Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria ajalugu - 29 õppematerjali

Ajalugu >> Ajalugu
thumbnail
6
doc

Vana-Rooma ajaloost. Gladiaatorid

Keset amfiteatri areeni seisab soomusrüüsse riietatud mees, peas sulgedega kiiver, käes kilp ja mõõk. Teda on treenitud raskeks lahinguks, ette valmistatud võitlema elu ja surma peale. Tema vastas seisab teine samasuguse saatusega sõdalane. Mõlemad mehed teavad, et loetud minutite pärast lebab kumbki neist areenil ning ootab tribüünidelt pingsalt jälgiva rahvahulga otsust ­ elu või surm. Kui tänapäeval võib sellist vaatepilti näha vaid filmis, siis Vana-Rooma ühiskonnas oli gladiaatorivõitlus igapäevane meelelahutus. See vägivaldne ja verine vaatemäng lahutas meelt nii riigi tähtsaimatel meestel kui ka kõige lihtsamatel inimestel. Tänapäeval näeme selles traditsioonis vaid võigast vaatemängu ning peame haiglaseks inimeste huvi vaadata teise olendi julma avalikku piinamist, ometi ei saa me tänapäeva inimelu väärtustavas keskkonnas hukka mõista tolle aja tavasid ja tõekspidamisi, kuna selles kontekstis oli vere valamine meelelahutu...

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Spordiajalugu

SPORDIAJALUGU Marion Piisang ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles ...

Ajalugu → Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Teiseneb naise kuju. Kirjutatakse emadest, õdedest, naistest, kes on kellegi rindele saatnud ja asendavad neid töörindel (Aidõni ,,Tulised südamed", A. Kahhari ,,Naised", [Said Ahmadi ,,Mastan Baba"]. Sõjaaja proosale oli omane lihtne süzee. Pärastsõja aastail muutus juhtivaks zanriks taas proosa, proosast omakorda romaan. Peamiste teemadena käsitleti sotsialistliku ühiskonna arengut; nõukogude võimu kindlustamist külas; naise suuremat rolli ühiskonnas; usbekkide vanemat ajalugu, revolutsioonilise alge tekkimist; noorsooprobleeme; internatsionalismi. 49 Sulane ei tahtnud hobust kolhoosile anda. Vaimulik ja bai otsustasid võita ta enda poolele. Religioosne sulane keeldus sobingus osalemast. Ent hobune jäi haigeks ja suri. Sulane, kes nägi selles jumala karistust, läks mulla juurde. Too tõukas teda. Sulane nägi enda eksimust pühaduse suhtes 50 Õuduste pealtnägija, kes oli sündinud Buhhaara Emiraadis, jutustab seal valitsevast seadusetusest, töörahva raskest

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse. ARHEOLOOGIA - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühiskonna ajalugu. Arheoloogid uurivad perioodi, kus on olemas juba inimene ja

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944.

Kaks kuud pärast Jätkusõja algust vallutasid saksa väed Tallinna (28.august 1941). Eesti rahvas oli sissetungijate suhtes erimeelsed: osad nägid saksa vägede teenimises võimalust vastu astuda Punaarmeele, teised aga nägid nendes kui okupante ja kolmandad lootsid Vabadussõja (1918- 1920) kordumist (et kahe suurriigi okupeerimise vaheaegadel on võimalus välja kuulutada iseseisev Eesti ja seda kaitsta edukalt vabatahtlike väega). Kuid ajalugu ei kordunud. Sakslased okupeerisid Eesti alad vaatamata eestlaste põrandaaluse valitsuse väljakuulutatud vabariigile (19.09.1941). Nende okupatsioon kestis kuni 1944.a. veebruarini, mil algas teistkordselt 5 Punaarmee okupatsioon. K.Pätsi ja J. Laidoneri otsused hoida eestlasi sõja eest, olid olnud asjatud, sest eestlasi hukkus mõlemal rindel nii saksa vägede koosseisus kui ka Punaarmee

Ajalugu → Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Spordiajalugu

SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2

Ajalugu → Ajalugu
148 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Niguliste kirik

Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Niguliste kirik Ettekanne II kursus Tallinn 2009 Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2 Niguliste kirik kujutab endast kolmelöövilist hilisgooti basiilikat (algkirik oli 3- lööviline ja 4 traveega pseudobasiilika 3), millega idas liituv koor on pi...

