Elektrostaatilise jõu all elektronid ja augud liiguvad teine teise suunas ja kokkusaamisel rekombineeruvad. Rekombineerimisel toimub elektroni energia vähendamine, millega kaasneb elektromagneetilise kiirguse väljastamine (emiteerimine) nähtava valguse piirkonnas. Sellest tuleb emiteeriva kihi nimetus. Juhtimise viisid: PMOLED - (PM) passiivmaatriksiga. Sellistes kuvarites kasutatakse ridadeks ja tulpideks kujutise laotuse kontrollerid. Selleks, et piksel valgustada, tuleb sisse lülitada vastavad tulp ja rida: nende ristumiskohas piksel hakkab väljastama valgust. MPOLED kuvarid on soodsad, aga ridadega kujutise laotuse vajadus ei võimalda teostada suured kuvarid hea pildi kvaliteediga. AMOLED - (AM) aktiivmaatriksiga. Iga piksel juhitakse otseselt, nii nad saavad kiirelt pilti kuvata. AMOLED kuvarid võibad olla suured ja tänapäevaks on juba loodud kuvarid suurusega 40''. Kuid nende tootmine on kallis pikslite juhtimise keeruka süsteemie
komponendid. 17Mis on siin (inglise keeles BUS)? Süsteem, mis tegeleb data edastamisega seadmete vahel 18Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on informatsiooni põhiühik. Üks bitt vastab ühele kahendsüsteemi arvu kohale.Kaheksa bitti moodustavad baidi.Bait on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. 19. Mis on piksel? Ühik , Piksel on pildi teravus. Mida suurem piksel , seda selgem pilt. 20. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks? Suurt muutmälu , erinevaid kaarte mis lihtsustavad ja kiirendavad (nt . videokaart jne ) 21. Nimeta arvuti liike näited! Lauaarvuti , pihuarvuti , tööjaam 22. Millised on kolm põhilist andmeedastuse viisi arvutite vahel (kuidas jõuab info arvutist arvutisse)
keskkonna vaatlemiseks, mõõdistamiseks ja seireks samuti CCD kaameraid. 5.Digitaalse kaamerate tüübid (2 OSA OPTIKA –digitaalne toodang) maatrikskaamerad 4 kandilised pildid, formaadi järgi, vaateväljanurga järgi, fookuse järgi (väiksed . ja ribakaamera. 1. Väikese formaadilased kaamerad, mis teevad pilte suuruses 1000*1000 kuni 200*300 pikslit 2. Keskmise formaadiga digitaalsed kaamed 4000*400 pikslit 3. Suure formaadiga kaamerad 6000*6000 6.Piksel kui digitaalse kujutise element. Digifotokaamera sensori piksel on kindlate mõõtetega, objektiivid on fikseeritud fookusekaugusega, sellele vastab pikslile alati teatud mõõtmetega ruudukujuline ala maapinnal.iga sensori piksel registreerib GSD-ga defineeritud alalt lähtuvat energiat. Üks diood salvestab ühe piksli. Piksel on punktide (footonite) hulk, mis mahub täpselt ära ühele dioodile. 7.Digitaalse kujutise suurus.
"kastigraafika") ja on kasutusel vaid vananenud arvuteil. Jooniseid sel juhul koostada ei saa. Graafiline kuvar esitab nii sümboleid kui pilte, sest tema ekraaniväli on jaotatud suureks hulgaks väikesteks punktideks- pikseliteks (pixel = picture element) ning nendest punktidest võib koostada kujutisi. Värvikuvaril võib punkt olla mitut värvi ja sel juhul on pilt muidugi värviline. Mida tihedamalt on ekraanil punkte (mida väiksem on piksel), seda kvaliteetsem on kujutis. Kunagi alustati 350 pikselist 200 reas, jõuti siis 1024 pikselini 1024 reas. On olemas ka kuvareid, millel on 4096 pikselit 4096 reas. Sel juhul on tegu kallite eriseadmetega, nn. kõrglahutuskuvaritega, mida tarvitatakse eelkõige seal, kus taoline kuva kõrge kvaliteet on hädavajalik kartograafia, joonestamine jne. Tööpõhimõte: Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused
umbes 4 miljardiga. 16 bitti või 65K 65,536 värvi Siinkohal on sobilik seletada lahti ka (HiColor) värvide saamise lugu, 24 bitti (True 16 777 216 Color) värvi 32 bitti (True 4 miljardit värvi Color) teoreetilisest seisukohast. Nimelt ekraani piksel võib tegelikult kuvada loendamatul hulgal erinevaid värvitoone, kuid piirid seab põhiliselt just graafika tekitamisele kuluv mälu, sest näiteks 256 värvi puhul kulub iga piksli peale täpselt üks bait mälu. Mitu bitti ühe piksli kujutamiseks kulub ehk mitu värvi on võimalik tekitada, määrab suurus nimega värvisügavus (Color Depth), mida mõõdetakse bittides. 256 värvi puhul on värvisügavuseks 8 bitti, kuid tänapäeval on kasutatavamateks
18. Mis on siin (inglise keeles BUS)? Siin on ports juhtmeid, mille kaudu saadetakse infot ühest arvutikomponendidst teise. 19. Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on ühekohaline kahendarv (arv arvusüsteemis, mille alus on 2; Võib omada väärtust 0 või 1). Bait on kaheksa kohaline kahendarv (Võib omada väärtusi 00000000 ... 11111111; (0 ... 255 kümnendsüsteemis)). 18 .1 bitt on 8 baiti 20. 19. Mis on piksel? Piksel on arvutis töödeldava (ka ekraanil) pild kõige väiksem osa 1 punkt pildis. 21. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks? Kiiret protsessorit (suurel sagedusel töötavat). Lisaks: kiiret ja suurt RAM mälu, kiiret kõvaketast. 22. Nimeta arvuti liike näited! Personaalarvuti (lauaarvutid, sülearvutid), serverid, pihuarvutid, erinevad integreeritud arvutid
