Polaarkliimas kogu aasta on külm, põllumajandusega tegelemine on võimatu Lähispolaarkliimas paremates mullastikutingimustes saab kasvatada näiteks reidist, kartulit, sibulat. Jahedas parasvöötmes külmus ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(rukis,nisu,oder,kaer,lina,raps) Mõõdukas parasvöötmes merelises valdkonnas saab kasvatada teravilju, sõstra ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist. Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi
· jahust leivad, saiad, · nisujahust pastatooted, · küpsised, vahvlid, · küpsised, näkileivad · pirukad, tordid, müslid, · ja pastatooted · kliid, idud Piimatooted lubatud keelatud · Piim · Kohupiimakreemid ja · Keefir, juust, · jogurtid, mis sisaldavad · kohupiim, kodujuust, · keelatud teravilju, lahjad · jogurtid (mis · määrdejuustud, · ei sisalda keelatud sünteetiline · teravilja), hapukoor, · koor · piimasegud, rõõsk · koor, vahvlita jäätis Liha, kala,lihatooted lubatud keelatud · Sealiha, veiseliha, · Pelmeenid, lihapallid, · kanaliha, kala, keel, · viinerid, keeduvorst, · maks, kanamuna · suitsuvorst, verivorst, · frikadellid, kalapulgad,
Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad.ungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle elada ebasoodne aastaaeg talv. Vilja koristamisel langeb suur osa tungalteradest maha ning elab seal üle talve. Kevadel vabanevad tungalteradest seene eosed, mis paiskuvad laiali nakatades teravilju taas. Kui viljapõld on nakatunud tungalteraga, ei ole soovitav sellelt põllult pärit vilja süüa. Tungaltera sisaldab vähesel määral mürgiseid aineid ning muuta ka jahu veidi mürgiseks. Veel 20. sajandi alguses teati mitmeid mürgistuspuhanguid Eestis. Tänapäeval töödeldakse teravilju tungaltera vastu. Teravilja seistes laos mürgisus väheneb ja umbes aasta pärast võib see täielikult kaduda. Ravimid
loomakasvatuseks eeliseid ning häid olusid. Peamised põllukultuurid on nisu, oder, mais, kartul, suhkrupeet, raps, viinamari, kapsad ja õunad. Enamus põllukultuure kasvatatakse põhjaosas, kuna selles osas on põllumajandus arenenum. Karjakasvatusega tegeletakse lääne osas ja ka Lõuna-Saksamaal. Peamiselt peetakse sigu, veiseid, lambaid. Saksamaa kuulub esimese viie hulka, kus toodetakse liha suurel hulgal aastas. Põhiliselt eksporditakse teravilju, kaunvilju ja õlikultuure, suurem osa ekspordist moodustab masinad. Saksamaale imporditakse vähe. Näiteks imporditakse tooteid teiste riikide mahepõllumajandusest tomateid kurki, porgandeid sibulaid ja paljusid muid. Üldistavalt on eksport ja import võrdselt. Saksamaalt eksporditakse kõige rohkem välja teravilju, ning seejärel kaunvilju. Õlikultuure eksporditakse vähe. Teravilja ekspordis on Saksamaa üks esimeste hulgas.
Kliima Suvi on lühike ja jahe, talv Aastaringselt soe, sademed külm ja pikk langevad ebaühtlaselt Saagikus Vegetatsiooniperiood Lühikestel vihmaperioodiga kestab vaid 3-5 kuud. aladel kasvatatakse Sellistes oludes saab põuakindlamiad taim kasvatada mitmeid näiteks hirss, maapähkel, teravilju, nagu rukist, kaera pika vihmaperioodiga aladel ja otra, kartulit ja toimub taimekasvatus köögivilja, lina ja rapsi. aastaringselt, saaki saadakse isegi 3 korda aastas. Koostaja: Antero Maslovski 12A
ITAALIA Merilin Luik 8B Üldine · Pealinn Rooma · Pindala - 301270 km2 · Riigikord - parlamentaarne vabariik · Raha ühik- euro · Riigi keel itaalia · Iseseisvus - 17. märts 1861 · President- Sergio Mattarella(pildil) Geograafiline asend · Euroopa mandril · Euroopa lõunaosas · Euraasia maailmajaos · 39°-43°pl ja 10°-19°ip Kliima · Põhja- Itaalia: külmad talved ja sajused suved · Lõuna- Itaalias: pehme talv ja kuiv, kuum suvi · Aasta sademete hulk keskmiselt 500-1000 mm, mägede lähedal kuni 2000 mm · Valitsevaks tuuleks on kagu- passaattuul Suvine Lõuna- Itaalia Talvine Põhja- Itaalia Loodus · Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad · Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu- ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuva...
Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford L...
