kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik" Kasutatud materjal: Ajalooõpik 9. klass 1. osa https://www.efis.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater Aitäh kuulamast!
kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik" Kasutatud materjal: Ajalooõpik 9. klass 1. osa https://www.efis.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater Aitäh kuulamast!
Sandra Jõgeva · Hariduskäik - EKA maal 2000 (BA) ja interdistsiplinaarsed kunstid 2002 (MA) · Skulptuur - installatsioon, performance, tekstipõhised etendused, dokumentalistika, kirjandus TEEMAD · kultuuri produktsiooni, tarbimise ringkäigu ning pop-maailma müütide lahkamine · allumise ja domineerimise vahekord, domineeriva naise positsioon · kriitika tänapäevaste kehaideaalide, naiste objektistamise aadressil · "Kunstnik kui keegi kes toob ühiskonna musta aluspesu avalikkuse ette ning muudab selle galeriiruumi mahtuvateks kunstiteosteks" Hot Art Chatline, 2003 Kunstirühmitused · 2001 -- 2006 Avangard (Sandra Jõgeva, Margus Tamm)
Eduard Viiralti „Põrgu“ Teatrikunst Teatrielu keskus Tallinn Silmapaistev rahvusteater Estonia Kutselised teatrid - Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid - Kuressaares, Valgas, Võrus Eesti Näitlejate Liit - kutseliste näitlejate, lavastajate, dekoraatorite koondamine Filmikunst Esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“ 1924 Esimene helifilm „Kuldämblik“ 1930 Filmioperaatorite kõrge tase dokumentalistika vallas Sport Loodi Eesti Spordi Keskliit 1940. aastal 243 kohalikku seltsi, 15000 sportlast Korraldati mitmeid võistluseid Populaarsemad spordialad Maadlemine Tõstmine Pallimängud (jalgpall ja korvpall) Kergejõustik Laskmine Tuntumad sportlased Kristjan Palusalu – maadleja Kaks kulda Berliini olümpia- mängudel Paul Keres - maletaja Kristjan Palusalu Paul Keres Kasutatud allikad http://upload
Meedia kontrollt�� kordamisk�simused 1. Meediateksti lugemise viis p�him�tet * K�ik meediatekstid on konstrueeritud ( igal tekstil autor, iga tekst kannab autori maailmavaate- ja kogemuse m�jusid. ) * Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsi...
ballette. Väikestes linnades või külades, olid oma näiteringid, kus sai rahvale vahest ka etendusi mängida. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri ala tegevaid inimesi koondas Eesti Nätlejate Liit, mis tegi näitlejate jt elu lihtsamaks. Esimene täispikk mängufilm "Mineviku varjud" linastus 1924. aastal ja see kajastas muistsest vabadusvõitlusest. Esimene helifilm ,,Kuldämblik" valmis aga kuus aastat hiljem. Eesti filmioperaatorid said kõige rohkem kuulsuse dokumentalistika vallas. Eestlased hakkasid üha rohkem osalema olümpiamängudes. Paljud tõid kodumaale isegi olümpia kuldmedaleid. Kõige rohkem tegelesid eestlased maadlemise ja tõstmisega, aga palju tegeldi ka korvpalli ja võrkpalliga ning kergejõustiku ja laskmisega. Et teistel liiga igav poleks, korraldati suuri spordivõistlusi, maavõistlusi ja lisaks olümpiamängudele osalesid eestlesed ka Euroopa ja Maailma meistrivõistlustel. 1920-ndatel aastatel asutati ka esimesed spordiseltsid.
Hindamine pikaajaliseks säilitamiseks Üldkehtivad seisukohad a/v aineses sisalduva informatsiooni hindamisel: Sündmuste kroonika, ühiskonna arengut jäädvustav info ( ajalugu, teadus, kultuur, majandus, haridus, etnograafia jne) ; Inimesed (teadlased, kirjanikud, kunstnikud, poliitikud jt); Kohad, nende areng ja muutumine (linna- ja loodusvaated, arhitektuur jm); Ühiskonna mõttelaadi peegeldanud ja mõjutanud meedia (seriaalid, dokumentalistika, helilooming jne). Hävitamise kriteeriumid Salvestamisel või säilitamisel tekkinud defektid, mis hõlmavad suurema osa a/v dokumendist (ülevalgustatus, helidefektid vms), mida ei ole võimalik restaureerida ega ümbervõttega parandada Bioloogilised ja keemilised kahjustused, mis on haaranud suurema osa a/v salvestisest Tehniliselt kehva kvaliteediga positiivid ja koopiad (nt intensiivse kasutamise tagajärg) kui originaal ja tagatiskoopia on olemas
INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus omab nii teoreetilist kui ka rakenduslikku komponenti. Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin. Definitsioonid- Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ...
