Olev Siinmaa olemuslugu Olev Siinmaa oli üks imetletuim mees omal ajal. Ta oli rahvusliku esindusmööbli ja funkvillade arhitekt ja sisekujundaja. Sündis Pärnus 12. novembril 1936. aastal ja suri juba 1948. aastal Rootsis. Alates 1890 aastast neli aastat õppis ta Pärnu Ülejõe algkoolis ja erakoolides. Isa oli Pärnus tisleritöökoja omanik, kus õppis ka Siinmaa (1936. aastani Oskar Siiman). Pärast 1911. aastat õppis ta mitmeid aastaid välismaa ülikoolides ning kui Siinmaa Eestisse tagasi tuli sai ta 1925 Pärnu linnaarhitektiks, kus esimeseks tööks oli Pärnus tennisklubi mänguplatside ja piirete kujundamine Ringi tänaval, mis on tänaseni säilinud. Sellele järgnesid väga erinevad projekteeringud nagu näiteks Pärnu mudaravile, Pärnu staadioni esimene tribüün ja Pärnu kõlakoda. Samuti on ka projekteerinud Pärnu rannahotelli ja Pärnu Hansagümnaasiumi valmistades kavandid sisseehitatud mööblile, trepikäsipuu
34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma arhitektuurisuuna riiklikku soosimist. See avaldus eelkõige väärikate viimistlusmaterjalide (näiteks dolomiit) ja eestipärase ornamentika kasutuselevõtus fassaadikujunduses. Kuid ka pärast V.A. algust ei kadunud funktsionalism täielikult, mille kõige tuntum esindaja oli pikki aastaid Pärnu peaarhitekt Olev Siinmaa. Kuulsaimad valge funktsionalismi esindajad valmisidki pärast 1934. aastat, Pärnus: Rannahotell (1937) ja rannahoone (1939). Eesti funktsionalismi absoluutsesse paremikku kuulub kindlasti Siinmaa oma maja Pärnus Rüütli 1a, mis on valminud 1932, ja sama mehe projekteeritud villa Tallinnas Roosikrantsi tänaval (samuti 1932). Olev Siinmaa 1881 Pärnu 1948 Norrköping, Rootsi, oli eesti arhitekt, sisekujundaja ja mööblikunstnik, pikaajaline Pärnu linnaarhitekt.
Arhidektuur Eestis 1920-1940 Triinu Jõesaar Eveli Palok 1921 Eesti Arhitektide Ühing Juurdus funktsionalism Hooned olid tagasihoidlikumad, rahulikumad, ratsionaalsemad Funktsionalistliku arhitekduuri keskusteks olid Pärnu ja Tallinn OLEV SIINMAA (1881-1948) Õppis Sveitsis Naases Eestisse 1921. a. 1925-1944 Pärnu linna arhitekt Tuntud ka kui mööbliprojekteerija TUNTUMAD TÖÖD: Pärnu mudaravila(1927), Pärnu kõlakoda(1936), elamu Roosikrantsi tn 4b, Pärnu rannahotell, Pärnu rannahotell Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
struktuur, kuivõrd ehitise funktsionaalseid gruppe või elemente esile tõstvad trepikojad, liftisahtid, tornid, rõdud, erkerid, korstnad ja vitriinid, millede rahulikku kubismi elustavad nii kivi- kui klaaspindade üksikud kumerused, peenelt proportsioneeritud avad, stiilne disain. Funktsionalismi keskustena võib Eestis nimetada eelkõige Tallinnat, Tartut ja Pärnut, teistes linnades on vaid üksikuid funktsionalistlikke ehitisi. Olev Siinmaa (1881 - 1948) Olev Siinmaad tuntakse peamiselt kui järjekindlat funktsionalisti. Kuid nagu enamus funktsionalismi suurmeistreid, nii alustas ka Siinmaa oma arhitektuuripraktikat klassitsistlikus laadis. Seda kinnitavad Pärnu mudaravila (1927), staadioni esimese tribüüni (1928, põles 1932) ja kõlakoja (1936) arhitektuur. Siinmaa klassitsismis on tunda puhta kujundi tugevat rõhutamist. Olev Siinmaal on suuri teeneid Pärnu linna kujundamisel ja ehitustegevuse
ehitise loomisega hakkama saanud. Pilt Tammekannu villast tänapäeval: Teine maja, Jakobsoni villa mis asub pärnus, Lõuna 2a, jäi silma oma puhta ja ilusa stiiliga ning samuti sellega, et kui osavalt ja hästi oli tavalisest ruudukujulisest krundist erinevat, kolmnurkse kujuga krunti, ära kasutada osatud. Kuigi ajastule omaselt on majas teenijarahvale ning härrastele eraldi sissepääsud ja ruumid, on nende paiknemine väga otstarbekohane. Teada on, et maja ehitati aastal 1936, Olev Siinmaa ja allkirjastatud Anton Soansi poolt. Netis natuke selle maja kohta uurides sain teada, et maja on korduvalt müügis olnud ning seda, et maja on nõukogude ajal kasutatud kui sotsiaalobjektina ehk lasteaiana. Samuti ka seda, et see kõrgväärtuslik hoone jäi Jaak Jakobsoni pärijatele tagastamata. Mulle endale oli üllatuseks veel see, et arhitekt Olev Siinmaa elas kunagi majas (Rüütli 1a, Tallinna vanalinnas), kus elab praegu minu parim sõbranna ja selle maja on ta vanemad väga hästi