Äriplaan Järvamaa Kutsehariduskeskus Ege Mätlik LK-15 2016/17 Mis on tulevase äri sisu? · Kasvatada teravilju, köögivilju ja heina · neid töödelda ja edasi müüa · alustada kanepikasvatusega Millist kasu toob minu ettevõtte tarbijale? · Lahendan teravilja, juurviljade ja heina nõudlust väiksematel tarbijatele · teravilja ülejääk läheb kokkuostu · kanepi seemned ja kiud lähevad samuti kokkuostu. Äriidee olulisus · Selle äriidee teostamine on minu jaoks väga tähtis, kuna talu on siiani tegelenud väikesemahulise teravilja,
põimikuga nimetatakse seenjuureks ehk MÜKORIISAKS. Mükoriisa (3) · Leidub taimi, nagu näiteks kanarbik, mis polegi võimeline elama ilma mükoriisata. Parasiitseened (1) · Paljud seened parasiteerivad inimestel ja loomadel, eriti taimedel, põhjustades seenhaigusi. Inimestel on levinud jalaseen. Parasiitseened (2) · Teraviljadel parasiteerivad roosteseened, mistõttu on taimed kidurad ja saak vähene. · Teravilju võivad kahjustada ka nõgiseened. · 1. liik--> terise sisu= must eoste mass --> terise kest terve (nt. kõvanõed) 2. liik (nt. lendnõed)--> hävib kogu õisik--> jäänused--> nõetaoline tolm (eosed) Parasiitseened (3) · Jahukaste taimedel valkjas kirme moodustub seene hüüfidest ja eosekandjatest. Jahukastega nakatunud lehed on kaetud valge jahutaolise kirmega. Parasiitseened (4) · Nõialuud on haigus, mida põhjustab
· Teised vajavad selleks loomi (enamasti putukaid) · Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi · Tavalised tolmeldajad on linnud ja mesilased · Tolmukad paiknevad õites niiviisi, et tolmuterad jäävad tolmeldajate keha külge Vilja areng ja valmimine · Kasvavat ja arenevat vilja nimetatakse viljahakatiseks · Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima · Vilju on kahte sorti: lihakviljadeks ja kuivviljadeks · Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, pähkleid, seemneid jne · Lihakviljad kannavad puuvilju ja marju Viljade levik · Jagunevad avaviljadeks ja sulgviljadeks · Valminud avavili avaneb ja pillab seemned laiali · Sulgvili jääb vilja seemne ümber ning vili kukub emataime lähedusse · Vilja arenguks on vaja vajalikke toitaineid, valgust ja ruumi Kasutatud kirjandus · https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95is · https://et.wikipedia.org/wiki/Vili · http://g3.nh.ee/images/pix/file25798127_69cd44ab752118d606.jpg
Tungaltera (Claviceps) on seente perekond, mis kuulub sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).Tungaltera perekonnas on ligikaudu 50 liiki, enamik neist kasvab troopilistel aladel.Tuntumaks liigiks on teraviljadel elav harilik tungaltera (Claviceps purpurea). 2. Tunglatera Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Tungaltera on haigus, mis nakatab põhiliselt rukist. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks.Tungaltera põhjustavad seened nakatavad teravilju oma lendlevate eostega. Nakatunud taimedel arenevad aga teriste asemel mustad söömiskõlbmatud tungalterad. Mustad tungalterad kujutavad endast tugeva kattega ümbritsetud seenehüüfe.Tungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle elada ebasoodne aastaaeg – talv. Vilja koristamisel langeb suur osa tungalteradest maha ning elab seal üle talve. Kevadel vabanevad tungalteradest seene eosed, mis paiskuvad laiali nakatades teravilju taas
Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod Kõrg Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal . Inimtegevus. Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju ja vähesel määral loomasööta. Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus lõnga ja vati valmistamisega. Inimmõju : pos. ja neg. Nõukogude ajal kujundati põllumajandusmaastikku maaparanduse ja mitmesuguste kultuurtehniliste töödega. Põllumajandusjuhid oskasid väärtustada maastikku ja siinset eripära kui tervikut. Jõgevamaalt Adaverest said alguse maastikuhoolduse põhitõed, kus liigendatud
Seente kahjulikkus Seente kahjulikkus Hallitusseened rikuvad toiduaineid, raamatuid jne Mürgiseid kübarseened Seened põhjustavad haigusi inimestel Seened tekitavad ka loomade ja taimede haigusi Seened kahjustavad puid Seened lagundavad tarbepuitu Hallitusseente kahjulikkus Hallitusseened kahjustavad raamatuid, toiduaineid, Click to edit Master text styles riietusesemeid jne soojas ja Second level niiskes keskkonnas. Third level Fourth level Hallitanud toit sisaldab Fifth level mürkaineid, mis on inimesele kahjulikud. Hallitusseene õhus olevad eosed võivad põhjustada allergiaid. Mürgised kübarseened Eestis on umbes 200 Click to edit Master text styles mürgist seent Second lev...