loomiseks inspiratsiooni? Kui palju on selles raamatus Teid ennast - mitte Teie mõtteid, vaid Te enese elu? Inspiratsiooni sain elust enesest. Sellest, mida ma enda ümber nägin, mida kuulsin, mida lugesin. Siin raamatus ei ole midagi, mida ei ole päriselt juhtunud või mis ei oleks võimalik. Minu enese elu on siin loos isegi hirmuäratavalt palju. Mitte otseselt minu endaga juhtunud, aga minu kaaslastega küll. Need seigad, mis puudutavad ühiselamus toimunut, on küll puhas dokumentalistika. Mina ja minu sõbrad ei mänginud neid mänge, aga me nägime seda kõike pealt. 2)Millist vastukaja olete saanud oma ropendava kirjaviisi eest? Kiruti ikka, aga mitte väga. On inimesi, kes olid tõesti kurjad ja arvasid, et ma üritan nende vägisõnadega lihtsalt muljet avaldada või meelde jääda, aga see pole sugugi nii. Pealegi, neid sõimusõnu ei ole seal ju üldse nii palju. Ma ei usu, et see keel, mida raamatu tegelased kasutavad, erineks kuidagi sellest keelest, mida kasutavad
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Referaat Tartu 2010 Sisikord Sisikord 1 Sissejuhatus 2 Teaduse arengu uued suunad 3 Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin 4 Filmikunst:heli ja värv 5 Naised Ühiskondlikus elus 6 Uued Ajupesuvahendid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst 9 Kasutatud kirjandus 10 1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohke...
1955. aastal alustas tööd Tallinna telekeskus ja 1972. aastal oli esimene värvisaade. Esimesed videomagnetofonid olid kohmakad ja kallid. Neid kasutasid ainult telejaamad. 1970. aastal ilmusid müügile juba odavamad ja väiksemad videomagnetofonid. Neid sai ühendada koduteleviisoriga. Praeguseks on televisioon kõigis arenenud riikides valdav meedium. Siingi on arengu vältel toimunud muutused: uudiste ja vestlussaadete kõrval on koha leidnud haridussaated, dokumentalistika, muusika jne. Film sai televisiooni näol endale uue kanali. Isegi näidendeid kohandatakse televisiooni tarbeks. Kõige väiksem televiisor on TV-käekell, mille laskis 1982 välja Jaapani firma Seiko. Selle ekraan on vaid 30-millimeetrine. Arvutivõrgud ja Internet Interneti väljatöötamist alustati 1960. aastatel USA-s. Tekkis tungiv vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid
asjaarmastajate näiteringe, mis katsusid jõudu üsna nõudliku repertuaariga. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Arenes ka filmikunst. Esimene täispikk mängufilm, muistset vabadusvõitlust kajastav ,,Mineviku varjud", linastus 1924. aastal, esimene helifilm ,,Kuldämblik" valmis kuus aastat hiljem. Eriti kõrge taseme saavutasid Eesti filmioperaatorid dokumentalistika vallas. Sport o Spordiseltsid o Populaarne maadlemine, tõstmine ja pallimängud o Osaleti Berliini OM-del kuulsust tõid maadleja K. Palusalu ja maletaja P. Keres Iseseisvusaastail tekkis hulk uusi spordiseltse, nende tegevuse suunamiseks loodud Eesti Spordi Keskliitu kuulus 1940. aastal 243 kohalikku seltsi 15000 sportlasega. kõige populaarsemad spordialad olid maadlemine ja tõstmine, palju tegeldi ka pallimängude
Väikelinnades tegutsesid väiksemad näiteringid. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Eesti oli ka arenenud filmikunst. 1924. aastal linastus esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" ning kuus aastat hiljem ilmus esimene helifilm ,,Kuldämblik. "Eriti kõrge taseme Balti riikides dokumentalistika vallas saavutaski Eesti. Sport Peale Esimest maailmasõda tekkis Eestis palju noori ja andekaid sportlasi. Loodi palju spordiseltse, täpsemalt 243. Nende tegevuse suunamiseks loodi Eesti Spordi Keskliit. Kokku oli Eesti registreerituid sportlasi 15 000. Populaarseimad alad Eestis olid maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine. Eesti sportlased võtsid osa ka olümpiamängudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel.
