakunsti, muusika ja tantsu vahel Itaalia-ameeriklased ja pühendumist ja juhtimisel Elba Farabegoli Gurzau viinud teket Itaalia Rahvakunsti Federation of America mai 1979 rühma sponsorid aastakonverents ja avaldas uudiskirja Tradizioni , alates 1980.
Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluule kogumist ,,Vana Kannel". · Anti välja folkloori ainelisi rahvaraamatuid · Alates 1904. alustas Oskar Kallas rahvaviiside üleskirjutamisega · Rahvakunsti ja käsitööd kogus Kristjan Raud nendest pandi alus Eesti Rahva Muuseumile (1909). · Jõukamad inimesed üritasid saata oma lapsed välismaale õppima · Toimus haridus taseme tõus · Eesti kultuur jõuab professionaalsele tasemele (asusid tööle kutselised muusikud, teatritegelased, kirjanikud ja maalikunstnikud). · Avati Vanemuine ja Estonia 1906 (kutselised teatrid). Suurimad ajalehed: · Postimees J.V.Jannsen, K.A
inimeste jaoks kindlat tähendust. Eriti palju võib kohata geomeetrilisi ornamente ja neist populaarseim tundub mulle kaheksakand. Kas tänapäeva inimese jaoks omavad rahvamustrid tähendust või on mustreid vaid ilus vaadata? Mina usun, et rahvamustrite kunagine tähendus on inimeste mälust kadunud, see on ka mu uurimistöö hüpotees. Uurimuses keskendun põhiliselt kaheksakannale, sest see on üks enam levinud ornamente ning usun, et ühe ornamendiloo põhjal võib teha ka üldistuse rahvakunsti muutumise kohta. Uurimuse esimeses osas keskendun üldisemalt käsitöö ja rahvamustrite tähtsuse ja tähenduse muutumisele. Selleks võrdlen mineviku elulaadi ja mõttemaailma tänapäevaga. Uurimistöö teises osas keskendun kaheksakanna kasutamisele ja tähendusele minevikus ja tänapäeval. Info sellest, mida tähendas rahvakunst inimeste jaoks vanasti, kogusin põhiliselt rahvakunsti teadlaste väljaantud teostest, näiteks Ants Viirese «Kultuur ja traditsioon», aga ka
Eesti rahvakultuur pole arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Ka baltisakslaste teoseid läbivad narratiivid põhinevad suurel osal Eesti ajalool ja olustikul. Pikka aega, või õigemini suurema osa Eesti ajaloost on kunsti ja kultuuri mõjutanud erinevate maade okupatsioonid. Sellepärast saame päris Eesti kunstist kui rahvuslikust kunstist rääkida alles peale eestlaste vabanemist feodaalsest pärisorjusest ehk perioodist, mis algab Köleri kunstilise tegevusega. Antud essee keskendub Kumu
initsiaal Käsikirjad olid usulise sisuga ning neid kirjutasid mungad Ühe raamatu ümberkirjutamine võis olla ühe munga elutöö Tüüpilisemad selle aja käsikirjad pärinevad Iirimaalt Kujunes omapärane segu kristlikust ja vaimulikust kultuurist Merovingide kunst Frangi riik, 5 - 7. saj valitses Merovingide dünastia Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon Usk oli kultuuri ja kunsti kandjaks Hakati palju kasutama rahvakunsti Kaunistati tarbeesemeid ja levis looma stiil Säilinud on paljud metallist esemed mida kaunistavad lamedaks stiliseeritud elukad ja seal vahel oli lõpmatult väänlev paelornamentika Tänud kuulamast
*Kodanlike revolutsioonide aeg *Romantiku tõde on tundetõde (mõistus võib eksida, tunne ei eksi kunagi) *Ülistati tundevabadust. Armastus. Kaunis on rõhutatult kaunis, inetu jäägitult inetu. MUUSIKA: 1. viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia 2. vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid 3. programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos 4. rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) Lemmikžanrid: 5. soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) 6. instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) 7. tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett 8. uus žanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt.
◦Leegajus oli aastatel 1971– 1995 tegutsenud eesti rahvamuusikaansambel. ◦Enamiku tegutsemisaja jooksul (1972–1992) oli neil umbes 20 liiget. KUULA SIIN ◦Ansambli kunstilised juhid on olnud Igor Tõnurist, Kristin Kuutma. Eesti rahvapillorkestrid: Piibar... ◦ Piibar on aastal 1971 asutatud rahvamuusikaansambel, mis tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Aastatel 1971–1983 kandis ansambel nime Etnograafilise Rahvakunsti Ansambel. ◦ Ansambli kunstiline juht on Toivo Luhats. ◦ Ansambli repertuaari moodustab algupärane rahvamuusika. Eesti rahvapillorkestrid: Linnutaja... ◦ Linnutaja on eesti rahvamuusikaansambel, mis asutati 1978. aastal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi juurde. ◦ Ansambli repertuaaris on rahvalaule, eesti esimeste heliloojate loomingut, kaasaegsete heliloojate rahvalaulutöötlusi, vaimulikke laule, torupillilugusid. Linnutaja üks asutajatest
Juhatas ajakirja ,,Noor-Eesti" kunstiosa Enese täiendamiseks ning loometöö arendamiseks reisis palju (nt Norra, Taani, Venemaa, Pariis) Looming: edukas portreist, maalid Kristjan Raud Eesti rahvusliku kunsti rajaja õppis kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias, edasi suundus Düsseldorfi harrastas sümbolismi, uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid 1904 avas Tartus oma kunstistuudio Kogus ainelist vanavara, uuris rahvakunsti ja joonistas muistendite ning eeposte ainetel Kunsti mõjutasid sümbolism ja juugendstiil Looming: tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega, kasutas tempera
rahvaloomingul Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad, relvad, puitehitised,ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva ornamentikaga. Merovingide raamatukunst Raamatuid kirjutati käsitsi ja neid illustreeriti initsiaalidega ,peamiselt tehti neid kloostrites Leht Books of Kells´st ja leht Lindisfarne evangeeliumist RAAMATUKUNST Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga , millesse mõnikord vana Click to edit Master text style barbarite loomastiili kohaselt Second level Third level Fourth level põimiti skemaatilisi kisklevaid Fifth level koletisi MEROVINGID Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon
linnamüüri siseküljel asuvale puidust kaitsekäiku. 2007. aastal tunnistas Tallinna Linnavolikogu Nunnatorni, Saunatorni ja Kuldjala torni peremehetuks ning määras, et linnamüüritornide eest hakkab hoolt kandma Tallinna kultuuriväärtuste amet. 1902. aastal insener Arthur von Hoyningen-Huene poolt kavandatud ja valminud negooti stiilis hoones, aadressil Suur-Kloostri 11a asub nüüd Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna kunstipedagoogika, muinsuskaitse ja restaureerimise, rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia ning Kunstiteaduste Instituut. 1. novembrist 2009 anti Nunnatorn, Saunatorn ja Kuldjala torn tähtajatult üürile mittetulundusühingule Tallinna Noorteklubi Kodulinn. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Nunnatorn
Aunimetused 1922 - Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1943 - Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 - Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 - Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 - Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 - Nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks Looming Kristjan Raud jumaldas joonistamist Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi ja muid värve Tema loomingu aluseks oli rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel Tähtsamas loominguallikaks on ,,Kalevipoeg" Ta tõestas, et realism ei ole ainult maha joonistamine Ta kujutas loodust, külaelu, inimeste igapäeva toimetisi ja suhtlemisi ning lähtust nende meeleolust, mõtetest ja tunnetest Tema loomingutest on alles umbes 900 teost ,,Kalevipoja surm" ,,Pesu" ,,Inimene ja öö" Tänan kuulamast!