Nende pinnal ja torukestel valmivad eosed. Viljakeha arenemiseks peab kaks mütseeli liituma. Hallikuid kasutatakse juustu ja antibiootikumide tootmiseks(pintselhallik- penitsilliini) Pärmseened (sisaldavad valku, B-grupi vitamiine)on katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel, söödapärmi ja ravimite valmistamisel. Osa seeni sisaldab värvaineid. Seened võivad nakatada inimesi ja ka looi ning taimi. Taimedel nt jahukasteseened, moodustavad jahuja kirme. Teravilju ohustab parasiteerivad roosteseened, nõgisseened. Ühed neist muudavad teriste sisu eosmassiks(kõvanõed) ja teised, lendnõed, katavad õisiku eostega. Torikulised mädandavad puid ja kände. Alustavad südamikust. Majavamm lagundab palke. Et puitu kaitsta, peaks kasutama kemikaale. Samblik(maismaaorganism)koosneb erinevatest organismidest. Keha nagu tallus, koosneb seeneniitide põimikust ja rohevetikatest või sinikutest. Seeneniidid imevad õhuniiskust ja mineraalaineid
· Paljud taimed taluvad hästi põuda. Puud · Üks Kreeka Pähklipuu tuntuimaid puid on Pähklipuu. · On ka veel Õlipuud, Viigipuud ja Süüria Männid. Süüria Mänd Taimed Krookus · Kreeka üks tuntuimaid taimi on Krookus. · On ka Orhideed ja Hüatsindid. Hüatsint Põllumajandus · Üks maailma tihedama asustusega piirkondi. · Kasvatatakse teravilju, puuvilju, viinamarju, oliivipuid ja viigipuid. Kasvandused Peamiselt kasvatatakse Kreekas Apelsinipuu Apelsine. Apelsini kasvatus Loomastik Kärp Mäger Rebane Ilves Linnud Haugas Haigur Vutid Faasan Pelikan Import ja Eksport
masinatele - töö peamiselt masinatega ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantso - väike saagikus ha kohta, kuid suur inimese kohta - suur maa-ala - kogu saak läheb müügiks - kasutatkse vähe tööjõudu - kasvatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilju - palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale -Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina - madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades
Poola RKT (rahvamajanduse kogutoodang) 1995. aastal oli 3276 (USD) ja 1990. aastal oli 3960 (USD) ning kasvutempo oli 120,9%. Poola majandus tugineb peamiselt toiduainetööstusele, rasketööstusele, keemiatööstusele ning ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Loomadest on tähtsaimaks siga, sest Poola sink on tähtis ekspordikaubaks, nagi ka kanamunad, mis saadakse linnukasvatusest. Kalandus on ka arenenud, kuid teravilju tuleb importida, sest piisavaks tootmiseks puudub vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikest töötab põllumajanduses. Nendest andmetest siiski ei saa me järeldada, et Poola ekspordibki ainult toiduaineid. 40% ekspordist moodustavad igasugused masinad ja seadmed. Riik ekspordib ka autoid ja lennukeid, 10% ekspordist on keemiatööstus, metalle, tekstiili. Kui vaadata Poola sotsiaalseid näitajaid, siis näeme, te näiteks arste on riigis üsna vähe 228
Reformi tulemusel oli suur ja kiire majanduslik kasv. Kuigi majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav, kuid riigil on ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Põllumajanduses toodetakse peamiselt puuvilli, teravilju, oliiveid, suhkrupeeti, oasi, tsitruseid, tubakat. Väga tähtis põllumajandus haru on ka karjakasvatus. Türgi ekspordib rõivatööstuse toodangut (riideid, T-särke jms), televiisoreid, autosid, autoosi, naftat ja naftatooteid. Impordib naftat, mootoridetaile, ravimeid, kulda, puuvilla. Türgil on head kaubanduspartnerid: Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Statistika andmed SKT 1 in. Kohta: 12 000 USD (2007)
inimese kohta * kõik läheb müügiks küllaltki stabiilsete hindadega Ekstensiivsed teraviljatalud (põhja-ameerika keskosas, austraalias, venemaal, ukrainas jm) * suured põllud * kasutatakse vähe ajutist tööjõudu * palju kapitali väetistele, sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele * tööd on palju, kuid see tehakse peamiselt masinatega * väike saagikus hektari kohta, suur inimese kohta * kogu saak läheb müügiks Kasvatatakse peamiselt nisu, maisi ja teisi teravilju Ekstensiivsed loomakasvatustalud e. Ransod (USA lääneosas, austraalias, argentiinas, lõuna- aafrikas jm) * suur maa-ala * kasutatakse vähe tööjõudu * palju kapitali tõuaretusele, veterinaarabile * vähe tööd, vaid järelvalve, hooldus teatud perioodil * madal produktsioon hektari kohta, kuid suur inimese kohta * kõik läheb müügiks kõrgete hindadega Kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid Loomavabrikud
VISKI Kristiina Jaagus MT-09A Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Valmistamine Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagad...