Form follows function. 6 17.10.2011 7 17.10.2011 Paimio sanatoorium (Aalto, 1933) 8 17.10.2011 Fallingwater (Frank Lloyd Wright, 1933). 9 17.10.2011 Siinmaa Villa (1931--33) Art déco kaunistatud modernism Chrysler building (1930) 10 17.10.2011 Traditsionalism/historitsism Modrenismile vastandunud liikumine, mis rõhutas ajaloolist järjepidevust. Stockholmi raekoda (1923) Modernism pärast II maailmasõda
Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive- nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba eelistad? Eesti arhitektuuri kaks põhilist stiili 1930. aastatel oli funktsionalism ja traditsioonilisem, eklektilisem stiil. 10. Millise stiili esindaja olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alari Kotli? OLEV SIINMAA oli järjekindlaim funktsionalist ja ALARI KOTLI oli traditsioonilisem, eklektilisem stiil. EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES 1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20. saj algusaastatel? 20. sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuri areng. Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus näitustegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti
Fifth level Fifth level Pärnu villaarhitektuuri näide Puitfunktsionalism Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti, Olev Siinmaa(18811948), Pärnu rannahotell Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti, Olev Siinmaa(18811948), Pärnu rannahoone (SUNSET) KÜSIMUSED! 1. Millised olid peamised stiilid 20. saj algul arhitektuuris? 2
motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt teisi toitlustusasutusi. Arhitektuur Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad Linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn) 15. sajandist Tallinna värav 17. sajandist 20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) Olev Siinmaa kavandatud funktsionalistlikku hoonet, näiteks rannahotell (1937) ja rannakohvik (1940). 20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet. Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, puhkekodud jms. Aitäh tähele panu eest!
• Kuna puudus oma linnaarhitektuuri traditsioon, võeti julgelt kõike “väljast” tulevat omaks • Levis suhtumine: moodsat vormi on vaja selleks, et väljendada oma kaasaegset eluhoiakut ning mitte samastuda “maitsetu saksluse” ega “lameda peeterburglusega” • Funktsionalistlikus stiilis kavandati palju eramuid, koole, aga ka ühiskondlikke hooneid Tuntuimad funktsionalistid • Herbert Johanson • Anton Soans Võtsid omaks le • Olev Siinmaa corbusieriliku- arhitektuuri, kuid lisasid • Edgar Johan Kuusik siiski omalt poolt dekoratiivseid vorme ustele, interjööri jne • Siin tõstatus küsimus: “kas katusega või ilma?” ehk et kas saab üle võtta stiili, mis meie kliimas ei ole väga otstarbekas? Herbert Johanson Toompuiestee 6 – esimene funktsionalismi näide Eestis (1929) http://ajapaik
Kubismist lähtunud konstruktivism (Eduard Ole, Arnold Akberg, Märt Laarmann). Ekspressionismi mõjud. Kolm põhitüüpi 1930.aastail Silmarõõmu maalijad. Realistlik rahva elu kujundamine. Eestilikud motiivid. Lisaks ka psühholoogiliste probleemide käsitlemine Arhitektuurist üldiselt Funktsionalism. 1930. aastaist elektilisem stiil esindushoonetel (Alar Kotli Kaitseliidu maja ja Presidendi kantselei, Olev Siinmaa Rannahotrll eramud, Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans Kunstihoone). Funktsionalismi mõju jätkus koolide, kortermajade ja mitmete eramute ehitamisel. Stimuleerivalt mõjus arhitektuuri arengule tugeva rahvusliku arhitektide kaadri kujunemine. Astuti samme arhitektide ettevalmistamiseks kodumaal Tallinna Tehnikumi juures. Arhitektide loomingulise koostöö süvendamiseks asutati 1921. a. lõpul Eesti Arhitektide Ühing, mille esimeseks esimeheks valiti E
Salvador Dali „Mälestuse püsivus”, „Mae West” Rene Magritte „Ravitseja”, „Igiliikumine” FUNKTSIONALISM Põhimõte: hoonete ja mööblite vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Tunnused: ülitähtsad vormid – risttahukad, silindrid; kandilised, ümarad aknad (lintaken). Le Corbusier’ – Villa Savoye, Centre Le Corbusier Walter Gropius – Gorpiuse maja, Törteni maja FUNK EESTIS: Olev Siinmaa – Pärnu rannahotell, Pärnu rannahoone, Jakobsoni villa Edgar Johan Kuusik – Tallinna Kunstihoone, Maasika-Vaarika elamurajoon