Töötas Oslos 14 aastat pianisti ja dirigendina. Aitas luua muusikaühingut. Viimased 27 aastat (1980.1907) elas ta Bergenis. Griegi naine oli ta sugulane, lauljanna Nina Hagegrup. Esinesid koos. Grieg saatis klaveril naine laulis. Nad käisid läbi poole Euroopat ja Ameerikas. Esinemisi ja loomingut saatis suur edu. Paljud ülikoolid valisid teda oma audoktoriks. Eesmärgid heliloojana Kasutas Norra imepärast loodust, rahvaloomingut oma teostes. Helilooja ütles: ,, eelkõige tuleb rahvakunsti vaheldada rahvale. Nagu pole rahvast ilma kunstita, pole ka kunsti ilma rahvata." Teda on köitnud rahvalaulude vanad laadid ja rahvatantsude viisid. Looming Tal on 140 soololaulu. Klaverimuusika kogumik ,,Lüürilised palad", ,,Albumi lehed", ,,Humoreskid", A-moll kontsert klaverile ja sümfoonia orkestrile. Orkestri teosed ,,Sümfoonilised tantsud" Süit ,,Peer Gynt" Lüürilised palad ,,Liblikas", ,,Kevadel", ,,Knoomide rongkäik" Klaveri kontsert koosneb 3 osast 1. Allegro-molto
Eesti Kunstimuuseum Kumu Korrused 2 + 5 Ruumide arv 350 Näituseruumid 5000 m2 Külastajate teenindamise ruumid 2500 m2 Raamatukogu, arhiiv 370 m2 Muuseumi hariduskeskuse ruumid 260 m2 Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud algselt rahvakunsti kogumisele spetsialiseerunud muuseumiinstitustioon Sinna alla kuuluvad: AdamsonEricu muuseum Kadrioru muuseum Niguliste muuseum Kristjan Raua muuseum Kumu kunstimuuseum Kumu fuajee 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada hoone Kadriorgu. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi
Tal oli kaksikvend Paulus (tuntud kui Paul Raud) 18921897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse Jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid Põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne
kaunistamisvõtteid (paelornamentika). · Käsikirjad (tähtsad neis leiduv kirjakunst ja illustratsioonid) usulise sisuga, neid kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa: · Kloostrid (vaimse elu keskused) · 7. Ja 8. Saj kultuurilise õitsengu aeg · Käsikirjade kujunduses kasutati keldi ja germaani rahvakunsti kogemust ( leheküljed kaetud peene värviküllase ornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi) · Ornamentidele lisati ristmotiiv vms kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas) · Inimese kujutamine : kohmakad, abitud · Initsiaal võtab enda alla suurema osa leheküljest · Säilinud külakirikud, kiviristid : NT Väike Püha Kevini kirik, Muiredachi rist · Külakirikud = kodakirikud kirikud, mis on ehitatud ühe katuse all (kõik löövid) 2
Merovingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli ometi säilinud palju antiikkunsti teoseid
NAIVISM naivism oprimitivism algeline kunst o naif (pr. k) lihtsameelne, lapselik o aeg: 19.sajandi lõpp 20.sajand o asjaarmastajate ja iseõppijate loodud kunst o kunstnikud olid kunstihariduseta o seotud rahvakunsti, lastejoonistuste ja professionaalse kunstiga naivism · perspektiiviõpetuse eiramine · kompositisooniõpetuse seaduspärasuste eiramine · rõõmsameelne · spontaanne ja pretensioonitu ümbruse kujutamine · kasutatakse heledaid toone · kirevavärvilisus · detailirohke Henri Rousseau o eluaastad 1844-1910 o Tollimees Rousseau
Sümbolism Oluliseks suunaks 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis oli SÜMBOLISM mis sündis Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Miks tekkis: 19. saj. Keskpaigas hakati prantsuse kirjanduses jumaldama müstikat, spirituaalsust ja morbiidsust. Visuaalses kunstis väljendus see kultus sümbolismis ehk,, ebamäärasuse kahemõttelises maailmas''. Kindlasti oli selleks oma põhjus, et reaalsusest põgeneda - pettumine oma kaasajas. Tunti, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud maailma paremaks ja inimesi õnnelikumaks. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistid...