Teraviljapõllud Ellinor Tänna 6.A Eestis kasvatatavad teraviljad on · Nisu · Oder · Kaer · Rukis Maailmas kasvatatakse lisaks teraviljadest veel maisi, hirssi, sorgot, metsikut riisi, tatart Teravilju kasvatatakse tärkliserikaste terade saamiseks Nisu · Nisu on Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana · Nisu on põhiline toiduteravili Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja suures osas Aasiast · Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat · Kasutatakse nii loomade kui inimeste söögina · Eestis moodustab nisu 45% kõikidest kasvatatavatest teraviljadest · Tänapäeval ei suuda paljud nisusordid inimese abita püsima jääda, sest aretatud sortide tera ei kuku ise viljapeast välja · Nisujahust küpsetatakse saia, kooke, aga tehakse ka nt makarone Nisust saadavad tangained · Nisujahu kasutatakse saia ja muude küpsetiste valmistamisel · Nisutangud: saadakse kooritud või lihvitud viljateradest purustamise teel ...
enamasti kontoris, siis vastutab sous chef tegeliku tootmise eest ning töötajate juhendamise eest. Chefs de partie Vastutavad teatud tootmisvaldkonna eest Saucier Valmistab kastmeid, hautisi ja kuumi suupisteid, praeb vastavalt tellimusele roogi. Harilikult kõrgeim positsioon köögis. Poissonier Valmistab roogi kalast Entremetier Valmistab ette köögivilju, suppe, teravilju ja munaroogasid. Rotisseur Valmistab ette küpsetatud ja hautatud lihasid ja lihakastmeid ning kastmeid lihadele. Kuumtöötleb liha. Garde manger Vastutab külmade roogade eest, kaasaarvatud salatid, kastmed, pateed, külmad suupisted ja buffet-laua suupisted. Patissier Valmistab ette küpsetised ja desserdid Tournant Asendab teisi vastavalt vajadusele (7;21-23)
VALGUD Koostas: Kerli Saluste Järvamaa Kutsehariduskeskus KM11 Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. VALKUDE JAOTUS Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Milleks on vaja valke? Valgud täidavad organismi ehituses ja talituses keskset rolli, osaledes kõigis organismi elulistes protsessides alates uute ainete sünteesimisest ja lõpetades laguproduktide eraldamisega. Nad on valdavateks komponentideks ensüümide koostises, milleta ei toimu ühtegi ainevahetusprot...
teraviljadest ligi 15% päevasest toidukogusest, ning katma sellega umbes kolmandiku vajalikust toiduenergiast · Kõige tervislikum on süüa teraviljatoite hommikuti · Teraviljad on meie toidulaua olulisteks kiudainete, valgu, vitamiinide ja mineraalainete allikateks Teravili · Suur hulk vitamiine ja mineraalaineid on kogunenud teraviljade kesta ja kestaalustesse kihtidesse · Mida enam teravilju töödeldakse, seda enam sellest väärtuslikust osast sööja jaoks kaotsi läheb, seega tervise seisukohalt on kõige väärtuslikumad täisteratooted, kus kasutatakse ära ka väga väärtuslikud kest ja kestaalused kihid Rukis · Rukkileiva tuleneb seal leiduvate vitamiinide ja mineraalainete (Bvitamiinid, fosfor, raud, magneesium ja tsink) küllusega ja suure kiudainete sisaldusega ·
o Omatarbeline- kasvatatakse põllusaadusi ja peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks o Kaubalise eesmärgiks on toodangu müük 5.Agraarajastu ja infoajastu põllumajandus Agraarajastu o Korilus, kalapüük, küttimine o Elati kogukondades ja läbiti suuri maid o Tänapäeval Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias o 10 000 a tagasi hakati kodustama loomi ja harima põlde o Sobivad taimed leiti läbi juhuse o Teravilju vahetati liha, villa ja nahkade Vastu o Tööloomad ja loomasõnniku kasutamine o Taime ja loomakasvatuse ühendamine andis võimaluse minna üle põlispõllundusele ja paiksele eluviisile o Tekkis ajapikku mõisasüsteem mõisnik, talupoeg kes haris maad , maksis maa eest maksu o Toiduainete nappus ja näljahädad Infoajastu põllumajandus o Kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud o Ühes paigas mitu talu
kadudega. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. · Jahedas parasvöötmes, kus vegetatsiooniperiood kestab vaid 3-5 kuud, levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllumajandusega tegelemist. Sellistes olukordades saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartulit ja köögivilja, lina ja rapsi. · Mõõdukas parasvöötmes, kus vegetatsiooniperiood pikkus on viis kuud või enamgi, eristatakse omakorda kolme valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad ja õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele
Viikingid Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aasta...