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Eesti kultuuri ajalugu

Vene kultuuri mõju Eesti kultuurile aastast 1710 Vene kultuur Veel 17.sajandil oli Venemaa kultuuriliselt maha jäänud maa. Alles 17.sajandi lõpus olukord hakkas muutuma. Peeter I soosis läänelikku kultuuri,mistõttu vene õukonnas domineerisid saksa ja prantsuse tugevad kultuurimõjud. Niisiis vene kõrgkultuur on oma juurtega lääne kultuuris, kuid ajapikku on seda venestatud ning kohandatud suure rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased. Eesti talurahva jaoks tähendas Balti erikord karmikäelisemat ja senisest suuremat (orja)tööd, mille kõrval kultuurile aega ega jaksu ei jätkunud. Kadrioru loss Haapsalu raudteejaam Tartu Kivisild Kuremäe klooster Aastad 1880 - 1917 Vene profesionaalkultuur hakkas Eestis le...

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19

Ajalugu → Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Maastikuarheoloogia

Nii võib ühendada mitmete sarnaste arheoloogiliste leidude põhjal muinasaegsed asulad ühte kultuuri (näiteks Kunda kultuur Eestimaa aladel). Samuti on maastik aluseks inimasustuse kujunemisel. Näiteks omasid jõed ja järved suurt tähtsust muinasajal (ja ka tänapäeval): sealt saadi toitu kala näol kui ka joogivett, lisaboonusena andis veekogu transpordivõimaluse. Inimasustuse soodne paiknemine veekogude läheduses rajas tee ka kaugemate naabritega suhtlemiseks. Näiteks Eesti ajalugu on vahetult seotud geograafilise paiknemisega mere ääres, rahvusvaheliste kaubateede ristumiskohal. Niisiis uurib maastikuarheoloogia asustusüksuste, asustuskeskuste, asustuspiirkondade, asustusvõrgu, asustushierarhia jms olemust läbi aegade; teisalt käsitleb asustuse seoseid ümbritseva looduskeskkonnaga, erinevate maastikuliste valdkondadega, maastiku kasutamist sotsiaalses ja majanduslikus käitumises ning inimese ja looduse vastastikuseid suhteid ja mõjutusi.

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Cosa Nostra

[align=center][IMG]http://i35.tinypic.com/nq8ytg.png[/IMG][/align] [IMG]http://i34.tinypic.com/104gbbp.png[/IMG] [IMG]http://i33.tinypic.com/ncy5jq.png[/IMG] Maffia on sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jukude hendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku riga. Sna maffia oli algselt he kuritegeliku jugu nimi, prast hakati ka kutsuma nii teisi kuritegelike juke le maelma. Kige esimene maffia, ehk kuritegelik juk sai alguse Itaaliast, lhem asukoht oli Itaalia krval asuv saar Sitsiilia. Selle kuritegeliku grupeeringu nimeks sai Cosa Nostra. Cosa Nostra oli maelma tuntum maffia, sest ta oli ka kige esimene maffi mis oli kunagi tehtud. Maffia Cosa Nostra tegevus laienes vga kiiresti ja mne ajaprast oli maffia Cosa Nostra laienenud Sitsiilia saarelt mandrile. Mjuvimu laiendamiseks kasutas maffia raostmist ja hvardamist. See oli vga edukas vimu laiendamis viis, sest kik le maelma teatsid sel...

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Talurahva toidud

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.........................................

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Referaat - Vaaraod

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg ­ kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg ­ algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa ­ sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemi...