On tõsi, et kuigi värviline kuvar tundub silmale ilusam, ei ole ta alati just tarvilik. Teine oluline liigitus on tärk- ja graafiline kuvar. Tärkkuvar võimaldab ekraanil esitada ainult sümboleid (tähed numbrid, kirjavahemärgid ja nn. "kastigraafika") ja on kasutusel vaid vananenud arvuteil. Jooniseid sel juhul koostada ei saa. Graafiline kuvar esitab nii sümboleid kui pilte, sest tema ekraaniväli on jaotatud suureks hulgaks väikesteks punktideks piksliteks (piksel = picture element) ning nendest punktidest võib koostada kujutisi. Värvikuvaril võib punkt olla mitut värvi ja sel juhul on pilt muidugi värviline. Mida tihedamalt on ekraanil punkte (mida väiksem on piksel), seda kvaliteetsem on kujutis. Kunagi alustati 350 pikselist 200 reas, jõuti siis 1024 pikslini 1024 reas. On olemas ka kuvareid, millel on 4096 pikslit 4096 reas. Sel juhul on tegu kallite eriseadmetega, nn
(http://et.wikipedia.org/wiki/Punane#Punase_saamine ) Tehnoloogia: Punase värvi lainepikkus on oluline faktor laserite tehnikas punased laserid, CD-d. Kuigi punaseid lasereid on hakatud asendama sinistega, sest punase pikem lainepikkus toob kaasa rohkema ruumi hõivamise CD-l. Punast valgust kasutatakse ka pimedas nägemiseks, kuna kepikesed inimese silma võrkkestal ei ole punasele värvile nii tundlikud. Värve kasutatakse ka ekraanides. Kasutatakse RGB lähenemist, kus piksel on jagatud kolmeks- punaseks, roheliseks ja siniseks. Värv saavutatakse valgusfiltritega. Samuti kasutatakse punast fotograafias must-valgete piltide tegemise puhul on fotokasse paigutatud punane filter, mis suurendab kontrastsust. Punast valgusallikat kasutatakse ka pimikus "turvalise tulena", kuna see ei kahjusta fotopaberit ja filme. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Red#In_science ) Veel kasitatakse punast kasutatakse nt ilutulestikurakkettides, kus tekitatakse seda kloori
omavad juhtivustasemeid isolaatorist juhini. Enamus tänapäevased OLED-id on kahekihilised ja baseeruvad järgneval skeemil: 1. Katood (-), 2. Kiirgav kiht, 3. Kiirguse eraldumine, 4. Juhtiv kiht, 5. Anood (+). OLED ekraanid võivad kasutada kas passiiv-maatriks (PMOLED) või aktiiv-maatriks pikslite adresseerimise skeeme. Aktiiv-maatriks OLED-id (AMOLED) vajavad õhukest transistorite kihti tagaküljel, et lülitada iga individuaalne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane. OLED tehnoloogia eelised ja puudused Orgaanilised materjalid : - nad kannatavad väikseid pingeid - aeglased - tundlikud kõrgetele temperatuuridele - ei sobi kokku tava elektroonikaga - ei kannata õhu niiskust ja hapnikku
Mitmel pool jõe kallastel on märgata kobraste ja metssigade tegutsemisjälgi. Kunagised jõesängid pakuvad kudemispaiku paljudele kaladele. Pedja jõe paremal kaldal kasvab uhke mitmeharuline Musutamm, millel kaunis legend. Legendi järgi armunud kunagi kohalik talupoeg ja Vetevana tütar ning tamme asukoht olnud nende kokkusaamispaigaks. Vetevana sattus keelatud armastust nautivale paarikesele peale ning käskinud Piksel mõlemad surmata. Piksel hakanud armastajapaarist kahju ning muutis ta nad hoopis tammeks. Kohati kulgeb rada läbi tihedate põõsastike, kus valitsevad lodjapuu, türnpuu, paakspuu ja mitut liiki pajud. Raja kaugeimas punktis aitab jõge ületada sinna 1975. aastal ehitatud rippsild. Enne rändama minekut tuleb arvestada, et Alam-Pedja kaitsealal on piirkondi, kuhu igal aastaajal minna ei tohi - sestap tasub end eelnevalt kurssi viia vastavate infomaterjalidega.
avariisignalisatsioonis. Vedelkristallkuvar ehk LCD (Liquid Crystal Display) on kuvari tüüp, mis kasutab vedelkristalltehnoloogiat. Vedelkristallid ise otseselt valgust ei kiirga. LCD’sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu nt arvuti kuvarid, televiisorid, seadme infotablood, lennuki kokpiti displeid jne. Kuna LCD ei kasuta fosforeid, ei teki LCD’del pildi sissepõlemist. Värvilised vedelkristallekraanid koosnevad pikslitest ning iga piksel koosneb punasest, rohelisest ja sinisest alapikslist, mille kombineerimisel erinevatel tugevustel on võimalik näidata erinevaid värve. Mario Ollino AA-13
Monitori lahutusvõimeks nimetatakse ekraanipildi eristatuse astet (teravust, kui selge on pilt), mida mõõdetakse pikselites horisontaal- ja vertikaalsuunas. 640x480 kuni 1600x1200 pikselit (horisontaal- ja vertikaalsuunas). · Punktisamm Monitori pikseli (pildipunkti) samm väljendab üksikute pildipunktide vahekaugust monitori ekraanil ja seda mõõdetakse kümnendikes millimeetrites. Kaasaegsetel monitoridel on see 0,25-0,28 mm. Piksel ehk pixel on lühend sõnast picture element. Pildi (graafikakujutise) väikseim element. Värvimonitoris koosneb iga piksel kolmest värvipunktist. Printerid kolm erinevat tüüpi nõel-, tindi- ja laser/LED printerid. Igal printeritüübil on oma kulumaterjal (lint, tint, tahm). Kodukasutajatel on tänapäeval tindiprinterid, asutustes kasutatakse valdavalt laserprintereid. Laserprinterid on kõige kallimad, kuid suure töökoormuse juures tulevad nad
,,Maril oli siiski õigus," ............möönis.......... (möönma (lihtminevik)) ta. 12. Tõmmake õigele variandile joon alla. Kui mõlemad on õiged, siis mõlemale. mõtelda mõelda alkoholilembeline alkoholilembene ütelda öelda gümnaasiumite gümnaasiumide sulgen sulen hägune : häguse hägune : hägusa lõpeb lõppeb ei kõlbanud ei kõlvanud piksel : piksli piksel : pikseli siirdama Mis tüüpsõna järgi seda pööratakse? tõmbama da-infinitiiv: siirata kindla kõneviisi ainsuse esimene pööre: siirdan 7 tud-vorm: ......siiratud........... süda küündima Mis tüüpsõnade järgi seda pööratakse? Muutuma(küündin)/sündima(küünin) Arv .........küündib v küünib............ sajani. Maailmaklassi .........küündiv..........