,,Põllumajandus" Itaalia 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva su...
midagi söödavat leida. Tihti kõnnib ta mööda veekogude kaldaid ja koolmekohti. Pehmesse lumme vajub ta sügavale sisse ning tekitab sinna oma lühikeste jalgade ja kõhuga vao. Toidu suhtes ei ole kährikud valivad. Nad söövad õigupoolest kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt närilisi, kuid ka linde ja nende mune, konni, roomajaid, putukaid, uimaseid kalu ja limuseid, samuti raibet. Palju võivad nad süüa niisugust taimset toitu kui marju, puuvilju ja teravilju, eriti kaera. Kährik on ainus koerlane, kes teeb taliuinakut. Kährikul on palju looduslikke vaenlasi. Neid murravad hundid, ilvesed, rebased ja hulkuvad koerad. Ohu korral eelistab kährik vastupanule peitupugemist ja kisategemist, nii et isegi krants võib temast jagu saada. Sigimine Kährikud on monogaamsed. Neil moodustuvad paarid juba oktoobris-novembris, mistõttu innaaeg möödub enamasti rahulikult ja isastevahelisi võitlusi tuleb harva ette. Innaaeg on veebruaris kuni aprillis
Eristatakse: · Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, · Põhjaosas lühike, kesk- ja 2) mõõdukat, lõunaosas pikk 3) sooja parasvöödet. vegetatsiooniperiood · Aktiivsete temp. summa 1000 4000 °C JAHE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 3- 5 kuud · Okasmetsa piirkond, põllumaj. maad vähe · Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk · Väheviljakad leetmullad · Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem · Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem · Soojalembesed
Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartuleid ja köögivilja, lina ja rapsi. 4. Mõõdukas parasvööde Vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi. Kolm valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele.
haigused, kõrge vererõhk, osteoporoos, kõrge kolesterool, rasvumine, suhkruhaigus, liigeste ülekoormus ja mõned vähiliigid. Kõik eeltoodud haigused on eluohtlikud ning tihedalt seotud inimese elustiili ja toitumisega. Tarbides järjepidevalt rohkem kaloreid kui päevane soovitatud kogus ette näeb võib aja jooksul viia mitmete terviseprobleemideni. Kiirtoit sisaldab vajalike ainete asemel palju ebavajalikke. See on toitev ja energiarikas, kuid ei sisalda värkseid puu-, juur- ega teravilju, seega ei saa me kiirtoitu tarbides vajalikus koguses vitamiine ega mineraale, mis on elutegevuseks vajalikud. Selle asemel saab organism liiga palju ebavajalikke aineid, nagu sool, küllastunud rasvhapped, toidulisandid, ning tulemuseks on enneaegne vananemine, haigused ja muud terviseprobleemid.
ülepüügi all.Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja soojushul vaid paremates mullastikutingumustes kasvatada kiirekasvulis ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuureredist,sibulat jne.Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev.Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 35 kuud, sel ajal levib looduslikult okasmets.Suvi on lühike ja jahe,talv on pikk ja külm.Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju nt:rukist,kaera ja otra,kartulit ja köögivilja,lina ja rapsi.Soojas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood kuus või rohkem kuud.See periood võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi,nagu hiliseid teraviljasorte sh. riisi ja maisi,sojauba,päevalille.Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima.Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada
küpsetuspulbrit, enamikku maitseaineid, lihakastet, kastmeid ega garniire, küüslauku, sibulat, sellerisoola ega leiba. Taimetoit(ilma piimatoodeteta) toit milles puudub liha, kala, ja kanatooted. Lisaks ka piimatooted. Taimetoit(piima ja munaroad lubatud) Ei sisalda liha, lihatooteid, kala, linnuliha, searasva või želatiini sisaldavaid tooteid Toortaimetoit Toit, kus ei kasutata kõikvõimalikke teravilju, kaunvilju ja sünteetilisi maiustusi. Vähese kalorsusega eine Toidud, mis sisaldavad vähe kaloreid. mandlid õunad oad ja läätsed lillkapsas kaneel kohv lõhe Vähese soolasisaldusega eine Eine mis sisaldab soola minimaalselt. Vähese valgusisaldusega eine Toidud, mis sisaldavad väheselt valgusisaldust. kurk tomat viinamarjad ja üldiselt kõik köögiviljad ja puuviljad II. Osa MOML- Toit moslemitele
India köök on samuti väga palju mõjutatud religioonist ja kultuurilistest valikutest ning traditsioonidest. India köök peegeldab endas ligi 5000 aasta pikkust ajalugu, mis hõlmab erinevate gruppide ja kultuuride segunemist ning mis on viinud maitsete rohkusele ja piirkondlikele roogadele tänapäeva Indias. Hiljem mongolite, brittide ja portugali mõjutusi on lisatud niigi mitmekülgsele India köögile. Normaalne toiduvalik varases Indias sisaldas puuvilju, köögivilju, teravilju, mune, piimatooteid, mett ja mõnel juhul ka liha. Aja jooksul, mõned osad populatsioonist võtsid omaks taimetoitluse. Budismi saabumine mõjutas sellise suuna teket, nagu ka õige kliima mitmekesise puuvilja, köögivilja ja teravilja valiku kasvatamiseks aasta läbi. Samal ajal sai veiseliha tarbimine tabuks, kuna veised said Indias pühaks. Paljud indialased järgivad seda usku ka tänapäeval ja seetõttu on veiseliha kasutamine Indias harv. 1.2. Toidu peamised koostisosad