Düsseldorfi Kunstiakadeemias, 18991901Münheni A. Azbe kunstikoolis ja 19011903 Münheni Kunstiakadeemias. 1904. aastal avas Tartus oma stuudio. Peale seda töötas kümme aastat Tartus. Alates 1914aastast töötas Tallinnas. Kristjan Raud oli 19191924 haridusministeeriumis riigi muuseumide korraldaja ja muinsusvalitsuse juhataja. 20. sajandi aldkümnendeil oli aktiivsemaid eesti kunstielu korraldajaid, osales ka ,,NoorEesti" tegevuses. Ühtlasi on tal suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Kristjan Raud on üks Eesti Rahva Muuseumi asutajaist. 19091913 juhtis ta selle kogumistööd. 1920. aastal korraldas ta nn. ülemaailmsed eesti muinasvara päästepäevad. Kristjan Raud suri 19. mai 1943 Tallinnas. Looming Kristjan Raud on loonud peamiselt söe ja pliiatsijoonistusi, vähem ka õli ja temperamaale. Muhus, Pakril ja Rakvere ümbruses lõi ta realistlikke olustiku ja tööainelisi ning
11.saj. Ristiusk innustas laiu rahvahulki. Selle üheks väljundiks olid massilised palverännakud pühadesse paikadesse, Rooma PÜHA PEETRUSE hauale või Loode-hispaania SANTIAGO DE COMPOSTELASSE. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehistustehnikas tuntuid võtteid(ümarkaare,silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10-12 saj ehitus kunsti ROMAANI STIILIKS. EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA. Transepti ja apsiidi vahele tekkinud nelinurkset ruumi nim KOORIKS. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS. Kooli all oli sageli kabel e KRÜPT.Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe nt ühelööviline ja KODAKIRIK.Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid
ja eepose ainetel. 1924. aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga ning sai ühe tütre ja kaks poega. Loomingust Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Tema hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Ajaga muutusid Kristjan Raua pildid lihtsamaks- ta ei joonistanud enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine oli neist tähtsam. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti
areng. Sellega rööbiti võeti arvatavasti saksa kangrute eeskujul tarvitusele ka 19. sajandil üldised sammaskonstruktsiooniga kangaspuud koos nende sagedase nimetusega (kangas)teljed. 19. sajandi teisel poolel hakati põhitehnikaid täiendama mitmesuguste kirikangaseadlustega, mille tulemusena saadi juba drell-, raanu- ja vagupindseid ning pitstehnikas kangaid. Eriti osavad kangakudujad olid setu naised, kes lihtsatel maatelgedel on osanud valmistada 2--8-niielisi nn kotsanitse kangaid. Rahvakunsti esindusesemete kudumisel on Eesti eri piirkondades osatud erinevalt mitmevärviliste lõngadega mustrite korjamis-, naast-, roosimis- ja pindpõimetehnikas liitkirjadega luua teisendirohkeid kaunistustekstiile. 2 Algkangad Kangad, millest tuletatakse erineval viisil kõik ülejäänud kangad. Algkangad on labane, toimne ja atlass.
................................................................................12 Sissejuhatus Eestis on vast vähe inimesi, kes ei oleks kuulnud nime Kristjan Raud.Teda tuntakse põhiliselt kui eesti kujutava kunsti edendajat ning tolle aja kunstielu koraldajat.Ta sündis lihtsasse talupoja perekonda, kuid mis ometi teda ei heidutanud oma eesmärgi poole liikumast ja saavutamast midagi suurt.Ta osales mitmete seltside tegevuses ning tal on suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Pole kahtlustki, et ta on olnud Eesti jaoks väga oluline persoon, kuid mis on siiski see, mis jäädvustas ta igaveseks meie ajalukku ning miks on ta eeskujuks kunstnikele üle maailma? Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Viru- Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud)
Avangardismi klassikud, nagu Pablo Picasso, Robert Delaunay ja Guillaume Apollinaire nägid naivismis suurepärast liitlast kunsti piiride avardamisel. Nad vaimustusid Henri Rousseau töödest ja ka Aafrika ning Lõuna-Ameerika rahvaste jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud. Tegelikult on naivism ainus "-ism" (nagu kubism, realism, sürrealism), mis on maailmas kogu aeg olemas olnud. Seda näeme siis, kui vaatame erinevate rahvaste kunsti. Rahvakunsti on vaja siiski naivismist eristada. Rahvakunsti mõjutavad alati oma rahva traditsioonid ja sellel on püsivad reeglid, naiivne kunst on aga sõltumatu igasugustest traditsioonidest. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust ning just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Etniline kunst on valdavalt anonüümne, sajandite vältel kujunenud, kuid naivism on isikuline ja tekkinud teistsuguses taustsüsteemis. Naivistlik kunst võib olla
Rauale kõige paremini. Ta jättis ruumi aimatavale, tema töödes esines teatud võrdkujude kasutamine. Teostes domineerivad saarte maastikud, teerajad, rannatalud ja interjöörid ketrajaga, kartulikoorijaga, endasse süvenenud eidekesega. Need teosed on luulelised ja intiimsed, tugeva sotsiaalse alltekstiga. Esiplaanil on vihjed ja teatud meeleolu rõhutamine. K.Raud töötas põhiliselt söe ja pliiatsiga. Oluine sümbol tema loomingus on ,,tee". Raud osales ka rahvakunsti kogumisel. Tema tööde tipus on ,,Kalevipoja" ainelised tööd. Ta oli mõtisklev kunstnik, palju õppinud ning huvitus Eesti rahvakunsti säilitamisest. PAUL RAUD 1865 1930 Kristjan Raua kaksikvend, pärit samuti Viru-Jaagupist. Paul Raud õppis Düsseldorfi Kunstide akadeemias, 1888 1894. Tema metseeniks (kunstitoetajaks) oli paruness von Uexküll. Pärast kooli lõpetamist tuli ta Rakverre, kus elas tema ema. Kohusetundest paruness von Uexküll´i vastu, hakkas ta maalima parunessi
Tanutikandeis domineerib punane värv. 19.sajandi masintootmine viis ka tikkimise üle masintootmisele, mis nõudis uusi mustrieeskujusid. Eestisse kandus see üleeuroopaline mustrite laine peamiselt saksa trükiste vahendusel. 1870-1880.aastatel anti Berliinis välja terve seeria mustriraamatuid, mis kopeerisid vanu 16-17.sajandi rist- ja holbeinpistes ornamente. Nii ulatusid ka uue üleeuroopalise mustriraamatute lainega hiliskeskaegsed ristpistemustrid ka eesti rahvakunsti tikandeisse. Esineb saksa keelseid lauseid tikandeil, kuid on võetud vaevaks ka neid tõlkida (head isu, maga hästi jm). 19.sajandi lõpupoole kujunes välja uus juugendstiili laad. Väljaannete vahendusel levisid voolava joontemönguga, ornamentaalsed, pinnalised ja ühtlasi fantaasirikka stiliseeriva laadiga, tihti ka jaapanlikult lakoonilised juugendmustrid kogu Euroopas. Sõiduvaipade ja seinatekide kaunistustes hakati 19.sajandi teisel kümnendist peale
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad:
Vabadus võitlus hoogustas rahvusliku kunsti arengut. Tekkis palju uusi koolkondi: poola, norra, soome, tsehhi. 19. saj lõpul tekkis ka Eestis professionaalne muusika. Uued suunad mis 19.saj ilmusid olid kriitiline realism ja romantism. Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele. Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. Muusikas valitseb 19.saj aga romantism. Romantikud ja heliloojad hakkasid koguma rahvamuusikat, rahvakunsti ning seda oma loomingus kasutama. Nad pidasid väga tähtsaks rahvusliku koloriiti. Erilist tähelepanu pöörasid romantikud isiksusele. Tihti on romantikute teoste peategelaseks mingi eriline inimene või kunstnik. Kunstniku käsitleti kõrge olendina, kellele oli tõde kõige kättesaadavam ja kelle missiooniks oligi tõe kuulutamine. Nad pidasid tähtsamaks tundeid. Nad ütlesid: MÕISTUS VÕIB EKSIDA, TUNDED MITTE KUNAGI.