) Tööpõhimõtted Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad polariseeritud valguse võnkesuunda 90° võrra, kuna molekulid on vedelkristallis teineteise suhtes väändunud. Kui vedelkristalli läbib elektrivool, joonduvad selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust. Värviline LCD Värvilised vedelkristallekraanid töötavad samadel põhimõtetel, aga iga värviline piksel koosneb punasest, rohelisest ja sinisest alapikslist, mille kombineerimisel erinevatel tugevustel on võimalik näidata erinevaid värve. Valgele taustvalgustusele lisavad värvi värvifiltrid. Materjalid Klaas on põhiline tugimaterjal ekraani erinevate komponentide jaoks, kuid on ka funktsionaalmaterjal näiteks värvifiltrites. Polarisaatorina on kasutusel PVA (polüvinüülalkohol), mille molekulid on üheteljelise venitamise
Monitorid Arvutikuvar ehk arvuti monitor on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Algselt kasutati monitorideks 20. sajandil sarnast tehnoloogiat, mis ka telekate puhul, kus peakomponediks oli kineskoopkuvar. Erinevaid monitori suurusi on väga palju. Resolutsioonide suhtes pakutakse üldiselt 1280 x 1024 kuni 3840 x 2160 pikslit. Üldlevinud on FULL HD ehk 1920 x 1080, mis tähistab pikslite arvu monitoril. Iga piksel on võimeline näitama erinevat värvi. Pidevalt arenevas ühiskonnas muutub ka pikslite arv monitoril aina suuremaks, sest mida suurem arv piksleid - seda teravam ja tõetruum pilt. Samuti oluliseks aspektiks on ekraani kaadrisagedus (Hz) ehk võime kuvada vastav arv pilte ehk kaadreid sekundis. Harilikult on monitorid 60 hertsised, kuid mida rohkem, seda parem! Suurem arv kaadreid sekundis tagab sujuvama ning reaalsemana tunduva pildi
arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Lahutusvõime - Pildi detailide eristatavuse aste, mida mõõdetakse näit pikslite arvuga tolli kohta (ppi) Värvisügavus - Antud riistvara või tarkvara poolt kuvatav erinevate värvitoonide koguarv.
MITMEVÄRVILISED KUVARID Tänapäeval on kõige enam levinud mitmevärvilised kuvarid. Mitmevärviliste kuvarite puhul tuleb sisse tuua mõiste RGB inglise keelsetest sõnadest Red, Green ja Blue, mis tähendavad, et monitoris on kolm katoodkiiretoru, mille abil tekitatakse ekraanile värvid. Need värvid saadakse, segades omavahel punast, rohelist ja sinist värvi. Erinevate monitoride puhul on saadud toone erineval hulgal, alates 16 ja lõpetades umbes 4 miljardiga. Ekraani piksel võib tegelikult kuvada loendamatul hulgal erinevaid värvitoone, kuid piirid seab põhiliselt just graafika tekitamisele kuluv mälu, sest näiteks 256 värvi puhul kulub iga piksli peale täpselt üks bait mälu. Mitu bitti ühe piksli kujutamiseks kulub ehk mitu värvi on võimalik tekitada, määrab suurus nimega värvisügavus (Color Depth), mida mõõdetakse bittides. 256 värvi puhul on värvisügavuseks 8 bitti, kuid tänapäeval on kasutatavamateks sügavusteks 24 ja 32 bitti
tuleb uuesti laadida ja PC-de puhul tuleb selleks üheaegselt vajutada klahve Ctrl, Alt ja Delete. 8. Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Arvuti käivitamisel annab buudihaldur kasutajale võimaluse valida, kumba opsüsteemi laadida. Mõned buudihaldurid võimaldavad kasutada ka rohkem kui 2 opsüsteemi ning sel juhul on tegu multibuutimisega. 9. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Arvuti ekraanile kuvatav pilt koosneb neljakandilistest elementidest – pikslitest - ja mida suurem on pikslite arv ekraani pinnaühiku kohta, seda teravam paistab silmale pilt. Tegelikult koosneb iga piksel kolmest eri värvi punktist – punane, roheline ja sinine (RGB – Red, Green, Blue). Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone.
kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem, kui teisest otsast. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda.