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
27
pptx

Vaaraod - Power Point

Kadri Kivirand EKL-4kõ Vaaraod Vaaraod Valitsesid 2920 - 332 aastat eKr Vana-Egiptuse kuningas Erakordselt suur võim Talle kuulus Egiptuses kogu maa Kõik täitsid tema käske Peeti jumala asemikuks maa peal Peeti päikesejumala Ra pojaks Vaaraode võim Muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas Vaarao võim oli piiramatu Käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid Pojad pärisid isadelt võimud Vaaraode naised olid olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised võimu näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040e...

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Talurahva toidud - PowerPoint

Talurahva toidud Kadri Kivirand EKL-4kõ Toidusse suhtumine ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta" ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ,,Pikk leem peab pere koos" ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita" ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus" ,,Rukis on maja peremees" ,,Ega kõik päevad ole saamapäevad, aga kõik on söömapäevad" Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ning pühi Vanad söögitraditsioonid (nõud/anumad) Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast Hapupiim piimapütis Kali või taar kapas või kaanega kannus Kahvleid ja lauanuge ei olnud Toitu lõigati tavalise töönoaga Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugad...

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Allveearheoloogia

Allveearheoloogia Referaat Tallinn 2010 Sisukord.............................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Definitsioon....................................................................................................... 4 3. Allveearheoloogia Eestis.................................................................................. 5 3.1 Leiud Eestis.......................................................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus........................................................................................

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Talupoja elu keskajal

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Lende Saluvee EKL1-kõ TALUPOJA ELU KESKAJAL Referaat Juhendaja: Priit Raudkivi Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Keskaeg (medium aevum) on ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele (476). Humanistide arvates oli see vahesein antiigi ja renessansi vahel, vaheaeg kultuuri arengus, "pimedad aastasajad". Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal, XVIII sajandil, mil sellega tähistati samuti antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ning ebakultuurseks peetud ajajärku. Seega sai keskaja mõiste juba oma tekkest peale küllalt halvustava tähenduse. Tänapäeval ei ole niisugusel eelarvamuslikul ja mõistmatul suhtumisel keskaega enam õigustusi. Seda perioodi võib pidada praeguse Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja looming...

Ajalugu → Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Süüria munklus vaimumaailmas

Süüria munklus vaimumaailmas See artikel rääkis selles, kuidas askeedid püüdsid elu mõista, millisena nad oma elu nägid ja kuidas nad vastavalt sellele püüdsid oma elu kujundada. Usk teispoolsusesse on suur osa nende elust ning nad pidid elama elu nii, et see kindlasti viiks nad ikka paremasse ellu peale elu ja mitte saada karistada viimasel kohtupäeval. Seksuaalsus oli neile täielikult keelatud, naine oli nende arvates maailma suurim patt, neil ei olnud lubatud naistega rääkida veel vähem siis neid puudutada, sest naine pidi askeedi viima halvale teele. Sama asi oli ka noorte poistga. Naised ja noored poisid olid seksuaalselt liiga ahvatlevad ja seovad inimest liialt maailma külge. Suureks probleemiks oli askeetide jaoks ka pollutsioon. Seda üritati igati vältida, näiteks peale öist jumalateenistust ei lubatud munkadel enam magama minna. Kui see siiski juhtus oli ka karistus vastav. Väga l...

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Söömine- joomine keskaegses Tallinnas

Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut SÖÖMINE- JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS ­ Inna Põltsam (Jürjo) Referaat Autor: Tallinn Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Toitumine.................................................................................................................................5 2. Toiduainete valik Liivimaal................................................................................................... 6 2.1 Teravili....................................................................................................................................................................6 2.2 Kaunviljad................................................................

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskaegse linlase toidulaud

Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut KESKAEGSE LINLASE TOIDULAUD Referaat Juhendaja: Ajaloolane Priit Raudkivi, Phd Tallinn 2011 SISUKORD# SISSEJUHATUS....................................................................................................2 1. TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL...........................................................2 2. LINNAELANIKU TOIDULAUD..................................................................2 3. JOOGID JA JOOGIKULTUUR......................................................................2 4. PIDUSÖÖMING............................................................................................2 5. ARGIPÄEVA TOIT........................................................................................2 KOKKUVÕTE......................................................................................................2 ...