· Kanad 138 mln (Põhja-Hispaania) · Kalkunid 3 mln (Põhja-Hispaania) · Pardid 2,5 mln (Põhja-Hispaania) D Loomakasvatuselt pole Hispaania riik maailma esimeste hulgas, kuna rahvaarv riigis on suur ning osa lihast tuleb veel riiki eraldi sisse tuua. 4. Põllumajandustoodete eksport A Hispaania suudab ennast ise varustada puu- ja juurviljadega ning ka teatud osa lihaga ning ka mingil määral puuvillaga. B Sisse tuleb tuua: teravilju ja liha. C - Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust (nt, viinamarjad, tomatid, kurk, mandariinid). D Maailmas esikohal on Hispaania oliivide ekspordiga. Umbes ¼ kogu maailma oliivide kogusest tuleb just nimelt Hispaaniast. *** Keskkonna probleemideks on: muldade vähene viljakus, kuivemates piirkondades ning erosioon terasspõldudel. 5. Kasutatud allikad http://scandinaviantours
Kodutöö Alkohoolsed joogid Alkohoolsete jookide ajalugu Alkohoolsete jookide ajalugu on juurtega kinni väga ammuses ajas, epohhis, kus umbes 8000 aastaid e. m. a. tekkisid esimesed keraamilised nõud, millistes sai võimalikuks mee ja erinevate mahlade baasil alkohoolseid jooke valmistada. Juba tuntud maailmarändur Mikluhho-Maklai märkis oma päevikutes Uus-Guinea papuaalasi, kes ei valitsenud veel tuletegemist küll juba oskasid hurmavate jookide valmistamist. Inimesi erinevatest kultuuridest, täiesti erinevatest maailma nurkadest ühendab umbes samal ajal tekkinud oskus toidujääkide baasil (vili, suhkruroog, mesi, erinevad puuviljad) kangemaid jooke villida. Muinasjast on alkohoolseid jooke kasutatud erinevate rituaalide läbiviimisel, selle abil suheldi jumalatega ja oma surnud sugulastega. Sageli korraldati hõimuti ühiseid joomisi, pühal eesmärgil ...
Lisaks on gluteeni peidetud osadesse toidulisanditesse nagu modifitseeritud toidutärklis, säilitusained ja stabilisaatorid, samuti sisaldavad gluteeni osad ravimid ja vitamiinid ning joogid. Aluseline elustiil Milline on gluteenitalumatuse seos aluselise elustiiliga? Toidud, mis sisaldavad gluteeni, on aluselise toitumise 20% hulgas, mida peaksime tarbima piiratult ja koos rohke salatiga. Seda esiteks. Robert O Young on oma raamatus kirjutanud, et tarbima peaks värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud. Need ei ole läinud oma koostiselt veel toksiliseks. Seda teiseks. Kolmandaks on kogu aluselise elustiili üks ja ainus põhimõte üks haigus, üks ravi. See peaks ütlema kõik. Seda ka neile, kes väidavad, et tegemist on päriliku haigusega. Pärilikkusega on seotud ainult see, et meie toitumistavad on perekonna siseselt sarnased ning anname neid ka edasi oma lastele. Allikad: http://www.naturalnews.com/024508.html http://minuoma.ee/tervis/?p=156
asutada laudad ning muud hooned. 2.2 Tänapäeval on tööjõudu põllumajanduses vähe, inimtööjõudu kasutatakse traktorite peal ning taimede kasvatamisel, arenenud ja kaasaegsetes lautades kasutatakse masinaid, mis teevad inimeste eest enamus töö ära. 2.3 Soomes on talud, spetsialiseeritud suurtalud ja monokultuuri vormid 3 3.1 Soomes kasvatatakse kõige rohkem kartulit, suviotra, talinisu, suhkrupeeti ja vähesel määral ka teravilju. 3.2 Soomes kasvatatakse enim veiseid, lambaid, sigu, hobuseid, kitsi ja kodulinde. 4 4.1 Soome varustab end ise puidu, energia, mõningate metalltoodetega, elektroonikaga, kartuli, suhkrupeedi, lihaga. 4.2 Kui välja jätta mitmed mineraalid ja puidu, sõltub Soome paljude toormaterjalide, energia ja ka mõningate valmistoodete impordist. 4.3 Soome on kõrgesti industrialiseeritud riik, suuresti valitseb seal vaba turg. Selle riigi
Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Meil valmistatakse nisust mannat, paljudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Oder (Hordenum vulgare) Oder on vähenõudlik nii pinnase kui ka kliima suhtes. Otra kasutatakse nii loomasöödaks kui ka inimtoiduna, põhiliselt õlle ning viski toorainena. Arengumaades on oder küllalt tähtis toiduteravili. Riis (Oryza sativa) Riis on üks tähtsamaid teravilju maailmas, kuna ta toidab suurt osa kõige rahvarohkema maailmajao Aasia elanikkonnast. Mõnes Aasia riigis ulatub riisi tarbimine aastas kuni 180 kg-ni. Võrdluseks Eestis tarbitakse riisi mõni kg elaniku kohta aastas. Riisi kodumaaks on Aasia. Enim toodetakse riisi Hiinas, Indias ja Indoneesias. Rukis (Secale cereale) Kuigi meie ei kujuta elu rukkileivata ette, moodustab rukkitoodang vaid umbes 2% kogu teraviljatoodangust.
seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. kapitali käive aeglane tööjõuvajadus hooajaline toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud looduslikult levib okasmets suvi on lühike ja jahe talv külm ja pikk põllumajandusliku maad on vähe karmid ilmastikutingimused väheviljakad leetmullad kasvatada saab teravilju rukkis kaer oder kartul köögivili lina raps Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem jaguneb kaheks mereline pehme ja niiske talvega piirkond peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid sõstrad õunapuud mullad keskmise viljakusega
Kasvatatakse põllukultuure, mis on kohastunud riikide kliima ja pinnamoega. b) Kuidas on spetsialiseerumine seotud loodusolude, maakasutusega jnec. Kuna riigi territooriumil on erinev kliima ja pinnamood, siis kasvatatakse eri osades mitmeid kultuure nt India niiskemates ida-ja lääneosades kasvatatakse riisi, nisu kasvatatakse põhja pool ja maisi Dekkani platool. Saksamaa põhjaosas tasastel ja viljakatel aladel kasvatatkse teravilju ja lõunaosas keskendutakse karjakasvatamisele, kuna mäed takistavad põlluharimist. c) Miks neid kultuure kasvatatakse? Kuna need on kohastunud kliimatingimuste ja pinnamoega, neid on riigil kasulik kasvatada ja lisaks saab neid kultuure välja eksportida, olulised on ka toidutraditsioonid. D. Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses. Põllumajanduse osatähtsus on riigi majanduses väga suur. Sellega saadakse lauale toit ja
Suhteliselt kiirelt tuleb ka toiduvalikusse liha, sest liha on parim rauaallikas. Köögiviljatoidule lisandub lihamaitse väga loogiliselt ja nii ongi juba päris lõunasöök. Parim on muidugi punane liha aga sobib ka kanaliha ja maks. Päeva oleks soovitav alustada pudruga, kuna maks on öösel puhanud, siis vajab see uut energiat süsivesikute näol ning seda just puder pakubki. Putrudeks sobivad kõik tarbitavad teraviljad. Gluteeni sisaldavaid teravilju tuleks lapsele tutvustada alates 7 kuu vanuses. Alles pärast teraviljasaadusi tulevad kõne alla puuviljad. Hästi sobivad metsa- ja aiamarjad. Maasikas ja must sõstar ei pruugiks olla just esimesed valikud, kuna need on tugevateks allergeenideks. Kuhu jäävad piimatooted? Paarkümmend aastat tagasi olid lapsetoidu soovitused teised, siis pakuti lapsele lisatoitu varem. Need aga püsivad veel sotsiaalses mälus ja tänapäevalgi püütakse lapsele lisatoitu anda varem
Pelikan Haugas CALIFORNIAS Kalifornia vutt Jänes Kalifornia kondor Koiott Lõgismaod Kilpkonn AUSTRAALIAS Emu Känguru Kuskus LINDLOOMAD e. AINUPILULISED Nokkloom Sipelgasiil PÕLLUMAJANDUS · Üks maailma tihedama asustusega piirkondi. · Kasvatatakse teravilju, puuvilju, viinamarju, oliivipuid, viigipuid, tubakat, niisutatavatel aladel ka riisi. · Californias kasvatakse palju puuvilla, riisi. · Vahemere ääres on karjakasvatus tähtsust kaotamas. Kasvatakse kitsi, lambaid. · Californias toodetakse ka liha, piima, mune. · Austraalias karjatatakse lihaveiseid ja tegeldakse lambakasvatusega (meriinolambad). TAJO JÕE ÄÄRSED PÕLLUD Oliivipuu, pistaatsia ja apelsinipuu istandused VIINAMARJA ISTANDUSED LAVENDLI KASVATAMINE
● Kasvamiseks ei vaja tatar väga sooja kliimat kuna ta suudab kasvada kõrgetes mäestikes nagu näiteks Himaalaja Kasutus ● Tatar sisaldab endas mitmeid kasulikke ühendeid nagu Mg,K,Zn,Fe,Cu,Ca jne siis teda kasutatakse: ● putrudes ● suppides ● ja prantsusmaal valmistatakse tatrajahust pannkooke ● kuna tatar ei sisalda gluteeni ja sobib kasutamiseks dieettoiduna gluteenikutele Kasvuala Hirss (Setaria italica) Välimus ● Hirss tähistab mitut liiki teravilju ● Enamik hirsisortidel on pöörised, mitte viljapead ● Hirsiterad on väiksed ja ümmargused ● värvilt hallid,õlgkollased, punased, valged või punakaspruunid. Kasvualad ● Aafrika ● Aasia ● Euroopa ● Usa ● Kuivemas troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes Kasvutingimused ● Kasvutingimusi iseloomustab vähese kastevee kättesaadavus ● Külmatundlik ● Võib kasvada väheviljakatel muldadel Kasutus ● Toidu- ja söödateraviljana