Valgas, Võrus, Kuressaares. Näitlemine maarahvamajades. Teatrite traditsioonilised suvised ringsõidud. Ajakiri „Teater“. Kiiresti arenev kinokunst – vennad Parikad ja Märskad. Nemad ka Eesti esimeses filmistuudios „Estonia-Film“ (1919-1932). Mitmed mängufilmid, kunstiline tase polnud eriti hea. Kõige menukamad Konstatin Märska „Vigased pruudid“ ja „Rummu Jüri“. Operaator, lavastaja ja ettevõtja Theodor Luts, töötas peamiselt Soomes. 30ndatel dokumentalistika, head tulemused. Stuudio „Eesti Kultuurfilm“- iganädalased ringvaated. Televisiooni eelkäija. Ajakirjandus Peamine infoedastaja trükiajakirjandus. Ajalehti ilmus palju, uusi väljaandeid, olemasolevaid suleti. Oma häälekandja igal tähtsamal parteil. Rahvaerakonnal „Postimees“, ilmus 6x nädalas, Tööerakonnal „Vaba Maa“. Sisu ja lugejate arvu poolest esireas „Päevaleht“, 7x nädalas. Seda ületas trükiarvu poolest vaid kollane nädalaleht „Esmaspäev“.
valdkonnaks, mis tegeleb sümboolse kapitaliga. Kuigi osa nüüdisaegsest kunstist apelleerib lausa nimme näiteks mittemüüdavusele ja kommertsiaalsele `'ebaedule'', siis ei tähenda see enam kaugeltki, et eksisteeriks mõni `'puhta kunsti saareke'', vaid niisuguse uhkusega `'sõltuamatuse `' nimel manifitseeritud ebaedu võib muutuda majanduslikuks eduks. Pilet nr.15 1.Fotograafia II Maailmasõjas. Sõjajärgse dokumentalistika põhisuundi Sõjafoto: II Maailmasõda kõige ebaadekvaatsem dokumentalistika üldse . Näidatakse sõdalase välist heroismi. Dünaamika. Sissevarjutatud pilved. Dünaamika tuleb mängu.Väikekaamerad muutuvad domineerivaks, kuna on lihtsad, vastupidavad ja kaasaskantavad, ka sõjas. Kõige ebaõnnestnunum kunstiajaloo kümmnend: 1940. Puudub süsteem, läbivad ideed. Neorealism. Näitefilm: Roberto Rosselini "Rooma Avatud Linn" Lõhutud, katkine süsteem. Tööd rändavad, kellegil ei ole kontrolli. Targemad inimesed lahkuvad USAsse,
Teaduse arengu uued suunad S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja m...
.edastamisele ja pühendunud elukutse arengut Tabloidide, massiajalehe sisu on kergem, meelelahutuslikum, üldinimlikku huvi rõhutav, märgatavalt sensatsioonikeskne, pöörates tähelepanu kuritegevusele, vägivallale, skandaalidele. Lai lugejaskond, .(madalamapalgalised(ka haridusega .Film pakkus töölisklassile kultuurihüvesid Filmi märkimisväärne kasutamine propagandaks , riiklikel/ühiskondlikel eesmärkidel .Filmikunsti koolkondade ja sotsiaalse dokumentalistika teke Populaarsus ja realism Film on välise sekkumise poolt haavatavam kui teised meediakanalid ja film võib olla konformistlikku .surve objektiks, kuna mängus on niivõrd suur kapital Kolm pöördepunkti filmiajaloos on filmitööstuse ja filmikultuuri amerikaniseerumine I MS järgsetel .aastatel , televisiooni tulek ja filmi eraldumine kinost TV võttis ära suure auditooriumi filmist jättes alles peamiselt noorema publiku
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahu...