Eesti kunst See on väga noor. Arenes kiiresti. 1919 Tartusse asutati kunstikool «Pallas» mis oli üheks peamiseks kujutava kunsti õppeastuseks. 20ndate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspresionismi mõjusid, eriti graafikas. Need avaldusid mõõdukalt, pehmenenult, dekoratiivsemalt. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, mida viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Arhitektuuris oli oluline funktsionalismi ideede küllalt varajane omaksvõtt. SIINMAA elegantne «rannahotell». Sürrealism- liidriks oli kirjanik Andre Breton. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Tegeldi kõigega, millega taheti. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine oli kui inimeste vabastamine mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist ja vabu assosiatsioone. MAX ERNST tegi frotaaze ehk hõõrutud pilte. Automaatne ja kollektiivne joonistamine
1878-1943 hoone Maakri tn 19/21 Tln., elamu Roosikrantsi 15; konstruktiivne juugend Vineeri ja Mööblivabriku klubi Tln. 1904-1905 H.Gesellius, A.Lindgren, E.Saarinen. Estonia teater 1911- 1913 W.Lönn, A.Lindgren. Funktsionalism - 20 -30 aastate arhidektuur. Käepärased, uued materjalid. Bauhaus Weimaris õppeasutus eesotsas Walter Grouius -ega 1883-1969 selle hoone kompleksi arh. Charles Edouard Jeannert 1887-1965 väsimatu eksperimenteerija. [Olev Siinmaa 1881-1948 õppis sveitsis Pärnu Rannahotell 1937, Eugen Haberman 1884-1944 Rauaniit tehas tln. Põhja pst., Elmar Lohk 1901-1961 hotell Palace. Vana -Vene arhitektuur - I osa aastani 1700 Peeter I ajani. Sofia katedraal Kiievis; Issanda ilmutuse kirik Pihkvas. II osa alates Peeter I ajast. Petropavlovski kindlus Sankt Peterburgis rajati Peeter I initsiatiivil. Vene Barokki suurkujuks oli Francesco Rastrelli 1700-1771 Smolnõi kloostri kirik Sankt Pet. Tuntuimad klassitsismi perioodil B.I
Funktsionalism-1920-ndatel levinud kunstivool arhitektuuris ja tarbekunstis. Põhimõte, et hoonete ja mööbli vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Tunnusteks on ülilihtsad vormid risttahukad, silindrid, kandilised ja ümarad aknad nn. lintaken. Le Corbusier ,,Villa Savoye" ja Antoine Pevsner ,,Dünaamiline". Funktsionalismile Eestis on iseloomulik paefunktsionalism. Eestis on hooned Pärnu rannahotell ja Pärnu rannahoone. Olev Siinmaa ,,Jakobsoni Villa". Ekspressionism-kunstivool 20.saj. alguses, milles tähtsustatakse kunstniku eneseväljendust. Selleks aitab kaasa vormide ja värvide üldistamine ja rõhutamine. Edvard Munch ,,The Sick Child". Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja
8 8 9 9 9 9 9 9 0 0 8 9 2 3 5 7 7 8 0 0 1 7 2 4 9 0 9 9 0 9 1 1 1 2 2 5 5 5 4 4 4. Notable Residents ● Gustav Fabergé, jeweller ● Johann Voldemar Jannsen, Estonian journalist and poet ● Paul Keres, chess grandmaster ● Lydia Koidula, poet ● Friedrich Martens, lawyer ● David Oistrakh, violinist ● Georg Wilhelm Richmann, German physicist ● David Samoylov, poet ● Olev Siinmaa, architect ● David Shrayer-Petrov, poet, fiction writer, translator, medical scientist ● Maxim D. Shrayer, author and literary scholar 5. Citizens of Honour ● 1886 Konstantin Possiet ● 1901 Friedrich Fromhold Martens ● 1934 Konstantin Päts ● 2007 Neeme Järvi ● 2008 Valter Ojakäär ● 2009 Jüri Jaanson 6. Pictures of Pärnu Main Street Pärnu Beach 6. 6.
varikatuse insenertehniline lahend oli tol ajal uudne ka Läänes. Laululava juurde on ehitatud samuti tuletorn ja hoone pressile. Laululavaga seoses tulevad alati meelde laulupeod, millest üks kauneimaid oli öölaulupidu. See aasta saame jälle kooriga laululava alla minna, sest tulemas on järjekordne laulupidu. Laulupeod teevad minul alati meele heldemaks ja minu meelest need ka seovad rahvast. Pärnu rannakohvik Olev Siinmaa, Ranna pst. 3, 1939 Pärnu rannakohvik on Pärnu funktsionalismi üks tähtteoseid. Ehitis valmis linna 150. Juubeliks ja on raudbetoonkonstruktsioonis. Valmides oli see Eesti suurim 1200-kohaline kohvikusaal, mille kaldkatus muudab pikliku maja maa poolt ühekorruseliseks ja merepoolt kahekorruseliseks. Suure kohvikuga liitusid veel seenrõdu, terrassid ja katusealune vabaõhukohvik.