· 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni Loomingust · Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid · Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev · Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve · Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks · Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte · Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus · Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" · Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 · Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne · Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste
Diego Rivera 18861957 Triin Tammann Fakte Riverast: Sündis 8.detsembril 1886 Mehhikos. Oli kuulsaim Mehhiko muralist ja monumentalist. Uuris väga palju Mehhiko rahvakunsti traditsioone ja eksperimenteeris Itaalia freskomaalijate tehnikaga, luues oma isikupärase kujutamislaadi. Oma freskodes kujutas ta füüsilist tööd, vaesuse ja kiriku kurjuse hävitamist ning kapitalismi kadumist. Tema kujundikeel oli ääretult jõuline. Oli skandaalses abielus Frida Kahloga. Sellest abielust on kirjutatud ka raamat "Diego ja Frida". Suri 24. novembril 1957 südamerabandusse. Mõnda huvitavat: Palju on räägitud tema marksistlikest vaadetest, kannibalistlikest
28 Romaani stiil-rooma ehitustehnikas tuntud võtted(ümarkaar,silindervõlv) Eeskuju andsid karolingideaegsed ,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditisioonid. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse,idapoolsesse ossa kus laulis ka koor. Ruumi vajaduse tõttu pikendati pikihoonet teisele poole transepti,nii tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn
Baroki ilmingud 17. Sajandil Euroopa maade kujutavas kunstis Referaat Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit. Sealt tulenes omadussõna ,,barokne" tähenduses ,,iseäralik, korrapäratu". Barokk-kunst on väga rahvalik. Ta toetus eeskätt meeltele ja tunnetele ning nähtavasti suutis just sellepärast edukamalt köita laia publikut. Barokk on jätnud paljude maade rahvakunsti sügavama jälje kui hilisemad stiilid. Näiteks rahvariietes on barokiaegne ametlik mood sageli äratuntav. 17. sajandil jagunes Euroopa kunsti alusel kolme rühma kuna eri maade areng oli ebaühtlane. Esiteks olid need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Need riigid olid eelkõige Habsburgide dünastia võimu alused alad nagu Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia), samuti Poola-Leedu.
· Oli Norra ärkamisaja laulik. Ta oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle muusikas hakkasid ilmnema jooned, mis hiljem sajandivahetusel said tüüpiliseks uuele suunale impressionismile. · Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad soololaulud ning klaveri- ja orkestripalad. · Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunsti - Norra looduse karske ja kargas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm. Tema loomingus on harva kohata kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlava Griegi muuiskas lihtsad rahvalaulu- või tantsuviisid. · Erilise kuulsuse saavutas ta muusikaga Ibseni draamala ,,Peer Gynt". Jean Sibelius Soome helilooja · Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse sümfooniliste suurteoste loojana
· Töötas aastani 1899 düsseldorfis · Samal aastal tuli tlna · 1903 rajas oma ateljee juurde kooli,mi soli esimene kunstiasutus tlnas · 1907 rajas eesti kunstiseltsi · Tööd: talumaastik,autoportee,väike alma Kristjan raud · Algselt valdav realism hiljem sümbolism ja juugend stiiöl · Valdav eesti rahvuslik teema · Sünnikodu viru jaagupis · Õppis peterburi,düsseldorfi müncheni akadeemiates · 1904 tuli eestisse · Tegeles rahvakunsti ja vanavara kogunemisega "kalevipoja illustratsioonid · "puhkus rännakul" JAAN KOORT;MÄGI JA NIKOLAI TRIIK Kõik õppisid peterburis kunstitöötluskoolis ning hiljem pariisis Triik ja magi õppisid veel ka norras Magi-maastikumaailja Triik-portreemaalia Koort-skulptuur KUNSTIÜHING 1928 loodi kunstiühing dallas ( vb ka pallas) See loodi kunstnike ja kirjanike ühinguna Pallase asutajad:magi.aleksander tarra(vist) ja f tuglas
10: A. Laikmaa potreed: "Marie Underi portree"-pastell, "August Kitzbergi portree"-pastell, autoportree (1902) 11: Tema looming oli rahvusromantiline ja müstiline. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Kalevipoja surm Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" 12: Nikolai Triigi erinevad tööd: Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Norra maastik, 1908-1910. Õli Normandia maastik, 1911. Pliiats Rannamaastik, 1913-1914. Õli Saaremaa rand, 1913-1914. Õli Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 Deemon. Akvarell, tempera, paber
peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning võimaldab rahastada ühis hüvesid. 7) Erakonna hariduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE lubas Eesti haridussüsteemi viia üle eestikeelsele õppele ja kasvatada koolides väärikust, vaimsust, eetikat, eestlaslikku tervemõistuslikku maailmatunnetust. Väärtused nii kõrgkultuuri kui ka rahvakunsti. Edendada rahvuslikel traditsioonidel põhinevat loomingulist huvi- ja harrastustegevust, seovad kogukonna ja rahvusliku identiteedi ühtseks tervikuks. 8) Erakonna sotsiaalpoliitilised põhiseisukohad: EKRE väärtustab eakaid ja hoolekandes toetavad puuetega inimesi ning nende perekondi, et ühiskond oleks õiglasem ja tugevam. 9) Millised erakonna seisukohad (ka teisi valdkondi puudutavad) Sulle meeldib? Põhjenda.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Bütsantsi ja Vanavene kunst Koostaja: Kaia Kersti Kroh Klass: 11e Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga...
Eesti disain Nahadisain Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disainerid spetsialiseeruvad toote tüübi ja materjalide järgi. Olemas on toote-, moe- graafika-, tekstiili-, klaasi-, naha- ja ehtedisainerid. Eesti disaini hetkeolukord on minumeelest päris hea. Viimasel ajal pälvib Eesti disain järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust. Eesti erinevad disaini valdkonnad on leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Mitmed teiste riikide väljaanded on avaldanud mahukaid lugusid eesti disaineritest. Meil on loodud palju ilusaid maju, söögikohti, hotelle ja muuseume. Minu meelest üks suurepärasemaid ehitis on Eesti Rahvusraamatukogu, mis on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu. Ehitis on ühteaegu väga omapärane aga samas sujuv ja mitte liiga ülepingutatud Eestis on võimalik disaini õppida m...
Ta hakkas harrastama sümbolismi, uusromantismi ning juugendit, hakkas maalides kujutama tundeid. 1904. aastal kolis Kristjan Tartusse, kus hakkas edendama eesti kujutavat kunsti. Ta osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Kristjan Raud jumaldas joonistamist maalimise asemel. Tema looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikkeigipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. "Puhkus rännakul." 1905 Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg." Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913.-1917. aastal. Raud suutis tabada eepose melu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi.
1.Romantism muusikas (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 19.saj (20.saj algus) viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett uus zanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt. 1.Schuberti loomingu üldiseloomustus 2
KRISTJAN RAUD (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond 19. mai 1943 Tallinn)oli eesti kunstnik. Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suh...
aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Ta õppis 1886-1892 Moskva ülikoolis õigusteadust ning 1896. aastal läks ta Münchenisse, kus õppis kunstipedagoogide A. Azbe ja F. Von Stucki juures. 1889. aastal oli Kandinsky osa võtnud Loodusuurijate, Antropoloogide ja Etnograafide Seltsi poolt organiseeritud ekspeditsioonist, kus ta esimest korda süvenes vene rahvakunsti, vaimustudes selle värvirikkusest ja vormideformatsioonist. Samal aastal reisis tulevane kunstnik esmakordselt Pariisi. Murranguliseks aastaks Kandinsky elus kujunes 1895. aasta. Sellel aastal eksponeeriti Moskvas esmakordselt hulgaliselt prantsuse impressionistide kunsti ning seda väljapanekut külastades sattus Kandinsky vaimustusse Klaude Monet` maalist "Heinasaad". Sellega oli otsustatud kogu ta saatus. 1901. aastal osales ta rühmitiste Phalanx ja
Tallinnas avas oma stuudio 1914. 8) 1909-1913 juhtis ta seal rahvateadusainese kogumist 9) on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Preemiasumma on 2009. aasta seisuga 35 000. Virge Jõekalda, Ülle Kruus ja Kersti Koll, Lilian Linnaks, Lemming Nagel Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" . Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kui
kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud
Mis kool? Eesnimi Perenimi 10 Kunsti kontrolltöö Asukoht 2011 1) Arhitektuur ehituskunst, loob inimese eluks ja tegevuseks sobiva ruumilise keskkonna. Näited: 1. Taij Mahal põhja Indias, ehitatud aastatel 1632-1653, peaarhitekt Ustad Isa. 2. Casa battlo Hispaanias, ehitatud aastatel 1905-1907, arhitekt Antoni Gaudi. 3. Sydney Ooperimaja Austraalias, ehitatud aastatel 1959-1973, arhitekt Jorn Utzon. 4. Torre Agbar Hispaanias, ehitatud aatatel 2001-2005, arhitekt Jean Nouvel 2) Kujutava kunsti kolm liiki: skulptuur, maalikunst ja graafika 3) Trabekunsti liike: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. 4) Rahvakunst rahvakultuuri osa; Kunstilooming, mida on viljelnud peamiselt talupo...