Raadio populaarsus üha tõusis. Raadioid oli Eestis u 100 000. raadio oli uueks meediakanaliks ja kultuurivahendajaks. FILM EESTI VABARIIGI AJAL Esimeseks filmiks oli ,,Karujaht Pärnumaal" Johanne Pääsuke, tummfilm. Tema ideeks oli filmistuudio asutamine ja realiseerisid selle vennad Barikad ja vennad Värskad. Nende eestvedamisel asutati esimene filmistuudio, mis tegeles nii dokumentaal- kui ka mängufilmi loomisega. Dokumentalistika oli siiski tähtsaim. 1922 filmistuudio läks pankrotti. Konstantin Värska mängufilmid: ,,Vigased pruudid", heliline mängufilm ,,Kuldämblik". Theodor Luts (Oskar Lutsu vend) tegutses eelkõige Soomes, kuid jäi Eestiga seotuks. 1931 asutati uus filmistuudio ,,Eesti kultuurfilm". Eelkõige tegeles dokumentalistika ja ringvaadetega. Hakati tegema ka dokumentaalfilmi konkreetse teema kohta. Pätsi võimule saamisega tulid muutused Eesti kultuurfilmist sai propagandavahend,
Volmer jt.). näiteks vene keeles. Eestis lisandus 1 Kui mängufilmi vallas sündis heade või programmile 1967. aastal mõneti ajaviitelisem ja keskpäraste teoste kõrval ka hulgaliselt viletsaid, ka pisut vabameelsem “Vikerraadio”, hiljem siis Nõukogudeaegse eesti dokumentalistika veel “Stereoraadio”. Saadete üldmaht 1985. tase oli ühtlasem. Häid saavutusi võib täheldada aastal oli 35 tundi ööpäevas. Palju kuulajaid eriti 1960. aastaist alates. Terava ja kohati leidsid “Keskööprogramm” pühapäevane iroonilise pilguga kultuurivaatle jaks osutusid “Meelejahutaja”, Tõnis Erilaiu “Soovid, soovid, Andres Sööt ja Mark Soosaar
Peter Ingwersen Taani. Kasutab infoteadust põhimõistena ning käsitleb raamatukogundust kui spetsiifilist teadus- ja arendustegevuse valdkonda infoteaduses. Raamatukoguteadus seostatuna infoprotsessidega raamatukogus. Infoteadus sotsiaalteadusena (1991a): 1) interdistsiplinaarne tasand: kommunikatsioon, süsteemiteadused, kognitiivsed teadused 2) distsiplinaarne tasand: psühholoogia, lingvistika, infoteadus, sotsioloogia, arvutiteadus 3) rakendustasand: raamatukogundus, dokumentalistika, raamatuteadus (lähtub infoteadusest). Infoteaduse iseloomulikud tunnused on järgmised: 1) Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus. Seosed teiste teadusvaldkondadega on pidevas muutumises ja interdistsiplinaarne evolutsioon ei ole sugugi lõppenud. 2) Infoteadus on lahutamatult seotud ITga. Tehnoloogiline imperatiiv on vastupandamatu ja tõukab infoteaduse arengut nii nagu ta tõukab paljusid teisi valdkondi ja kogu ühiskonda.
Olulised olid just üksikisiku vabadused, mida film rahuldas, mitte niivõrd tehnoloogia ja sotsiaalne kliima. Filmiajaloo 3 olulist joont: 1) Filmi sage kasutamine propagandaks (eriti riiklikel või ühiskondlikel eesmärkidel lähtudes filmi laialdasest levikust, eeldatavast realismist, emotsionaalsest mõjust ja populaarsusest. Hariva sõnumi sidumine meelelahutusega - võimalus manipuleerida; 2) Filmikunsti koolkondade esilekerkimine; 3) Sotsiaalse dokumentalistika teke. Vaevu peidetud ideoloogilisi ja propagandalikke elemente esineb jätkuvalt ka paljudes populaarsetes meelelahutusfilmides isegi poliitiliselt vabades ühiskondades. Film on välise sekkumise poolt haavatatam kui teised meediakanalid ja film võib rohkem olla surve objektiks, kuna mängus on suur kapital. Film kui massimeedium: 1) Audivisuaalne tehnoloogia 2) Avalik esitlus 3) Laialdane huvi 4) Valdavalt mittedokumentaalne narratiiv 5) Rahvusvaheline iseloom,
tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. Tänapäeval mõeldakse väljamõeldise (fiction) all ilukirjandust, proosateoseid. Väljamõeldise ja mitte- väljamõeldise eristamine on üha keerulisem. Mitte-väljamõeldis on dokumentalistika ilukirjanduslike elementidega. USAs on selle populaarseks vormiks eluloo pikantne pihtimus. Laiemas tähenduses on mitte-väljamõeldis igasugune dokumentaaltekst. Kirjandus seega fluktueerib, olles vaheldumisi kirjavara või sellest sõltumatu, nihkudes kaunite kunstide suunas ja kaugenedes neist taas. Kuid kirjanduse eristamiseks on olemas kriteeriumid. Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