2. Kunstihoone, Tallinn Arhitektid olid Anton Soans ja Edgar Kuusik. Avati 1934.aastal. Arvan, et tegemist on konstruktivismiga - muudab välisseinad liikuvaks ja paindlikuks, muudab aknaavade kuju ja annab fassaadile ärklite ja rõdudega plastilisust. Konstruktivism lõi uusi võimalusi ruumide maksimaalseks valgustamiseks horisontaalsete aknaridadega- suurte klaasipindadega fassaad Kunstihoonel. 3. Pärnu rannahoone A. Soans ja O. Siinmaa 1937. Aastal 1967 hävisid tormis rannapaviljonid. Need taastati 2009. aasta suveks. Hoone kujutab külilivajunud laeva. Eriti torkab silma hoone sümboliks olev merepoolses küljes olev seenrõdu. Hoone on näide funktsionalismist - suured vitriin- ja ümaraknad raudbetoonist rõdu ja terrassid. Võrdleksin L'Unite habitation'iga. Arhitekt: Le Corbusieri (Mordor). Erinevusteks on see, et see on suur majablokk erinevate võimalustega- korterid, poed, kino jms. Kuid mõlemal
· ''Evakueeritavad'' pruunikas-kollakas koloriit · Johannes Võerhansu kujutab rohkem taluinimesi · inimeste kujutamisel ei huvitanud ainult värvirõõm, vaid ka psühholoogilised probleemid · ''Pallase'' lõpetajad · Elmar Kits keskne stiil impressionism, teinud ka sotsrealismi · Endel Kõks palju erinevaid stiile, enim fovism · arhitektuuris · 1920ndate alguses valitsev juugend, lõpus oluline funktsionalism · Olev Siinmaa · suurkuju, tuntud ka sisekujundajana · Rannahotell Pärnus · lihtsate geomeetriliste vormiega elamud Oru loss · Edgar Johan Kuusik Kunstihoone · suured aknad, geomeetriline rütm · tulevad lamekatused, kaovad sammaskaunistused · valitsus tellis traditsioonilisemat, eklektilist stiili · juhtiv arhitekt Alar Kotli · Kaitseliidu maja Tartus (sambad) · presidendi kantselei Kadriorus (pilastrid)
1921. aastast asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928. aastal Eesti Kunstimuuseumiks. 1929. aastal võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938. aastal valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde ülemise aia terrassile banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud
ristimispidustusteks. Mõisa ajal nimetati majake Doberaniks, nimi kestab tänaseni. MILLEST NIMI TULI... Hiljem ehitati kahekordseks villaks ümber. Teise maailmasõja ajal paigutati Doberani villasse elama vene sõjasalk. Sõdurid lammutasid maja pikkamööda küttepuude tarvis, lisaks kasutasid ruume samagoni ajamiseks ja nii ta lõpuk maha põletati. Eesti ajal ehitati alusmüüridele uuesti kohvik Doberan arhitektiks oli tolleaegne Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa. Vanast ajast on säilinud park ja mõned puud sinna kulgenud alleest. ALF Ta pani aluse Audru kogukonna kultuurilisele põllumajandusele. Lisaks tal oli ka palju ameteid näiteks Pärnu esimese piirkonna kihelkonnakohtunik, Pärnu järelevalve kohtunik see oli väga vastutusrikas amet politsei ja kriminaalasjades. Adolf Konstantin abiellus alles 33 aastaselt Julie Olga Eugenie von der Pahleniga, kellega oli neil mitu last neil oli
Kriit, sangviin, süsi. Kolmas rühm Maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust Eerik Haamer, Juhan Nõmmik ja Johannes Võerahansu Johannes Võerahansu Landscape with geese. 1938. Oil, canvas. Arhitektuur Funktsionalism Olev Siinmaa ehitas Pärnu Rannahotelli ja mitu elamut 1920. aastatel oli tähtsaim elamuehitus, mille tase tõusis Pärnu Rannahotell Arhitektuur 1930. hakati valitsuse tellitud esindushoonete kavandites eelistama traditsioonilisemat, eklektilist stiili, mille juurde kuulusid sambad või pilastrid. Alar Kotli Kunstihoone Tallinnas
12. Mis on kommertsdisain? Millal see tekkis? (vt slaidiprogrammi) 1930. majanduskriisi ajal. Odavamad materjalid, kalli välimusega. 13. Kes oli Mies van der Rohe? (lk 91, 135-136)? Mida tähendab väljend „less is more“? Arhitekt, projekteerinud pilvelõhkujaid. Võimalikult lihtne vorm kõige ilusam. Väheste asjadega teha palju. 14. Kuidas on funktsionalism mõjutanud eesti arhitektuuri? (lk 125) Võeti varajaselt omaks, Olev Siinmaa rannahotell, kunstihoone, sambad, pilastrid, 15. Mida kujutas endast konstruktivism? Kus ja millal tekkis? Kes olid tähtsamad kunstnikud? (lk 91 – 93) Kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda, kujundid konstrueeritakse geomeetrlistest elementidest, tekkis peale funktsionalismi. Venemaal 1919. Vladimir Tatlin, Aleksander Rodtsenko (trepid), Lazar LissitZki (kobakas maja ümarate akendega),
suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni krooniga. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. Lisaks kunstinäitustele toimuvad lossis kontserdid ja
kahjustamise arvel 13) Kes oli Mies van der Rohe? (lk 91, 135-136)? Mida tähendab väljend „less is more“? a) Mies van der Rohe oli saksa arhitekt, Bauhausi õppejõud ja hiljem direktor. b) „Less is more“- võimalikult lihtne vorm on kõige ilusam 14) Kuidas on funktsionalism mõjutanud eesti arhitektuuri? (lk 125) a) Eesti arhitektuuris oli oluline funktsionalismi ideede varajane omaksvõtt b) Järjekindlaim: Olev Siinmaa – Pärnu elegantne rannahotell; E. J. Kuusik ja A. Soans-Kunstihoone c) 1930. aastatel eelistati traditsioonilist stiili(sambad, Kaitseliidu maja Tartus ja prensidendi kantselei Kadriorus), mille juhtiv arhitekt oli Alar Kotli 15) Mida kujutas endast konstruktivism? Kus ja millal tekkis? Kes olid tähtsamad kunstnikud? (lk 91 – 93) a) Konstruktivismi põhimõtteks oli, et kunst ei pea kujutama, vaid looma uusi vorme ja kujundeid elukeskkonda.
peasaalile 1820. aastate algul juurde ehitatud veranda. Vana veranda vundamenti sisustati (poolümar) garderoob Banketisaali ja selle trepi alla, rajati pommivarjend lossi maapoolse tiiva kolmas korrus muudeti presidendi korteriks: raamatukogu (intarsiatehnikas seinapaneelidega) + elutuba + magamistuba + vannituba + külalistetuba. teise korruse merepoolsesse otsa (algsesse Peeter I kabinetti ja garderoobi) kujundati eesti rahvuslikus stiilis toad. Kavandite autor Olev Siinmaa (tuntud eelkõige kui Pärnu Rannahoone ja funktsionalistlike villade arhitekt) 10. Konstantin Pätsi ajal, aastatel 1933–1934 toimus lossi põhjalik renoveerimine ja Aleksander Vladovski projekti järgi laiendamine. Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Lossi imeilusat barokksaali, 1930. aastatel ehitatud uusbarokset banketisaali, eesti rahvuslikus stiilis
Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). ·Olev Siinmaa- 1881-1948. Arhitekt ja sisekujundaja. Olev Siinmaa linnaarhitektiks oleku ajal omandas Pärnu kuurort kaasaegse ilme, linna uusehitised sulasid hästi kokku ümbritseva loodusega. Ehitustegevus oli Pärnus eriti intensiivne 1930. aastate teisel poolel, majandusliku tõusu ajal. Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks ehituseks Eestis on ka Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell, mis ehitati 1935. aasta septembrist - 1937
ekspressionismimõjudega Riigikoguhoone, mis 1920-1922 ehitati Herbert Voldemar Johansoni ja Eugen Habermanni kavandi järgi . Johansoni oli Eesti esimene modernistliku lamedakatuselise ja ebasümmeetrilise mahtudejaotusega elamu ehitaja 1929. aastal. Funktsionalism sai algupoole ilusamate hoonete stiiliks. Hästi avaldus see ärimeeste villades, aga ka koolide ja haiglate ehitamisel. Kõige järjekindlamalt viljeles funktsionalismi arhitekt Olev Siinmaa. Tema projekteeritud on mitmed Pärnu eramud ja rannahooned. Pärast riigipööret aastal 1934 püüdis valitsus ehituskunsti oma tellimuse järgi suunata. Kalmu poolt esindustraditsionalismiks nimetatud uue suuna juhtiv arhitekt oli Alar Kotli, kelle tähtsaim ehitus oli presidendi kantseleihoone Kadriorus. Sisekujunduses ja ornamentikas taotleti rahvuslikkust ja püüti toetuda rahvakunstile. Omavalitsuste ja eraisikute tellitud arhitektuuri tungis samuti traditsionalistlikke elemente, kuid
suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. Lisaks kunstinäitustele toimuvad lossis kontserdid ja
töölissööklaid ja rahvamaju.[11] 19411944 toimus Saksa okupatsioon, mis möödus eesti arhitektidele üsna tegevusetult. Töid juhtis Eestisse tagasi tulnud Ernst Gustav Kühnert ning tööd leidsid ka Alar Kotli, F. Wendach, Anton Lembit Soans, August Volberg, Edgar Velbri jt. Peamiselt taastati vanu maju ja pooleli jäänud tööd lõpetati. 1944. aastal võttis Nõukogude armee suuna Eestisse. Paljud siinsed arhitektid põgenesid mujale (Herbert Johanson, Olev Siinmaa, Elmar Lohk, Ernst Kesa, Roman Koolmar, Arthur Jürvetson jpt). Sõjaga jäi Eesti arhitektide seltskond väga väikseks. Soositumateks osutusid need, kes olid Punaarmees või Nõukogude tagalas viibinud. Siia toodi ka palju Venemaa eestlasi ja venelasi. Viimase seas kuulsamaks näiteks G. Sumovski, O. Ljalin, I. Raiski ja J. Russanov. 1940ndate teist poolt nimetab Mart Kalm liberaalse stalinismi perioodiks, mil arhitektuuris toetuti 1930ndate esindustraditsionistlikule kogemusele.[12]