digitaalreziimis ning tagasiühilduv VGA-ga analoogreziimis. DVI standardit kasutatakse põhiliselt videokaartidel, monitoridel, digitaalsetel projektoritel ja televiisoritel. DVI liides kasutab digitaalset protokolli, milles pikslite valgustatus edastatakse kahendkujul. Kui kuva töötab loomuliku eraldusega, siis loeb kuvar iga piksli heleduse, värvi ning seab kuvapiksli samale heledusele ning värvile. Sellisel juhul vastab igale pikslile väljundpuhvris üks piksel kuvas. Võrdlusena võivad analoogsignaaliga iga piksli valgustust ning värvust mõjutada tema lähedal olevad pikslid, lisaks ka elektriline müra ja muud tegurid, mis analoogsignaali moonutavad. DVI andmeedastusformaat põhineb PanelLink jadaühenduse formaadil, mis töötati välja pooljuhtide tootja Silicon Image korporatsiooni poolt. Digitaalvideoliides kasutab minimaalse üleminekuprotsessiga diferentsiaaset signaaliedastust(TMDS). Ühekordne DVI ühendus koosneb
objekti paremaks tundmaõppimiseks ning otsustuste tegemise protsessis. 24. Vektor ja raster andmemudel (põhimõte, teisendused, head vead). Raster andmemudel - ruum on jaotatud kindla suurusega ruutudeks ehk võrgustikuks. Ühte võrgustiku elementi e rakku nimetatakse piksliks. Raster andmemudeli kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. Igal pikslil on kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Piksel – digitaalpildi väikseim kahemõõtmeline element, millele saab sõltumatult kinnistada atribuute Miksel – piksel, millele vastaval geograafilisel alal vastab mitu nähtust. Tekib alati kahe nähtuse piiril ja juhul kui nähtuse variatsioon on suur võrreldes piksli mõõtmetega. Kaardiobjektid moodustuvad rasterstruktuuri korral järgmiselt: 1. Punkt – üks piksel 2. Joon - reas asetsevad pikslid
Def nn sihtfunktsioon, mille miinimumi otsitakse (otsitakse taimkatte muutujate väärtusi, mille korral mõõdetud heleduskordajate ja mudeli abil arvutatud heleduskordajate erinevused oleksid minimaalsed). Minimeerimise protseduuri saab juhtida valides kitsamad või laiemad lubatud määramatuse piirid otsitavatele parameetritele. 19. Paljukanalilise skanneri pilditöötlus. Kujutise klassifitseerimise meetodid. Klassifitseerimismeetodid: Iga piksel on tõlgendatav kui punkt (vekto) heleduskordajate n-dimensionaalses ruumis, kus n on kasutatav spektraalkanalite arv. Klassifitseerimisülesanne seisneb teatud klasside väljaaeraldamises punktiparves. Klasteranalüüs rühmitamine, spektraalsete tunnuste poolest lähedased. Spektraalsed klassid ja informatsioonilised klassid (metsanduslik tunnus, maaktte tüüp jne alusel eristamine). Leida sellised spektraalsed klassid, mis oleksid tõlgendatavd meid huvitavate
vedelkristall ise ei eralda valgust. See tingib selle, et LCD puhul ei ole nii head kontrastid ja nii head mustad värvid, kui CRT kuvaril. Valgus paistab kolmele põhivärvilisele filtrile, mis moodustavad ühe piksli. https://www.youtube.com/watch?v=0B79dGR19Tg Plasma kuvarid: Tegemist on kuvaritega, tavaliselt suuremate televiisoritega, kus on väiksed rakukesed, mis hoiustavad endas elektriliselt laetud ioniseeritud gaasi . Need rakukesed asuvad kahe klaasi vahel. Iga piksel koosneb kolmest, mis igaüks vastab ühele põhivärvile. Kui rakendada mingile rakule kõrget pinget, tekib seal plasma. Vabade elektronide liikumisel mõned neist põrkuvad väärisgaaside molekulidega, tõstes energiataset. Energia vabaneb UV kiirguse kujul(suuremjaolt). Iga rakuke on ümbritsetud fosforentse kihiga, vastavalt põhivärvile, mis imab endase selle kiirguse. See viib sealolevad molekuli välimise orbiidi elektroni energiataseme kõrgemale, muutes olukorra ebastabiilseks
Mullivann, peenema nimega jaccusi. 12 Samas 6 Muutused sõnade tähendustes Tihti on sõna paljude tähenduste hulgast vaja võtta vaid hetkel aktuaalne olev tähendus. Näiteks inglise sõnad file, link, site, web on laenatud vaid arvutikeelde kuuluvas mõistes, lähtekeeles nad nii kitsast tähendust ei oma. Muidugi on ka sõnu, millel on lähtekeeles vaid üks tähendus- sõnad nagu baarmen, hamburger ja piksel on eesti keeles tähenduselt samad, mis lähtekeeleski. 13 Tihti on nii, et sõnu laenatakse mitmeid kordi, sõltuvalt sellest, mis mõistet on vaja tähistada. Näiteks lainer on jumestusvahendina saanud uue tähistuse, samuti topp- lühike pluus või särk, 14 treiler- filmitutvustus. Alati pole sellised tähendusmuutused head. Näiteks sõna test
· raadiolained (pikimad lained) · infrapunane e. soojuskiirgus · nähtav valgus · ultraviolettkiirgus · rörtgrnkiirgus · gammakiirgus (lühimad lained) Mida lühem lainepikkus, seda suuremat energiat laine endaga kannab ning seda ohtlikum on kiirgus elusorganismidele. Elektromagnetkiirgus levib valguse kiirusel, võib uude keskkonda sattumisel peegelduda, murduda ja neelduda. Korpuskulaarsed omadused lainelised omadused Piksel rasterpildi elementaarosake Pankromaatne mustvalge Nadiir jalgpunkt (seniidi vastand) Geostatsionaarne orbiit satelliit vaatab koguaeg samasse puntki maapinnal Polaarorbiit satelliidi orbiit kulgeb pooluste lähedalt Emiteeritud em kiirgus kiiratud (mitte peegeldatud!!!) em kiirgus Spektraalne lahutusvõime näitab sensori võimet eristada kitsaid spektrivahemikke Hüperspektraalsed sensorid täiustatud multispektraalsed sensorid, mis võimaldavad
luubi või tasapeegli puhul).Seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 18. Mis on objektiivläätse ülesanne? Ülesandeks on fokuseerida kiirt täpile, mitte luua pilti proovist 19. Mis on okulaari ülesanne mikroskoobis? Silma poolset läätse( ülemist läätse ) nimetatakse okulaariks ning tema ülesanne on muutatõeline kujutis nähtavaks ja suurendada fookuses olev kujutis. 20. Mis on parima nägemise kaugus? Parima nägemise kaugus on 25cm 21. Mis on piksel? Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Arvuti ekraanile kuvatav pilt koosneb neljakandilistest elementidest pikslitest - ja mida suurem on pikslite arv pinnaühiku kohta, seda teravam paistab pilt. Tegelikult koosneb iga piksel kolmest eri värvi punktist punane, roheline ja sinine, Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. 22. Mis on sügavusteravus? Sügausteravus on objekti paksus, mis on suurendatud kujutises üheaegselt terav.