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte

Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all ...

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas maailmasõjad oleksid võinud olemata olla?

Mart Linnas AI-11 Kas maailmasõjad oleksid võinud olemata olla? Maailmasõdade vajalikkuse või ebavajalikkuse üle on arutlenud juba mitu põlvkonda ajaloolasi. Selleks, et arutleda selle üle, kas maailmasõjad võinuks olemata olla, peame me teadvustama, kas sõdade põhjusteks olevaid konflikte oleks saanud ka teisiti lahendada. Ma nõustun kindlasti väitega, et Teine maailmasõda oli esimese jätk. Sõdadevaheliste jätkuvate konfliktide tõttu oli peaaegu võimatu et üks jääb ilma teiseta. Seetõttu olen ma vendunud, et juhul kui Esimene maailmasõda oleks ära hoitud, poleks ka teist toimunud. Esimese maailmasõja peamiseks põhjuseks peetakse Euroopa suurriikide imperialistlikke soove, mis sooviti saavutada teist...

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keegan'i "Esimene maailmasõda" ja "Teine Maailmasõda"

Mart Linnas Retsensioon John Keegan'i ,,Esimene maaimasõda" ja ,,Teine maailmasõda" põhjal Maailmasõdade kohta on tänapäevaks ilmunud lugematul hulgal teoseid, teadustlikke kui ka fiktsionaalseid. Miskipärast peetakse briti autori John Keegani teoseid üheks objektiivsemateks ning tasakaalukamateks. Siinkohal üritan ma tema teoseid hinnata ning võrrelda mõne teise ajalookirjandusliku teosega. ,,Teine maailmasõda" Esmapilgul näib raamat huvitava lugemisvarana, mis võiks anda uusi perspektiive sõjasündmuste kohta. 1989. aastal valminud raamat annab üldpildi II Maailmasõja sündmuste ning protsesside kohta. Teos on kuude peatükki, suuremate rindejoonte ning pöördehetkede järgi. Samuti laskub Keegan veelgi detailsemaks käsitledes diplomaatiat või sõjale järgnenud tagajärgedele. Kui võrrel...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Muhamedi elulugu

Muhamed I osa. I ptk. Legend: Jumal saatis Gaabrieli liivakotiga maaima liiva jagama. Saatan lõikas aga Araabia kohal koti katki ja kogu liiv kuivatas jõed ning järved. Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas. Iga 1200-1500 aasta tagant toimus suur väljaränne ülerahvastatud kõrbest Mesopotaamiasse, Süüriasse ja Palestiinasse. Neist tekkisi Assüüria ja Babüloonia maailmariigid (Kaldealased). · 6 saj. Algul kerkis antiikmaailma horisondile uus kõrbe...

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Skandinaavlaste põlvnemine

difusioon" kui ,,deemiline difusioon". Saami ja soome keel on need põlised keeled, mida Skandinaavias kõneldi enne germaani keele tulekut." Erinevalt vanemast teooriast oli uue teooria puhul ka keelemõju kahesuunaline. Seejuures arheoloogilised leiud kinnitavad uuemat teooriat - saamide eluala oli laiem ja nad olid seal juba ammusest ajast.28 Viimast arvati juba ka 18. sajandil, kui rootslased hakkasid uurima Skandinaavia ajalugu. Esialgseks põhjenduseks olid soome keelest pärit sõnad rootsi keeles, kuigi tegelikkuses läksid rootsi sõnad soome keelde ­ põhimõtteliselt oldi aga õigel teel. Lisaks sellele levis 18. sajandil ka juhtivate Taani ja Rootsi teadusmeeste seas teooria, et sküüdid olid skandinaavia põlisasukad ja soomlased nende järeltuilijad.29 Võib arvata, et skandinaavlaste puhul on tegu maaviljelusega tegelenud germaani hõimuga kes rändas Skandinaavia aladele ajavahemikul 7000-3000 e.Kr

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

KESKAJA INIMESE SUHE TEADMISTE JA MAAILMA MÕISTMISEGA.