maalilisest teostusest. 2) Valisid motiiviks vaesema rahvaelu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. 3) maalijad, kesvalisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust. 27. Nimeta kaks põhilist stiili Eesti arhitektuuris 1930. aastail? Funktsionalistlik stiil, traditsioonilisem stiil. 28. Millise stiili esindaja oli Olev Siinmaa? Funktsionaalse stiili Kunst II maailmasõja ajal USA-s. 29. Iseloomusta kunsti tegemist Jackson Pollacki loomingus? Millise stiilini jõudis? Ta eelistas kinnitada pingutama lõuendi kõvale põrandale või seinale, sest põrandal tundis ta end vabamalt ja rohkem maali osana, olla sõna otseses mõttes maali sees. Ta loobus maalija tavapärastest tööriistadest, eelistas
Tähtsal kohal oli projektis suletud siseõu. ,,Olgu seal kloostriõue rahu ja itaalia aia kodusus", kirjutas Aalto projekti fragmentaarselt säilinud seletuskirjas. Skitsidelt leiame Brunelleschi Capella Pazzi kujutise. Brunelleschi oli Aalto kõige enam hinnatud renessansiajastu arhitekt. ,,Ma olen Brunelleschi!" on ta uhkelt ühwl peojärgsel varahommikul oma sõpradele teadustanud. Alvar Aalto projekti ei teostatud. Lõpuks moodustati ühisbüroo Wolffeldt, Nürnberg & Siinmaa, kelle ühistööna supelasutus lõpuka ka ehitati. 7 Professor Tammekannu villa Tartus (1932) Geograafiaprofessor August Tammekannu villa projekteerimise kohta on Aalto fondis lisaks arvukatele joonistele säilinud ka hulk kirjavahetust. Kui 38-aastane August Tammekann oma maja ehitama hakkas, teadsid Tammekannud kindlalt, et see peab
enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933 34. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti 8 Muuseum
aastatel. Laemaal Kadrioru lossist Aastal 1921 asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938 valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. · Katariina II ja asehalduskord - Tallinna asehaldurkond ehk Tallinna kubermang (vene k. ) moodustati Eestimaa kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse
7. Ehk tead, kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,Metskits". Jaan Koort'i 8. Millisesse kolme tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930.aastail? -silmarõõmu maalijad -realistlik vaesema rahva elu kujutamine -rõhutatult eestlikud motiivid 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930.aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eelistad sina? Traditsiooniline stiil ja eklektiline stiil. 10. Millise stiili esindajad olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alar Kotli? funktsionalism 118 Ado Vabbe. Seine`i jõgi. 1924 EKM 119 Anton Starkopf. Kelp. Kolmikgrupp. Tamm. 1927. Erakogu 121 Märt Laarman. Oleviste ja Niguliste. 1926 TKM 122 Eduard Viiralt. Põrgu- Vasegravüür. 1930-32. EKM 123 Jaan Koort. Metskits. Pronks. 1929. EKM 124 Ants Laikmaa. Talvemaastik. Pastell. 1938. EKM 126 Edgar Johan Kuusik, Anton Soans. Kunstihoone Tallinnas. 1934 19. KUNST II MAAILMASÕJA AJAL. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-S 1
Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa). Tiibhoone alumisel korrusel on volikogu kantselei ja linnavolinike tuba, hiljem kohvikuruumidena kasutusel olnud sinine saal oli algselt linnapea kabinet. Teisel korrusel asuvad volikogu istungite saal ja linnavalitsuse istungite ruum. Pärnu raekoja suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina. Siin toimuvad festivalid ja kammerkontserdid ning esinevad rahvusvahelise suurusjärgu tähed. Pärnu rand
1924 EKRi tegevus liigub Tallinna, liitusid M.Laarman ja hiljem H. Olvi, A. Akberg, F. Randel, E. A.Blumenfeldt 1924 EKR ühisnäitus läti avangardistidega Balti riikidevaheline kunstinäitus 1. Funktsionalism F. Sai 1930.ndate algupoole ilusamate ehitiste stiiliks. Hästi avaldus uuendusmeelsete ärimeeste villades, aga ka koolide ja haiglate ehitamisel. Kõige järjekindlamalt ja efektiivsemalt viljeles Pärnu arhitekt Olev Siinmaa (projekteerinud mitmed elamud ja rannahooned) Edgar Johan Kuusik esindas funktionalismi nii projekteeria kui ka selle levitajana kirjasõnas. Stiil oli traditsionalistlik ja ehitati ühepereelamuid ja kortermaju. Õpiti põhiliselt Riias ja Saksamaal. 1930.a võttis maad funktsionalism. Olev Siinmaa ja Olev Soansi Pärnu Rannahoone on eesti arhitektuuri tippteoseid. Edgar Johan Kuusik koos Anton Soansiga
Ehitati ka kortermaju ja ühiskondlikke hooneid. Arhitektid olid õppinud peamiselt Saksamaal ja Riia polütehnilises instituudis. Segunesid Põhjamaade uusromantism ning Saksamaa Hemat stiil ning eesti rahvuslik stiil ning juugend. Ühiskondlikest hoonetest ehitati Toompeale Riigikogu hoone Johanson ja Haabermann autorid, ekspressionistlike mõjudega Johanson oli esimene lamedakatuseliste ja ebasümmeetriliste mahtudega hoonete ehitaja, sellest arenes välja funktsionalism. Olev Siinmaa on peamiselt Pärnuga seotud arhitekt, on projekteerinud terve rea eramuid Pärnus ning Pärnu rannahoone. Edgar Johan Kuusik oli funktsionalismi levitaja nii loomingus kui ka trükisõnas, esindustraditsioonilise kunsti näiteks Tallinna Kunstihoone koos Saansiga. Alar Kotli tegi presidendi kantseleihoone Kadriorgu. Eklektilise arhitektuuri näiteks ohvitseride kasiino, autor Kuusik. Sammasarhitektuuri näide Kaitseliidu maja Tartus, Kotli ja Lokk olid autorid
Tool 1917 - paistab ebamugav Le Corbusier - 1887-1965 Villa Savoys - mingi osa majast sammaste peal, lintaken Notre-Dame kabel - mängitakse valguse, kuidas päevasel ajal seda tuppa tuua ja kuidas seda mõjutada Kuup tool - Ühiselamu - moodulmaja, 1947-1953, poed all, korterid keskel, lasteaed koos mänguväljakuga katusel Frank Lloyd Wright Maja peab sobituma loodusesse Falling Water - kasutab kohalikku paekivi, majas paekivi sein (tegelik pinnas) Guggerheimi muuseum Olev Siinmaa Pärnu rannahotell - 1931 Pärnu rannahoone - betoonist (ühes tükis) seen , läheb maailma Edgar Johan Kuusik Tallinna kunstihoone - Fovism Alates 1905 Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliseltväsinud inimesele. H.Matisse Henri Matisse 1881-1973 Elurõõm - abstraheeritud, moonutatud värvitud, tasapinnaline Autoportree triibulise pluusiga - vaatavad maailma nii värviliselt nagu ta on, kajastatkse kõiki meid ümbritsevaid värve
From 1921 the Estonian Museum in Tallinn was situated in the palace. In 1928 it was reorganized into the Art Museum of Estonia. From 1929 the palace served as the residence of the Estonian head of state (from 1938 president). The building was renovated in 1933-34. The banqueting hall after the design of the architect Aleksander Vladovsky was constructed at the back of the palace. Some rooms were refurnished in Estonian national romantic style after the designs of the architect Olev Siinmaa. From 1946 until 1991 the palace housed the main building of the Art Museum of Estonia. Due to the deterioration of the building, large restoration works were started. The government of Sweden supported the works that lasted over 9 years, with 21 million Swedish kronor. On July 22, 2000 the Kadriorg Art Museum, branch of the Art Museum of Estonia, was opened in the renovated palace. Besides exhibitions, concerts, theatre performances and
aktsaselts ja hittmaja, kuna tegu oli pilvelõhkujaga. Robert Natus Äri- ja eluhoone Pärnu mnt + Roosikrantsi nurgal 1936 TRADITSIONALISM rahvusliku vormi otsimine, eestis oli väga raske kõige tähtsam hoonel on katus, dekoor kaob ära, puhas seina pind Ehitusühing - Oma kolle'' - Herbert Johanson + Eugen Haberman 1922-26 Majad Kolde pst Erich Jacoby Tallinna Filterveevärgi settebasseinid tsaari aeg on lemberi maja ja eesti aeg on tallinna maja supelfunktsionalism (pärnu, olev siinmaa) kikkis majad paefunktsionalism - kasutati vange töö jaoks, kasutati paekivi. Herbert Johanson puitfunktsionalism esindustraditsionalism - mis peab näitama riigi võimsust ja ajaloolist vägevust, fassaadi arhitektuur. Esindus muutub tähtsamaks kui funktsionaalsus. talutraditsionalism - toimus maareform, maa riigistati, võeti ära baltisakslastelt. Anti maad neile kes ei teadnud midagi maa elust. kasutati palju tüüpprojekte, rikkamad talud kasutasid eriprojekte. velbri maja -