suurusega ning kattuvusülesandeid on raske lahendada o Elementide vahel on naabrussuhted ehk topoloogilised suhted (kuuluvus, parem-ja vasakpoolsus, sidusus, saared) o Lihtsamates GIS programmides (ArcView, MapInfo) käsitletakse topoloogiat lihtsustatult Rasterandmed: o Kaardikiht jagatakse regulaarse võrgustikuga elementideks ristkülikuteks või ruutudeks (piksliteks) o Iga piksel kirjeldab teatud näitajat (atribuuti) antud kohas o Ühe kaardikihi pikslid on ühesuurused ja sama kujugasee võimaldab lihtsamini sooritada kattuvusülesandeid (nt saab maapinna kõrgusele liita maakasutuse kõrguse ning leida reaalsema vaatevälja) o Kattuvusülesannete(kaardialgebra) sooritamiseks peavad erinevad kaardikihid asuma täpselt kohakuti(õige projektsioon ja koordinaatide fikseerimise punkt) o Piksli suurus:
ATI või NVIDIA) VGA kaardil on graafikamälu (videomälu) kus hoitakse ekraanipildi kujutist digitaalsel kujul. Graafikaprotsessor vajab head jahutust (suur radiaator või ventilaator) Pilt ekraanil VGA Pildi näitamiseks on vaja monitori Vanemad monitorid kasutavad kineskoopi , CRT monitorid. Uuemad kasutavad vedelkristall paneeli LCD monitorid Ekraan koosneb kolmevärvilistest RGB (punane , roheline, sinine) punktide kobaratest (piksel) Pilt ekraanil VGA Monitori ja videokaardi ühendamiseks kasutatakse kaablit. Kaabel võib olla kitsam ja kolmerealine VGA kaabel. Uuematel monitoridel ja VGA kaardil on ka laiem kaabipesa DVI Kõvaketas Andmete püsivaks säilitamiseks kasutatakse arvutis kõvaketast. Kasutatakse magnetnähtustel baseeruvaid salvestusmeetodeid Tänapäeva kõvaketta maht kuni 2TB Kõvakettaid võib arvutis olla mitu.
Boole'i operatsioone kasutatakse CAD'ides kahe solidi ühendamisel, et saada üks solid.; üle solidi kokkupuutepinna väljalõikamisel (lahutamisel) teise solidi pinnast; kahe solidi kokkupuutepinna ühisosa saamiseks. CSG Constructive Solid Geometry. Keerulised solidid on kujundatud primitiivide puuna, mis on ühendatud Boole operaatorite abil. Detaili on võimalik kujundada erinevate puude abil. Voxel Volumetric Pixel, kolmemõõtmeline väikseim digitaalpildielement (nagu piksel) Hübriidmudel CSG ja B-Rep segu. Modernsetes CAD süsteemides on arvutisiselt kaks andmestruktuuri üheaegselt võimalikud. Vastavalt nõuetele valitakse sobiv struktuur. Hübriidesitlus ei dubleeri mudeli infot. Peamine teema on mõlema esitusviisi haldamine. CSG esituse loomine B-Rep-ist on palju lihtsam kui vastupidi Parameetriline modelleerimine möötmetega kujundatav geomeetria. Parameetrilisel
ta laadus. Seejuures võisid tekkida isegi väikesed sädemed. See oli esimene kord , kus täheldati sädemete teket. Von Guericke märkas, et kera tõmbas külge kergemaid esemeid, pärast kera puudutamist tõukusid nad eemale ega tõmbunud uuesti enne, kui olid puudutanud mõnda teist keha. Ka üks teine teadlane tundis huvi elektri vastu, see oli Benjamin Franklin. Ta näitas hiilgava eksperimendiga, et välk on elekter: ta laskis piksel lüüa tuulelohe märga nööri. See hulljulge katse, mis oleks võinud maksta Franklinile elu. Vaevalt nõustuks keegi tänapäeval olema vabatahtlikult selline välgupüüdja. Kuid õnneliku juhuse tõttu Franklin viga ei saanud. Edaspidi tegeles ta küll vähem efektsete, kuid see-eest palju teabe-rikkamate katsetega. Franklini tähelepanuväärne panus elektriõpetuses on see, et ta täiustas Dufay elektriteooriat. 1748.a. paiku ütles ta välka mõtte, et mõlemad elektriliigid on
heleduse, kontrasti originaalseteks, eemaldab raamjooned, tühistab kärped ja läbipaistva värvi. Lähtestamiseks on pildi tööriistaribal Reset picture nupp. 7 Pildi tihendamine faili mahu vähendamiseks Graafika lisamine tekstile suurendab oluliselt faili mahtu, näiteks bmp failivormingus (tihenduseta formaat) 16 miljoni värviga pildi iga punktike (piksel) vajab sama palju salvestusruumi kui kolm tähemärki. Tavalise 1024X768 arvutiekraani mõõdus värvifoto maht on seega samaväärne 1024X768X3=2359296 tähemärgi mahuga, mis võrdub näiteks 590 lehekülje tihedalt 12 punkti suuruse Times New Roman fondiga täidetud tekstiga! Kasutades jpg failivormingus pilte saame muidugi hakkama 10 või enam kordi vähemaga. Kui me pilti tekstis väiksemaks muudame ja näiteks ka kärbime, siis säilib esialgne
tume. Taustvalgustusega süsteem toimib samal põhimõttel; valguse teekond saab lihtsalt alguse ekraani tagumisest osast, kus horisontaalne polarisaator ta polariseerib. Enamus 3 tänapäeval kasutatavaid ekraane on taustvalgustusega, ilma taustvalgustuseta on näiteks käekellade ja kalkulaatorite ekraanid. Värviline LCD Värvilised vedelkristallekraanid töötavad samadel põhimõtetel, aga iga värviline piksel koosneb punasest, rohelisest ja sinisest alapikslist, mille kombineerimisel erinevatel tugevustel on võimalik näidata erinevaid värve. Valgele taustvalgustusele lisavad värvi värvifiltrid. Materjalid Klaas on põhiline tugimaterjal ekraani erinevate komponentide jaoks, kuid on ka funktsionaalmaterjal näiteks värvifiltrites. Polarisaatorina on kasutusel PVA (polüvinüülalkohol), mille molekulid on üheteljelise venitamise tõttu samasuunalise paiknemisega
Objekt asetatakse kolonni all-osasse, alumiiniumist kettale. 3. Kui suur on SEM suurendus? Pinnadetailide kujutise suurendamine 10X kuni ~500 000 X. 4. Kui sügav vaakum on skaneeriva elektronmikroskoobi sees? SEM kolonnis on vaakum on 10 -5 torri 5. Kuidas määratakse suurendust SEMs? Lineaarmõõtude suhtest ekraanil nähtaval kujutisel ja objektil 6. Kuidas saadakse SEMs kujutis? · Saadakse punkt-punktilt skaneerimise teel. · Seletatakse pikseli mõiste abil piksel on kujutise vähim element suurusega 0,1 mm, omab kindlat intensiivsust, ei oma sisemist struktuuri. · Igale pikselile ekraanil peab vastama piksel objektil. · Mikroskoobi lahutusvõime peab optimaalses reziimis olema võrdne objekti pikseli suurusega. · Sügavusteravus on suurusjärk suurem kui OM sama suurenduse juures ruumiline kujutis. · Ultimatiivne lahutusvõime on vähim elektronkiire läbimõõt, mille korral saadakse veel adekvaatne signaal. 7
punaseni ja nende vahepeale jäävaid, samal ajal segades nii punast rohelist, kui sinist, saame kas halltoonid kuni valgeni välja. c. Mis seos on RGB värvisüsteemil inimese nägemisega? Silmas olevad kolvikesed jaotuvad, nagu RGB(punased, rohelised ja sinised)Seega inimese nägemine toimib analoogselt inimese nägemisele. d. Mis seos on RGB värvisüsteemil LCD ja LED ekraanide ehitusega? Iga LCD kui LED ekraani sees olev piksel koosneb alampikslist, mis koosneb primaarvärvidest. e. Kuidas toimib YUV värvisüsteemi abil kõigi selles võimalike värvitoonide esitamine? YUV värvisüsteemi puhul toimib värvide esitamine kolme elemendi kaudu, Y valguse intensiivsus, U ja V on kaks telge näitavad konrdinaatsüsteemi, mille abil leitakse konkreetne värvitoon ja eelnevalt määratud Y kaudu saadakse aru, kas on hele või tume toon. 6. Digitaalne pilt: a
märkidest ettenähtud kohtades. Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida üksikuid piskleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt (sadu kordi) rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks (resolution; tehniliselt täpsem oleks kuva adresseeritavus, pixel addressability) ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks (color depth, bit depth) ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvuste arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvareziimi, kuid üks parameeter on nendega seotud veel:värskendussagedus (refresh rate, täpsemini vertical refresh rate). Kuvaadapteri puhul tähendab
H2 { line-height: 3cm } /* sentimeetrid */ H3 { word-spacing: 4mm } /* millimeetrid */ H4 { font-size: 12pt } /* punktid, 1pt = 1/72 in */ H4 { font-size: 1pc } /* pica'd, 1pc = 12pt */ Näited suhteliste pikkusühikute kasutamisest: H1 { margin: 0.5em } /* em - elemendi fondi kõrgus */ H1 { margin: 1ex } /* ex - x-tähe kõrgus */ P { font-size: 12px } /* px piksel */ Fondi omaduste kasutamise näiteks toome lihtsa laadilehe, mille abil on kujundatud esimese ja teise tasandi pealkirjade ning tekstilõikude vorming. H1, H2 ja P tähistavad siin HTML märgiseid
ning defineeritud
• Kompositsioon • Tegevusloogika Valik: • Asjakohane valik • Materjali liiasus - materjali olgu rohkem kui vaja • Piisav valik • Volitatud vaataja Grammatika: • Struktuuri reeglite kogum • Määrab kompositsionaalsus Morfoloogia ehk vormiõpetus - kujuõpetus Süntaks ehk lauseõpetus - montaažiteooria Foneetika - valgusteooria Semantika - representatsioon Pildi elementaaromadused: • Kaadrik ehk frame - teles vahendub 25x sec (ajaelement) • Piksel - moodustavad terviku (ruumielement) Visuaalsed üksused: • Plaan - terviklik ülesvõte • Episood - mingi arv plaane, eesmärgiks sõnumi väljendamine • Moodustub sündmus: elementaarne, unikaalne. Enamasti jätkuv Plaanide tüübid: • Superüldplaan - miljöö esmatähtis (maastik), inimene on sekundaarne • Üldplaan - inimene ja miljöö: nii palju kui ära mahub. Mõlemad on võrdsed • Poolüldplaan - nn põlveplaan (ameerika plaan)
satelliidile paigutatud kaugseireinstrument vastu aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud kiirgust ja registreerib seda kindlas lainepikkuste vahemikus. aktiivne kaugseire- Passiivses kaugseiresüsteemis votab lennukile voi satelliidile paigutatud kaugseireinstrument vastu aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud kiirgust ja registreerib seda kindlas lainepikkuste vahemikus. ruumiline lahutusvoime e resolutsioon- väljendab pikslite arvu piksel- ehk pildielement ehk pildipunkt on pildi vähim kahemootmeline osa, mis voib kanda teatud värvust ja heledust. Globaalse positsioneerimise süsteemid- GPS - USA GLONASS Venemaa COMPASS Hiina GALILEO Euroopa Liit Biosfaari erinevaid kasitlusi-Jean-Baptiste de Lamarck (1802): nägi küll erinevate sfääride seotust elusorganismide kaudu, kuid ei kasutanud moistet "biosfäär" Eduard Suess (1875) :biosfäär kui Maa geosfääride (atmosfääri, hüdrosfääri
(Leemets 2003) Võib juhtuda, et sõnu ei taheta eestipärastada ka homonüümipelguse tõttu. Mõned mugandikujud, nt laim, lobi, rokk ja räpp on paremini omaks võetud kui teised. Küllap seetõttu, et nende sõnade homonüümid on üsna negatiivse tähendusega. 3.3 Mis juhtub sõnade tähendusega? Kui lähtekeele sõnal on ainult üks tähendus, kantakse see tavaliselt üle muutumutanua. Näiteks baarmen, hamburger ja piksel. Enamikel juhtudel on vaja üle võtta vaid see tähendus, mis on parasjagu kõige aktuaalsem. Näiteks suur osa arvutiterminoloogiast: click, save, file, link, site, web jpt, mille tähendus on eesti keeles märgatavalt kitsenenud. Mitmetähenduslikke sõnu võidakse laenata ka eri aegadel erinevate tähenduste pärast. Seega on mitmed sõnad saanud endale lisatähenduse, näiteks lainer, topp, treiler. Sõnade teistkordsel laenamisel võib sõnakuju varasemast erineda.
