Poliitika ja kultuur · 1956-1965 SULAAEG · 1966-1972 uuendusliku liikumise haripunkt · 1973-85 seisakuaeg SULAAEG · Suurenes tegutsemisvabadus ja avatus igapäevaelus ja kultuuris · 1950. Aastate lõpust võimalused suhelda välismaaga · Tõlkekirjanduse teke · 1957. Raamatusari Loomingu Raamatukogu, 1958. Ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. Aastatel ajakiri Noorus · 50. Aastate lõpust üldine kultuurihuvi tõus · 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus
1950 Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 ajakiri ,,Tulimuld" · Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses? o Eestis Sotsialistlik realism Ülistatakse juhti Õigustab töölisklassi 1. kohal luule o Paguluses Koduigatsus Põgenemine Piiblitemaatika · Sula-ja seisakuaeg ( 60. 80.aastad) · Mis toimus kirjanduses? Millised suunad o Tõlgiti väliskirjandust, sari ,,Maailm ja mõnda" o Trükiarv kasvas o Tekkis raamatukultus o Ajakirjanduses: ,,Looming", ,,Keel ja kirjandus" o Luule 60-ndatel, proosa 70-ndatel · Kassetipõlvkond- kes kuulusid? o P.E Rummo, A. Suuman, J. Kaplinski, V. Luik, H. Runnel, A. Ehin
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest
keskse rolli 1957. aastal algatatud raamatusari "Loomingu Raamatukogu". 1958. aastal asutati ajakiri "Keel ja kirjandus", 60. aastatel pakkus väärt kirjanduslikku lugemist ka ajakiri "Noorus". 50. aastate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. Meelelahutust püüti asendada kõrgkultuuriga. 60. aastate keskpaigas tulid kokku esimesed biit- ja rokkansamblid ja kujunes välja hipiliikumine. 68. aastal korraldati Tartus üliõpilaste protestiaktsioon. Seisakuaeg Seisakuaja poliitilised pinged tõusid Eestis haripunkti 70. aastate lõpul, kui kommunistliku partei uueks juhiks sai Karl Vaino ja algas veneastamiskampaania. 70. aastate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused ja seejärel kirjutasid 40 Eesti kultuuritegelast ühise kirja, milles avaldasid muret ühiskondlike probleemide pärast. 70.aastatel oli süvenenud poliitiline pessimism ja inimesed kapseldusid eraellu
Luule 1956-1985 1. Mis iseloomustab sulaaega kirjanduses? 1950-ndate aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. a algatatud raamatusari ,,Loomingu raamatukogu". 1958 asutati ajakiri ,,Keel ja kirjandus", 60-ndatel pakkus väärtkirjanduslikku lugemist ka ajakiri ,,Noorus" 50-ndate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain ...
Kümned tuhanded tehased olid hävinud. Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupadest. 1953. a peale Stalini surma võtsid tema koha üle 3: L. Beria, G. Malenkov, N. Hruštsov. Lõpuks jäi Hruštsov üksi valitsema ja hakkas kritiseerima Stalini isikukultust, tegusid. 1963. a asendatakse Hruštsov veretu riigipöörde käigus, saadetakse pensionile. Võim läheb 3 mehe kätte, kellest on oluline ainult 1 – L. Brežnev (võimule 1964. a). Tema aega tuntakse kui stagnatsiooniaega (seisakuaeg); ta pööras tagasi sulaaja reformid. NSVL ja idabloki lagunemine Brežnev püsib võimul liiga kaua (1982ni). Tema võimuaeg oli seisakuaeg NSVLis. Stagnatsiooni väljendumine Ei suudetud toota piisavalt tarbekaupu – valitses defitsiit. Riigis lokkasid korruptsioon, ringkäendus, varimajandus Partei kõrgemad juhid (nomenklatuur) olid huvitatud ainult oma positsiooni säilitamisest
● K.Vaino – ENSV poliitik ja parteitegelane, EKP eelviimane I sektretär Selgita mõisted: ● Sotsialismileer – leer, rühmitus, kuhu kuulusid sotsialistlikud riigid ● Sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad ● VMN – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon ● VLO – sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit ● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine ● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine ● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse ● Glasnost – avalikustamis ja sõnavabaduse suurendamine
1.Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris,arenes perioodil 1944-1990 väljapool okupeeritud Eestit. 2.Teise maailmasõja lõppedes sai paguluskirjanduse keskuseks Rootsi, Lundis Eestvedajaks oli Bernard Kangro. 3.Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson. 4.- 5.sulaaeg 1956-1965 esteetiline tsensuur taandusja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes leebem. Seisakuaeg e. Stagnaaeg 1973-1985 võimuvahetus, mis tõi kaasa peataoleku. 6.suurenes tegutsemisvabadus tekkisid väiksed võimalused suhelda välismaailmaga 1957 algatatud raamatusari Loomungu raamatukogu 1958 asutati ajakiri Keel ja Kirjandus üldine kultuurihuvi tõus läänelik noortekultuur hipiliikumine 7.Kassetipõlvkonnaks nimetatakseEesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid"luulekassettidena.
STAGNATSIOON ¤ 1964. a. sunniti N. Hrustsov kõikidelt oma ametipostidelt tagasi astuma ning Nõukogude Liidu etteotsa tõsteti keskpäraste võimetega Leonid Breznev ¤ tema võimuletulekuga algasid riigis protsessid, millega loobuti järk-järgult ,,sulaaja" saavutustest ¤ algas stagnatsioon - poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg ¤ majanduse kohalik juhtimine allutati taas üleliidulistele ministeeriumidele Moskvas ¤ Breznevi aja reformid ja majandusuuendused ei taganud riigi arengut endises tempos: juurdekasv vähenes aasta- aastalt ning inimestel puudusid parema töö tegemiseks piisavad stiimulid ¤ Läänes käis samal ajal hoogne teaduslik-tehniline revolutsioon, millega Nõukogude Liit ei suutnud enam sammu pidada ¤ NSV Liidu majanduslikku krahhi aitas edasi lükata eelkõige
- avati Helsingi-Tallinna laevaliiklus. - Eesti oli üks väheseid piirkondi, kuhu lubati välismaalasi sisse. - Eesti kaudu jäeti välismaailmale NSV Liidust hea mulje. - Pöörati tähelepanu inimeste igapäevaelule (elukoht, riided, tarbekaubad) - Sulaajal kaob ära illusioon, et Eesti võib vabaks saada. - inimesed astusid Kommunistlikusse Parteisse. - Eestil oli majanduses iseotsustamis võimalus. · 1970 ja 80-ndate esimene pool Stagnatsiooni periood - seisakuaeg ühiskonnas - arengut ei toimunud - kommunistliku partei suur mõjuvõim - majanduslikud raskused - pidev defitsiit kaubapuudus (talongid) - demograafiline probleem eestlased hakkasid vähemusse jääma. - NSVL rahaloomine, koma saveticus - vene keele ja kultuuri jõuline peale surumine - looduse reostamine(suur ettevõtted, suur majandid ja sõjavägi.) - sotsiaalne pessimism käega löömine (alkoholism, enesetapud)
5. Milline oli kommunistliku partei roll NSV Liidus ja tema mõjuvõimu all olevates maades? a)kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu b) c) 6.Kuidas tegid sotsialistlikud riigid koostööd? a)majanduses: moodustasid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu b) sõjalises valdkonnas: moodustasid Varssavi Pakti 7. Milline märksõna kuulub millise NSV Liidu juhi majanduse ja poliitika kohta: Sulaaeg , suurtööstuse rajamine (industrialiseerimine), stagnatsioon (seisakuaeg), kolhooside rajamine (kollektiviseerimine), kommunismi ülesehitamise kava, massirepressioonid, GULAG (vangide tööjõu kasutamine), pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, käsumajandus Stalin Hrustsov Breznev majandus stagnatsioon poliitika sulaaeg
tootjaks. · Tööstuses oli põhirõhk endiselt rasketööstusel. (põlevkivi, energeetika, masinaehitus) · Kultuurielu muutus aktiivsemaks, seda perioodi nim. Ka ,,kuldseteks kuuekümnendateks" · Mõnel määral paranesid suhted läänega. Eestise jõudsid uued teadusharud: sotsioloogia, küberneetika, kunstisuunad · Eestis kuulati välisraadiojaamasid (Ameerika hääl) Stagnatsioon e. Seisakuaeg 1964 aastal sai NLKP juhiks Leonid Breznev. Esialgu kestis lahedam elu edasi, kuid 1968 kõik muutus. Põhjuseks sai Praaha kevade lämmatamine nõukogude tankide poolt. Osa inimesi ei leppinud korra karmistamisega, vaid hakkasid vastu. Neid inimesi kes keeldusid nõukogude võimu toetamast nimetati ,,teisiti mõtlejateks e. Dissidentiteks". Kritiseerisid inimõiguste puudumist, püüdsid saada või andsid välja keelatud kirjandust, püüdsid anda teateid välismaailmale.
jne.). Hrustsovi valitsusaega tuntakse, kui ,,kuldseid kuuekümnendaid", sest siis läks kõik hästi, hoolimata isegi sellest, et iga NSVL kodaniku tootlikkus oli väga väike, võrreldes nt. USA kodanikuga. Breznev hakkas uuesti karmistama tsensuuri ja muud. Hakkas käima välisvisiitidel. Mõlemate ajal oli majanduses põhirõhk rasketööstuse arendamisel. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. 8. Miks kujunes Nõukogude Liidus 1970. aastatel seisakuaeg? Ilmnes kehtiva reziimi suutmatus normaalselt toimida. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp).
ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „kasvatamine“ NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Brežnev: 1964 – 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) – Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine – (ehk sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi
jne.). Hrustsovi valitsusaega tuntakse, kui ,,kuldseid kuuekümnendaid", sest siis läks kõik hästi, hoolimata isegi sellest, et iga NSVL kodaniku tootlikkus oli väga väike, võrreldes nt. USA kodanikuga. Breznev hakkas uuesti karmistama tsensuuri ja muud. Hakkas käima välisvisiitidel. Mõlemate ajal oli majanduses põhirõhk rasketööstuse arendamisel. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. 8. Miks kujunes Nõukogude Liidus 1970. aastatel seisakuaeg? Ilmnes kehtiva reziimi suutmatus normaalselt toimida. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp).
Sulaaeg pehmendas re ziimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika ämbrisse astumine (Maisi ,,kasvatamine" NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Breznev: 1964 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine (ehk sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi
tunnistanud Saksa DV. Uus idapoliitika Brandti poliitika, suhete normaliseerimiseks Ida-Euroopaga. Sotsiaalne turumajandus Saksa majandusime, turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga. Thatcherism neokonservatism, eraettevõtluse pooldamine IRA Iiri Vabariiklik Armee, vastuterror protestantliku politsei vägivallale "Sula" Nikita Hrustsovi programm ühiskonna liberaliseerimiseks. Stagnatsioon ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades. VMN sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon VLO sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit Sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad. Sotsialistlik orientatsioon vähemarenenud riigid Aasias, Aafrika, Ladina- Ameerikas, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Suur hüpe kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga. Kultuurirevolutsioon vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole
· Tsensuur taandus · Oodati kaasaja elu tõetruud peegeldust ja usutavaid tegelasi. · Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet · 1960ndate lõpus toimus teatrikunstis murrang · mäng, müüt, rituaal · nn metafoorne draama · Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" · Inimesel pole muud valikut, kui leida ses määramatus maailmas elamist võimaldav hoiak. Tuhkatriinumäng 1970ndad ehk seisakuaeg, 1980.- 1990ndad · ühiskonna ja inimese vahekord · Tuntud tegija oli Mati Unt · 1980ndail ilmus eluloonäidendeid mineviku suurmeestest ja naistest. · Märksõnadeks said aegade seos, juurte otsimine, põlvkondade kett. · Teine märksõna oli sotsioloogiline teater ja Merle Karusoo, kelle eesmärk oli välja selgitada valupunktid ja pingekolded ning võimendada uuritavaid probleeme teatri vahenditega. (,,Olen 13-aastane") · 1980
kahjustus · Defektne toodang väärade juhtimisandmete tõttu asjassepuutuvaile · Ebapiisav kvaliteedi tagamine testimissüsteemi tõrke tõttu Kvantitatiivne: suurim lubatav seisakuaeg 4. Negatiivne · Asutuse maine kahjustamine Kvalitatiivne: hinnang mõju · Asutuse usaldatavuse langus välissuhetele · Koostöösuhete kahjustamine · Asutuse töö kvaliteedi usaldatavuse langus · Konkurentsipositsiooni kaotus 5.Rahaline · Uurimis- ja arendustulemuste volitamata avalikustamine Rahaline väärtus
Gerontokraatia - vanurite võim NSVL-is. NSVL - Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Sotsialistlik sõprusühendus - sotsialismimaad, mis olid NSVL-ga eriti heades suhetes (kõige kuulekamad NSVL-le) NT: SDV, Poola, Tsehhoslovakkia, Kuuba, Mongoolia, Ungari. Dissidentlus - vastupanu riigi ametlikule poliitikale. Stagnatsioon - Nõukogude Liidu suurenev mahajäämus lääneriikidest paljudes eluvaldkondades alates 1970. aastatest.(L.Breznevi valitsemisaeg = seisakuaeg) Plaanimajandus - riik suunab ja kontrollib majandust ning koostab riigile ja igale ettevõttele kohustusliku plaanid NSVL-is. (viisaastaku süsteem) Industrialiseerimine - rasketööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine - talude vägivaldne liitmine kolhoosideks Solidaarsus - Poola ametiühingukoondis, mis korraldas streike Poola kommunistliku valitsuse vastu aastal 1980. Looja: Lech Walesa
privilegeeritud majandusharu-sõjatööstuse. Tervikuna oli aga nõukogude majandusmudel end 1980. aastateks ammendunud TV ülesanded 1.Miks NSVL's korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sest tegutseti reaalseid fakte vaatamata. 2.Miks ebaõnnestus nõukogulik maisikasvatuskampaania? Polnud võrrelda etmeerikaga, sest polnud sobivaid tegureid. 3. Miks kujunes NSVL's 1970. aastatel seisakuaeg? NSVL's ei olnud pidev ülesminev poliitika ja majandus. + Breznev. 24-Eesti NSV Kommunistliku reziimi taastamine Eestis tõi endaga kaasa kogu ühiskonnaelu ümberkorraldamise: lammutati lõplikult senine kodanikuühiskond, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati riiklikule plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Nõukogude võimu kehtestamisse suhtus enamik inimesi eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu
Sündis Venemaal, Taust, päritolu Siberis 1947-48 töötas juured Ida-Virumaal Tapa veduridepoos tehnikuna. 1949 EKP keskkomitees Pärast EK(b)P 8 pleenumit kui Seisakuaeg, Käbinit Ametisse Karotamm langes süüdistati kasvava saamise "kodanliku natsionalismi asjaolud natsionalistina" põlu mahitamises alla Mõõdukas, laveerija, Täiesti umbkeelne, Isikuomadused, "Hundid söönud, oskas ainult vene keelt, mis mõjutasid
Piirati ja valvati suhtlemist välismaailmaga, teisitimõtlejaid represseeriti ning lastele püüti juba maast madalast kommunistlikku ideoloogiat sisendada. Majanduslik olukord riigis üha halvenes, lokkas korruptsioon ja varimajandus. Sõjatööstuse eelisarendamise tõttu kannatas rahvas mitmete toiduainete ja tööstuskaupade nappuse käes. Välispoliitikas jätkus külm sõda ja võidurelvastumine. Võidurelvastumist siiski üritati lõpetada, kuid edutult. Oli pikk stagnatsiooni- ehk seisakuaeg. Pärast Brežnevi surma said üksteise järel peasekretäriks kaks raugastunud kommunisti- Andropov ja Tšernenko. Surm: Suri 1982. aastal 10. novembril vanadusse. Ta suri une pealt. ANDROPOV Nimi: JURI VLADIMIROVITŠ ANDROPOV (1982-1984) Päritolu: Stavropoli kubermang, Vene keisririik KGB esimehena oli ta 1970. aastate lõpu-1980. aastate alguse NSV Liidus ainuke mees, kes teadis, millises seisus riik tegelikult on. Partei ja riigi juhtkonna järjest
· Isevalitsuse piiramiskatsed · Reformaatorid ja konservaatorid · Talurahvakpsimus kui Vene ühiskonna reformimise võti · Vene reformid kui katsed järele jõuda Läänele Isevalitsus on oma olemuselt konservatiivne, tagurlik, alalhoidlik jne. Kindlasti on see iseloomustus õige, kuid teisek on isevalitsuse eksisteerimiseks vajalik ka ühiskonna uuenemine, reformide teostamine. Kuid eksisteeris ka võimalus, et midagi ei tehtud ehk seisakuaeg. Reformide perioodidele võisid järgneda ka vastureformid. // Kõikide reformide initsiaatoriks ei pidanud alati olema võimul olev valitseja, kuid ta pidi reformile andma oma nõusoleku. Reformid Vene Impeeriumis olid efektiivsed siis, kui valitseja ise oli huvitatud reformide läbi viimisest. Kõik suuremad reformide perioodid on tagasi viidavad tõdemusele, et valitsejad olid huvitatud ümberkorralduste teostamisest
taktitu ja robustse käitumise kunstinäituse avamisel Moskvas · rahulolematus süvenes ka KP juhtkonnas väsimus ümberkorraldustest ja kartus Stalini-aegade uuest paljastamisest · 1964.a kutsuti puhkusel viibiv Hrustsov Moskvasse ja kõrvaldati võimult · rahvale toodi põhjuseks ,,kõrge iga ja tervislik seisund" · suri unustatuna 1971.a. tavalise pensionärina 3. Stagnatsioon ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades a) Leonid Breznevi aeg (1964 1982) · KP juhiks sai 58 aastasena · MN esimene A. Kossõgini majandusreform (1965) suurenes ettevõtete iseseisvus · reformipoliitika sumbumine, kuna Breznevile uuendused ei meeldinud, samuti Kossõgini autoriteedi kasv · majanduse ekstensiivne areng uued ettevõtted ja maavarade lademed · tööviljakus ja kvaliteet jäid tagaplaanile
loominguvabadus. Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hiisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. Stagnatsioon Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse jõudis stagnatsioon kõigis oma vormides taas pisut hiljem, pärast Tsehhoslovakkia rahvaülestõusu ("Praha kevade") mahasurumist Nõukogude vägede poolt 1968. aastal, mille järel tugevnes poliitiline reaktsioon, asuti suruma maha vabamõtlemist ja tihendati tsensuuri. 1965. aastal mindi kogu Nõukogude Liidus taas üle majanduse tsentraliseeritud korraldusele, kaotati kohalik juhtimine rahvamajandus-nõukogude kaudu ning taastati
3.vasta küsimustele Milles seisnes käsumajandus? Käsumajanduse tingimustes otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub või on piiratud. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks. Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel. Miks kujunes Nõukogude Liidus 1970.aastatel seisakuaeg? Ilmnes kehtiva režiimi suutmatus normaalselt toimida. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Brežnevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. Peatükid 24, 24 a Eesti NSV Täida lüngad ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile,
"liiduvabariikidest" ainsatena hiisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. 11 Stagnatsioon Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse jõudis stagnatsioon kõigis oma vormides taas pisut hiljem, pärast Tsehhoslovakkia rahvaülestõusu ("Praha kevade") mahasurumist Nõukogude vägede poolt 1968. aastal, mille järel tugevnes poliitiline reaktsioon, asuti suruma maha vabamõtlemist ja tihendati tsensuuri. 1965. aastal mindi kogu Nõukogude Liidus taas üle majanduse
· kontrollimise aeg; · hävitamisega seotud kulud (suurendavad tootmiskulusid). Üldise keskkonnateadlikkuse tõusu ja keskkonnaorientatsiooniga · seisakuaeg (tootmisprotsessist tingitud vm seisakud); juhtimiskontseptsiooni (green management) leviku taustal muutub jäätmete · ladudes (tooraine-, pooltoodete- või valmistoodangu) hoidmise aeg. probleemistik ettevõtetele üha olulisemaks ning on kaasajal sageli tähtsaimaks konkurentsieelise väljakujundamise komponendiks.
lõpptoodang. Tooraine materjalid, mis põhikoostisosana lähevad valmistoodangusse Abimaterjalid materjalid, mis lähevad valmistoodangu koostisesse, aga mille osatähtsus selles on väike. Nt liim mööblitööstuses Energeetilised abiained ei lähe lõpptoodangusse naturaalsel kujul nt süsi Materjali kasutamise aeg ettevõttes: o Töötlemisaeg o Kontrollimise aeg o Seisakuaeg o Ladudes hoidmise aeg Ettevõtte jaoks on oluline lühendada maksimaalselt materjalide hankimise ja lõpptoodangu tootmise ning turustamise vahelist aega. Seda püütakse teha nõudluse täpse määramise ja tooraine hankimise täpse ajastamisega Materjali kaod tekib praak ja jäätmed Ettevõte ja keskkond 1. Ettevõtte ökoloogiline keskkond Nappide loodusressursside kasutamine ettevõtete poolt ja keskkonnasaastamine tekitab
0 tükipreemia 4.0 Sotsmaks 15.0 Kontroll 28.0 Hankekulud 12.7 Seadmete energia 7.8 Valgustus ja küte 4.2 Maksud 9.0 Materjali käsitlemine 21.4 Hooldus ja remont 15.1 Seadmete kulum 15.0 Halduskulud 11.5 Seisakuaeg 1.6 kokku 175.3 1. Koostada aruanne, kus oleks paindliku eelarve alusel eelarvestatud kulud, tegelikud kulud ja hälbed 2. Kommenteerida hälbeid, mis on suuremad kui 1000 ning tuua välja arvatavad põhjused 3. Sõnasta, controllingu seisukohalt, missugused põhjused toetavad sinu arvamust a) Kas aruanne peegeldab tegelikkust, vastab tegelikele vajadustele b) Kas aruannet peaks muutma, kui peaks, siis kuidas Ülesanne 8.3
aasta septembris olid Sukov juba oma kaitseväe juhi ameti kaotanud, sest Hrustsov ei suutnud teda kontrollida. Üldises plaanis tuleb seda aega hinnata ka positiivselt - ühiskonna teatud mõttes vaimse vabanemise perioodi, maj edenemise periood (just 50. aastate teine poole) - negatiivne moment 1960. Hrustsovi majanduspoliitikas - tulemuseks see, et just tema ajal NSV Liit esimest korda hakkas välismaalt vilja ostma sisse, et oma rahvast toita. · seisakuaeg (stagnatsioon) - Breznev (1964-1982). Aga Molotov tegutses sel moel, mis Stalinile ei meeldinud - Molotov leevendas tsensuuriolusid just väliskorrespontentide suhtes. Esialgselt Breznev oli osanik Hrustsovi vastases vandenõus, aga ta ei olnud initsiaator ja võtmefiguur. Ajutiseks figuuriks pidi olema Breznev (KGB juht soovis tema asemel võimule, aga tahtis natuke oodata). Breznev saades võimule hakkas üsna oskuslikult tegutsema ja paari aastaga oli selge, et mingit
aastal. Jätkub sõjajärgsel perioodil. Selline areng on selgelt vastuolus ühiskonna ootustega. Ühiskonna suukorvistamine on oluline tunnus. Sõja ajal koondus võim suuresti NSVLi valitsuse kätte. Täitevvõim toimis sõjatingimustes efektiivselt. Parteiline võim oli küll jõuliselt alles, ent Stalin, olles mõlema võimu eesotsas, juhtis rohkem riiki valitsus- kui parteijuhina. - Sula-aeg: 1953-64 – Nikita Hruštšov - Seisakuaeg: 1964-82 – Leonid Brežnev - Gerontokraatia: 1982-84 – Juri Andropov; 1984-85 Konstantin Tšernenko - Perestroika: 1985-91 – Mihhail Gorbatšov Eesti NSV “valitsejad” ja võimuvõitlus - N. Karotamm - 1944-1950. - J. Vares. - Käbin ja tema meeskond – 1950-1978. - K. Vaino – 1978-1988. EKP juht. Sai ootamatult juhiks seetõttu, et Käbinit käsitleti juhina, kes mõtleb rohkem liiduvabariigi kui Moskva huvidele
Rahvastik. Euroopa ja kogu maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal: Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas ligikaudu 8085 miljonit inimest. Aastaks 1600 ulatus rahvaarv 100110 miljonini ning 1800. aastaks 185190 miljonini. Kogu maailmas oli 1500. aastal rahvaarvuks 400 miljonit ning 1800. aastaks juba 900 miljonit. Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused: 17. sajandil oli Euroopa demograafilises arengus seisakuaeg, mil rahvaarv kasvas kolm protsenti. Rahvaarvu kasvu pidurdasid nii sõjad, näljahädad kui ka suuremad viimased katkupuhangud. Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest: väitis, et ees ootab näljahäda. Rahvastik suureneb, kuid toiduainete kasv jääb napiks. Suurima rahvaarvuga riigid: Suurimaks rahvaarvuga riigiks kogu läbi varauusaja oli Prantsusmaa, kus elas 35 miljonit elanikku. Varauusaja lõpuks jõudis Prantsusmaa
Graafikud mitmed maalikunstiga tegelevad kunstnikud tegelesid ka graafikaga - Kaljo Põllu (graafikaseerija ,,Kodalased" sellest pilt ,,Päikesevaene"), Viive Tolli töötas välja oma isikupärase stiili, tegi palju lasteraamatute graafikaid. Concordia Klar. Skulptorid Ülo Õun (,,Isa ja Poeg")ja Jaan Stoar (Tammsaare kuju Tammsaare pargis) 80-datel aastate esimesel poolel erilisi muutusi ei toimunud. Väljakujunenud suunad domineerisid edasi. Teatavas mõttes oli see seisakuaeg. 80-date keskpaigas kerkib esile uus kunstnike põlvkond Etva Riia Kokamägi, Raoul Kurvits, Andres Talvi, Jaak Arro. Nemad said uue stiili esindajateks. Häppening ja performance. 1986 T - uus rühmitus kunstnikele. Korraldasid performance taolisi asju. Näitus ,,Ma ei ole kunagi käinud New Yorgis" tegemist oli Nõukogude Eesti kunstnikega, kes ei olnud läänes käinud ja kelleni uued suunad jõudsid palju hiljem ja teatavate moonutustega
september Saksamaale. 29. september – Lahingutegevus Lääne-Eesti saartel. 24. november 8. oktoober Tehumardi öölahing. 1945 kuni 8. maini Saksa sõjaväes teenivate eestlaste võitlus Tšehhoslovakkias ja Saksamaal. 10. aprill – 8. Eesti laskurkorpus Kuramaa lahinguis. mai kuni 15. USA armees ja laevastikus teenivad eestlased Vaikse ookeani lahinguis. augustini Sõjajärgne stalinismi-, liberaliseerimis- ja seisakuaeg (1945–86) Venelaste tulekul alanud arreteerimislaine jätkumine; tööstuse erasektori kaotamine; 1945 algas eestlastest metsavendade võitlus, mis jätkus ka järgmistel aastatel (metsades u 15 000 relvastatud meest). Venelaste ja muude NSV Liidu rahvaste hulgalise sisserännu algus (Eesti rahvaarv jaanuar oli 6 sõja-aasta jooksul vähenenud 282 000 inimese, s.o ühe neljandiku võrra).
N. Hrustsov saatis Malenkovi juhtima väikest elektrijaama, Molotov läks Mongoolia partei juhiks. Marsal Zukov kaotas oma ameti, sest N. Hrustsov ütles, et ainult tema käsul liiguvad tangid siin riigis. NSVL hakkas kulla eest ostma viljatera. 1964, N. Hrustsov kõrvaldati väikse paleepöördes. N. Hrustsov dikteeris oma mälestused, väga tähtis dokument tänapäeval (Ta salaja saatis koopiad läände). Ajaloo allikana on see ebausaldusväärne. Seisakuaeg (stagnatsioon)- L. Breznevi aeg. Ta ei olnud inimeste poolel, kes võtsid maha N. Hrustsovi võimult. Hakkas väga oskuslikult oma võimu kindlustama, ta sai liidu vabariigi juhid, keskkomitee aparaadi liikmed enda poolele inimliku suhtumisega. Isegi ei muutnud nomenklatuuriliikmeid. Stabiilsust tõlgiti kui stagnatsiooni. Breznev vananes ning tema ümberolev seltskond vananes samuti. Uusi liikmeid parteisse võeti vähe, mis põhjustaski Gerontokraatia. Poliitilised istungid olid
Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hilisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. Stagnatsioon ja venestamine Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse jõudis stagnatsioon kõigis oma vormides taas pisut hiljem, pärast Tsehhoslovakkia rahvaülestõusu ("Praha kevade") mahasurumist Nõukogude vägede poolt 1968. aastal, mille järel tugevnes poliitiline reaktsioon, asuti suruma maha vabamõtlemist ja tihendati tsensuuri. 1965. aastal mindi kogu Nõukogude Liidus taas üle majanduse tsentraliseeritud korraldusele, kaotati
Karakterite väljajoonistamise ja olustiku kirjeldamise asemel asetas ta pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Jutustuste peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus. Peategelane püüdleb keskpärasusest ja argisusest välja. 1970. aastate algusest süveneb Undil äratundmine, et ideaali poole liikumine on ülimalt keerukas. 1970.-1980. aastad e seisakuaeg Ühiskonna- ja kirjanduselust üldiselt 1970.-1980. aastaid Nõukogude Liidus on nimetatud seisaku- e stagnatsiooniajaks. Ühiskonna areng takerdus. Eesti NSV oli maailmas esirinnas raamatutiraazide, alkoholi tarbimise ja enesetappude hulga poolest. Piirati poliitilisi vabadusi, kuid inimeste eraellu sekkuti vähem kui sõjajärgsetel aastatel. Märgatavalt tugevnes tsensuur, kirjanduses oli seepärast tähtis alltekst
hakatakse mastaapselt rajama agrotööstuskoondisi. On mõte see, et taheti ühendada põllumajandussaaduste tootmine ja nende töötlemine. Tekkisid tohutud agrotööstuskompleksid, millele kasvasid peale Moskva ametkonnad, keskaparaat suurenes, kaasnes üsna kiire bürokratiseerumine, maj efekt jäi tagasihoidlikuks. Ka Gorbatšov mingit võluvitsa ei suutnud leida. demograafilised probleemid- seisakuaeg tõi kaasa ka elanikkonna vähenemise ning oluliseks probleemiks muutus see, et NL tuumikalade elanikkonna loomulik juurdekasv oli tagasihoidlik. Kesk-Aasia liiduvabariikides oli elanikkonna juurdekasv väga kiire, ületades 3-4 korda. Tõi kaasa selle, et nendes piirkondades rahvas hakkab üle NL valguma. Tekitas juba tollal probleeme Moskvas, Leningradis, teistes linnades.
sellele Hommikumaad kreeka-katoliku usu alasid, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud Moskva suurvürstiriigi ning islamiusulise Türgi kontrolli alla. Mõlemad riigid oli eurooplase arusaama kohaselt despootlikud ja euroopalikele tavadele võõrad. Rahvastik Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas hinnanguliselt 8085 miljonit inimest. 1600. aastaks kasvas Euroopa rahvaarv 100110 miljonini ning aastaks 1800 185190 miljonini. 17. saj. oli Euroopa demograafilises arengus seisakuaeg, mil rahvaarv kasvas vaid 3%. Rahvaarvu kasvu pidurdasid nii sõjad, näljahädad kui ka viimased suuremad katkupuhangud. Euroopa suurima rahvaarvuga riigiks oli läbi kogu varauusaja Prantsusmaa, kus 18. saj. lõpul elas 35 miljonit elanikku. Varauusaja lõpuks jõudis rahvaarvult Prantsusmaa kannule Venemaa. Keskmine prognoositav eluiga ei ületanud varauusajal Prantsusmaal 30 ja Inglismaal 35 aastat. Keskmise eluea näitaja viis eelkõige alla laste kõrge surevus