J.Koort 8. Millisesse 3 tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930. aastail? 1) nn. Silmarõõmu-maalijad 2) realistlik vaesema rahva elu kujutamine 3) rõhutatult eestilikud motiivid 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eeslistad sina? Traditsiooniline eklektiline laad, funktsionalism 10. Millise stiili esindajad olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alar Kotli? Funktsionalism 19. Kunst II Maailmasõja ajal. Abstraktne ekspressionism USA-s 1. Millistes tingimustes töötasid avangardistlikud kunstnikud II maailmasõja aegsel Prantsusmaal? Avangardismi suhtuti halvasti. Impressionismilähedane kunst oli eelistatud. (Põhja- ja lääneosas) Pariisis ei pööranud sakslased sellele tähelepanu. 2. Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? USAsse, peamiselt New Yorki. 3
olema kas mitu trepikoda või vähemalt üks kivist trepikoda. Eesti Vabariigi hoone, arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson, 1920-22. väidetavalt ainuke ekspressionistlikus stiilis valitsusehoone maailmas. Esines ekspressionismi näiteid. Algul ei pidanud paljud inimesed seda märkimisväärseks. 20-date lõpus levis funktsioanalism tolleaegne moesuund. Näiteks perekond Kersoni villa Nõmmel, arhitekt Edgar Johan Kuusik ja Arhitekt Olev Siinmaa eramu Pärnus. Sageli oli tegemist pigem karditaolise majaga. Nurgelisus nagu klotsidest kokku pandud. Lintakende stiili tekkimine aknad ühes reas. Tallinnas Prantsuse Lütseum, Pärnu rannahotell (Olev Siinmaa ja Anton Soans), Tallinna Kunsthoone. Esindustraditsionalism Kadrioru administratiivhoone praegune presidendi kantseleihoone (Alar Kotli). Rõhutati just esinduslikkust ja lihtsust, kaugenemine funktsionalismist
E. Viiralt 7.Ehk tead, kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv „metskits“? J.Koort 8.Millisesse 3 tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930. aastail? 1)nn. Silmarõõmu-maalijad 2)realistlik vaesema rahva elu kujutamine 3)rõhutatult eestilikud motiivid 9.Nim. Kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eeslistad sina? Traditsiooniline eklektiline laad, funktsionalism 10.Millise stiili esindajad olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alar Kotli? Funktsionalism 19. Kunst II. Maailmasõja ajal. Abstraktne ekspressionism USA-s 1.Millistes tingimustes töötasid avangardistlikud kunstnikud II maailmasõja aegsel Prantsusmaal? Avangardismi suhtuti halvasti. Impressionismilähedane kunst oli eelistatud. (Põhja- ja lääneosas) Pariisis ei pööranud sakslased sellele tähelepanu. 2.Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? USAsse, peamiselt New Yorki. 3
Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931-34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma arhitektuurisuuna riiklikku soosimist. See avaldus eelkõige väärikate viimistlusmaterjalide (näiteks dolomiit) ja eestipärase ornamentika kasutuselevõtus fassaadikujunduses. Siiski ei kadunud nõndanimetatud valge funktsionalism, mille kõige tuntum esindaja oli pikki aastaid Pärnu peaarhitekt Olev Siinmaa, pärast vaikiva ajastu saabumist kuhugi, kuigi riigi esindusfunktsioone see enam ei kandnud. Kuulsaimad valge funktsionalismi esindajad valmisidki pärast 1934. aastat Pärnus: Rannahotell (1937) ja rannahoone (1939). Eesti funktsionalismi absoluutsesse paremikku kuulub kindlasti Siinmaa oma maja Pärnus Rüütli 1a, mis on valminud 1932, ja sama mehe projekteeritud villa Tallinnas Roosikrantsi tänaval (samuti 1932). 1930
Viiburi raamatukogu Paimio sanatoorium taburetid! Finlandia-talo Helsingis Professor Tammekannu villa Tartus. Eesti Funktsionalis m jõudis siia 1920. aastate lõpul. Õitseng oli 1930. Aastate alguses, kui ehitati selles stiilis rohkesti koole jt ühiskondlikke hooneid. Arhitekte: Herbert Johanson: Prantsuse lütseu m Westhol mi gü mnaasium. Edgar Johan Kuusik: Tallinna Kunstihoone (koos A. Soansiga) Individuaalelamu (Kersoni villa) Nur me 40. Olev Siinmaa: Pärnu rannahotell (koos A. Soansiga) Siin maa enda maja Pärnus Kalevi 1a. ROKOKOO Üldiseloomustus Ro ko koo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu aastatel 1730-1780. Suure ma tähtsuse o manda rokokoo vaid m õnel maal Prantsus maal, Inglis maal, Saksa maal. Rokokoo on e esk ätt sisekujunduse stiil, aga temast saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on e esk ätt õukondade ja aadlike stiil.
annaabi.ee 