küljendus-jms.-programmid; TWAIN'i kasutamine muudab skaneerimise mugavaks ja sõltumatuks programmist, kus kujutist vajatakse, sest alati kasutatakse sama skaneerimisprogrammi. Värvieraldus - seda mõõdetakse bittides. Objekti skanneerimisel jaotab skanner selle punktideks. Iga punkti/pikseli kohta salvestab skanner mingi koguse informatsiooni. Seda kogust nimetatakse bit depth. Nt skanner, mille bit depth on 1, suudab kindlaks teha, kas piksel on must või valge. Kui bit depth on suurem, siis suudab skanner jäädvustada rohkem detaile selle punkti kohta. Kui teil on vaja must-valget skannerit nt dokumentide sisestamiseks (OCR), siis peaks bit-depth olema vähemalt 1. Kui bit-depth on juba 12, siis suudab skanner eristada 4096 halltooni, mis peaks olema täiesti piisav ka kõige keerulisemate must-valgete piltide jaoks. Värviliste skannerite puhul: 8-bitine skanner suudab
Kui see juhtub, kiirgavad ioonid energia, mis nad tekitas valguse ultraviolett kuulikestena, mida nimetatakse footoniteks. Ultravioletsed footonid tabavad piksli kambri seinades olevat fosforit. Footonite energia läbib fosforit nii, et nad helendavad – sarnaselt katoodkiirte toru (CRT) monitori protsessile. Erinevad fosfori materjalid, mis kumavad kas punast, sinist või rohelist valgust, katavad külgmiste kambrite (pikslite) sisemust ja moodustub üksik loogiline piksel. Muutes vooluhulka, mis liigub igasse kambrisse (pikslisse), muudab kuva kolme põhivärvi kooslust tekitades erinevaid värvitoone. 9 6 LCD monitor Joonis 3. Näide LCD monitorist: ViewSonic VX2240w Quick Specifications: Display Type LCD display / TFT active matrix Diagonal Size 22.0 in - Widescreen Display interface DVI VGA (HD-15) Max Resolution 1680 x 1050
On tõsi, et kuigi värviline kuvar tundub silmale ilusam, ei ole ta alati just tarvilik. Teine oluline liigitus on tärk- ja graafiline kuvar. Tärkkuvar võimaldab ekraanil esitada ainult sümboleid (tähed numbrid, kirjavahemärgid ja nn. "kastigraafika") ja on kasutusel vaid vananenud arvuteil. Jooniseid sel juhul koostada ei saa. Graafiline kuvar esitab nii sümboleid kui pilte, sest tema ekraaniväli on jaotatud suureks hulgaks väikesteks punktideks piksliteks (piksel = picture element) ning nendest punktidest võib koostada kujutisi. Värvikuvaril võib punkt olla mitut värvi ja sel juhul on pilt muidugi värviline. Mida tihedamalt on ekraanil punkte (mida väiksem on piksel), seda kvaliteetsem on kujutis. Kunagi alustati 350 pikselist 200 reas, jõuti siis 1024 pikslini 1024 reas. On olemas ka kuvareid, millel on 4096 pikslit 4096 reas. Sel juhul on tegu kallite eriseadmetega, nn. kõrglahutuskuvaritega (high resolution display), mida
Ta uuris soojusnähtusi, tegeles okeanograafiaga ja meteoroloogiaga. Tema meelistegevuseks kujunes aga elktrinähtuste elektrisädemete ja välgu uurimine. Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased " ...nagu välk, nii ka võimas elektrisäde võib tappa loomi, sulatada metalle ja kutsuda esile fosfori lõhna". Välgu ja elektrisädeme sarnasuse tõestamiseks korraldas Franklin üliohtliku katse. Ta lasi piksel lüüa tuulelohe märga nööri, mille otsas oli suur võti. Kuna võtme ja selle läheduses olnud maapinnaga ühendatud raudeseme vahele tekkis säde, siis oligi välgu elektriline olemus tõestaud. Kohe tekkis uus probleem, kas ka välk nagu elektrisädegi tõmbub tervaike poole. Franklini ettepanekul paigutati 1750.aastal Philadephia linnas ühe kõrge torni tippu välgu oüüdmiseks pikk teravikuga raudvarras. Viimane oli traadi abil ühendatud maaga
Nendes piirkondades, kus on olemas in situ mõõtmiste tulemusi, saab aga pildi statistika põhjal hinnata uuritud põhjatüüpide esinemiskohad kogu pildi ulatuses. 2005. aastal kasutati põhjataimestiku kaardistamiseks ka satelliitsensoreid, mis mõõtsid pidevspektreid ja oleks teoreetiliselt suutelised eristama uuritud põhjatüüpe. Samas on sellise sensori ruumiline lahutus 30 m. Vetikavööndite laius uuritud alal oli tihti vaid mõni piksel lai ja fütobentose varieeruvus pikseli piires tihti suur. Seega on andmete interpreteerimine keerukas. Põhjataimestiku kaardistamiseks on tõenäoliselt sobivaim kasutada lennuvahendil paiknevaid spektromeetreid. Nende ruumiline lahutus ning spektraalne lahutus peaks olema optimaalne fütobentose kaardistamiseks. Seire hind pindalaühiku kohta oleks sel juhul kallim kui satelliitandmeid kasutades. Samas saab lennukiga lennata mööda rannikut hõlmamata alasid, kus põhjataimestik puudub
kordi) rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks (resolution; tehniliselt täpsem oleks kuva adresseeritavus, pixel addressability) ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. 18 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks (color depth, bit depth) ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvuste arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvareziimi, kuid üks parameeter on nendega seotud veel: värskendussagedus (refresh rate, täpsemini vertical refresh rate). Kuvaadapteri puhul tähendab värskendussagedus, kui mitu mitu korda sekundis RAMDAC loeb pildimälust pildi sisu ja
Näiteks värviline- ja ühevärviline (color- monochrome). Kuigi värviline kuvar tundub silmale ilusam, ei ole ta alati just tarvilik. Reeglina töötab tänapäeva kuvar kahes reziimis: tärk-(e.teksti-) ja graafilises reziimis. Graafilises reziimis töötav kuvar esitab nii sümboleid kui pilte, sest tema ekraaniväli on jaotatud suureks hulgaks väikesteks punktideks - pikseliteks (pixel = picture element) Mida tihedamalt on ekraanil punkte (mida väiksem on piksel), seda kvaliteetsem on kujutis. Kogu kujutis peetakse meeles selleks ettenähtud mäluosas, kus igale punktile on eraldatud vähemalt bait mäluruumi, sest salvestada tuleb nii punkti värv, kui ka intensiivsus. Vastav seade “loeb” videomälust kujutise ja esitab selle ekraanil 25…160 korda sekundis. Mida sagedamini kujutis esitatakse, seda vähem väsitab see kasutaja silmi. Mida rohkem punkte, seda rohkem on vaja videomälu ja seda kiiremini peavad töötama
nõnda, et informatsiooni hulgas tihemini esinevad tähemärgid saaksid kirjeldatud lühema bitijadaga. Informatsiooni kirjeldav andmehulk ei pruugi väheneda, eriolukorras võib ta isegi kasvada, kuid tegemist on tihedusalgoritmiga, mis tavateksti kokkupakkimisel saavutab märgatava erinevuse (tihti üle 30%). 11. Pildi (RLE, DCT, JPEG) ja video kodeerimine (interkaadrid, liikumise kompenseerimine). RLE – Run lenght encoding – pannakse kirja jadad, mitte iga piksel ükshaaval. Näiteks 1. rida 1:512 pikslid väärtus on 0. Kasulik kasutada binaarnse pildi puhul (kaks võimalikku väärtust 0 ja 1). Pilt – ruumiline signaal. Väärtused ei muutu ajas vaid piki koordinaate. Kantakse üle jadana. Piksel sisaldab informatsiooni heleduse (must-valge pilt) või värvide (kolme erineva värvi väärtused RGB) kohta. Piksel pannakse kirja (tavaliselt) 8 bitiga, värviline (8R, 8G, 8B) = 24bitiga. Video – ajas muutuvad pildid.
Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis- kuva koosneb tähtedest, numbritest jm märkidest ettenähtud kohtades. Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida üksikuid piskleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvuste arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvareziimi, kuid üks parameeter on nendega seotud veel: värskendussagedus. Kuvaadapteri puhul tähendab värskendussagedus, kui mitu mitu korda sekundis RAMDAC loeb pildimälust pildi sisu ja saadab selle analoogkujul kuvarile. Kuvaril jällegi tähendab ta
vedelkristallis teineteise suhtes väändunud. Kui vedelkristalli läbib elektrivool, joonduvad selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust. Kui pikslit läbib vool, on selles asuvad vedelkristalli molekulid ühes suunas joondunud ja valgus läbi seda polarisatsioonisuunda muutmata. Sellisel juhul jõuab vertikaalselt polariseeritud valgus horisontaalse polarisaatorini ning ei saa seda läbida ja piksel paistab tume. Taustvalgustusega süsteem toimib samal põhimõttel; valguse teekond saab lihtsalt alguse ekraani tagumisest osast, kus horisontaalne polarisaator ta polariseerib. Enamus tänapäeval kasutatavaid ekraane on taustvalgustusega, ilma taustvalgustuseta on näiteks käekellade ja kalkulaatorite ekraanid. LCD kuvarid kasutavad vedelkristall plaati, mis polariseerib valgust vastavalt ridade ja veergude kaupa(pikslid). Seda plaati valgustatakse tagant polariseerimata valgusega
tähtedest, numbritest jm märkidest ettenähtud kohtades. Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida üksikuid piskleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt (sadu kordi) rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks (resolution; tehniliselt täpsem oleks kuva adresseeritavus, pixel addressability) ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks (color depth, bit depth) ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvuste arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvareziimi, kuid üks parameeter on nendega seotud veel: värskendussagedus (refresh rate, täpsemini vertical refresh rate). Kuvaadapteri puhul tähendab värskendussagedus,
annaabi.ee 