Kõrbetaimed Keset liivameresid taimed päris ei kasva. Taimed kasvavad Saharas rohkem nõgudes, kuhu koguneb saju ajal rohkem vett, kaljulõhedes, kuid ka otseloomulikult oaasides. Paljud oaasid on tänapäeval asustatud, tänapäevased kõrbete suurlinnad ongi tekkinud just oaaside juurde. Oaasides saab tegeleda põllumajandusega, ning niisutussüsteemide abil kasvatatakse kõrbeoaasides aprikoose, pähkleid, arbuuse, meloneid, teravilju jt. Looduslikult kasvavad Saharas Kõrberoosid, datlipalmid, madalad põõsad, kõrrelised jt. Kõrberoos võib suure veepuuduse korral ka ilma lehtedeta õitseda ja paljuneda. Datlipalmid kasvavad põhiliselt Aafrika ja Araabia ps. kõrbetes. Oaasides kasvavad palmid on päikesevarjuks nii inimestele, loomadele kui ka väiksematele taimedele. Datlid on olnud läbi aegade ka kõrbeelanike põhitoiduks, sisaldades ligi 70% suhkrut, siis see vili ei rikne. Kõrbe Loomastik Kaamel
rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, Põhjaosas lühike, kesk- ja 2) mõõdukat, lõunaosas pikk 3) sooja parasvöödet. vegetatsiooniperiood Aktiivsete temp. summa 1000 4000 °C JAHE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 3-5 kuud Okasmetsa piirkond, põllumaj. maad vähe Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk Väheviljakad leetmullad Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖDE Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem
a. Kanadasse.. Vanas Egiptuses oli leib kõige väärtushinnanguks. Aastasadu maksti leivaga palka. Meil kasvatakse nisu vähem kui mujal maailmas, sest ta vajab head mulda ja on külmatundlik. Nisujahu on meie igapäevatoidu lahutamatu osa. Sööme saia ja müslit, keedame mannaputru, paneme võileivale keeduvorsti (ka selles on sageli nisujahu), maiustame kookide, küpsiste ja vahvlitega, valmistame pastaroogi jne.. [4.] 3.1.2.Oder Oder on üks vanemaid kultiveeritud teravilju, niisama vana kui on põllumajandus isegi. Oder oli põhiline toiduteravili Tiibetis juba 7000.a.e.Kr. Odrajahu segati tee ja võiga taignaks, millest vormiti lahtisel tulel küpsetatavad kakukesed. Tänapäevalgi süüakse odrakaraskit Edela-Aasias ja Tiibetis. Nii Egiptuses kui Kreekas pruuliti odraviina, mille vanimad teadaolevad retseptid on dateeritud 2800.a.e.Kr. Söödi ka odratangudest valmistatud putru polentat. Hiljem õpiti valmistama odraviskit.
hirmutav näha. Karude arvukus on võrreldes eelmise sajandi esimese poolega kõvasti kerkinud ja selle ning põllumajanduse ja mesinduse hoogustumise tulemusena on inimtekkeliste toiduobjektide osa karu toidus tegelikult kasvanud. Teadusuuring 2003.2004. aasta kohta näitas, et kevadel ja suvel söövad karud põhiliselt looduslikku toitu, sügisel aga pigem inimtekkelist. Inimtekkelistest toiduobjektidest leidus karu menüüs kevadel ja suvel põhiliselt koduloomi, sügisel aga valdavalt teravilju ja õunu. Paraku on kaera külvipind hakanud pidevalt vähenema, vanade metsavahikohtade ja kadunud talude õunapuud vananevad ning loomsete jäätmete käitluse kord on muutunud rangemaks. Pole siis ime, et selle tulemusena on karude toidulaud ahenenud ja paratamatult võib tekkida inimese ja karu vahel konflikte, eriti just neil aastail kui on kesine marja- või viljasaak. Kuid tegelikult on karude meelistoit varakevadest hilissügiseni mesilased ja nende vastsed.
mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit. Parasvööde pindalalt ulatuslikeim vööde, kus tingimused põllumajanduseks piirkonniti erinevad. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib looduslik okasmets. Suvi lühike, jahe, talv külm ja pikk. Saab kasvatada teravilju, rukist-kaera-otra, kartul. Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või enamgi kuud. Kasvavad nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein. Soe parasvööde kuuekuune või pikem vegetatsiooniperiood võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi. Suhkrupeet, riis, soja, mais, päevalill, viinamari. Lähistroopiline vööde vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Niisutamise abil on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