· esimesel poolel kultuurrahvad, kelle kalmudest on leitud nikerdusi ja morsahambaid. Kaunistatud tarbeesemed, maskid ja samaanivarustus on saanud mõjutusi Siberist ja Hiinast. 1. ja 2. aastatuhande vahetusel levis Alaskalt Gröönimaale Thule kultuur, mis tõi kaasa tarbeesemete üksluisema iseloomu ning kaunistuste ja nikerduste vähesuse. Kõige esteetilisemad olid nahkrõivad, mis esindasid ka kohalikku identiteeti. 20. sajandil hakati müügiks laialdaselt tootma nn eskimo rahvakunsti. Kanadas oli selle õitseaeg 1950ndatel. Eriti populaarsed olid skulptuurid ja graafika. Tegu oli valdavalt uusloominguga, millel sageli oli ka kunstiline väärtus. Eskimote muusika on tavaliselt vokaalne. Laule lauldakse näiteks matustel, paatide vetelaskmisel, samaaniprotsetuuridel ja kingituste üleandmisel. Palju kasutatakse sujuvaid üleminekuid ühelt toonilt teisele, röhitsusesarnaseid tõukeid, karjeid ja sosinaid
LILLTIKAND Eesti rahvakunstipärandis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Meie rahvakunsti omapära tuleb eriti selgelt esile rahvarõivais, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu on ka tänapäeval ammendamatuks allikaks tikandite loomisel. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisesttikandiga leidub 17.-18. sajandist. 18.sajandil oli värvilise villase lõngaga tikkimine laialt levinud ning jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik
Oli nii suur valik, et oli raske vaadata kõik.Kõik inimesed ( pakkutajad) püüdsid abida ja seletada, mis on mis. Leidsin huvitava pakkumisega koha, mis nimetus oli “ Tilluke karukohvik” . See on huvitav kohvik, mis koosneb kahest vahvast asjast käsitöötalu Rohelise karuvabriku käsitöölarudest, keraamikest ja teistest põnevatest käsitöölistest imedest, ja sellle sekundeetib kodukohvik oma kuumade saiakeste ja siidise piimavahuga kohviga.Veel seal on õppimistuba Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit väärtustab, hoiab ja arendab paikkondlikke eripärasid arvestades rahvuslikke käsitöötraditsioone kui kultuurinähtust ja elatusallikat. Eesti käsitöö on tunnustatud ja mitmekesine kultuurinähtus, mis koondab endas erinevaid omanäolisi valdkondi, on populaarne ja armastatud. Eesti käsitöö on hinnas kui eestlaste identiteedi väljendaja. Eesti käsitöö on eestimaalasele oluline ja võõramaalase silmis eriline. Nõudlus
eesti tekstiilikunstnik. Aastatel 19671974 oli Anu Raud tegev Uku kunstnikuna. Ta töötab Viljand Kultuuriakadeemia professorina. Ta on Heimtali koduloomuuseumi hooldaja. Anu Raua looming on tuntud eelkõige tema vaipade poolest. Oma kõige esimese vaiba "Mets" valmistas ta peatselt pärast Kunstiinstituudi lõpetamist. Ukus töötades kuulsid tema tööpiirkonda saared. Eriti tihedaks kujunesid sidemed Kihnuga, kus kunstnik elas sisse rahvakunsti maailma. Loodus, kodu ja rahvakunst on tema loomingu tuumikuks. Neist kolmest jutustab ka Anu Raua üks tuntumaid vaipu "Kodutuled" (1979), mille eest ta pälvis Kristjan Raua nimelise preemia. Anu Raua looming on näiteks ka Viljandi Jaani kiriku tellimusel valminud "Teerist". Liivia Leskin (sündinud 4. oktoobril 1956 Tallinnas) MOEKUNST on eesti moe- ja tekstiilikunstnik. Ta lõpetas aastal 1975 Disainpeakatete stuudio LIIVIA LEKIN Vanalinnas Tallinna 7. Keskkooli ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