KESKAJA INIMESE SUHE TEADMISTE JA MAAILMA MÕISTMISEGA. Lende Saluvee, EKL-1 kõ Keskaegne maailm oli väga erinev ja paljud selleaegsed ülestähendused on seotud üleloomulike jõududega ning kubisevad ka ebaharilikest olenditest (koerapeaga inimesed, merineitsid, ükssarved jne). Selle aja mõtlejate autoriteetideks olid kirik ja Piibel. Keskaegse arusaama kohaselt jagunesid kõik elusolendid kolme rühma: loomad, inimolendid ja hingelised olendid (inglid, deemonid). Herefordi katedraalis hoitakse Mundi kaarti, mida vaadates tundub, et kaart eirab igasugust loogikat. See meistriteos valmistati umbes 700 aastat tagasi. Kaart põhjustab siiani imetlust ja hämmingut. Teos on samaaegselt nii kaart kui ka keskaegne entsüklopeedia. Kaardi keskel asub Jeruusalemma linn. Kujutatud on kolme mandrit: Aasia, Aafrika ja Euroopa, lisaks veel 500 joonistust linnadest, mis sel aja...

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tallinna tekke problemaatika

aastatuhande algussajandite käsitsi valmistatud keraamikaga. Vaadeldud 1952.-1953. aastate kaevamistega lõppeski Tallinnas niinimetatud teaduslikust sihtprogrammist lähtuv akadeemiline uurimissuund. Järgmisel, 1954.aastal lülitusid tallinna vanalinna uurimisse restauraatorid ja on jäänudki tänaseni seda vedama. Nende tegevusel on kindel ehitusarheoloogiline suunitlus: uuritakse mõne ehitise, hoone- või kvartaliosa ajalugu. Üsna pikka aega juhendasid nende tööd kunstiajaloolased või arhitektid, arheoloogide abi ei kasutatud, mistõttu hulk hindamtut informatsiooni läks kaduma ­ pöörati ju kultuurkihi läbikaevamisel leiuainesele äärmiselt vähe tähelepanu. Suuremahulistest uuringutest tuleks nimetada dominiiklaste kloostri kaevetöid E. Tool-Marrani juhtimisel, kellega hilisematel aastatel liitus K. Aluve; Tallinna linnamüüri restaureerimisega seotud töid V. Raami ja R. Zobeli eestvedamisel ning T

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine

Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Ajaloo teaduskond Allan Tabri I aasta bakalaureuseõpe Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine Essee Õppeaine: Ajalugu Õpetaja: Mait Kõiv Tallinn 2011-10-15 1 Iga ühiskonna tugitalaks on inimlike väärtuste ning ideede panus kogukondlikku korraldusse. Käitumismustritel, mis ilmnevad teatud sotsiaalses koosluses, on oma kujunemislugu. Keskkond ja väärtustesüsteem, millega indiviid suhestuma peab, määratakse ühiskondlike printsiipide alusel, mis hiljem kujundavad terve kogukonna iseloomuliku pale

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Tartu Ãœlikooli asutamine

sajandi ja 18. sajandi algul igati arvestatav võistleja teiste selle aja ülikoolidega. Ta oli oma aja tasemel tänu Uppsala ja teistele Euroopa ülikoolidele. See ajajärk kujundas Tartusse elujõulise ja arengut vääriva teadus- ja kultuuritraditsiooni. Kuid tõeline õitseng saabus alles 19. sajandil. 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Järvelaid, P. Autori loengu konspekt. Tallinn, 2011. 2. Laur, M. Pajur, A. Tannberg, T. Eesti ajalugu. 2. osa. Tallinn: Avita, 1995. 3. Lepajõe, M (toim). Constitutiones Academia Dorpatensis (Academia Gustaviana). Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri. Tartu: TÜ Kirjastus, 1997. 4. Palamets, H. O alte Burschenherrlichkeit...Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu ülikoolis 1802-1917. Tallinn: AS Kirjastus Ilo, 2008. 5. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (1). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 12. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun